EUROOPA KOMISJON
Brüssel,26.10.2022
COM(2022) 541 final
2022/0345(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
{SEC(2022) 541 final} - {SWD(2022) 541 final} - {SWD(2022) 544 final}
SISUKORD
SELETUSKIRI
2
1.ETTEPANEKU TAUST2
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS5
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED6
4.MÕJU EELARVELE12
5.MUU TEAVE12
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•
Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
1991. aastal võeti vastu asulareovee puhastamise direktiiv. Direktiivi eesmärk on kaitsta keskkonda asulareovee ja teatavate tööstusvaldkondade reovee ärajuhtimisest tuleneva kahju eest. Liikmesriigid peavad tagama, et kõigi enam kui 2 000 elanikuga tiheasustusalade reovesi kogutakse ja puhastatakse vastavalt ELi miinimumstandarditele. Samuti peavad liikmesriigid määrama kooskõlas direktiivis sätestatud kriteeriumidega kindlaks tundlikud alad, mille suhtes kohaldatakse rangemaid standardeid ja tähtaegu. Lisaks annavad liikmesriigid iga kahe aasta tagant aru direktiivi rakendamise kohta. See teave avaldatakse iga kahe aasta järel avaldatavas komisjoni aruandes.
2019. aastal toimus õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames direktiivi põhjalik hindamine (edaspidi „hindamine“), mille käigus jõuti järeldusele, et direktiivi rakendamise tulemusel on oluliselt vähenenud saasteainete sattumine keskkonda. ELis puhastatakse ligikaudu 22 000 linnas (mille reostuskoormus on kokku umbes 520 miljonit inimekvivalenti) reovesi tsentraalsetes süsteemides. Mõju ELi järvede, jõgede ja merede vee kvaliteedile on nähtav ja käegakatsutav.
Üks peamisi põhjuseid, miks direktiiv on tulemuslik, on selles sätestatud nõuete lihtsus, mis hõlbustab nende täitmise tagamist. Praegu kogutakse nõuetekohaselt 98 % ja puhastatakse nõuetekohaselt 92 % ELi reoveest, ehkki mõnes liikmesriigis on endiselt raskusi täieliku nõuetele vastavuse saavutamisel. Euroopa fondid pakuvad olulist tuge, et aidata liikmesriikidel saada vajalikud investeeringud. ELis eraldatakse veevarustusse ja sanitaarvõimalustesse investeerimiseks igal aastal keskmiselt 2 miljardit eurot. Hindamine näitas, et lähenemisviis, mille puhul ühendatakse omavahel täitmise tagamine ja rahaline toetus, on end ära tasunud ning on aidanud tagada üha suurema vastavuse direktiivi nõuetele.
Reoveekäitlejad on enamjaolt (60 %) avalik-õiguslikud äriühingud, mis kuuluvad pädevatele avaliku sektori asutustele. Tegemist võib olla ka pädeva avaliku sektori asutuse jaoks tegutseva eraõigusliku äriühinguga või segaomandis oleva äriühinguga. Nad on osa suletud turust, kuna ühiskanalisatsioonivõrguga ühendatud kodanikud ja ettevõtjad ei saa käitlejat valida. Nii hindamine kui ka konsultatsioonid kinnitasid, et sektoris üldjuhul reageeritakse õiguslikele nõuetele.
Hindamise käigus tehti kindlaks kolm peamist valdkonda, kus esineb endiselt murekohti, mille alusel määratleti probleemid mõju hindamise jaoks.
1. Muud reostusallikad asulates. Direktiivis keskendutakse olmereovee kogumisele ja puhastamisele tsentraalsetes puhastites. Vähem tähelepanu pööratakse muudele reostusallikatele asulates (väiksemad linnad alla 2 000 ie, muud kui tsentraalsed reoveepuhastid, vihmavesi). Mõne saasteaine eemaldamisel kohaldatav piirnorm on alates 1991. aastast toimunud tehnilise arengu valguses aegunud ning tekkinud on uued saasteained, nagu mikroplast või mikrosaasteained, mis võivad olla keskkonnale või rahvatervisele ohtlikud juba väga väikese kontsentratsiooni juures.
2. Direktiivi kooskõla Euroopa rohelise kokkuleppega. Pärast direktiivi vastuvõtmist on tekkinud uued ühiskondlikud väljakutsed. Euroopa rohelises kokkuleppes on sätestatud kõrgelennulised poliitikaeesmärgid, et võidelda kliimamuutustega, suurendada ELi majanduse ringluspõhisust ja vähendada keskkonnaseisundi halvenemist. Reoveesektoris tuleb teha lisajõupingutusi, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet (34,45 miljonit tonni CO2 aastas (umbes 0,86 % ELi koguheitest)), kahandada energiatarbimist (ligikaudu 0,8 % ELis tarbitavast energiast) ning suurendada ringluspõhisust, parandades reoveesetete käitlemist (eelkõige lämmastiku (N) ja fosfori (P), samuti võimalike väärtuslike orgaaniliste ainete kogumise kaudu) ning suurendades puhastatud vee ohutut taaskasutamist.
3. Ebapiisav ja ebaühtlane juhtimine. Hindamine ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringud näitasid, et käitlejate tulemuslikkus ja läbipaistvus on väga erinev. Lisaks rõhutatakse Euroopa Kontrollikoja aruandes, et põhimõtet „saastaja maksab“ ei kohaldata piisavalt. Seire- ja aruandlusmeetodeid saaks täiustada eeskätt täiendava digiteerimisega. Samuti näitas hiljutine COVID-19 kriis, et reovesi on usaldusväärne allikas, kust saab kiiresti kasulikku teavet rahvatervise jaoks, kui tervise ja reoveekäitluse eest vastutavate pädevate asutuste tegevus on hästi koordineeritud.
Direktiivi läbivaatamine on üks nullsaaste tegevuskava meetmeid. Läbivaatamise põhieesmärk on tegeleda kulutõhusalt eespool nimetatud probleemidega, hoides samal ajal direktiivi võimalikult lihtsana, et tagada selles sätestatud nõuete korralik rakendamine ja täitmise tagamine.
•
Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamisel eeldatavasti väheneb veelgi asulates asuvatest allikatest pärit reostus. Seetõttu on direktiivi läbivaatamine otseselt seotud keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi ja põhjaveedirektiivi (veepoliitika raamdirektiivi kaks tütardirektiivi) muutmisega, mille raames vaadatakse läbi neis direktiivides esitatud saasteainete loetelud, milles on kindlaks määratud saasteainete vastuvõetavad sisaldused pinna- ja põhjavees. Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamisel on positiivne mõju
merestrateegia raamdirektiivi
ja suplusvee direktiivi
läbivaatamisele
. See on seotud ka tööstusheidete direktiivi
läbivaatamisega
ning Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit käsitleva määruse seonduva läbivaatamisega, kuna teatav tööstusheide kogutakse ühiskanalisatsioonivõrkudes. Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamisel lisatavad meetmed, mille eesmärk on veelgi vähendada mikrosaasteaineid, eelkõige neid, mis tulenevad ravimite ja hügieenitarvete kasutamisest, aitavad kaasa kestlikkust toetava kemikaalistrateegia ja ravimistrateegia nõuetekohasele rakendamisele.
Ringmajanduse tegevuskavas on selgelt osutatud sellele, et asulareovee sektor tuleb paremini lõimida ringmajandusega. See on eriti asjakohane reoveesetete direktiivi puhul, millega reguleeritakse reoveesetete kasutamist põllumajanduses, ja see mõjutab mulla seisundit käsitlevat ettepanekut, millest anti teada ELi mullastrateegias 2030. aastaks.
On olemas otsesed seosed elurikkuse strateegiaga, kuna veereostuse vähendamisega tuuakse otsest kasu ökosüsteemidele. Linnade haljastamise meetmetega – näiteks nendega, mis tulenevad looduse taastamise määrusest – ei looda mitte üksnes hea elupaik tolmeldajatele, lindudele ja muudele liikidele, vaid aidatakse ka otseselt saada kontrolli alla vihmavesi ja sellega seotud reostus, parandades samal ajal üldist elukvaliteeti. Samuti aitab vee kvaliteedi ja koguste parem haldamine linnapiirkondades kaasa kliimamuutustega kohanemisele.
•
Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Uue geopoliitilise olukorra tõttu peab EL tublisti kiirendama üleminekut puhtale energiale, et kaotada sõltuvus ebausaldusväärsetest tarnijatest ja ebakindlatest fossiilkütustest. Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamine, mis on kooskõlas kava „REPowerEU“ eesmärkidega ja 2022. aasta õigusakti ettepanekuga COM(2022) 222 taastuvenergia direktiivi muutmise kohta, milles juba on nimetatud käsitlemist vajava valdkonnana reoveepuhasteid, peaks aitama otseselt kaasa selle saavutamisele, kuna läbivaatamisel kehtestatakse selge ja mõõdetav eesmärk jõuda reovee puhastamise sektoris 2040. aastaks energianeutraalsuseni. Kõige edasijõudnumate liikmesriikide kogemustest on näha, et seda on võimalik saavutada, kui ühendada meetmed, millega suurendatakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaselt energiatõhusust, ning toodetakse taastuvenergiat, eelkõige reoveesetetest biogaasi, millega saab asendada imporditavat maagaasi.
See eesmärk on igati kooskõlas ELi kliimamääruses sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning jõupingutuste jagamise määrusega, mille kohaselt peavad liikmesriigid vähendama heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvates sektorites kasvuhoonegaaside heidet vastavalt riiklikele eesmärkidele. See on kooskõlas ka hiljutise energiatõhususe direktiivi uuestisõnastamise ettepanekuga, mis sisaldab kõigile avaliku sektori asutustele kehtestatavat eesmärki vähendada energiatarbimist aastas 1,7 %, ning 2021. aasta ettepanekuga vaadata läbi taastuvenergia direktiiv ja kavaga „REPowerEU“, milles on suurendatud 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 45 %ni. Algatus võib samuti aidata saavutada kava „RepowerEU“ eesmärki suurendada biometaani tootmist ELis 2030. aastaks 35 miljardi kuupmeetrini ning toetada komisjoni 2021. aasta
ettepanekut COM(2021) 805 võtta vastu määrus metaaniheite vähendamiseks
.
Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamine on ka täielikult kooskõlas Euroopa tuleviku konverentsi lõplike ettepanekutega, eelkõige ettepanekutega reostuse vastu võitlemise kohta, täpsemalt ettepanekuga 2.7 kaitsta veeallikaid ning võidelda jõgede ja ookeanide reostuse vastu, sealhulgas mikroplastireostuse uurimise ja tõkestamise kaudu.
Käesolev ettepanek aitab otseselt kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõtte rakendamisele. Samuti on EL võtnud kindlalt nõuks rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle kestliku arengu eesmärke, sealhulgas 6. eesmärki tagada kõikidele võrdne juurdepääs piisavatele ja õiglastele sanitaarvõimalustele ja hügieenile.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•
Õiguslik alus
Kehtiv asulareovee puhastamise direktiiv põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 192 lõikel 1, kus on sätestatud, et „[l]iidu keskkonnapoliitika, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma.“ Reovee käitlemise alaseid meetmeid tuleb võtta kooskõlas nende oluliste sätetega ning silmas pidades ELi ja liikmesriikide jagatud pädevust. See tähendab, et EL võib õigusakte vastu võtta vaid juhul, kui ta järgib nõuetekohaselt vajalikkuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.
•
Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
ELi meetmed on endiselt olulised tagamaks, et kõik ELis elavad inimesed saavad kasu jõgede, järvede, põhjaveekogude ja merede vee kvaliteedi paranemisest. Kuna 60 % ELi veekogudest on piiriülesed, on vaja tagada kõikjal sama kiiresti samal tasemel kaitse, et vältida olukorda, kus edusammude puudumine mõnes riigis seab ohtu teiste liikmesriikide jõupingutused. Hindamine on näidanud, et asulareovee puhastamise direktiiv on olnud enamikus liikmesriikides ainulaadne vajalikku taristusse tehtavate investeeringute edendaja.
Hindamine kinnitas ka seda, et ELi meetmete abil on võimalik veelgi paremini tagada võrdsel tasemel keskkonna- ja inimeste tervise kaitse kõikides liikmesriikides. Viimase 30 aasta jooksul, mil on rakendatud asulareovee puhastamise direktiivi, on supluskohtade vee (seega ka turismi- ja puhkealade vee), joogivee tootmiseks kasutatava toorvee ja veekogude vee kvaliteet üldiselt säilinud ja mitmel juhul paranenud. Hiljutine COVID-19 pandeemia näitas liikmesriikide vastastikust sõltuvust seoses viiruse levimisega. Reovees esinevate patogeensete tegurite tõhusa, kiire ja ühtlustatud jälgimise tagamine võib kasu tuua kogu ELile. Ilma ühtlustamata ja terviklike ELi tasandi meetmeteta oleks uut tüüpi viiruste ja muude oluliste tervisenäitajate jälgimine reovees võimalik vaid mõnes üksikus, tõenäoliselt kõige edasijõudnumas liikmesriigis.
Kõigile ELi elanikele tuleks tagada parem juurdepääs sanitaarvõimalustele. Samuti tuleks tagada kõigile võrdne juurdepääs olulisele teabele (reoveekäitlejate majanduslike näitajate ja keskkonnatoime kohta). Kõik liikmesriigid seisavad silmitsi kliimamuutuste tagajärgedega, eelkõige mõjuga oma veerežiimile. Sademete sagedus ja hulk on muutunud, mis lisaks üleujutustele suurendab puhastamata vihmaveest (reovee ülevool ja asula äravooluvesi) tuleneva reostuse ohtu. Samamoodi esineb uusi probleemseid saasteaineid (nagu mikrosaasteained või mikroplast) kõigis liikmesriikides ning kõigis liikmesriikides mõjutab vee kvaliteeti heide muudest asulates asuvatest allikatest. Samuti on kindlakstehtud probleemide põhjused liikmesriikides väga sarnased.
Veel näitas hindamine, et ELi standardid aitasid olulisel määral kaasa üleilmselt konkurentsivõimelise ELi veesektori väljakujunemisele. Pärast direktiivi vastuvõtmist on loodud mitu ettevõtet, kes on saavutanud reovee puhastamise sektoris ülemaailmse juhtpositsiooni ja ekspordivad oma teenuseid üle kogu maailma. ELi standardite täiendav ajakohastamine, näiteks uute mikrosaasteaineid või energiakasutust käsitlevate nõuete kehtestamine, soodustab innovatsiooni ja suurendab lõppkokkuvõttes mastaabisäästu.
•
Proportsionaalsus
Eelistatud poliitikavariant hõlmab proportsionaalset paketti meetmeid, mis on kõigist võimalikest meetmetest kõige kulutõhusamad (lisateavet leiab mõjuhinnangu punktist 7.1). Suurt tähelepanu pöörati optimaalse lahenduse leidmisele, pidades silmas järgmist:
·kulude ja tulude analüüs (või kulutõhususe analüüs mikrosaasteainete puhul, kuna puudus usaldusväärne meetod rahalise kasu mõõtmiseks): rahaline kasu on järjekindlalt suurem kui kulud eelistatud variandi iga meetme puhul kõikides liikmesriikides;
·halduskoormuse kahanemine ja täitmise tagatavus: kui keskendas vaid piiratud arvule puhastitele või tiheasustusaladele, on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi sellistes valdkondades nagu reostuse, energiakasutuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine ning hoida ühtlasi halduskoormus proportsionaalsel tasemel ja tagada nõuete täitmise hea taseme;
·riskipõhise lähenemisviisi rakendamine enamiku kavandatud meetmete puhul, mis aitab tagada investeeringute tegemise seal, kus neid vaja on.
Kui optimaalne lahendus tuleb leida kohalikul tasandil, on riiklikele või kohalikele ametiasutustele jäetud paindlikkus. Seda on näiteks vaja, et saavutada energianeutraalsuse eesmärk või vähendada vihmaveest tulenevat reostust lõimitud veemajanduskavade alusel.
•
Vahendi valik
Algatuse eesmärkini saab kõige paremini jõuda uuesti sõnastatud direktiivi abil, mis on – nagu näitas õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames toimunud hindamine – kõige asjakohasem õigusakt asulareovee kogumise ja puhastamise reguleerimiseks.
Direktiiviga nõutakse liikmesriikidelt direktiivi eesmärkide saavutamist ja meetmete rakendamist nende endi materiaal- ja menetlusõiguse süsteemide raames. Selline lähenemisviis annab liikmesriikidele ELi meetmete rakendamisel suurema vabaduse kui määrus, jättes direktiivi meetmete rakendamiseks sobivaimate vahendite valiku liikmesriikidele.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•
Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
2019. aastal toimus õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames asulareovee puhastamise direktiivi hindamine. Lisaks hindamise käigus kindlaks tehtud kolmele peamisele probleemile (vt eespool) näitas direktiivi tulemuslikkuse hindamine, et direktiiv on edukalt aidanud vähendada sihikule võetud saasteainete heidet asulate punktallikatest (olme-/asulareovesi ja sarnane tööstusreostus). Biokeemiline hapnikutarve ning lämmastiku- ja fosforisisaldus puhastatud heitvees kahanesid aastatel 1990–2014 ELis vastavalt 61, 32 ja 44 %. Tänu sellele on selgelt paranenud ELi veekogude vee kvaliteet.
