EUROOPA KOMISJON

Brüssel,3.5.2023

JOIN(2023) 12 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

korruptsioonivastase võitluse kohta

1.        SISSEJUHATUS

Korruptsioonil on rängad tagajärjed ühiskonnale, demokraatiale, majandusele ja üksikisikutele. See õõnestab institutsioone, millest igaüks sõltub, kahandades nende usaldusväärsust ning vähendades suutlikkust rakendada avalikku poliitikat ja osutada kvaliteetseid avalikke teenuseid. Samuti lihtsustab see märgatavalt organiseeritud kuritegevust ja vaenulikku välissekkumist. Korruptsiooni ennetamine ja selle tõrjumine on vajalik nii selleks, et kaitsta ELi väärtusi ja tagada poliitika tulemuslikkus, kui ka selleks, et hoida õigusriiklust ja usaldust juhtide ja avaliku sektori institutsioonide vastu.

Korruptsioon takistab kestlikku majanduskasvu, sest see suunab ressursse majandusest välja, pärsib avaliku sektori kulutuste tulemuslikkust ja süvendab sotsiaalset ebavõrdsust. See takistab ühtse turu tõhusat ja sujuvat toimimist, tekitab ebakindlust ettevõtluses ja pidurdab investeeringuid. Korruptsioon on oma olemuselt raskesti kvantifitseeritav, kuid isegi vaoshoitud hinnangute kohaselt läheb see ELi majandusele maksma vähemalt 120 miljardit eurot aastas 1 . Korruptsiooni negatiivset mõju on tunda kogu maailmas: see nullib jõupingutused, mis tehakse hea valitsemistava järgimiseks ja heaolu loomiseks ega lase saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke.

Edukas korruptsioonivastane poliitika, kohtusüsteemi sõltumatus, vaba ja pluralistlik ajakirjandus, läbipaistev ja kvaliteetne avalik haldus ning vaba ja tegus kodanikuühiskond aitavad luua soodsat keskkonda, millest saab võrsuda õigusriiklus. Et korruptsiooni kontrolli all hoida, on vaja jätkata selle tõkestamist, kultiveerida ametialast ausust ning jälgida ja nõuda korruptsioonivastaste õigusnormide täitmist ja tagada korruptsioonikuritegude toimepanijate vastutusele võtmine. See kajastub ka ELi korruptsioonivastases välistegevuses, mille peamiseks teljeks on toetada partnerriikides õigusriiklust ja avaliku sektori finantsjuhtimist.

Ülemaailmsetes korruptsiooniindeksites paigutatakse paljud ELi liikmesriigid maailma kõige vähem korrumpeerunud riikide hulka 2 . Kuid nagu on märgitud ka õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes, vajavad mitmed probleemid endiselt tegelemist, ja nagu näitavad Eurobaromeetri andmed, valmistab korruptsioon inimestele kogu ELis jätkuvalt muret. 2022. aastal oli peaaegu seitse eurooplast kümnest (68 %) seisukohal, et korruptsioon on nende riigis laialt levinud, ja ainult 31 % oli arvamusel, et nende riigi valitsus võitleb korruptsiooni vastu tõhusalt. Lisaks pidas üle poole ELis asuvatest ettevõtjatest (51 %) ebatõenäoliseks seda, et nende riigis korrumpeerunud inimesi ja ettevõtteid kätte saadakse või et neist politseile või prokurörile teada antakse 3 .

Oma 2022. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutas president von der Leyen vajadust võtta korruptsiooni vastu võitlemiseks otsustavaid meetmeid. ELi panus ei pea piirduma üksnes sellega, kuidas ta omaenda tegevust korraldab, vaid EL peaks tegema korruptsiooni tõkestamise meetmed oma poliitika ja programmide koostisosaks ning toetama tarmukalt liikmesriikide püüdlusi korruptsioonivastase tegevuse kujundamisel ja korruptsioonivastaste õigusaktide kehtestamisel.

Euroopa Komisjon on võtnud vastu kaks ettepanekut ELi õiguse tugevdamiseks selles valdkonnas. Esiteks teeb komisjon ettepaneku kehtestada direktiiv, millega ajakohastatakse ja ühtlustatakse ELi õigusnorme korruptsioonisüütegude määratluste ja karistuste kohta, et tagada rangetele standarditele vastav tegevus kõigi korruptsioonisüütegude puhul, parandades korruptsiooni tõkestamist ja normide täitmist 4 . Teiseks teeb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja komisjoni toetusel ettepaneku täiendada ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) piiravate meetmete (sanktsioonide) paketti erilise ühise välis- ja julgeolekupoliitika sanktsioonide korraga, mille abil võidelda korruptsiooni vastu juhtudel, kui korruptsioon kahjustab või võib kahjustada oluliselt liidu põhihuve ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke 5 . Seega teeb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja koos komisjoniga ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, millega lisada ühise välis- ja julgeolekupoliitika sanktsioonidele korruptsiooni käsitlev temaatiline raamistik, millega täiendada ELi sise- ja välispoliitilisi korruptsioonivastase võitluse meetmeid.

Komisjonil on kavas oma tegevust tõhustada: uued korruptsioonivastased ettepanekud on verstapostiks korruptsioonivastases võitluses nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Käesolevas teatises seotakse need elemendid laiemate jõupingutustega tervikliku ja süsteemse strateegia väljatöötamiseks. Selleks võetakse kokku käimasolev töö ning töötatakse välja nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil uued töösuunad ja vahendid, väljendades selget tahet võidelda korruptsiooni vastu ülemaailmsel tasandil. Edu sõltub ühistest ja pidevatest jõupingutustest ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori ning rahvusvaheliste organisatsioonide ühisest panusest. Käesoleva teatisega ei anta üksnes avalikkusele teada korruptsiooni rasketest tagajärgedest, vaid antakse kodanikele ja ettevõtjatele kindlustunne, et korruptsiooniprobleem võetakse päriselt käsile.

2.        MIS ON KORRUPTSIOON?

Korruptsiooniks nimetatakse tavaliselt isikule usaldatud võimu kuritarvitamist isikliku kasu saamise eesmärgil 6 . Kuigi korruptsiooni olemus ja ulatus võivad riigiti erineda, ei saa ükski riik end korruptsioonist vabaks pidada. Korruptsioon on suure piiriülese mõjuga ülemaailmne probleem, mille kohta on ÜROs sõlmitud omaette konventsioon – ÜRO korruptsioonivastane konventsioon. See on ainus õiguslikult siduv üldine korruptsioonivastane instrument. Selles on määratletud korruptsioonikuritegude eri ilmingud väikesest altkäemaksust suurte poliitiliste skandaalideni. EL ja kõik liikmesriigid on konventsiooni osalised. Korruptsioonivastane võitlus on olnud oluline teema ka Euroopa Nõukogus, 7 kus on sõlmitud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioon ja korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsioon. Lisaks töötab korruptsiooni tõkestamise meetmete kallal Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), mis on kehtestanud õiguslikult siduvad sätted, millega kriminaliseeritakse rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmine ja võtmine 8 .

Korruptsiooni ärahoidmise parimaks tagatiseks on poliitilise ja institutsioonilise süsteemi ausus, läbipaistvus ja aruandluskohustus avalikkuse ees. Korruptsioon ohustab riigiasutusi vähem ka siis, kui riigiteenistujate töötavad on kindlalt välja kujunenud ja neile makstakse õiglast tasu. Kõik avaliku sektori asutused peavad end korruptsiooniohu eest kaitsma. Kuigi korruptsioon on eelkõige kuritegu ning konkreetsed korruptsiooniteod on riigisisestes ja rahvusvahelistes õigusaktides määratletud, võivad korruptsiooniohule viidata ka ebaaus käitumine, huvide konfliktid ja eetikanormide raske eiramine. Seepärast on tulemusliku korruptsioonivastase võitluse jaoks vaja suurendada läbipaistvust, parandada eetikanormide järgimist ja edendada ausat käitumist. Samuti tuleb reguleerida selliseid küsimusi nagu huvide konflikt, lobitöö ja inimeste liikumine avaliku ja erasektori töökohtade vahel ehk nn pöördukse efekt. Üldisemas plaanis oleks korruptsioonivastase võitluse jaoks vajalik, et avaliku sektori asutused püüaksid vastata kõige rangematele ametialase aususe, läbipaistvuse ja sõltumatuse standarditele.

Korruptsioon kuulub ka peaaegu kõigi organiseeritud kuritegevuse vormide juurde, kusjuures 60 % juhtudest püüavad organiseeritud kuritegevuse rühmitused imbuda korruptsiooni abil avalikku või erasektorisse 9 . Seost korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vahel on tõdetud nii ELi julgeolekuliidu strateegias 10 kui ka ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegias (2021–2025), 11 milles mõlemas on juhitud tähelepanu korruptsiooniohule kindlates tegevusvaldkondades, nagu tervishoid, transport, ehitus, jäätmekäitlus, lennundus- ja kaitsesektor, põllumajandus, toidu tootmine, tööjõud ja sotsiaalkaitse. Hiljutine aruanne näitab, et korruptsioon on peamine tegur, mis võimaldab kurjategijatel sadamatesse ja logistikaahelatesse sisse imbuda, kusjuures selliste kuritegude nagu uimastikaubanduse hõlbustamiseks püüavad kuritegelikud rühmitused luua eri paikadeni ulatuvaid korruptsioonivõrgustikke 12 .

Mõnes neist tegevusvaldkondadest kujutab endast suurt riski ka erasektori korruptsioon ja sellele on pööratud rohkelt tähelepanu, kuna korruptiivsed tehingud erasektori ettevõtjate vahel mõjutavad kogu tarneahelat, moonutavad turgu, õõnestavad konkurentsi ja suurendavad ettevõtete kulusid. Selle tõrjumiseks on kehtestatud hulgaliselt õigusnorme, õigusnormidele vastavuse ja hoolsuskohustuse programme ning pehme õiguse instrumente, millega edendada üldisemalt eetilisust ja ausameelsust ettevõtluses, aidates luua laiemat korruptsioonivastast raamistikku nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil 13 .

