Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52022XC0121(05)

    Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3 2022/C 31/12

    PUB/2022/44

    ELT C 31, 21.1.2022, p. 25–31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    21.1.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 31/25


    Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

    (2022/C 31/12)

    Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

    TEADE STANDARDMUUDATUSE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE KOONDDOKUMENTI

    „Pla de Bages“

    PDO-ES-A1557-AM05

    Teate esitamise kuupäev: 20. oktoober 2021

    HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

    1.   Lenduvate hapete sisalduse piirmäärade suurendamine valgetes, roosades ja punastes veinides

    Kirjeldus

    Lõiku, milles käsitletakse lenduvate hapete sisaldust 1. kategooria veinides, on muudetud järgmiselt:

    „Alla aasta vanuste veinide tegelik lenduvate hapete sisaldus väljendatuna äädikhappena on valgetes ja roosades veinides väiksem kui 0,70 g/l ning punastes veinides väiksem kui 0,8 g/l.

    Üle aasta laagerdunud veinide ja samal aastal puidust vaatides toodetud ning kääritatud ja/või laagerdatud veinide maksimaalne tegelik lenduvate hapete sisaldus on 0,9 g/l valges ja roosas veinis ning 1,1 g/l punases veinis. Teisisõnu on suurendatud valgetes ja roosades veinides seda väärtust 0,6 g/l-lt 0,7 g/l-le noorte veinide puhul ja 0,9 g/l-le veinide puhul, mida valmistatakse puidust vaatides. Vaadis laagerdunud punaste veinide puhul on suurendatud maksimaalset piirmäära 1 g/l-lt 1,1 g/l-le.“

    Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 2.D.3 ja muudetakse koonddokumendi punkti 4.

    Muudatus loetakse standardmuudatuseks, sest see ei vasta ühelegi komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas) artikli 14 lõikes 1 loetletud tingimusele.

    Põhjused

    Selle muudatuse põhjuseks on tavapärastest erinevate uute veinivalmistussüsteemide lisamine, milles kasutatakse kõrgemaid käärimistemperatuure, looduslikult valitud pärme ja uusi veinivalmistusmaterjale, mille tulemuseks on sageli suurem lenduvate hapete sisaldus.

    Samal ajal on Pla de Bagesi piirkonnas üha rohkem kohalikke sorte, mis on üldjuhul veinivalmistamise suhtes tundlikumad.

    2.   Istutustiheduse piirangute tühistamine

    Kirjeldus

    Lõik „Maksimaalne istutustihedus on 4 500 viinapuud hektari kohta ja minimaalne istutustihedus on 2 500 viinapuud hektari kohta“ on välja jäetud. Kõik muud kui eespool nimetatud tihedused tuleb heaks kiita. “

    Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 3.1 ja muudetakse koonddokumendi punkti 5.a.

    Muudatus loetakse standardmuudatuseks, sest see ei vasta ühelegi komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas) artikli 14 lõikes 1 loetletud tingimusele.

    Põhjused

    Viinamarjaistandusteks kasutatavad maatükid on KPNiga „Pla de Bages“ hõlmatud piirkonna maastiku tõttu väga erinevate tingimusete ja reljeefiga.

    Viinamarjaistandused võivad asuda suhteliselt suurtel ja mehhaniseeritud vahenditele kergesti ligipääsetavatel põllumaadel, nii et seal võib istutustihedus olla suurem kui maksimaalselt 4 500 viinapuud hektari kohta.

    Lisaks muudab raske ligipääs metsaaladel asuvatele väikestele astangulistele maatükkidele istutustiheduse väiksemaks kui tootespetsifikaadis praegu sätestatud miinimum 2 500 viinapuud hektari kohta.

    Võttes arvesse, et kõik need viinamarjaistandused asuvad selles piirkonnas ja esindavad KPNiga „Pla de Bages“ hõlmatud veine, leitakse, et istutustiheduse piiramine ei soodusta viinamarjaistanduste mitmekesisust.