Sidususe hindamine näitas, et direktiiv on üldiselt sisemiselt sidus. Direktiiv toimib koostoimes muude ELi õigusaktidega ning aitab suurel määral kaasa veepoliitika raamdirektiivi, suplusvee direktiivi ja joogiveedirektiivi eesmärkide saavutamisele. Asulareovee puhastamise direktiiviga hõlmatud tegevus kattub vähesel määral tegevusega, mis on reguleeritud tööstusheidete direktiiviga. Üldiselt ei esine probleeme ka direktiivi ja uuemate ELi poliitikameetmete sidususe osas, kuigi direktiivi ning kliima- ja energiapoliitika vahelist kooskõla saaks mõnevõrra parandada.
Asjakohasuse ja tulemuslikkuse analüüs näitas vajadust jätkata sekkumist, muu hulgas seetõttu, et sobimatult puhastatud või puhastamata asulareovesi on endiselt üks peamisi põhjuseid, miks ELi veekogud ei saavuta vähemalt veepoliitika raamdirektiivi kohast head seisundit. Peale selle peavad teadusringkonnad, poliitikakujundajad ja üldsus üha olulisemaks probleemiks aina lisanduvaid tõendeid uute probleemsete saasteainete, sealhulgas mikrosaasteainete (nagu ravimid ja mikroplast) esinemise kohta veekogudes.
Mis puudutab ringmajanduse pakutavaid võimalusi, siis on asulareovee puhastamise direktiivis mõned üksikud sätted reovee ja reoveesetete taaskasutamise või väärtuslike komponentide kogumise kohta. Nende täitmist ei ole kunagi rangelt tagatud, osaliselt seepärast, et puuduvad tugevad ja ühtlustatud ELi tasandi standardid ning esineb võimalik oht inimeste tervisele.
ELi lisaväärtuse hindamisel, kus muu hulgas vaadeldi, kas direktiiv on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, selgus, et suur hulk sidusrühmi peab asulareovee puhastamise direktiivi endiselt vajalikuks ning et direktiivi kehtetuks tunnistamisel oleks kahjulik mõju. Direktiiv aitab kaitsta umbes 60 % ELi piiriülestest vesikondadest reovee ärajuhtimise kahjuliku mõju eest. Lõpetuseks tehti hindamise käigus kindlaks mitmesugused võimalused, kuidas direktiivi lihtsustada ja kasutada paremini ära digiteerimist, ning neid võimalusi võeti arvesse direktiivi läbivaatamisel.
Pärast õiguskontrollikomitee soovitusi (17. juuli 2019. aasta arvamus) hindamisaruannet täiustati, eelkõige selliste aspektide osas nagu peamised põhjused, miks mõnes liikmesriigis on raskusi nõuete täitmisel, ELi veekogude vee kvaliteeti mõjutav laiem kontekst ja uute saasteainetega tegelemise tähtsus. Tugevdati järeldusi ja esitati üksikasjalikumat teavet olukorra kohta igas liikmesriigis.
•
Konsulteerimine sidusrühmadega
REFITi kohase hindamise ja seejärel mõju hindamise raames toimus põhjalik konsulteerimine, mis hõlmas mitut eri konsultatsiooni, nagu on ette nähtud konsultatsioonistrateegias. Sidusrühmadega konsulteerimise meetoditeks valiti poolstruktureeritud intervjuud, interaktiivsed seminarid, ulatuslik veebipõhine avalik konsultatsioon, et jõuda eri teemadel suure hulga sidusrühmadeni, ning samuti faktilist teavet ja modelleerimise eeldusi käsitlev kirjalik konsultatsioon. Korraldati ka sidusrühmade lõppkonverents, et saada arvamusi komisjoni kavandatud erinevate poliitikavariantide kohta.
Veebipõhine avalik konsultatsioon kestis 12 nädalat: 2021. aasta 28. aprillist 21. juulini. Kokku saadi 285 vastust ja 57 seisukohavõttu. Konsultatsiooni raames koguti vastajatelt arvamusi reoveest põhjustatud reostusega seotud probleemide kohta ja selle kohta, kuidas neid probleeme kõige paremini lahendada. Osalejatel paluti hinnata väiteid või kavandatud meetmeid skaalal ühest (kõige vähem nõus / kõige vähem tulemuslik) viieni (kõige rohkem nõus / kõige tulemuslikum).
Mitmel juhul konsulteeriti liikmesriikidega. Spetsiaalne kohtumine liikmesriikide ekspertidega aitas protsessi alguses kindlaks teha parimad tavad ja võimalikud variandid. Sellele lisandus 2020. aastal eraldi konsulteerimine iga liikmesriigiga, et koostada usaldusväärne lähtestsenaarium (vt allpool). Peale selle toimus 2021. aastal neli veebipõhist temaatilist seminari, kus tähelepanu keskmes oli i) seire ja aruandlus, ii) reovesi ja reoveesetted, iii) kulud ja tulud ning iv) lõimitud veeseire. 26. oktoobril 2021 korraldati sidusrühmade virtuaalne lõppkonverents, et tutvustada peamisi variante ja mõju hindamise esimesi tulemusi (312 osalejat 226 organisatsioonist 27 liikmesriigis).
Sidusrühmade seas valitses suur üksmeel vajaduses direktiivi muuta ja ajakohastada ning samuti peamiste variantide osas, mida mõju hindamisel analüüsida. Kokkuvõttes toetasid sidusrühmad igati eelistatud variandi meetmeid, ehkki olenevalt variandist ja sidusrühmast esines mõningaid erinevusi.
Näiteks olid sidusrühmad ühel meelel vajaduses tegeleda reovees esinevate mikrosaasteainete probleemiga. Kui jätta kõrvale mõned ettevõtjate sidusrühmad (osa keemia- ja ravimitööstusest), siis kõik sidusrühmad, sealhulgas veega seotud ettevõtjad, toetasid mikrosaasteainete eemaldamise nõuet. Enamik sidusrühmi rõhutas ka seda, et on tähtis võtta meetmeid reostuse tekkekohas, ent samuti seda, et tuleb paremini kohaldada põhimõtet „saastaja maksab“, pannes tootjad rahaliselt vastutama kulude eest, mis on seotud mikrosaasteainete eemaldamiseks vajaliku täiendava puhastamisega. Laiendatud tootjavastutuse rakendamist toetas enamik sidusrühmi, välja arvatud ravimi- ja keemiatööstus, mis üldiselt ei poolda sellist süsteemi, leides, et rahalist vastutust peaksid jagama kõik ahelas osalejad (tööstusest tarbijateni) või et selle peaksid võtma avaliku sektori asutused.
Energiaauditetele väljendati ulatuslikku toetust, samal ajal kui riiklikud või kohalikud ametiasutused toetasid ELi-põhiseid energianeutraalsuse eesmärke ja sihte vähem kui teised sidusrühmad. Kõige olulisemate veesektori esindajate saadud täiendav tagasiside osutas soovile, et nii energia- kui ka kliimaneutraalsuse eesmärgid kehtestataks lühema tähtajaga (2030), kui on kavandatud käesolevas aruandes. Kõige edasijõudnumad liikmesriigid toetasid selgelt kogu ELi hõlmavat eesmärki, mis sarnaneb nende enda eesmärgiga. Lõpetuseks soovisid sidusrühmad mõnes aspektis – nagu eutrofeerumise suhtes tundlike alade kindlaksmääramise kriteeriumid – suuremat selgust.
•
Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Sidusrühmadega konsulteerimise kõrval kasutati mõjuhinnangu koostamisel järgmisi peamisi teabeallikaid.
Teadusuuringute Ühiskeskuse välja töötatud mudelid. Teadusuuringute Ühiskeskus on aastate jooksul välja töötanud ELi vee kvaliteedi ja kvantiteedi mudelid. Neid mudeleid kohandati REFITi kohase hindamise ja mõju hindamisega seotud poliitikaküsimustele.
Konsulteerimine ekspertidega. Teadusuuringute Ühiskeskuse ja keskkonna peadirektoraadi ühisel eestvõtmisel konsulteeriti konkreetsetes poliitikaküsimustes (asjakohased individuaalsed süsteemid, antimikroobikumiresistentsus, ühisvoolse kanalisatsiooni ülevool ja asula äravooluvesi, toitained, mikroplast ja kasvuhoonegaaside heide) väikese eksperdirühmaga. Iga küsimuse kohta koostati aruanne, mida kasutati otse mõju hindamisel või Teadusuuringute Ühiskeskuse mudeli täiustamiseks. Kõik aruanded peaks avaldatama lähikuudel.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) pakutav tugi. Keskkonna peadirektoraat tegi koostööd OECDga, et töötada mõju hindamise jaoks välja tulu mõõtmise metoodika. OECD esitas ka mitu aruannet, mis toetasid õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames toimunud hindamist. Peale selle esitas OECD läbipaistvuse ja juhtimisega seotud küsimuste analüüsi.
Põhjalik konsulteerimine liikmesriikidega. 2020. aastal konsulteeriti eraldi iga liikmesriigiga, et töötada välja usaldusväärne lähtestsenaarium ja koguda tõendeid parimate tavade kohta. Iga riigi kohta koostati toimik, kus esitati hüpoteesid, mida Teadusuuringute Ühiskeskus kavatses kasutada modelleerimisel. Kõik liikmesriigid andsid selle konsultatsiooni raames sihtotstarbelist teavet.
Sõlmiti kaks lepingut kahe väliskonsultandiga: üks selleks, et toetada üldist mõju hindamist, ja teine selleks, et toetada mikrosaasteainete puhul laiendatud tootjavastutuse süsteemi kohaldamise teostatavuse uurimist.
•
Mõjuhinnang
Tehti mõjuhinnang. Mõjuhinnangu kokkuvõte ja õiguskontrollikomisjonilt 3. juunil 2022 saadud positiivne arvamus on kättesaadavad
komisjoni dokumentide registris (europa.eu)
.
Iga hindamise raames tõstatatud probleemi jaoks määrati kindlaks poliitikavariandid, lähtudes liikmesriikide parimatest tavadest ja põhjalikust konsultatsioonist sidusrühmadega. Variandid, mida sidusrühmad ei toetanud või mis olid rakendamiseks liiga keerulised, jäeti kõrvale varajases etapis. Töötati välja erineva ambitsioonikusega meetmed alates väheambitsioonikatest meetmetest (meetmeid kohaldatakse üksnes suuremate puhastite suhtes) kuni väga ambitsioonikate meetmeteni (samu meetmeid kohaldatakse ka väiksemate puhastite suhtes) ning nende vahele jäävad keskmise ambitsioonikusega meetmed, mis põhinevad riskipõhisel lähenemisviisil (meetmeid võetakse üksnes juhul, kui on oht keskkonnale või rahvatervisele).
Konsultatsioon näitas, et mõnel juhul – näiteks muude kui tsentraalsete reoveepuhastite (asjakohased individuaalsed süsteemid), läbipaistvuse või tervisenäitajate seire jaoks – on variante vähe. Muude probleemide käsitlemiseks (tugevad vihmasajud, energiakasutus) jäeti kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega piisav paindlikkus, et võimaldada töötada kõige kulutõhusamad lahendused välja kohalikul tasandil.
Variantide mõju hindamisel kasutati mudelit, mille oli loonud Teadusuuringute Ühiskeskus ja mida oli juba kasutatud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames toimunud hindamise jaoks. Võrdluseks koostati lähtestsenaarium (mis tugines eeldusele, et kehtiva direktiivi nõudeid järgitakse täielikult, ja hõlmas täiendavaid tähtaegu mõnele liikmesriigile) ja maksimaalne teostatav stsenaarium.
Iga probleemi puhul lähtuti eelistatud variandi valimisel mitmest kriteeriumist: tasuvus, kulutõhusus, panus Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse ja veereostuse vähenemisse, täitmise tagatavus ja halduskoormuse kahanemine. Eelistatud variant hõlmab proportsionaalset paketti meetmeid, mis on kõigist võimalikest meetmetest kõige kulutõhusamad.
Aastaks 2040 viiakse järk-järgult ellu järgmised peamised meetmed.
Direktiivi kohaldamisala laiendatakse, et hõlmata tiheasustusalad, mille reostuskoormus on üle 1 000 ie.
Muude kui tsentraalsete reoveepuhastite (asjakohaste individuaalsete süsteemide) jaoks töötatakse välja uued standardid ning liikmesriikidelt nõutakse nende puhastite tõhusa kontrolli sisseseadmist.
Vihmaveest põhjustatud reostuse vähendamiseks peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama lõimitud veemajanduskava kõigil suurtel tiheasustusalade ja tiheasustusaladel, millel reostuskoormus on üle 10 000 ie, kui esineb oht keskkonnale. Esikohale seatakse ennetusmeetmed, sealhulgas roheline taristu, ning olemasolevate kogumis-, säilitus- ja puhastussüsteemide optimeerimine, kasutades paremini selgelt määratletud standarditel ja kirjeldustel põhinevat digiteerimist.
Vähendatakse veelgi toitainete keskkonda sattumist, kehtestades lämmastiku ja fosfori eemaldamisel kohaldatavad rangemad piirnormid. Neid uusi norme kohaldatakse järjepidevalt kõigi suuremate puhastite suhtes, mis töötlevad üle 100 000 ie reostuskoormust, aga ka kõigis puhastusjaamades, mis töötlevad üle 10 000 ie reostuskoormust ja asuvad aladel, kus on endiselt probleemiks eutrofeerumine.
Kehtestatakse uued piirnormid selliste mikrosaasteainete jaoks, mille eemaldamiseks on vajalik täiendav puhastamine. Neid kohaldatakse kõigepealt kõigi suurte puhastite suhtes ja seejärel puhastite, mis töötlevad üle 10 000 ie reostuskoormust, kui selgete ja lihtsate kriteeriumide alusel on olemas oht keskkonnale või rahvatervisele.
Kehtestatakse tootjavastutuse süsteem, mis hõlmab ravimeid ja hügieenitarbeid (kaks peamist kahjulike mikrosaasteainete allikat), et katta mikrosaasteainete puhul tekkivad täiendava puhastamise kulud ja innustada tooma ELi turule vähem kahjulikke tooteid.
Liikmesriigid peavad paremini kontrollima ja jälgima tekkekohas reostust, mida põhjustavad muud kui olmereostuse allikad. Selle eesmärk on suurendada võimalusi taaskasutada reoveesetteid ja puhastatud vett ning vähendada ohtu, et ained, mida ei ole võimalik eemaldada, satuvad keskkonda ja et puhastid ei toimi korralikult.
Kõigi reoveepuhastite jaoks, mis töötlevad üle 10 000 ie reostuskoormust, kehtestatakse 2040. aastaks riigi tasandil energianeutraalsuse eesmärk, kooskõlas parimate tavadega, mis on mõnes liikmesriigis juba kindlaks määratud. See tähendab seda, et sektoris kasutatava energia kogus peab olema tasakaalus sektoris toodetava taastuvenergia kogusega. Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse kõigi puhastite puhul, mis töötlevad üle 10 000 ie reostuskoormust, energiaauditeid.
Selleks et parandada sektori juhtimist, peavad reoveekäitlejad muutma läbipaistvaks peamised tulemusnäitajad ja tegema nende näitajate seiret.
Juurdepääsu sanitaarvõimalustele parandatakse viisil, mis on igati kooskõlas hiljuti vastu võetud läbivaadatud joogiveedirektiiviga, millega parandatakse juurdepääsu veevarustusele.
Täiustatakse seiret ja aruandlust, et paremini kasutada võimalusi, mida pakub digiteerimine.
Liikmesriigid peavad korraldama oma tervishoiu ja reovee valdkonna pädevate asutuste vahelise koostöö, et tagada peamiste rahvatervise näitajate (nagu mõne viiruse (nt SARS-CoV-2) esinemine reovees) pidev jälgimine.
Eesmärkide saavutamise tähtajaks valiti 2040. aasta, et anda liikmesriikidele piisavalt aega vajalike investeeringute tegemiseks. Nähakse ette ka vahe-eesmärgid, et tagada direktiivi järkjärguline rakendamine ja abinõude tarvitusele võtmine varajases etapis, kui mõnes liikmesriigis peaks tekkima viivitusi.
2040. aastaks – ajaks, mil kõik meetmed peaksid olema kasutusele võetud – on eelistatud variandi peamine mõju kokkuvõtlikult järgmine.
·Veereostus väheneb võrreldes lähtestsenaariumiga, kahanedes biokeemilise hapnikutarbe osas 4,8 miljonit ie (105,014 tonni), lämmastiku osas 56,4 miljonit ie (229,999 tonni), fosfori osas 49,6 miljonit ie (29,678 tonni), mürgiste mikrosaasteainete osas 77,4 miljonit ie ja E. Coli osas 24,8 miljonit ie. Mikroplasti heide väheneb 9 %, peamiselt tänu vihmavee paremale käitlemisele.
·Energianeutraalsuse saavutamiseks kavandatud meetmete ja lämmastiku täiendava eemaldamise tulemusel kahaneb kasvuhoonegaaside heide 4,86 miljonit tonni (37,32 % sektori välditavast heitest), mis on kooskõlas ELi kliimamääruse ja kliimapaketi „Eesmärk 55“ eesmärkidega.
·Alates 2040. aastast ulatuvad kogukulud 3,848 miljardi euroni aastas, mida on vähem kui eeldatav rahaline kasu (2040. aastaks 6,643 miljardit eurot aastas). Need hinnangud kehtivad nii ELi kui ka iga liikmesriigi tasandil. Lisakulude katmiseks kasutatakse eeldatavasti veetariife (51 %), riigieelarvet (22 %) ja uut tootjavastutuse süsteemi (27 %), mida rakendatakse mikrosaasteainete puhul.