3.    ELi KORRUPTSIOONIVASTANE RAAMISTIK

Korruptsiooni tõkestamisel, avastamisel ja selle vastu võitlemisel saab EL tugineda juba olemasolevatele meetmetele. Nende põhjal tuleks välja töötada terviklikum strateegia, mis hõlmaks uusi töösuundi ja uusi lähenemisnurki ja vastaks paremini probleemi ulatusele, et pidada sammu korruptsiooniriskide arenguga. Nagu on tõdetud õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes, on strateegiline korruptsioonivastane raamistik heaks abivahendiks, mille najal kujundada poliitilistest valikutest ja veendumustest lähtudes välja konkreetsed meetmed. Ühtne strateegia tagaks selle, et üksikuid seadusandlikke ja institutsioonilisi lünki ei käsitleta eraldi ning korruptsioonivastased sätted integreeritakse kõikidesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse. Selletõttu ongi tarvis välja töötada ELi korruptsioonivastane strateegia. Et strateegia saavutaks oma tulemused, peab see põhinema tugeval konsensusel komisjoni, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel ja laiapõhjalisel konsulteerimisel nendega. Samuti tuleb selle puhul seada konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid, eraldada kindel eelarve ja värvata töötajad ning määratleda selged vastutusvaldkonnad.

Selliste reformide ettevalmistamisel on palju kasu ELi tasandil olemasolevatest eksperditeadmistest ja kogemuste jagamisest. Esimeseks sammuks selles protsessis on ELi korruptsioonivastase võrgustiku loomine. Alates 2015. aastast on ELi korruptsioonivastase võitluse kogemuste jagamise programm toiminud liikmesriikide korruptsioonivastase võitluse spetsialistide foorumina, kust on otsitud inspiratsiooni ja õpitud teiste liikmesriikide seadusandlikest, institutsioonilistest ja poliitilistest reformidest. Võrgustiku kaudu on kavas foorumi tegevust laiendada ja süvendada, et anda korruptsiooni tõkestamisele kogu ELis uut hoogu. Selle ülesandeks oleks töötada välja parimad tavad ja praktilised juhised ühist huvi pakkuvates valdkondades. Samuti saaks võrgustiku abil koguda senisest süsteemsemalt andmeid ja tõendeid, mille põhjal korruptsioonivastaseid meetmeid kujundada ja meetmete edukust mõõta. Võrgustik ei hakkaks tuginema üksnes õiguskaitse- ja riigiasutustes saadud kogemustele, vaid tooks kokku kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas praktikud, eksperdid ja teadlased ning kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad.

3.1    Korruptsioon kuriteona

Kuigi ELis on korruptsiooni vastu võitlemiseks kehtestatud kriminaalõiguslikud normid, on need killustatud, aegunud ja piiratud ulatusega. Peamised ELi kriminaalõiguslikud korruptsioonivastased õigusaktid on 1997. aasta konventsioon ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise kohta 14 ja nõukogu 2003. aasta raamotsus korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris, 15 mis mõlemad kehtestati enne Lissaboni lepingut. Neid on hiljem täiendatud uuemate õigusaktidega, nagu direktiiv ELi finantshuvide kaitse kohta kriminaalõiguse abil (finantshuvide kaitse direktiiv), 16 ning esitatud on direktiivi ettepanek vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta 17 .

3.2    Korruptsioonivastase võitluse lõimimine ELi poliitikakujundusse

Korruptsioonivastane võitlus on ELi sise- ja välispoliitikas kesksel kohal. Komisjon on püüdnud oma seadusloome ettepanekutes ja muus tegevuses alati rakendada ka korruptsioonivastaseid kaitsemeetmeid ja sulgeda võimalikud seaduslüngad, vähendades läbipaistvuse ja selguse abil korruptsiooni kasvupinda ja tagades selle, et ELi poliitika rakendamise eest vastutavad institutsioonid ja organid on kõigil tasanditel oma tegevuses rangelt sõltumatud ja ausad. Ka koordineerimine ELi tasandi peamiste osalejate vahel aitab minimeerida poliitikat rabendavat korruptsiooniohtu ning tugevdada riikliku ja ülemaailmse tasandi samme. Suur hoiatav mõju on õigusnormide täitmise tagamise meetmetel, sest need annavad kinnituse, et korruptsioonijuhtumid tulevad päevavalgele ja neile järgneb karistus. ELi poliitjooned ja programmid hõlmavad seega mitmesuguseid meetmeid mitte ainult korruptsiooni ärahoidmiseks ja avastamiseks, vaid ka korruptsioonijuhtumite uurimise ja nende eest karistamise tõhustamiseks. Kavandatava direktiiviga tugevdatakse seda raamistikku veelgi.

Ametialane ausus ja läbipaistvus

Korruptsiooni ärahoidmise parimaks tagatiseks on poliitilise ja institutsioonilise süsteemi ausus, läbipaistvus ja aruandluskohustus avalikkuse ees. Seepärast on tulemusliku korruptsioonivastase võitluse jaoks vaja suurendada läbipaistvust, parandada eetikanormide järgimist ja edendada ausat käitumist. Samuti tuleb reguleerida selliseid küsimusi nagu huvide konflikt, lobitöö ja inimeste liikumine avaliku ja erasektori töökohtade vahel ehk nn pöördukse efekt.

Kogemused, sealhulgas need, mis on saadud õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete kaudu, näitavad, et nii riiklikul kui ka ELi tasandil vajab edukas võitlus korruptsiooni vastu huvide konflikti ärahoidmise ja lahendamise mehhanisme, läbipaistvus- ja lobiregistreid ning toimivaid mehhanisme ametiisikute vara ja huvide avalikustamiseks ja kontrollimiseks.

Läbipaistvus ei ole mitte ainult poliitilise aruandluse, vaid ka ametialase aususe küsimus. See, kui otsuste tegemine ja rakendamine on läbipaistev, aitab ka korruptsioonivõimalusi kõige paremini summutada. Korruptiivset tegevust raskendab ka tehingute muutmine digitaalseks ning avaliku sektori asutuste finants- ja muude andmete avaldamine. Edukat tegevust võimaldab toimiva struktuuri ja institutsioonidega tugev ja selge eetikaraamistik. Sellel on ka oluline rahvusvaheline mõõde: eelseisva demokraatia kaitse algatuse 19 raames esitab komisjon õigusakti ettepaneku välishuvide esindamise läbipaistvuse kohta, et piirata ELi ja liikmesriikide demokraatlikesse protsessidesse varjatud sekkumise ohtu.

Viimastel aastakümnetel on nendes valdkondades välja töötatud olulised eetika- ja korruptsiooni tõkestamise standardid. Asjaomaste institutsioonide käivitamisele ning tugevate korruptsiooni tõkestamise ja ametialase aususe raamistike väljatöötamisele on andnud suure panuse sellised organisatsioonid nagu riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO), Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon, OECD ning ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC). Ametialase aususe nõudeid ja asjakohaseid poliitikareforme, mida rakendatakse nendest standarditest lähtuvalt, tuleks paremate tulemuste saavutamiseks alati kohandada konkreetsele oludele. Õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes esitatakse liikmesriikidele soovitused viia ellu asjakohaseid reforme ja tugevdada ametialase aususe reegleid, hoida ära huvide konflikti, muuta lobitegevus läbipaistvamaks, reguleerida nn pöördukse efekti ning luua asjakohane vara ja huvide deklareerimise süsteem.

Korruptsiooni tõkestamise poliitika

Nagu kõik kuriteod põhineb ka korruptsioon tekkinud võimaluste ärakasutamisel. EL püüab oma poliitikaga korruptsioonivõimalusi piirata, tehes kindlaks riskid ja luues nendega tegelemiseks vajalikud vahendid. ELi uue korruptsioonivastase võrgustiku esimesi ülesandeid on kaardistada 2024. aastaks ühised suure riskiga valdkonnad. Komisjon võtab selle töö ette liikmesriikidega tihedalt konsulteerides. Sellest saab ELi edasiste korruptsioonivastase võitluse algatuste oluline komponent.

Aluseks võetakse ilmse riski vallas praeguseks tehtud töö. Erilist tähelepanu on pööratud riigihangetele, mis moodustavad 14 % ELi liikmesriikide SKPst. 2014. aastal viidi läbi suurem reform, 20 millega tugevdati huvide konflikti ärahoidmise meetmeid ja nähti ette kohustus eemaldada konkurssidelt ettevõtjad, kes on varem korruptsioonireeglitega pahuksisse sattunud. Alates 2018. aastast on ELis olnud kohustuslikud täiselektroonilised hankemenetlused ning jätkub töö selle nimel, et muuta ametiasutuste tegevus veelgi läbipaistvamaks. Kavas on jõuda selleni, et kõik riigihankelepingud avaldatakse ja liikmesriikidele kehtestatakse kohustus teatada kõigist ELi hangetega seotud korruptsioonijuhtumitest. Korruptsioonivõimalusi aitab kõige paremini ära hoida see, kui konkursid on avatud, toimuvad läbipaistvas keskkonnas ja neid korraldavad koolitatud spetsialistid.

Korruptsioon õitseb enamasti seal, kus seda ei ole võimalik kindlaks teha ega tõendada. Korruptiivsed teod esinevad väga sageli koos maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimisega. Selliseid juhtumeid aitavad avastada maksualaste õigusaktide läbipaistvusnormid. Kavas on ajakohastada otseste maksude 21 ja käibemaksu 22 vallas tehtavat halduskoostööd reguleerivaid norme, et tõhustada teabevahetust liikmesriikide vahel, sest see aitab avastada korruptsioonijuhtumeid enne, kui algatatakse kriminaaluurimine.

Korruptsiooni avastamise muudab tunduvalt raskemaks varifirmade ning muude läbipaistmatute ja keerukate korporatiivsete vahendite kasutamine 23 tehingute ja tegelike tulusaajate varjamiseks. ELi rahapesuvastast direktiivi on korrapäraselt läbi vaadatud ja tugevdatud, 24 et muuta kohustuslikuks äriühingute ja muude juriidiliste isikute tegelike tulusaajate registri pidamine 25 . Selline register aitab avastada huvide konflikti, paljastada suurkorruptsiooni ja uurida ebaseaduslikke rahavooge. Ühtlasi annab direktiiv panuse korruptsiooni tõkestamisse, sest selles sätestatakse nõue, et suuremate riskide puhul, näiteks seoses riikliku taustaga isikutega, peavad erasektori kohustatud isikud rakendama kliendi suhtes rangemaid hoolsusmeetmeid 26 . 2021. aasta juulis esitatud rahapesuvastase paketi ettepanekutega tugevdatakse ELi raamistikku veelgi, et kaitsta liidu finantssüsteemi ja siseturu terviklikkust 27 .

Korruptsioonivõimalusi aitavad piirata ka organiseeritud kuritegevuse spetsiifiliste ohtude vastu võitlemiseks tehtud algatused. Näitena võib tuua ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise, mille puhul annab 2022. aasta detsembris vastu võetud ELi kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise tegevuskava 28 ELile ja liikmesriikidele tervikliku raamistiku, mille alusel ebaseaduslikku kultuuriväärtustega kauplemist ennetada ja avastada ning võtta asjaomaseid kriminaalõiguslikke meetmeid.

