EUROOPA KOMISJON

Brüssel,31.5.2023

COM(2023) 288 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ühise eraldisfondi kohta 2022. aastal

{SWD(2023) 170 final}

Sisukord

SISSEJUHATUS

1.I OSA

1.1.Peamised vahe-eesmärgid 2022. aastal

1.2.Uute osade loomine

1.2.1.InvestEU määruse kohased uued osad

1.2.2.Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ määruse () kohased uued osad

1.2.3.Uued osad Ukrainaga seotud riskipositsioonide jaoks

1.3.Ühise eraldisfondi finantsaruanded 31. detsembri 2022. aasta seisuga

1.4.Tagatiste realiseerimise nõuded ja maksenõuded

1.5.Tegelik eraldiste määr

2.II OSA

2.1.Investeerimisstrateegia

2.2.Portfelli struktuur ja näitajad

2.3.Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide mõju

2.4.Ühise eraldisfondi tulemuslikkus 2022. aastal

3.III OSA

3.1.Mitmekesistatud investeeringud

3.2.Tõhustatud, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumidele keskenduv võrdlusalus

Kokkuvõte

SISSEJUHATUS

Käesolev on teine ühist eraldisfondi käsitlev aastaaruanne ( 1 ), milles vaadeldakse ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022.

Ühine eraldisfond, mis on loodud finantsmääruse artikli 212 alusel, on kapitalireserv, millest võetakse vahendeid toetatavate tegevustega seoses vajalike väljamaksete tegemise ja tagatiste realiseerimise jaoks. Selle eesmärk on leevendada üksikute nõuete mõju ELi eelarvele seoses kahjuga, mis tuleneb tegevustest, mida toetatakse erinevate ELi õigusaktidega loodud rahastamisvahenditest, eelarvelistest tagatistest või finantsabist kolmandatele riikidele. Ühist eraldisfondi hallatakse nii, et tagada selle investeerimisperioodi jooksul (9 aastat) vähemalt kapitali säilimine ( 2 ).

Ühine eraldisfond alustas tegevust 2021. aasta jaanuaris. 2022. aasta lõpus oli selle turuväärtus 14,39 miljardit eurot, mis teeb sellest ülekaalukalt suurima otseselt komisjoni hallatava portfelli.

Käesolevas aruandes antakse ülevaade peamistest muutustest ühise eraldisfondi toimimises 2022. aastal – aastal, mida iseloomustas intressimäärade järsk tõus ja Ukraina-vastane agressioonisõda, mis süvendas inflatsiooni ja mõjutas tugevalt fikseeritud tulumääraga portfellide hindamist, võimendades samal ajal turu volatiilsust. Aruandes esitatakse valitsevat turuolukorda arvestades fondi finants- ja investeerimisnäitajad ning antakse ülevaade meetmetest, mida komisjon on võtnud pikemaajaliste tulemuste parandamiseks.

Aruandes keskendutakse rangelt varahalduse aspektidele. Tingimuslikke kohustusi käsitletakse finantsmääruse artikli 250 kohases eraldi aruandes.

Käesolev aruanne koosneb kolmest osast:

–I osas tutvustatakse ühise eraldisfondi toimimisega seotud olulisi sündmusi 2022. aastal; samuti antakse ülevaade tehingutest ja tagatiste realiseerimise nõuetest ning antakse ajakohastatud ülevaade kohaldatavast tegelikust eraldiste määrast;

–II osas keskendutakse portfelli koosseisule, riskiprofiilile ja tulemuslikkusele (võrdlusaluse taustal) 2022. aastal ning selle keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisprofiilile; peale selle kirjeldatakse ka turukeskkonda ja muutusi, mis kujundasid fondi tulemuslikkust 2022. aastal;

–III osas on esitatud tulemused, mida andsid komisjoni võetud meetmed, mille eesmärk oli tagada pikemas perspektiivis ühise eraldisfondi väärtuse kaitse ja kasvuvõimalused: mitmekesistatud investeeringud ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumitega seotud täiustatud võrdlusalus.