Mis puudutab mõjutatud isikuid, siis mitmesuguste reoveevoogude kogumise, puhastamise, seire ja nõuetekohase ärajuhtimise eest vastutavad reoveekäitlejad. Asulareovee puhastamise direktiivi muutmine avaldab neile otsest mõju. Vaja on lisainvesteeringuid, eelkõige et paremini eemaldada toitained, ent samuti mikrosaasteainete eemaldamiseks. Investeeringuid on vaja ka selleks, et saavutada energianeutraalsus, isegi kui sellised investeeringud toovad tulu vaid (kesk)pikas perspektiivis.
Direktiivi muutmine mõjutab ka elanikkonda, kuna veetariifid ja -maksud reovee puhastamise sektori toetamiseks tasuvad elanikud. On oodata, et veetariifid tõusevad 2040. aastaks ELi tasandil keskmiselt 2,3 %, mõningate erinevustega liikmesriikides, olenevalt nende rahastamisstrateegiast. Nagu on kirjeldatud mõjuhinnangus, ei mõjuta see oodatav tõus veeteenuste üldist taskukohasust üheski liikmesriigis. Oluline on tagada juurdepääs läbipaistvale teabele reovee puhastamise, sealhulgas vee, energia ja kliima vaheliste seoste kohta. Üldsus saab kasu puhtast joogi- ja suplusveest, veekogude paremast ökoloogilisest seisundist, säilitatud elurikkusest ja rahvatervise valdkonna suutlikkusest reageerida paremini võimalikele haiguspuhangutele.
Vee- ja puhastustehnoloogia tööstus saab otsest kasu rangematest standarditest ja direktiivi kohaldamisala laiendamisest väiksematele tiheasustusaladele, samuti meetmetest, millega optimeeritakse reoveekäitlust ning vähendatakse energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet. Eelistatud variandi rakendamisel tekivad uued ärivõimalused, sealhulgas võimalus töötada välja uus puhastustehnoloogia, vähendades samal ajal energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet. Hoogustatakse innovatsiooni, millega säilitatakse ELi veesektori konkurentsieelis. Hügieenitarvete ja ravimite tootjad peavad looma uued tootjavastutuse organisatsioonid ja rahastama nende tegevust. Neil tuleb valida, kas kajastada neid uusi kulusid oma toodete hinnas (hinnatõus kuni 0,59 %) või vähendada nende toodete puhul oma kasumimarginaali (keskmiselt kuni 0,7 %).
•
Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Kooskõlas õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames toimunud hindamise järeldustega sisaldab läbivaadatud direktiiv mõnda selgitust ja lihtsustust. Näiteks on vihmavee ja asjakohaste individuaalsete süsteemide jaoks kehtestatud uutes nõuetes selgitatud, mida liikmesriikidelt oodatakse. Mõni aegunud artikkel jäetakse direktiivist välja. Näiteks kaotatakse võimalus määrata kindlaks vähem tundlikud alad või leevendada nõudeid rannikualadel – kaks võimalust, mida on kasutatud vaid ühe liikmesriigi ühes piirkonnas. Jõupingutusi tehti ka selleks, et piirata aruandlus vaid oluliste elementidega, mida seejärel kasutada nõuetele vastavuse hindamiseks või heite vähendamisel tehtud edusammude jälgimiseks. Need jõupingutused koos digivahendite kasutamisega peaksid aitama piirata halduskoormust, parandades samal ajal andmete kvaliteeti ja andmete kogumise kiirust.
•
Põhiõigused
Ettepanek peaks edendama põhiõigusi, kuna sellega parandatakse juurdepääsu sanitaarvõimalustele – eeskätt tõrjutud ja haavatavate inimeste jaoks – viisil, mis on igati kooskõlas hiljuti läbi vaadatud joogivee direktiiviga (mis sisaldab sarnaseid sätteid veele juurdepääsu kohta).
4.MÕJU EELARVELE
Finantsselgitus, mis käsitleb mõju eelarvele ning käesoleva ettepaneku jaoks vajalikke inim- ja haldusressursse, on esitatud nullsaaste paketi finantsselgituses, mis esitatakse seoses ettepanekuga vaadata läbi pinna- ja põhjavett kahjustavate saasteainete loetelud.
5.MUU TEAVE
•
Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Eelistatud poliitikavariandi põhimeetmete rakendamise kava on esitatud kokkuvõtlikult allpool tabelis 2. 2025. aastaks seatakse sisse täiendav seire, mis hõlmab muud kui olmereostust, tervisega seotud parameetreid, reoveekäitlejate peamisi tulemusnäitajaid ja meetmeid läbipaistvuse suurendamiseks. Luuakse riiklikud ja ELi andmebaasid, mis sisaldavad kõiki nõuetele vastavuse kontrollimiseks vajalikke elemente, ning tehakse kindlaks haavatavad ja tõrjutud inimesed koos meetmetega, millega parandada juurdepääsu sanitaarvõimalustele.
Liikmesriikide aruannetest saab erinevaid näitajaid edusammude mõõtmiseks:
·nõuete täitmise määr ja kaugus püstitatud eesmärgist liikmesriigi ja reovee puhastamise tasandi kohta, mis annavad suurepärase ülevaate direktiivi rakendamisest;
·nende puhastite arv, kus reovett puhastatakse täiendavalt N/P ja mikrosaasteainete eemaldamiseks, ning seonduv N/P heite ja toksilise reostuse vähenemine liikmesriigi ja ELi tasandil;
·liikmesriigi energiakasutus ja seonduv kasvuhoonegaaside heide;
·reovee ülevoolu ja asula äravooluvett käsitlevate lõimitud veemajanduskavadega hõlmatud tiheasustusalade arv ning nende kavade kooskõla ELi eesmärgiga;
·meetmed, mille liikmesriik on võtnud selleks, et parandada juurdepääsu sanitaarvõimalustele ja paremini kontrollida asjakohaseid individuaalseid süsteeme, ning kokkuvõte liikmesriigis jälgitavatest peamistest tervisenäitajatest.
Konkreetselt asulareovee puhastamise direktiivi mõju hindamiseks kasutatakse ka muid andmeid. Nende hulka kuuluvad eelkõige andmed, mis on saadud veepoliitika ja merestrateegia raamdirektiivi alusel suublate (jõed, järved ja mered) vee kvaliteedi kohta. Lisateavet võimalike näitajate kohta, millest tuleb nõuete täitmise hindamiseks ja direktiivi edukuse mõõtmiseks aru anda, leiab mõjuhinnangu 10. lisast.
Läbivaadatud direktiivi esimest põhjalikku hindamist on oodata 2030. aastaks, mil suuremates puhastites peaks olema tehtud enamik investeeringuid. See esimene hindamine võimaldab hinnata läbivaadatud direktiivi edukust ja direktiivi rakendamisega seotud lahendamist vajavaid probleeme. Vajaduse korral võidakse kavandada parandusmeetmeid, et tagada läbivaadatud direktiivi täielik rakendamine. Võidakse kaaluda veel üht hindamist enne 2040. aastat, et valmistuda direktiivi võimalikuks uueks läbivaatamiseks.
|
2025
|
2030
|
2035
|
2040
|
Reovee ülevool ja asula äravooluvesi (vihmavesi)
|
Seire on korraldatud
|
Lõimitud kavad üle 100 000 ie tiheasustusalade jaoks + ohus olevad alad on kindlaks tehtud
|
Lõimitud kavad ohus olevate 10 000 – 100 000 ie tiheasustusalade jaoks
|
Soovituslik ELi eesmärk kõigi üle 10 000 ie tiheasustusalade jaoks
|
Asjakohased individuaalsed süsteemid
|
Korrapärane kontroll kõigis liikmesriikides + aruandlus liikmesriikide puhul, kus on palju asjakohaseid individuaalseid süsteeme
|
ELi standardid asjakohaste individuaalsete süsteemide jaoks
|
|
|
Väikesed tiheasustusalad
|
Uus künnis: 1 000 ie
|
Kõik üle 1 000 ie tiheasustusalad vastavad nõuetele
|
|
|
Lämmastik ja fosfor
|
Ohus olevate alade (10 000 – 100 000 ie tiheasutustusalad) kindlaksmääramine
|
N/P eemaldamise vahe-eesmärk üle 100 000 ie puhastites + uued standardid
|
N/P eemaldamine kõigis üle 100 000 ie puhastites + vahe-eesmärk ohus olevate alade jaoks
|
N/P eemaldamine kõigil ohus olevatel aladel (10 000 – 100 000 ie)
|
Mikrosaasteained
|
Laiendatud tootjavastutuse süsteemide sisseseadmine
|
Ohus olevad alad (10 000 – 100 000 ie) on kindlaks tehtud + vahe-eesmärk üle 100 000 ie puhastite jaoks
|
Täiendav puhastamine kõigis üle 100 000 ie puhastites + vahe-eesmärgid ohus olevate alade jaoks
|
Täiendav puhastamine kõigi ohus olevate alade puhastites
|
Energia
|
Energiaauditid üle 100 000 ie puhastites
|
Energiaauditid kõigis üle 10 000 ie puhastites + vahe-eesmärk
|
Energianeutraalsuse vahe-eesmärk
|
Energianeutraalsus ja seonduv kasvuhoonegaaside vähenemine on saavutatud
|
Tabel 2. Eelistatud poliitikavariandi põhimeetmete rakendamise kava
Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artikkel 1. Reguleerimisese
Direktiivi eesmärke laiendati, et need hõlmaksid lisaks keskkonnakaitsele, inimeste tervise kaitsele, kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, sektori juhtimise ja läbipaistvuse parandamisele paremat juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning, pärast hiljutist koroonaviiruse kriisi, rahvatervisega seotud parameetrite regulaarset seiret asulareovees.
Artikkel 2. Mõisted
Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames tehtud hindamisest lähtudes on olemasolevaid mõisteid veidi selgitatud. Lisatud on mitu mõistet, mis on seotud direktiivi kohaste uute kohustustega; sellised mõisted on näiteks „asula äravooluvesi“, „reovee ülevool“, „ühis- ja lahkvoolne kanalisatsioon“, „kolmanda ja neljanda astme puhastus“, „mikrosaasteaine“, „sanitaarvõimalused“, „antimikroobikumiresistentsus“ jms.
Artikkel 3. Kogumissüsteemid
Kohustust rajada asulareovee kogumissüsteem laiendatakse kõigile tiheasustusaladele, kus reostuskoormus on vähemalt 1 000 inimekvivalenti (ie). Kehtestatakse uus kohustus tagada, et kui kogumissüsteem on olemas, oleksid majapidamised nendega ühendatud.
Artikkel 4. Individuaalne või muu asjakohane süsteem (uus)
See artikkel on uus ja asendab osaliselt endist artiklit 3. Individuaalse või muu asjakohase kogumissüsteemi kasutusvõimalus on alles jäetud, kuid seda piiratakse erandjuhtudele. Sellega seoses on kehtestatud uued kohustused:
individuaalne või muu asjakohane süsteem peab olema nõuetekohaselt projekteeritud, heakskiidetud ja kontrollitud;
kui tiheasustusalal, kus reostuskoormus on vähemalt 2 000 ie, kogutakse nendega üle 2 % puhastatava vee aruandekohasest kogusest, tuleb nende kasutamise kohta esitada üksikasjalikud põhjendused.
Artikkel 5. Asulareovee käitlemise lõimitud kavad (uus)
See artikkel on uus ja sellega kehtestatakse kohustus koostada kohalikud asulareovee käitlemise lõimitud kavad, et vähendada vihmaveega (asula äravooluvesi ja reovee ülevool) kaasnevat reostust. Nende kavade soovituslik sisu ja soovituslikud eesmärgid, mida kohandatakse vastavalt kohalikele tingimustele, põhinevad kehtivatel parimatel tavadel ning neid käsitletakse üksikasjalikult V lisas. Kavad tuleb koostada kõigi tiheasustusalade jaoks, kus reostuskoormus on vähemalt 100 000 ie, ja kõigi niisuguste tiheasustusalade jaoks, kus reostuskoormus on 10 000 – 100 000 ie ja kus reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele.
Artikkel 6. Teise astme puhastus (endine artikkel 4)
Kohustust rakendada asulareovee teise astme puhastust enne selle keskkonda laskmist laiendatakse kõigile tiheasustusaladele reostuskoormusega vähemalt 1 000 ie (võrdluseks on see number praegu kehtivas direktiivis vähemalt 2 000 ie).
Artikkel 7. Kolmanda astme puhastus (endine artikkel 5)
Selle artikli peamisi eesmärke on muudetud, nii et kolmanda astme puhastus on nüüd kohustuslik kõigis suuremates rajatistes, kus puhastatakse vähemalt 100 000 ie-le vastavat veekogust. Kolmanda astme puhastuse peab enne ärajuhtimist läbima ka sellise tiheasustusala reovesi, kus reostuskoormus on 10 000 – 100 000 ie ja mis asub alal, mille puhul liikmesriik on kindlaks teinud, et see on eutrofeerumise suhtes tundlik.
Liikmesriigid peavad kindlaks tegema oma territooriumil paiknevad eutrofeerumise suhtes tundlikud alad ja ajakohastama nende tundlike alade loetelu, mis on koostatud endise artikli 5 kohaselt. Muud selle artikli kohased kohustused on alles jäetud ja neid on ajakohastatud.
Artikkel 8. Neljanda astme puhastus (uus)
See artikkel on uus ja sellega on kehtestatud kohustus rakendada asulareovee suhtes täiendavat puhastust, et kõrvaldada võimalikult suur hulk mitmesuguseid mikrosaasteaineid. Seda puhastust peavad hiljemalt 31. detsembril 2035 hakkama tegema kõik asulareoveepuhastid, kus puhastatakse vee kogust, mis vastab vähemalt 100 000 ie-le. 31. detsembriks 2040 kohaldatakse seda nõuet kõigi tiheasustusalade suhtes, kus reostuskoormus on 10 000 – 100 000 ie ja mis asuvad aladel, kus mikrosaasteainete kontsentratsioon või akumuleerumine kujutab endast riski inimeste tervisele või keskkonnale. Liikmesriigid peavad oma territooriumil need alad kindlaks tegema kooskõlas selles artiklis täpsustatud kriteeriumidega.
Artikkel 9. Laiendatud tootjavastutus (uus)
See artikkel on uus ja sellega kehtestatakse tootjale (sealhulgas importijale) kohustus kanda osa direktiivi artikliga 8 ette nähtud neljanda astme puhastuse kuludest juhul, kui ta laseb liikmesriigi turule tooteid, mis oma olelusringi lõppedes põhjustavad asulareovee saastumist mikrosaasteainetega. Selle rahalise panuse suurus määratakse turule lastavate toodete koguse ja toksilisuse järgi.
Artikkel 10. Miinimumnõuded tootjavastutusorganisatsioonidele (uus)
Selles artiklis sätestatakse artikli 9 lõikes 5 nõutavad miinimumnõuded tootjavastutusorganisatsioonidele.
Artikkel 11. Asulareoveepuhastite energianeutraalsus (uus)
See artikkel on uus ja sellega kehtestatakse kohustus saavutada riigi tasandil energianeutraalsus kõigis reoveepuhastites, mille koormus on üle 10 000 ie. 31. detsembriks 2040 peavad liikmesriigid tagama, et kõigi asulareoveepuhastite aastane toodetav taastuvenergia kokku oleks riigi tasandil võrdne kõigi selliste asulareoveepuhastite aastase kasutatava energiakogusega. Selleks et seda eesmärki oleks lihtsam saavutada, tehakse regulaarselt asulareoveepuhastite energiaauditeid, milles keskendutakse eelkõige sellele, et leida biogaasi tootmise võimalusi ja neid kasutada, vähendades ühtlasi metaaniheidet.
Artikkel 12. Piiriülene koostöö (endine artikkel 9)
Seda artiklit on pisut muudetud: lisatud on uus lõige 2, mille kohaselt on nõutav kutsuda komisjon vajaduse korral toetama liikmesriikidevahelisi arutelusid. Lõiget 1 on muudetud ja, lähtudes hiljutisest juhtumist Oderi jõel, on sinna lisatud kohustus juhureostusest otsekohe teatada.
Artikkel 13. Kohalikud ilmastikutingimused (endine artikkel 10)
Seda artiklit on ajakohastatud ainult seoses artiklite uue numeratsiooniga.
Artikkel 14. Mitteolmereovee ärajuhtimine (endine artikkel 11)
Seda artiklit on muudetud eesmärgiga tagada, et enne, kui pädev asutus väljastab loa mitteolmereovee ärajuhtimiseks asulareovee kogumissüsteemi, konsulteerib ta nende asulareoveepuhastite käitajatega, mida selline ärajuhtimine mõjutab. Peale selle tuleb tagada mitteolmereoveest pärit reostuse regulaarne seire puhastite sisse- ja väljalaske juures, et võetaks asjakohaseid meetmeid võimaliku reostuse allika(te) kindlakstegemiseks ja probleemi kõrvaldamiseks. Need meetmed hõlmavad vajaduse korral väljastatud loa tagasivõtmist.
Artikkel 15. Vee taaskasutus ja asulareovee ärajuhtimine (endine artikkel 12)
Lõiget 1 on muudetud: liikmesriigid peavad süsteemselt edendama kõigist asulareoveepuhastitest saadava puhastatud heitvee taaskasutust.