Et lõimida korruptsioonivastane võitlus ELi poliitikakujundusse, peavad ELi õiguse alusel loodud riiklikud asutused, olgu need siis riiklikud konkurentsiasutused, riigihangete järelevalveasutused või reguleerivad asutused, olema sõltumatud ja erapooletud. Oluline on, et nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil oldaks ühte moodi valmis korruptsiooni tõkestama ja juhindutaks ametialasest aususest. Näiteks ELi konkurentsialaste õigusaktidega on konkurentsieeskirjade täitmist tagavatele riiklikele ametiasutustele ette nähtud sõltumatuse miinimumtagatised 29 . Need hõlmavad huvide konflikti ja kaitset vallandamise vastu. Siseturgu käsitlevate õigusaktide kohaselt, millega on kehtestatud normid riiklike reguleerivate ja ohutusasutuste tegevuse kohta sellistes valdkondades nagu elektrooniline side, meedia, elekter, gaas, toit ja loomasööt, ühtne Euroopa raudteepiirkond ja raudteeohutus peavad liikmesriigid tagama, et asjaomased asutused on oma tegevuses sõltumatud ning kasutavad oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt.

Et korruptsioonivastane võitlus annaks tulemusi, tuleb tuvastada ja kaardistada riskivaldkonnad. Korruptsiooniteod muutuvad pidevalt ja kohanduvad uute võimalustega. Nende mustridki on liikmesriigiti erinevad. Ükski sektor ega tegevusvaldkond ei ole korruptsiooni eest kaitstud, kuid erilist tähelepanu vajavad ühised suure riskiga valdkonnad, kus tavaliselt hallatakse märkimisväärses mahus avaliku sektori vahendeid ja milles tegutsemisega kaasneb juurdepääs lubadele ja elutähtsatele teenustele. Seetõttu on sellised sektorid nagu tervishoid, ehitus ja linnaplaneerimine haavatavad ning avaliku sektori investeeringute järsk suurenemine võib tuua uusi korruptsiooniga seotud riske. Samuti vajavad pidevat järelevalvet suure kuritegevusriskiga alad, nagu sadamad, mis on uimastikaubandusega tegelevate organiseeritud kuritegelike rühmituste tugeva surve all.

Hea näide uute tegevusvaldkondade sattumisest kurjategijate huviorbiiti on investoritele elamisloa ja kodakondsuse andmise kavad (nn kuldsed viisad ja kuldsed passid), mille puhul komisjon on hoiatanud, et neid võidakse kasutada finantskuritegude, sealhulgas altkäemaksu ja korruptsiooni varjamiseks 30 . Komisjon on seisukohal, et investoritele kodakondsuse andmise kavad, mille alusel antakse süstemaatiliselt liikmesriigi kodakondsust ja seega liidu kodakondsust vastutasuks kindlate rahasummade või investeeringute eest ilma, et kodakondsuse saajal oleks liikmesriigiga tegelikku seost, on vastuolus ELi õigusega, ning on astunud samme selliseid kavasid rakendavate liikmesriikide vastu 31 . Ka sport on selline valdkond, mis on alles viimasel ajal määratletud suure riskiga valdkonnana, sest organiseeritud kuritegelikud rühmitused on hakanud korruptsiooni ja väljapressimise teel ja kasu saamise eesmärgil sundima võistlejatele peale kokkulepitud tulemusi 32 .

Korruptsiooni avastamine

Kuigi korruptiivse tegevuse tunnuste avastamiseks on kõige sobivamad sise- ja väliskontrollimehhanismid ja avaliku sektori asutused – samuti tegusad ja leidlikud õiguskaitseasutused –, on korruptsiooni avalikustamisel kõige tähtsam osa ühiskonnal tervikuna.

Paljud hiljutised silmapaistvad korruptsioonijuhtumid on ilmsiks tulnud tänu sellele, et inimesed, kes on oma tööga seoses puutunud kokku väärtegudega, on rääkinud suu puhtaks. 2019. aasta rikkumisest teavitajate kaitse direktiivis 33 on toodud esile rikkumisest teavitajate oluline panus avalike huvide kaitsmisel. See direktiiv aitab võidelda korruptsiooni vastu paljudes ELi peamistes poliitikavaldkondades, nagu riigihanked, finantsteenused, ELi finantshuvide kaitse, keskkonnakaitse, transpordiohutus, rahvatervishoid ja tuumaohutus. Sellega kehtestati tõhusa kaitse standardid, mille alusel kaitsta ebaseaduslikust tegevusest teavitanud isikuid survemeetmete eest. Nende standardite järgi peavad liikmesriigid looma nii avalikus kui ka erasektoris selged asutusesisesed ja -välised teavituskanalid, mis tagavad rikkumisest teavitanud isiku konfidentsiaalsuse kaitse ning kindlaksmääratud tagasiside andmise ja järelmeetmete võtmise. Rikkumisest teavitajate kaitse direktiivi tulemuslik rakendamine on oluline samm korruptsiooni tõkestamise eeskirjade range täitmise tagamisel. Kavandatava direktiiviga astutaks sealt veel samm edasi, laiendades kaitse ka isikutele, kes teavitavad korruptsioonisüütegudest. See julgustaks inimesi teavitama korruptsioonisüütegudest ilma hilisemat survestamist kartmata ja aitaks korruptsioonijuhtumite uurimisel paremaid tulemusi saada.

Ka ajakirjanikel on korruptsiooni avastamisel oluline osa. Ent paljud ajakirjanikud ja meediaorganisatsioonid, kes räägivad avalikku huvi pakkuvatest küsimustest ja paljastavad korruptsiooni, seisavad silmitsi ahistamise ja muude ohtudega. Komisjon pani hiljuti ette meetmed, millega parandada ajakirjanike turvalisust 34 ja kaitsta neid paremini kuritarvituslike hagide eest 35 . 2022. aasta ettepanekus Euroopa meediavabaduse määruse kohta 36 on astutud suur samm meedia sõltumatuse suurendamiseks. Selles on sõltumatuse nõuete, avalik-õigusliku meedia piisava stabiilse rahastamise ning meediaomandi läbipaistvuse ja riikliku reklaami jaotamise normide näol sätestatud kaitsemeetmed poliitilise sekkumise vastu toimetusotsustesse, et võimaldada meedial paremini täita oma olulisi ühiskondlikke ülesandeid – teostada järelevalvet riigivõimu tegevuse üle ja paljastada korruptsiooni. Ettepanekus sätestatakse ka meetmete võtmine toimetajate sõltumatuse kaitsmiseks ja huvide konfliktide avalikustamiseks.

Korruptsioonivastases võitluses on oluliseks partneriks ka erasektor. Finantssektoris on erasektori üksustel hoolsuskohustus, mis aitab kaitsta ELi finantssüsteemi. Nad vajavad toetust, et teha kindlaks korruptsioonist saadud tuluga seotud rahapesujuhtumid ja neist teatada. ELi rahapesuvastase raamistikuga püütakse parandada erasektori üksuste arusaamist riskidest ning suurendada nende suutlikkust rikkumisi avastada ja neist teada anda. Sellele lisaks annavad rahapesu andmebürood ja õiguskaitseasutused teavet korruptsiooni tüpoloogia, suundumuste ja riskinäitajate kohta. Ametialase aususe edendamiseks on 2022. aasta äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis 37 sätestatud selle kohaldamisalasse kuuluvate erasektori üksuste jaoks kohustus lisada oma tegevusaruannetesse teave ärieetika ja ettevõtluskultuuri kohta, sealhulgas seoses korruptsioonivastase tegevusega.

Jõulised sammud korruptsiooni vastu

Korruptsiooni uurimine, selle eest süüdistuse esitamine ja selle eest karistamine on suuresti liikmesriikide õiguskaitseasutuste ülesanne. Õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete kaudu toimuv järelevalve on teinud ilmsiks korruptsioonijuhtumite uurimise, nende eest süüdistuse esitamise ja nende lahendamisega seotud kitsaskohad ning kavandatavas direktiivis, mis käsitleb korruptsioonivastast võitlust kriminaalõiguse abil, võetakse käsile konkreetsemad puudused. Korruptsioonivastane võitlus vajab sõltumatut ja tõhusat kohtusüsteemi, millel on kasutada piisavalt finantsvahendeid ja tööjõudu ning võimalus rakendada kõiki vajalikke digivahendeid, et olla võimeline tulemuslikult tagama korruptsioonivastaste õigusaktide kohaldamist ja täitmist. Kohtute tegevus peab põhinema erapooletule uurimisele ja süüdistuste esitamise mehhanismile. Õigusemõistmist ja õiguskaitset aitavad muuta usaldusväärsemaks korruptsioonijuhtumite eest tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste määramine ning nendest kuritegudest saadud tulu nõuetekohane tagasivõitmine ja konfiskeerimine. Need aitavad ühtlasi rikkumiste toimepanijaid heidutada.

Korruptsioonijuhtumitele paremini reageerida võib aidata tihedam koostöö ELi ja liikmesriikide vahel. Korruptsiooni avastamisele, uurimisele ja selle eest vastutusele võtmisele aitavad kaasa veel süütegusid ja karistusi reguleerivate normide ühtlustamine, vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning spetsialiseeritud asutuste ja organite, nagu Eurojusti, Europoli, Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuri tegevus.

Komisjon on astunud olulisi samme, et anda liikmesriikidele paremad vahendid, mille abil võtta kurjategijatelt ära ebaseaduslikult saadud vara, sealhulgas korruptsioonikuritegude abil saadud vara 38 . Arestimisotsuste vastastikune tunnustamine 39  muudab kuritegeliku vara arestimise ja konfiskeerimise kogu ELis kiiremaks ja lihtsamaks. 2022. aasta mais tegi komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta, 40 et tagada kuritegelikust tegevusest, sealhulgas korruptsioonist saadud tulu tõhus jälitamine, kindlakstegemine, arestimine, haldamine ja konfiskeerimine 41 .

