EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.12.2022

COM(2022) 748 final

2022/0432(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2022) 452 final} - {SWD(2022) 434 final} - {SWD(2022) 435 final} - {SWD(2022) 436 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa rohelise kokkuleppe meetmete hulgas on ette nähtud tugevdada ja lihtsustada kemikaalide alast õigusraamistikku, et tagada mürgivaba keskkond 1 . 14. oktoobril 2020 vastu võetud kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias 2 teatati ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1272/2008 (edaspidi „CLP-määrus“) 3 läbivaatamisest. Nõukogu 4 ja Euroopa Parlament 5 väljendasid strateegia osana kavandatud CLP-määruse sihipärasele läbivaatamisele poolehoidu.

Üldiselt on liidul tõhusa ühtse kemikaalituru loomine edukalt läinud. Siiski takistavad mõned CLP-määruse allpool kirjeldatud puudused või lüngad tarbijatel, ettevõtjatel ja ametiasutustel ohtlike kemikaalide põhjustatud ohtude vastasest kaitsest täit kasu saada. Et EL on võtnud endale kohustuse täita kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 6 ja selle kestliku arengu eesmärgid, 7 aitab käesolev ettepanek täita mitut kestliku arengu eesmärki, sealhulgas hea tervise ja heaolu, vastutustundliku tarbimise ja tootmise ning puhta vee ja kanalisatsiooni tagamine 8 .

Ohtlike kemikaalide parem tuvastamine ja klassifitseerimine

Esiteks, kuigi teatavad kemikaalid ja tooted võivad ohustada inimeste tervist või keskkonda, ei ole nendega seotud ohte alati nõuetekohaselt kindlaks tehtud ega neist teavitatud. Selle probleemi peamine põhjus on ohtude hindamise ja klassifitseerimise menetlustes esinev ebatõhusus. Puudused ohtudest teavitamisel kahjustavad ka tarbijate suutlikkust teha teadlikke valikuid.

Teiseks on Euroopa Kemikaaliameti klassifitseerimis- ja märgistusandmikus (edaspidi „andmik“) palju ainete eksliku või vananenud klassifikatsiooni juhtumeid, samuti esineb sama aine erinevat klassifitseerimist, sest peaaegu 60 % ettevõtjaid on esitanud ühe aine kohta mitu klassifikatsiooni 9 . Ekslik, vananenud ja/või erinev klassifikatsioon tekitab kemikaalide kasutajate jaoks teabepuudust, mis võib nende kokkupuudet asjaomaste kemikaalidega suurendada.

CLP-määruse läbivaatamise paketi raames lisatakse delegeeritud õigusaktiga määratlused ning teaduslikud ja tehnilised kriteeriumid, et võimaldada klassifitseerida kindlaksmääratud ohuklassidesse aineid ja segusid, mis on endokriinfunktsiooni kahjustavad; püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised; väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad; püsivad, liikuvad ja toksilised või väga püsivad ja väga liikuvad. Nende uute ohuklasside lisamise mõju on hinnatud CLP-määruse läbivaatamise üldise mõjuhindamise raames 10 .

Kemikaalidega seotud ohtudest teavitamise parandamine

Asjakohase ohuklassifikatsiooniga määratakse muu hulgas kindlaks tarneahelas olevate kemikaalide asjakohane märgistamine ja pakendamine, eelkõige selleks, et kaitsta töötajaid, tarbijaid ja keskkonda, aga ka selleks, et võimaldada ühtsel turul nõuetekohaselt toimida. Hinnanguliselt 55 % ELi kodanikest arvab, et nad ei ole tarbekaupades sisalduvate kemikaalidega seotud võimalikest ohtudest piisavalt teavitatud 11 . Selle põhjuseks on ka teatavate piktogrammide, märgistuste ja hoiatuste suhteliselt vähene mõistmine, muu hulgas märgistuste kehva loetavuse, teabe üksikasjalikkuse, tehnilise keele ja sageli liiga väikese tähemärgisuuruse tõttu. Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta märgistamine eeskirjade täpsustamise ja selgete erandite kehtestamise abil tarbijasõbralikumaks, tarnijatele vähem koormavaks ja selle nõuded hõlpsamini täidetavaks. Selleks selgitatakse mahuti korduvtäitmiseks toimuva müügi mõistet ja kehtestatakse sätted, mis hõlbustavad volditava märgistuse kasutamist, samuti sätted vormistamise miinimumnormide kohta, et muuta märgistus tarbijatele paremini loetavaks. Lisaks kehtestatakse teatavad märgistamise erandid kemikaalidele, mida tarnitakse ilma pakendita (nt kütus tanklates), väga väikestes pakendites (nt alla 10 ml pastapliiatsid), väheohtlikud kemikaalid, mida tarnitakse mahtlastina, ja teatud tingimustel laskemoon. 

Õiguslünkade ja arvukate mittevastavuste kõrvaldamine

Kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias on eriti tõsise probleemina ja prioriteetse tegevusvaldkonnana esile tõstetud importkemikaalid ja internetimüük. Paljud ELis internetis müüdavad kemikaalid, 12 eriti need, mida müüvad väljaspool ELi asutatud ja oma tooteid ELis turule viivad ettevõtjad, ei vasta õiguslikele nõuetele 13 . Kemikaalide vale klassifikatsiooni ja vale märgistuse tagajärg on see, et tarbijaid ei teavitata õigesti ohtudest, mis lõpuks toob kaasa ebaõige kasutamise, ladustamise või jäätmete kõrvaldamise. Tarbijakaitse ning inimeste tervise ja keskkonna kaitse eesmärkide saavutamiseks ning CLP-määruse nõuete täitmise tagamiseks ELis kehtestatakse CLP-määrusega tarnijatele nõue tagada, et ained või segud, sh internetis kaugmüügis müüdavad tooted vastavad CLP-määruse nõuetele, eelkõige klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuetele. Lisaks ei kuvata internetipakkumistes ja -reklaamides sageli ohuteavet, mistõttu võib juhtuda, et tarbijatel ei ole internetipakkumisega nõustumise või reklaamitava kemikaali kohta teabe otsimise ajal võimalik teha teadlikke valikuid. Kemikaalide märgistusel esitatav teave tuleks teha kättesaadavaks enne nende turule viimist, olenemata müügiviisist.

Teine õiguslikku ebaselgust tekitav säte on seotud teadetega, mille ettevõtjad peavad esitama mürgistusteabekeskustele tervisealases hädaolukorras tegutsemiseks. Väga oluline on see, et mürgistusteabekeskustel oleks hädaabikõnedele vastamisel olemas kogu vajalik teave segude koostise kohta, et nad saaksid tarbijatele või tervishoiutöötajatele selget nõu anda. Kuigi CLP-määruses on sätestatud allkasutajate ja importijate kohustus esitada tervisealases hädaolukorras tegutsemiseks asjakohast teavet, ei ole sellist kohustust sõnaselgelt pandud edasimüüjatele, kes tarnivad neid segusid piiriüleselt või nimetavad või märgistavad need ümber. Sõnaselge kohustus seda teha sulgeks lünga, mille tõttu jääb mürgistusteabekeskustel teave saamata.

Järeldus

Eespool kirjeldatud kolm probleemi toovad esile, miks kehtivad õigusaktid ei kaitse inimesi ja keskkonda piisavalt ELi ühtsel turul vabalt liikuvate kemikaalidega seotud ohtude eest ja miks on täitmise tagamise hõlbustamiseks vaja muudatusi.

Seepärast on CLP-määruse läbivaatamise paketi eesmärgid järgmised:

i)tagada, et kõik ohtlikud kemikaalid, sealhulgas need, mis on endokriinfunktsiooni kahjustavad; püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised; väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad; püsivad, liikuvad ja toksilised ning väga püsivad ja väga liikuvad, klassifitseeritakse kogu ELis asjakohaselt ja ühtselt;

ii)parandada ohtudest teavitamist, muutes märgistused kemikaalide kasutajatele kättesaadavamaks ja arusaadavamaks, ning pakkuda ettevõtjatele rohkem paindlikkust, nii et halduskoormust vähendatakse ohutustaset alandamata;

iii)tagada, et kõik asjaomased tarneahelas tegutsejad kohaldavad kemikaalide ohuklassifikatsiooni ja teavitamise eeskirju.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) 

Samamoodi nagu oli CLP-määruse vastuvõtmise ajal, ei ole ka käesoleva kavandatava määruse eesmärke võimalik piisavalt täita liikmesriikide tasandil. Kavandatud meetme ulatuse mõju tõttu on neid parem saavutada ELi tasandil. Samade probleemide lahendamiseks on üks ELi tasandi meede odavam ja tõhusam kui 27 eri meedet.

ELi tasandi meetmed on hädavajalikud kemikaalide vaba liikumise säilitamiseks ühtsel turul. Riigi tasandi individuaalsed meetmed tekitaksid märkimisväärse halduskoormuse ettevõtjatele, kes soovivad pääseda rohkem kui ühe ELi liikmesriigi turule. Lisaks on keemiline reostus ja selle negatiivsed mõjud olemuselt piiriülesed. Seetõttu mõjutaks võimalik tegevusetus ühes liikmesriigis teise liikmesriigi kodanikke.

•Proportsionaalsus

Toetavas mõjuhinnangus 21 hinnatakse CLP-määruse kavandatava läbivaatamise mõju. Tehtud on nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne hindamine, mis näitavad, et ettepanek on proportsionaalne, st keskkonna- ja ühiskondlik kasu on oluliselt suurem kui tekkivad kulutused.

•Vahendi valik

Käesolev läbivaatamise ettepanek on seadusandlik ettepanek. CLP-määrus võeti vastu kaasotsustamismenetluse teel ja seetõttu tuleb läbivaadatud määrus vastu võtta seadusandliku tavamenetluse teel. Nii säilitab vahendi valik vahetu kohaldatavuse ja siduvuse ELi määrusena. Kuigi CLP-määruse lisasid on varem korduvalt muudetud, on käesolev ettepanek regulatiivosa ja vajaduse korral seotud lisade sihipärane läbivaatamine. Kuigi CLP-määruses on komisjonile antud õigus muuta teatavaid CLP-määruse artikleid ja lisasid, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga, on käesolevasse seadusandlikusse ettepanekusse lisatud nende artiklite ja lisade mitu muudatust, et vastuvõtmise protsessi lihtsustada, sest need on seotud neile viitavate muudetud sätetega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

CLP-määrust hinnati koos teiste ELi õigusaktidega 2019. aastal 22 . Toimivuskontrolli üldine järeldus oli, et kemikaale käsitlevad ELi õigusaktid, sealhulgas CLP-määrus, on eesmärkide saavutamiseks sobivad. Poliitilise tegevuse lisaväärtus ELi tasandil on suur ja püsivalt oluline. Märkimisväärset kasu täheldati välditud tervise- ja keskkonnamõju (tervishoiukulud, tootlikkuse vähenemine, kannatused ja enneaegsed surmad, heastamiskulud ning keskkonna-/ökosüsteemiteenuste halvenemine) seisukohalt. Samal ajal tehti toimivuskontrolli käigus kindlaks mõned olulised probleemid ja nõrkused, mis ei lase CLP-määruse täielikku potentsiaali saavutada. Hindamisel näidati täpselt ära võimalikud sekkumisvaldkonnad: 

·lisaks ühtlustatud klassifikatsioonile ühtlustatud kontrollväärtuste kehtestamine;

·ühtlustatud klassifikatsiooni parandamine;

·tööstussektori klassifikatsiooni parandamine ja ühtlustamine;

·ohumärgistuse eeskirjade selgitamine;

·teatavate keemiatoodete CLP-määruse nõuetest vabastamise läbivaatamine;

·kemikaalide internetimüügi märgistamisnõuete vähese täitmise käsitlemine;

·mürgistusteabekeskuste teavitamise puuduste kõrvaldamine;

·Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi „kemikaaliamet“) andmikus olevate andmete kvaliteedi parandamine.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

·CARACALi koosolek mürgistusteabekeskuste ja internetimüügi teemal (27. oktoober 2021);

·CARACALi koosolek ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamise prioriseerimise, arvutusliku mittetoimiva sisalduse, tuletatud mittetoimiva taseme, tuletatud vähima toimet avaldava sisalduse ja märgistamise teemal (6. detsember 2021);

·CARACALi koosolek uute ohuklasside, mitut koostisainet sisaldava aine ja tarnija/tootja enda koostatud klassifikatsiooni teemal (14. detsember 2021).

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

1.1.uute ohuklasside lisamine;

1.2.ühtne klassifitseerimine ja läbipaistvuse parandamine;

1.3.rohkem ühtlustatud ja prioriseeritud klassifitseerimine;

1.4.ohtude tuvastamise täiendamine ohtude ulatuse numbrilise hindamisega.

1.5.uued või läbivaadatud juhendid;

1.6.märgistamise ja pakendamise parandamine ning märgistamise paindlikumaks muutmine;

1.7.digimärgistus.

1.8.teabekampaaniad;

1.9.sätted ja selged kohustused internetimüügi ja impordi kohta;

1.10.selgitavad sätted mürgistusteabekeskuste teavitamise kohta.

–kestliku arengu 3. eesmärk – tervis ja heaolu: inimeste ja keskkonna kokkupuute vähendamine ohtlike ainetega, mis kuuluvad ühte olemasolevatest ohuklassidest (tarnija/tootja enda koostatud ja ühtlustatud klassifikatsioonide täiustamine) või uutest ohuklassidest „endokriinfunktsiooni kahjustav“, „püsiv, liikuv ja toksiline“ ning „väga püsiv ja väga liikuv“, „püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline“, „väga püsiv ja väga bioakumuleeruv“;

–kestliku arengu 6. eesmärk – puhas vesi ja kanalisatsioon: reoveest raskesti eemaldatavate püsivate, liikuvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga liikuvate ainete kindlakstegemine aitab vähendada veekogude reostust;

–kestliku arengu 9. eesmärk – tööstus, innovatsioon ja taristu: ohtlike ainete kindlakstegemise kriteeriumide kehtestamine ja nii tarnija/tootja enda koostatud kui ka ühtlustatud klassifikatsioonide täiustamine võimaldab Euroopa keemiatööstusel minna üle keskkonnasäästlikumatele ja tulevikukindlamatele kemikaalidele. Ühtlasi soodustab eraldi või segudes ohtlikuks klassifitseeritud ainete vabatahtlik asendamine ka innovatsiooni keemiatööstuses;

–kestliku arengu 12. eesmärk – vastutustundlik tarbimine ja tootmine: teavet keemiliste ohtude kohta täiustatakse, et tarbijad ja kemikaalide kasutajad saaksid end mitte ainult paremini kaitsta, vaid ka teha teadlikke valikuid. Paremini reguleeritakse nende kemikaalidega seotut, mida saab mahuti korduvtäitmiseks ise lisada, et lubada korduvtäitmist ainult väheohtlike ainete puhul. Mis puudutab kemikaalide internetimüüki, saavad kliendid juurdepääsu põhjalikumale teabele keemiliste ohtude kohta. Ohtlike ainete vabatahtlik asendamine segudes aitab ka keskkonnasäästlikumaid kemikaale toota.

•Seadusandliku ettepaneku elemendid

1.Keemiliste ohtude põhjalik kindlakstegemine ja klassifitseerimine

2.Ohust teavitamise parandamine

3.CLP-määruse õiguslünkade ja ebaselguse kõrvaldamine

Eelistatud poliitikavariandi mõju tervisele, keskkonnale ja majandusele

Kavandatavatel muudatustel on oluline ja positiivne tervise- ja keskkonnamõju ning nende negatiivne mõju majandusele on piiratud. Kasu tuleneb peamiselt tervise- ja keskkonnakaitse paranemisest, olgugi et mõju hindamise käigus ei suudetud seda täielikult numbriliselt esitada. Kasulik tervisemõju tuleks Euroopa kodanike vähenenud kokkupuutest kahjulike kemikaalidega, sest kemikaalitootjad asendaksid teatavad kahjulikud ained vabatahtlikult. Tänu vähenenud kokkupuutele hoitaks kokku murdosa riiklike tervishoiusüsteemide iga-aastastest kuludest. Omakorda toob kasu järelmõju, mida CLP-määruse läbivaatamine avaldab REACH-määrusele ja teistele järgmiste tasandite kemikaalialastele õigusaktidele (nt mänguasju, kosmeetikatooteid, taimekaitsevahendeid või biotsiide käsitlevad õigusaktid). Eespool kirjeldatud meetmed toovad kaasa ka ohutuse paranemise ja vähendavad samal ajal halduskoormust.

