EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.12.2022

COM(2022) 703 final

2022/0409(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 digiajastuks vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korra osas

{SEC(2022) 433 final} - {SWD(2022) 393 final} - {SWD(2022) 394 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek on osa algatuse „Käibemaks digiajastul“ õigusaktide paketist koos ettepanekuga võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses digiajastu käibemaksueeskirjadega, 1 ja ettepanekuga võtta vastu nõukogu rakendusmäärus, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 seoses teatavate käibemaksukordade teabenõuetega 2 . Kõnealuse algatuse kui terviku konteksti on põhjalikult kirjeldatud nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ) ettepaneku seletuskirjas 3 .

Käesolevas seletuskirjas kirjeldatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) vajalikke muudatusi, mis tulenevad käibemaksudirektiivi muudatustest.

Ettepanek muuta nõukogu määrust (EL) nr 904/2010 on paketi oluline osa. Algatuse „Käibemaks digiajastul“ õigusaktide paketiga ajakohastatakse seda, kuidas ühtsel turul tehtavatest piiriülestest tehingutest antakse käibemaksu eesmärgil aru, et väljakujunenud tehnoloogiat ära kasutada ja võidelda käibemaksupettuste vastu. Praegune koondaruannete abil koondandmete kogumise 4 ja käibemaksuteabe vahetamise süsteemi kaudu andmete vahetamise viis on olnud kasutusel alates ühtse turu loomisest 1993. aastal. Võttes arvesse piiriüleste tehingute ulatust ja käibemaksupettuste taset, ei täida see enam oma eesmärki. Muudetava käibemaksudirektiiviga asendatakse koondaruanded uue tehingupõhise aruandekohustusega. Nende muudatuste täiendamiseks nähakse muudetavas määruses ette vajalikud praktilised eeskirjad selle kohta, kuidas neid uusi kogutud andmeid liikmesriikide vahel vahetatakse, millist IT-taristut vajatakse ja millised isikuandmete kaitse eeskirjad uut andmevahetust reguleerivad. Need üksikasjad on vajalikud, et tagada uute eeskirjade sujuv rakendamine ja uute meetmete abil käibemaksupettuste vähendamine.

Algatuse „Käibemaks digiajastul“ struktuuri arvestades tuleks tuua esile õigusaktide paketi järgmised aspektid.

Sellel õigusaktide paketil on kolm põhieesmärki:

(1)ajakohastada käibemaksu aruandluskohustusi, 5 kehtestades digitaalse aruandluse nõuded, millega standarditakse teavet, mida maksukohustuslased peavad iga tehingu kohta maksuhaldurile elektrooniliselt esitama. Samal ajal nähakse piiriüleste tehingute puhul ette e-arveldamise kasutamine;

(2)lahendada platvormimajanduse 6 probleeme, ajakohastades platvormimajanduse suhtes rakendatavaid käibemaksueeskirju, et käsitleda võrdse kohtlemise küsimust, täpsustades nende tehingute suhtes rakendatavaid eeskirju teenuste osutamise koha kohta ning suurendades platvormide rolli käibemaksu kogumisel, kui need vahendavad majutuse lühiajalise rendi või reisijateveoteenuste osutamist, ning

(3)vältida vajadust ELis mitu korda käibemaksukohustuslasena registreerimise järele ning parandada kaupade kaugmüügi puhul käibemaksu deklareerimiseks ja maksmiseks kasutatava vahendi 7 toimimist, võttes kasutusele ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise. See tähendab seda, et täiustatakse ja laiendatakse olemasolevaid käibemaksu/impordi ühe akna süsteeme ja pöördmaksustamise süsteeme, et viia miinimumini juhud, mil maksukohustuslasel tuleb end registreerida teises liikmesriigis.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek on osa algatuse „Käibemaks digiajastul“ õigusaktide paketist. Paketi kui terviku kooskõla on põhjalikult kirjeldatud nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ) ettepaneku seletuskirjas 8 .

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek on osa algatuse „Käibemaks digiajastul“ õigusaktide paketist. Paketi kui terviku kooskõla on põhjalikult kirjeldatud nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ) ettepaneku seletuskirjas.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva määrusega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 904/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 113 alusel. Selles artiklis on sätestatud, et nõukogu, kes teeb otsuse ühehäälselt seadusandliku erimenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, võtab vastu sätted ühtlustamaks liikmesriikide õigusakte kaudse maksustamise valdkonnas.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Käibemaksu haldamise, kogumise ja kontrollimise eest vastutavad peamiselt liikmesriigid. Käibemaksupettused on aga sageli seotud piiriüleste tehingutega ühtsel turul ja hõlmavad kauplejaid, kes asuvad muus liikmesriigis kui see, kus käibemaks tasumisele kuulub. Käibemaksupettused mõjutavad negatiivselt ühtse turu toimimist ja põhjustavad suurt kahju ELi eelarvele.

ELi koostöövahendid, mis võimaldavad maksuhaldurite vahelist teabevahetust, on hädavajalikud piiriüleste tehingute nõuetekohaseks kontrollimiseks ja käibemaksupettuste vastu võitlemiseks.

Käesolev algatus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna liikmesriigid ei suuda algatuse eesmärke iseseisvalt saavutada. Seetõttu on vajalik, et komisjon, kes vastutab ühtse turu sujuva toimimise tagamise ja Euroopa Liidu üldhuvide edendamise eest, teeks olukorra parandamiseks ettepaneku meetmeid võtta.

Seda ei saa saavutada üksnes liikmesriigi tasandil või mitteseadusandlike vahenditega. Halduskoostöö vahendite puhul looks ELi tasandil tegutsemine suuremat väärtust kui see, mida on võimalik saavutada riiklikul tasandil, ning see nõuaks nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) muutmist.

•Proportsionaalsus

Ettepanek põhineb suuresti käibemaksualase halduskoostöö kehtival õigusraamistikul ja seda täiendatakse üksnes siis, kui raamistikku on vaja tugevdada. Kõik kavandatud meetmed on välja töötatud nii, et need vastaksid uutele digitaalse aruandluse nõuetele ja liikmesriikide vajadustele. Kuigi neil on eeldatavasti käibemaksupettuste vastasele võitlusele positiivne mõju, ei too uued sätted ettevõtjatele ja haldusasutustele kaasa märkimisväärseid lisakulusid, välja arvatud maksuhaldurite teatavate IT-arenduste puhul. Isegi sellistel juhtudel oleks arendamisega seotud kulud piiratud.

Luuakse keskne elektrooniline käibemaksuteabe süsteem (edaspidi „keskne VIES“). See võimaldab liikmesriikidel edastada käibemaksuteavet, mida nad säilitavad riiklikul tasandil, aidates tõhusalt võidelda käibemaksupettuste vastu. Keskse VIESi abil oleks võimalik koondada maksukohustuslaste kaupa ettevõtetevahelisi piiriüleseid tehinguid käsitlevat teavet, mida liikmesriigid edastavad. Samuti võimaldab see ühendusesisese teenuste osutamise või kaupade tarne teavet võrrelda edastatud ühendusesiseste ostude andmetega. See võimaldab ka töödelda liikmesriikide edastatavat teavet koos määruse (EL) nr 904/2010 kohaselt vahetatava muu käibemaksuteabega, näiteks tolli- või makseandmetega, ning säilitada seda teavet üksnes senikaua, kui maksuhaldurid vajavad käibemaksu kontrollide tegemiseks.

Teavet säilitatakse keskses VIESis viis aastat, et tagada liikmesriikidele mõistlik aeg käibemaksuauditite tegemiseks. Pärast selle ajavahemiku möödumist kustutatakse andmed lõplikult.

Kesksele VIESile omaksid ligipääsu üksnes konkreetsete liikmesriikide määratud volitatud ametnikud, et kontrollida käibemaksualaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist ja võidelda käibemaksupettuste vastu. Andmete säilitamise osas tagaks keskne VIES asjakohase turvalisuse taseme kooskõlas eeskirjadega, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist ELi institutsioonides.