Lõikes 3 on kohustust kehtestada asulareoveepuhastitest ärajuhtimise luba laiendatud nii, et see hõlmab nüüd kõiki tiheasustusalasid, mille reostuskoormus on vähemalt 1 000 ie.
Artikkel 16. Biolagundatava mitteolmereovee ärajuhtimine (endine artikkel 13)
Lõiget 1 on ajakohastatud (uus numeratsioon). Lõiget 2 on muudetud eesmärgiga tagada, et riigi tasandil kehtestatud nõuded sellise ärajuhtimise kohta on vähemalt samaväärsed direktiivi I lisa B osas esitatud nõuetega.
Artikkel 17. Asulareovee seire (uus)
See artikkel on uus ja sellega kehtestatakse asulareovee riiklik seiresüsteem, et teha asjakohaste rahvatervisega seotud parameetrite seiret asulareovees. Sellega seoses peavad liikmesriigid hiljemalt 1. jaanuariks 2025 looma rahvatervise ja asulareoveepuhastuse eest vastutavate ametiasutuste vahelise koordineeriva struktuuri. See struktuur otsustab, milliste parameetrite seiret millise sagedusega ja millise meetodiga tehakse.
Peale selle toimub vähemalt 70 % riigi elanikkonnalt pärit asulareovee seire, kuni pädevad tervisekaitseasutused kinnitavad, et SARS-CoV-2 pandeemia elanikkonda ei ohusta.
Kõigil sellistel tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 100 000 ie, peavad liikmesriigid regulaarselt tegema antimikroobikumiresistentsuse seiret asulareoveepuhastite väljalasete juures.
Artikkel 18. Riskihindamine ja -juhtimine (uus)
See artikkel on uus. Liikmesriikidel on kohustus hinnata asulareovee ärajuhtimisega kaasnevaid riske keskkonnale ja inimeste tervisele ning vajaduse korral võtta nende riskide vähendamiseks täiendavaid meetmeid lisaks selle direktiivi kohastele miinimumnõuetele. Need meetmed peaksid asjakohasel juhul hõlmama reovee kogumist ja puhastamist tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on alla 1 000 ie, kolmanda või neljanda astme puhastuse rakendamist tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on alla 10 000 ie, ning lisameetmeid sademevee põhjustatud reostuse vähendamiseks tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on alla 10 000 ie.
Artikkel 19. Juurdepääs sanitaarvõimalustele (uus)
See artikkel on uus. Liikmesriikidelt nõutakse sanitaarvõimalustele juurdepääsu parandamist ja säilitamist, eelkõige haavatavate ja tõrjutud elanikkonnarühmade jaoks.
31. detsembriks 2027 peavad liikmesriigid tegema kindlaks, millistesse kategooriatesse kuuluvatel inimestel puudub juurdepääs sanitaarvõimalustele või on see piiratud, hindama võimalusi selliste inimeste jaoks sanitaarrajatistele juurdepääsu parandada ning julgustama tasuta ohutult juurdepääsetavate sanitaarrajatiste rajamist avalikus ruumis kõigil tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 10 000 ie.
Artikkel 20. Reoveesetted (endine artikkel 14)
Seda artiklit on ajakohastatud: reoveesetteid töödeldakse, võetakse ringlusse või taaskasutusse, kui see on asjakohane jäätmete raamdirektiivis määratletud jäätmehierarhia kohaselt ja vastab reoveesetete direktiivi nõuetele, ning kõrvaldatakse jäätmete raamdirektiivis esitatud nõuete kohaselt. Selleks et kriitilise tähtsusega materjalide, nt fosfori taaskasutusmäära märkimisväärselt suurendada, antakse komisjonile volitus fikseerida minimaalsed taaskasutusmäärad.
Artikkel 21. Seire (endine artikkel 15)
Kehtestatud on uued kohustused: nüüd peavad liikmesriigid tegema asulareoveepuhastite väljalasetes asula äravooluvee ja reovee ülevooluga seotud reostuse ning selle direktiivis reguleerimisalasse kuuluvate saasteainete kontsentratsioonide ja nendega seotud reostuskoormuse seiret, samuti mikroplastide esinemise seiret (ka reoveesettes). Peale selle tuleb kooskõlas artikliga 13 regulaarselt teha teatavate mitteolmereoveest pärit saasteainete seiret reoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures.
Artikkel 22. Teave rakendamise järelevalve kohta (endine artikkel 16)
See artikkel on uus. Aruandlust käsitlevaid sätteid on lihtsustatud ja need on asendatud uue süsteemiga, mis ei seisne tegelikus aruannete esitamises, vaid niisuguse riikliku andmestu regulaarses ajakohastamises, mille Euroopa Keskkonnaametil ja komisjonil on juurdepääs. Sellega tagatakse, et süsteemi on tõhustatud, sest puudub pikk viiteaeg aruandes esitatud andmete saamise kuupäeva ja tegeliku aruande esitamise kuupäeva vahel.
Artikliga nõutakse, et liikmesriigid loovad andmestud, kuhu kogutakse selle direktiivi alusel asulareoveega seotud asjakohased andmed. Selleks saab näiteks jälgida selle direktiivi lisades loetletud parameetrite, antimikroobikumiresistentsuse, asjakohaste terviseparameetrite jne seireandmeid, kuid ka näiteks meetmeid, mis on võetud sanitaarvõimalustele juurdepääsu tagamiseks vms.
Nende andmestute ülesehitus peab vastama uuesti sõnastatud joogiveedirektiivi artikli 18 kohaselt koostatud andmestute omale. Samuti on ette nähtud pakutav toetus Euroopa Keskkonnaametilt.
Artikkel 23. Riiklik rakenduskava (endine artikkel 17)
Seda artiklit on muudetud. Alles on jäetud kohustus koostada selle direktiivi riiklik rakenduskava ning ette nähtud selle rakenduskava minimaalne sisu. Need kavad peavad sisaldama vähemalt järgmist: i) direktiivi rakendamise taseme hindamine seoses mitmesuguste direktiivist tulenevate kohustustega, ii) selliseks rakendamiseks vajalike investeeringute kindlakstegemine ja kavandamine, iii) hinnang investeeringute kohta, mida on vaja, et uuendada olemasolevaid asulareoveepuhastite taristuid, ja iv) võimalike rahastusallikate kindlakstegemine.
Liikmesriikidelt nõutakse, et nad ajakohastaksid oma riiklikke rakenduskavasid ja esitaksid need komisjonile vähemalt iga viie aasta möödudes, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et nad täidavad selle direktiivi artiklite 3, 4, 6, 7 ja 8 nõudeid.
Artikkel 24. Üldsuse teavitamine (uus)
See artikkel on uus. Liikmesriigid peavad tagama, et internetis on kättesaadav piisav ja ajakohane teave asulareovee kogumise ja puhastamise kohta. Samuti peab kõigile kogumissüsteemiga ühendatud isikutele olema vähemalt kord aastas kõige sobivamal kujul (nt arvetel) kättesaadavaks tehtud peamine teave, näiteks asulareoveepuhastite taristute käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse tase, kogutud ja puhastatud asulareovee aastane kogus majapidamise kohta jms.
Artikkel 25. Õiguskaitse kättesaadavus (uus)
See uus artikkel on kooskõlas põhiõiguste harta artikliga 47 ning sellega rakendatakse Århusi konventsiooni seoses õiguskaitse kättesaadavusega. Üldsusel ja vabaühendustel peab olema võimalus õiguslikult kontrollida selle direktiivi alusel liikmesriigis vastu võetud otsuseid.
Artikkel 26. Hüvitamine (uus)
Lisatud on uus artikkel hüvitamise kohta, mille eesmärk on tagada, et kui on tekkinud tervisekahju täielikult või osaliselt selle tulemusel, et rikuti käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riiklikke meetmeid, on asjaomasel üldsusel võimalik nõuda ja saada asjaomastelt pädevatelt asutustelt, ja kui neid on võimalik kindlaks teha, siis rikkumise eest vastutavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt selle kahju eest hüvitist.
Artikkel 27. Delegeeritud volituste rakendamine (uus)
See on uus standardartikkel, mis käsitleb delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist.
Artikkel 28. Komiteemenetlus (endine artikkel 18)
See on uus standardartikkel, mis käsitleb rakendusaktide vastuvõtmist.
Artikkel 29. Karistused (uus)
See artikkel on uus ja selles täpsustatakse karistuste minimaalset sisu, et need oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, ilma et see piiraks direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) kohaldamist.
Artikkel 30. Hindamine(uus)
See artikkel on uus ja selles esitatakse direktiivi edaspidise hindamise raamistik (nagu on ette nähtud komisjoni parema õigusloome suunistes). Esimene hindamine on kavandatud mitte varasemaks kui kümme aastat pärast selle direktiivi ülevõtmise perioodi lõppu.
Artikkel 31. Läbivaatamine (uus)
Kõige rohkem iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle direktiivi rakendamise kohta ja lisab sellele vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.
Artikkel 32. Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted (uus)
See artikkel on uus ja selles on sätestatud, et arvesse võetakse Mayotte’i eriomast olukorda ning kuni artiklis 7 sätestatud uute nõuete kohaldamiseni jätkatakse samal tasemel keskkonnakaitsega, nagu on sätestatud endises artiklis 5.
Artikkel 33. Ülevõtmine (endine artikkel 19)
See artikkel põhineb standardvormil.
Artikkel 34. Jõustumine (uus)
See artikkel põhineb standardvormil. Sätestatakse direktiivi jõustumine kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 35. Adressaadid (endine artikkel 20)
Seda artiklit ei muudeta.
Endine artikkel 6 on välja jäetud
See artikkel on lihtsustamise huvides välja jäetud, kuna vähem tundlike alade määramise võimalust kasutatakse liikmesriikides väga harva. Lisaks vähendaks selle võimaluse allesjätmine direktiivi läbivaadatud tekstis keskkonnakaitse üldist taset, mille poole direktiivi läbivaatamisega püüeldakse.
Endine artikkel 7 on välja jäetud
Kohustus asulareovett enne ärajuhtimist asjakohaselt puhastada tähendab, et liikmesriigid peavad täitma kehtivates ELi õigusaktides sätestatud nõudeid, mistõttu selle sätte asjakohasus on (õiguslikult) piiratud. Eesmärk tagada asulareovee asjakohane puhastamine 31. detsembriks 2027 jäetakse üleminekusättena alles üksnes Mayotte’iga seoses.
Endine artikkel 8 on välja jäetud
See artikkel on välja jäetud, kuna see on nüüd iganenud – nüüd peavad liikmesriigid täitma artiklis 4 sätestatud nõudeid. Ka see artikkel oli seotud vähem tundlike aladega – kontseptsiooniga, mis on direktiivist välja jäetud.
I lisa
A osa. Kogumissüsteemid
Ei muudetud.
B osa. Asula heitvee juhtimine puhastitest suublatesse
Ajakohastatud uute viitedokumentidega ning miinimumnõuetega teise (tabel 1), kolmanda (tabel 2) ja neljanda astme puhastusele (uus tabel 3).
C osa. Mitteolmereovee ärajuhtimine
Seda osa on muudetud ja nüüd esitatakse selles miinimumtingimused, mille puhul võib väljastada artiklis 13 osutatud loa mitteolmereovee ärajuhtimiseks. Luuakse seos tööstusheidete direktiiviga.
D osa. Seire ja selle tulemuste hindamise võrdlusmeetodid
Asulareoveepuhastite heitvee seirenõudeid on ajakohastatud. Tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 100 000 ie, on nõutav vähemalt ühe proovi võtmine päevas.
II lisa
A osa sisaldab endises II lisas esitatud tundlike alade määramise kriteeriume, need on alles jäetud ja ajakohastatud. Samuti on lisatud loetelu aladest, mida liikmesriigid peavad käsitlema eutrofeerumise suhtes tundlikena.
III lisa. Loetelu toodetest, mis kuuluvad laiendatud tootjavastutust käsitleva artikli 9 kohaldamisalasse (uus)
Laiendatud tootjavastutust käsitleva artikli 9 kohaldamisalasse kuuluvad tooted on tooted, mis kuuluvad mõne selles lisas loetletud ELi õigusakti kohaldamisalasse (ravimid ja kosmeetikatooted).
IV lisa. Tööstussektorid
Endine III lisa – seda ei muudetud.
V lisa. Artikli 5 kohase asulareovee käitlemise lõimitud kava sisu (uus)
Selles lisas loetletakse artikli 5 kohaselt koostatava asulareovee käitlemise lõimitud kava miinimumsisu. Need kavad peavad sisaldama asulareoveepuhasti veekogumisala algse olukorra analüüsi, selles alas reovee ülevoolu ja asula äravooluvee tekitatava reostuse vähendamise eesmärkide määratlust ning nende eesmärkide saavutamiseks võetavate meetmete kirjeldust.
Eesmärgid peavad hõlmama järgmist: i) soovituslik eesmärk, et reovee ülevoolu maht ei oleks suurem kui 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral, ning ii) asula puhastamata äravooluvee eraldi kogumissüsteemide kaudu ärajuhtimise järkjärguline lõpetamine, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et need kogumissüsteemid on piisavalt kvaliteetsed, et mitte halvendada suublate kvaliteeti.
VI lisa. Üldsuse teavitamine (uus)
Selles lisas kirjeldatakse üksikasjalikult üldsusele uue artikli 24 kohaselt antavat teavet.
VII lisa (uus)
See on standardlisa, milles on loetletud kehtetuks tunnistatud direktiiv ja selle hilisemad muudatused, samuti nende ülevõtmise kuupäevad ja kohaldamise alguskuupäevad.
VIII lisa (uus)
See on nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ ja uuesti sõnastatud direktiivi ettepaneku uus vastavustabel.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
2022/0345 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut ⌦ Liidu toimimise lepingut ⌫, eriti selle artiklit 130s ⌦ artikli 192 lõiget 1 ⌫,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
⇩ uus
(1)Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.
🡻 91/271/EMÜ põhjendus 1 (kohandatud)
nõukogu 28. juuni 1988. aasta otsuses Põhjamere ja teiste ühenduse veekogude kaitsmise kohta
kutsutakse komisjoni üles tegema ühenduse tasandil ettepanekuid asulareovee puhastamiseks võetavate meetmete kohta;
🡻 91/271/EMÜ põhjendus 2 (kohandatud)
ühe liikmesriigi reovee puudulikust puhastamisest tingitud reostus kahjustab sageli teiste liikmesriikide veekogusid; vastavalt asutamislepingule 130r on vaja võtta meetmeid ühenduse tasandil;
🡻 91/271/EMÜ põhjendus 3
selleks et puudulikult puhastatud asulareovee kõrvaldamine ei kahjustataks keskkonda, on üldjuhul asulareovett vaja bioloogiliselt puhastada;
🡻 91/271/EMÜ põhjendus 4
tundlikel aladel on vaja nõuda põhjalikumat puhastamist; mõnedel vähem tundlikel aladel võib pidada piisavaks reovee eelselitust;
🡻 91/271/EMÜ põhjendus 5
kogumissüsteemidesse sisenevat tööstusreovett ning heitvee ärajuhtimist ja asulareoveepuhastite reoveesetete kõrvaldamist tuleks reguleerida üldeeskirjade või -määruste ja/või erilubade abil;
🡻 91/271/EMÜ põhjendus 6
teatavate tööstusvaldkondade biolagundatava reovee suhtes, mis ei läbi enne suublasse juhtimist asulareoveepuhasteid, tuleks kohaldada asjakohaseid nõudeid;
🡻 91/271/EMÜ põhjendus 7
julgustada tuleks reovee puhastamisel tekkivate setete ringlusse võtmist; reoveesetete juhtimine pinnavette tuleb järk-järgult lõpetada;
🡻 91/271/EMÜ põhjendus 8
reoveepuhasteid, suublaid ning reoveesetete kõrvaldamist on vaja jälgida, et tagada keskkonna kaitstus reovee ärajuhtimisest tuleneva kahju eest;
🡻 91/271/EMÜ põhjendus 9
on tähtis tagada, et teave reovee ja reoveesetete kõrvaldamise kohta on korrapäraste aruannete kujul üldsusele kättesaadav;
🡻 91/271/EMÜ põhjendus 10
liikmesriigid peaksid koostama ja komisjonile esitama käesoleva direktiivi rakendamise kavad;
🡻 91/271/EMÜ põhjendus 11
tuleks moodustada komitee, mis abistaks komisjoni käesoleva direktiivi rakendamisel ja selle kohandamisel tehnika edusammudega,
⇩ uus
(2)Direktiiviga 91/271/EMÜ on kehtestatud õigusraamistik, mis puudutab asulareovee kogumist, puhastamist ja ärajuhtimist ning biolagundatava reovee ära juhtimist teatavates tööstussektorites. Selle eesmärk on kaitsta keskkonda negatiivse mõju eest, mis tuleneb ebapiisavalt puhastatud reovete ärajuhtimisest. Käesoleva direktiivi eesmärk peaks jääma samaks ja ühtlasi peaks see aitama kaitsta rahvatervist näiteks juhul, kui asulareovett juhitakse suplusvette või veekogudesse, mida kasutatakse joogivee võtmiseks, või kui asulareovett kasutatakse rahvatervist iseloomustavate parameetrite uurimiseks. Samuti peaks see parandama juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning peamisele teabele asulareovee kogumise ja puhastamise juhtimise kohta. Lõpuks peaks käesolev direktiiv aitama järk-järgult kaotada asulareovee kogumisel ja puhastamisel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet, eelkõige lämmastikuheite täiendava vähendamise kaudu, aga ka energiatõhusust ja taastuvenergia toomist edendades, millega see aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 kehtestatud kliimaneutraalsuse 2050. aasta eesmärgi saavutamisele.