Mis puudutab inimeste tervist, siis annab kokkuhoidu ka keskkonna vähenenud kokkupuude ohtlike ainetega, eelkõige reostuse kõrvaldamise kulude arvelt.

Asjakohane ja ühtne ohuklassifikatsioon ja teavitamine võimaldavad kemikaalide tarnijatel ja kasutajatel, aga ka avaliku sektori asutustel võtta asjakohaseid kemikaalidega seotud riski vähendamise meetmeid, säilitades samal ajal ELi ühtse turu terviklikkuse ja luues seal tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed võimalused.

Kemikaalide ohtlikkusest teavitamise parandamine parema märgistamise abil suurendab eeldatavasti tarbijate arusaamist kemikaalidega seotud füüsikalistest, tervise- ja keskkonnaohtudest ning võimaldab neil seega teadlikumaid ostuvalikuid teha. Lihtsustatud märgistamiseeskirjad toovad ettevõtjatele kaasa ka väga positiivse kulude ja tulude suhte.

Uute ohuklasside kriteeriumidele vastavate ainete ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamise prioriteediks seadmine võimaldab inimeste tervist ja keskkonda paremini kaitsta.

Mis puudutab majanduslikku mõju, siis tagatakse investeeringute prognoositavus ühtsel turul selle kohta, milliste kemikaalide suhtes ja millal reguleerivaid meetmeid kohaldatakse. See kompenseerib tööstuse kulud, mis on seotud uute ohuklasside lisamise ja vabatahtliku asendamisega. Klassifitseerimisprotsessi täiustamine, märgistamisnõuete lihtsustamine ja selgitamine ning klassifikatsioonide suurem ühtlustamine tööstusharu lõikes ühtlustab kemikaaliohutuse hindamist kogu ELis. Selle tulemusel suureneb tõhusus. Teatavate õigusnormide täiustamine ja kindlakstehtud õiguslünkade kõrvaldamine viib parema rakendamise ja nõuete täitmiseni, mis loob ühtsel turul osalejatele võrdsemad võimalused.

Kulude ja tulude kvantitatiivsed hinnangud

Kuigi kõiki mõjusid ei ole võimalik numbriliselt ja rahaliselt väljendada, võimaldavad määruse tõhusust suurendavad meetmed säästa järgmise kümne aasta jooksul otseselt ja kaudselt hinnanguliselt 57,5 miljonit eurot aastas. Märgistuseeskirjade lihtsustamine annaks keemiatööstusele aastas rohkem kui 39,5 miljoni euro suuruse kokkuhoiu.

Lisaks tehti mõju hindamisel kindlaks muud eelised, mille ulatust piiravad paljud probleemid, sealhulgas võimalus hinnata, milline on teatavate kemikaalide osa seoses haiguste esinemissageduse, levimuse ja suremusega. Eelistatud poliitikavariandist inimeste tervisele tulenev kasu ja keskkonnakasu on aga seotud inimeste ja keskkonna vähenenud kokkupuutega ohtlike ainetega. Kokkuhoid seoses tervishoiusüsteemide ja reostuse kõrvaldamise kavadega võib moodustada olulise osa endokriinsüsteemi patoloogiatega seotud kuludest, hinnanguliselt üle 300 miljoni euro aastas.

Algatusega kaasnevad kemikaale ELi turule viivatele tööstusosalejatele märkimisväärsed kulud, nii iga-aastased halduskulud uute eeskirjade järgimiseks (28,47 miljonit eurot järgmise kümne aasta jooksul) kui ka kohandamiskulud, mis tulenevad uute ohuklasside kohaselt ohtliku ainena kindlaks tehtud ainete vabatahtlikust asendamisest tarneahela alumistel astmetel (46,04 miljonit eurot järgmise kümne aasta jooksul).

Hinnangulised otsesed ja kaudsed halduskulud kompenseerib hinnanguline kokkuhoid, mille tulemusena kujuneb järgmise kümne aasta lõplikuks hinnanguliseks ülejäägiks 19,95 miljonit eurot aastas. Kui arvutusse lisada kohandamiskulud, muutuks positiivne suhtarv aga negatiivseks (–26,09 miljonit eurot aastas järgmise kümne aasta jooksul). Üldine kulude ja tulude suhe on inimeste tervise ja keskkonna suuremast kaitsest saadavat kasu silmas pidades siiski positiivne.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kooskõlas komisjoni kohustusega tagada parem õigusloome koostati ettepanek kaasavalt, järgides täieliku läbipaistvuse ja sidusrühmade pideva osaluse põhimõtteid, võttes arvesse välist tagasisidet ja välist kontrolli, et saavutada ettepaneku nõuetekohane tasakaal.

Ettevõtjatepoolne ainete järjekindel klassifitseerimine ja suurem läbipaistvus aitavad vähendada tootmisharu koormust ja kulusid kokku hoida ning loovad tugevama aluse liikmesriikide täitevasutuste jaoks. Need meetmed aitavad kaasa, et saadakse lihtsustatud andmik, milles saab otsinguid teha (hinnanguliselt veidi vähem kui 9 miljoni euro suurune kokkuhoid), millest saavad kasu peamiselt VKEd. Mis puudutab ohust teavitamist, siis lisanduvad ka volditavate märgistuste laialdasem kasutamine (ainuüksi pesuainetööstuse hinnanguline kokkuhoid kuni ligikaudu 39,5 miljonit eurot) ja mõne kemikaali märgistamisnõuetele erandite kehtestamine (kokkuhoid üle 10 miljoni euro). Seega aitavad kavandatavad meetmed positiivselt kaasa ka komisjoni võetud kohustusele järgida põhimõtet „üks sisse, üks välja“.

Algatusega kaasnevad kulud ettevõtjatele, kes viivad kemikaale ELi turule – nii uute eeskirjade järgimiseks vajalikud otsesed kulud kui ka vabatahtliku asendamisega seotud kaudsed kulud. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) kulud on suhteliselt suuremad, sest nende mastaabisäästust saadav kasu ja nende püsikulude katmise suutlikkus on väiksem. Kaugmüügi teel (nt internetimüük) ELi tarbijatele kemikaale müüvate ettevõtjate vastutust käsitlevate eeskirjade täpsustamine parandab aga CLP-määruse kohaldamist kõigi turule viidavate ainete ja segude suhtes.

Ühtlustatud klassifikatsioonis ja märgistamisel uute ohuklasside (võetakse kasutusele eraldi delegeeritud õigusaktiga (vt eespool)) prioriteediks seadmine suurendab teatavate kemikaale ELi turule viivate ettevõtjate kulusid. Samal ajal hoiab ühtne, kogu ELi hõlmav raamistik ära selle, et siseturg satub riiklike algatuste tõttu ohtu.

•Põhiõigused

Ettepanekus austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid 30 .

Harta artikli 52 lõikes 1 on sätestatud: „Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.“

Käesoleva ettepanekuga tagatakse õige tasakaal ettevõtlusvabadust ja omandit käsitlevate põhiõiguste ning muude põhiõiguste (keskkond, tervis, õiguskaitsevahend) vahel. See ei mõjuta soolist võrdõiguslikkust.

Kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 piirdub ettevõtlusvabaduse õiguse ja omandit käsitleva õiguse piiramine sellega, mis on vajalik eespool nimetatud muude põhiõiguste ja üldist huvi pakkuvate eesmärkide säilitamiseks.

Ettepanek toetab i) eesmärki tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse säästva arengu põhimõtte kohaselt, nagu on sätestatud harta artiklis 37, ii) õigust elule ja isikupuutumatusele ning inimese tervisele, nagu on sätestatud harta artiklites 2, 3 ja 35, ning iii) õigust tarbijakaitsele, nagu on sätestatud harta artiklis 38.

Samuti toetab see harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile seoses inimeste tervise kaitsega.

4.MÕJU EELARVELE

5. MUU TEAVE

•Vastuvõtmise menetlus

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Käesoleva ettepaneku tõhususe jälgimiseks ja hindamiseks töötab komisjon praegu välja näitajate raamistikku, mis peab saama valmis 2024. aastaks ja mille abil jälgitakse keemiareostuse põhjuseid ja mõjusid ning mõõdetakse kemikaale käsitlevate õigusaktide tõhusust. Väljatöötamisel kasutatakse kõigi asjaomaste asutuste, eelkõige Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Kemikaaliameti eksperditeadmisi. See raamistik viiakse täielikult vastavusse ELi nullsaaste tegevuskava seire- ja prognoosimisraamistikuga ning kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi (aastani 2030) seireraamistikuga ja see täiendab neid.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikli 1 lõike 1 muutmise tulemuseks on selgitus, et artiklis 45 sätestatud kohustus teavitada mürgistusteabekeskusi hõlmab ka teatavaid edasimüüjaid, st ümbermärgistajaid, ümbernimetajaid ja edasimüüjaid, kes tarnivad segu muus liikmesriigis kui see, kus sellest teatati. 

Artikli 2 muudatusega kehtestatakse mitut koostisainet sisaldavate ainete ja ägeda mürgisuse hinnangute määratlus.

Artikli 4 lõike 10 muudatusega nõutakse, et olemas peab olema liidus asutatud tarnija, kes tagab, et aine või segu vastab turule viimise ajal, sealhulgas kaugmüügi teel, CLP-määruses sätestatud nõuetele. See säte parandab CLP-määruse nõuetele vastavust ja täitmist ning tagab inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme. Selleks et vältida olukordi, kus tarbijast saab de jure ja de facto importija, kui ta ostab ainet või segu kaugmüügi teel väljaspool ELi asutatud ettevõtjatelt, täpsustatakse artikli 4 lõike 10 muudatusega, et ELis asuv tarnija, kes tagab, et kõnealune aine või segu vastab CLP-määruses sätestatud nõuetele, tegutseb tööstus- või kutsetegevuse raames.

Artikli 5 uues lõikes 3 sätestatakse, et „mitut koostisainet sisaldavad ained“ klassifitseeritakse tavaliselt samade klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamiseeskirjade kohaselt kui segud ning see hõlmab nende mitut koostisainet sisaldavate ainete kohta kättesaadava teabe kindlaksmääramist ja kontrollimist.

Artikli 6 lõiget 3 ja artikli 6 lõiget 4 muudetakse, et laiendada uutele ohuklassidele, kuhu kuuluvad endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid; püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained; väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained; püsivad, liikuvad ja toksilised ained ning väga püsivad ja väga liikuvad ained, teatavate ohuklasside jaoks juba kehtivaid klassifitseerimisnorme, mille kohaselt kasutatakse segus sisalduvat ainet käsitlevat teavet segu enda klassifitseerimiseks.

Artikli 9 lõigete 3 ja 4 muudatustega selgitatakse seostamispõhimõtete kasutamist segu või „mitut koostisainet sisaldava aine“ klassifitseerimisel samaaegselt tõendusmaterjali kaalukuse hindamise kohaldamisega eksperdihinnangu alusel.

Artikli 10 muudatustega kehtestatakse nõue, et tootjad, importijad ja allkasutajad koostaksid ägeda mürgisuse hinnangud, mis võimaldavad arvutada künnisväärtusi, millest alates aine või segu klassifitseeritakse ägedalt mürgiseks. Kui nende ohuklasside kohta, kus ainetel on ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus (kanded CLP-määruse VI lisa 3. osa tabelis 3), on olemas konkreetsed ägeda mürgisuse hinnangud, ei tohi tootjad, importijad ega allkasutajad ägeda mürgisuse hinnanguid määrata. Lisaks selgitatakse sisalduse piirväärtuste kohaldamise eeskirju juhtudel, kus ohtliku aine esinemine kas kindlakstehtud lisandi, lisaaine või üksikkoostisainena toob kaasa segu klassifitseerimise.

Artikli 23 ja I lisa punkti 1.3 muudatustega sätestatakse erandid teatava sellise laskemoona märgistamise kohustustest, mis ei ole eseme kujul, ja sätestatakse erieeskirjad teatavate tulirelvadega tulistatava laskemoona märgistamise kohta.

Lisaks viiakse artikli 32 lõike 6 kohane kohustus lisada muudes ELi õigusaktides sätestatud nõuetest tulenevad märgistuselemendid üle artiklisse 25. Artikli 25 lõikes 6 sätestatud kohustust esitada lisateavet teatavate segude kohta, mis sisaldavad klassifitseeritud aineid, laiendatakse nii, et see hõlmaks ka teatavaid segusid, mis sisaldavad klassifitseerimata aineid, millel on samad CLP-määruse II lisa 2. osas esitatud omadused.

Artikli 29 ja I lisa punkti 1.5 muudatustega kehtestatakse erisätted väga väikestes mahutites olevate ainete ja segude märgistamise kohta; kui mahuti on nii väike, et neid kohustusi ei ole võimalik täita, on erieeskirjade kohaselt lubatud märgistuselemente vähendada. Sätestatakse ka erisätted tarbijatele pakendamata müüdavate kemikaalide märgistamise kohta. Lisaks on teatavatel tingimustel märgistamisnõuetest vabastatud laskemoon, mida relvajõud kasutavad lahingupiirkondades.

Artikli 30 muudatusega täpsustatakse märgistuse ajakohastamise kohustuse ajakava, kehtestades kindla tähtaja ja määrates selgelt üleminekuperioodide alguse. 

Artikli 31 lõigete 1 ja 3 muudatustega kehtestatakse märgistuste, eriti volditavate märgistuste kohustuslikud vorminõuded.

Artikli 32 lõige 6 jäetakse välja, sest kohustus paigutada muudes ELi õigusaktides ette nähtud nõuetest tulenevad märgistuselemendid märgistuse lisateabe osasse viiakse artiklisse 25.

Uutes artiklites 34a ja 34b sätestatakse digitaalse märgistamise eeskirjad. Digimärgistusega võib asendada ainult need märgistuselemendid, mis ei ole tervise, ohutuse ja keskkonna kaitse seisukohast olulised ega GHSi kohaselt kohustuslikud. Digimärgistus peab vastama teatavatele nõuetele. Näiteks peab see olema otsingu abil leitav, kättesaadav vähem kui kahe klõpsuga ning see ei tohi jälgida kasutajaandmeid. Komisjonile tuleks anda volitus võtta artikli 53 lõike 1 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada märgistuselemente, mida võib ainult digitaalselt esitada, tehnika ja teaduse arengu ning digivalmidusega.

Artikli 36 muudatusega lisatakse uued ohuklassid, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktiga (endokriinfunktsiooni kahjustav; püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline; väga püsiv ja väga bioakumuleeruv; püsiv, liikuv ja toksiline; väga püsiv ja väga liikuv), nende ohtude loetellu, mille suhtes tavaliselt kohaldatakse ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamist.

Praegu liikmesriikide pädevatele asutustele ning tootjatele, importijatele ja allkasutajatele antud õigusele lisaks antakse artikli 37 muudatusega komisjonile volitused algatada ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamise menetlus. Sellisel juhul töötaks toimikud välja kas kemikaaliamet või toiduohutusamet. Lisatakse võimalus algatada ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamist käsitlevaid ettepanekuid mitme aine kohta korraga, asendades sõna „aine“ sõnaga „ained“. Selgitatakse, et artikli 37 kohane ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamise menetlus võib vajaduse korral hõlmata ägeda mürgisuse hinnanguid. Artiklisse 37 lisatakse lõiked 7 ja 8, et panna komisjonile kohustus võtta vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks, et lisada nimetatud lisa 3. osa tabelisse 3 ained, mis on kantud REACH-määruse alusel kandidaatainete loetellu kui endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid; püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained, ning ained, mis ei ole taimekaitsevahendite määruse ja biotsiidimääruse alusel heaks kiidetud, või ained, mis on heaks kiidetud, sest need vastasid erandi tegemise tingimustele.

Artiklit 38 muudetakse, et kohandada seda uute määratletud ägeda mürgisuse hinnangutega.

Artikli 40 lõike 1 muudatusega kehtestatakse kohustus esitada kemikaaliametile sama aine muudest klassifikatsioonikannetest kõrvalekaldumise põhjused ning ajakohastada teateid kuue kuu jooksul pärast aine klassifikatsiooni ja märgistuse muutmise otsuse tegemist ning täpsustatakse seda kohustust.