Riiklike maksuhaldurite ja keskse VIESi vaheline teabevahetus toimub turvalise ühise sidevõrgu kaudu. See toetab praegu maksu- ja tolliasutuste vahelist teabevahetust ning sellel on olemas kõik vajalikud turbevahendid (sealhulgas teabe krüpteerimine).

Seepärast rakendatakse käesolevas ettepanekus jätkuvalt määruses (EL) nr 904/2010 ja Euroopa andmekaitseraamistikus sätestatud kaitsemeetmeid. Sellise käibemaksualase teabe vahetamise ja analüüsimise üldeesmärk on tagada jätkuvalt käibemaksualaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ja võidelda käibemaksupettuste vastu. Käibemaksupettuste vastu võitlemine on ELi ja selle liikmesriikide üldiste avalike huvide oluline eesmärk, millele on viidatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 punktis e ja määruse (EÜ) nr 2018/1725 artikli 20 lõike 1 punktis b. Selle olulise eesmärgi toetamiseks ja maksuasutuste tõhususe tagamiseks selle eesmärgi saavutamisel kehtivad keskse VIESi suhtes määruse (EL) nr 904/2010 artikli 55 lõikes 5 sätestatud piirangud.

Uued sätted ei lähe kaugemale sellest, mis on piiriüleste tehingute kontrollimisel ja käibemaksupettuste vastase võitluse tõhustamisel halduskoostöö vahendite tõhusamaks muutmiseks rangelt vajalik, võttes arvesse kavandatud digitaalse aruandluse nõudeid ja muid muudatusi, mis tehakse algatuse „Käibemaks digiajastul“ õigusaktide paketis.

•Vahendi valik

Vaja on nõukogu määrust, millega muudetakse kehtivat määrust (EL) nr 904/2010.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

2017. aastal hinnati määrusega (EL) nr 904/2010 ette nähtud halduskoostöö ja käibemaksupettuste vastase võitluse kehtiva ELi raamistiku rakendamist 9 . Üldiselt suhtuvad liikmesriigid määrusega (EL) nr 904/2010 rakendatavasse õiguslikku ja praktilisse raamistikku positiivselt.

Halduskoostöö õigusraamistikku on vaja muuta pärast käibemaksudirektiivis sätestatud piiriüleste tehingute aruandlusnõuete muutmist. Uute digitaalse aruandluse nõuete kehtestamine suurendab märkimisväärselt liikmesriikide vahel vahetatavate andmete hulka ja andmevahetuse sagedust. Seepärast lisatakse määruse V peatükki uus osa „Konkreetse teabe säilitamine ja vahetamine“, mis võimaldab sellist teabevahetust uue elektroonilise süsteemi, st keskse VIESi kaudu.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Põhjalik teave sidusrühmadega konsulteerimise kohta on esitatud käibemaksudirektiivi muutmise ettepaneku seletuskirjas.

Korraldati kaks Fiscalise programmi seminari, et koguda liikmesriikidelt tagasisidet käibemaksualase halduskoostöö raamistiku kohandamise kohta, toetamaks uusi digitaalse aruandluse nõudeid. Esimesel seminaril, mis toimus 2021. aasta novembris, koguti kokku käibemaksupettuste vastase võitluse ekspertide ja Eurofisci kontaktametnike arvamused. Teisel seminaril, mis toimus 2022. aasta aprillis, keskenduti liikmesriikide pädevate teabevahetuse asutuste juhtidele. Mõlemal juhul rõhutasid liikmesriikide esindajad uute digitaalse aruandluse nõuete tähtsust, kui nendega kaasneb asjakohane käibemaksuteabe vahetamise süsteem. Leiti, et on selge vajadus digitaalse aruandluse nõuete kohaselt kogutavate andmete automaatse ristkontrolli järele, nt teatatud teenuste osutamise või kaupade tarne võrdlus soetamisega. Samuti valitses laialdane üksmeel selles, et eelistatud oleks keskne süsteem teabe ühise töötlemise ja analüüsimise hõlbustamiseks, tagades nii ühtse ristkontrollide rakendamise ja tulemuste tõlgendamise.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesolev ettepanek on osa algatuse „Käibemaks digiajastul“ õigusaktide paketist. Kogu paketi jaoks vajalike eksperdiarvamuste kogumist ja kasutamist on põhjalikult kirjeldatud nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ) ettepaneku seletuskirjas.

•Mõjuhinnang

Käesolev ettepanek on osa algatuse „Käibemaks digiajastul“ õigusaktide paketist. Mõjuhinnang kogu paketi kohta on esitatud nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ) ettepaneku seletuskirjas.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesolev ettepanek on osa algatuse „Käibemaks digiajastul“ õigusaktide paketist. Põhjalik teave õigusnormide toimivuse ja lihtsustamise kohta on esitatud nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ) ettepaneku seletuskirjas.

•Põhiõigused

Ettepanekuga käivitatakse eeldatavasti käibemaksualase teabe vahetamise ja töötlemise uus süsteem, mis võib sisaldada isikuandmeid. Uute digitaalse aruandluse nõuete kohaselt kogutavad ja seejärel keskse VIESi süsteemi kaudu vahetatavad andmed piirduksid siiski ühendusesiseste ettevõtetevaheliste tehingutega ega hõlma ettevõtjalt tarbijale suunatud tehinguid. Samuti on rakendatud võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet. Seega on kogutavad ja seejärel vahetatavad andmed seotud üksnes arves sisalduva teabe hulgaga. Seda minimaalset andmekogumit, mida on vaja käibemaksu nõuetekohase kohaldamise jälgimiseks ja käibemaksupettuse vastu võitlemiseks, on täpsustatud artikli 264 muudatuse ettepanekus, mis on esitatud dokumendile lisatud ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ. Isikuandmete kaitse ning määruste (EL) 2016/679 10 ja (EL) 2018/1725 järgimine on siiski jätkuvalt prioriteet, isegi kui töödeldavad andmed on piiratud. Seda arvesse võttes tehakse ettepanek järgmiste sätete kohta.

·Keskses VIESis olevaid andmeid säilitatakse üksnes viis aastat, mis on minimaalne aeg, mida vajavad käibemaksukohustuste jõustamiseks volitatud riiklikud maksuhaldurid analüüsi tegemiseks ja uurimiseks (andmete säilitamine).

·Keskses VIESis olevaid andmeid kaitstakse vastavalt määruse (EL) nr 904/2010 artikli 55 lõikele 1.

·Keskses VIESis olevaid andmeid kasutatakse selgelt määratletud ja konkreetsetel eesmärkidel, eelkõige käibemaksu nõuetekohaseks hindamiseks, käibemaksu nõuetekohase rakendamise jälgimiseks ja käibemaksupettuse vastu võitlemiseks, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 904/2010 artiklis 1. Eelkõige kasutatakse andmeid riskihindamiste tegemiseks, et teha varakult kindlaks võimalikud petturid ja tabada pettusega tegelevad võrgustikud, mille eesmärk on kuritarvitada käibemaksusüsteemi, pannes toime käibemaksupettusi.

·Kasutajad, kellel on juurdepääs keskses VIESis asuvatele andmetele, on liikmesriikide volitatud töötajad, võttes arvesse teadmisvajaduse põhimõtet.

·Keskset VIESi majutab, hooldab ja selle tehnilise halduse eest vastutab komisjon, kellel on tegevussuutlikkus ja kogemused, et tagada tehniliste ja organisatsiooniliste turvameetmete kehtestamine isikuandmete kaitseks. Rakendusaktis sätestatakse ülesanded, mida komisjon peab täitma seoses keskse VIESi tehnilise haldusega.