(3)2019. aastal viis komisjon õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames läbi nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ hindamise (edaspidi „hindamine“). Selle tulemusena selgus, et direktiivi teatavaid sätteid on vaja ajakohastada. Tehti kindlaks asulareoveega seotud jääkreostuskoormuse kolm olulist allikat, mille puhul reostust oleks võimalik vältida, nimelt reovee ülevool ja asula äravooluvesi, võimalikud mittetöötavad individuaalsed süsteemid (st niisuguse olmereovee puhastamise süsteemid, mis kogumissüsteemi ei sisene) ning väikesed tiheasustusalad, mis ei ole praegu direktiiviga 91/271/EMÜ täielikult hõlmatud. Need kolm reostusallikat avaldavad liidu pinnaveekogudele märkimisväärset koormust. Lisaks rõhutati hindamisaruandes vajadust parandada asulareoveega seotud tegevuste läbipaistvust ja juhtimist, et haarata kinni võimalusest, mida asulareovee puhastamise sektor pakub taastuvenergia arendamiseks ning märkimisväärseks liikumiseks energianeutraalsuse ja seejuures ka kliimaneutraalsuse suunas, ning ühtlustada terviseparameetrite, näiteks COVID-19 viiruse ja selle variantide seiret asulareovees, toetades sellega rahvatervisega seotud meetmeid.
(4)Väikesed tiheasustusalad avaldavad märkimisväärset koormust 11 %-le liidu pinnaveekogudest. Selleks et niisugustelt tiheasustusaladelt pärit reostust paremini vähendada ning et vältida töötlemata asulareovee juhtimist keskkonda, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada kõigi tiheasustusalade suhtes, mille reostuskoormus on vähemalt 1 000 inimekvivalenti (ie).
(5)Selleks et tagada asulareovee tõhus puhastamine enne selle keskkonda juhtimist, tuleks tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 1 000 ie, kogu asulareovesi koguda tsentraalsete kogumissüsteemide abil. Kui sellised süsteemid on juba olemas, peaksid liikmesriigid tagama, et nendega on ühendatud kõik asulareovee allikad.
(6)Erandjuhul, kui on võimalik tõendada, et asulareovee tsentraalne kogumissüsteem ei annaks keskkonnakasu või kaasneksid sellega ülemäärased kulud, tuleks liikmesriikidel lubada kasutada individuaalseid asulareovee puhastamise süsteeme, tingimusel et on tagatud sama puhastusaste nagu teise ja kolmanda astme puhastuse korral. Selleks peaksid liikmesriigid looma riiklikud registrid, et teha kindlaks nende territooriumil kasutusel olevad individuaalsed süsteemid ja võtta vajalikud meetmed, millega tagatakse nende süsteemide nõuetekohane hooldus ja regulaarne vastavuskontroll. Eelkõige peaksid liikmesriigid tagama, et asulareovee kogumiseks ja säilitamiseks kasutatavad individuaalsed süsteemid oleksid vastupidavast materjalist ja lekkekindlad ning et süsteemide järelevalve ja kontroll toimuks korrapäraselt ja kindlaksmääratud ajavahemike järel.
(7)Vihmasadude ajal on reovee ülevool ja asulate äravooluvesi suured keskkonda juhitud reostuse allikad. Sademerežiimi järkjärgulise kliimamuutusest tingitud muutmise ning linnastumise ühismõju tulemusena need heited eeldatavasti vähenevad. Nende reostusallikate vähendamiseks tuleks lahendused leida kohalikul tasandil, võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi. Need lahendused peaksid põhinema linnapiirkondade veevarude kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel lõimitud majandamisel. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et kõigi vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade jaoks koostatakse kohalikul tasandil asulareovee käitlemise lõimitud kavad, sest nende tiheasustusalade osakaal tekitatavas koormuses on märkimisväärne. Peale selle tuleks koostada asulareovee käitlemise lõimitud kavad 10 000 – 100 000 ie tiheasustusalade jaoks, kus reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast keskkonna- või rahvaterviseriski.
(8)Selleks et tagada asulareovee käitlemise lõimitud kavade kulutõhusus, on oluline, et need põhineksid arenenud linnapiirkondades kasutatavatel parimatel tavadel. Seepärast peaksid kaalutavad meetmed põhinema kohalike tingimuste põhjalikul analüüsil ning nende aluseks peaks olema ennetav lähenemisviis, mille eesmärk on piirata reostumata vihmavee kogumist ja optimeerida olemasoleva taristu kasutamist. Eelistada tuleks rohelisi arendusi ning uus hall taristu tuleks kavandada üksnes äärmise vajaduse korral. Selleks et kaitsta keskkonda, eriti rannikualade ja merekeskkonda, ning inimeste tervist ebapiisavalt puhastatud asulareovee ärajuhtimise kahjuliku mõju eest, tuleks kõigil vähemalt 1 000 ie tiheasustusaladel rakendada kogu ärajuhitava asulareovee teise astme puhastust.
(9)Hindamisest nähtub, et direktiivi 91/271/EMÜ rakendamisega saavutati lämmastiku- ja fosforiheite märkimisväärne vähenemine. Hinnangu kohaselt jäävad asulareoveepuhastid siiski oluliseks kanaliks, mida mööda need saasteained keskkonda pääsevad, põhjustades otseselt liidu veekogude ja merede eutrofeerumist. Seda reostumist on võimalik osaliselt vältida, sest tehnika arengust ja kasutatavatest parimatest tavadest nähtub, et direktiivis 91/271/EMÜ lämmastiku ja fosfori jaoks kehtestatud heite piirnormid on vananenud ja neid tuleks karmistada. Kolmanda astme puhastust peaksid süsteemselt läbi viima kõik asulareoveepuhastid reostuskoormusega vähemalt 100 000 ie, sest sellised puhastid on jäänud oluliseks lämmastiku- ja fosforiheite allikaks.
(10)Seega peaks kolmanda astme puhastus olema kohustuslik tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 10 000 ie ja kust juhitakse heitvett alale, kus toimub eutrofeerumine või on seal eutrofeerumisrisk. Tagamaks, et eutrofeerumise piiramiseks tehtavad jõupingutusi koordineeritaks kõigi asjakohaste vesikondade tasandil kogu valgala ulatuses, tuleks käesolevas direktiivis loetleda alad, kus praegu kättesaadavate andmete kohaselt on probleemid eutrofeerumisega. Selleks et tagada liidu asjakohaste õigusaktide sidusus, peaksid liikmesriigid tegema oma territooriumil kindlaks ka muud alad, kus toimub eutrofeerumine või kus on eutrofeerumisrisk; seda tuleks teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ ja nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ kohaselt kogutud andmete põhjal. Piirnormide karmistamine, eutrofeerumise suhtes tundlike alade ühtsem ja kaasavam kindlakstegemine ning kohustus tagada kõigist suurematest rajatistest pärit reovee kolmanda astme puhastus aitavad üheskoos eutrofeerumist piirata. Kuna selleks on vaja täiendavaid investeeringuid riigi tasandil, tuleks liikmesriikidele anda piisavalt aega nõutava taristu rajamiseks.
(11)Uusimad teaduslikud teadmised, mis on aluseks mitmele komisjoni strateegiale, rõhutavad vajadust võtta meetmeid, et lahendada mikrosaasteainete probleem, sest neid aineid on nüüd leitud kõigis liidu veekogudes. Mõned neist mikrosaasteainetest ohustavad inimeste tervist ja keskkonda isegi väikeses koguses esinedes. Seepärast tuleks kasutusele võtta täiendav, st neljanda astme puhastus, et tagada mitmesuguste mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveest. Neljanda astme puhastuse puhul tuleks keskenduda eelkõige orgaanilistele mikrosaasteainetele, mis moodustavad reostusest märkimisväärse osa ja mille jaoks on eemaldamistehnoloogiad juba välja töötatud. Puhastuse rakendamise aluseks peaks olema ettevaatusprintsiip koos riskipõhise lähenemisviisiga. Seepärast peaksid kõik vähemalt 100 000 ie asulareoveepuhastid tegema neljanda astme puhastust, sest nendest rajatistest tuleb märkimisväärse osa keskkonda lastavatest mikrosaasteainetest ning mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveepuhastites on sellises mastaabis kulutõhus. 10 000–100 000 ie tiheasustusalade puhul tuleks liikmesriikidelt nõuda neljanda astme puhastuse rakendamist aladel, mis on mikrosaasteainetega saastumise suhtes tundlikud; need alad tuleks leida selgete kriteeriumide alusel, mida tuleks täpsustada. Sellised alad peaksid hõlmama kohti, kus puhastatud asulaheitvee juhtimisel veekogudesse on lahjendusaste väike või kus suublat kasutatakse joogivee võtmiseks või on see suplusveekogu. Selleks et vältida neljanda astme puhastuse rakendamise nõuet 10 000–100 000 ie tiheasustusalade puhul, peaksid liikmesriigid standarditud riskihinnangu alusel tõendama, et puudub keskkonna- ja rahvaterviserisk. Selleks et anda liikmesriikidele piisavalt aega kavandada ja rajada vajalikud taristud, tuleks neljanda astme puhastuse rakendamise nõuet kohaldada selgete vahe-eesmärkidega järkjärgult aastani 2040.
(12)Selleks et reoveepuhastite heitvesi vastaks jätkuvalt reovee teise, kolmanda ja neljanda astme puhastusega seotud nõuetele, tuleks võtta proove kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ning need proovide parameetrid peavad vastama väärtustele, mis on direktiivis sätestatud. Selleks et võtta arvesse nende proovide analüüsitulemuste võimalikku tehnilist varieeruvust, tuleks kehtestada maksimaalne proovide arv, mille parameetrid võivad neist väärtustest kõrvale kalduda.
(13)Mikrosaasteainete asulareoveest eemaldamiseks vajalik neljanda astme puhastus toob kaasa täiendavaid kulusid näiteks seoses seirega ja teatavatesse asulareoveepuhastitesse paigaldatavate uute täiustatud seadmetega. Nende täiendavate kulude katmiseks ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 väljendatud põhimõtte kohaselt, et saastaja maksab, on oluline, et tootjad, kes lasevad liidu turule tooteid, milles sisalduvad ained leitakse toote olelusringi lõppedes mikrosaasteainetena asulareoveest, vastutavad oma tegevusega seoses tekkinud ainete eemaldamiseks vajaliku täiendava puhastuse eest. Selle saavutamiseks kõige sobivam vahend on laiendatud tootjavastutuse süsteem, sest see piiraks rahalist mõju maksumaksjatele ja veetariifile ning stimuleeriks ühtlasi keskkonnahoidlikemate toodete väljatöötamist. Täiendavat puhastust (neljanda astme puhastus) vajavas asulareovees leitud mikrosaasteainete peamised allikad on praegu ravimite ja kosmeetikatoodete jäägid. Seepärast tuleks nende kahe tootekategooria suhtes kohaldada laiendatud tootjavastutust.
(14)Sellegipoolest peaks laiendatud tootjavastutuse kohustuste puhul olema võimalik maksuvabastus, kui tooteid lastakse turule väikeses koguses, st alla kahe tonni, kuna sellisel juhul oleks tootja täiendav halduskoormus keskkonnakasuga võrreldes ebaproportsionaalne. Samuti peaks maksuvabastus olema võimalik, kui tootja suudab tõendada, et toote olelusringi lõppedes mikrosaasteaineid ei teki. Selline olukord on näiteks juhul, kui on võimalik tõendada, et tootejäägid on reovees või keskkonnas kiiresti biolagunevad või ei jõuagi asulareoveepuhastisse. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada nende turule lastavate toodete kindlakstegemise üksikasjalikud kriteeriumid, mis oma olelusringi lõppedes reovees mikrosaasteaineid ei tekita. Nende kriteeriumide väljatöötamisel peaks komisjon arvesse võtma teaduslikku või muud tehnilist teavet, sealhulgas asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid.
(15)Selleks et vältida võimalikke siseturu moonutusi, tuleks käesolevas direktiivis sätestada laiendatud tootjavastutuse rakendamise miinimumnõuded, kuid süsteemi tegelik korraldus tuleks otsustada riigi tasandil. Tootjate rahalised maksed peaksid olema proportsionaalsed toodete kogusega, mida nad turule lasevad, ja nende toodete jääkide ohtlikkusega. Need maksed peaksid katma mikrosaateainete seirega, turule lastavate toodete kogust ja ohtlikkust kajastava statistika kogumise, esitamise ja erapooletu kontrollimisega ning käesoleva direktiivi kohaselt asulareovee neljanda astme puhastuse tõhusa rakendamisega seotud kulud, kuid mitte neid ületama. Kuna asulareovett puhastatakse kokkukogutuna, on asjakohane kehtestada nõue, et tootjad ühineksid keskorganisatsiooniga, mis täidab nende eest neile laiendatud tootjavastutusega pandud kohustusi.
(16)Hindamisest on ka selgunud, et reoveepuhastussektoris on võimalus vähendada sektori enda energiatarbimist ja toota taastuvenergiat, näiteks kasutada asulareoveepuhastite olemasolevaid pindu päikeseenergia tootmiseks või toota reoveesetetest biogaasi. Lisaks näidati hindamises seda, et ilma selgete kohustusteta võib selles sektoris oodata vaid osalist edu. Sellega seoses tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad tagaksid, et kõigi nende territooriumil asuvate vähemalt 10 000 ie reostuskoormusega asulareoveepuhastite aastane koguenergiakulu ei ületaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõikes 1 määratletud taastuvenergia kogust, mida need asulareoveepuhastid toodavad. Selle eesmärgini tuleks vahe-eesmärkide kaudu järkjärgult jõuda 31. detsembriks 2040. Selle energianeutraalsuse eesmärgi saavutamine aitab sektoris vähendada välditavat kasvuhoonegaaside heidet 46 % ning saavutada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgid ja nendega seotud riiklikud ja liidu eesmärgid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/842 sätestatud eesmärgid. EList pärit biogaasi ja päikeseenergia tootmise edendamine ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet järgides energiatõhususe parandamise meetmete soodustamine ehk energiapoliitika kujundamisel ja ajakohaste investeerimisotsuste tegemisel kulutõhusate energiatõhususe parandamise meetmete täielik arvessevõtmine aitab vähendada ka liidu energiasõltuvust, mis on üks komisjoni kavas „REPowerEU“ esitatud eesmärkidest. See on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844 ning direktiiviga (EL) 2018/2001, milles asulareovee puhastusjaamad on liigitatud taastuvenergia eelisarendusaladeks ehk on kinnitatud, et need kohad on eriti sobivad taastuvenergia tootmisseadmete paigaldamiseks. Selleks et optimaalsete meetmetega saavutada iga asulareoveepuhasti ja kogumissüsteemi energianeutraalsuse eesmärk, peaksid liikmesriigid tagama, et iga nelja aasta järel tehakse energiaaudit kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikliga 8. Need auditid peaksid hõlmama taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise võimaluste kindlakstegemist direktiivi 2012/27/EÜ VI lisas esitatud kriteeriumide alusel.
(17)Kuna veereostuse piiriülene iseloom nõuab koostööd naaberliikmesriikide või kolmandate riikide vahel, et sellise reostusega võidelda ja teha kindlaks võimalused selle allikat piirata, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad teavitaksid üksteist või kolmandaid riike, kui ühes liikmesriigis või kolmandas riigis ärajuhitud asulareoveest põhjustatud ulatuslik veereostus mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada vee kvaliteeti teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Kui on toimunud reostumisjuhtum, mis märkimisväärselt mõjutab allavoolu asuvaid veekogusid, tuleb sellest teavitada otsekohe. Komisjoni tuleb teavitada kohtumistest ja vajaduse korral peaks komisjon neist osa võtma, kui liikmesriigid seda taotlevad. Samuti on oluline toime tulla piiriülese reostusega, mis on pärit kolmandatest riikidest, millel on mõne liikmesriigiga ühine veekogu. Kolmandatest riikidest pärit reostuse vastu võitlemiseks võib teha koostööd ja kooskõlastada tegevust kolmandate riikidega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) veekonventsiooni või muude asjakohaste piirkondlike konventsioonide, näiteks mere- või jõekonventsioonide raames.
(18)Selleks et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse, peaksid liikmesriigid tagama, et asulareoveepuhasteid, mis ehitatakse nii, et need vastaksid käesoleva direktiivi nõuetele, projekteeritaks, ehitataks, käitataks ja hooldataks nii, et oleks tagatud piisav toimivus kõigi kohalike normaalsete ilmastikutingimuste korral.