Artikli 42 lõike 1 muudatusega sätestatakse, et teavitaja isik tuleb avalikustada, mille puhul võetakse arvesse nõuetekohaselt põhjendatud konfidentsiaalsustaotlusi. Kui esitatakse rühmateade, tuleb avalikustada ainult rühma liikmete nimel tegutseva teavitaja isik. 

Artikli 45 muudatusega pannakse teatavatele edasimüüjatele kohustus teavitada määratud organeid tervisealases hädaolukorras tegutsemisest, kui neil organitel ei ole kogu teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, mille eest nad vastutavad, eelkõige piiriülese leviku või ümbernimetamise või ümbermärgistamise korral. Taotluse korral saaks seda teavet nüüd statistilise analüüsi ja riskijuhtimismeetmete vajaduse hindamise eesmärgil jagada ka komisjoni ja kemikaaliametiga.

Artikli 48 muudatusega eristatakse üksteisest ohtlike kemikaalide turustamise ja müügiga seotud reklaamid ja kaugmüügipakkumised. Sätestatakse, et ohtlike ainete ja teatavate segude reklaamid peaksid lisaks ohuklassile sisaldama ka ohupiktogrammi, tunnussõna ja ohulauseid. Uue artikliga 48a sätestatakse nõue osutada kaugmüügipakkumistes kohaldatavale märgistusteabele.

Artikli 50 muudatusega nähakse ette võimalus nimetada määratud organiks kemikaaliamet, kellele edastatakse artikli 45 alusel asjakohast teavet tervisealases hädaolukorras tegutsemiseks. Lisaks pannakse kemikaaliametile ülesanne tagada asjakohaste vahendite kättesaadavus teabe jagamiseks liikmesriikide määratud organitega, et nad täidaksid oma artiklist 45 tulenevaid muid kohustusi. Peale selle selgitatakse kemikaaliameti ülesannet pakkuda pädevatele asutustele vahendeid CLP-määruse rakendamise toetamiseks ja tootmisharule vahendeid CLP-määruse järgimiseks.

Artikli 53 lõiget 1 muudetakse, et anda komisjonile õigus muuta delegeeritud õigusaktidega digimärgistuste sisu käsitlevat uut artiklit 34a. Seda tehakse tehnika ja teaduse arengu ning kõigi elanikkonnarühmade digivalmidustaseme alusel. Lisaks muudetakse sätet, et panna liikmesriikidele ja komisjonile kohustus edendada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide; püsivate, liikuvate ja toksiliste ainete või väga püsivate ja väga liikuvate ainete klassifitseerimise ja märgistamise kriteeriumide ühtlustamist ÜRO tasandil samamoodi nagu nad toimivad praeguse kohustuse kohaselt, mis on seotud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete klassifitseerimise ja märgistamise kriteeriumidega. Sama kohustus kehtestatakse ka seoses loomi mittekasutavate meetodite edendamisega ÜROs.

Artikli 53c muudatus on seotud komisjoni kohustusega võtta iga talle CLP-määruse alusel delegeeritud volitusega seoses vastu eraldi delegeeritud õigusakt. Selle eesmärk on võimaldada üheainsa delegeeritud õigusakti vastuvõtmist, kui sellega muudetakse CLP-määruse VI lisa 1. ja 2. osa koos 3. osaga, mille ajendiks on teatava aine või ainerühma ühtlustatud klassifitseerimise menetlus.  

I lisa 1. osa muudetakse, sätestamaks et artikli 25 lõike 3 kohase täiendava märgistamisteabe võib esitada ka ainult digitaalsena. Kehtestatakse märgistuse vorminõuded, pakendamata kujul müügi puhul märgistamise erinõuded ning märgistamisnõuete suhtes tehtav erand teatavate väikepakendis segude ja teatava laskemoona puhul. Lisaks selgitatakse tõendite kaalukuse kindlaksmääramist käsitlevat sätet. II lisa 5. osa muudatusega täpsustatakse valmissegatud tsemendi ja vedela betooni märgistamiserandit ning kehtestatakse erand märgistamiskohustusest, kui kemikaale müüakse tarbijatele pakendamata. Samuti kehtestatakse pakendamise erinõuded täitepunktides lahtiselt müüdavatele toodetele.

VIII lisa A ja B osa muudatustega laiendatakse teabe esitamise kohustust lisaks allkasutajatele ja importijatele ka teatavatele teistele tarnijatele, kui määratud organitel ei oleks piisavalt teavet asjakohaseks tegutsemiseks tervisealases hädaolukorras. Muudatustega määratletakse ka mõiste „standardkoostisele vastav koostis“ seoses teatavate kipsi, betooni ja tsemendi suhtes kohaldatavate teabe esitamise nõuetega. Muudatustega kehtestatakse kohustus esitada teabes kütuse standardkoostis ja tootekirjeldus ning teatavatel juhtudel nähakse ette kohustus esitada teave koostisainete kohta isegi siis, kui neid alati ei ole. Lisaks selgitatakse, millal tuleb esitatud teavet ajakohastada, ning kuidas teha tootetähise järgi kindlaks segu, teabe esitaja ja kontaktpunkt.

2022/0432 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 114 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 37 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 38

ning arvestades järgmist:

(1)Selleks et pidada sammu üleilmastumisega, tehnika arenguga ja uute müügiviisidega, näiteks internetimüügiga, on vaja kohandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008. Kuigi kõnealuse määruse kohaselt eeldatakse, et kõik vastutavad tarneahelas tegutsejad asuvad liidus, on tegelikud kogemused näidanud, et väljaspool liitu asuvad ettevõtjad müüvad kemikaale internetis otse liidu üldsusele. Seetõttu ei ole täitevasutustel võimalik tagada määruse (EÜ) nr 1272/2008 täitmist väljaspool liitu asuvate ettevõtjate suhtes. Seepärast on asjakohane nõuda, et liidus oleks tarnija, kes tagab, et kui kõnealune aine või segu viiakse turule, seda ka kaugmüügi teel, vastab see aine või segu kõnealuses määruses sätestatud nõuetele. Selline säte parandaks määruse (EÜ) nr 12727/2008 järgimist ja täitmise tagamist ning tänu sellele oleks ka inimeste tervis ja keskkond hästi kaitstud. Selleks et vältida olukordi, kus tarbija muutub de jure või de facto importijaks, kuna ta ostab ainet või segu kaugmüügi teel väljaspool liitu asuvalt ettevõtjalt, on vaja täpsustada, et tarnija, kes tagab kõnealuse aine või segu vastavuse kõnealuses määruses sätestatud nõuetele, teeb seda tööstus- või kutsetegevuse käigus.

(2)Toksikoloogilisest seisukohast ei erine rohkem kui üht koostisainet sisaldavad ained (edaspidi „mitut koostisainet sisaldavad ained“) kahest või enamast ainest koosnevatest segudest. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 39 artiklile 13, mille eesmärk on vähendada loomkatsete tegemist, tuleb mitut koostisainet sisaldavate ainete kohta koguda andmeid samasugustel tingimustel kui mis tahes aine kohta, kuigi andmeid üksikute koostisainete kohta tavaliselt ei koguta, välja arvatud juhul, kui koostisained ise on samuti eraldi registreeritud ained. Kui andmed eraldi koostisainete kohta on kättesaadavad, tuleks mitut koostisainet sisaldavaid aineid hinnata ja need klassifitseerida samade klassifitseerimiseeskirjade alusel kui segusid, välja arvatud juhul, kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisaga on nende mitut koostisainet sisaldavate ainete kohta ette nähtud erisäte.

(3)Harilikult ei ole segu või mitut koostisainet sisaldavat ainet käsitlevate andmete põhjal võimalik piisavalt hinnata selle aine või segu omadusi, mis põhjustavad endokriinseid häireid inimesel või keskkonnas, ega sellise aine või segu püsivust, bioakumuleeruvust ja liikuvust. Seepärast tuleks mitut koostisainet sisaldavate ainete või segudega kaasneva ohu kindlakstegemiseks tavaliselt kasutada andmeid segu üksikute ainete või mitut koostisainet sisaldava aine üksikute koostisainete kohta. Teatavatel juhtudel võivad ikkagi olla asjakohased ka andmed nende mitut koostisainet sisaldavate ainete enda kohta. See kehtib eelkõige juhul, kui need andmed tõendavad omadusi, mis põhjustavad endokriinseid häireid inimestel või keskkonnas, ning püsivust, bioakumuleeruvust ja liikuvust või kui need toetavad andmeid üksikute koostisainete kohta. Seepärast on asjakohane sel juhul kasutada andmeid mitut koostisainet sisaldavate ainete kohta.

(4)Selleks et suurendada akti õiguskindlust ja parandada selle rakendamist selliste segudega seotud ohuteabe hindamisel, mille enda kohta katseandmed puuduvad või need on ebapiisavad, tuleks selgitada seostamispõhimõtete kohaldamise ja eksperdihinnangul põhineva tõendite kaalukuse määramise vastastikust mõju. Selline selgitus peaks tagama, et tõendite kaalukuse määramisega toetatakse seostamispõhimõtete kohaldamist, kuid ei asendata seda. Samuti tuleks selgitada, et kui segu hindamisel ei saa kohaldada seostamispõhimõtteid, peaksid tootjad, importijad ja allkasutajad kasutama määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 3. ja 4. osas kirjeldatud arvutusmeetodit või muid meetodeid. Peale selle tuleks selgitada, missugused täitmata kriteeriumid määravad kindlaks, millal tuleb eksperdiarvamuse alusel kindlaks määrata tõendite kaalukus.

(5)Selleks et vältida selliste segude üleklassifitseerimist, mis sisaldavad üksnes lisandi, lisaaine või üksiku koostisaine tõttu ohtlikuks klassifitseeritud aineid, ning selliste segude üleklassifitseerimist, mis sisaldavad kõnealustest ainetest koosnevaid muid segusid, peaks klassifitseerimine olema kohustuslik üksnes juhul, kui sellise lisandi, lisaaine või koostisaine sisaldus segus või lõplikus segus on võrdne määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas osutatud konkreetse piirväärtusega või sellest suurem.

(6)Ägeda mürgisuse hinnanguid kasutatakse peamiselt inimese tervise seisukohast ägeda mürgisuse klassifikatsiooni omistamisel sellistele segudele, mis sisaldavad ägedat mürgisust põhjustavaks klassifitseeritud aineid. Aineid võib teatavate arvuliste kriteeriumide alusel klassifitseerida ühte neljast ägeda mürgisuse ohukategooriast suu- või nahakaudse manustamise või sissehingamise alusel. Ägeda mürgisuse väärtusi väljendatakse (ligikaudse) LD50 (suu-, nahakaudne) või LC50 (sissehingamisel) väärtusena või ägeda mürgisuse hinnanguna. On asjakohane veelgi üksikasjalikumalt täpsustada ägeda mürgisuse hinnangute tähendust, et muuta need selgemaks ja järjekindlamaks. Kuna ägeda mürgisuse hinnangud on ägedat mürgisust põhjustavaks klassifitseeritud ainete ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse üks osa, tuleks need lisada ettepanekusse, arvamusse ja otsusesse, mis käsitlevad aine ühtlustatud klassifikatsiooni ägeda mürgisuse järgi. Nagu korrutustegurid ja sisalduse piirväärtused, tuleks ka ägeda mürgisuse hinnangud koos põhjendusega edastada kemikaaliametile, et need lisataks klassifitseerimis- ja märgistusandmikusse.

(7)Aine või seguna klassifitseeritud laskemoona puhul peab märgistus olema kinnitatud ainet või segu vahetult sisaldavale pakendile (sisepakend), milleks on harilikult hülss. Märgistuse kinnitamine hülsile võib siiski kasutajat ohustada, kuna märgistus võib laskemoona nõuetekohast toimimist takistada ja tulirelva kahjustada. Seepärast tuleks lubada, et sellise laskemoona puhul on märgistus kinnitatud sisepakendi asemel sellest järgmisele pakendile. Lisaks võib märgistatud laskemoon, mida kasutavad üksnes riigi kaitsejõud lahingupiirkondades, teatavatel juhtudel kujutada endast vastuvõetamatut turva- või julgeolekuohtu kaubale, sõjaväelastele ja personalile, kui ei ole võimalik tagada piisavat maskeeringut. Sel juhul on vaja ette näha erand märgistamisnõuetest ja lubada ohuteavet mõnel muul viisil edastada.

(8)Selguse suurendamiseks tuleks kõik täiendavad märgistusnõuded koondada ühte artiklisse.

(9)Määruse (EÜ) nr 1272/2008 II lisa 2. osas on esitatud eeskirjad, mille alusel lisada täiendavad ohulaused kõnealuse lisa 2. osas loetletud teatavate segude märgistusele. Kuna need laused annavad olulist lisateavet konkreetsetel juhtudel, tuleks neid kohaldada kõigi II lisa 2. osas osutatud segude suhtes, olenemata sellest, kas need on klassifitseeritud ohtlikuks ja kas need sisaldavad ohtlikuks klassifitseeritud aineid.

(10)Selleks et tarnijad täidaksid paremini neile pandud kohustust ajakohastada märgistusi pärast aine või segu klassifikatsiooni ja märgistuse muutmist, tuleks kehtestada selle kohustuse täitmise tähtaeg. Samasugune kohustus on kehtestatud registreerijatele komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1435 40 . Kui uus ohuklass täiendab olemasolevat ohuklassi, kui tegemist on rangema ohuklassi või -kategooriaga või kui artikli 25 kohaselt on vaja uusi täiendavaid märgistuselemente, tuleks juhul, kui klassifikatsiooni kohandatakse uue hindamise alusel, kehtestada märgistusteabe ajakohastamise tähtajaks kuus kuud alates päevast, mil saadakse kõnealuse aine või segu klassifikatsiooni uue hindamise tulemused. Kui ajakohastamise tulemusel klassifitseeritakse aine või segu leebemasse ohuklassi või -kategooriasse, ilma et oleks vaja klassifitseerida täiendavasse ohuklassi või kohaldada uusi täiendava märgistuse nõudeid, peaks märgistuse ajakohastamise tähtaeg olema 18 kuud alates päevast, mil saadakse kõnealuse aine või segu klassifikatsiooni uue hindamise tulemused. Samuti tuleks selgitada, et ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse puhul tuleks märgistusteabe ajakohastamise tähtajaks kehtestada kuupäev, mil hakatakse kohaldama asjaomase aine uut või muudetud klassifikatsiooni ja märgistust käsitlevaid sätteid, s.o tavaliselt 18 kuud alates kõnealuste sätete jõustumise kuupäevast. Sama kehtib nende muudatuste kohta, mis tulenevad muudest delegeeritud õigusaktidest, mis on vastu võetud tehnika ja teaduse arenguga kohandamist silmas pidades, näiteks tulenevalt uutest või muudetud sätetest ÜRO ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemis (GHS).

(11)Määrusega (EÜ) nr 1272/2008 on lubatud kasutada volditavaid märgistusi üksnes juhul, kui pakendi kuju, suuruse või väiksuse tõttu ei ole märgistuste kasutamise üldeeskirju võimalik täita, kuid samas ei ole ette nähtud märgistuse loetavust tagavat minimaalset tähemärgisuurust. Tänu märgistustehnoloogia arengule peaksid tarnijad saama paindlikumalt kasutada volditavaid märgistusi ning märgistuse loetavuse tagamiseks tuleks kehtestada minimaalne tähemärgisuurus ja vormingunõuded.

(12)Määrust (EÜ) nr 1272/2008 tuleb kohandada vastavalt digivaldkonna tehnoloogilistele ja ühiskondlikele muutustele ning valmis tuleb olla edasiseks arenguks. Digimärgistus võiks tõhustada ohust teavitamist, eelkõige haavatavate elanikkonnarühmade jaoks ja liikmesriigi keelt mitterääkivate inimeste jaoks. Seepärast on vaja ette näha vabatahtlik digimärgistus ja kehtestada sellise märgistuse tehnilised nõuded. Õiguskindluse tagamiseks on asjakohane täpselt kindlaks määrata märgistuselemendid, mida võib esitada üksnes digitaalselt. Selline võimalus peaks olema üksnes sellise teabe puhul, mis kasutaja ohutuse ega keskkonnakaitse seisukohast ei ole oluline.

(13)Selleks et kohandada tehnika arenguga või liidu kõigi elanikkonnarühmade digivalmidustasemega märgistuselemente, mida võib esitada üksnes digitaalselt, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta selliseid märgistuselemente, mida võib esitada üksnes digitaalselt, võttes arvesse ühiskonna vajadusi ning inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelist kaitset.