    3.   Naturaalse magusa veini valmistamiseks sobivad sordid

    Kirjeldus

    Liköörveini tüübi kirjelduses on täpsustatud, et naturaalne magus vein peab olema valmistatud viinamarjasortidest „Garnacha“, „Macabeo“, „Malvasia aromàtica“/„Malvasia de Sitges“.

    Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 2.D.3, koonddokumenti muudatus ei mõjuta.

    Muudatus loetakse standardmuudatuseks, sest see ei vasta ühelegi komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas) artikli 14 lõikes 1 loetletud tingimusele.

    Põhjused

    Oli vajalik täiendada naturaalset magusat veini määratlevat punkti, kuna see oli tootespetsifikaadis puudulik. Sellest puudus nende viinamarjasortide loetelu, millest on lubatud veini toota.

    KOONDDOKUMENT

    1.   Nimetus

    Pla de Bages

    2.   Geograafilise tähise tüüp

    KPN – kaitstud päritolunimetus

    3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

    1.

    Vein

    3.

    Liköörvein

    5.

    Kvaliteetvahuvein

    8.

    Poolvahuvein

    4.   Veini(de) kirjeldus

    1.   Valged ja roosad veinid

    LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

    Valmistatud punktis 6 loetletud sortidest. Valged veinid on kahvatut värvi, värske lille- ja maitsetaimelõhnaga. Kuna piirkonda mõjutavad oluliselt Püreneed, iseloomustavad valgete veinide lõhna iga sordi kõige värskemad jooned, tugevalt on tunda ka tsitrusvilju. Roosad veinid on jõulised, valmistatud küpsetest viinamarjadest, mis annavad veinile hea struktuuri ja täidluse. Värvi poolest on veine heledatest lühema leotusajaga veinidest kuni erksamate roosadeni.

    Ainult sortidest ’Sumoll’ ja ’Ull de llebre’ valmistatud roosade veinide tegeliku alkoholisisalduse alammäär on 11,5 mahuprotsenti ja ülejäänutel 12,5 mahuprotsenti.

    Kauem kui aasta laagerdunud veinide ja samal aastal puuvaatides toodetud veinide maksimaalne tegelik lenduvate hapete sisaldus on kääritamise ja/või laagerdamise korral 0,9 g/l.

    ÜLDISED ANALÜÜTILISED OMADUSED

    Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

    Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

    11

    Minimaalne üldhappesus:

    4,5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna

    Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

    11,67

    Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

    180

    2.   Punane vein

    LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

    Valmistatakse heakskiidetud sortidest. Punased veinid on intensiivse värvusega. Tänu külmale kliimale valmivad marjad sügisel aeglaselt, mis omakorda soodustab värvuse koondumist kõigi sortide puhul, kuigi siinkohal tuleb märkida, et kohalikud sordid kipuvad olema mahedama värvusega ja seega annavad ka heledamat värvi veine. Need on väga struktureeritud ja jõulised veinid.

    Ainult sortidest ’Sumoll’, ’Ull de llebre’, ’Picapoll negro’ ja ’Garró’/’Mandó’ valmistatud veinide tegeliku alkoholisisalduse alammäär on 11,5 mahuprotsenti.

    Üle aasta laagerdunud veinide ja samal aastal puidust vaatides toodetud ning kääritatud ja/või laagerdatud veinide maksimaalne tegelik lenduvate hapete sisaldus on 1,1 g/l.

    ÜLDISED ANALÜÜTILISED OMADUSED

    Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

    Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

    12,5

    Minimaalne üldhappesus:

    4,5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna

    Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

    13,3

    Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

    150

    3.   Poolvahuvein

    LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

    Poolvahuvein vastab üldiselt valgete ja roosade veinide puhul kirjeldatud parameetritele koos järgmiste eriomadustega:

    1.

    Need on happelisemad veinid, kuna nende alkoholisisaldus on piiratud ja happesus, mida on täpselt tasakaalustatud süsinikdioksiidiga, annab veinile värskuse.