(19)Asulareoveepuhastitesse suunatakse ka mitteolmereovett, sealhulgas tööstusreovett, mis võib sisaldada mitmesuguseid saasteaineid, mille suhtes direktiivi 91/271/EMÜ sõnaselgelt ei kohaldata, näiteks raskmetallid, mikroplast, mikrosaasteaineid ja muud kemikaalid. Enamikul juhtudel on teadmised sellise reostuse kohta puudulikud, mis võib halvendada puhastusprotsessi toimet ja aidata kaasa suubla reostumisele, samuti takistada reoveesette ja puhastatud heitvee taaskasutust. Seepärast peaksid liikmesriigid korrapäraselt tegema sellise reostuse seiret, mis on pärit asulareoveepuhastisse juhitavast ja sealt veekogusse juhitavast mitteolmereoveest, ning esitama asjakohaseid aruandeid. Selleks et ennetada ärajuhitavast mitteolmereoveest pärit reostust selle allika juures, tuleks kogumissüsteemiga ühendatud (tootmis)ettevõtetest reovee ärajuhtimiseks anda eelnevalt luba. Selleks et tagada, et kogumissüsteemid ja asulareoveepuhastid oleksid tehniliselt võimelised saabuvat reostust vastu võtma ja puhastama, tuleks enne nende lubade väljastamist konsulteerida asjaomaste mitteolmereovett vastuvõtvate asulareoveepuhastite käitajatega ning neil peaks olema võimalus väljastatud lubadega tutvuda, et oma puhastusprotsesse vastavalt kohandada. Kui saabuvas vees tehakse kindlaks mitteolmereoveest pärit reostus, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et vähendada reostust selle allika juures, ja tõhustama saasteainete seiret kogumissüsteemis nii, et oleks võimalik kindlaks teha reostusallikas, ning vajaduse korral vaatama läbi load, mis anti asjaomastele ühendatud asulareoveepuhastitele. Liidu veevarud on järjest suurema surve all, mis põhjustab mõnes liidu piirkonnas püsivat või ajutist veenappust. Liidu suutlikkus tulla toime üha suureneva survega veevarudele võib paraneda, kui asulate puhastatud heitvett laialdasemalt taaskasutada, piirates magevee võtmist pinnaveekogudest ja põhjaveekogumitest. Seepärast tuleks asulate puhastatud heitvee taaskasutust edendada ja rakendada kõikjal, kus võimalik, võttes ühtlasi arvesse vajadust tagada, et eesmärgina saavutatakse suublate hea ökoloogiline ja keemiline seisund, nagu on määratletud direktiivis 2000/60/EÜ. Asulareovee puhastamise nõuete karmistamine ning meetmed, mida võetakse reostuse paremaks seireks, jälgimiseks ja vähendamiseks selle allika juures, mõjutavad asula puhastatud heitvee kvaliteeti ja toetavad seega vee taaskasutust. Kui vett taaskasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, tuleks seda teha kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2020/741.
(20)Selleks et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine ja eelkõige heite piirnormide järgimine, on oluline teha keskkonda juhitava puhastatud asulaheitvee seiret. Seire tegemiseks tuleks riigi tasandil kehtestada süsteem, mille kaudu on kohustuslik taotleda enne puhastatud heitvee keskkonda juhtimist vastav luba. Selleks et vältida plastist biokilekandjate soovimatut sattumist keskkonda asulareoveepuhastitest, kus neid kasutatakse, on oluline, et heitvee ärajuhtimise luba hõlmaks konkreetset kohustust sellist ärajuhtimist pidevalt jälgida ja ennetada sellist biokilekandjate sattumist keskkonda.
(21)Keskkonna kaitstuse tagamiseks tuleks teatavatest tööstussektoritest biolagundatava mitteolmereovee otse keskkonda juhtimiseks taotleda eelnevat luba ja sellise juhtimise suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid nõudeid. Nende nõuetega tuleks tagada, et teatavates tööstussektorites otse ärajuhitav vesi läbiks teise, kolmanda ja neljanda astme puhastuse sedamööda, kuidas see on vajalik inimeste tervise ja keskkonna kaitseks.
(22)Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt täiendavad liidu meetmed liikmesriikide poliitikat ning nende eesmärk on parandada rahvatervist ja ennetada haigusi. Selleks et tagada asulareovee seisundi põhjal kogutud asjakohaste rahvatervise andmete optimaalne kasutamine, tuleks korraldada asulareovee seire ja kasutada seda ennetaval või varajase hoiatuse eesmärgil, näiteks konkreetse viiruse leidmine asulareoveest on märk epideemia või pandeemia tekkimisest. Liikmesriigid peaksid korraldama püsiva dialoogi ja tegevuse kooskõlastamine rahvatervise eest vastutavate pädevate asutuste ja asulareovee käitluse eest vastutavate pädevate asutuste vahel. Sellise kooskõlastamise käigus tuleks luua loetelu rahvatervise seisukohast olulistest parameetritest, mille seiret asulareovees teha, samuti otsustada proovide võtmise sagedus ja koht. See lähenemisviis kasutab ära ja täiendab teisi liidu algatusi rahvatervise kaitse valdkonnas, näiteks keskkonnaseiret, mis hõlmab reovee seiret. Tuginedes COVID-19 pandeemia jooksul kogutud teabele ning kogemustele, mis saadi komisjoni soovituse (ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis, edaspidi „soovitus“) rakendamisel, tuleks liikmesriikidelt nõuda SARS-CoV-2 ja selle variantidega seotud terviseparameetrite korrapärase seire tegemist. Selleks et tagada ühtlustatud meetodite kasutamine, peaksid liikmesriigid võimalikult suurel määral kasutama SARS-CoV-2 ja selle variantide seireks soovituses esitatud proovivõtu- ja analüüsimeetodeid.
(23)Liit tunnistab vajadust tegelda antimikroobikumiresistentsuse probleemiga ning võttis 2017. aastal vastu Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks. Maailma Tervisorganisatsiooni (WHO) teatel on reovesi tunnistatud ja dokumenteeritud antimikroobikumide ja nende lagunemissaaduste ning antimikroobikumiresistentsete bakterite ja nende geenide peamise allikana. Selleks et koguda teadmisi antimikroobikumiresistentsuse peamiste allikate kohta, on vaja kehtestada kohustus teha asulareovees antimikroobikumiresistentsuse seiret, et laiendada teaduslikke teadmisi ja võtta tulevikus vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.
(24)Keskkonna ja inimeste tervise kaitseks peaksid liikmesriigid kindlaks tegema asulareovee käitlemisest põhjustatud riskid. Selle kindlakstegemise põhjal ning kui vaja, siis vett käsitlevate liidu õigusaktide järgimiseks peaksid liikmesriigid võtma asulareovee kogumiseks ja puhastamiseks rangemaid meetmeid kui need, mida on vaja, et vastata käesolevas direktiivis kehtestatud miinimumnõuetele. Olenevalt olukorrast võivad need rangemad meetmed olla muu hulgas kogumissüsteemide rajamine, asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamine või asulareovee teise, kolmanda või neljanda astme puhastuse rakendamine selliste tiheasustusalade või asulareoveepuhastite korral, mille reostuskoormus ei ulatu künnisväärtuseni, mille puhul kohaldataks standardnõudeid. Samuti võivad need hõlmata täiustatumat puhastust kui miinimumnõuete järgimiseks vajalik puhastus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/7/EÜ nõuete järgimiseks vajalik puhastatud asulaheitvee desinfitseerimine.
(25)Kestliku arengu eesmärk 6 ja sellega seotud siht, millega nõutakse liikmesriikidelt, et 2030. aastaks tuleb „tagada kõikidele inimestele õiglane juurdepääs piisavatele sanitaarvõimalustele ja hügieenile ning teha lõpp avalikule roojamisele, pöörates erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste ning ebasoodsas olukorras olevate inimeste vajadustele“. Peale selle on Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõtte kohaselt igaühel õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas veele ja sanitaarvõimalustele. Sellest lähtudes ning kooskõlas soovitustega, mis on antud WHO suunistes sanitaartingimuste ja tervishoiu kohta, ning vee ja tervise protokolli sätetega peaksid liikmesriigid riigi tasandil tegelema sanitaarvõimalustele juurdepääsu probleemiga. Selleks tuleks tegutseda nii, et kõigi juurdepääs sanitaarvõimalustele paraneks, näiteks seada sisse avalikud sanitaarrajatised ja soodustada juurdepääsu asjakohasetele sanitaarrajatistele haldusasutustes ja avalikes hoonetes kas tasuta või kõigile taskukohase tasu eest. Sanitaarrajatised peaksid võimaldama inimeste uriini, fekaalide ja menstruaalvere ohutut käitlemist ja kõrvaldamist. Neid rajatisi tuleks ohutult hallata, mis tähendab, et need peaksid olema alati kõigile juurdepääsetavad, sealhulgas erivajadustega inimestele, näiteks lastele, eakatele, puudega inimestele ja kodututele; need peaksid asuma kohas, kus on tagatud kasutajate maksimaalne ohutus, ning et nende kasutamine peaks olema hügieeni seisukohast ja tehniliselt ohutu. Selliseid rajatisi peaks olema ka piisaval hulgal, et inimeste vajadused oleksid rahuldatud ja ooteajad ei oleks ebamõistlikult pikad.
(26)Komisjon tunnistas 7. oktoobri 2020. aasta teatises „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ vähemuskultuuride, näiteks nii paiksete kui ka teel olevate romade ja rändurite eriolukorda ja eriti nende puudulikku juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning kutsus teatises üles suurendama tõhusat võrdset juurdepääsu olulistele teenustele. Üldiselt on asjakohane, et liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, võttes vajalikke meetmeid, et parandada nende rühmade juurdepääsu sanitaarvõimalustele. On oluline, et need rühmad tehtaks kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 16 lõikega 1. Nende meetmete hulka, millega parandatakse haavatavate ja tõrjutud rühmade juurepääsu sanitaarvõimalustele, võivad kuuluda sanitaarrajatiste tasuta või väikese teenustasu eest kasutamise võimalus avalikus ruumis, sobiva asulareovee kogumissüsteemiga ühenduse parandamine või säilitamine ning teadlikkuse suurendamine lähimate sanitaarrajatiste kohta.
(27)Kooskõlas ELi inimõigustealaste suunistega puhta joogivee ja sanitaartingimuste kohta tuleks erilist tähelepanu pöörata naiste ja tütarlaste vajadustele, sest eriti neid ohustavad rünnakud, seksuaal- ja sooline vägivald, ahistamine ja muud turvalisust ähvardavad ohud, kui nad kasutavad kodust väljaspool asuvaid sanitaarrajatisi. See on kooskõlas nõukogu järeldustega veediplomaatia kohta, milles järjekordselt kinnitatakse, et on oluline lõimida veediplomaatia ja sooline perspektiiv. Seepärast peaksid liikmesriigid eriti tähelepanu pöörama naistele ja tütarlastele kui haavatavale rühmale ning võtma vajalikud meetmed, et parandada või säilitada nende jaoks ohutut juurdepääsu sanitaarvõimalustele.
(28)Hindamisega jõuti järeldusele, et reoveesetete käitlemist saaks parandada, et see vastaks paremini ringmajanduse põhimõtetele ja direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 määratletud jäätmehierarhiale. Meetmed, millega tehakse paremini mitteolmereoveest pärit reostuse seiret ja vähendatakse seda reostust allika juures, aitavad parandada saadava reoveesette kvaliteeti ja tagada selle ohutu kasutamise põllumajanduses. Selleks et tagada reoveesettes sisalduvate toitainete, sealhulgas elutähtsa fosfori nõuetekohane ja ohutu taaskasutus, tuleks liidu tasandil määrata minimaalsed taaskasutusmäärad.
(29)Vaja on täiendavat seiret, et kontrollida nende uute nõuete täitmist, mis käsitlevad mikrosaasteaineid, mitteolmereoveest pärit reostust, energianeutraalsust, kasvuhoonegaaside heidet, reovee ülevoolu ja asula äravooluvett. Selleks et kontrollida neljanda astme puhastuse toimivust seoses mikrosaasteainete sisalduse vähendamisega ärajuhitavas asulareovees, on piisav piiratud hulga esindavate mikrotoitainete seire. Seiresagedus tuleks valida kasutusel oleva parima tava järgi, nagu praegu tehakse Šveitsis. Selleks et säilitada kulutõhusus, tuleks neid kohustusi kohandada asulareoveepuhastite ja tiheasustusalade suuruse järgi. Seirest saadakse andmeid ka kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga kehtestatud üldise keskkonnaseire raamistiku ja täpsemalt seda toetava nullsaaste seireraamistiku jaoks.
(30)Selleks et vähendada halduskoormust ja kasutada paremini digitaliseerimise pakutavaid võimalusi, tuleks direktiivi rakendamise aruannete esitamist parandada ja lihtsustada, võttes liikmesriikidelt kohustuse esitada komisjonile aruanne iga kahe aasta järel ja komisjonilt kohustuse iga kahe aasta tagant esitatavad aruanded avaldada. See tuleks asendada nõudega, et liikmesriigid parandaksid Euroopa Keskkonnaameti (EEA) toetusel direktiivi 91/271/EMÜ alusel loodud olemasolevaid riiklikke andmestuid ning ajakohastaksid neid korrapäraselt. Komisjonile ja EEAle tuleks anda püsijuurdepääs riiklikele andmebaasidele. Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe täielikkus, peaksid andmestud hõlmama teavet selle kohta, kuidas asulareoveepuhastid vastavad puhastusnõuetele (vastab / ei vasta, ärajuhitavate saasteainete kontsentratsioon ja selles põhjustatud koormus), milline on energianeutraalsuse eesmärkide saavutamise aste, milline on üle 10 000 ie puhastite kasvuhoonegaaside heide ning milliseid meetmeid võtavad liikmesriigid seoses reovee ülevoolu ja asula äravooluveega ning sanitaarvõimalustele juurdepääsu ja individuaalsete puhastussüsteemidega. Selleks et nende andmete kasutamist optimeerida ning toetada täielikku läbipaistvust, tuleks tagada täielik kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 166/2006.
(31)Selleks et tagada käesoleva direktiivi õigeaegne ja nõuetekohane rakendamine, on oluline, et liikmesriigid koostaksid riikliku rakenduskava ning kavandaksid sealhulgas vajalikud pikaajalised investeeringud koos rahastamisstrateegiaga. Need riiklikud kavad tuleb esitada komisjonile. Halduskoormuse piiramiseks ei peaks seda nõuet kohaldama liikmesriikide suhtes, kes üle 95 % ulatuses täidavad peamisi kohustusi koguda ja puhastada reovett.
(32)Asulareovee kogumise ja puhastamise sektor on spetsiifiline ja toimib tootmisharusisese turuna, sest avaliku sektori ja väikeettevõtted on kogumissüsteemiga ühendatud ja neil puudub võimalus käitajat valida. Seepärast on oluline tagada üldsuse juurdepääs käitaja peamistele toimivusnäitajatele, nt saavutatav puhastusaste, puhastamise kulud, kasutatud ja toodetud energia ning sellega seotud kasvuhoonegaaside heide ja CO2 jalajälg. Selleks et suurendada üldsuse teadlikkust asulareovee puhastamise mõjust, tuleks peamine teave selle kohta, milline on iga majapidamise aastane kulu seoses reovee kogumise ja puhastamisega, esitada hõlpsasti juurdepääsetaval viisil, näiteks arvetel, kuid muu üksikasjalik teave peaks olema kättesaadav internetis käitaja või pädeva asutuse veebisaidil.
(33)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/4/EÜ tagatakse liikmesriikides juurdepääsuõigus keskkonnateabele vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 1998. aasta Århusi konventsioonile (edaspidi „Århusi konventsioon“). Århusi konventsioon hõlmab ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. On oluline, et käesoleva direktiivi sätted teabele juurdepääsu ja andmete jagamise korra kohta täiendaksid kõnealust direktiivi, kehtestades kohustuse teha asulareovee kogumist ja puhastamist käsitlev teave veebis üldsusele kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks ilma eraldi õiguslikku korda loomata.
(34)Käesoleva direktiivi tõhusus ja selle eesmärk kaitsta rahvatervist liidu keskkonnapoliitika kontekstis eeldavad, et füüsilised ja juriidilised isikud ning asjakohasel juhul nende poolt nõuetekohaselt loodud organisatsioonid saaksid kohtumenetluses käesolevale direktiivile tugineda ning et liikmesriikide kohtud saaksid võtta käesolevat direktiivi arvesse liidu õiguse osana, muu hulgas selleks, et vaadata vajaduse korral läbi liikmesriigi ametiasutuse otsused. Lisaks tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttest, et isikute liidu õigusest tulenevate õiguste kohtulik kaitse on liikmesriikide kohtute ülesanne. Peale selle kohustab ELi lepingu artikli 19 lõige 1 liikmesriike nägema ette tulemusliku õiguskaitse tagamist liidu õigusega hõlmatud valdkondades. Lisaks eeltoodule peaks üldsusel olema vastavalt Århusi konventsioonile juurdepääs õiguskaitsele, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, kus on tagatud inimese tervis ja heaolu.
(35)Selleks et kohandada käesolevat direktiivi teaduse ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega muudetakse lisade teatavaid osi seoses reovee teise, kolmanda ja neljanda astme puhastusele esitatavate nõuetega, mitteolmereovee kogumissüsteemi ja asulareoveepuhastisse juhtimiseks vajalikele erilubadele esitatavate nõuetega ning reoveesettest saadava fosfori ja lämmastiku minimaalsete taaskasutus- ja ringlussevõtumäärade kehtestamisega, millega käesolevat direktiivi täiendatakse. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(36)Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et ta saaks vastu võtta individuaalsete süsteemide projekteerimisstandardeid, vastu võtta neljanda astme puhastuse näitajate seire ja hindamise meetodeid, kehtestada teatavate toodete puhul laiendatud tootjavastutusest erandi tegemise tingimusi ja kriteeriume, kehtestada asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamise ning asulareovees esinevate antimikroobikumiresistentsuse ja mikroplastide mõõtmise metoodikaid ning vastu võtta selle teabe vormingu ja esitamise viisid, mida liikmesriigid peavad esitama ja EEA koguma käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
(37)Liikmesriigid peaksid kehtestama karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riiklike sätete rikkumise korral, ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning võtma arvesse väikese ja keskmise suurusega ettevõtete eripärasid.