1.I OSA

1.1.Peamised vahe-eesmärgid 2022. aastal

Ühisesse eraldisfondi tehti 2022. aastal 3,26 miljardit eurot netosissemakseid. Nagu 2021. aastal, toimis fond ilma operatiivintsidentideta kooskõlas kehtestatud varahalduskorra ja asjakohase juhtimisstruktuuriga ( 3 ).

Aastatel 2023–2030 peaks ühine eraldisfond saama selle rahastamises osalevatest vahenditest veel 23,17 miljardit eurot.

Netovara ( 4 ) väärtus oli 31. detsembri 2022. aasta seisuga 14,39 miljardit eurot (31. detsembril 2021. a 12,31 miljardit).

1.2.Uute osade loomine

Ühise eraldisfondi vahendeid kajastatakse eri osades, et jälgida erinevate rahastamises osalevate vahenditega seotud summasid ( 5 ). See on vajalik tagamaks, et igale rahastamisvahendile eraldatakse selle osa vahenditest ja selle varale vastav kasum või kahjum. Erinevatest poliitikavahenditest (garantiid või laenud) tulenevad kohustused on täielikult seostatud asjaomase poliitikaga ning seetõttu on vaja eri poliitikavaldkondadesse kuuluvate varade täpset arvestust ja jälgimist. Aluseks olevate poliitikavahendite erinevaid finants- ja riskinäitajaid tuleb samuti vastavates osades eraldi hallata ja jälgida.

Hoolimata sellest, et kõik ühises eraldisfondis hallatavad varad on jaotatud eri osadesse, järgitakse nende puhul ühist varahaldusstrateegiat, mis suurendab oluliselt varade valitsemise ja riskijuhtimise tõhusust.

2022. aasta oktoobris loodi ühises eraldisfondis eri alusaktide alusel mitu uut osa, suurendades osade arvu 14ni ( 6 ). 31. detsembri 2022. aasta seisuga olid kaheksa neist osadest täielikult toimivad ja sisaldasid vahendeid (vt joonised 1 ja 2). Ülejäänud osad aktiveeritakse hiljem pärast vastavate esimeste sissemaksete laekumist.

Joonis 1. Ühise eraldisfondi osad seisuga 31.12.2022

Joonis 2. Ühise eraldisfondi täielikult toimivad osad, mis sisaldavad vahendeid, seisuga 31.12.2022

1.2.1.InvestEU määruse kohased uued osad

InvestEU määrus ( 10 ) võimaldab liikmesriikidel teha programmi „InvestEU“ lisasissemakseid. Eraldi osad iga liikmesriigi jaoks tagavad eraldiste taseme eraldi jälgimise.

Selleks avati 2022. aastal neli uut InvestEU liikmesriikide osa, millest kaks said vahendeid juba aasta lõpuks. Samuti avati eraldi osa liidu mitmest valdkondlikust programmist/fondist pärinevate sissemaksetega segarahastamistoimingute tegemiseks, et saada ELi tagatis-/InvestEU fondile lisarahastust.

1.2.2.Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ määruse ( 11 ) kohased uued osad

Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi (NDICI) loomist käsitleva määruse jõustumisel loodi välistegevuse tagatise alla kuuluvate ELi välismeetmete eraldiste jaoks kolm uut osa:

1.uus Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+);

2.2020. aasta järgsed makromajandusliku finantsabi laenud;

3.2020. aasta järgsed Euratomi laenud.

1.2.3.Uued osad Ukrainaga seotud riskipositsioonide jaoks

Kuna eri varade/kohustuste profiile on vaja kajastada eraldi, nähti Ukrainaga seotud riskipositsioonide jaoks ajavahemikuks 2021–2027 alusaktides ette kaks uut osa:

1.makromajandusliku finantsabi 1 ( 12 ) ja makromajandusliku finantsabi 2 ( 13 ) laenud;

2.muudetud otstarbega EIP laenud 2014.–2020. aasta välislaenude andmise volituse alusel.