·Rakendusaktis sätestatakse liikmesriikide ja komisjoni ülesanded ja kohustused, kui nad tegutsevad määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 alusel vastutava töötleja ja volitatud töötlejana.

Lisaks kohaldatakse nende meetmete suhtes põhiõiguste harta artiklit 8.

4.MÕJU EELARVELE

Mõju eelarvele on üksikasjalikult kirjeldatud nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ) ettepaneku seletuskirjas.

Liikmesriikide ametiasutustele ja ELi eelarvele kaasnevad ettepanekuga käibemaksuteabe tõhustatud vahetamise süsteemi (VIES) kasutuselevõtuga piiratud kulud.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 artikli 58 lõike 1 alusel loodud halduskoostöö alaline komitee tegeleb kõigi võimalike küsimustega, mis on seotud liikmesriikidevahelise halduskoostööga, mis tuleneb liidusisese kaubanduse uutest maksustamise eeskirjadest. Eelkõige koostatakse koos liikmesriikidega halduskoostöö alalises komitees rakenduskava vajalike IT-muudatuste 11 tegemiseks pärast seda, kui nõukogu on muudatuse vastu võtnud.

Vastavalt määruse (EL) nr 904/2010 artiklile 59 vaadatakse määruse kohaldamine üle iga viie aasta tagant. Selleks et hinnata, kuidas halduskoostöö aitab võidelda maksupettuste ja maksustamise vältimise vastu, peavad liikmesriigid artikli 49 kohaselt komisjonile edastama kogu kättesaadava teabe, mis on käesoleva määruse kohaldamise seisukohast oluline, muu hulgas aastastatistika koostöövahendite kasutamise kohta.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

–

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

1.Keskse käibemaksuteabe vahetamise süsteemi kasutuselevõtmine

Ettepaneku esimene muudatuste kogum käsitleb uue keskse süsteemi väljatöötamist, et vahetada ELi tasandil liikmesriikide maksuhaldurite vahel käibemaksuteavet, mis on kohandatud digitaalse aruandluse nõuete erisustega. Määruse (EL) nr 904/2010 V peatükki lisatakse 3. jagu, et võtta kasutusele keskset VIESi käsitlevad artiklid 24g–24m järgmiselt.

·Artikliga 24g kehtestatakse keskne VIESi süsteem, määrates kindlaks, et komisjon töötab keskse süsteemi välja, hooldab ja majutab seda ning vastutab selle tehnilise halduse eest, samal ajal kui iga liikmesriik töötab välja riikliku elektroonilise süsteemi, et automaatselt edastada eri liiki teavet kesksele VIESile, hooldab ja majutab seda ning vastutab selle tehnilise halduse eest. Keskse VIESi kaudu vahetatava teabe kõige olulisem osa on digitaalse aruandluse nõuete alusel kogutud teave. Muu teave on seotud maksukohustuslaste tuvastamisega. Lõpetuseks on sõnaselgelt märgitud, et liikmesriigid võivad säilitada teabe edastamiseks kasutatavas riiklikus elektroonilises süsteemis teavet, mille nad peavad automaatselt edastama kesksele VIESile, et seda riiklikes kontrollides uuesti kasutada.

·Artiklis 24h käsitletakse andmete kvaliteeti ja kättesaadavust. Teabevahetus on väärtuslik üksnes siis, kui andmed on piisavalt hea kvaliteetiga. Selleks teevad liikmesriigid kõik vajalikud uuendused ja võtavad meetmed, et tagada keskse VIESi andmete ajakohasus, täielikkus ja täpsus. Selleks et teave oleks ajakohane, tuleks süsteemi viivitamata sisestada uus või ajakohastatud teave. Teabe viivitamatu ajakohastamine on eriti oluline käibemaksukohustuslasena registreerimise teabe puhul, mis on lahutamatult seotud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri valideerimisega. Mis puutub digitaalse aruandluse nõuete kaudu kogutud ühendusesisestesse tehinguaruannetesse, siis on aktsepteeritav viivitus teabe sisestamisel kesksesse VIESi kuni üks päev pärast seda, kui maksuhaldur on selle kätte saanud. Teenuse osutaja ja tema kliendi esitatud teabe ristkontroll saab toimuda alles pärast seda, kui mõlemad pooled on teabe edastanud ja kui iga asutus on selle edastanud kesksele VIESile. See tähendab seda, et iga etapiga seotud aktsepteeritav viivitus peaks piirduma mõne päevaga, et analüüsi oleks võimalik teha piisavalt sagedasti. Teave jääb keskses VIESis kättesaadavaks viie aasta jooksul alates selle aasta lõpust, mil teave kesksele VIESile edastati.

·Artiklis 24i käsitletakse seda, millal loetakse keskses VIESis käibemaksukohustuslasena registreerimise teave kehtetuks, kui teatud tingimused on täidetud. Säte rakendub siis, kui käibemaksukohustuslasena registreeritud isik on lõpetanud oma majandustegevuse, esitanud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri saamiseks valeandmeid või ei ole teatanud muudatustest oma andmetes, mille puhul maksuhaldur oleks kas keeldunud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri andmisest või selle tühistanud. See säte on käibemaksupettuste vastase tõhusa võitluse seisukohast äärmiselt oluline. Tuleb rõhutada, et selle sätte eesmärk on üksnes mõnel juhul esile tuua, et käibemaksukohustuslasena registreerimise number on kehtetu. See ei määra, millal liikmesriigid peaksid käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri tühistama.

·Artiklis 24j kirjeldatakse keskse VIESi funktsioone seoses sellele edastatud teabega. Artiklis on sätestatud, et kesksel VIESil peab olema saadud teabe säilitamise ning ristkontrollimise, koondamise ja töötlemise funktsioon. Peale selle peab keskne VIES suutma teha teavet (saadud, ristkontrollitud, koondatud ja töödeldud teave) volitatud kasutajatele ja süsteemidele kättesaadavaks. Keskne VIES peaks samuti suutma töödelda teavet koos nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 kohaselt edastatud või kogutud teabega, et teha kontrolle ja võidelda käibemaksupettuse vastu. Asjakohane näide on andmete puhastamine ja rikastamine, töödeldes neid koos teiste süsteemide andmetega, näiteks järelevalvesüsteem, mis sisaldab teavet tolliprotseduuride 42/63 alusel käibemaksust vabastatud impordi kohta. See funktsioon on vajalik, et tagada käibemaksualast teavet sisaldavate eri infosüsteemide vaheline koostoime ja maksimeerida sellistesse süsteemidesse tehtavate investeeringute mõju.

·Artiklis 24k kirjeldatakse seda, millistele ametnikele ja süsteemidele antakse automaatne juurdepääs kesksele VIESile. Nende hulka kuuluvad liikmesriikide ametnikud, kes kontrollivad käibemaksust vabastatud kaupade impordi nõudeid, Eurofisci kontaktametnikud ja kõik muud ametnikud, keda on sõnaselgelt volitanud nende liikmesriigi pädev asutus. Lisaks on juurdepääs kogutud ja töödeldud teabele ette nähtud riiklikele elektroonilistele süsteemidele, mis edastavad teavet kesksele VIESile. See säte tagab turvalise masinatevahelise sidekanali, mis hõlbustab automatiseerimist ja vähendab vajadust inimsekkumise järele.

·Artiklis 24l käsitletakse keskse VIESi arendus- ja hoolduskulusid, kuna selles määratakse kindlaks, et keskse VIESi kasutuselevõtu-, käitus- ja hoolduskulud kaetakse liidu üldeelarvest. Need kulud hõlmavad muu hulgas kulusid, mis on seotud keskse VIESi ja artikli 24g lõikes 2 osutatud riiklike elektrooniliste süsteemide vahelise turvalise ühenduse tagamise ning artiklis 24j loetletud funktsioonide täitmiseks vajalike teenustega. Teiselt poolt kannab iga liikmesriik oma riikliku elektroonilise süsteemiga seotud kulud ja vastutab selle kogu vajaliku arenduse eest, et võimaldada teabevahetust CCN-võrgu või muu sarnase võrgu kaudu.