(38)Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe kohaselt peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama teatava ajavahemiku jooksul pärast selle ülevõtmiseks kehtestatud tähtpäeva. Hindamine peaks põhinema saadud kogemustel ja käesoleva direktiivi rakendamise käigus kogutud andmetel, kõigil olemasolevatel WHO soovitustel ning asjaomastel teadus-, analüütilistel ja epidemioloogilistel andmetel. Hindamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata võimalikule vajadusele võtta vastu loetelu toodetest, mille puhul kohaldatakse laiendatud tootjavastutust, vastavalt turule lastavate toodete sortimendi muutumisele, teadmiste paranemisele reovees esinevate mikroplastide ja nende rahvatervise- ja keskkonnamõju kohta ning andmetele, mis on saadud, täites uut kohustust teha mikrosaasteainete seiret asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures.
(39)Direktiiviga 91/271/EMÜ on ette nähtud konkreetsed tähtpäevad Mayotte’i jaoks, kuna see arvati 2014. aastal äärepoolseimate piirkondade hulka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses. Seepärast tuleks vähemalt 2 000 ie tiheasustusaladel asulareovee kogumissüsteemide rajamise ja teise astme puhastuse rakendamise kohustus Mayotte’i puhul edasi lükata.
(40)Selleks et tagada keskkonna pidev kaitse, on oluline, et kui hakatakse kohaldama uusi fosfori- ja lämmastikusisalduse vähendamise nõudeid, säilitavad liikmesriigid kolmanda astme puhastuse vähemalt praegusel tasemel. Seepärast tuleks nõukogu direktiivi 91/271/EÜ artikli 5 kohaldamist jätkata, kuni kõnealuseid uusi nõudeid kohaldama hakatakse.
(41)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on rahvatervise ja keskkonna kaitse, asulareovee kogumise ja puhastuse kliimaneutraalsuse saavutamine, sanitaarvõimalustele juurdepääsu parandamine ning rahvatervise seisukohast oluliste parameetrite korrapärase seire tagamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(42)Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle piirdub sätetega, mida on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasemast direktiivist.
(43)Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud [VII] lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega,
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
⌦ Reguleerimisese ⌫
Käesolevas direktiivis käsitleb ⌦ sätestatakse ⌫ asulareovee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise ⌦ eeskirjad ⌫ ning teatavate tööstusvaldkondade reovee puhastamist ja ärajuhtimist,. Direktiivi eesmärk on et kaitsta keskkonda nimetatud reovete ärajuhtimisest tuleneva kahju eest. ⇨ ja inimeste tervist ning ühtlasi järk-järgult kaotada kasvuhoonegaaside heide ja parandada asulareovee kogumise ja puhastamise energiabilanssi. Samuti sätestatakse selles eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu sanitaarvõimalustele, asulareoveesektori läbipaistvust ning rahvatervise seisukohast oluliste parameetrite korrapärast seiret asulareovees ⇦ .
Artikkel 2
⌦ Mõisted ⌫
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1.)„asulareovesi“ – olmereovesi⇨ , olme- ja mitteolmereovee segu ⇦ või olmereovee ja tööstusreovee ja/või mahasadanud vihmavee ⌦ asula äravooluvee ⌫ segu;
2.) „olmereovesi“ – asulate ja nendega seotud rajatiste reovesi, mis pärineb peamiselt inimeste ainevahetusest ja majapidamistegevusest;
3).tööstusreovesi ⇨ „mitteolmereovesi“ ⇦ – igasugune reovesi, mis ⇨ juhitakse kogumissüsteemi ⇦ väljub mis tahes kaubandusliku või tööstusliku tegevuse sooritamiseks kasutatavast hoonest, ⌦ kus toimub üks järgmistest tegevustest: ⌫
⌦ a) kaubandustegevus ⌫ ja mis ei ole ei olmereovesi ega mahasadanud vihmavesi;
⇩ uus
b) mis tahes asutuse tegevus;
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
⌦ c) tööstustegevus; ⌫
4). linnastu ⌦ „tiheasustusala“ ⌫ – ala, kus elanikkond ja/või majandustegevus ⇨ asulareovee reostuskoormus ⇦ on piisavalt kontsentreeritud ⇨ (vähemalt 10 ie hektari kohta) ⇦, et asulareovett kogutaksekoguda ja juhitaksejuhtida asulareoveepuhastisse või lõplikku ärajuhtimispunkti;
⇩ uus
5) „asula äravooluvesi“ – tiheasustusalade sademevesi, mida kogutakse ühis- või lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu;
6) „reovee ülevool“ – puhastamata asulareovee juhtimine ühisvoolsest kanalisatsioonist suublasse vihmasaju tõttu;
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
(7)5. „kogumissüsteem“ – juhtmete süsteem ⌦ torustik ⌫ , mis kogub ja juhibmillega kogutakse ja juhitakse asulareovett;
⇩ uus
8) „ühisvoolne kanalisatsioon“ – torujuhe, millega kogutakse ja juhitakse asulareovett;
9)„lahkvoolne kanalisatsioon“ – torujuhe, millega eraldi kogutakse ja juhitakse üht järgmistest vetest:
a) olmereovesi;
b) mitteolmereovesi;
c) olme- ja mitteolmereovee segu;
d) tiheasustusalade sademevesi;
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
6. 10) 1 ie (inimekvivalent) ⌦ „inimekvivalent“ ehk „ie“ ⌫ – ⇨ ühik, millega väljendatakse võimalikku vee keskmist reostuskoormust, mida põhjustab üks inimene ühe päeva jooksul; 1 ie on ⇦ biolagundatav orgaaniline reostus, mille biokeemiline hapnikutarve viie ööpäeva jooksul (BHT5) on 60 g hapnikku ööpäevas;
7.reovee eelselitus — asulareovee füüsikaline ja/või keemiline puhastamine, mis hõlmab asulareovees sisalduvate hõljuvainete selitamist või muid protsesse, mille käigus siseneva reovee BHT5 väheneb vähemalt 20 % ning hõljuvainete osa sisenevas reovees vähemalt 50 %;
8. 11) „reovee bioloogiline ⌦ teise astme ⌫ puhastus“ – asulareovee puhastamine protsessi abil, mis üldjuhul hõlmab vee bioloogilist töötlemist koos teistkordse selitamisega, või muu protsessi abil, mille puhul I lisa tabelis 1 esitatud nõuded on täidetud;
9. asjakohane puhastus — asulareovee puhastamine mis tahes meetodi ja/või äravoolusüsteemi abil, mille puhul suublad, millesse kõnealune reovesi juhitakse, vastavad pärast reovee vastuvõtmist asjakohastele kvaliteedieesmärkidele ning käesoleva ja teiste ühenduse direktiivide asjaomastele sätetele;
⇩ uus
12) „reovee kolmanda astme puhastus“ – asulareovee puhastamine protsessi abil, millega asulareoveest eemaldatakse lämmastik ja fosfor;
13) „reovee neljanda astme puhastus“ – asulareovee puhastamine protsessi abil, millega asulareoveest eemaldatakse mitmesugused mikrosaasteained;
🡻 91/271/EMÜ
⇨ uus
10. 14)„reoveesetted“ – ⇨ kõik asulareovee puhastamisel tekkinud tahked, poolvedelad ja vedelad jäätmed ⇦ asulareoveepuhastite puhastatud või puhastamata setted;
11. 15)„eutrofeerumine“ – vee rikastumine toitainetega, eriti lämmastiku- ja/või fosforiühenditega, mis kiirendab vetikate ja taimestiku kõrgemalt arenenud vormide kasvu ning häirib seetõttu soovimatult vees esinevate organismide tasakaalu ja rikub sama vee kvaliteeti;
12. suudmeala — ala jõesuudmes, kus magevesi läheb üle rannikuveeks. Liikmesriigid määravad käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks suudmealade välised (merepoolsed) piirid kindlaks direktiivi rakendamise raames kooskõlas 17 lõigetega 1 ja 2;
13.rannikuveed — madalaima veetaseme piirist või suudmeala välispiirist väljapoole jäävad veed.
⇩ uus
16) „mikrosaasteaine“ – aine, sealhulgas selle lagunemissaadused, mis tavaliselt esinevad keskkonnas ja asulareovees kontsentratsioonis suurusjärguga alla milligrammi liitri kohta ja mida võib määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 3. ja 4. osas esitatud kriteeriumide alusel käsitada tervisele või keskkonnale ohtlikuna;
17) „lahjendusaste“ – suublasse juhtimise kohas suubla aastase vooluhulga ja reoveepuhastist ärajuhitava asulareovee aastase koguse vaheline suhe;
18) „tootja“ – tootja, importija või turustaja, kes tegeleb professionaalsel tasemel toodete laskmisega liikmesriigi turule, sealhulgas direktiivi 2011/83/EÜ artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingute alusel;
19) „tootjavastutusorganisatsioon“ – organisatsioon, mille tootjad on ühiselt asutanud, et täita neile artikliga 9 pandud kohustusi;
20)„sanitaarvõimalused“ – rajatised ja teenused inimeste uriini, fekaalide ja menstruaalvere ohutuks kõrvaldamiseks;
21) „antimikroobikumiresistentsus“ – mikroorganismide võime püsida elus või kasvada antimikroobikumi sellise kontsentratsiooni juures, mis on tavaliselt piisav sama liigi mikroorganismide kasvu pidurdamiseks või nende hävitamiseks;
22)„asjaomane üldsus“ – üldsus, keda käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste rakendamiseks vajalik otsustusprotsess mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud, sealhulgas vabaühendused, kes edendavad inimeste tervise või keskkonnakaitset;
23) „plastist biokilekandja“ – plastese, mida kasutatakse asulareovee töötlemiseks vajalike bakterite kasvatamiseks;
24) „turule laskmine“ – toote esmakordne liikmesriigi turul kättesaadavaks tegemine.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
Artikkel 3
⌦ Kogumissüsteemid ⌫
1.
Liikmesriigid tagavad, et kõik linnastud ⌦ tiheasustusalad ⌫ , ⌦ mille reostuskoormus on vähemalt 2 000 ie, vastavad järgmistele nõuetele: ⌫
⌦ a) need on ⌫ varustatud asulareovee kogumissüsteemidega,
⇨ b) kõik nende olmereovee allikad on kogumissüsteemiga ühendatud. ⇦
–hiljemalt 31. detsembriks 2000 nende linnastute puhul, mille inimekvivalent (ie) on üle 15000, ning
–hiljemalt 31. detsembriks 2005 nende linnastute puhul, mille inimekvivalent on 2000 kuni 15000.
Asulareovee puhul, mis juhitakse 5 alusel määratletud tundlikeks aladeks loetavatesse veekogudesse, tagavad liikmesriigid, et linnastud inimekvivalendiga üle 10000 varustatakse kogumissüsteemidega hiljemalt 31. detsembriks 1998.
🡻 2013/64/EL artikli 1 lõige 1 (kohandatud)
1a.
Erandina lõike 1 esimesest ja teises lõigust tagab Prantsusmaa, et kõik Mayotte’i kui äärepoolseima piirkonna (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses) (edaspidi „Mayotte”) linnastud varustatakse asulareovee kogumissüsteemidega:
–hiljemalt 31. detsembriks 2020 linnastute puhul, mille inimekvivalent on üle 10000 ja mis hõlmavad vähemalt 70 % Mayotte’is tekkivast reoveest;
–hiljemalt 31. detsembriks 2027 kõikide linnastute puhul, mille inimekvivalent on üle 2000.”
⇩ uus
2. Liikmesriigid tagavad, et kõik tiheasustusalad, mille reostuskoormus on 1 000–2 000 ie, vastavad hiljemalt 31. detsembriks 2030 järgmistele nõuetele:
a) need on varustatud kogumissüsteemidega,
b) kõik nende olmereovee allikad on kogumissüsteemiga ühendatud.
🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2. (kohandatud)
3.
Lõikes 1 kirjeldatud Kogumissüsteemid vastavad I lisa A jaotises osas sätestatud nõuetele. Komisjon võib neid nõudeid muuta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
Artikkel 4
⌦ Individuaalsed süsteemid ⌫
1. Kui kogumissüsteemi rajamine on ⇨ erandjuhul ⇦ põhjendamatu, kuna sellest ei oleks keskkonnale tulu või see oleks liiga kulukas, ⌦ siis erandina artiklist 3 tagavad liikmesriigid, et ⌫ kasutatakse individuaalseid või muid asjakohaseid ⌦ asulareovee puhastamise ⌫ süsteeme ⌦ (edaspidi „individuaalsed süsteemid“) ⌫ , mis tagavad keskkonnale sama kaitstuse taseme.
⇩ uus
2. Liikmesriigid tagavad, et individuaalsed süsteemid projekteeritakse ning neid käitatakse ja hooldatakse viisil, millega on tagatud vähemalt samal tasemel puhastus nagu artiklites 6 ja 7 osutatud teise ja kolmanda astme puhastuse korral.
Liikmesriigid tagavad, et tiheasustusalad, kus individuaalseid süsteeme kasutatakse, on kantud avalikku registrisse ning et asjakohane ametiasutus kontrollib neid süsteeme korrapäraselt.
3. Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades individuaalsete süsteemide projekteerimise, käitamise ja hoolduse miinimumnõuded ning täpsustades lõike 2 teises lõigus osutatud korrapärasele kontrollimisele esitatavaid nõudeid.
4. Liikmesriigid, kus individuaalsete süsteemidega puhastatakse üle 2 % asulareoveest, mis on pärit vähemalt 2 000 ie reostuskoormusega tiheasustusaladelt, peavad esitama komisjonile üksikasjaliku põhjenduse individuaalsete süsteemide kasutamise kohta igal tiheasustusalal. Selles põhjenduses tuleb:
a) tõendada, et 1 lõikes sätestatud tingimused individuaalsete süsteemide kasutamiseks on täidetud;
b) kirjeldada kooskõlas lõikega 2 võetavaid meetmeid;
c) tõendada, et järgitakse lõikes 3 osutatud miinimumnõudeid juhul, kui komisjon on kasutanud kõnealuse lõike kohaselt talle delegeeritud õigust.
5. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse lõikes 4 osutatud teabe esitamise vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 5
Asulareovee käitlemise lõimitud kavad
1. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2030 on tiheasustusalade jaoks, mille reostuskoormus on vähemalt 100 000 ie, koostatud asulareovee käitlemise lõimitud kava.
2. 31. detsembriks 2025 koostavad liikmesriigid loetelu tiheasustusaladest, mille reostuskoormus on 10 000–100 000 ie ning kus varasemate andmete ja uusimate kliimaprognooside põhjal valitseb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
a) reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele;
b) reovee ülevoolu maht on suurem kui 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral,
c) reovee ülevool või asula äravooluvesi takistab mõne järgmise nõude täitmist:
i) direktiivi (EL) 2020/2184 artikliga 5 kehtestatud nõuded;
ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/7/EÜ artikli 5 punktis 3 sätestatud nõuded;
iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/105/EÜ artiklis 3 sätestatud nõuded;
iv) direktiivi 2000/60/EMÜ artiklis 4 sätestatud keskkonnaalased eesmärgid.
Liikmesriigid vaatavad esimeses lõigus osutatud loetelu pärast selle koostamist iga viie aasta möödudes üle ja ajakohastavad seda vajaduse korral.
3. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2035 on lõikes 2 osutatud tiheasustusalade jaoks koostatud asulareovee käitlemise lõimitud kava.
4. Asulareovee käitlemise lõimitud kavad tuleb komisjoni nõudmise korral komisjonile kättesaadavaks teha.
5. Asulareovee käitlemise lõimitud kavad peavad sisaldama vähemalt V lisas esitatud elemente.
6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et:
a) ette näha V lisa punktis 3 osutatud meetmete kindlakstegemise meetodid;
b) ette näha meetodid alternatiivsete näitajate kindlaksmääramiseks, et kontrollida, kas V lisa punkti 2 alapunktis a osutatud reostuse vähendamise soovituslik eesmärk on saavutatud;
c) määrata, millise vormi abil tuleb asulareovee käitlemise lõimitud kavad komisjonile kättesaadavaks teha, kui seda lõike 4 kohaselt nõutakse.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.7. Liikmesriigid tagavad, et asulareovee käitlemise lõimitud kavad vaadatakse pärast nende koostamist iga viie aasta möödudes üle ja ajakohastatakse vajaduse korral.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
Artikkel 64
⌦ Reovee bioloogiline Teise astme puhtus ⌫
1. ⌦ Vähemalt 2 000 ie tiheasustusalade puhul ⌫ tagavad liikmesriigid, et kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne ärajuhtimist bioloogilise ⌦ teise astme ⌫ puhastuse ⇨ kooskõlas lõikega 3 ⇦ või muu sellega võrdväärse puhastuse. järgmiselt:
–hiljemalt 31. detsembriks 2000 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga üle 15000;
–hiljemalt 31. detsembriks 2005 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga 10000 kuni 15000;
–hiljemalt 31. detsembriks 2005 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga 2000 kuni 10000, mille reovett juhitakse magevette ja suudmealadele.
