Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2022/C 458/10)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5 (1).

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Lechinţa“

PDO-RO-A0369-AM02

Teate kuupäev: 15. september 2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Uute viinamarjasortidega viinamarjaistanduste rajamine punase veini tootmiseks

Paljud selle päritolunimetuse tootmispiirkonna tootjad on kasutanud Euroopa Liidu ümberkorraldus- või uutele sortidele ülemineku programmide vahendeid, võtmaks viinamarjaistandustes punaste veinide tootmiseks kasutusele rahvusvahelised viinamarjasordid, et täita veinitootmise mitmekesistamise nõuet piirkonnas, kuhu on varem rajatud istandusi üksnes valgete veinide viinamarjasortide jaoks. Piirkonna eripära (kliima, reljeef) aitab kaasa suhkrute kogunemisele viinamarjades, samas kui marjade kestas olevate antotsüaniinide tulemusel saadakse veinid, millel on hea alkoholipotentsiaal ja optimaalselt intensiivne värvus.

Tootespetsifikaadile on lisatud uued viinamarjasordid punaste vaiksete veinide tootmiseks.

Muudetud on tootespetsifikaadi IV, V ja VIII peatükki ja muudetakse koonddokumendi punkti 7.

2.   Määratletud geograafilise piirkonna laiendamist käsitlev muudatus

Määratletud tootmispiirkonnale viitavat tootespetsifikaadi III peatükki on muudetud, et laiendada kaitstud päritolunimetust (KPN) Cetate vallale koos küladega Satu Nou ja Petriși.

Cetate vald asub Călimani mägede jalamil Transilvaania lavamaa kõrval, piirnedes idas Călimani mäejalami, loodes Bistrița mägede ja kirdes Livezile-Bîrgău alamikuga.

Cetate vald ja selle külad asetsevad geograafiliselt kõrvuti, paiknedes ligikaudu 10 kilomeetri kaugusel kaitstud päritolunimetusega veini „Lechința“ tootmiseks määratletud piirkonda kuuluvast Budacu de Josi vallast ning sealsed mulla- ja kliimatingimused sarnanevad tingimustele kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks määratletud ülejäänud piirkonnas.

Muudetud on tootespetsifikaadi III peatükki ja muudetakse koonddokumendi punkti 6.

3.   Märge uut liiki vaiksete veinide tootmise kohta – õlevein

Tootespetsifikaati on lisatud võimalus toota „Muscat Ottonel“ viinamarjadest uut liiki valget vaikset veini, mida nimetatakse õleveiniks. Õleveini toodetakse teatud konkreetsete töötlemismeetodite abil: viinamarjad jäetakse kuni pressimiseni maksimaalselt kuueks kuuks õlgedest alustele; selle aja jooksul läbivad viinamarjad kaks protsessi, kõigepealt kuivatamine ning seejärel loomulik külmutamine ja kuivatamine septembrist novembrini koos loomuliku külmutamisega detsembrist veebruarini.

Kui viinamarjade suhkrusisaldus on jõudnud vähemalt 400 grammini liitri kohta, pressitakse need käsipressiga, kääritatakse tammevaatides spetsiaalse pärmiga ning töödeldakse ja hoitakse madalal temperatuuril roostevabast terasest paakides. Selle veinitüübi puhul kasutatakse asjaomases kaitstud päritolunimetusega toote tootmise piirkonnas täielikult ära viinamarjasordi „Muscat Ottonel“ potentsiaal.

Muudetud on tootespetsifikaadi XI peatükki ja muudetakse koonddokumendi punkti 4.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Lechinţa

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Valged veinid

LÜHIKIRJELDUS

Valgetele veinidele on omane puuviljalisus, veinisus ja värskus. Neid iseloomustab kliimast tingitud kõrgem happesus, mis muudab veinid värskeks ja erksaks.

Roosi kroonlehtede ja akaatsiaõite ürdi- ja taimelõhn, vahel kergelt vürtsika maitsega, kõrgema alkoholisisaldusega, õlijas ja täidlane. Madalal temperatuuril kääritatud veinidel võib tekkida teisene käärimislõhn, samas kui hoiustamise käigus võib vein küpsemise ja laagerdumise ajal omandada mee ja meekärje erilise aroomi.