1.3.Ühise eraldisfondi finantsaruanded 31. detsembri 2022. aasta seisuga

Ühisel eraldisfondil oli 31. detsembri 2022. aasta seisuga netovarasid 14,39 miljardit eurot. Praeguse investeerimisstrateegia kohaselt (vt punkt 2.1) moodustasid peamised varad väärtpaberiportfelli, mis investeeriti peamiselt investeerimisjärgu võlakirjadesse (riigivõlakirjad, SSA-võlakirjad ( 14 ), äriühingute võlakirjad ( 15 ), finantsvõlakirjad), mis liigitati õiglases väärtuses läbi üle- või puudujäägi (14,06 miljardit eurot), ning raha ja raha ekvivalendid (0,33 miljardit eurot).

2022. aasta tulemiaruande kohaselt lõpetas ühine eraldisfond aasta tulemiga −8,8 %, mille põhjustas intressimäärade järsust tõusust tingitud hindamiskahjum. Ühise eraldisfondi tulemust makromajanduslikke tingimusi arvestades selgitatakse rohkem kahes järgmises punktis.

Rohkem teavet finantsaruannete kohta on esitatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

1.4.Tagatiste realiseerimise nõuded ja maksenõuded

Tagatise realiseerimise ja maksenõuetega seotud likviidsuse juhtimist hõlbustab likviidsuspuhver, nagu on ette nähtud varahaldussuunistes. Likviidsuspuhver koosneb komisjoni keskkassas hoitavast piiratud rahareservist, mis on vajalik eeldatavate eelseisvate väljamaksete tegemiseks.

Puhvris oli aasta alguses 92 miljonit eurot. Aasta jooksul laekus sinna 473 miljonit eurot, aga 2022. aastal maksti netosummana välja 222 miljonit eurot ( 16 ). 2022. aasta lõpus oli likviidsuspuhvri jääk 342 miljonit eurot.

2022. aasta nõuded ühise eraldisfondi eraldiste kasutamiseks seoses vastavate eelarveliste tagatistega ( 17 ) ja muud nõuded ühise eraldisfondi osades hoitavate vahendite kasutamiseks võib kokku võtta järgmiselt ( 18 ):

•EFSD osa: välja maksti 0,4 miljoni euro suurune nõue;

•GFEA osa: välislaenude andmise volituse tagatise alusel maksti välja 194,3 miljonit eurot, lisandusid väikesed tegevuskulud, mis jäid veidi alla 0,3 miljoni euro;

•InvestEU ELi osa: väljamakseid 0,17 miljonit eurot kuludeks ja restruktureerimiskahjum 0,07 miljonit eurot;

•EFSI osa: EFSI tagatise netokasutus oli 27,0 miljonit eurot, sealhulgas omakapitali investeeringute portfellidega seotud netosissenõuded ja väärtuse korrigeeringud summas 17,5 miljonit eurot, VKEde komponendi garantiitoodete likviidsusjuhtimise nõuded summas 6,2 miljonit eurot ( 19 ) ning kulud (rahastamis- ja sissenõudmiskulud) summas 3,3 miljonit eurot.

1.5.Tegelik eraldiste määr

Tegeliku eraldiste määra mõistet kirjeldati ühise eraldisfondi 2021. aasta esimeses aastaaruandes ( 20 ).

Pärast kehtestatud metoodikal ( 21 ) põhinevaid arvutusi tegi komisjon ettepaneku, et 2022. aasta tegelik eraldiste määr jääks 100 % tasemele. Sellest tulenevalt tegi komisjon 2023. aasta eelarveprojektis eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku, et eraldiste ülejääki ei tagastata. See lähenemisviis kiideti heaks vastuvõetud 2023. aasta eelarves.

2.II OSA

2.1.Investeerimisstrateegia

Ühise eraldisfondi investeerimisstrateegia aluseks olevaid üldisi eeldusi kirjeldati ühise eraldisfondi esimeses, 2021. aasta aruandes ( 22 ).

Suurem osa ühisest eraldisfondist on seni olnud lubatud investeerida vaid fikseeritud tulumääraga eurodes ja USA dollarites nomineeritud investeerimisjärgu väärtpaberitesse (võlakirjad).