·Artiklis 24m käsitletakse keskse VIESi süsteemi turvalisust ja nõuetele vastavust. Esimeses lõigus määratakse kindlaks, et liikmesriigid rakendavad kõiki vajalikke meetmeid, et tagada määruse artikli 55 järgimine. Artiklis 55 sätestatakse määruse alusel säilitatava, töödeldava ja vahetatava teabe ametisaladuse, andmekaitse ja turvalisusega seotud kohustused. Teise lõiguga antakse komisjonile õigus võtta rakendusaktidega vastu ülesanded, mida komisjon täidab keskse VIESi tehnilise halduse tagamiseks, ning liikmesriikide ja komisjoni ülesanded ja kohustused seoses vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesannetega, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1725.

2.Olemasoleva käibemaksuteabe vahetamise pärandsüsteemi järkjärguline kaotamine

Ettepaneku teine muudatuste kogum käsitleb VIESi pärandsüsteemi järkjärgulist kaotamist. V peatüki 1. jaoga hõlmatud olemasolevat VIESi süsteemi tuleb säilitada kaks aastat pärast keskse VIESi süsteemi loomist, et hõlbustada enne digitaalse aruandluse nõuete kehtestamist koondaruannetega edastatud tehingute kontrolli. VIESi pärandsüsteem võimaldab vahetada automaatselt teavet, mis esitatakse selle ajavahemiku kohta seniste aruandlusnõuete järgi. Pärast VIESi pärandsüsteemi järkjärgulist kaotamist võivad liikmesriigid endiselt vahetada teavet omal algatusel või taotluse alusel, kasutades selleks mitteautomatiseeritud halduskoostöö vahendeid. Olemasoleva VIESi järkjärguline kaotamine toimub järgmiselt:

·artikleid 17, 20, 21, 22 ja 23 muudetakse nii, et viited VIESi pärandsüsteemile jäetakse välja;

·muudetakse artiklit 31, mis käsitleb maksukohustuslastele teabe andmist käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kohta ning ühendusesiseste tehingutega seotud teiste isikute nime ja aadressi kohta. Pärast muudatust viidatakse artiklis keskses VIESis säilitatavale teabele.

3.Muud muudatused

Ettepaneku kolmas muudatuste kogum näeb ette vajalikud kohandused seoses teabevahetusega, mis on seotud direktiiviga 2006/112/EÜ kehtestatud oma kaupade üleandmise uue erikorraga.

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 242a kohaselt peavad platvormihaldurid pidama arvestust oma platvormi kaudu kaupade soetajale või teenuse saajale tarnitud kaupade või osutatud teenuste kohta. Selleks et hõlbustada majutuse lühiajalise rendi ja reisijateveo sektoris kasutusele võetava väidetava teenuse osutaja mudeli toimimist, laiendatakse seda ettevõtetevahelisele teenuste osutamisele või kaupade tarnele. Kõnealuse teabe edastamiseks on vaja kehtestada standardvorm.

2022/0409 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 digiajastuks vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korra osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 12 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 13 ,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Määruses (EL) nr 904/2010 14 on sätestatud tingimused, mille kohaselt liikmesriikide pädevad asutused, kes vastutavad käibemaksualaste õigusaktide rakendamise eest, teevad koostööd üksteisega ja komisjoniga, et tagada nende õigusaktide täitmine. Need tingimused hõlmavad muu hulgas eeskirju, mis käsitlevad sellise teabe säilitamist ja vahetamist elektroonilisel teel, mis võib aidata käibemaksu õigesti arvutada, kontrollida käibemaksu õiget kohaldamist, eelkõige ühendusesiseste tehingute puhul, ja võidelda käibemaksupettuste vastu.

(2)Nõukogu direktiiviga (EL) XX/XXX 15 [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määrusega samal päeval vastu võetud nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksueeskirjade osas) number ja aasta] lisati nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ 16 digitaalse aruandluse nõuded. Need nõuded kohustavad käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslasi esitama liikmesriikidele teavet iga ühendusesisese kaubatarne, iga ühendusesisese kauba soetamise ja iga teenuse osutamise kohta, mis on maksustatav muus liikmesriigis kui see, kus on tarnija asukoht. Liikmesriigid peavad kõnealust teavet ühendusesiseste tehingute kohta vahetama ja töötlema, et kontrollida käibemaksu nõuetekohast kohaldamist ja avastada pettusi.

(3)Liikmesriikide maksuhaldurite olemasolev koostöö põhineb koondteabe vahetamisel riiklike elektrooniliste süsteemide vahel. Digitaalse aruandluse nõuete kehtestamise eesmärk on suurendada maksude kogumist, edastades maksuhalduritele õigeaegselt tehingupõhiseid andmeid. Et teha need andmed teistele maksuhalduritele tõhusalt kättesaadavaks ning hõlbustada analüüside ja ristkontrollide ühist rakendamis, samuti nende analüüside ja ristkontrollide ühtset tõlgendamist, on vaja keskset süsteemi, kus käibemaksualast teavet jagatakse.

(4)Selleks et liikmesriigid saaksid tõhusamalt võidelda käibemaksupettuste vastu, tuleks käibemaksuteabe jagamiseks luua keskne elektrooniline käibemaksuteabe vahetamise süsteem (edaspidi „keskne VIES“). See süsteem peaks saama liikmesriikide elektroonilistest süsteemidest teavet ühendusesiseste tehingute kohta, millest on teatanud asjaomased tarnijad ja soetajad erinevates liikmesriikides. Kõnealune süsteem peaks samuti saama liikmesriikidelt teavet ühendusesiseseid tehinguid tegevate maksukohustuslaste käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta. Lisaks sellele tuleks andmete muutmise korral kesksesse VIESi üles laadida ka metaandmed muutmisaja jälgimiseks.

(5)Ühendusesiseseid tehinguid tegevate maksukohustuslaste käibemaksukohustuslasena registreerimise teavet tuleks VIESis automaatselt ajakohastada iga kord, kui registreerimisandmed muutuvad, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid lepivad kokku, et selline ajakohastamine ei ole asjakohane, oluline või kasulik. Selline ajakohastamine on vajalik, sest maksukohustuslaste käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite kehtivust kontrollitakse seoses direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 138 sätestatud ühendusesisese tarne käibemaksust vabastamise tingimustega. Et tagada maksuhalduritele piisav kindlus sellise teabe kvaliteedi ja usaldusväärsuse osas, tuleks teavet ühendusesiseste tehingute kohta automaatselt ajakohastada keskses VIESis hiljemalt ühe päeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on saanud teabe maksukohustuslaselt.

(6)Lisaks peaksid liikmesriigid seoses keskses VIESis esitatud käibemaksukohustuslasena registreerimise teabega võtma meetmeid tagamaks, et andmed, mille maksukohustuslased on esitanud käibemaksukohustuslasena registreerimiseks vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 214, on asjaomase liikmesriigi hinnangul täielikud ja täpsed. Ühtlasi peaksid liikmesriigid tagama, et käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit näidatakse keskses VIESis kehtetuna, kui maksukohustuslane ei täida andmete edastamise kohustust või kui ta majandustegevus on lõppenud.

(7)Iga liikmesriik peaks sisestama eri liikmesriikide tarnijate ja soetajate poolt esitatud teabe ühendusesiseste tehingute kohta kesksesse VIESi kohe pärast seda, kui liikmesriik on selle kätte saanud. Saadud teavet on vaja kiiresti töödelda nii andmemahuga seotud tehnilistel põhjustel kui ka selleks, et varakult avastada kahtlased tehingud ja võimalikud käibemaksupettused.