Rohekas kuni õlgkollane värvus, rohekaskollane kuldsete toonidega, suur ekstraktide ja glütserooli sisaldus ning sametine ja õlijas maitse. Noore veini lõhn meenutab vahel värskelt niidetud rohu lõhna. Maitse on mõrkjalt magus ja vürtsika nüansiga, peene tsitruselise lõhnaga, samas kui küpsemine tammevaatides ja laagerdumine pudelis annavad veinile meeldiva sametisuse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,00
Minimaalne üldhappesus:	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

2.   Punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Mustade rosinate varjundid, sügavpunane, isegi purpurne värvus noortel veinidel, sügav rubiinpunane kuni tellispunane värvus vähemalt kaks aastat vanadel veinidel; pärast laagerdumist rubiinpunane värvus terrakota varjundiga, granaatpunane värvus.

Aroomibukett – roheline paprika, mustikad, mustad kirsid, eristuv looduslike taimede, rohu, akaatsia ja pärnaõite lõhn, esimeses kasvuetapis olevate viinamarjakobarate lõhn; rohelised taimed, spargel, rohelised oliivid, vürtsikus (ingver, roheline tšillipipar); laagerdumisel tõuseb esile põldmuraka, küpsete ploomide, hapukirsside ja kohvi lõhn; sõltuvalt vanusest annab tugev tanniinide maitse edasi tubaka nüansse.

Maitse – sametine, harmooniline, ümar, rikkalik, pehmed tanniinid, õrn, kuid ilmselge ploomide puuviljaline maitse (suitsutamata), põldmurakad, kerge vanilli või kaneeli lõhn laagerdumisel, mustsõstarde peen lõhn.

Intensiivne järelmaitse kerge moosisusega. Metsaviljade, värskete vaarikate, mõru- ja hapukirsi maitsebukett, värske sametine maitse; küpsemine ja laagerdumine loovad meeldiva püsiva järelmaitse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,00
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

3.   Õlevein

LÜHIKIRJELDUS

Õlgkollase, rohekaskollase kuni kuldkollase värvusega, tüüpilise muskaatveini aroomide buketiga (eksootilised puuviljad, tsitruselised, viinapuuõite lillenüansid, värskelt niidetud hein, jasmiin, akaatsia), meeldivalt täidlane ja sametine. Maitse on värske, puuviljaline (pirnid, aprikoosid, küpsed kollased viljad) ja sametine; laagerdumise käigus tekib osal viinamarjasortidel kompleksne aroomibukett hästi integreeritud happesusega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,00
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

5.   Veinivalmistustavad

5.1.    Veinivalmistuse eritavad

1.   Veinivalmistustavad

Viljelustavad

—	istutustihedus – minimaalselt 3 500 viinapuud hektari kohta;

—	roheline korje – viinamarjakobarate arvu vähendamine küpsemise faasis (küpsemise alguses), kui võimalik tootmine ületab tootespetsifikaatides lubatud maksimumpiiri kontrollitud päritolunimetust „Lechinţa“ kandvatele veinidele.

5.2.    Maksimaalne saagikus

1.	täisküpsena korjatud (Cules după maturitatea deplină (CMD)), „Pinot gris“, „Sauvignon“, Neuburger’, „Fetească regală“, „Traminer roz“ 12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

2.	traditsioonilise tähistusega DOC-CMD (cu menţiunea tradiţională DOC-CMD), „Cabernet Sauvignon“, „Fetească neagră“, „Merlot“, „Pinot noir“ 12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

3.	täisküpsena korjatud (CMD), „Riesling Italian“, „Fetească albă“, „Chardonnay“ 10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

4.	täisküpsena korjatud (CMD), „Muscat Ottonel“ 8 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

5.	täisküpsena korjatud (CMD), „Pinot gris“, „Sauvignon“, Neuburger’, „Fetească regală“, „Traminer roz“ 80 hektoliitrit hektari kohta

6.	täisküpsena korjatud (CMD), „Cabernet Sauvignon“, „Fetească neagră“, „Merlot“, „Pinot noir“ 78 hektoliitrit hektari kohta

7.	täisküpsena korjatud (CMD), „Riesling Italian“, „Fetească albă“, „Chardonnay“ 66 hektoliitrit hektari kohta

8.	täisküpsena korjatud (CMD), „Muscat Ottonel“ 53 kilogrammi viinamarju hektari kohta