Muude ELi õigusaktide seas, mis on vajalikud selleks, et võimaldada õiguskaitseasutustel võidelda korruptsiooni vastu, võib nimetada hiljuti vastu võetud elektrooniliste tõendite paketti, mis kajastab elektrooniliste sidekanalite suurenenud kasutamist kurjategijate ja organiseeritud kuritegevuse struktuuride poolt. See võimaldab riiklikel ametiasutustel taotleda kriminaalasjades elektroonilisi tõendeid otse teiste liikmesriikide teenuseosutajatelt. Korruptsioon on üks süütegusid, mille puhul on võimalik kasutada Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust. Euroopa vahistamismäärus 42 on teinud võimalikuks isikute kiire piiriülese üleandmise liikmesriikide õigusasutuste vahel, et neid kriminaalvastutusele võtta või nende vabadusekaotuslikku karistust täide viia, sealhulgas korruptsioonijuhtumite puhul. Õiguskaitseasutuste, eelkõige kriminaaltulu jälitamise talituste ja korruptsioonivastaste asutuste tööd hõlbustab ka võimalus pääseda juurde finants- ja pangakontode andmetele ning neid kasutada 43 .

ELi võitlus pettuste vastu toetab korruptsioonivastaseid jõupingutusi

EL ja selle liikmesriigid vastutavad ühiselt ELi finantshuvide kaitsmise eest 44 . Sammud, mis astutakse selleks, et võidelda pettuste vastu – mille puhul püütakse saada ELi eelarvest ebaseaduslikku tulu –, aitavad sageli kaasa võitlusele korruptsiooni vastu – mille puhul kuritarvitatakse ebaseadusliku tulu saamiseks avalikku võimu.

ELi finantsmäärus 45 sisaldab pettuste ennetamist ja avastamist käsitlevaid üldsätteid, millega kehtestatakse riigihangete ja rahaliste vahendite eraldamise kord, et minimeerida ELi vahendite korruptiivse kasutamise ohtu. See hõlmab ka huvide konflikti vältimist 46 . ELi eelarvet pettuste, korruptsiooni ja muude tahtlike rikkumiste eest kaitsvate normide kooskõlastatud kohaldamise ühtne raamistik on sätestatud komisjoni praeguse pettustevastase võitluse strateegias 47 . ELi eelarve täitmisel on olemas mitmesuguseid range kontrolli tagamise vahendeid, mida kohandatakse vastavalt sellele, kas rahastamisprogramme rakendatakse komisjoni otsese eelarve täitmise, kaudse eelarve täitmise või liikmesriikidega koostöös toimuva jagatud eelarve täitmise raames. Sellised vahendid nagu varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem aitavad avastada petturlikke ja ebausaldusväärseid ettevõtjaid ja eemaldada nad ELi rahaliste vahendite jagamiselt. Hiljuti esitatud finantsmääruse läbivaatamise ettepanekuga 48 parandatakse ELi rahaliste vahendite saajate (sealhulgas nende tegelike tulusaajate) kohta käivaid andmeid, sealhulgas nähakse ette kohustus kasutada andmekorjeks ja riskide hindamiseks komisjoni pakutavat integreeritud IT-süsteemi. Ühtlasi laiendatakse ettepanekuga varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi uutele kuluvaldkondadele 49 .

Seda, et ELi vahendeid haldavatel üksustel oleks olemas tõhusad sisekontrollisüsteemid, mille abil tõkestada pettust ja korruptsiooni, aitab saavutada range eelhindamine. Pettuse- ja korruptsioonivastaste meetmete olemasolu on peamine nõue, mis esitatakse ELi vahendite riikliku tasandi kontrollisüsteemidele, 50 ning liikmesriikidel on kohustus tõkestada, avastada ja korrigeerida normide eiramist ning anda sellest teada muu hulgas korruptsioonijuhtumite puhul. Selle tagamisel, et on olemas tõhusad süsteemid korruptiivsete tavade avastamiseks ja tõkestamiseks, on oluline osa auditeerimisasutustel. Liikmesriikide ja programmipõhiseid auditeid täiendavad Euroopa Kontrollikoda ja komisjoni siseauditi talitus ning kõigi ELi vahendite suhtes, mis puutuvad kokku korruptsiooniga, rakendatakse tagasinõude mehhanismi.

Lisaks korruptsiooni tõkestamisele ELi vahendite kasutamisel on EL välja töötanud tugeva institutsioonilise struktuuri, mille abil teha kindlaks igasuguseid ELi eelarvega seotud korruptsioonijuhtumeid ja anda rikkumiste toimepanijad kohtu alla. See hõlmab Euroopa Pettustevastast Ametit, Euroopa Prokuratuuri, Eurojusti, kellel on koordineeriv roll, ning Europoli ja selle analüüsiüksuseid, kes kõik tegutsevad tihedas koostöös riiklike ametiasutustega. Euroopa Prokuratuur, mis on tegutsenud alates 2021. aasta juunist, 51 vastutab ELi finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise ning kuriteo toimepanijatele ja sellest osavõtjatele süüdistuse esitamise ning nende kohtus vastutusele võtmise eest. See puudutab ka ELi eelarvet mõjutavaid korruptsioonijuhtumeid. Euroopa Prokuratuur viib nimetatud ulatuses läbi uurimisi ja täidab osalevate liikmesriikide pädevates kohtutes prokuröri ülesandeid.

Uurimisasutuste ja prokuratuuri nõuetekohane toimimine korruptsioonivastases võitluses on oluline ka selleks, et tagada õigusriigi põhimõtte järgimine. Õigusriigi põhimõtete rikkumise eest – kui see mõjutab või võib oluliselt mõjutada ELi eelarvet – kaitseb ELi eelarvet üldine tingimuslikkuse kord 52 . See hõlmab ka liikmesriikide süsteemseid puudujääke korruptsioonivastases võitluses. Tingimuslikkuse määruse kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal peatada kulukohustused või maksed või võtta muid meetmeid, kui õigusriigi põhimõtete rikkumine selles liikmesriigis 53 mõjutab või võib oluliselt mõjutada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset.

4.    KORRUPTSIOONIVASTASE VÕITLUSE TOETAMINE LIIKMESRIIKIDES

Korruptsioonil on palju vorme ning korruptsioonimustrid on liikmesriigiti, riiklikul ja kohalikul tasandil ning eri sektorites erinevad. Kuigi korruptsiooni vastu võitlemiseks on vaja teatavaid ühiseid eeskirju, nõudeid ja häid tavasid, tuleb poliitikameetmeid tulemuste saavutamiseks kohandada vastavalt konkreetsetele probleemidele, riskidele ja vajadustele. Seetõttu teeb EL sihtotstarbelisi algatusi, et toetada iga liikmesriigi korruptsioonivastast võitlust riiklikul tasandil.

ELi toetus liikmesriikide korruptsioonivastastele reformidele

EL annab oma panuse parimate tavade väljatöötamisse ja jagamisse iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande tsükli kaudu. Alates 2020. aastast on komisjon jälginud liikmesriikide korruptsioonivastaseid arenguid, mis on õigusriigi üks keskseid aspekte. Alates 2022. aastast sisaldavad aruanded iga riigi jaoks ka soovitusi, mille eesmärk on toetada liikmesriike nende püüdlustes jätkata käimasolevaid või kavandatud reforme, soodustada positiivseid suundumusi ja aidata kindlaks teha, kus võib seoses hiljutiste muudatuste või reformidega olla vaja teha parandusi või võtta järelmeetmeid.

Iga-aastastes õigusriigi olukorra aruannetes esitatud riigipõhised hinnangud kajastavad, kuidas liikmesriigid korruptsiooni tõkestamisel tegutsevad, kohandades selleks seadusi, et pidada sammu uute suundumustega, ning tuginedes saadud kogemustele; kuidas nad korruptsioonivastase võitluse meetodeid arendavad ning missuguseid jõupingutusi tehakse õigusnormide paremaks maksmapanekuks. Soovituste ja iga aruande järelmeetmete kaudu teeb komisjon liikmesriikidega koostööd tehnilisel ja poliitilisel tasandil, et pakkuda eksperditeadmisi, aidata neil lahendada tuvastatud probleeme ja edendada vajalikke reforme. Protsessi käigus tekivad väärtuslikud ühiseid arusaamad ja kerkivad esile konkreetsed teemad, mida saab uues võrgustikus edasi arendada.

Korruptsioonivastane võitlus, kohtusüsteemi sõltumatus ja tõhusus ning õigusloomeprotsessi kvaliteet ja kaasavus on osa ka Euroopa poolaastast. Võttes arvesse nende nähtuste majanduslikku tähtsust ja otsest mõju ettevõtluskeskkonnale, investeeringutele, majanduskasvule ja töökohtadele, käsitlevad Euroopa poolaasta aruannetes esitatud hinnangud probleeme, millega mõned liikmesriigid korruptsiooni vallas kokku puutuvad. Konkreetsed näited on muu hulgas rikkumisest teatajate parem kaitse, korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine uute sõltumatute kontrolliasutuste loomise kaudu, rangemad kontrollimenetlused, varadeklaratsioonide süstemaatiline kontroll, sõltumatute võimaluste loomine korruptsioonijuhtumite menetlemiseks ning rangemad huvide konflikti käsitlevad normid ja nende täitmise tagamine.

Euroopa poolaasta raames antud riigipõhised soovitused on andnud suuna mitme liikmesriigi konkreetsetele reformidele ja investeeringutele, mille eesmärk on parandada nende suutlikkust võidelda korruptsiooniga. Reforme ja investeeringuid kajastavad liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade vahe-eesmärgid. Konkreetsed reformikohustused, mille mitu liikmesriiki on nende kavadega võtnud, tagavad, et avaliku sektori vahendite kasutamisega seotud huvide konflikte, korruptsiooni ja pettusi tõkestatakse, avastatakse ja isikud võetakse nende eest vastutusele.

Komisjon kasutab liikmesriikide korruptsioonivastaste jõupingutuste toetamiseks ka valdkondlikke programme. Tehnilise toe rahastamisvahend pakub vajadustele vastavat tehnilist oskusteavet, mis aitab liikmesriikidel suurendada haldussuutlikkust ning kavandada ja rakendada reforme, millest suur osa on mõeldud korruptsioonivastase kaitse tugevdamiseks. Tehnilise toe rahastamisvahendist toetatavad reformid on näiteks läbipaistvuse ja vastutuse lõimimine riiklikesse struktuuridesse, tehniline tugi eetikasuuniste ning korruptsiooni- ja pettusevastase võitluse strateegiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning korruptsioonivastaste ELi õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise toetamine.

EL rahastab mitmesuguseid korruptsioonivastaseid meetmeid ka Sisejulgeolekufondi kaudu. Nende peamine eesmärk on tugevdada koordineerimist ja koostööd õiguskaitseasutuste vahel ja muude riiklike asutuste vahel, lisaks sellele koostööd selliste oluliste organitega nagu Europol ja asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid. Näiteks võib tuua liikmesriikide korruptsioonivastaste asutuste suutlikkuse suurendamise ning kodanikuühiskonna organisatsioonide projektide toetamise. Liidu pettustevastase võitluse programm toetab liikmesriike võitluses pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Täpsemalt aitab programm riikide ametiasutustel suurendada oma uurimissuutlikkust ja hõlmab ka koolitust.