2.2.Portfelli struktuur ja näitajad

Ühise eraldisfondi portfell on aasta lõpu seisuga hästi hajutatud erinevatesse kõlblikesse fikseeritud tulumääraga varaklassidesse (sealhulgas mõni väike riskipositsioon muus valuutas kui eurodes (USD) nomineeritud väärtpaberite ja raha või raha ekvivalentide suhtes). Muus valuutas kui eurodes nomineeritud väärtpaberitest ja tehingutest tulenevat valuutakasumit või -kahjumit on suuresti tasakaalustanud riskimaandamiseks kasutatavate välisvaluuta tuletisinstrumentide vastassuunalised muutused.

Ühise eraldisfondi krediidikvaliteet on kõrge (keskmine reiting on A), mis viitab peaaegu olematule makseviivituse tõenäosusele ( 23 ).

Üle 35,7 % portfelli turuväärtusest investeeritakse AAA väärtpaberitesse ( 24 ), ülejäänu jaotatakse investeerimisjärgu skaalal.

USA dollarites nomineeritud investeeringud moodustasid 2022. aasta detsembri seisuga 3,5 % portfelli turuväärtusest ( 25 ), kusjuures valuutariski maandati forvardlepingutega.

2022. aasta detsembri seisuga koosnes ligikaudu 18 % portfellist lühiajalistest likviidsetest varadest ( 26 ), mis andsid likviidsusriskide jaoks vajaliku puhvri ( 27 ).

Lisateavet portfelli koosseisu ja omaduste kohta saab käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendist.

2.3.Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide mõju 

Portfelli keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimisjalajälg on endiselt suur – ESG-märgisega võlakirjade osakaal on 14,0 % ( 28 ) (2021. aastal 13,4 %). Ennetav lähenemisviis keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumidega arvestavale investeerimisele tähendab ESG-märgisega võlakirjade eelistamist, kui need on kooskõlas riskijuhtimiskriteeriumide ja üldise investeerimisstrateegiaga. Komisjon tugevdab ühise eraldisfondi uues investeerimisstrateegias jätkuvalt keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisjalajälge, nagu on selgitatud III osas.

2.4.Ühise eraldisfondi tulemuslikkus 2022. aastal

Nagu eespool selgitatud, on ühine eraldisfond likviidne ja väga mitmekesine võlakirjade portfell. Investeerimine üksnes kõrge reitinguga võlainstrumentidesse on seni tootnud komisjoni portfellidele kasu. See strateegia ei suutnud siiski kaitsta portfelle 2022. aastal toimunud tootluse järsust tõusust, mis oli tingitud püsivalt kõrgemast inflatsioonist ja keskpankade rahapoliitika järsust karmistamisest. Võlakirjade hinnad langesid, kuna need liiguvad tootlusega pöördvõrdeliselt, mistõttu mõjutasid need märkimisväärselt hindamistulemusi. Õigupoolest oli 2022. aasta võlakirjaturgude jaoks enama kui 40 aasta seas halvim. Üleilmsed võlakirjaturu indeksid ja eurodes nomineeritud võlakirjaturu indeksid langesid vastavalt 13,27 % ja 17,17 % ( 29 ). Järelikult mõjutas see negatiivselt ka ühise eraldisfondi tulemuslikkust, mis jäi küll kooskõlla võrdlusalusega ja oli parem kui laiemal võlakirjaturul. Täpsemalt oli ühise eraldisfondi aastane absoluuttulem −8,85 %, mis oli 15 baaspunkti võrra parem kui ühise eraldisfondi võrdlusalusel (−9,00 %) ( 30 ).

Järgmises infokastikeses antakse ülevaade 2022. aasta turukeskkonnast ja selle mõjust võlakirjaturu tulemile. Komisjoni kui varahalduri võetud meetmeid on kirjeldatud käesoleva aruande III osas.