9.	õlevein („Muscat Ottonel“) 5 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

10.	õlevein („Muscat Ottonel“) 12,50 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Bistrița-Năsăud maakond:

—	Lechinţa vald – Lechinţa, Sângeorzu Nou, Vermeşi, Ţigău ja Sâniacobi küla;

—	Galaţii Bistriţei vald – Galaţii Bistriţei, Herina ja Tonciu küla;

—	Matei vald – Matei, Corvineşti, Enciu ja Bidiu küla;

—	Braniştea vald – Braniştea küla;

—	Petru Rareşi vald – Petru Rareşi ja Reteagi küla;

—	Uriu vald – Uriu küla;

—	Şieu-Odorhei vald – Şieu-Odorhei ja Bretea küla;

—	Teaca, Viile Tecii, Archiudi, Ocniţa ja Pinticu küla;

—	Urmenişe küla;

—	Milași küla;

—	Șieu, Ardani, Posmuși ja Șoimuși küla.

—	Bistrița vald, kuhu kuuluvad Ghinda ja Viișoara paikkond

—	Dumitra ja Cepari küla;

—	Budacu de Josi, Buduși ja Jelna küla;

—	Livezile küla;

—	Cetate vald – Satu Nou ja Petriși küla.

—	Mureși maakond:

—	Batoși, Dedradi, Goreni ja Uila küla;

—	Bandi, Mădărași, Mărășești, Drăculea Bandului, Fânațe, Negrenii de Câmpie ja Fânațele Mădărașului küla;

—	Ceuașu de Câmpie ja Culpiu küla

7.   Veiniviinamarjasordid

Cabernet Sauvignon N – Petit Vidure, Bourdeos tinto

Chardonnay B – Gentil blanc, Pinot blanc Chardonnay

Fetească albă B – Păsărească albă, Poama fetei, Mädchentraube, Leanyka, Leanka

Fetească neagră N – Schwarze Mädchentraube, Poama fetei neagră, Păsărească neagră, Coada rândunicii

Fetească regală B – Königliche Mädchentraube, Königsast, Kiralyleanka, Dănășană, Galbenă de Ardeal

Merlot N – Bigney rouge

Muscat Ottonel B – Muscat Ottonel blanc

Neuburger B – Neuburg

Pinot Gris G - Affumé, Grauer Burgunder, Grauburgunder, Grauer Mönch, Pinot cendré, Pinot Grigio, Ruländer

Pinot noir N – Blauer Spätburgunder, Burgund mic, Burgunder roter, Klăvner Morillon Noir

Riesling italian B – Olasz Riesling, Olaszriesling, Welschriesling

Sauvignon B – Sauvignon verde

Traminer Rose Rs - Rosetraminer, Savagnin Rose, Gewürztraminer

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.    Teave piirkonna kohta

Maastik on valdavalt mägine ning hõlmab idas Alam-Karpaate (Bistrița ja Mureșu mäed) ja läänes Transilvaania tasandiku idaosa kõrgeid mägesid (Jimboru, Lechinţa, Comlodi ja Mădărași mäed). Mägede kõrgus on üldjuhul 300–500 meetrit ja need on mõõdukalt järskude või järskude nõlvadega (5–25°) ning viinamarjaistandused on laialt levinud. Aastane registreeritud sademete hulk on orgudes 650–700 mm (715 Becleanis, 680 Bistrițas, 655 Reghinis, 647 Chiochișis, 640 Lechțeis, 635 Teacas) ja mägistes tippudes ligikaudu 800 mm, saavutades maksimumi ajavahemikus mai kuni august ja olles madalaim talvel, kui lumi katab maad keskmiselt 30–40 päeva.

8.2.    Seos määratletud piirkonnaga

Viinamarjaistandused asuvad tavaliselt lõuna-, kagu- või loodepoolsetel nõlvadel, ning mägedevahelistes orgudes, kus on soojust ja valgust.

Madalad temperatuurid (5–10 oC) saagikoristusperioodil lühendavad oksüdatiivseid ja ensümaatilisi protsesse, aidates viinamarjadel püsida heas seisundis ja säilitades viinamarjasortidele iseloomulike lõhnade kvaliteedi. Viinamarjavirde suur happesus on viinamarjavirde selitamisprotsessis oluline tegur ja aitab hiljem kiirendada kääritamisprotsessi.