Kohtu- ja õiguskaitseasutuste toetamine

Õiguskaitseasutuste koostöö võib korruptsiooni uurimisele ja selle toimepanijate vastutusele võtmisele oluliselt kaasa aidata. Liikmesriikidevahelist õigusalast koostööd korruptsioonivastases võitluses edendab Eurojust. 2021. aastal toetas Eurojust liikmesriike 326 korruptsioonijuhtumi puhul, moodustas 11 ühist uurimisrühma ja korraldas 13 juhtumipõhist koordineerimiskoosolekut. Korruptsioonivastast poliitikat on rõhutatud Euroopa õigusalase koolituse strateegias aastateks 2021–2024 54 , mis on mõeldud õigusspetsialistide koolitamiseks ELi õiguse valdkonnas. Euroopa õigusalase koolituse võrgustik korraldas 2023. aastal mitu korruptsioonivastast seminari. 2021. aastal tööd alustanud Euroopa Prokuratuur uuris esimesel seitsmel tegevuskuul 40 ELi eelarvet mõjutavat korruptsioonijuhtumit. 2022. aastal suurenes see arv 87ni.

Kuna korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vahel on tihedad seosed, toetab korruptsioonivastases võitluses liikmesriike aktiivselt Europol, kus tehakse strateegilist analüüsi ning toetatakse kriminaaluurimisi ja kriminaalteabe kogumise operatsioone. Europolil on Euroopa finants- ja majanduskuritegudevastane keskus, mis pakub Europoli partneritele ja liikmesriikidele operatiivset ja analüütilist tuge finants- ja majanduskuritegude, sealhulgas korruptsiooni uurimisel ning kuritegeliku vara külmutamisel ja arestimisel.

5.    ELi INSTITUTSIOONID JA KORRUPTSIOONIVASTANE VÕITLUS

ELi meetmete usaldusväärsuse aluseks korruptsiooni tõkestamisel ELi poliitikas ja liikmesriikide jõupingutuste toetamisel on liidu enda institutsioonide, organite ja asutuste tegevuse edukus ja maine. Alates 1990. aastatest on EL kokku pannud terve komplekti eeskirju ja menetlusi, mille eesmärk on vähendada korruptsiooniohtu nii oma töötajate seas kui ka poliitilisel tasandil. EL on püüdnud kehtestada eetika-, ausus- ja läbipaistvusnorme, mis aitaksid korruptsiooni tõkestada, ning loonud uusi organeid erinevate juhtumitega tegelemiseks. Hiljutised sündmused on siiski näidanud, et ELi institutsioonid ei ole korruptsiooni suhtes immuunsed ning et seda raamistikku tuleb lisaks rangele ja järjepidevale kohaldamisele ka pidevalt ajakohastada. ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid järgima ühesuguseid reegleid, tuginedes ühtsele tahtele korruptsiooni tõkestada, juurutada ametialast ausust ja tagada rangete normide täitmine.

ELi institutsioonides kehtib korruptsiooni suhtes nulltolerants. Korruptsiooni tõkestamise alus on tugev eetika-, ausus- ja läbipaistvusraamistik. ELi personalieeskirjadega 55 on ELi töötajatele ette nähtud individuaalsed eetikakohustused. Need sisaldavad konkreetseid nõudeid sellistes valdkondades nagu huvide konfliktid, soodustused ja kingitused, autasud ja teenetemärgid, ametiväline tegevus ja avalik teenistus, abikaasade tegevus, kohustused pärast teenistusest lahkumist, konfidentsiaalsus, võimalikust ebaseaduslikust tegevusest teatamine, rikkumisest teatamine ja distsiplinaarkaristused. Iga ELi institutsioon, organ ja asutus vastutab õigusnormide kohaldamise eest oma töötajate suhtes ja tagab nende järgimise. See hõlmab sise-eeskirjade korrapärast ajakohastamist, meetmeid teadlikkuse suurendamiseks, töötajatele nõu andmiseks ja eeskirjade rikkumise eest karistamiseks. Personalieeskirjadega on ette nähtud, et reegleid rikkunud töötajatele saab määrata distsiplinaarkaristusi, ning et institutsioonid, organid ja asutused võivad otsustada luua selliste juhtumite uurimiseks distsiplinaarküsimustele spetsialiseerunud sisetalitused 56 . Personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi kohaldatakse lisaks ELi finantsmääruses sätestatud kohustustele 57 .

Selleks et võimaldada avalikku kontrolli ning anda kodanikele ja muudele huvirühmadele võimalus jälgida lobitööd ELi tasandil, võtsid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 2021. aastal vastu uue ühise raamistiku koostöö kohta läbipaistvusregistri asjus 58 , et veelgi edendada huvide eetilist ja läbipaistvat esindamist ELi tasandil 59 . Selles on sätestatud eetikaeeskirjad ja -põhimõtted, mida registreeritud huvide esindajad peavad järgima, ning seda täiendavad institutsioonisisesed läbipaistvusmeetmed, mis käsitlevad kohtumisi ja muud suhtlust lobistidega.

Mis puudutab ELi institutsioonide liikmeid, nimelt Euroopa Parlamendi liikmeid, Euroopa Ülemkogu eesistujat, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kohut, Euroopa Keskpanka ja kontrollikoda, siis on aluslepingutes sätestatud iga institutsiooni liikmete individuaalsed eetikakohustused ja karistused rikkumiste korral 60 . Neid täiendavad tavaliselt üksikasjalikumad eeskirjad, eelkõige menetlusreeglid või tegevusjuhendid 61 , mis on institutsioonides erinevad. Need eetikaraamistikud vajavad pidevat ajakohastamist, et veelgi suurendada ELi institutsioonide läbipaistvust, ausust ja vastutust. Seepärast teeb komisjon ettepaneku luua institutsioonidevaheline eetikaorgan, mis kehtestaks kindlad ühised standardid ja meetmed läbipaistvuse suurendamiseks.

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) põhiülesanne on viia läbi haldusjuurdlusi pettuse, korruptsiooni või muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse kohta. ELi institutsioonid leppisid 1999. aastal kokku, et OLAFi volitusi laiendatakse kõigile ELi töötajate või ELi institutsioonide, organite ja asutuste liikmete poolt toime pandud tõsiste üleastumiste juhtumitele, olenemata üleastumise mõjust ELi finantshuvidele. See hõlmab näiteks ametikohustuste täitmisega seotud tõsiseid juhtumeid ja käitumisjuhendi rikkumist. Teised institutsioonid ja asutused võivad selle kokkuleppega ühineda, kuid selle praktilisel kohaldamisel on esinenud mõningaid takistusi seoses OLAFi juurdepääsuga teabele või mõne institutsiooni ruumidele. Oluline järelevalveroll ka Euroopa Ombudsmanil, kellel on üldised volitused tegeleda ELi institutsioonide haldusomavoli juhtumitega.

Liikmesriikide kohtute pädevuses on menetleda juhtumeid, mis on seotud institutsioonide töötajate või liikmete toime pandud kuritegudega, sealhulgas korruptsiooni ja pettusega. Selliseid juhtumeid võivad kohtusse anda kas liikmesriikide prokurörid või, kui see mõjutab ELi finantshuve, Euroopa Prokuratuur. Kui institutsiooni liikmetel või töötajatel on ametikohustuste täitmisel tehtud toimingute suhtes puutumatus, peab asjaomane ELi institutsioon temalt puutumatuse ära võtma, kui see ei ole vastuolus liidu huvidega, kusjuures puutumatuse äravõtmise otsuse saab vaidlustada Euroopa Liidu Kohtus.

6.    ÜHISE KORRUPTSIOONI TÕRJUVA KULTUURI LOOMINE

Kogu ühiskonda hõlmav kollektiivne kultuur, mille aluseks on nulltolerants korruptsiooni suhtes, väljendab kindlalt Euroopa pühendumust õigusriiklusele ja rangetele ausameelsusnõuetele avalikus elus. Nende väärtuste edendamine täiendab tõhusalt vahetuid meetmeid korruptsiooni tõkestamiseks, avastamiseks ja korruptiivsete tegude toimepanijate kohtu alla andmiseks. Sellise kultuuri loomine nõuab tegutsemist mitmel rindel: alates sellest, et haridustee peaks aitama kaasa, et iga noore ootustes leiaksid koha eetilised ja ametialase aususega seotud põhimõtted, kuni liikmesriigi ja Euroopa tasandi osalejate vahelise suhtluse toetamiseni, et parandada arusaamist probleemidest ja suurendada tegutsemisvalmidust. Oluline on tihe ja korrapärane koordineerimine kõigi asjaomaste avaliku sektori asutuste, mitmepoolsete organisatsioonide, kodanikuühiskonna, meedia ja erasektoriga.

Partnerlus erasektori, kodanikuühiskonna, teadus- ja akadeemiliste ringkondade, meedia ja kodanikega võib olla ametialase aususe juurutamisel abiks kogu ühiskonda hõlmava lähenemisviisi kaudu. Komisjon seab esikohale teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja kodanikuhariduse programmid, rõhutades üksikisikute olulist rolli ametialase aususe toetamisel, sealhulgas uurides, kuidas selliste programmide teostajad võiksid ametialase aususe põhimõtteid levitades nende mõjuulatust mitmekordistada. Komisjon kaardistab ka olemasolevad ELi rahastamisvõimalused korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, et suurendada nende nähtavust ja sidusust.

Programm „Erasmus+“ käsitleb korruptsioonivastase võitluse teemasid oma töös hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas Euroopas. Korruptsioonivastaste jõupingutustega tegeletakse erinevate poliitiliste prioriteetide raames, nagu kodanikuaktiivsus ja -vastutus. EL toetab näiteks Erasmus Munduse ühist spordieetika ja aususe magistriõppekava ülikooli tasandil ning Erasmus+ on toetanud uuenduslikke lähenemisviise korruptsioonivastasele haridusele Ungari, Itaalia ja Sloveenia koolides. Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidega toetatakse ka teadusuuringuid ja tõendite kogumist korruptsiooni uute vormide kohta, et töötada välja uuenduslikke lahendusi korruptsioonivastase võitluse asutuste ja praktikute tarvis.