(14)Selleks et võtta arvesse digivaldkonna arengut ja selle tehnoloogia muutumist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määrust (EÜ) nr 1272/2008, täpsustades digimärgistuse tehnilisi nõudeid.

(15)Praegu ei ole määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud erieeskirju üldsusele ja kutsealasel eesmärgil kasutajatele täitmispunktide kaudu tarnitavate ainete või segude märgistamise ja pakendamise kohta. Võttes arvesse üha suurenevat suundumust müüa tooteid, sealhulgas teatavaid kemikaale, näiteks detergente, ilma pakendita, et vähendada jäätmehulka ja soodustada kestlikumaid müügiviise, on asjakohane sätestada seda liiki müügi jaoks erieeskirjad ja -tingimused ning kehtestada ohutuse ja inimeste tervise kaitse tagamiseks selliste ohuklasside ja -kategooriate loetelu, millesse klassifitseerimise kriteeriumidele vastavaid segusid on keelatud müüa täitmispunktide kaudu.

(16)Määruses (EÜ) nr 1272/2008 ei ole sätestatud eeskirju selliste kemikaalide märgistamise kohta, mida tarnitakse üldsusele ilma pakendita, välja arvatud valmissegatud tsement ja vedel betoon. Selleks et suurendada õigusselgust ja kodanikke paremini kaitsta, on asjakohane näha ette muude kemikaalide märgistamise elemendid, näiteks selliste tanklates tarnitavate kütuste puhul, mida kavatsetakse pumbata mahutitesse, kust neid tavaliselt ei ole kavas eemaldada.

(17)Kuna komisjoni delegeeritud määrusega 41 kehtestatud uued ohuklassid ja -kriteeriumid võimaldavad ühtlustatult klassifitseerida ja märgistada tervise ja keskkonna seisukohast kõige ohtlikumaid aineid, tuleks neid klasse ja kriteeriume kasutada tavapärases ühtlustatud klassifikatsioonis ja märgistuses ning need tuleks lisada hingamiselundite sensibiliseerimist, mutageensust sugurakkudele, kantserogeensust ja reproduktiivtoksilisust hõlmavasse ohuklasside loetellu. Üle- või alaklassifitseerimise vältimiseks tuleks hingamiselundite sensibiliseerimise ohuklassi 1A või 1B alamkategooriasse klassifitseerida juhul, kui on olemas piisav teave nendesse klassifitseerimise kohta. Võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi „kemikaaliamet“) ja Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) teaduslike teadmiste kiiret kasvu ja pika aja jooksul omandatud eksperditeadmisi ning teiselt poolt liikmesriikide pädevate asutuste piiratud vahendeid, et töötada välja ettepanekuid ühtlustatud klassifikatsiooni kohta, peaks komisjonil olema õigus taotleda, et paluda kemikaaliamet ja toiduohutusamet töötaksid välja ettepaneku ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kohta.

(18)Ettepanekutes ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kohta ei pea tingimata piirduma üksikute ainetega ning need võiksid hõlmata ühesuguste ainete rühma, kui kõikide sellisesse rühma kuuluvate ainete omavaheline sarnasus võimaldab neid ühtemoodi klassifitseerida. Sellise rühmitamise eesmärk on leevendada tootjate, importijate ja allkasutajate, kemikaaliameti ja komisjoni koormust ainete klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamisel. Sellega välditakse ka ühesuguste ainete katsetamist, kui neid võib klassifitseerida rühmana.

(19)Kemikaaliametile esitatavate ettepanekute läbipaistvuse ja prognoositavuse suurendamiseks peaksid liikmesriikide pädevad asutused, tootjad, importijad ja allkasutajad teavitama kemikaaliametit oma kavatsusest esitada ettepanek ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kohta ning komisjon peaks teavitama kemikaaliametit, et palub kemikaaliametil või toiduohutusametil selline ettepanek koostada. Lisaks tuleks kemikaaliametilt nõuda, et ta avaldaks teabe sellise kavatsuse või taotluse kohta ning ajakohastaks esitatud ettepanekuga seotud teabe kõikides ainete ühtlustatud klassifitseerimise ja märgistamise menetluse etappides. Samal põhjusel tuleks nõuda, et pädev asutus, kes saab tootjalt, importijalt või allkasutajalt ettepaneku vaadata läbi ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus, teavitaks kemikaaliametit oma otsusest läbivaatamisettepanek heaks kiita või tagasi lükata ja kemikaaliamet peaks jagama seda teavet teiste pädevate asutustega.

(20)Kriteeriumid, mille alusel kantakse ained määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikes 1 osutatud kandidaatainete loetellu, on samaväärsed määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas teatavate ohuklasside ja -kategooriate kohta esitatud kriteeriumidega. Pidades silmas asjaolu, et ainete kandmiseks kandidaatainete loetellu on vaja korralikku tõendusmaterjali, tuleks praegu sellesse loetellu kuuluvad ained lisada määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelisse 3.

(21)Kuna kriteeriumid, mille alusel klassifitseeritakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktides 3.6.5 ja 3.8.2. ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2100 loetletud ained inimese endokriinfunktsiooni kahjustavateks kemikaalideks või endokriinfunktsiooni kahjustavateks keskkonnatoimega kemikaalideks, ning kriteeriumid, mille alusel klassifitseeritakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas loetletud ained inimese endokriinfunktsiooni kahjustavateks kemikaalideks või endokriinfunktsiooni kahjustavateks keskkonnatoimega kemikaalideks, on samaväärsed, tuleks ained, mis vastavad komisjoni määruse (EL) 2018/605 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/2100 kohastele endokriinseid häireid põhjustavate omaduste kriteeriumidele, lisada määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelisse 3 inimese endokriinfunktsiooni kahjustavate 1. kategooria kemikaalidena ja endokriinfunktsiooni kahjustavate keskkonnatoimega 1. kategooria kemikaalidena.

(22)Kuna määruse (EL) nr 528/2012 42 artikli 5 lõike 1 punktis e osutatakse kriteeriumidele, mille alusel klassifitseeritakse ained püsivateks, bioakumuleeruvateks ja toksilisteks aineteks (edaspidi „PBT-ained“) ning väga püsivateks ja väga bioakumuleeruvateks aineteks (edaspidi „vPvB-ained“), mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIII lisas, et määrata kindlaks toimeainete PBT- ja vPvB-omadused, ning kuna need kriteeriumid on samaväärsed määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas esitatud kriteeriumidega, tuleks määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelisse 3 lisada toimeained, mis vastavad määruse (EL) nr 528/2012 ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIII lisas PBT- ja vPvB-ainete kohta esitatud kriteeriumidele. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 43 II lisa punktides 3.7.2. ja 3.7.3 esitatud PBT- ja vPvB-omadused on samaväärsed määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas loetletud omadustega, tuleks toimeained, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktides 3.7.2. ja 3.7.3 esitatud kriteeriumidele, mille alusel kvalifitseeritakse need ained PBT- ja vPvB-aineteks, lisada määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelisse 3.

(23)Kuna põhjendustes 30 ja 31 osutatud aineid on juba hinnanud Euroopa Toiduohutusamet või kemikaaliamet ning kuna komisjon on teinud otsuse nende kahe ameti esitatud teabe alusel, tuleks need ained lisada delegeeritud õigusaktiga määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelisse 3, ilma et eelnevalt oleks vaja kemikaaliametiga konsulteerida vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 37 lõikele 4.

(24)Sageli esitavad tootjad ja importijad eri andmeid ühe ja sama aine kohta, mis tuleb lisada kemikaaliameti klassifitseerimis- ja märgistusandmikusse. Mõnel juhul tulenevad sellised lahknevused eri lisanditest, füüsikalisest olekust või muudest erinevustest ning need võivad olla põhjendatud. Teistel juhtudel tulenevad lahknevused klassifitseerimiseks kasutatud andmete erinevustest, teavitajate või registreerijate vahelistest erimeelsustest andmete ühise esitamise korral vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006 või aegunud klassifikatsioonikirjetest. Seetõttu sisaldab klassifitseerimis- ja märgistusandmik üksteisest lahknevaid klassifikatsioone, mis vähendab andmiku tõhusust ohuandmete kogumise ja nendest teavitamise vahendina ning mille tulemuseks on valed klassifikatsioonid, mis kõik lõppkokkuvõttes pärsib määruse (EÜ) nr 1272/2008 suutlikkust kaitsta inimeste tervist ja keskkonda. Seepärast tuleks nõuda, et teavitajad põhjendaksid kemikaaliametile, miks nad otsustasid klassifitseerida aine sama ohuklassi mitte kõige rangemasse kategooriasse või miks on sama aine klassifitseeritud rangemasse ohukategooriasse. Selleks et kõrvaldada lahknevused uuemate ja aegunud klassifikatsioonide vahel, tuleks nõuda, et teavitajad ajakohastaksid oma teateid kuue kuu jooksul pärast seda, kui kõnealuse määruse artikli 15 lõike 1 kohase läbivaatamise alusel on tehtud otsus aine klassifikatsiooni ja märgistuse muutmise kohta.

(25)Selleks et muuta teated läbipaistvamaks ja lihtsustada teavitajate kohustust jõuda kokkuleppele seda sama ainet käsitleva kande sisus, mille kohta teade esitatakse, tuleks kemikaaliameti klassifitseerimis- ja märgistusandmikusse edastatud konkreetne teave teha üldsusele tasuta kättesaadavaks. Ilma et see piiraks ärihuvide kaitset, peaks see teave sisaldama andmeid teavitaja kohta, sest kui on teada, kellega ühendust võtta, oleks lihtsam kõnealusesse klassifitseerimis- ja märgistusandmikusse lisatava kande osas kokkuleppele jõuda. Kui teate esitab tootjate- või importijaterühm, peaks piisama sellest, kui teha üldsusele kättesaadavaks andmed selle teataja kohta, kes esitab teabe ülejäänud rühmaliikmete nimel.

(26)Vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 45 lõikele 1 peavad liikmesriikide määratud organid saama tervisealases hädaolukorras tegutsemise kohta asjakohast teavet, mille on esitanud importijad ja allkasutajad, kes viivad turule segusid, mis tervisemõju või füüsikalise mõju tõttu on ohtlikud. Edasimüüjad sellist teavet esitama ei pea. Teatavatel juhtudel, kui turustamine toimub piiriüleselt ühest liikmesriigist teise või kui edasimüüjad nimetavad segud ümber või märgistavad need uuesti, on sellise teatamiskohustuse puudumise tulemuseks see, et määratud organite jaoks läheb teave kaduma, mistõttu ei pruugi nad tervisealases hädaolukorras asjakohaselt tegutseda. Sellise olukorra lahendamiseks tuleks ka edasimüüjatele kehtestada kohustus esitada teavet tervisealases hädaolukorras tegutsemise kohta, kui nad müüvad ohtlikke segusid edasi teistes liikmesriikides või kui nad nimetavad need ümber või märgistavad uuesti.

(27)Vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 45 lõikele 3 peab määratud organitel olema kogu vajalik teave tervisealases hädaolukorras tegutsemiseks. Kemikaaliamet on juba loonud liidu tasandil toimiva mürgistusteabekeskuste teabeportaali ja välja arendanud andmebaasi, mis sisaldab teavet tervisealases hädaolukorras tegutsemise kohta, et aidata mõnel liikmesriigil täita kõnealuse määruse nõudeid, ning haldab nii teabeportaali kui ka andmebaasi. Seetõttu oleks kemikaaliametil võimalik täita kõnealuse teabe vastuvõtmise ülesannet. Selleks et vähendada liikmesriikide halduskoormust ja kasutada ära mastaabisäästu, tuleks määrusega (EÜ) nr 1272/2008 ette näha võimalus määrata kemikaaliamet asutuseks, kes vastutab asjakohase teabe vastuvõtmise eest, kui liikmesriik seda soovib.

(28)Lisaks liikmesriikide määratud organitele peaks komisjonil või kemikaaliametil olema võimalik kasutada tervisealases hädaolukorras tegutsemisega seotud teavet statistilise analüüsi tegemiseks. See oleks kasulik täiendus sellisele teabele ainete kasutusalade kohta, mis esitatakse osana määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohasest registreerimisest, ning võimaldab samal ajal paremini prioriseerida aineid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohast ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistust, ning kasutada seda teavet riskijuhtimises määruse (EÜ) nr 1907/2006 ja potentsiaalselt ka muude liidu õigusaktide alusel.

(29)Määrusega (EÜ) nr 1272/2008 reguleeritakse üldiselt ohtlike ainete ja segude reklaamimist ning nähakse ette, et ohtlikuks klassifitseeritud aine reklaamis tuleb märkida asjaomased ohuklassid või -kategooriad ning ohtlikuks klassifitseeritud segu või ohtlikuks klassifitseeritud ainet sisaldava segu reklaamis tuleb märkida selle märgistusel esitatud ohuliigid, kui selline reklaam võimaldab sõlmida ostulepingu ilma märgistust eelnevalt nägemata. Seda kohustust tuleks muuta selle tagamiseks, et ohtlike ainete ja segude reklaam sisaldaks kogu teavet, mis on ohutuse ja keskkonnakaitse seisukohast kõige olulisem. Seepärast peaks reklaam sisaldama ohupiktogrammi, tunnussõna, ohuklassi ja ohulauseid. Ohukategooriat ei ole vaja esitada, sest see kajastub ohulauses.

(30)Määruses (EÜ) nr 1272/2008 ei osutata sõnaselgelt pakkumistele, rääkimata kaugmüügipakkumistest. Seega ei käsitleta selles kaugmüügiga, näiteks internetimüügiga, seotud konkreetseid probleeme. Kui reklaame käsitatakse pakkumiseelse etapina, eelkõige teabena, mille eesmärk on edastada füüsilise või juriidilise isiku sõnumeid tasu eest või tasuta, siis pakkumiste all mõistetakse füüsilise või juriidilise isiku üleskutset sõlmida ostuleping. Selline eristamine peaks põhjendama nõuet, et pakkumistes tuleb esitada rohkem ohuteavet kui reklaamides. Selleks et pidada sammu tehnika arenguga ja uute müügiviisidega, tuleks määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklis 17 nõutud märgistusel esitatava teabe suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 44 artiklis 31 internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele sätestatud disainikohustuste täitmist. Nende kohustuste täitmise tagamise suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2022/2065 IV peatükis sätestatud norme.

(31)Lisaks sellele, et tööstusele tagatakse tehnilised ja teaduslikud vahendid selle kohta, kuidas täita määruse (EÜ) nr 1272/2008 nõudeid, peaks kemikaaliamet selle määruse paremaks rakendamiseks andma sellised vahendid, näiteks andmebaasid, ka pädevatele asutustele. Määruses (EÜ) nr 1272/2008 tuleks üksikasjalikumalt sätestada kemikaaliameti sellekohane pädevus. Lisaks peaks kemikaaliamet, kes tegutseb liikmesriigi pädeva asutuse määratud asutusena, kes võtab vastu tervisealases hädaolukorras tegutsemise teavet, tagama selle liikmesriigi asjaomasele siseriiklikule määratud organile kõnealuse teabe kättesaadavuse.

(32)Pärast konsulteerimist komisjonis REACH-määruse 45 ja CLP-määruse 46 alal pädevate asutuste eksperdirühmaga kohandab komisjon korrapäraselt määruse (EÜ) nr 1272/2008 lisasid tehnika ja teaduse arenguga. Kõnealuse määruse artikli 53c kohaselt võtab komisjon iga talle delegeeritud volitusega seoses eraldi vastu delegeeritud õigusakti. Seda sätet on olnud raske kohaldada määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa nende osade muutmise korral, mille suhtes kehtivad teistsugused volitused. Eelkõige juhul, kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabeli 3 uute kannetega seoses lisatakse uued märkused samal ajal ka määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 1. ossa ja kui samasse lisasse lisatakse uued kanded, on eraldi delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise tulemuseks kunstlikult eraldatud, kuid üksteisega tihedalt seotud sätted, ning kuna üheaegselt on vaja vastu võttu kaks erinevat, kuid omavahel seotud delegeeritud õigusakti, on tulemuseks ebaühtsus. Sel juhul peaks erinevate delegeeritud volitustega seoses olema võimalik vastu võtta üksainus delegeeritud õigusakt.