    2.

    Nende veinide puhul on struktuur ja täidlus suus paremini tajutavad tänu tuntavale süsinikdioksiidi sisaldusele veinis.

    ÜLDISED ANALÜÜTILISED OMADUSED

    Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

    Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

    10,5

    Minimaalne üldhappesus:

    4,5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna

    Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

    13,3

    Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

    200

    4.   Kvaliteetvahuvein

    LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

    Välimuselt on need tooted valgete ja roosade veinidega sarnase värvusega.

    Nende veinide lõhnabuketti kujundavad kuvee värskete marjade-puuviljade, tsitruse- ja lillenüansid, laagerdumine pudelis tekkinud settel lisab kuivatatud puuviljade ja saia varjundi.

    Suus on need veinid alusveinidest selgelt tuntavama täidlusega. Sametine tekstuur vastab kääritamiskuudele ja tunda on ka süsinikdioksiid. Tänu peenetele mullidele koostoimes piirkonna veinidele omase happesusega jätavad need veinid suhu külmade piirkondade vahuveinidele iseloomuliku värskuse ja pika järelmaitse.

    ÜLDISED ANALÜÜTILISED OMADUSED

    Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

    Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

    10,5

    Minimaalne üldhappesus:

    4,5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna

    Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

    13,3

    Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

    185

    5.   Liköörveinid

    LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

    Neid veine võib valmistada üleküpsenud või väärishallitusega nakatunud viinamarjadest.

    Üleküpsenud viinamarjade korral omandab vein kuivatatud puuviljade, rosina, siirupi ja küpsetiste varjundi. Väärishallitusega viinamarjadest saadud veine täiendavad apelsinikoore ja mee varjundid.

    Naturaalse magusa veini saamisel käärimise peatumisega – tavaliselt külma ja mikrofiltrimise tõttu – oleksid veinil noore veini omadused, kuid loomulik suhkrusisaldus.

    Valmistatakse misteleid, rancio-veine ja naturaalseid magusaid veine.

    ÜLDISED ANALÜÜTILISED OMADUSED

    Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

    Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

    15

    Minimaalne üldhappesus:

    4,5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna

    Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

    Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

    180

    5.   Veinivalmistustavad

    5.1.   Veinivalmistuse eritavad

    1.   Viljelustavad

    Viinamarjakasvatuses tuleb järgida traditsioonilisi tavasid, mille eesmärk on saada parimate omadustega viinamarju. Kasvatamisel tuleb silmas pidada taimede füsioloogilist tasakaalu ja keskkonda ning kasutada põllumajandusteadmisi, mis on vajalikud viinamarjade kasvatamiseks veinivalmistuse jaoks optimaalsetes tingimustes.

    Viinapuid lõigatakse viinamarjakasvatuses üldtunnustatud tavade ja meetodite järgi.

    Korjatud viinamarjad tuleb transportida võimalikult kiiresti ja kasutades selleks vahendeid, mis tagavad viinamarja kvaliteedi säilimise.

    2.   Veinivalmistamise suhtes kehtestatud piirangud

    Saak koristatakse väga hoolikalt ja päritolunimega kaitstud veinide valmistamiseks kasutatakse ainult terveid ja sellises küpsusastmes viinamarju, mis on vajalik, et saada vähemalt 9,5-mahuprotsendilise loomuliku alkoholisisaldusega valgeid veine ja vähemalt 11-mahuprotsendilise loomuliku alkoholisisaldusega punaseid veine. Kui viinamarju kasutatakse kvaliteetsete poolvahuveinide ja vahuveinide valmistamiseks, on loomuliku alkoholisisalduse alammäär 9,5 mahuprotsenti.