Tänu udustele päevadele hilissuvel, mis on iseloomulik ka peaaegu kolmandikule sügisest (september ja oktoober), küpsevad viinamarjad aeglaselt ning säilitavad lõhna ja püsivalt kõrge happesuse taseme, mis mõjutab soodsalt valmivate veinide kvaliteeti. Lisaks on viinamarjade küpsemise perioodil keskmine temperatuur päeval umbes 23 oC ja öösel ligikaudu 12 oC. Nende kahe teguri tulemuseks on suhkrusisalduse pidev kasv, samas kui happesus väheneb, jäädes püsima samale või peaaegu samale tasemele. Selline viinamarjade oksüdeerumist vähendav keskkond aitab kaasa vabade ja seotud aroomide kvaliteedi pidevale paranemisele, mis saavutab küpsemisperioodi lõpus kõrge taseme.

8.3.    Toote üksikasjad

Valgetele veinidele on omane puuviljalisus, veinisus ja värskus. Neid iseloomustab kliimast tingitud kõrgem happesus, mis muudab veinid värskeks ja erksaks. Neil on rohekas kuni õlgkollane värvus, rohekaskollane kuldne toon, kõrge ekstraktide ja glütseroolisisaldus ning õlijas maitse.

Veinidel on meeldiv taimede, roosi kroonlehtede, akaatsiaõite, vaarikate, mõrukirsside lõhn ja vahel kergelt vürtsikas maitse. Tänu suuremale alkoholisisaldusele on veinid tasakaalus, samas kui glütserool võib muuta nad õliseks ja täidlaseks. Madalal temperatuuril kääritatud veinidel võib tekkida teisene käärimislõhn, samas kui hoiustamise käigus võib küpsemise ja laagerdumise ajal veinile tekkida eriline meearoom (noor vein meenutab vahel värskelt niidetud heina lõhna).

Maitse on pigem mõrkjalt magus, kergelt vürtsikas või õrna tsitrusearoomiga, samas kui küpsemine puidust vaatides ja laagerdumine pudelis annab veinidele meeldiva sametisuse.

Punastel veinidel on rosinanüansse, intensiivne maitse pärast vähemalt 18 kuu pikkust ladustamist, sügavpunane värvus purpurse varjundiga noorte veinide puhul, sügava rubiinpunase varjundiga vähemalt kahe aasta vanuste veinide puhul ning vahel tellispunase või rubiinpunase särava nüansiga ja terrakota toonidega pärast laagerdumist.

Puuviljadest on lõhnas tunda mustikaid, musti kirsse, samuti on veinil eristuv looduslike taimede ja viinamarjakobarate lõhn. Laagerdumisel tõuseb sageli esile põldmuraka, küpsete ploomide, hapukirsside ja kohvi lõhn: sõltuvalt vanusest muutub tugev tanniinide maitse mahedamaks, tuues esile tubaka, vanilli, kookose, lagritsa, rohelise paprika, roheliste oliivide, röstimise ja ingveri nüansid;

tunda on õrna, kuid ilmselget (suitsutamata) ploomide ja põldmurakate lõhna; sõltuvalt laagerdumisperioodist tulevad esile vanilli ja kaneeli nüansid, mustsõstarde peene varjundiga. Veinid on selgelt tanniinised ja täidlased, taimede maitse ja aroomiga. Laagerdumise käigus võivad osad veinid kaotada pisut oma õlisusest, kuid omandavad samas harmoonilise lõhna- ja maitsebuketi.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Turustustingimused (märgistamine)

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

lisasätted puuduvad.

Kooskõlas tootjate soovidega ja selleks, et suurendada teatud paikkondades nimede seostamist veinivalmistamise traditsioonidega, võib – kuid ei ole nõutav – Lechința kaitstud päritolunimetusele lisada ühe järgmistest konkreetsete viinamarjaistanduste nimedest: VERMEȘ, SÂNIACOB, SÂNGEORZU NOU, TEACA, URMENIȘ, DUMITRA, VIIȘOARA (STEINIGER), BATOȘ, CULPIU

Link tootespetsifikaadile

https://www.onvpv.ro/sites/default/files/caiet_sarcini_doc_lechinta_modif_cf_cererii_2_de_modif_din_28.06.2018_no_track_changes_0.pdf

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.