Kodanikuühiskonnal on keskne roll mitte ainult võimalike ohtude või korruptsioonijuhtumite avastamisel, vaid ka korruptsioonivastase kultuuri edendamise ja säilitamise katalüsaatorina teadlikkuse suurendamise, haridus- ja teavitustegevuse kaudu. Paljudes liikmesriikides on kodanikuühiskonna organisatsioonid riiklike korruptsioonivastaste strateegiate rakendamisel olulised partnerid. Seda rolli saab laiendada. Üks näide on „ausameelsuse kokkulepped“, mis on välja töötatud korruptsiooni tõkestamiseks riigihangetes ja mille aluseks on avaliku sektori hankija ja pakkujate võetud kohustus järgida parimaid tavasid ja maksimeerida läbipaistvust. Seda jälgib kolmas osaleja, tavaliselt kodanikuühiskonna organisatsioon. Ausameelsuse kokkulepetest räägitakse ELi 2021.–2027. aasta rahastamisprogrammides ja liikmesriike julgustatakse ausameelsuse kokkuleppeid oma programmidesse järk-järgult lisama.

Vaba ja mitmekesine meedia ning keskkond, kus ajakirjanikud saavad töötada ilma ahistamise ja hirmutamiseta, aitavad tagada, et meedia saaks täita oma rolli ühiskonna valvekoerana. Komisjon toetab meetmeid, millega edendatakse vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediakeskkonda. Nende hulka kuuluvad koostööpõhise ja piiriülese ajakirjanduse toetamine, meedia mitmekesisusega seotud riskide jälgimine, meediavabaduse rikkumiste kaardistamine ja ohus olevate ajakirjanike kaitse. Näiteks on EL alates 2021. aastast rahastanud kogu Euroopat hõlmavat ajakirjandus- ja meediavabaduse rikkumiste kiirreageerimismehhanismi ning loonud erakorralise toetuse fondi uurivatele ajakirjanikele ja meediaorganisatsioonidele.

7.    KORRUPTSIOONIVASTANE VÕITLUS ELi VÄLISPOLIITIKAS

Korruptsioonivastaste meetmete lisamine välispoliitikasse on oluline osa hea valitsemistava ja kogu maailma heaolu edendamiseks tehtavatest jõupingutustest. ELi usaldusväärsuse jaoks on oluline, et liidu sise- ja välispoliitika oleksid korruptsiooni tõkestamisel sidusad. EL välistegevuse prioriteet on inimõiguste, demokraatliku valitsemistava, õigusriigi ja korruptsioonivastase võitluse edendamine 62 . Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, keda toetab komisjon, esitab täna ettepaneku ühise välis- ja julgeolekupoliitika horisontaalse sanktsioonide raamistiku loomiseks. Üldisemalt toetab EL oma välistegevuses õigus- ja poliitikareforme, mille abil luua korruptsioonivastased institutsioonid ja järelevalveasutused ning toetada kodanikuühiskonda, rikkumisest teatajaid, inimõiguste kaitsjaid ja sõltumatut meediat kui korruptsioonivastase võitluse valvureid. Ranged ametialase aususe nõuded ELi enda programmide puhul aitavad edendada rangeid eetikanõudeid ka partnerite hulgas. Samuti kuulub korruptsioonivastane võitlus kõrge esindaja poolt liidu nimel kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega peetavate poliitiliste ja julgeolekualaste dialoogide teemaderingi. EL toetab rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas ja teeb paremate tulemuste saavutamiseks koostööd sarnaselt meelestatud partneritega 63 .

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) sanktsioonide kasutamine korruptsiooni vastu võitlemiseks

Lisaks olemasolevate rahvusvaheliste korruptsioonivastaste õigusaktide rakendamisele on ELi tasandil käimas oluline arutelu ÜVJP sanktsioonide kasutamise üle, et võidelda süstemaatilise või laiaulatusliku korruptsiooni vastu ELi mittekuuluvates riikides, kui see korruptsioon mõjutab tõsiselt või võib mõjutada ELi põhiväärtusi ja -huve või kui on vaja võtta meetmeid muude ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks demokraatia ja õigusriikluse toetamiseks. Seni on ÜVJP sanktsioonide kord mõeldud üksnes selleks, et võimaldada ELil võidelda korruptsiooniga väljaspool ELi kahes konkreetses kolmandas riigis 64 . Horisontaalne korruptsioonivastane temaatiline raamistik (mis ei piirdu konkreetse geograafilise kontekstiga) suurendaks liidu sanktsioonipakettide 65 ulatust ja paindlikkust. Seega teeb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja koos komisjoniga ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, millega lisada ühise välis- ja julgeolekupoliitika sanktsioonidele korruptsiooni käsitlev temaatiline raamistik, millega täiendada ELi sise- ja välispoliitilisi korruptsioonivastase võitluse meetmeid.

Korruptsioonivastane võitlus kui ELi laienemis- ja naabruspoliitika prioriteet

Laienemisprotsessis määravad kandidaatriikide edasiliikumise ELiga ühinemiseks eelkõige seadusandluse vastavusse viimine kehtivate ELi õigusaktidega, õigusriigi põhimõtete austamine ja korruptsioonivastased reformid. Need on ka idapartnerluse prioriteedid, mille raames toetatakse korruptsioonivastaseid strateegiaid, et tagada ametialase aususe ja läbipaistvuse kõrge tase riigiasutustes ning tugevdada korruptsiooni tõkestamise asutusi, uurimissuutlikkust, kohtureforme ja kodanikuühiskonda.

Iga-aastase laienemispaketi raames tehakse korrapäraselt järelevalvet korruptsioonivastase võitluse ja sellega seotud reformide üle. Selle hulka kuulub üksikasjaliku hinnangu andmine olukorrale igas kandidaatriigis ja potentsiaalses kandidaatriigis, samuti suuniste esitamine tulevaste reformiprioriteetide kohta. Komisjon vaatab läbi nii korruptsiooni tõkestamise kui ka ohjamisega seotud õigus- ja institutsioonilise raamistiku, pöörates erilist tähelepanu ennetavatele uurimistele, süüdistustele ja kohtuotsustele (eelkõige suurkorruptsiooni puhul). 2022. aastal käivitas komisjon ka vastastikuse hindamise missioonide vooru, milles keskenduti korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu vastasele võitlusele. Viimastes analüütilistes aruannetes Ukraina, Moldova ja Gruusia 66 kohta on hinnatud nende suutlikkust täita ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi ning korruptsioonivastane võitlus on nende aruannete prioriteet. Üks oluline teema on oligarhia kaotamise kohustus, mille eesmärk on kõrvaldada erahuvide ülemäärane mõju majandus-, poliitilises ja avalikus elus.

Positiivseks sammuks on uus e-platvorm organiseeritud kuritegevust ja suurkorruptsiooni käsitlevate andmete süstemaatiliseks kogumiseks, mida saab kasutada selleks, et aidata hinnata iga partnerriigi edusamme õigusriigi põhimõtete järgimisel. Platvormi eesmärk on anda kandidaatriikide ametiasutustele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele volitused süvalaiendada andmete kogumist ning võimaldada andmeid koondada ja suundumusi kaardistada, kasutades töölauda, mis põhineb suundumusi ja kõrvalekaldeid tuvastavatel peamistel tulemusnäitajatel 67 .

Korruptsioonivastaste reformide edendamine ELi välistegevuses ja kaubandussuhetes

ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas aastateks 2020–2024 on pööratud suurt tähelepanu õigusriigi põhimõttele ja see sisaldab tegevussuundi korruptsiooni tõkestamiseks. Nende meetmete rakendamiseks kasutatakse muu hulgas poliitilisi, inimõigustealaseid ja valdkondlikke dialooge. See kajastub ka programmi „Globaalne Euroopa“ (naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument) (NDICI) kaudu pakutavas rahastuses.

EL edendab demokraatlikku valitsemistava ja õigusriiklust, toetades temaatilisi, kahepoolseid ja piirkondlikke programme ning riigi rahanduse paremat juhtimist. Toetus keskendub avaliku halduse reformile ja usaldusväärsele avaliku sektori finantsjuhtimisele, õiguskaitse- ja kohtuasutuste suutlikkuse suurendamisele, rahvusvaheliste standardite kohase tugeva õigusraamistiku loomisele, korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud asutuste loomisele ja tugevdamisele ning kodanikuühiskonna, meedia, rikkumisest teatajate ja inimõiguste kaitsjate toetamisele. Korruptsioonivastast raamistikku toetab ka peamiste institutsioonide laiem toetus õigusriigile ning ettevõtlus- ja investeerimiskliima parandamisele. Tähtis roll on poliitilistel dialoogidel, samuti ELi rahalise toetuse kujundamisel. ELi eelarvetoetus on oluline vahend läbipaistvuse ja vastutuse parandamiseks riigi tasandil ning nende rahastamistoimingute raames analüüsitud riskide hulka kuulub ka korruptsioon 68 .

Praegu võetakse meetmeid korruptsioonivastase mõõtme tugevdamiseks kõigis arenguvaldkondades. Lisaks eespool nimetatud sihtprogrammidele tähendab see tegevussuuniseid, mis annaksid põhjalikke juhiseid ELi delegatsioonidele, kes töötavad väljaspool traditsioonilisi valitsemisvaldkondi, sealhulgas ELi algatusega „Global Gateway“ hõlmatud sektorites. Selle aluseks on Euroopa tiimi laiem lähenemisviis korruptsiooniohule, koostöö liikmesriikide ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega ning tuginemine rahvusvahelistele standarditele ja parimatele tavadele. Korruptsioonivastast võitlust ja õigusriiki toetavad ka mitmed ülemaailmsed temaatilised programmid. Euroopa tiimi demokraatia algatus, mis koondab 14 liikmesriiki, hõlmab õigusriigi toetamist ja keskendub vastutusele. EL teeb koostööd ka kodanikuühiskonnaga, et tõkestada korruptsiooni ja edendada avatud valitsemist.

Hiljutises hinnangus ELi toetuse kohta õigusriigi põhimõttele ja korruptsioonivastasele võitlusele partnerriikides 69 jõuti järeldusele, et EL on olnud korruptsioonivastases võitluses vähem nähtav ja edukas kui õigusriigi edendamisel, ning soovitati, et EL võtaks korruptsioonivastases võitluses ülemaailmse juhtrolli. ÜRO korruptsioonivastasel konventsioonil põhineva selge ja tugeva ELi korruptsioonivastase raamistiku üks häid külgi on võimalus kasutada seda võrdlusalusena partnerlussuhetes ELi mittekuuluvate riikidega.