(8)Selleks et aidata liikmesriikidel võidelda käibemaksupettuste vastu ja avastada pettureid, tuleks käibemaksukohustuslasena registreerimise teavet ja ühendusesiseste tehingutega seotud käibemaksuteavet säilitada viis aastat. See ajavahemik on minimaalne aeg, mis on vajalik selleks, et liikmesriigid saaksid tõhusalt kontrolle teostada ning oletatavaid käibemaksupettusi uurida või neid avastada. Samuti on see proportsionaalne, arvestades ühendusesiseste tehingutega seotud teabe tohutut mahtu ning teabe tundlikkust äri- ja isikuandmetena.

(9)Ebakõlade õigeaegseks avastamiseks ja seeläbi käibemaksupettuste vastase võitluse suutlikkuse parandamiseks peaks kesksel VIESil olema võimalik automaatselt ristkontrollida teavet, mis on kogutud nii tarnijalt kui ka soetajalt direktiiviga (EL) XX/XXX 17 [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määrusega samal päeval vastu võetud nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksueeskirjade osas) number ja aasta] kehtestatud digitaalse aruandluse nõuete abil. Sellise ristkontrolli tulemused tuleks teha liikmesriikidele kättesaadavaks asjakohaste järelmeetmete võtmiseks.

(10)Selleks et keskne VIES saaks säilitada määruse (EL) nr 904/2010 artikli 17 lõike 1 punktis a sätestatud olemasoleva käibemaksuteabe vahetamise süsteemi suutlikkuse, peaks ta olema suuteline koondama teavet, et anda ülevaade liikmesriikides asuvate maksukohustuslaste teatatud tarnetest ja soetustest. Tagamaks, et keskne VIES võimaldaks liikmesriikidel jätkata juurdepääsu üksteise teabele, nagu see on praegu olemasoleva käibemaksualase teabevahetussüsteemi raames struktureeritud, peaks keskne VIES toetama andmete koondamist.

(11)Selleks et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel käibemaksu õigesti arvutada, kontrollida käibemaksu õiget kohaldamist, võidelda käibemaksupettuste vastu ja kasutada ära käibemaksualast teavet sisaldavate eri infosüsteemide koostoimet, peaks keskne VIES töötlema liikmesriikidelt saadud teavet koos määruse (EL) nr 904/2010 kohaselt edastatud või kogutud mis tahes teabega.

(12)Juurdepääs keskses VIESis sisalduvale teabele tuleks tagada teadmisvajaduse alusel. Seda teavet ei tohiks kasutada muul eesmärgil kui käibemaksu õige kohaldamise kontrollimiseks ja käibemaksupettuste vastu võitlemiseks. Kõik kasutajad peaksid järgima käesolevas määruses sätestatud konfidentsiaalsuseeskirju.

(13)Käibemaksupettuste vastu võitlemiseks peaks määruse (EL) nr 904/2010 artiklis 36 osutatud Eurofisci kontaktametnikel olema juurdepääs ühendusesiseste tehingutega seotud käibemaksuteabele ja võimalus seda analüüsida. Käibemaksualaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise jälgimiseks peaks liikmesriikide ametnikud, kes kontrollivad, kas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõike 1 punktis d sätestatud teatavate imporditud kaupade käibemaksuvabastus on kohaldatav, saama juurdepääsu keskses VIESis säilitatavale käibemaksukohustuslasena registreerimise teabele. Lisaks peaksid liikmesriikide pädevad asutused samadel põhjustel valima välja muud ametnikud, kellel on vaja otsest juurdepääsu kesksele VIESile, ja andma neile vajaduse korral sellise juurdepääsu. Komisjoni nõuetekohaselt akrediteeritud isikutel peaks olema juurdepääs keskses VIESis sisalduvale teabele, kuid ainult sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuse süsteemi arendamiseks ja hooldamiseks.

(14)Võimalike käibemaksupettuste uurimiseks ja avastamiseks peaks Eurofisci võrgustikku käibemaksupettuste vastu võitlemisel toetavatel infosüsteemidel, sealhulgas tehingute võrgu analüüsi süsteemil ja kesksel elektroonilinsel makseteabe süsteemil (CESOP), olema otsene juurdepääs kesksele VIESile.

(15)Andmemaht ja andmeedastuse sagedus kesksele VIESile muudavad vajalikuks teabevoogude automaatse edastamise kesksest VIESist riiklikesse süsteemidesse. Selline automatiseerimine peaks looma ka tõhusa ja turvalise masinatevahelise sidekanali ning tagama, et jagatud andmetele juurdepääsuks ei ole enam vaja inimese sekkumist. Riiklikel elektroonilistel süsteemidel, mis edastavad teavet kesksele VIESile, peaks seetõttu samuti olema juurdepääs kõnealuses süsteemis säilitatavale teabele, sealhulgas töödeldud ja koondteabele käibemaksukontrolliks ja käibemaksupettuste vastu võitlemiseks.

(16)Selleks et tagada määruse (EL) nr 904/2010 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses ülesannetega, mida komisjon peab täitma seoses keskse VIESi tehnilise haldamisega, tehniliste üksikasjadega, mis käsitlevad ametnike ja elektrooniliste süsteemide identifitseerimist ning juurdepääsu kesksele VIESile, kesksele VIESile edastatud teabe tehniliste üksikasjade ja vorminguga ning liikmesriikide ja komisjoni rollide ja kohustustega, kui nad tegutsevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/679 18 ja (EL) 2018/1725 19 kohaselt vastutava töötleja ja volitatud töötlejana. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 20 .

(17)Käibemaksupettused on kõigi liikmesriikide ühine probleem. Liikmesriikidel üksi ei ole vajalikku teavet, et tagada käibemaksueeskirjade nõuetekohane kohaldamine ja võidelda käibemaksupettuste vastu. Kuna määruse (EL) nr 904/2010 eesmärki, käibemaksupettuste vastast võitlust, ei suuda liikmesriigid siseturu piiriülese olemuse tõttu piisavalt saavutada, kuid seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)Maksukohustuslaste suhtes, kes võimaldavad kaupade tarnimist või teenuste osutamist elektroonilise liidese abil, võib nõuda arvepidamist liikmesriik, kus need tarned on maksustatavad, nagu on osutatud direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 242a. Et vähendada nende maksukohustuslaste halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid ning vältida topelttööd, peaks registreerimisliikmesriik selliseid taotlusi võimalikult suures ulatuses koordineerima. Selleks on vaja kehtestada standardvorm kõnealuse teabe elektrooniliseks edastamiseks liikmesriikidele.

(19)Direktiivi 2006/112/EÜ tuleb lisada uus ühe akna süsteemi lihtsustamise kord maksukohustuslaste jaoks, kes annavad teatavaid oma kaupu üle piiriüleselt. Seetõttu tuleb see uus kord integreerida määruse nr 904/2010 XI peatüki 3. jaos sätestatud käibemaksu erikordade üldisesse raamistikku. Eelkõige peaks see hõlmama teabe edastamist nende liikmesriikide vahel, kust ja kuhu kaupu veetakse.

(20)Kuna uus ühe akna süsteem on terviklik ja hõlmab selliste kaupade piiriülest liikumist, mille suhtes praegu kohaldatakse direktiivi 2006/112/EÜ artikli 17a kohast nõudmiseni varude korda, on kõnealune kord direktiivist 2006/112/EÜ välja jäetud. Direktiivi 2006/112/EÜ muutmine peab kajastuma määruse (EL) nr 904/2010 artiklis 21.

(21)Sidusrühmad on tuvastanud, et impordi ühe akna süsteemi (IOSS) käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite kuritarvitamine on potentsiaalne oht. Selleks et paremini tagada IOSS-erikorra käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite nõuetekohane kasutamine ja kontrollimine, on vaja laiendada määruse (EL) nr 904/2010 artikli 47h kohaldamisala ning anda tolliasutustele juurdepääs IOSS-erikorra registreeritud ettevõtjat käsitlevale teabele, mis parandab nende tolliasutuste riskijuhtimise ja -kontrolli võimet.