3.III OSA

3.1.Mitmekesistatud investeeringud

Nagu on märgitud ühise eraldisfondi 2021. aasta aruandes, võttis komisjon 2022. aastal meetmeid ühise eraldisfondi investeeringute mitmekesistamiseks. 2022. aasta lõpuks sai komisjon valmis tegevusraamistiku, mis võimaldab teha omakapitaliinvesteeringuid börsil kaubeldavate fondide kaudu, mis pakub aktsiakorvi kaudu kulutõhusat ja mitmekesistatud riskipositsiooni paljude aktsiaindeksite suhtes. Selline lähenemisviis leevendab üksikute äriühingute aktsiatesse investeerimisest tulenevat riski. Omakapitaliinstrumentide kui uue varaklassi lisamine ühise eraldisfondi investeerimisvõimaluste hulka põhines põhjalikul analüüsil, mille eesmärk oli suurendada mitmekesisust ja optimeerida riskiparameetreid ning portfelli oodatavat tulu pikemas perspektiivis.

2023. aasta jaanuarist alates suurendatakse omakapitali riskipositsiooni turutingimusi ja hindamistasemeid arvesse võttes järk-järgult umbes 7–8 %ni ühise eraldisfondi portfellist. See protsendimäär on riski ja tootluse profiili ja riskivalmiduse seisukohast optimaalne. See valik kajastub ühise eraldisfondi ajakohastatud võrdlusaluses, nagu on selgitatud järgmises punktis.

3.2.Tõhustatud, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumidele keskenduv võrdlusalus

Otsus ajakohastada ühise eraldisfondi võrdlusalust, lisades investeeringud börsil kaubeldavatesse omakapitalifondidesse, oli ajendatud eesmärgist parandada portfelli riski ja tootluse profiili. Uus võrdlusalus, mida kohaldatakse alates 2023. aasta jaanuarist, kajastab investeerimiseesmärki (st kapitali säilitamine esmase eesmärgina), investeerimisperioodi ja portfelli riskitaluvust, nagu on ette nähtud varahaldussuunistes.

Võrdlusaluse ajakohastamine andis võimaluse võtta arvesse ka keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumid, sest need on ühise eraldisfondi haldamisel oluline kaalutlus kooskõlas komisjoni suuremate rohepöördega seotud kohustustega. Vaatamata sellele, et varahaldussuunistesse on juba lisatud väljajätmiskriteeriumid (nt hasartmängude või tubakaga seotud võlakirjade väljajätmine) ning ESG-märgisega väärtpaberite suur osakaal ühise eraldisfondi portfellis, võttis komisjon kohustuse seada ühise eraldisfondi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskaalutlused kindlamale alusele ning lisada need võrdlusaluse ajakohastatud versiooni.

Selle eesmärgi saavutamiseks lisati uude ühise eraldisfondi võrdlusalusesse kaks keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisindeksit. Roheliste võlakirjade indeksiga seatakse kõrge eesmärk investeerida 14,7 % varadest ESG-märgisega võlakirjadesse. See on kooskõlas praeguse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumitega arvestava investeerimise tavaga, mille kohaselt eelistatakse võimaluse korral investeeringuid ESG-märgisega, mitte tavalistesse võlakirjadesse. Teine keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisindeks, Pariisi kokkuleppega kooskõlas olev võrdlusalus (PAB) – äriühingute võlakirjade indeks, suunab investeeringuid Pariisi kokkulepet järgivatesse äriühingust emitentidesse. Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevat investeerimist kasutavad ka teised institutsionaalsed varahaldurid (nt Euroopa Investeerimispank) ning see on sidusrühmade teretulnud reageering ja tagab veelgi suurema usaldusväärsuse. Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisindeksite lisamine võrdlusalusesse tugevdab veelgi komisjoni varahalduse kooskõla ELi kliimaeesmärkide ja poliitiliste prioriteetidega.

Ühise eraldisfondi võrdlusaluse kehtestamisel järgis komisjon ranget protsessi, mis põhines portfelliteoorial ( 31 ) ja on kooskõlas turu parimate tavadega.

Ühise eraldisfondi uus võrdlusalus kiideti heaks ja valideeriti 2022. aasta detsembris. Võrdlusalust hakati kasutama 2023. aasta jaanuaris. Portfelli viiakse uue võrdlusalusega vastavusse järk-järgult 2023. aasta lõpuks. Võrdlusalusega seatakse ka eesmärk eraldada ESG-märgisega võlakirjadele 14,7 % (2022. aasta lõpus 14 % ühise eraldisfondi portfellist).