Korruptsioonivastast võitlust toetab ka ELi kaubanduspoliitika. Alates 2015. aastast on ELi ja kolmandate riikide vahelistesse kaubanduslepingutesse lisatud ka korruptsioonivastased sätted. Sätteid, mille eesmärk on võidelda korruptsiooni vastu, sisaldavad ka autonoomsed kaubandusvahendid, nagu ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP). Üldiste tariifsete soodustuste kava raames saab pakkuda täiendavat turulepääsu (GSP+) arenguriikidele, kes ratifitseerivad ja rakendavad edukalt peamisi rahvusvahelisi lepinguid, sealhulgas ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni. Üldiste tariifsete soodustuste kava eeskirjade kohane ELi järelevalveprotsess hõlmab teabevahetust, dialoogi ja visiite riiki ning korrapäraste eduaruannete avaldamist.

Korruptsioonivastase töö toetamine mitmepoolsetel foorumitel

EL on korruptsioonivastases võitluses eeskujuks, edendades kogu maailmas korruptsioonivastase tegevuse ergutamisega selliseid väärtusi nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriik. Liikmesriikide abistamiseks ja ELi hääle võimendamiseks teeb EL suuremaid jõupingutusi, et lisaks oma tööle ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni osalisena toetada ja koordineerida seisukohti mitmepoolsetel foorumitel.

Tuginedes Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastane ühenduse (GRECO), OECD ning ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo sekretariaatide varasemale tegevusele 2021. aastal, annab EL oma panuse rahvusvahelisse arutellu selle üle, kuidas kõige paremini parandada koostoimet ja ühtlustada korruptsioonivastaste meetmete rakendamise läbivaatamist. Kogemused, mis on saadud ELi õigusriigi aruannete tsüklist ja käimasolevast ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni ELi käsitlevast läbivaatamisest, aitavad tagada ELi jõulise osalemise eelseisval ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni osalisriikide konverentsil 2023. aasta detsembris.

ELil on praegu Euroopa Nõukogu juures asuvas riikide korruptsioonivastases ühenduses (GRECO) vaatleja staatus ning see annab hea võimaluse saada ülevaade ekspertide arvamustest ja pakub väärtuslikku täiendust õigusriigi olukorda käsitleva iga-aastase aruande toimimisele. GRECO on osutunud väga väärtuslikuks eksperditeadmiste allikaks ja reformide liikumapanevaks jõuks. Komisjon tõhustab oma koostööd GRECOga veelgi, seades sisse korrapärasema ja ametlikuma dialoogi ning kutsudes GRECOt üles võrgustikus alaliselt osalema. Samal ajal jätkab komisjon teiste institutsioonidega arutelu selle üle, et EList võiks saada täieõiguslik GRECO liige.

8.    KOKKUVÕTE: TULEVIKUPLAANID

Ausus, läbipaistvus ja korruptsioonivastane võitlus on liidu selged poliitilised kohustused. Praeguste ettepanekutega tugevdatakse korruptsioonivastast võitlust ELis veelgi, karmistades ELi õigusnorme, et tagada korruptsiooni parem tõkestamine ja selle vastu võitlemine, ning nähakse ette rahvusvaheline sanktsioonimehhanism. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kiiresti läbi vaatama kavandatavat direktiivi kriminaalõiguse abil korruptsiooni vastu võitlemise kohta. Komisjon ja kõrge esindaja kutsuvad nõukogu üles kiiresti kaaluma ettepanekut luua uus korruptsioonivastaste ÜVJP sanktsioonide raamistik.

Käesolevale teatisele lisatud ettepanekud täiendavad pidevaid jõupingutusi korruptsioonivastase võitluse süvendamiseks paljudes valdkondades. Need jõupingutused hõlmavad raamistiku korrapärast ajakohastamist, et edendada ametialast ausust ja olla valvel korruptsiooniohu suhtes, säilitades tugevad korruptsioonivastased sätted kõigis asjakohastes horisontaalsetes ja valdkondlikes õigusaktides. Komisjoni prioriteet on jätkuvalt tagada, et korruptsioonitõkestus oleks piisavalt integreeritud uute poliitikameetmete ja programmide kavandamisse ning et olemasolevaid meetmeid ja programme hinnataks. Selleks on loodud uus töösuund, mille eesmärk on kaardistada korruptsiooniohud suure riskiga sektorites.

Korruptsiooniga ei saa võidelda isoleeritult. Peamised tegurid, mis aitavad saavutada edu kohapealsetes korruptsioonivastastes jõupingutustes, on koostöö ja kogemuste vahetamine ning pidev dialoog liikmesriikide ja ELi tasandi vahel selle üle, kuidas välja töötada ja rakendada reforme ja vahendeid korruptsiooni tõkestamiseks, avastamiseks ja isikute vastutusele võtmiseks korruptiivsete tegude eest. ELi korruptsioonivastase võrgustiku loomisega annab komisjon uut hoogu korruptsiooni tõkestamise jõupingutustele kogu ELis.

Korruptsiooni tõrjumine toob kasu kogu ühiskonnale ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja erasektori kõrval tuleks sellesse töösse täiel määral kaasata üksikisikud. Komisjon hakkab rohkem tähelepanu pöörama teadlikkuse suurendamise kampaaniatele ja kodanikuhariduse programmidele ning kaardistab ELi olemasolevad korruptsioonivastaste meetmete rahastamisvõimalused, et suurendada nende nähtavust ja sidusust ning parandada nende mõju.

Korruptsioonivastane võitlus ELi piires on oluline selleks, et tagada ELi tegevuse usaldusväärsus rahvusvahelisel areenil. Lisaks sanktsioonirežiimi laiendamisele aitab süvendatud osalemine mitmepoolsetel foorumitel, nagu ÜRO korruptsioonivastane konventsioon ja Euroopa Nõukogu juures asuv riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO), ELil luua tugeva ja sidusa arusaamise sellest, miks on tõhus ametialase aususe ja korruptsioonivastase võitluse poliitika kogu maailmas julgeoleku ja heaolu seisukohast nii keskse tähtsusega. EL jätkab võitlust korruptsiooni vastu ning tööd hea valitsemistava ja õigusriigi edendamisel, mis on laienemisprotsessi ja üldisemalt ELi välissuhete üks peamisi prioriteete.

Käesolevas teatises esitatud töösuunad ilmestavad ELi kindlat tahet jätkata jõupingutusi korruptsioonivastases võitluses ning tervikliku ja strateegilise lähenemisviisi väljatöötamisel ELi korruptsioonivastase võitluse strateegia abil. See on oluline osa tegevusest, mille abil saab EL tagada demokraatliku ja jõuka tuleviku, mis vastab ELi kodanike ootustele.

(1)

   See hinnang põhineb asjatundlike institutsioonide ja asutuste (näiteks Rahvusvaheline Kaubanduskoda, rahvusvaheline organisatsioon Transparency International, ÜRO algatus Global Compact, Maailma Majandusfoorum, väljaanne „Clean Business is Good Business“) andmetel, mille kohaselt ulatub korruptsioonist tulenev majanduskahju 5 %-ni üleilmsest sisemajanduse koguproduktist. Teise hinnangu kohaselt on korruptsiooni tekitatud kahju olnud ELis 179–990 miljardit eurot aastas (RAND Europe’i 2016. aasta uuring „The Cost of Non-Europe in the Area of Corruption“ – Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud korruptsiooni vallas).

(2)

   Vt näiteks 2022. aasta Transparency International’i üleilmne korruptsioonitaju indeks:  https://www.transparency.org/en/cpi/2022 .

(3)

   Eurobaromeetri eriuuring nr 523 „Korruptsioon“ (2022) ja Eurobaromeetri kiiruuring nr 507 „Ettevõtjate suhtumine korruptsiooni ELis“ (2022).

(4)

   Ettepanek: direktiiv, mis käsitleb võitlust korruptsiooni vastu (COM (2023) 234).

(5)

   Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanek nõukogule võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb raskete korruptsioonijuhtumite tõkestamiseks võetavaid piiravaid meetmeid (HR(2023) 108), ja ühisettepanek võtta vastu nõukogu määrus raskete korruptsioonijuhtumite tõkestamiseks võetavate piiravate meetmete kohta (JOIN(2023) 13).

(6)

   Kuna korruptsioon võib võtta eri vorme, puudub sel ühtne õiguslik määratlus.

(7)

   Korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioon ja selle lisaprotokoll (CETS nr 191) ning korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsioon (CETS nr 191). Euroopa Nõukogus on kehtestatud ka 20 korruptsioonivastase võitluse põhimõtet (resolutsioon (97) 24) ning antud soovitusi ametisikute vastutuse, erakondade rahastamise ning muudel teemadel.

(8)

   OECD rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsioon (1997). Tõkestamise meetmete hulka kuuluvad ka OECD lobitöö läbipaistvuse ja usaldusväärsuse põhimõtted ning OECD soovitus avaliku sektori usaldusväärsuse kohta.

(9)

   Vt https://www.europol.europa.eu/cms/sites/default/files/documents/socta2021_1.pdf .

(10)

   COM(2020) 605 final.

(11)

   COM(2021) 170 final.

(12)

     Europoli ning Antwerpeni, Hamburgi/Bremerhaveni ja Rotterdami sadama turvakomitee ühisaruanne (2023) „Criminal networks in EU ports, Risks and challenges for law enforcement“ (Kriminaalvõrgustikud ELi sadamates, riskid ja probleemid õiguskaitse jaoks).

(13)

   ÜRO korruptsioonivastane konventsioon hõlmab korruptsiooni nii era- kui ka avalikus sektoris. Veel tegelevad ärieetika kujundamise algatusega rahvusvahelisel tasandil Maailma Majandusfoorum, ÜRO algatus Global Compact , algatus „Alliance for Integrity“ (Ausa ettevõtluse liit) , Transparency International, OECD ja G20. 

(14)

   Euroopa ühenduste ametnike ja Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon.

(15)

   Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK (ELT L 192, 31.7.2003, lk 54–56).

(16)

   5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil.

(17)

   COM(2022) 245 final.

(18)

     Direktiivi ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 82 lõike 1 punktil d, artikli 83 lõikel 1 ja artikli 83 lõikel 2.

(19)

      https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13744-Kolmandate-riikide-varjatud-sekkumise-labipaistvus_et .

(20)

   26. veebruari 2014. aasta direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL (edaspidi „kontsessioonide direktiiv“, „klassikaline direktiiv“ ja „võrgustiku sektori direktiiv“).