(22)IOSS-erikorraga seotud kontrollide tõhustamiseks tuleb määruse (EL) nr 904/2010 artikli 17 lõike 1 punkti e lisada IOSS-erikorra alusel imporditud kaupade koguväärtus IOSS-erikorra käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kohta tarbimisliikmesriigiti.

(23)Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühised elektroonilised sõnumid, mida maksukohustuslased, kes võimaldavad tarneid direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 242a osutatud elektroonilise liidese kaudu, kasutavad andmete esitamiseks, tuleks vastu võtta käesolevas määruses sätestatud komiteemenetluse kohaselt.

(24)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada harta artiklis 8 sätestatud isikuandmete kaitse õiguse täielik austamine. Sellega seoses piiratakse käesoleva määrusega rangelt isikuandmete hulka, mis tehakse maksuhalduritele kättesaadavaks. Ühendusesiseseid tehinguid käsitleva teabe töötlemine vastavalt käesolevale määrusele peaks toimuma üksnes käesoleva määruse kohaldamiseks.

(25)Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse […].

(26)Kuna keskse VIESi rakendamine nõuab uusi tehnoloogilisi arendusi, on vaja keskse VIESiga seotud sätete kohaldamist edasi lükata, et võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil neid tehnoloogiaid arendada.

(27)Automaatne juurdepääs koondaruannete kaudu esitatud ühendusesiseseid tehinguid käsitlevale teabele mõjutab otseselt käibemaksukontrolli tõhusust. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 904/2010 artikli 17 lõike 1 punktis a sätestatud praegune käibemaksuteabe vahetamise süsteem säilitada teatava ajavahemiku jooksul pärast kõnealuste koondaruannete kaotamist. Pärast seda ajavahemikku tuleks praeguse käibemaksuteabe vahetamise süsteemi asjaomased sätted välja jätta ja koondaruannete kaudu esitatav teave peaks olema taotluse korral endiselt kättesaadav.

(28)Määrust (EL) nr 904/2010 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 904/2010 muudatused, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025

Määrust (EL) nr 904/2010 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.    Käesolevas määruses sätestatakse ka eeskirjad ja menetlused direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud erikordade kohaselt tarnitud kaupu ja osutatud teenuseid või üleantavaid kaupu käsitleva käibemaksuteabe elektrooniliseks vahetamiseks ja samuti mis tahes hilisemaks teabevahetuseks ning erikordadega hõlmatud kaupade ja teenuste puhul raha ülekandmiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel.“;

(2)artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.    Iga erikorra suhtes kohaldamisele kuuluvaid direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 358, 358a, 369a, 369 l ja 369xa sisalduvaid mõisteid kasutatakse ka käesoleva määruse kohaldamisel.“;

(3)artikli 17 lõike 1 punktid d ja e asendatakse järgmisega:

„d) teave, mida ta kogub direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 360, 361, 364, 365, 369c, 369f, 369g, 369o, 369p, 369s, 369t, 369xc, 369xf ja 369xg alusel;

e) andmed direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 369q osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite kohta, mille ta on väljastanud, ning iga liikmesriigi väljastatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kohta artikli 143 lõike 1 punkti ca alusel käibemaksust vabastatud imporditud kaupade koguväärtus igas kuus tarbimisliikmesriigi kohta, nagu see on määratletud kõnealuse direktiivi artikli 369l lõikes 4;“

(4)artikkel 47b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47b

1.    Liikmesriigid näevad ette, et maksukohustuslased, kes kasutavad direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 2. jaos sätestatud erikorda, esitavad registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt kõnealuse direktiivi artiklis 361 sätestatud teabe. Maksukohustuslased, kes kasutavad direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. ja 5. jaos sätestatud erikordasid, esitavad registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt maksukohustuslasena registreerimise andmed, kui nad alustavad tegevust vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 369c ja 369xc. Mis tahes muudatused direktiivi 2006/112/EÜ artikli 361 lõike 2, artikli 369c ja artikli 369xc kohaselt esitatud teabes esitatakse samuti elektrooniliselt.

2.    Registreerimisliikmesriik edastab lõikes 1 osutatud teabe elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kümne päeva jooksul selle kuu lõpust, mil teave saadi maksukohustuslaselt, kes kasutab ühte direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 2., 3. ja 5. jaos sätestatud erikordadest. Registreerimisliikmesriik teatab samal viisil teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kõnealustes 2., 3. ja 5. jaos osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid.

3.     Kui maksukohustuslane, kes kasutab ühte direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 2., 3. ja 5. jaos sätestatud erikordadest, arvatakse asjaomase erikorra kohaldamisalast välja, teavitab registreerimisliikmesriik sellest viivitamata elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.“;

(5)artikkel 47d asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47d

1.    Liikmesriigid näevad ette, et käibedeklaratsioon koos direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 365, 369g, 369t ja 369xg sätestatud andmetega esitatakse elektrooniliselt.

2.    Registreerimisliikmesriik edastab lõikes 1 osutatud teabe elektrooniliselt pädevatele asutustele asjaomases tarbimisliikmesriigis ja nendes liikmesriikides, kust või kuhu kaubad on lähetatud või veetud, hiljemalt 20 päeva jooksul pärast selle kuu lõppu, mil käibedeklaratsioon tuli esitada.“;

(6)artiklisse 47h lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu kohaldamisel annavad liikmesriigid pädevatele asutustele juurdepääsu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369p lõigetes 1 ja 3 osutatud teabele.“;

(7)artiklit 47i muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Selleks et saada direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 369, 369k, 369x ja 369xk alusel maksukohustuslase või tema vahendaja säilitatavaid andmeid, esitab tarbimisliikmesriik või liikmesriik, kust või kuhu kaubad on lähetatud või veetud, kõigepealt elektrooniliselt taotluse registreerimisliikmesriigile.“;

(b)lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.    Registreerimisliikmesriik edastab elektrooniliselt saadud andmed viivitamata taotluse esitanud tarbimisliikmesriigile või liikmesriigile, kust või kuhu kaubad on lähetatud või veetud.

5.    Kui taotluse esitanud tarbimisliikmesriik või liikmesriik, kust või kuhu kaubad on lähetatud või veetud, ei saa taotletud andmeid 30 päeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast, võib see liikmesriik kõnealuste andmete saamiseks võtta mis tahes meetmeid kooskõlas oma siseriikliku õigusega.“;

(8)artikli 47j lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui tarbimisliikmesriik või liikmesriik, kust või kuhu kaubad on lähetatud või veetud, otsustab, et tuleb korraldada haldusuurimine, konsulteerib ta kõigepealt registreerimisliikmesriigiga selle üle, kas niisugune uurimine on vajalik, ilma et see piiraks artikli 7 lõike 4 kohaldamist.“;

(9)artikli 47l punkt a asendatakse järgmisega:

„a)tehnilised üksikasjad, sh ühine elektrooniline sõnum, artikli 47b lõikes 1, artikli 47c lõikes 1 ja artikli 47d lõikes 1 osutatud teabe andmiseks ning artikli 47i lõikes 3 ja artiklis 47m osutatud standardvorm;“

(10)lisatakse XIa peatükk:

„XIa PEATÜKK

SÄTTED, MIS KÄSITLEVAD KAUPADE TARNIMIST VÕI TEENUSTE OSUTAMIST VÕIMALIKUKS TEGEVATE ELEKTROONILISTE LIIDESTE ANDMETE SÄILITAMISE KOHUSTUST VASTAVALT DIREKTIIVI 2006/112/EÜ ARTIKLILE 242A

Artikkel 47la

1.    Selleks et saada andmeid, mille üle peab maksukohustuslane direktiivi 2006/112/EÜ artikli 242a kohaselt arvestust, esitab liikmesriik, kus need tarned on maksustatavad, kõigepealt elektrooniliselt taotluse liikmesriigile, kus maksukohustuslane on käibemaksukohustuslasena registreeritud.