(33)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/63/EL 47 on vaja loomkatsed asendada, nende arvu vähendada või neid täiustada. Määruse (EÜ) nr 1272/2008 rakendamine peaks põhinema alternatiivsete katsemeetodite kasutamisel igal võimalusel, kui need sobivad kemikaalidest tulenevate terviseriskide ja keskkonnaohu hindamiseks. Selleks et kiirendada üleminekut loomi mittehõlmavatele katsemeetoditele lõppeesmärgiga loomkatsed täielikult asendada ning et tõhustada keemiliste ohtude hindamist, tuleks jälgida ja süstemaatiliselt hinnata loomi mittehõlmavate katsemeetodite valdkonnas toimuvat innovatsiooni ning komisjon ja liidu huvides tegutsevad liikmesriigid peaksid soodustama olemasolevatel alternatiivmeetoditel põhinevate ühtlustatud kriteeriumide lisamist ÜRO GHSi ning seejärel lisama need kriteeriumid põhjendamatu viivituseta määrusesse (EÜ) nr 1272/2008.

(34)Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VIII lisas on sätestatud selline ühtlustatud teave tervisealases hädaolukorras tegutsemise ja ennetusmeetmete kohta, mille määratud organid peavad saama, ning üldnõuded, teates sisalduv teave, teate vorm ja konkreetsed standardkoostised. Selleks et tagada õiguskindlus ja selgus seoses võimalusega esitada teavet standardsegude ja -kütuste kohta määruse (EÜ) nr 1272/2008 VIII lisa kontekstis, tuleks kõnealuses määruses määratleda mõiste „standardkoostisele vastava koostisega“, lisada kohustus teatada standardkoostise nimetus ja toote kirjeldus ning kütuse nimetus ja toote kirjeldus ning näha ette võimalus esitada teavet koostisainete kohta, isegi kui need teatavatel juhtudel puuduvad.

(35)Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1272/2008 VIII lisa suurem õiguskindlus ja selgus, tuleks kõnealuses määruses täpsustada, millal on vaja teadet ajakohastada, samuti segu, teate esitaja ja kontaktpunkti identifitseerimise viisid tootetähise kaudu.

(36)Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1272/2008 vastavalt muuta.

(37)Selleks et anda ainete ja segude tarnijatele aega uute klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamiseeskirjadega kohaneda, tuleks käesoleva määruse mõne sätte kohaldamine edasi lükata. Selleks et mitte tekitada ainete ja segude tarnijatele lisakoormust, peaksid ained ja segud, mis juba on viidud turule enne edasilükkamisperioodi lõppu, olema turul lubatud ilma käesoleva määruse kohaselt ümber klassifitseerimata ja ümber märgistamata.

(38)Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 üleminekusätetega, milles lubatakse uusi sätteid vabatahtlikult varem kohaldada, peaks tarnijatel olema võimalik vabatahtlikult kohaldada uusi klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamissätteid enne käesoleva määruse kohaldamise edasilükatud alguskuupäeva.

(39)Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada, sest keskkonnasaaste on piiriülene ja liidu kodanike tervis ja keskkond peaksid olema ühtmoodi kaitstud ning ained ja segud peaksid liidu turul vabalt ringlema, küll aga saab neid eesmärke nende ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1272/2008 muudetakse järgmiselt:

(1)artikli 1 lõikesse 1 lisatakse punkt f:

„f)    kehtestatakse kohustus artikli 45 lõikes 1 osutatud allkasutajatele, importijatele ja edasimüüjatele esitada määratud organitele VIII lisa kohaselt teavet tervisealases hädaolukorras tegutsemiseks.“;

(2)artiklisse 2 lisatakse punktid 7a ja 38:

„7a) „mitut koostisainet sisaldav aine“ – rohkem kui üht koostisainet sisaldav aine;

38) „ägeda mürgisuse hinnang“ – arvulised kriteeriumid, mille alusel klassifitseeritakse ained ja segud ühte neljast ägeda mürgisuse ohukategooriast vastavalt sellele, kas kokkupuude võib toimuda suu või naha kaudu või sissehingamisel.“;

(3)artikli 4 lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10. Aine või segu viiakse turule üksnes juhul, kui tarnija on tööstus- või kutsetegevuse käigus taganud, et see aine või segu vastab käesoleva määruse nõuetele.“;

(4)artiklisse 5 lisatakse lõige 3:

„3. Mitut koostisainet sisaldavat ainet, mille vähemalt üks koostisaine esineb eraldiseisva ainena, kindlakstehtud lisandina või lisaainena, mille kohta on olemas lõikes 1 osutatud asjakohane teave, uuritakse vastavalt käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumidele, kasutades nii koostisainete kui ka aine enda kohta olemas olevat usaldusväärset teavet, välja arvatud juhul, kui I lisas on kehtestatud erisäte.

Selleks et hinnata mitut koostisainet sisaldavaid aineid vastavalt 2. peatükile seoses I lisa punktides 3.5.3.1, 3.6.3.1, 3.7.3.1, 3.11.3.1 ja 4.2.3.1 osutatud ohuklassidega „mutageensus sugurakkudele“, „kantserogeensus“, „reproduktiivtoksilisus“, „inimesel endokriinseid häireid põhjustavad omadused“ ja „keskkonnatoimega endokriinseid häireid põhjustavad omadused“, kasutab tootja, importija või allkasutaja aine iga üksiku koostisaine kohta lõikes 1 osutatud asjakohast olemasolevat teavet.

Mitut koostisainet sisaldava aine enda kohta olemas olevat asjakohast teavet võetakse arvesse juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

(a)teave tõendab mutageensust sugurakkudele, kantserogeensust või reproduktiivtoksilisust või inimesel endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi või keskkonnatoimega endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi;

(b)teave toetab järeldusi, mis põhinevad aines sisalduvate koostisainete kohta olemas oleval asjakohasel teabel.

Mitut koostisainet sisaldava aine enda kohta olemas olev asjakohane teave, mis tõendab teatavate omaduste või kergemate omaduste puudumist, ei tohi üles kaaluda aines sisalduvate koostisainete kohta olemas olevat asjakohast teavet.

Selleks et vastavalt 2. peatükile hinnata mitut koostisainet sisaldavate ainete biolagunduvust, püsivust, liikuvust ja bioakumuleeruvust seoses I lisa punktides 4.1.2.8, 4.1.2.9, 4.3.2.3.1, 4.3.2.3.2, 4.4.2.3.1 ja 4.4.2.3.2 osutatud ohuklassidega „ohtlik veekeskkonnale“, „püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline“, „väga püsiv ja väga bioakumuleeruv“, „püsiv, liikuv ja toksiline“ ja „väga püsiv ja väga liikuv“, kasutab tootja, importija või allkasutaja iga üksiku aines sisalduva koostisaine kohta lõikes 1 osutatud asjakohast olemasolevat teavet.

Mitut koostisainet sisaldava aine enda kohta olemas olevat asjakohast teavet võetakse arvesse juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)teave tõendab biolagunduvust, püsivust, liikuvust ja bioakumuleeruvust;

b)teave toetab järeldusi, mis põhinevad aines sisalduvate koostisainete kohta olemas oleval asjakohasel teabel.

Mitut koostisainet sisaldava aine enda kohta olemas olev asjakohane teave, mis tõendab teatavate omaduste või kergemate omaduste puudumist, ei tohi üles kaaluda aines sisalduvate koostisainete kohta olemas olevat asjakohast teavet.“;

(5)artikli 6 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Selleks et hinnata segusid vastavalt 2. peatükile seoses I lisa punktides 3.5.3.1, 3.6.3.1, 3.7.3.1, 3.11.3.1 ja 4.2.3.1 osutatud ohuklassidega „mutageensus sugurakkudele“, „kantserogeensus“, „reproduktiivtoksilisus“, „inimesel endokriinseid häireid põhjustavad omadused“ ja „keskkonnatoimega endokriinseid häireid põhjustavad omadused“, kasutab tootja, importija või allkasutaja segus sisalduvate ainete, mitte segu enda kohta üksnes lõikes 1 osutatud olemasolevat asjakohast teavet.

Kui aga segu enda kohta olemas olevad katseandmed tõendavad selliseid sugurakkudele mutageenseid, kantserogeenseid või reproduktiivtoksilisi omadusi või selliseid inimestel endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi või endokriinseid häireid põhjustavaid keskkonnatoimega omadusi, mida ei ole kindlaks tehtud esimeses lõigus osutatud, konkreetse aine kohta olemas oleva asjakohase teabe põhjal, võetakse neid andmeid arvesse ka esimeses lõigus osutatud segu hindamisel.

4. Selleks et vastavalt 2. peatükile hinnata segude biolagunduvust, püsivust, liikuvust ja bioakumuleeruvust seoses I lisa punktides 4.1.2.8, 4.1.2.9, 4.3.2.3.1, 4.3.2.3.2, 4.4.2.3.1 ja 4.4.2.3.2 osutatud ohuklassidega „ohtlik veekeskkonnale“, „püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline“, „väga püsiv ja väga bioakumuleeruv“, „püsiv, liikuv ja toksiline“ ja „väga püsiv ja väga liikuv“, kasutab tootja, importija või allkasutaja segus sisalduvate ainete, mitte segu enda kohta üksnes lõikes 1 osutatud olemasolevat asjakohast teavet.“;

(6)artikli 9 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Kui lõikes 1 osutatud kriteeriume ei saa olemasoleva kindlaksmääratud teabe suhtes otse kohaldada, kasutavad tootjad, importijad ja allkasutajad teabe hindamiseks eksperdihinnangul põhinevat tõendite kaalukuse määramist vastavalt käesoleva määruse I lisa punktile 1.1.1, kaaludes kogu kättesaadavat teavet, mis mõjutab aine või seguga seotud ohtude kindlaksmääramist ning tehes seda vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisa punktile 1.2.

4. Kui segu enda kohta on katseandmed ebapiisavad või puuduvad, kohaldavad tootjad, importijad ja allkasutajad segu käsitleva ohuteabe hindamisel I lisa punktis 1.1.3 ning kõnealuse lisa 3. ja 4. osa igas punktis osutatud seostamispõhimõtteid.

Lisaks seostamispõhimõtete kohaldamisele võivad tootjad, importijad ja allkasutajad kasutada eksperdihinnangul põhinevat tõendite kaalukuse määramist vastavalt käesoleva määruse I lisa punktile 1.1.1, kaaludes kogu kättesaadavat teavet, mis mõjutab seguga seotud ohtude kindlaksmääramist, ning vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisa punktile 1.2. I lisa punktis 1.1.3 esitatud seostamispõhimõtteid käsitlevaid eeskirju kohaldatakse ka tõendite kaalukuse määramisel.

Kui segudega seotud ohte käsitlev teave ei võimalda kohaldada seostamispõhimõtteid vastavalt esimesele ja teisele lõigule, kasutavad tootjad, importijad ja allkasutajad selle teabe hindamisel mõnda muud I lisa 3. ja 4. osas esitatud meetodit või muid meetodeid.“;

(7)artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Ainete ja segude klassifitseerimisel kasutatavad sisalduse piirväärtused, korrutustegurid ja ägeda mürgisuse hinnangud

1.Ainele kehtestatakse konkreetsed sisalduse piirväärtused ja üldised sisalduse piirväärtused, mis osutavad aine teises aines või segus kindlaksmääratud lisandi, lisaaine või üksiku koostisainena esinemise piirmäärale, mille korral või mille ületamisel klassifitseeritakse kõnealune aine või segu ohtlikuks.

Tootja, importija või allkasutaja kehtestab konkreetsed sisalduse piirväärtused, kui piisav ja usaldusväärne teaduslik teave näitab aine ilmset ohtlikkust selle esinemisel I lisa 2. osa mõnele ohuklassile kehtestatud sisaldusest või I lisa 3., 4. ja 5. osa mõnele ohuklassile kehtestatud üldisest sisalduse piirväärtusest vähesemal määral.

Tootja, importija või allkasutaja võib erandjuhul kehtestada konkreetsed sisalduse piirväärtused, kui tema käsutuses on piisav, usaldusväärne ja kindel teaduslik teave ohtlikuks klassifitseeritud aine ohutuse kohta, kui selle aine sisaldus on suurem I lisa 2. osas asjakohasele ohuklassile kehtestatud sisaldusest või kõnealuse lisa 3.–5. osa asjakohasele ohuklassile kehtestatud üldistest sisalduse piirväärtustest.

2.Tootjad, importijad ja allkasutajad kehtestavad veekeskkonnale ohtlikuks klassifitseeritud 1. kategooria ägeda mürgisusega või 1. kategooria kroonilise mürgisusega ainetele korrutustegurid.

3.Tootjad, importijad ja allkasutajad koostavad inimeste tervisele ägedalt mürgiseks klassifitseeritud ainete kohta ägeda mürgisuse hinnangud.

4.Erandina lõikest 1 ei kehtestata konkreetseid sisalduse piirväärtusi VI lisa 3. osas nimetatud selliste ainete ühtlustatud ohuklassidele või nende alajaotustele, mille sisalduse piirväärtused on esitatud kõnealuses osas.

5.Erandina lõikest 2 ei kehtestata korrutustegureid VI lisa 3. osas nimetatud selliste ainete ühtlustatud ohuklassidele või nende alajaotustele, mille korrutustegurid on esitatud kõnealuses osas.

6.Erandina lõikest 3 ei kehtestata ägeda mürgisuse hinnanguid VI lisa 3. osas nimetatud selliste ainete ühtlustatud ohuklassidele või nende alajaotustele, mille kohta on ägeda mürgisuse hinnangud esitatud kõnealuses osas.

7.Konkreetse sisalduse piirväärtuse, korrutusteguri või ägeda mürgisuse hinnangu määramisel võtavad tootjad, importijad ja allkasutajad arvesse klassifitseerimis- ja märgistusandmikus kõnealuse aine kohta esitatud konkreetseid sisalduse piirväärtusi, korrutustegureid või ägeda mürgisuse hinnangut.

Kui veekeskkonnale ohtlikuks klassifitseeritud 1. kategooria ägeda mürgisuse või 1. kategooria kroonilise mürgisusega ainete kohta ei ole VI lisa 3. osas korrutustegureid esitatud, kehtestab tootja, importija või allkasutaja asjaomase aine korrutusteguri kättesaadavate andmete alusel. Tootja, importija või allkasutaja kasutab nimetatud korrutustegurit, kui kõnealust ainet sisaldav segu klassifitseeritakse summeerimismeetodi abil.

8.Lõike 1 kohaselt määratud konkreetsed sisalduse piirväärtused on ülimuslikud I lisa 2. osa asjakohastes punktides sisaldusele määratud piirväärtuste suhtes või I lisa 3., 4. ja 5. osa asjakohastes punktides klassifitseerimiseesmärgil määratud üldiste sisalduse piirväärtuste suhtes.

9.Kemikaaliamet annab täiendavad suunised lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks.

10.Kui segu sisaldab ainet, mis on klassifitseeritud ohtlikuks üksnes kindlakstehtud lisandi, lisaaine või üksiku koostisaine sisalduse tõttu, kohaldatakse lõikes 1 osutatud sisalduse piirväärtusi segus sisalduva kõnealuse kindlakstehtud lisandi, lisaaine või üksiku koostisaine sisalduse suhtes.

11.Kui segu sisaldab muud segu, kohaldatakse lõikes 1 osutatud sisalduse piirväärtusi lõikes 10 osutatud, lõplikus segus sisalduva kindlakstehtud lisandi, lisaaine või üksiku koostisaine sisalduse suhtes.“;

(8)artiklisse 23 lisatakse punkt g:

„g) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/555* artikli 1 lõike 1 punktis 3 määratletud laskemoon, välja arvatud juhul, kui see vastab käesoleva määruse artikli 2 punktis 9 esitatud toote määratlusele.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1).“;

(9)artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

(10)„6. II lisa 2. osas sätestatud märgistamise erieeskirju kohaldatakse kõnealuses lisas osutatud aineid sisaldavate segude suhtes.“;

(a)lisatakse lõige 9:

„9. Liidu muude õigusaktidega ette nähtud nõuetest tulenevad märgistuselemendid paigutatakse märgistusel esitatava lisateabe ossa.“;

(11)artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui aine või segu pakend on nii väike või sellise kuju või vormiga, et võimatu on täita artikliga 31 märgistusele või volditavale märgistusele kehtestatud nõudeid kasutada märgistusel selle liikmesriigi keeli, kus aine või segu turule viiakse, kasutatakse I lisa punktide 1.5.1.1 ja 1.5.1.2 kohaselt artikli 17 lõikega 1 kehtestatud märgistuselemente.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui II lisa 5. osas osutatud ohtlik aine või segu tarnitakse üldsusele ilma pakendita, esitatakse märgistusteave kooskõlas sättega, mis kõnealuses osas osutab sellele ainele või segule.“;

(c)lisatakse lõiked 4b ja 4c:

„4b. Erandina artikli 17 lõikest 1 ei kohaldata kõnealuses artiklis sätestatud märgistusnõuet selliste laskemoonapakendite suhtes, mida kaitsejõud kasutavad lahingupiirkondades või mis saadetakse sellistesse piirkondadesse, kui selle nõude kohane märgistus kujutaks vastuvõetamatut turvariski kaubale, sõduritele ja personalile ning kui ei ole võimalik tagada piisavat maskeeringut.