Kokkuvõte

Ühise eraldisfondi tegevuse teist aastat iseloomustas portfelli absoluutmahu kasv, mis oli tingitud uutest sissemaksetest, ning fondi osade ja fondi rahastamises osalevate vahendite lisandumisest tulenev suurem keerukus.

2022. aastal operatsiooniriskiga seotud sündmusi ei esinenud, kõik tagatise realiseerimise nõuded täideti ja raamatupidamisarvestus toimus ajakava kohaselt. Ühine eraldisfond, mille varade maht oli 2022. aasta lõpus 14,39 miljardit eurot, toimib jätkuvalt eelarveliste tagatiste ja kolmandatele riikidele antavate laenude jaoks mõeldud usaldusväärse kapitalipuhvrina.

Majandus- ja turumuutuste tõttu oli 2022. aasta püsiva inflatsiooni ja rangema rahapoliitika tõttu üks halvimaid aastaid fikseeritud tulumääraga portfellide jaoks enam kui ühe põlvkonna jooksul, kuna tootlus kasvas märkimisväärselt. Intressimäärade enneolematu ja ootamatu järsk tõus tõi 2022. aastal kaasa ühise eraldisfondi portfelli väärtuse vähenemise hindamiskahjumi tõttu ligikaudu 8,8 % võrra. Pikemas perspektiivis on kõrgemad intressimäärad aluseks püsivale positiivsele tulemile. See kajastub portfelli tootluses lõpptähtajani ( 32 ), mis jõudis aasta alguse 0 %ga võrreldes 3 %ni. Suurema tootluse tekkimine ja lunastustähtaegadel laekunud summade reinvesteerimine kõrgema intressimääraga pakuvad olulist tuge ja puhvrit tulevaste tulude jaoks.

Ühise eraldisfondi vastupanuvõime suuremaks tugevdamiseks jätkas komisjon 2022. aastal varade mitmekesistamist, et hankida mõningane riskipositsioon aktsiaturgudel (indeksifondide kaudu), ajakohastas ühise eraldisfondi võrdlusalust ning tagas portfelli suurema kooskõla keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärkidega. Kuigi tingimused on 2023. aasta alguses endiselt keerulised, on ühine eraldisfond 2022. aasta turumuutustega toime tulnud ja nüüd valmis kaotatud väärtust lähiaastatel taastama.

(1) ()    Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012) (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1) artiklile 214 esitab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ühise eraldisfondi kohta. Ühise eraldisfondi varahalduse suunistes (komisjoni 25. märtsi 2020. aasta otsus ühise eraldisfondi varahalduse suuniste kohta (C(2020) 1896 final, ELT C 131, 22.4.2020, lk 3–11) on esitatud käesoleva aruande sisu kohta lisasuunised.

(2) ()    Varahaldussuuniste artikli 2 lõige 1.

(3) ()    Juhtimisstruktuuri tutvustati ühise eraldisfondi 2021. aasta aruandes ( EUR-Lex – 52022DC0213 – ET – EUR-Lex (europa.eu) ).

(4) ()    Ühise eraldisfondi vara puhasväärtus saadakse vastaval arvutamiskuupäeval varade puhasväärtusest kohustiste mahaarvamisega.

(5) ()    Varahalduse suuniste artikli 3 kohaselt jaotatakse ühise eraldisfondi vahendid osadesse, mis vastavad igale suuniste artiklis 1 kirjeldatud rahastamises osalevale vahendile.

(6) ()    2023. aastal avatakse veel kaks InvestEU liikmesriikide tagatiste osa, mille koguarv saab siis olema 16.

(7) ()    Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond.

(8) ()    Välistegevuse tagatisfond, milles hoitakse eraldisi välislaenude andmise volituse, varasemate perioodide (makromajanduslik finantsabi) ja Euratomi programmide jaoks.

(9) ()    Euroopa Kestliku Arengu Fond.

(10) ()    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30–89).

(11) ()    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1–78).