2.    Kui liikmesriik, kus maksukohustuslane on käibemaksukohustuslasena registreeritud, saab lõikes 1 osutatud taotluse, edastab see liikmesriik taotluse elektrooniliselt ja viivitamata maksukohustuslasele.

3.    Liikmesriigid näevad ette, et taotluse korral esitab maksukohustuslane taotletud andmed elektrooniliselt liikmesriigile, kus ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud. Liikmesriigid aktsepteerivad, et andmeid võidakse esitada standardvormi kasutades.

4.    Liikmesriik, kus maksukohustuslane on käibemaksukohustuslasena registreeritud, edastab elektrooniliselt saadud andmed viivitamata taotluse esitanud liikmesriigile, kus need tarned on maksustatavad.

5.    Kui taotluse esitanud liikmesriik, kus need tarned on maksustatavad, ei saa taotletud andmeid 30 päeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast, võib see liikmesriik kõnealuste andmete saamiseks võtta mis tahes meetmeid kooskõlas oma siseriikliku õigusega.

Artikkel 47lb

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu:

(a)artikli 47la lõikes 3 osutatud standardvormi tehnilised üksikasjad;

(b)tehnilised üksikasjad, sh ühine elektrooniline sõnum, artikli 47la lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud teabe andmiseks, samuti tehnilised vahendid selle teabe edastamiseks.“;

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 904/2010 muudatused, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026

Määrust (EL) 904/2021 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

(a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)punkt c asendatakse järgmisega:

„c) punktis b osutatud kaupu tarninud ja teenuseid osutanud isikute käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid;“

ii)punktis e asendatakse sissejuhatavad sõnad järgmisega:

„punktis b osutatud nende kaubatarnete ja teenuseosutamiste koguväärtus, mida iga punktis c osutatud isik on tarninud või osutanud igale isikule, kellel on teise liikmesriigi välja antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, järgmistel tingimustel:“;

Artikkel 3

Määruse (EL) nr 904/2010 muudatused, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028

Määrust (EL) 904/2010 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 2 lõike 1 punktid g ja h asendatakse järgmisega:

„g)„ühendusesisene kaubatarne“ – kaubatarne, mille andmed tuleb esitada vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 262;

h)„ühendusesisene teenuseosutamine“ – teenuste osutamine, mille andmed tuleb esitada vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 262;“

(2)artikli 17 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

Nõukogu 3. juuni 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/890, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses vabatahtliku pöördmaksustamise kohaldamisaja pikendamisega teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete suhtes ning käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismi kohaldamisaja pikendamisega (ELT L 155, 8.6.2022, lk 1).“;

(3)V peatüki artikli 24f järele lisatakse 3. jagu:

„3. JAGU  
Keskne elektrooniline käibemaksuteabe vahetamise süsteem“;

Artikkel 24g

1. Komisjon töötab artiklis 1 osutatud eesmärkidel välja keskse elektroonilise käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (edaspidi „keskne VIES“) ning hoiab seda töös, hostib ja haldab tehniliselt.

2.Iga liikmesriik töötab välja riiklikku elektroonilise süsteemi ning hoiab seda töös, hostib ja haldab tehniliselt, et automaatselt edastada kesksele VIESile järgmine teave:

(a)teave, mida ta kogub direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 6. peatüki 1. jao alusel;

(b)direktiivi 2006/112/EÜ artikli 213 alusel kogutav teave temalt käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri saanud isiku ning tema tegevuse, õigusliku seisundi ja aadressi kohta ning kuupäev, millal käibemaksukohustuslasena registreerimise number väljastati;

(c)tema väljastatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid, mis on muutunud kehtetuks, ning kuupäevad, millal need kehtetuks muutusid;

(d)kuupäev ja kellaaeg, mil punktides a, b ja c osutatud andmeid muudeti.

Punktis a osutatud teave peab olema kooskõlas e-arveldamise Euroopa standardiga ja selle süntaksite loeteluga, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/55/EL.*

Komisjon määrab rakendusaktiga kindlaks käesolevas lõikes loetletud teabe üksikasjad ja vormi. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Iga liikmesriik võib säilitada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teavet ning artikli 24j punktides b, c ja d osutatud teavet käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud riiklikus elektroonilises süsteemis.

Artikkel 24h

1.Liikmesriigid tagavad keskses VIESis kättesaadava teabe ajakohasuse, täielikkuse ja täpsuse.

Komisjon kehtestab rakendusaktiga kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millised muudatused ei ole keskses VIESis edastamiseks piisavalt asjakohased, olulised või kasulikud. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et andmed, mille maksukohustuslased ja mittemaksukohustuslasest juriidilised isikud esitavad käibemaksukohustuslasena registreerimiseks vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 214, on nende hinnangul täielikud ja täpsed enne nende edastamist kesksele VIESile.

Liikmesriigid kehtestavad kõnealuste andmete kontrollimise korra vastavalt oma riskihindamiste tulemustele. Nimetatud kontroll toimub põhimõtteliselt enne käibemaksukohustuslasena registreerimist või, kui enne registreerimist viiakse läbi vaid eelnev kontroll, hiljemalt kuus kuud pärast registreerimist.

3.Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike meetmetest, mida rakendatakse siseriiklikul tasandil selleks, et tagada kooskõlas lõikega 2 teabe kvaliteet ja usaldusväärsus.

4.Liikmesriigid sisestavad artikli 24g lõikes 2 osutatud teabe viivitamata kesksesse VIESi.

Aktsepteeritavate tehniliste viivituste üksikasjad määratakse kindlaks rakendusaktis. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.Erandina käesoleva artikli lõikest 4 sisestatakse artikli 24g lõike 2 punktis a osutatud teave VIESi hiljemalt ühe päeva jooksul pärast maksukohustuslase poolt pädevatele asutustele esitatud teabe kogumist.

6.Artikli 24g lõikes 2 osutatud teave peab olema VIESis kättesaadav viie aasta jooksul alates selle aasta lõpust, mil teave VIESile edastati.

Artikkel 24i

1.Liikmesriigid ajakohastavad keskset VIESi automaatselt, et tagada direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 214 osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kuvamine keskses VIESis kehtetuna järgmistel juhtudel:

(a)kui käibemaksukohustuslasena registreeritud isikud on teatanud, et nende direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 9 osutatud majandustegevus on lõppenud või kui pädev asutus arvab, et nad on oma majandustegevuse lõpetanud.

(b)kui isikud on nende käibemaksukohustuslaseks registreerimisel esitanud valeandmeid ja kui selle teadmisel ei oleks maksuhaldur neid maksukohustuslasena registreerinud või oleks nende maksukohustuslasena registreerimise numbri tühistanud;

(c)kui isikud ei ole teada andnud oma andmete muudatustest ja kui selle teadmisel ei oleks maksuhaldur neid maksukohustuslasena registreerinud või oleks nende maksukohustuslasena registreerimise numbri tühistanud.

Käesolevas lõikes loetletud olukorrad on esitatud, ilma et see piiraks muid olukordi sätestavate siseriiklike eeskirjade kohaldamist.

2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel loeb pädev asutus majandustegevuse lõppenuks vähemalt järgmistes olukordades:

(a)käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ei ole esitanud käibedeklaratsioone ühe aasta jooksul pärast esimese esitamata jäänud deklaratsiooni esitamise tähtaja möödumist, kuigi ta oli kohustatud seda tegema;

(b)käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ei ole esitanud andmeid ühendusesisese kaubatarne või teenuseosutamise kohta kuue kuu jooksul pärast nende andmete esitamise tähtaja möödumist, kuigi ta oli kohustatud seda tegema.