4c. Lõike 4b kohaldamisel esitavad tootjad, importijad või allkasutajad kaitsejõududele artikli 17 lõikes 1 osutatud teavet sisaldava ohutuskaardi või teabelehe.“;

(12)artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Märgistusel esitatava teabe ajakohastamine

1. Kui aine või segu klassifikatsioon ja märgistus muutuvad, mistõttu lisandub uus ohuklass, klassifikatsioon muutub rangemaks või vastavalt artiklile 25 tuleb märgistusel esitada uut lisateavet, tagab tarnija märgistuse ajakohastamise kuue kuu jooksul pärast artikli 15 lõikes 4 osutatud uue hindamise tulemuste saamist.

2. Kui aine või segu klassifikatsiooni ja märgistuse muutus tuleneb mõnest muust kui lõikes 1 osutatud põhjusest, tagab tarnija märgistuse ajakohastamise 18 kuu jooksul pärast artikli 15 lõikes 4 osutatud uue hindamise tulemuste saamist.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui aine või segu klassifikatsiooni ja märgistuse muutumine tulenevad aine ühtlustatud klassifikatsioonist ja märgistusest, mis on sätestatud artikli 37 lõike 5 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis või artikli 53 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis. Sel juhul tagab tarnija märgistuse ajakohastamise asjaomases delegeeritud õigusaktis sätestatud kuupäevaks.

4. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 või määruse (EL) nr 528/2012 kohaldamisalasse kuuluva aine või segu tarnija ajakohastab märgistust vastavalt kõnealustele määrustele.“;

(13)artikli 31 lõikesse 3 lisatakse järgmine lause:

„3. Artikli 17 lõikes 1 osutatud märgistuselemendid peavad olema selged ja kustutamatud. Need peavad olema taustast selgesti eristatavad ning nii suured ja selliselt paigutatud, et oleksid kergesti loetavad. Need esitatakse I lisa punktile 1.2.1 vastavas vormingus.“;

(14)artikli 32 lõige 6 jäetakse välja;

(15)III jaotisesse lisatakse 3. peatükk:

„3. PEATÜKK

Märgistuse vorming

Artikkel 34a

Füüsiline ja digimärgistus

1. Artiklis 17 osutatud märgistuselemendid esitatakse järgmiselt:

a) füüsilisel märgistusel („füüsiline märgistus“) või

b) nii füüsilisel kui ka digimärgistusel (edaspidi „digimärgistus“).

2. Erandina lõikest 1 võivad tarnijad I lisa punktis 1.6 loetletud märgistuselemendid esitada üksnes digimärgistusel.

Artikkel 34b

Digimärgistusele esitatavad nõuded

1. Ainete ja segude digimärgistus vastab järgmistele üldeeskirjadele ja tehnilistele nõuetele:

(a)kõik artikli 17 lõikes 1 osutatud märgistuselemendid esitatakse ühes kohas ja muust teabest eraldi;

(b)digimärgistusel esitatud teave on otsingu abil leitav;

(c)digimärgistusel esitatud teave on kättesaadav kõigile kasutajatele liidus,

(d)digimärgistus on tasuta kättesaadav, ilma et oleks vaja registreerida, alla laadida või paigaldada rakendusi või sisestada salasõna;

(e)digimärgistusel esitatud teave vastab ka haavatavate rühmade vajadustele ja vajaduse korral toetab vajalikke kohandusi, et lihtsustada teabe kättesaadavust nende rühmade jaoks;

(f)digimärgistusel esitatud teave on kättesaadav kõige rohkem kahe klõpsuga;

(g)digimärgistus on kättesaadav laialdaselt kasutatava digitehnoloogiaga ning ühildub kõigi peamiste operatsioonisüsteemide ja veebilehitsejatega;

(h)kui digimärgistus on kättesaadav rohkem kui ühes keeles, ei sõltu keele valik geograafilisest asukohast;

(i)link digimärgistusele trükitakse või paigutatakse füüsiliselt, nähtavalt ja loetavalt tootele nii, et seda on võimalik automaatselt töödelda digiseadmetega, mida tarbijad laialdaselt kasutavad;

(j)digimärgistus on kättesaadav kümme aastat, sealhulgas pärast märgise loonud tarnija maksejõuetust, likvideerimist või tegevuse lõpetamist liidus, või pikemat aega, kui nii on nõutav märgistusel esitatud teavet käsitlevate muude liidu õigusaktidega.

2. Suulisel või kirjalikul nõudmisel või juhul, kui digimärgistus ei ole aine või segu ostmise ajal ajutiselt kättesaadav, esitavad tarnijad üksnes digimärgistusel esitatud märgistuselemendid kooskõlas artikli 34a lõikega 2 alternatiivvahendite abil. Tarnijad esitavad need andmed ostust sõltumata ja tasuta.

3. Keelatud on jälgida, analüüsida või kasutada mis tahes kasutusteavet eesmärkidel, mis lähevad kaugemale sellest, mis on hädavajalik digimärgistuse esitamiseks.“;

(16)artiklisse 35 lisatakse lõige 2a:

„2a. Ohtlikke aineid või segusid võib tarbijatele ja kutsealasel eesmärgil kasutajatele tarnida täitmispunktide kaudu üksnes juhul, kui lisaks III ja IV jaotise nõuetele on täidetud ka II lisa punkti 3.4 tingimused.“;

(17)artikli 36 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) hingamiselundeid sensibiliseeriv toime, 1., 1A või 1B kategooria (I lisa punkt 3.4)“;

(b)lisatakse punktid e–j:

„e) inimesel endokriinseid häireid põhjustavad omadused, 1. või 2. kategooria (I lisa punkt 3.11);

f) keskkonnatoimega endokriinseid häireid põhjustavad omadused, 1. või 2. kategooria (I lisa punkt 4.2);

g) püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT) (I lisa punkt 4.3);

h) väga püsiv, väga bioakumuleeruv (vPvB) (I lisa punkt 4.3);

i) püsiv, liikuv ja toksiline (PMT) (I lisa punkt 4.4);

j) väga püsiv, väga liikuv (vPvM) (I lisa punkt 4.4).“;

(c)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 või määruse (EL) nr 528/2012 kohaldamisalasse kuuluvate toimeainetena määratletud ainete suhtes kohaldatakse ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistust. Selliste ainete suhtes kohaldatakse artikli 37 lõigetes 1, 4, 5 ja 6 sätestatud menetlusi.“;

(18)artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pädev asutus võib esitada kemikaaliametile ettepaneku kehtestada ainete ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus ning vajaduse korral konkreetsete sisalduse piirväärtused, korrutustegurid ja ägeda mürgisuse hinnangud või ettepaneku vaadata need läbi.

Komisjon võib paluda kemikaaliametit või määruse (EÜ) nr 178/2002* artikli 1 lõike 2 kohaselt asutatud Euroopa Toiduohutusametit koostada ettepanek ainete ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse ning vajaduse korral konkreetsete sisalduse piirväärtuste, korrutustegurite või ägeda mürgisuse hinnangute kohta või ettepanek nende läbivaatamise kohta. Seejärel võib komisjon esitada ettepaneku kemikaaliametile.

Esimeses ja teises lõigus osutatud ettepanekud peavad vastama VI lisa 2. osas sätestatud vorminõuetele ja sisaldama VI lisa 1. osaga ette nähtud teavet.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).“;

(b)lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Ainete tootjad, importijad või allkasutajad võivad esitada kemikaaliametile ettepaneku aine ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ning vajaduse korral konkreetsete sisalduse piirväärtuste, korrutustegurite või ägeda mürgisuse hinnangute kohta, kui VI lisa 3. osas puudub nende ainete kohta kanne seoses ettepanekus märgitud ohuklassi või alajaotusega.“;

(c)lisatakse lõige 2a:

„2a. Enne kemikaaliametile ettepaneku esitamist teatab pädev asutus, tootja, importija või allkasutaja ametile oma kavatsusest esitada ettepanek ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse kohta ning teavitab komisjoni, et on esitanud kemikaaliametile või Euroopa Toiduohutusametile taotluse koostada selline ettepanek.

Kemikaaliamet avaldab ühe nädala jooksul alates teate saamisest aine(te) nime(d) ning vajaduse korral EÜ ja CASi numbri(d), ettepaneku menetlemise seisu ja esitaja nime. Kemikaaliamet ajakohastab teavet ettepaneku menetlemise seisu kohta pärast artikli 37 lõigetes 4 ja 5 osutatud menetluse iga etapi lõpuleviimist.

Kui pädev asutus saab lõike 6 kohase ettepaneku, teavitab ta sellest kemikaaliametit ja esitab asjakohase teabe ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjuste kohta. Kemikaaliamet jagab seda teavet teiste asjakohaste pädevate asutustega.“;

(d)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui tootja, importija või allkasutaja ettepanek puudutab ka ainete ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistust vastavalt artikli 36 lõikele 3, tuleb lisaks tasuda lõiv, mille komisjon kehtestab kooskõlas artikli 54 lõikes 2 osutatud menetlusega.“;

(e)lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 53a põhjendamatu viivituseta vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta VI lisa ja lisada VI lisa 3. osa tabelisse 3 ained koos asjakohase klassifikatsiooni ja asjakohaste märgistuselementidega ning vajaduse korral konkreetsed sisalduse piirväärtused, korrutustegurid või ägeda mürgisuse hinnangud.

Kui ainete klassifikatsiooni ja märgistust on hädavajalik ühtlustada, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 53b sätestatud menetlust.

6. Tootjad, importijad ja allkasutajad, kellel on uut teavet, mis võib viia VI lisa 3. osas nimetatud ainete ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuselementide muutmiseni, esitavad lõike 2 teise lõigu kohaselt ettepaneku pädevale asutusele ühes liikmesriikidest, kus aine turule viiakse.“;

     f)    lisatakse lõiked 7 ja 8:

„7. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 53a vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva määruse VI lisa 3. osa tabelit 3 ja lisada sinna koos asjakohase klassifikatsiooni ja asjakohaste märgistuselementidega ained, mis on klassifitseeritud inimese endokriinfunktsiooni kahjustavaks kemikaaliks (1. kategooria), endokriinfunktsiooni kahjustavaks keskkonnatoimega kemikaaliks (1. kategooria), püsivaks bioakumuleeruvaks ja toksiliseks või väga püsivaks ja väga bioakumuleeruvaks, kui kõnealused ained on ... [väljaannete talitus: lisada kuupäev = komisjoni delegeeritud määruse (EL) …, st uusi ohuklasse käsitleva delegeeritud määruse jõustumise kuupäev – viide lisatakse pärast vastuvõtmist] lisatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikes 1 osutatud kandidaatainete loetellu.

Esimeses lõigus osutatud ained kantakse käesoleva määruse VI lisa 3. osa tabelisse 3 vastavalt nendele kriteeriumidele, mille alusel need ained on kantud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikes 1 osutatud kandidaatainete loetellu.

8. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 53a vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta VI lisa 3. osa tabelit 3 ja lisada sinna ained koos asjakohase klassifikatsiooni ja asjakohaste märgistuselementidega, kui ... [väljaannete talitus: lisada. mis kuupäevaks = komisjoni delegeeritud määruse (EL) …, st uusi ohuklasse käsitleva delegeeritud määruse jõustumise kuupäev – viide lisatakse pärast vastuvõtmist] ei ole kõnealuseid aineid määruse (EÜ) nr 1107/2009 või määruse (EL) nr 528/2012 alusel heaks kiidetud või need on kooskõlas kõnealuste määruste asjakohaste sätetega heaks kiidetud koos erandiga tulenevalt nende ainete ühest järgmistest omadustest:

a)    endokriinseid häireid põhjustavad omadused vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktile 3.6.5 või 3.8.2;

b)    see on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktile 3.7.2. või 3.7.3.

c)     inimesel endokriinseid häireid põhjustavad omadused või endokriinseid häireid põhjustavad keskkonnatoimega omadused vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/2100* artiklile 1;

d)     see on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv vastavalt määruse (EÜ) nr 528/2012 artikli 5 lõike 1 punktile e.

Esimeses lõigus osutatud ained kantakse VI lisa 3. osa tabelisse 3 vastavalt kõnealuse lõigu punktides a–d osutatud õigusaktide nõuetes sätestatud kriteeriumidele.

* Komisjoni 4. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/2100, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 endokriinseid häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramise teaduslikud kriteeriumid (ELT L 301, 17.11.2017, lk 1).“;

(19)artikli 38 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) vajaduse korral konkreetsed sisalduse piirväärtused, korrutustegurid või ägeda mürgisuse hinnangud;“

(20)artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

i) punkt e asendatakse järgmisega:

„e) vajaduse korral konkreetsed sisalduse piirväärtused, korrutustegurid või ägeda mürgisuse hinnangud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 10 ning määruse (EÜ) nr 1907/2006 I lisa punktide 1, 2 ja 3 asjakohastes osades osutatud põhjendused;“

ii) lisatakse punktid g ja h:

„g) vajaduse korral põhjus, miks kaldutakse kõrvale artiklis 42 osutatud andmikus sisalduvast kõige rangemast ohuklassifikatsioonist;

h) vajaduse korral põhjus, miks kehtestatakse ohuklassi kohta artiklis 42 osutatud andmikus sisalduvatest rangem klassifikatsioon.“;

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Asjaomane teataja (asjaomased teatajad) esitavad lõikes 1 loetletud teabe kemikaaliametile hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui on tehtud otsus aine klassifikatsiooni ja märgistuse muutmise kohta vastavalt artikli 15 lõikes 1 osutatud läbivaatamisele.“;

(21)artikli 42 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„3. Avalikkusele tehakse internetis tasuta kättesaadavaks järgmine teave:

a) artikli 40 lõike 1 punktis a osutatud teave, välja arvatud juhul, kui teataja põhjendab nõuetekohaselt, miks selle avaldamine võib kahjustada tema või mõne teise asjaomase isiku ärihuve;

b) rühmateadete korral rühma teiste liikmete nimel teavet esitava importija või tootja andmed;

c) andmikus sisalduv teave, mis vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 119 lõikes 1 osutatud teabele.

Kemikaaliamet annab määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 118 kohaldamisalasse kuuluvatele teistele isikutele juurdepääsu sellisele andmikus sisalduvale teabele aine kohta, millele esimeses lõigus ei ole osutatud.“;

(22)artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid määravad organi või organid, kes vastutavad tervisealases hädaolukorras tegutsemisega ja ennetusmeetmetega seotud asjakohase ühtlustatud teabe vastuvõtmise eest kooskõlas VIII lisaga.“;

(b)lisatakse lõiked 1a, 1b ja 1c:

„1a. Liikmesriigid võivad määrata kemikaaliameti organiks, kes vastutab lõikes 1 osutatud tervisealases hädaolukorras tegutsemise ja ennetusmeetmetega seotud teabe vastuvõtmise eest.

1b. Importijad ja allkasutajad, kes viivad turule segusid, mis on klassifitseeritud ohtlikuks nende tervisemõju või füüsikalise mõju alusel, esitavad lõike 1 kohaselt määratud organile või organitele VIII lisa B osas osutatud ühtlustatud teabe.