(21)

   Direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja selle muudatus. Praegu on töös ettepanek muuta maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (DAC8 – COM (2022) 707). Ettepanekuga nähakse ette võimalus kasutada maksustamisalase halduskoostöö direktiivi alusel liikmesriikide maksuhaldurite vahel vahetatavat maksuteavet ka muudel eesmärkidel, näiteks rahapesu- ja korruptsioonivastaseks võitluseks ning ELi toimimise lepingu artiklil 215 alusel võetavast õigusaktist tuleneval otstarbel. See aitaks hõlbustada koostööd liikmesriikide asjaomaste asutuste vahel ja ühtlasi tõhustada korruptsioonivastast võitlust.

(22)

     Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrusega (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas loodi liikmesriikide võrgustik Eurofisc, mille abil võidelda piiriüleste käibemaksupettuste vastu ja mille kaudu on võimalik taotleda teavet Euroopa Pettustevastaselt Ametilt (OLAF) ja Europolilt. Maksuhaldurite koostööd ELi institutsioonide ja organitega on kavas aga veelgi parandada, nagu on öeldud ka õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskavas.

(23)

     22. detsembril 2021 esitas komisjon direktiivi ettepaneku, millega vältida variühingute väärkasutamist maksustamise eesmärgil (COM(2021) 565 final).

(24)

   20. mai 2015. aasta direktiiv 2015/849, mida on muudetud 30. mai 2018. aasta direktiiviga 2018/843. Seda täiendab 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil, millega ühtlustatakse rahapesukuritegude, sealhulgas korruptsiooni kui eelkuriteo määratlusi ja karistusi.

(25)

     Tegelike tulusaajate andmete kogumine on tehtud mitmes alusaktis kohustuslikuks ka kontrolli ja auditi eesmärgil, näiteks määruses, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, ja ühissätete määruses. See on nii ka eelseisva finantsmääruse läbivaatamise ettepaneku puhul.

(26)

     Rahapesuvastaste õigusaktide kohaselt on „riikliku taustaga isik“ selline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid. Kuna riikliku taustaga isiku ametikoht võimaldab harrastada korruptsiooni, võtta altkäemaksu ja osaleda rahapesus, et varjata ebaseaduslike rahaliste vahendite päritolu, käsitatakse teda suurema riskiga isikuna ja seetõttu kohaldatakse tema suhtes täiendavaid hoolsusmeetmeid.

(27)

     Pakett koosneb uue rahapesuvastase direktiivi ettepanekust (COM(2021) 423), rahapesuvastase määruse ettepanekust (COM(2021) 420), ettepanekust võtta vastu määrus, millega asutatakse rahapesu tõkestamise amet (COM(2021) 421), ja ettepanekust sõnastada uuesti 2015. aasta rahaülekannete määrus (COM(2021) 422). Pakett on praegu institutsioonidevaheliste läbirääkimiste faasis.

(28)

     COM(2022) 800 final.

(29)

     11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine (Artikkel 4 „Sõltumatus“)

(30)

   COM(2019) 12 final, 23. jaanuar 2019.

(31)

     Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse soovitas komisjon 2022. aasta märtsis liikmesriikidel viivitamata hinnata, kas investoritele kodakondsuse andmise kava alusel Venemaa ja Valgevene kodanikele varem antud kodakondsus oleks vaja ära võtta, kui asjaomase isiku suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid või kui tema naturaliseerimine toetab märkimisväärselt Ukrainas peetavat sõda. Samuti soovitas komisjon liikmesriikidel võtta viivitamata meetmeid investorite elamisloa andmise kavadest tulenevate riskide maandamiseks (C(2022) 2028 final, 28. märts 2022).

(32)

     2019. aastal avaldas komisjon uuringu „Korruptsiooni kaardistamine spordis ELis“, milles tuuakse välja seosed dopingu ja võistluste tulemuste kokkuleppimise ning korruptsiooni vahel.

(33)

   23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta.

(34)

   C(2021) 6650, 16. september 2021.

(35)

   COM(2022) 177 final ja C(2022) 2428, 27. aprill 2022.

(36)

   COM(2022) 457 final.

(37)

     Direktiiv (EL) 2022/2464, 14. detsember 2022. 

(38)

   COM(2021) 170 final.

(39)

   14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist.

(40)

   Ettepanek võtta vastu direktiiv vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta COM(2022) 245 final.

(41)

   Koos kavandatud direktiiviga piiravate meetmete rikkumise kriminaliseerimise kohta võimaldab vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise direktiiv konfiskeerida nende isikute ja üksuste vara, kes hoiavad kõrvale Venemaa Ukraina-vastase sõja tõttu kehtestatud ELi piiravatest meetmetest.

(42)

   Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (2002/584/JSK).

(43)

     20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel.

(44)

   Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 325.

(45)

   Määrus (EL) 2018/1046.

(46)

     Vt ka komisjoni teatis „Suunis huvide konflikti vältimiseks ja käsitlemiseks finantsmääruse raames“ (2021/C 121/01, ELT C 121, 9.4.2021).

(47)

     COM(2019) 196 final. Sisekontrolliraamistiku tugevdamiseks on komisjon koostanud pettustevastase võitluse strateegia ettevõtete jaoks ning kohandatud pettustevastase võitluse strateegia kõigi oma talituste jaoks. See kehtib kõigi ELi programmide ja fondide ja eelarvete täitmise eri viiside suhtes.

(48)

     COM(2022) 223 final.

(49)

     Eelkõige jagatud eelarve täitmisele, mis hõlmab rohkem kui 70 % ELi eelarvest, ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendile Komisjon on loonud ka mitmesuguseid vahendeid, nagu riskihindamissüsteem Arachne ja rikkumisjuhtumite haldamise süsteem, millega tõkestada, avastada ja uurida ELi vahendite võimalikku väärkasutamist.

(50)

   Määrus (EL) 2021/1060 ja määrus (EL) 2021/2116.

(51)

     Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel. Tõhustatud koostöös ja Euroopa Prokuratuuri töös osaleb praegu 22 liikmesriiki.

(52)

   Määrus (EL, Euratom) 2020/2092.

(53)

     Määrusekohaste õigusriigi põhimõtete rikkumiste hulka kuuluvad olukorrad, kus riiklikud ametiasutused, kelle ülesandeks on korruptsiooni uurimine ja süüdlaste kohtu alla andmine, ei toimi nõuetekohaselt, kus riiklikud korruptsiooni tõkestamise ja selle eest karistuse määramise meetmed ei ole piisavad või kus Euroopa Pettustevastase Ameti või Euroopa Prokuratuuriga ei tehta tulemuslikku ja õigeaegset koostööd.

(54)

   COM(2020) 713 final.

(55)

     Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused (määrus nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused).

(56)

   Komisjon asutas 2002. aastal komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarameti (IDOC), et tagada komisjonis eetika ja ausus. Amet uurib juhtumeid, mis võivad kujutada endast personalieeskirjade rikkumist, ning viib läbi distsiplinaarmenetlusi, milles teeb tõsise üleastumise korral otsuse distsiplinaarnõukogu. Karistused on sätestatud personalieeskirjades.

(57)

   Vt punkt 3.2.

(58)

   Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe kohustusliku läbipaistvusregistri kohta.

(59)

   Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on huvide esindajate registreerimine läbipaistvusregistris eeltingimuseks teatavat liiki huvide esindamise tegevusele. Kokkuleppes on sätestatud ka käitumisjuhend, mis sisaldab eetikareegleid ja -põhimõtteid, mida läbipaistvusregistrisse registreeruvad huvide esindajad peavad järgima.

(60)

     ELi toimimise lepingu artikli 223 lõige 2; Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõiked 5 ja 6 Euroopa Ülemkogu eesistujale; ELi toimimise lepingu artikkel 245 komisjoni liikmetele; protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) artikkel 6 kohtu liikmetele; protokolli nr 4 (Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta) artikkel 11; ELi toimimise lepingu artikkel 286 kontrollikoja liikmetele.

(61)

     Volinike kohta on komisjoni liikmete käitumisjuhendis (C(2018) 700, ELT C 65, 21.2.2018, lk 7) täpsustatud nende aluslepingutest tulenevaid kohustusi, eelkõige seoses sõltumatuse põhimõtte, võimalike huvide konfliktide ja kohustusega täita oma ülesandeid liidu üldistes huvides. Sõltumatu eetikakomitee nõustab komisjoni endiste volinike kavandatud ametijärgse tegevuse aluslepingutele vastavuse osas ja käitumisjuhendiga seotud eetilistes küsimustes. ELi toimimise lepingu artiklis 245 on sätestatud, et kohustuste rikkumise korral võib Euroopa Kohus nõukogu või komisjoni avalduse põhjal otsustada, et asjassepuutuv liige tuleb ametist tagandada või jätta ilma õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi.

(62)

   Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt on õigusriigi põhimõtte austamine ning inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja jagamatus ELi põhiväärtused ning aluspõhimõtted, millest EL oma välissuhetes juhindub.

(63)

   Näiteks: OECD haldusalane andmevõrk (GovNet) ja korruptsioonivastane töökond (ACTT), demokraatiakohortide tippkohtumine, rahvusvahelised finantseerimisasutused ja mitmepoolsed organisatsioonid, ELi liikmesriikide ja Euroopa tiimi algatused.

(64)

     Vt nõukogu 30. juuli 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/1277, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibanonis, ja nõukogu 30. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1275, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibanonis . Vt ka nõukogu 28. aprilli 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/891, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Moldova Vabariigis, ja nõukogu 28. aprilli 2023. aasta määrus (EL) 2023/888, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Moldova Vabariigis.

(65)

     Liit on vastu võtnud temaatilised piiravad meetmed, et võidelda inimõiguste raskete rikkumiste ja kuritarvituste vastu, võidelda terrorismiga, keemiarelvade leviku ja kasutamise ning liitu või selle liikmesriike ähvardavate küberrünnakute vastu, vt näiteks ELi sanktsioonide kaart, mis on kättesaadav aadressil https://www.sanctionsmap.eu .

(66)

   2. veebruar 2023, Analüütilised aruanded Ukraina, Moldova ja Gruusia kohta (europa.eu) .

(67)

   Tulemustabelis antakse aru peamiste tulemusnäitajate kohta, et võimaldada riikide võrdlemist. E-platvormi lõplik versioon on komisjonile kättesaadav alates 2023. aasta juunist.

(68)

   Välisvahendite rakendamisel on korruptsioon üks põhjustest, mille alusel võib peatada või lõpetada kõik partnerriikidega sõlmitud kaasrahastamise lepingud.

(69)

    Evaluation of the European Union support to rule of law and anticorruption in partner countries (2010-2021) (Hinnang selle kohta, kuidas Euroopa Liit toetab õigusriigi põhimõtet ja korruptsioonivastast võitlust partnerriikides (2010–2021)) – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu)

(70)

   COM(2020) 793 final.