Käesolevas lõikes loetletud olukorrad on esitatud, ilma et see piiraks täiendavaid olukordi sätestavate siseriiklike eeskirjade kohaldamist.

Artikkel 24j

Kesksel VIESil on käesoleva määruse artikli 24g lõike 2 kohaselt saadud teabega seoses järgmised ülesanded:

(a)säilitada käesoleva artikli punktides b, c ja d ning käesoleva määruse artikli 24g lõikes 2 osutatud teavet;

(b)ristkontrollida direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 6. peatüki 1. jao kohaselt kogutud teavet ühendusesiseste tarnete ja soetuste kohta;

(c)koondada teavet isikute kohta, kellele on väljastatud käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja kellelt on kogutud teave vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 213, ning teha artiklis 24k osutatud ametnikele või elektroonilistele süsteemidele kättesaadavaks järgmised üksikasjad:

i)kõikide nende ühendusesiseste kaubatarnete koguväärtus ja kõikide nende ühendusesiseste teenuseosutamiste koguväärtus, mille liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud isikutele on tarninud või osutanud ettevõtjad, kes on käibemaksukohustuslasena registreeritud mis tahes muus liikmesriigis;

ii)punktis i osutatud kaupu tarninud ja teenuseid osutanud isikute käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid;

iii)punktis i osutatud nende kaubatarnete ja teenuseosutamiste koguväärtus, mida iga punktis ii osutatud isik on tarninud või osutanud igale isikule, kellel on liikmesriigi välja antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

iv)punktis i osutatud nende kaubatarnete ja teenuseosutamiste koguväärtus, mida iga punktis ii osutatud isik on tarninud või osutanud igale isikule, kellel on teise liikmesriigi välja antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

(d)töödelda teavet koos käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud mis tahes teabega;

(e)teha artikli 24g lõikes 2 ning käesoleva artikli punktides b, c ja d osutatud teave kättesaadavaks artiklis 24k osutatud ametnikele või elektroonilistele süsteemidele.

Artikkel 24k

1.Iga liikmesriik annab kesksele VIESile automaatse juurdepääsu järgmistele isikutele:

(a)ametnikud, kellele kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on andnud otse juurdepääsu keskses VIESis sisalduvale teabele;

(b)artikli 36 lõikes 1 osutatud Eurofisci kontaktametnikud, kellel on keskse VIESi isiklik kasutajatunnus ning kui juurdepääs on seotud võimaliku käibemaksupettuse uurimise või käibemaksupettuse tuvastamisega;

(c)kõnealuse liikmesriigi ametnikud, kes kontrollivad direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõikes 2 sätestatud nõudeid.

2. Iga liikmesriik annab kesksele VIESile automaatse juurdepääsu järgmistele süsteemidele:

(a)kõnealuse liikmesriigi riiklikud elektroonilised süsteemid, mis kontrollivad direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõikes 2 sätestatud nõudeid;

(b)artikli 24g lõikes 2 osutatud riiklikud elektroonilised süsteemid käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 teises lõigus osutatud eesmärkidel;

(c)artiklis 24a osutatud keskne elektrooniline makseteabe süsteem („CESOP“);

(d)elektroonilised süsteemid, mille kaudu Eurofisc saab kiiresti vahetada, töödelda ja analüüsida piiriülest pettust puudutavat suunatud teavet.

3.    Komisjon täpsustab rakendusaktidega järgmist:

(a)lõigetes 1 ja 2 osutatud ametnike ja elektrooniliste süsteemide identifitseerimise praktiline kord;

(b)lõigetes 1 ja 2 osutatud ametnike ja elektrooniliste süsteemide juurdepääsu tehnilised üksikasjad artikli 24j punktides a–d osutatud teabele.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 24l

1.    Keskse VIESi loomise, toimimise ja töös hoidmise kulud kaetakse liidu üldeelarvest. Need kulud hõlmavad turvalist ühendust keskse VIESi ja artikli 24g lõikes 2 osutatud riiklike elektrooniliste süsteemide vahel ning artiklis 24j loetletud funktsioonide täitmiseks vajalikke teenuseid.

2.    Iga liikmesriik kannab oma artikli 24g lõikes 2 osutatud riikliku elektroonilise süsteemi kulud ja vastutab selle arendamise eest, et võimaldada teabevahetust CCN-võrgu või muu sarnase turvalise võrgu kaudu.

Artikkel 24m

Komisjon täpsustab rakendusaktidega järgmist:

(a)ülesanded, mida komisjon täidab keskse VIESi tehnilisel haldamisel;

(b)liikmesriikide kui vastutavate töötlejate ja komisjoni kui volitatud töötleja rollid ja kohustused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 ning määrusele (EL) 2018/1725.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 6.5.2014, lk 1).

± Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

Artikkel 4

Määruse (EL) nr 904/2010 muudatused, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2030

Määrust (EL) 904/2010 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 17 lõike 1 punktid a, b ja c jäetakse välja.

(2)Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 jäetakse välja;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1, kui tegemist on teabe täpsustamisega või lisamisega elektroonilisse süsteemi artiklis 19 sätestatud asjaoludel, tuleb seda teha hiljemalt teabe saamise perioodile järgneva kalendrikuu jooksul.“

(3)Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõike 2a punktis d sätestatud tingimustega seotud praktilise korra, et võimaldada teavet esitaval liikmesriigil teha kindlaks Eurofisci kontaktametnik, kellel on teabele juurdepääs. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

„c)lõiked 1a ja 2 jäetakse välja;

(4)artiklid 22 ja 23 jäetakse välja.

(5)Artikli 31 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Iga liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et ühendusesiseste kaubatarnete või ühendusesisese teenuseosutamisega seotud isikutel ning teenuseid osutavatel ühendusevälistel maksukohustuslastel on õigus saada selliste tehingute tarbeks elektroonilise kinnituse iga konkreetse isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kohta, samuti kõnealuse isiku nime ja aadressi. Kõnealune teave peab vastama artikli 24g lõikes 2 osutatud andmetele.“

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025.

Artiklit 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.

Artiklit 3 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.

Artiklit 4 kohaldatakse alates 4. jaanuarist 2030.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Palun lisage viide, kui see on saadaval.

(2)    Palun lisage viide, kui see on saadaval.

(3)    Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(4)    Koondaruanne on lihtne vorm, mille kauplejad esitavad lisaks käibedeklaratsioonile kord kuus/kvartalis, et deklareerida teistes liikmesriikides asuvatele kauplejatele tarnitud kaubad ja osutatud teenused, ning mis sisaldavad teenuse saajate käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit ja tarnete koguväärtust teenuse saaja kohta konkreetsel ajavahemikul.

(5)    Käibemaksu aruandluskohustustega viidatakse käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtjate kohustusele esitada maksuhaldurile korrapäraselt aruandeid oma tehingute kohta, et oleks võimalik teha järelevalvet käibemaksu kogumise üle.

(6)    Selles kontekstis hõlmab mõiste „platvormimajandus“ teenuste osutamist platvormi vahendusel.

(7)     https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/vat/vat-e-commerce_et .

(8)    Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(9)    Komisjoni talituste töödokument SWD(2017) 428 final.

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

(11)    IT arendus- ja hankestrateegia valikud peab eelnevalt heaks kiitma Euroopa Komisjoni infotehnoloogia ja küberjulgeoleku nõukogu.

(12)    ELT C , , lk .

(13)    ELT C , , lk .

(14)    Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

(15)    Nõukogu direktiiv (EL) XXX/XXXX,........ (ELT L, pp/kk/aa, lk X). [Väljaannete talitus: palun sisestada täielik viide.]

(16)    Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(17)    Nõukogu direktiiv (EL) XXX/XXXX,........ (ELT L, pp/kk/aa, lk X).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).