1c.    Edasimüüjad, kes viivad turule segusid, mis on klassifitseeritud ohtlikuks nende tervisemõju või füüsikalise mõju alusel, esitavad määratud organile või organitele VIII lisa B osas osutatud ühtlustatud teabe, kui nad müüvad neid segusid edasi teistes liikmesriikides või nimetavad need ümber või märgistavad uuesti. Seda kohustust ei kohaldata, kui edasimüüjad suudavad tõendada, et määratud organ või organid on juba saanud importijatelt või allkasutajatelt sama teabe.“;

(c)lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) liikmesriigi, komisjoni või kemikaaliameti taotlusel statistilise analüüsi tegemiseks, et teha kindlaks tõhustatud riskijuhtimismeetmeid vajavad valdkonnad.“;

(d)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Määratud organite käsutuses peab olema kogu importijatelt, allkasutajatelt ja lõikes 1c osutatud edasimüüjatelt nõutav teave, mida need organid vajavad oma ülesannete täitmiseks.“;

(23)artikkel 48 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 48

Reklaam

1.    Ohtlikuks klassifitseeritud aine reklaamis esitatakse asjakohane ohupiktogramm, tunnussõna ja ohuklass ning asjakohased ohulaused.

2.    Ohtlikuks klassifitseeritud või artikli 25 lõikega 6 hõlmatud segu reklaamis esitatakse ohupiktogramm, tunnussõna, ohuklass ja ohulaused.“;

(24)lisatakse artikkel 48a:

„Artikkel 48a

Kaugmüügipakkumised

Tarnijad, kes viivad aineid või segusid turule kaugmüügi teel, esitavad selgelt artiklis 17 osutatud märgistuselemendid.“;

(25)artiklit 50 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) annab pädevatele asutustele tehnilisi ja teaduslikke suuniseid käesoleva määruse toimimise ja kohaldamise kohta ja vahendid selle tagamiseks ning toetab liikmesriikide poolt artikli 44 alusel loodud kasutajatoe teenuse toimimist.“;

(b)lisatakse lõige 3:

„3. Kui kemikaaliamet tegutseb määratud organina vastavalt artikli 45 lõikele 1a, võtab ta kasutusele vahendid, mis on vajalikud selleks, et liikmesriigi määratud asjaomane organ või asjaomased organid saaksid juurdepääsu teabele, et täita oma ülesandeid seoses tervisealases hädaolukorras tegutsemise ja ennetusmeetmetega.“;

(26)artiklit 53 muudetakse järgmiselt:

(a)lisatakse lõiked 1a–1b:

„1a. Kooskõlas artikliga 53a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa punkti 1.6 muutmiseks, et kohandada artikli 34a lõikes 2 osutatud märgistuselemente tehnika arenguga või kõigi liidu elanikkonnarühmade digivalmidustasemega. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse ühiskonna vajadusi ning inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelist kaitset.

1b. Selleks et kohaneda digitaliseerimisvaldkonna tehnoloogia muutumisega ja (edasise) arenguga, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 53a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust ja sätestada artiklis 34b osutatud digimärgistusnõuete täiendavad üksikasjad. Need nõuded hõlmavad eelkõige IT-lahendusi, mida võib kasutada, ja teabe esitamise alternatiivvahendeid. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel teeb komisjon järgmist:

a) tagab sidususe muude asjakohaste liidu õigusaktidega;

b) soodustab innovatsiooni;

c) tagab tehnoloogia neutraalsuse, tegemata tehnoloogia või seadmete valiku piiranguid ega ettekirjutusi, kuni valik tagab ühilduvuse ja võimaldab vältida häireid;

d) võtab arvesse kõigi liidu elanikkonnarühmade digivalmidustaset;

e) tagab, et digitaliseerimine ei ohusta inimeste tervise ega keskkonna kaitset.“;

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon või liidu huvides tegutsevad liikmesriigid edendavad inimese endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide, endokriinfunktsiooni kahjustavate keskkonnatoimega kemikaalide, püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ainete, väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate (PvB) ainete, püsivate, liikuvate ja toksiliste (PMT) ainete ning väga püsivate ja väga liikuvate (vPvM) ainete klassifitseerimise ja märgistamise kriteeriumide ühtlustamist ning alternatiivsete katsemeetodite kasutamist viisil, mis vastab nende rollile asjakohastel ÜRO foorumitel.“;

(c)lisatakse lõige 3:

3. Komisjon hindab korrapäraselt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 13 lõikes 1 osutatud alternatiivsete katsemeetodite väljatöötamist ainete ja segude klassifitseerimiseks.“;

(27)artiklit 53a muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Artikli 37 lõikes 5, artikli 37 lõikes 7, artikli 37 lõikes 8, artikli 45 lõikes 4, artikli 53 lõikes 1, artikli 53 lõikes 1a ja artikli 53 lõikes 1b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [väljaannete talitus: märkida kuupäev = käesoleva määruse jõustumise kuupäev].“;

(b)lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 37 lõikes 5, artikli 37 lõikes 7, artikli 37 lõikes 8, artikli 45 lõikes 4, artikli 53 lõikes 1, artikli 53 lõikes 1a ja artikli 53 lõikes 1b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.“;

c)    lõike 6 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Artikli 37 lõike 5, artikli 37 lõike 7, artikli 37 lõike 8, artikli 45 lõike 4, artikli 53 lõike 1, artikli 53 lõike 1a ja artikli 53 lõike 1b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet.“;

(28)artikkel 53c asendatakse järgmisega:

„Artikkel 53c

Eraldi delegeeritud õigusaktid erinevate delegeeritud volituste puhul

Komisjon võtab iga talle käesoleva määruse kohaselt delegeeritud volitusega seoses vastu eraldi delegeeritud õigusakti, välja arvatud VI lisa muutmise korral, mille 1. ja 2. osa võib muuta koos 3. osaga ühes õigusaktis.“;

(29) artikkel 54 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel moodustatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011* tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

* Määrus (EL) 182/2011 ...“;

(30)artiklisse 61 lisatakse lõige 7:

„7. Aineid ja segusid, mis on klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud vastavalt artikli 1 lõikele 1, artikli 4 lõikele 10, artiklile 5, artikli 6 lõigetele 3 ja 4, artikli 9 lõigetele 3 ja 4, artikli 25 lõigetele 6 ja 9, artiklitele 29, 30 ja 35, artikli 40 lõigetele 1 ja 2, artikli 42 lõike 1 kolmandale lõigule, artiklile 48, I lisa punktile 1.2.1, I lisa punktile 1.5.1.2, I lisa punktile 1.5.2.4.1, II lisa 3. ja 5. osale, VIII lisa A osa punkti 2.4 esimesele lõigule, VIII lisa B osa punktile 1, VIII lisa B osa punkti 3.1 kolmandale lõigule, VIII lisa B osa punktile 3.6, VIII lisa B osa punkti 3.7 tabeli 3 esimesele reale, VIII lisa B osa punkti 4.1 esimesele lõigule, VIII lisa C osa punktidele 1.2 ja 1.4 ning VIII lisa D osa punktidele 1, 2 ja 3 (nagu neid kohaldati … [väljaannete talitus: lisada kuupäev = käesoleva määruse jõustumise kuupäevale eelnev päev]) ning mis on turule viidud enne ...[väljaannete talitus: lisada kuupäev = selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumisele järgnevale 18 kuule], ei pea klassifitseerima, märgistama ega pakendama kooskõlas käesoleva määrusega, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega .../...* [väljaannete talitus: täiendada joonealust märkust – viide käesolevale määrusele], kuni … [väljaannete talitus: lisada kuupäev = selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumisele järgnevale 42 kuule].

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrus (EL) .../..., [pealkiri] (ELT ...).“;

(31)I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

(32)II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale;

(33)VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:

1)punkt 1.1.1.3 asendatakse järgmisega:

„1.1.1.3. Tõendusmaterjali kaalukuse määramiseks kaalutakse kogu olemasolevat teavet ohu kindlaksmääramise kohta, näiteks sobivate in vitro katsete tulemused, asjakohased andmed loomade kohta, kogemused näiteks töökeskkonna andmete ning õnnetusjuhtumite andmebaasidest saadud andmete, epidemioloogiliste ja kliiniliste uuringute kujul, samuti korrektselt dokumenteeritud juhtumiuuringute aruanded ja vaatlustulemused. Ainete puhul võetakse arvesse ka kategooriapõhise lähenemisviisi (rühmitamine, interpolatsioon) kohaldamisel saadud teavet ja (Q)SARi tulemusi. Asjakohaselt tuleb arvesse võtta andmete kvaliteeti ja sidusust. Teavet klassifitseeritava ainega seotud ainete kohta tuleb asjakohaselt kaaluda. Teavet klassifitseeritava seguga seotud ainete või segude kohta käsitletakse vastavalt artikli 9 lõikele 4. Samuti võetakse arvesse teavet toimekoha ja toimemehhanismi või -viisi uuringu tulemuste kohta. Nii positiivsed kui ka negatiivsed tulemused kogutakse tõendusmaterjali kaalukuse määramiseks kokku ning neid hinnatakse ühiselt.“;

2)punkt 1.2.1.4 asendatakse järgmisega:

„1.2.1.4.    Märgise ja iga piktogrammi mõõtmed ning tähemärgisuurus peavad olema järgmised:

Tabel 1.3

Märgiste, piktogrammide ja tähemärgisuuruse miinimummõõtmed

3)lisatakse punkt 1.2.1.5:

„1.2.1.5.    Märgisel tuleb tekst esitada järgmiselt:

(a)märgise taust on valge;

(b)kaugus kahe kirjarea vahel on vähemalt 120 % tähemärgisuurusest;

(c)kasutatakse ühtainust kergesti loetavat ja seriifideta kirjatüüpi;

(d)tähevahe peab olema valitud kirjatüübi loetavuse jaoks sobiv.

Kuni 10 ml mahutavusega sisepakendi märgis võib olla väiksem kui tabelis 1.3 märgitud, kui see on loetav keskmise nägemisvõimega inimesele, kui oluliseks peetakse esitada kõige kriitilisem ohulause ja kui välispakend vastab artikli 17 nõuetele.“;

4)lisatakse punkt 1.3.7.

„1.3.7.    Laskemoon

Sellise aine või segu puhul, mis on tulirelvades kasutatav laskemoon, võib märgistuselemendid esitada vahepakendil, mitte sisepakendil, või vahepakendi puudumise korral välispakendil.“;

5)punkti 1.5.1 pealkiri asendatakse järgmisega:

„1.5.1.    Erandid artiklist 31 kooskõlas artikli 29 lõikega 1“;

6)punkt 1.5.1.1 asendatakse järgmisega:

„1.5.1.1.    Artikli 29 lõike 1 kohaldamisel võib artiklis 17 osutatud märgistuselemendid esitada külgeseotaval sildil või välispakendil.“;

7)punkt 1.5.1.2 asendatakse järgmisega:

„1.5.1.2.    Punkti 1.5.1.1 kohaldamisel peab iga sisepakendi märgisel olema vähemalt ohupiktogramm, tunnussõna, artikli 18 lõike 3 punkti a kohane segu kaubanimi või nimetus ning aine või segu tarnija nimi ja telefoninumber.“;

8) punkti 1.5.2 pealkiri asendatakse järgmisega:

„1.5.2.    Erandid artiklist 17 kooskõlas artikli 29 lõikega 2“;

9) punkt 1.5.2.4.1 asendatakse järgmisega:

„1.5.2.4.1 Artikliga 17 nõutud märgistuselemendid võib sisepakendilt ära jätta, kui sisepakendi sisu ei ületa 10 ml ja kehtib üks järgmistest tingimustest:

a) aine või segu viiakse turule, et varustada edasimüüjat või allkasutajat teaduslikuks uurimis- ja arendustegevuseks või kvaliteedikontrolliks vajalike analüüside tegemiseks, ning sisepakend on artikli 17 nõuetele vastavas välispakendis;

b) aine või segu ei pea olema märgistatud vastavalt II lisa 1., 2. või 4. osale ning see ei ole klassifitseeritud ühtegi järgmistest ohuklassidest ja -kategooriatest:

i) äge mürgisus, 1.–4. kategooria;

ii) mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude, 1. ja 2. kategooria;

iii) mürgisus sihtelundi suhtes – korduv kokkupuude, 1. ja 2. kategooria;

iv) nahasöövitus/-ärritus, 1. kategooria (alamkategooriad 1A, 1B, 1C);

v) hingamiselundite sensibilisaator, 1. kategooria (alamkategooriad 1A ja 1B);

vi) hingamiskahjustus;

vii) mutageensus sugurakkudele, kõik kategooriad;

viii) kantserogeensus, kõik kategooriad;

ix) reproduktiivtoksilisus, kõik kategooriad;

x) tuleohtlikud tahked ained, 1. ja 2. kategooria;

xi) inimese endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, kõik kategooriad;

c)aine või segu tuleb märgistada vastavalt II lisa 1., 2. või 4. osale, kuid ei ole klassifitseeritud ühtegi punktis b osutatud ohuklassi ega -kategooriasse ning selle sisepakend on artiklis 17 sätestatud nõuetele vastavas välispakendis.“;

10) lisatakse punkt 1.6:

„1.6. Märgistuselemendid, mille võib esitada üksnes digimärgistusel

(a)Artikli 25 lõikes 3 osutatud täiendav teave.“

II LISA

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 II lisa muudetakse järgmiselt:

1)3. ossa lisatakse punkt 3.4:

„3.4. Täitmispunktid

Artikli 35 lõikes 2a osutatud ohtlikud ained või segud peavad vastama järgmistele tingimustele:

a) iga täitmispunkti puhul on täidetud ohtliku aine või segu turuleviimise kuupäeval kohaldatavad märgistus- ja pakendamisnõuded;

b) täitmispunktis nähtavale kohale kinnitatakse kindlalt kergesti loetava tähemärgisuurusega ja seriifideta kirjatüübis märgistus;

c) ained ja segud lisatakse uuesti üksnes selleks sobivasse ja puhtasse pakendisse, mis ei sisalda nähtavaid jääke ja mis puhastatakse enne taaskasutamist, kui kahtlustatakse mikrobioloogilist või muud nähtamatut saastumist;

d) täitmispunkti käitamise nupud on lastele kättesaamatud ja täitmispunkt ei tohi olla konstrueeritud nii, et see tekitab lastes uudishimu;

e) pakendi ületäitmine on tehniliselt võimatu;

f) aine või segu lisamine sobimatusse pakendisse on tehniliselt võimatu;

g) taastäitmise ajal on tarnija abi andmiseks viivitamata kättesaadav;

h) täitmispunkti ei käitata välitingimustes ega väljaspool tööaega, kui abi ei ole võimalik viivitamata anda;

i) täitmispunkti kaudu tarnitavad ained või segud ei reageeri üksteisega nii, et võiksid ohustada kliente või töötajaid;

j) tarnija töötajad on saanud asjakohase väljaõppe, et minimeerida ohutusriske tarbijatele, kutsealasel eesmärgil kasutajatele ja iseendale, ning järgivad vajalikke hügieeni- ja puhastusnõudeid;

k) ükski täitmispunkti kaudu tarnitav aine ega segu ei tohi vastata järgmistesse ohuklassidesse klassifitseerimise kriteeriumidele:

i) äge mürgisus, 1.–4. kategooria;

ii) mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude, 1. 2. ja 3. kategooria;

iii) mürgisus sihtelundi suhtes – korduv kokkupuude, 1. ja 2. kategooria;

iv) nahasöövitus/-ärritus, 1. kategooria (alamkategooriad 1A, 1B, 1C);

v) hingamiselundite sensibilisaator, 1. kategooria (alamkategooriad 1A ja 1B);

vi) hingamiskahjustus;

vii) mutageensus sugurakkudele, kõik kategooriad;

viii) kantserogeensus, kõik kategooriad;

ix) reproduktiivtoksilisus, kõik kategooriad;

x) tuleohtlikud gaasid, 1. ja 2. kategooria;

xi) tuleohtlikud vedelikud, 1. ja 2. kategooria;

xii) tuleohtlikud tahked ained, 1. ja 2. kategooria;

xiii) [sisestage: inimese endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal, 1. ja 2. kategooria].“;

xiv) [sisestage: endokriinfunktsiooni kahjustav keskkonnatoimega kemikaal, 1. ja 2. kategooria];

xv) [sisestage: püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT)];

xvi) [sisestage: väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vPvB)];

xvii) [sisestage: püsiv, liikuv ja toksiline (PMT)];

xviii) [sisestage: väga püsiv ja väga liikuv (vPvM)].

Erandina punktist b võib täitmispunktis kasutatavat ühtainust märgistust kasutada mitme aine või segu kohta, mille puhul on artikli 17 lõikes 1 osutatud märgistuselemendid identsed, tingimusel et märgistusele on selgelt märgitud kõikide selliste ainete ja segude nimetused, mille kohta seda kasutatakse.“;

2)5. osa asendatakse järgmisega:

„5. OSA: OHTLIKUD AINED JA SEGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ARTIKLI 29 LÕIGET 3

Valmissegatud tsemendi ja vedela betooniga peab olema kaasas artiklile 17 vastavate märgistuselementide koopia.