(12) ()    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2022. aasta otsus (EL) 2022/1201 erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale (ELT L 186, 13.7.2022, lk 1–7).

(13) ()    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. septembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/1628, millega antakse Ukrainale erakorralist makromajanduslikku finantsabi, tugevdatakse ühist eraldisfondi liikmesriikide tagatistega ning otsuse nr 466/2014/EL alusel tagatud ja Ukrainaga seotud finantsvastutuse katteks ette nähtud eraldistega ning muudetakse otsust (EL) 2022/1201 (ELT L 245, 22.9.2022, lk 1–13).

(14) ()    Riigiüleste üksuste, riigi tasandist allpool asuvate üksuste ja asutuste võlakirjad

(15) ()    Äriühingute võlakirjadesse investeeritakse nii üksikemissioonide kaudu kui ka (alates 2022. aastast) börsil kaubeldavate fondide kaudu, kus jälgitakse äriühingute võlakirjade indekseid.

(16) ()    2021. aastal 73,5 miljonit eurot.

(17) ()    Eraldi tagatiste realiseerimise nõudeid kajastatakse finantsmääruse artikli 41 lõike 5 kohases eraldi aruandes.

(18) ()    On oluline märkida, et makseid võib olla vaja teha 2023. aastal või hiljem ja see võib nõuda 2022. aasta kontode tagantjärele korrigeerimist.

(19) ()    Ilma täiendavate vahenditeta.

(20) ()     EUR-Lex - 52022DC0213 - ET - EUR-Lex (europa.eu)

(21) () Komisjoni delegeeritud otsus (EL, Euratom) C(2020)7684, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 ühise eraldisfondi tegeliku eraldiste määra arvutamise üksikasjalike tingimustega (ELT L 42, 5.2.2021, lk 9–12).

(22) ()     EUR-Lex - 52022DC0213 - ET - EUR-Lex (europa.eu)

(23) ()    0,04 % makseviivituse tõenäosus üheaastase perioodi jooksul.

(24) ()    2021. aastal 26,8 %.

(25) ()    2021. aastal 5,1 %.

(26) ()    2021. aastal 26 %.

(27) ()    Punktis 1.4 kirjeldatud likviidsuspuhvrile lisaks.

(28) ()    Hinnates seda, kas võlakirjad on ühise eraldisfondi jaotuse puhul liigitatud ESG-märgisega võlakirjadeks, tugineb komisjon avaldatud hinnangule asjaomase vara tulu kasutamise kohta, mille on koostanud analüütikud ja andmeesitajad ning mida komisjon kasutab oma varade valitsemise funktsiooni täitmiseks. 35,6 %-l ESG-märgisega varadest oli AAA krediidireiting, madalaima krediidireitinguga varaklassis (BBB−) oli neid vaid 0,1 %.

(29) () Laiapõhjaline võrdlusalus Bloomberg Global Aggregate Bond Index, mis kajastab 61 triljoni USA dollari väärtuses eri vääringutes nomineeritud riikide ja äriühingute investeerimisjärgu võlga, kahanes 2022. aastal 13,7 %. Bloombergi Euro-Aggregate Index (13 triljoni euro suurune laiapõhjaline eurodes nomineeritud investeerimisjärgu võla võrdlusalus) kahanes 2022. aastal rekordilised 17,2 %.

(30) () Aastatootluse arvutamisel võetakse arvesse turuhindu (turuväärtuse meetod) ja ajaliselt kaalutult, et seda ei mõjutaks portfelli suuruse muutused, mis on tingitud vahendite sisse- või väljavoolust.

(31)

() Portfolio Selection, Harry Markowitz, The Journal of Finance, Vol. 7, No.1 (Mar., 1952), pp. 77-91. Võrdlusaluse optimeerimiseks kasutatavad sisendparameetrid tuletati, ühendades erinevad turuandmed, erinevatelt investoritelt saadud pikaajalised prognoosid ning siseprognoosid lähiaastate volatiilsuse ja korrelatsioonide kohta.

(32) () Portfelli tulu, mis realiseeritakse, kui kõiki võlakirju hoitakse lunastustähtajani (mil need lunastatakse nimiväärtuses).