    5.2.   Suurim saagikus

    1.   Valged sordid

    10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

    2.   Valged sordid

    70 hektoliitrit hektari kohta

    3.   Punased sordid

    9 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

    4.   Punased sordid

    63 hektoliitrit hektari kohta

    6.   Määratletud geograafiline piirkond

    Kaitstud päritolunimetusega veini „Pla de Bages“ tootmispiirkonna omavalitsusüksused on

    Aguilar de Segarra

    Artés

    Avinyó

    Balsareny

    Calders

    Callús

    Cardona

    Castellbell i el Vilar

    Castellfollit del Boix

    Castellgalí

    Castellnou de Bages

    El Pont de Vilomara i Rocafort

    L’Estany

    Fonollosa

    Gaià

    Manresa

    Marganell

    Moià

    Monistrol de Calders

    Monistrol de Montserrat

    Mura

    Navarcles

    Navàs

    Rajadell

    Sallent

    Sant Feliu Sasserra

    Sant Fruitós de Bages

    Sant Joan de Vilatorrada

    Sant Mateu de Bages

    Sant Salvador de Guardiola

    Sant Vicenç de Castellet

    Santpedor

    Santa Maria d’Oló

    Súria

    Talamanca

    7.   Peamised veiniviinamarjasordid

    „PICAPOLL BLANCO“

    „SUMOLL TINTO“

    „TEMPRANILLO - ULL DE LLEBRE“

    8.   Seos(t)e kirjeldus

    8.1.   Vein

    Põllumajanduslike ja ilmastikutingimuste poolest erineb piirkonna temperatuur ja sademete hulk märkimisväärselt naaberpiirkondadest. Piirkonna kliimat kujundavad piirkonna keskmine kõrgus ja kaugus merest ning rannikueelsed vallid, andes kohalikele veinidele iseloomuliku happesuse.

    Suured metsad ja maitsetaimerikkus kõikjal piirkonnas määravad piirkonnale omase maitse, mida võib selgelt ja teravalt tunda kõigis kaitstud päritolunimetusega veinitoodetes „Pla de Bages“. Veinide esmane lõhn on maitsetaimede lõhnadest küllastunud. Tunda on rosmariini, lavendlit, aed-liivateed jt.

    8.2.   Poolvahuvein

    Kehtivad eelmises punktis veinide kohta antud hinnangud.

    8.3.   Kvaliteetvahuvein

    Bagese piirkonnas on pikaajaline vahuveinide valmistamise traditsioon. Nimelt on Artési omavalitsusüksus seotud kaitstud päritolunimetusega „Cava“, kuna juba XX sajandi alguses hakati seal sellist liiki veinidega katsetama ja neid tootma. Seega olid nad vahuveinide tootmises teerajajad. Vahuveinide valmistamiseks kasutatakse sorte ’Macabeo’, ’Xarel•lo’ ja ’Parellada’ ning nende omadused on loetletud juba veine käsitlevas punktis.

    8.4.   Liköörvein

    Bagese piirkonnas valmistatakse juba ammustest aegadest liköörveini, rancio-veini, mistelit ja naturaalset magusat veini – need on pikka aega olnud kohalikes kodudes tavaliseks joogiks. Traditsiooniline veinivalmistamismeetod koos kohalike viinamarjasortidega, mida on mõjutanud eespool kirjeldatud piirkondlik agrokliima, annab neile veinidele eriomased organoleptilised omadused.

    9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

    Õigusraamistik:

    liikmesriigi õigusaktid

    Lisatingimuse liik:

    pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

    Tingimuse kirjeldus:

    Kaitstud päritolunimetusega veinid „Pla de Bages“ tuleb pakendada asjaomases määruses määratletud piirkonnas. Otsuse tegi reguleeriv asutus, kes kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkonna väiksust silmas pidades leidis, et iga võimalik väline sekkumine võib kahjustada kvaliteeti, kuna nimetatud asutus ei saa sekkumist kontrollida ja seega muutuvad kehtestatud normid tähtsusetuks.

    Link tootespetsifikaadile

    http://incavi.gencat.cat/web/.content/005-normativa/plecs-condicions-do-catalanes/Arxius-plecs/Plec-de-condicions-DO-Pla-de-Bages-maig-2021.pdf


    (1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2..


    Top