Täitmispunktis tarnitava aine või segu puhul, mis pumbatakse otse mahutisse, mis on sõiduki lahutamatu osa ja millest ainet või segu tavaliselt ei kavatseta eemaldada, peavad artiklis 17 osutatud märgistuselemendid olema vastaval pumbal.“

III LISA

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VIII lisa muudetakse järgmiselt:

1) A osa muudetakse järgmiselt:

(a)punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kohaldamine

1.1. Artikli 45 lõikes 1c osutatud importijad, allkasutajad ja edasimüüjad, kes viivad turule käesoleva lisa A osa punkti 2.4 tähendusele vastavaid tarbijakasutuseks mõeldud segusid, peavad täitma käesoleva lisa nõudeid alates 1. jaanuarist 2021.

1.2. Artikli 45 lõikes 1c osutatud importijad, allkasutajad ja edasimüüjad, kes viivad turule käesoleva lisa A osa punkti 2.4 tähendusele vastavaid kutsealaseks kasutuseks mõeldud segusid, peavad täitma käesoleva lisa nõudeid alates 1. jaanuarist 2021.

1.3. Artikli 45 lõikes 1c osutatud importijad, allkasutajad ja edasimüüjad, kes viivad turule käesoleva lisa A osa punkti 2.4 tähendusele vastavaid segusid, mille lõppkasutuse suhtes ei kehti teavitusnõuet, peavad täitma käesoleva lisa nõudeid alates 1. jaanuarist 2024.

1.4. Kui artikli 45 lõikes 1c osutatud importijad, allkasutajad ja edasimüüjad on esitanud ohtlikke segusid käsitleva teabe vastavalt artikli 45 lõikele 1 määratud organile enne punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 nimetatud kohaldamise alguskuupäeva ja see teave ei ole kooskõlas käesoleva lisaga, ei pea nad tagama kõnealuste segude vastavust käesoleva lisa nõuetele enne 1. jaanuari 2025.

1.5. Kui mõni käesoleva lisa B osa punktis 4.1 kirjeldatud muudatustest toimub enne 1. jaanuari 2025, peavad artikli 45 lõikes 1c osutatud importijad, allkasutajad ja edasimüüjad erandina punktist 1.4 järgima enne muudetud segu turuleviimist käesoleva lisa nõudeid.“;

(b)punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„2.1. Käesolevas lisas sätestatakse nõuded, mida segusid turuleviivad artikli 45 lõikes 1c osutatud importijad, allkasutajad ja edasimüüjad (edaspidi „teavitajad“) peavad teabe esitamisel järgima, et määratud organitel oleks teave, mida nad vajavad artikliga 45 neile ette nähtud ülesannete täitmiseks.“;

c) punkti 2.4 esimesse lõiku lisatakse punkt 6:

„6)    „D osas esitatud standardkoostisele vastav koostis“ – koostis, mis sisaldab kõiki käesoleva lisa D osas osutatud standardkoostistest ühes loetletud koostisaineid, kui nende ainete sisaldus segus jääb kõnealuses standardkoostises kindlaks määratud vahemikku.“;

2) B osa muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse punkt 1.1a:

„1.1a.    Standardkoostise nimetus ja toote kirjeldus või kütuse nimetus

D osas esitatud standardkoostisele vastava koostisega segude kohta tuleb lisaks esitada ka kõnealuses osas märgitud asjaomase standardkoostise nimetus ja toote kirjeldus.

Tabelis 3 loetletud kütuste kohta esitatakse kõnealuses tabelis märgitud kütuse nimetus.“;

b) punkti 3.1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Märkida ei tule koostisaineid, mida segu ei sisalda. Kui koostisainetest on vastavalt punktile 3.5 teatatud vastastikku asendatavate koostisainete rühma osana või kui nende sisaldus on esitatud kontsentratsioonivahemikuna vastavalt punktidele 3.6 või 3.7, võib neist teatada, kui on kindel, et need segus mingil ajahetkel esinevad. Lisaks tuleb selliste D osas esitatud standardkoostisele vastava koostisega segude puhul, mille koostisest on teatatud vastavalt punkti 3.6 esimesele taandele, teatada vastavas standardkoostises loetletud koostisainetest isegi juhul, kui koostisainet ei pruugi segus olla või ei ole seda püsivalt, juhul kui D osas märgitud kontsentratsioonivahemik algab 0 %-st.“;

c) punkti 3.6 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3.6.    Standardkoostisele vastava koostisega segud“;

d) punkti 3.7 tabeli 3 esimene rida asendatakse järgmisega:

e) punkti 4.1 esimesse lõiku lisatakse järgmine taane :

„– turuleviidud segus on muid, artiklis 45 osutatud tervisealases hädaolukorras tegutsemise seisukohast olulisi muutusi“;

3) C osa muudetakse järgmiselt:

a) punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.2. Segu, teavitaja ja kontaktpunkti identifitseerimine

Tootetähis

–Toote täielik kaubanimi (täielikud kaubanimed), sealhulgas vajaduse korral marginimi (-nimed), toote nimi ja nimevariandid, nagu need on esitatud märgistusel (ilma lühendite ja mittetähtnumbriliste sümboliteta), mis võimaldavad toote konkreetselt identifitseerida.

–Unikaalne (unikaalsed) koostise tähis(ed) (UFI)

–Muud tunnused (loa number, äriühingu tootekoodid)

–Rühmateavituse korral loetletakse kõik tootetähised.

Standardkoostise nimetus ja toote kirjeldus või kütuse nimetus

–Standardkoostise nimetus ja toote kirjeldus, nagu on esitatud D osas (vajaduse korral)

–Kütuse nimetus vastavalt B osa tabelile 3 (vajaduse korral)

Teavitaja ja kontaktpunkti andmed

–Nimi

–Täielik aadress

–Telefoninumber

–E-posti aadress

Kontaktandmed, et saada toote kohta kiiresti lisateavet (igal nädalapäeval ööpäev läbi). Ainult piiratud teavituse korral.

–Nimi

–Telefoninumber (igal nädalapäeval ööpäev läbi)

–E-posti aadress“;

b) punkt 1.4 asendatakse järgmisega:

„1.4. Teave segu koostisainete ja vastastikku asendatavate koostisainete rühmade kohta

Segu koostisainete identifitseerimine

— Koostisaine keemiline nimetus / kaubanimi

— CASi number (vajaduse korral)

— EÜ number (vajaduse korral)

— UFI (vajaduse korral)

— Standardkoostise nimetus ja toote kirjeldus (vajaduse korral)

–Kütuse nimetus (vajaduse korral)

Vastastikku asendatavate koostisainete rühma nimetus (vajaduse korral)

Segu koostisainete sisaldus ja kontsentratsioonivahemik

— Täpne sisaldus või kontsentratsioonivahemik

Segu koostisainete klassifikatsioon

— Ohuklassifikatsioon (vajaduse korral)

— Lisatunnused (vajaduse korral ja kui need on tervisealases hädaolukorras tegutsemise seisukohast olulised)

Loetelu vastavalt B osa punkti 3.1 viiendale lõigule (vajaduse korral)“;

4) D osa muudetakse järgmiselt:

a)punktis 1 asendatakse tabelite esimene rida tsemendi standardkoostise kohta järgmisega:

b)punktis 2 asendatakse tabeli kaks esimest rida kipsi standardkoostise kohta järgmisega:

c)punktis 3 asendatakse tabeli kaks esimest rida valmis betoonisegu standardkoostise kohta järgmisega:

Artikkel 2

1.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.Järgmisi sätteid kohaldatakse alates [väljaannete talitus: lisada kuupäev = selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumisele järgnenud 18 kuule]:

a)artikli 1 punktid 1, 4, 5, 6, 7, 10, 11, 12, 15, 16, 20, 21, 23 ja 24;

b)I lisa punktid 2, 3, 7, 9 ja 10;

c)II lisa;

d)III lisa punkti 1 alapunkt c ning punktid 2, 3 ja 4.

3.Erandina määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 1 lõikest 1, artikli 4 lõikest 10, artiklist 5, artikli 6 lõigetest 3 ja 4, artikli 9 lõigetest 3 ja 4, artikli 25 lõigetest 6 ja 9, artiklitest 29, 30 ja 35, artikli 40 lõigetest 1 ja 2, artikli 42 lõike 1 kolmandast lõigust, artiklist 48, I lisa punktist 1.2.1, I lisa punktist 1.5.1.2, I lisa punktist 1.5.2.4.1, II lisa 3. ja 5. osast, VIII lisa A osa punkti 2.4 esimesest lõigust, VIII lisa B osa punktist 1, VIII lisa B osa punkti 3.1 kolmandast lõigust, VIII lisa B osa punktist 3.6, VIII lisa B osa punkti 3.7 tabeli 3 esimesest reast, VIII lisa B osa punkti 4.1 esimesest lõigust, VIII lisa C osa punktidest 1.2 ja 1.4 ning VIII lisa D osa punktidest 1, 2 ja 3, nagu neid kohaldatakse ... [väljaannete talitus: lisada kuupäev = käesoleva määruse jõustumisele eelnev päev], võib kuni ... [väljaannete talitus: lisada kuupäev = käesoleva määruse jõustumisele järgneva 17. kuu viimane päev] klassifitseerida, märgistada ja pakendada aineid ja segusid vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mida on muudetud käesoleva määruse järgmiste sätetega:

a)artikli 1 punktid 1, 4, 5, 6, 7, 10, 11, 12, 16, 20, 21 ja 23;

b)I lisa punktid 2, 3, 7 ja 9;

c)II lisa;

d)III lisa punkti 1 alapunkt c ning punktid 2, 3 ja 4.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)     Euroopa roheline kokkulepe, komisjoni teatis, Brüssel, 11.12.2019 , lk 15 (COM(2019) 640 final).

(2)    Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia, komisjoni teatis, Brüssel, 14.10.2020 ( COM(2020) 667 final ) .

(3)    Euroopa Komisjon, kemikaalide ohuklassifikatsiooni, märgistamist ja pakendamist käsitlevate ELi õigusnormide läbivaatamine .

(4)    Nõukogu järeldused ELi kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohta , 2021.

(5)    Euroopa Parlamendi 10. juuli 2020. aasta resolutsioon kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohta , 2020 (2020/2531(RSP)).

(6)     https://www.un.org/sustainabledevelopment/development-agenda/ .

(7)     https://sdgs.un.org/goals . 

(8)    Kestliku arengu 3. eesmärk: tervis ja heaolu; kestliku arengu 6. eesmärk: puhas vesi ja kanalisatsioon; kestliku arengu 9. eesmärk: tööstus, innovatsioon ja taristu; kestliku arengu 12. eesmärk: vastutustundlik tarbimine ja tootmine.

(9)    Amec Foster Wheeler et al., A Study to gather insights on the drivers, barriers, costs and benefits for updating REACH registration and CLP notification dossiers (uuring, millega kogutakse teavet REACH-määruse kohase registreerimise ja CLP-määruse kohaste teatiste toimikute ajakohastamise põhjuste, takistuste, kulude ja tulude kohta), 2017.

(10)    Komisjoni talituste töödokument – mõjuhinnang järgmise ettepaneku kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008 ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta (edaspidi „mõjuhinnang“), (seni avaldamata), lk 34.

(11)    Eurobaromeetri 2017. aasta eriuuring 468.

(12)    29 EMP riigis ei vastanud 2 752 kontrollitud tootest CLP-määruse sätetele 75 % ja 15 ELi riigis 1 314 kontrollitud tootest 82,4 %; Non-compliant with Article 48(2) on advertisement of mixtures (Mittevastavus segude reklaamimist käsitlevale artikli 48 lõikele 2), Euroopa Kemikaaliamet,  Final report on the Forum Pilot Project on CLP focusing on control of internet sales (CLP foorumi katseprojekti lõpparuanne, milles keskendutakse internetimüügi kontrollile), 2018.

(13)    KEMI, Increased e-commerce – increased chemicals risks? A mapping of the challenges of e-commerce and proposed measures. Report of a government assignment (Suurenenud e-kaubandus – suurenenud keemilised riskid? E-kaubanduse probleemide väljaselgitamine ja kavandatud meetmed. Aruanne valitsuse antud ülesande täitmise kohta), 2021.

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(15)    Mille kohaselt on ELi turule laskmise tingimus selleks loa saamine.

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(18)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ, COM(2022) 142 final .

(19)     Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia, komisjoni teatis, Brüssel, 14.10.2020 , lk 9 ja 16, (COM(2020) 667 final).

(20)    Mõjuhinnang, lk 46; mõjuhinnangu lisa, lk 147.

(21)    Mõjuhinnang; mõju hindamise aruande kokkuvõte

(22)    Komisjoni talituste töödokument. Fitness Check of the most relevant chemicals legislation (excluding REACH), as well as related aspects of legislation applied to downstream industries, SWD(2019) 199 .

(23)    Euroopa Komisjon, kemikaalide ohuklassifikatsiooni, märgistamist ja pakendamist käsitlevate ELi õigusnormide läbivaatamine, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12975-Kemikaalide-ohuklassifikatsiooni-margistamist-ja-pakendamist-kasitlevate-ELi-oigusnormide-labivaatamine/feedback_et?p_id=24338728 .

(24)    Euroopa Komisjon, kemikaalide ohuklassifikatsiooni, märgistamist ja pakendamist käsitlev ELi õigusakt, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12975-Revision-of-EU-legislation-on-hazard-classification-labelling-and-packaging-of-chemicals/public-consultation_et .    

(25)    Euroopa Komisjon, „Kemikaalid – märgistusnõuete lihtsustamine ja digiüleminek“, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12992-Chemicals-simplification-and-digitalisation-of-labelling-requirements/public-consultation_et .

(26)    Euroopa Kemikaaliamet, REF-6 project report - Classification and labelling of mixtures (REF-6 projekti aruanne – segude klassifitseerimine ja märgistamine), 2019; Euroopa Kemikaaliamet REF-8 project report on enforcement of CLP, REACH and BPR duties related to substances, mixtures and articles sold online (REF-8 projekti aruanne CLP-määruse, REACH-määruse ja biotsiidimäärusest tulenevate kohustuste täitmise kohta internetis müüdavate ainete, segude ja toodete puhul), 2021.

(27)    Õiguskontrollikomitee arvamus, 11. mai 2022 (viide: Ares(2022)3650615 – 13/05/22).

(28)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, COM(2020) 825 final .

(29)    ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.

(30)    EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

(31)    Määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 53 lõikega 1 on komisjonile antud õigus muuta artikli 6 lõiget 5, artikli 11 lõiget 3, artikleid 12 ja 14, artikli 18 lõike 3 punkti b, artikleid 23 ja 25–29, artikli 35 lõike 2 teist ja kolmandat lõiku ning I–VIII lisa, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga.  

(32)

   Proposal for new work on unaddressed hazard classes in the programme of work for the biennium 2023-2024 (European Union) |UNECE (Ettepanek, mis käsitleb uut tööd kaheaastases tööprogrammis 2023–2024 seoses käsitlemata ohuklassidega (Euroopa Liit) | ÜRO Euroopa Majanduskomisjon)

(33)    Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva põhjaliku Euroopa Liidu raamistiku kohta (2019/2683(RSP)) (P8_TA(2019)0441) .

(34)    „Liidu keskkonnasäästlike kemikaalide poliitika strateegia – nõukogu järeldused“, 26. juuni 2019, https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10713-2019-INIT/et/pdf .

(35)

    //data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10713-2019-INIT/et/pdf, lk 3 .

(36)    „Liidu keskkonnasäästlike kemikaalide strateegia: aeg tegutseda – nõukogu järeldused“, 15. märts 2021, https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-6941-2021-INIT/et/pdf .

(37)    ELT C , , lk .

(38)    Euroopa Parlamendi [kuupäev] seisukoht ja nõukogu [kuupäev] otsus.

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(40)    Komisjoni 9. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1435 registreerijate kohustuse kohta ajakohastada oma registreerimistaotlust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 331, 12.10.2020, lk 24.)

(41)    [Komisjoni delegeeritud määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1272/2008 ainete ja segude ohuklasside ning klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kriteeriumide osas (ELT XX, XX, lk XX).]

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).

(45)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).