⇩ uus
2 000–10 000 ie tiheasustusalade suhtes, millelt toimub ärajuhtimine rannikualadele, ei kohaldata kuni 31. detsembrini 2027 esimeses lõigus sätestatud kohustust.
🡻 2013/64/EL artikli 1 lõige 2 (kohandatud)
1a.
Erandina lõikest 1 tagab Prantsusmaa, et Mayotte’i kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne ärajuhtimist bioloogilise puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse:
–hiljemalt 31. detsembriks 2020 linnastute puhul, mille inimekvivalent on üle 15000 ja mis koos artikli 5 lõikes 2a osutatud linnastutega hõlmavad vähemalt 70 % Mayotte’is tekkivast reoveest;
–hiljemalt 31. detsembriks 2027 kõikide linnastute puhul, mille inimekvivalent on üle 2000.
⇩ uus
2. 1 000–2 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2030 läbib kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi enne ärajuhtimist teise astme puhastuse kooskõlas lõikega 3 või muu sellega võrdväärse puhastuse.
3. Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa D osa kohaselt võetud proovide parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 1 esitatud väärtustele. Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osa tabelis 1 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa D osa tabelis 4.
🡻 91/271/EMÜ
2.
Asulareovesi, mida juhitakse kõrgetel (üle 1500 m üle merepinna) mägialadel asuvatesse veekogudesse, kus reovee bioloogiline puhastus on madalate temperatuuride tõttu raskendatud, tohib puhastada lõikes 1 sätestatud nõuetest vähem põhjalikult, kui üksikasjalikud uurimused näitavad, et sellise reovee ärajuhtimine ei kahjusta keskkonda.
🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.
3.
Lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud asulareoveepuhastitest väljuv vesi vastab I lisa B jaotise asjaomastele nõuetele. Komisjon võib neid nõudeid muuta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
4.
Inimekvivalendina väljendatav puhastusvõimsus ⌦ Inimekvivalentides (ie) väljendatav reostuskoormus ⌫ arvutatakse välja ühe aasta jooksul ⌦ asula ⌫reoveepuhastisse siseneva reoveekoguse kõrgeima nädala keskmise põhjal, arvestamata seejuures erakorralisi olukordi, mis võivad ollaon tingitud näiteks tugevast vihmasajust.
Artikkel 75
⌦ Kolmanda astme puhastus ⌫
⇩ uus
1. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2030, et heitvesi, mis on pärit pooltest asulareoveepuhastitest, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust ega rakenda [väljaannete talitus, palun lisada alalütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, on läbinud lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse.
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 4 kohast kolmanda astme puhastust.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
1.
Lõike 2 kohaldamisel määravad liikmesriigid 31. detsembriks 1993 vastavalt II lisas sätestatud kriteeriumidele kindlaks tundlikud alad.
⇩ uus
2. 31. detsembriks 2025 koostavad liikmeriigid loetelu oma territooriumil olevatest aladest, mis on eutrofeerumise suhtes tundlikud, ning ajakohastavad seda loetelu iga viie aasta tagant alates 31. detsembrist 2030.
Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab alasid, mida on kirjeldatud II lisas.
Esimeses lõigus sätestatud nõuet ei kohaldada, kui kogu liikmesriigi territooriumil rakendatakse lõike 4 kohast kolmanda astme puhastust.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
32.
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks ⇨ 2035 ⇦ 1998 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga 10000, et ⇨ pooltelt 10 000–100 000 ie tiheasustusaladelt, kust heitvesi juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele ja kus ei rakendata [väljaannete talitus, palun sisestada alalütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, ⇦ kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne selle tundlikele ⌦ kõnealustele ⌫ aladele juhtimist ⇨ 4 lõike kohase kolmanda astme puhastuse ⇦ põhjalikuma puhastuse, kui on kirjeldatud artiklis 4.
⇩ uus
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040, et kõigilt 10 000–100 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.
🡻 2013/64/EL artikli 1 lõige 3 (kohandatud)
2 a.
Erandina lõikest 2 tagab Prantsusmaa, et Mayotte’i kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne ärajuhtimist tundlikele aladele rangema puhastuse kui artikliga 4 ette nähtud puhastus hiljemalt 31. detsembriks 2020 linnastute puhul, mille inimekvivalent on üle 10000 ja mis koos artikli 4 lõikes 1a osutatud linnastutega hõlmavad vähemalt 70 % Mayotte’is tekkivast reoveest.”
🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.
3.
Lõikes 2 kirjeldatud asulareoveepuhastitest väljuv vesi vastab I lisa B jaotise asjaomastele nõuetele. Komisjon võib neid nõudeid muuta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
⇩ uus
4. Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa D osa kohaselt võetud proovide parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele. Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa D osa tabelis 4.
Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I lisa B ja D osa muutmiseks, et kohandada teises lõigus osutatud nõudeid ja meetodeid tehnika ja teaduse arenguga.
🡻 91/271/EMÜ
⇨ uus
54.
Lõigetes 2 ja 3 individuaalsete puhastite kohta sätestatud nõudeid ei ole aga vaja täita tundlikel aladel, ⇨ Erandina lõigetest 3 ja 4 võivad liikmesriigid otsustada, et lõigetes 3 ja 4 osutatud nõudeid ei kohaldata lõikes 2 osutatud loetellu kantud alal paikneva eraldiseisva asulareoveepuhasti suhtes, ⇦ mille puhul suudetakse tõestada, et kõikidesse sellel alal asuvatesse asulareoveepuhastitesse sisenevas reovees fosfori- ja lämmastikusisaldus väheneb väljumise ajaks vähemalt 75 % võrra:.
⇩ uus
a) väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 82,5 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 80 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2035;
b) väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 90 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 85 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2040.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
65.
Tundlike alade valgaladel asuvatest ⇨ Vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevatest ⇦asulareoveepuhastitest ⇨ lõikes 2 osutatud loetellu kantud, ⇦ ⌦ eutrofeerumise suhtes tundliku ala valgalasse⌫ väljuva vee suhtes, mis põhjustab osaliselt nende alade reostumist, kohaldatakse ⌦ samuti ⌫ lõikeid 32, 34 ja 54.
Kui kõnealused valgalad asuvad osaliselt või täielikult mõnes teises liikmesriigis, kohaldatakse artiklit 9.
6.
Liikmesriigid tagavad, et kindlaksmääratud tundlike alade nimistu vaadatakse läbi vähemalt iga nelja aasta järel.
7.
Liikmesriigid tagavad, et ⇨ heitvesi asulareoveepuhastitest, mis paiknevad alal, mis on kantud lõikes 2 osutatud loetellu pärast kõnealuse lõike kohast loetelu ajakohastamist, vastab lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele seitsme aasta möödudes pärast kõnealusesse loetellu kandmist ⇦ lõike 6 alusel läbivaadatud tundlikud alad vastavad seitsme aasta pärast eespool sätestatud nõuetele.
8.
Liikmesriik ei pea käesoleva direktiivi täitmiseks tundlikke alasid kindlaks määrama, kui ta rakendab lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud reoveepuhastust kogu oma territooriumil.
⇩ uus
Artikkel 8
Neljanda astme puhastus
1. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2030, et 50 % selliste asulareoveepuhastite heitveest, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, on läbinud lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse.
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 5 kohast neljanda astme puhastust.
2. 31. detsembriks 2030 peavad liikmesriigid koostama loetelu oma territooriumil olevatest aladest, kus mikrosaasteainete kontsentratsioon või kogunemine kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele. Seejärel vaatavad liikmesriigid kõnealuse loetelu iga viie aasta möödudes läbi ja ajakohastavad seda vajaduse korral.
Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab järgmisi alasid, välja arvatud juhul, kui riskihinnangu alusel on võimalik tõendada, et nendel aladel puudub keskkonnarisk ja risk inimeste tervisele:
a) veekogud, millest võetakse direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktis 1 määratletud olmevett;
b) direktiivi 2006/7/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad suplusveekogud;
c) direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud järved;
d) direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 4 määratletud jõed või muud vooluveekogud, kus lahjendusaste on vähem kui 10;
e) alad, kus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 punktis 25 määratletud vesiviljelus;
f) alad, kus direktiivides 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ sätestatud nõuete täitmiseks on vajalik täiendav puhastamine.
Teises lõigus osutatud riskihinnang esitatakse komisjonile, kui komisjon seda nõuab.
3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada lõike 2 teises lõigus osutatud riskihinnangu vorm ning sellise riskihinnangu koostamiseks kasutatav meetod. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et pooltelt 10 000–100 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib 5 lõike kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud alale.
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040, et kõigilt 10 000–100 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.
5. Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa D osa kohaselt võetud proovide parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 3 esitatud väärtustele. Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osa tabelis 3 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa D osa tabelis 4.
Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I lisa B ja D osa muutmiseks, et kohandada teises lõigus osutatud nõudeid ja meetodeid tehnika ja teaduse arenguga.
6. Komisjon võtab 31. detsembriks 2030 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse liikmesriikide kasutatavad seire- ja proovivõtumeetodid, et määrata I lisa B osa tabelis 3 esitatud näitajate olemasolu ja kogus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
🡻 91/271/EMÜ
Artikkel 6
1.
Lõike 2 kohaldamisel võivad liikmesriigid 31. detsembriks 1993 määrata II lisas sätestatud kriteeriumide abil kindlaks vähem tundlikke alasid.
2.
Asulareovett, mida juhitakse 10000 kuni 150000 inimekvivalendiga linnastutest rannikuvetesse ja 2000 kuni 10000 inimekvivalendiga linnastutest lõikes 1 kirjeldatud aladel asuvatele suudmealadele, tohib puhastada vähem põhjalikult, kui on ette nähtud artiklis 4, kui:
–see reovesi läbib vähemalt 2 lõikes 7 määratletud eelselituse ja seda kontrollitakse I lisa punktis D sätestatud korras,
–põhjalikud uurimused näitavad, et see reovesi ei kahjusta keskkonda.
Liikmesriigid edastavad komisjonile kõnealuste uurimuste kohta kogu asjakohase teabe.
3.
Kui komisjon leiab, et lõikes 2 sätestatud tingimused on täitmata, esitab ta nõukogule asjakohase ettepaneku.
4.
Liikmesriigid tagavad, et vähem tundlike alade nimistu vaadatakse läbi vähemalt iga nelja aasta järel.
5.
Liikmesriigid tagavad, et alad, mida enam ei peeta vähem tundlikeks, vastavad seitsme aasta pärast vastavalt kas artikli 4 või artikli 5 nõuetele.
Artikkel 7
Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2005 puhastatakse kogumissüsteemidesse sisenevat asulareovett enne ärajuhtimist artikli 2 lõikes 9 määratletud viisil järgmistel juhtudel:
–reovee juhtimise korral vähem kui 2000 inimekvivalendiga linnastutest magevette ja suudmealadele,
–reovee juhtimise korral vähem kui 10000 inimekvivalendiga linnastutest rannikuvetesse.
🡻 2013/64/EL artikli 1 lõige 4
„Erandina esimesest lõigust on kindlaksmääratud tähtaeg Mayotte’i puhul 31. detsember 2027.
🡻 91/271/EMÜ
Artikkel 8
1.
Liikmesriigid võivad tehnilistest probleemidest tulenevatel erandjuhtudel taotleda komisjonilt geograafiliselt piiritletud elanikkonnale artikli 4 täitmise aja pikendamist.
2.
Taotluses, mida tuleb nõuetekohaselt põhjendada, tuleb kirjeldada ilmnenud tehnilisi raskusi ning teha ettepanek tegevusprogrammi ja asjakohase ajakava kohta, mille abil saavutada käesoleva direktiivi eesmärk. Kõnealune ajakava lisatakse artiklis 17 osutatud rakendusprogrammi.
3.
Lubatud on üksnes tehnilised põhjused ning lõikes 1 osutatud pikendust võidakse anda kuni 31. detsembrini 2005.
🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.
4.
Komisjon vaatab kõnealuse taotluse läbi ja võtab vajalikud meetmed vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
🡻 91/271/EMÜ
5.
Erandjuhtudel, kui suudetakse tõestada, et põhjalikum puhastus ei too keskkonnale mingit kasu, tohib üle 150000 inimekvivalendiga linnastutest vähem tundlikele aladele juhitavat reovett puhastada vastavalt artikliga 6 ettenähtud menetlusele 10000 kuni 150000 inimekvivalendiga linnastute reovee kohta.
🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.
Sellistel juhtudel esitavad liikmesriigid asjaomased dokumendid eelnevalt komisjonile. Komisjon uurib olukorda ja võtab vajalikud meetmed vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
⇩ uus
Artikkel 9
Laiendatud tootjavastutus
1. Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et tootjatel, kes lasevad turule III lisas loetletud tooteid, on laiendatud tootjavastutus.
Selliste meetmetega tagatakse, et need tootjad katavad:
(a)kõik artiklis 8 sätestatud nõuete täitmisega kaasnevad kulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad asulareovee neljanda astme puhastusest, et eemaldada nende tootjate turulelastavatest toodetest eraldunud mikrosaasteained ja nende jäägid, ning artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud mikrosaasteainete seirest; ning
(b)turule lastavaid tooteid käsitlevate andmete kogumise ja kontrollimise kulud ning
c)
muud laiendatud tootjavastutuse kandmisega seotud vajalikud kulud.
2. Liikmesriigid teevad tootjale lõike 1 kohase laiendatud tootjavastutuse suhtes erandi, kui tootja suudab tõendada üht järgmistest asjaoludest:
a) toodet lastakse turule alla kahe tonni aastas;
b) toode, mida tootja turule laseb, et tekita oma olelusringi lõpus reovees mikrosaasteaineid.
3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada teatavate tootekategooriate suhtes lõike 2 punktis b sätestatud tingimuse ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud tootjad kannavad oma laiendatud tootjavastutust kollektiivselt, liitudes tootjavastutusorganisatsiooniga.
Liikmesriigid tagavad, et:
a) lõikes 1 osutatud tootjad peavad korra aastas esitama tootjavastutusorganisatsioonile järgmise teabe:
i) III lisas loetletud toodete kogus, mille nad oma tegevuse käigus aastas turule lasevad;
ii) teave alapunktis i osutatud toodete ohtlikkuse kohta reovees nende olelusringi lõpul;
iii) kui see on asjakohane, siis loetelu toodetest, mille suhtes on tehtud lõike 2 kohane erand:
b) lõikes 1 osutatud tootjad peavad tegema tootjavastutusorganisatsioonile rahalise makse, et katta nende laiendatud tootjavastutusest tulenevad kulud;
c) punktis b osutatud iga tootja makse suurus määratakse turule lastavate toodete koguste ja nende ohtlikkuse põhjal reovees;
d) tootjavastutusorganisatsioonides korraldatakse igal aastal sõltumatu audit, mille käigus kontrollitakse nende finantsjuhtimist, sealhulgas nende suutlikkust katta lõikes 4 osutatud kulud, punkti a kohase teabe kvaliteeti ja asjakohasust ning punkti b kohaselt kogutud maksete asjakohasust.
5. Liikmesriigid tagavad, et:
a) kõigi asjaomaste osalejate rollid ja vastutus, kaasa arvatud lõikes 1 osutatud tootjate, tootjavastutusorganisatsioonide, asulareoveepuhastite era- või avalik-õiguslike käitajate ning kohalike pädevate asutuste oma, on selgelt määratletud;
b) kehtestatud on asulareovee käitlemise eesmärgid, et järgida artikli 8 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud nõudeid ja tähtaegu, ning mis tahes muud kvantitatiivsed või kvalitatiivsed eesmärgid, mida käsitatakse asjakohasena seoses laiendatud tootjavastutuse rakendamisega;
c) loodud on aruandlussüsteem, mille abil kogutakse andmeid lõikes 1 osutatud toodete kohta, mida tootjad liikmesriigi turule lasevad, ning reovee neljanda astme puhastuse kohta, samuti muid punkti b seisukohast olulisi andmeid.
Artikkel 10
Miinimumnõuded tootjavastutusorganisatsioonidele
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et iga artikli 9 lõike 4 kohaselt loodud tootjavastutusorganisatsioon
a) on selgelt määratletud geograafilise ulatusega kooskõlas artiklis 8 sätestatud nõuetega;
b) omab vajalikke rahalisi ja organisatsioonilisi vahendeid, et täita tootjate laiendatud tootjavastutusest tulenevaid kohustusi;
c) teeb avalikult kättesaadavaks järgmise teabe:
i) tema kuuluvus ja liikmesus;
ii) tootjate tehtud rahalised maksed;
iii) igal aastal toimuvad tegevused, kaasa arvatud selge teave rahaliste vahendite kasutamise kohta.
2. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase kontrollimise ja täitmise tagamise raamistiku tagamaks, et tootjavastutusorganisatsioonid täidavad oma kohustusi, et tootjavastutusorganisatsioonide rahalisi vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning et kõik osalejad, kellel lasub laiendatud tootjavastutus, esitavad pädevatele asutustele ja vastava taotluse korral tootjavastutusorganisatsioonidele usaldusväärsed andmed.
3. Kui liikmesriigi territooriumil on mitu tootjavastutusorganisatsiooni, peab asjaomane liikmesriik määrama vähemalt ühe erahuvidest sõltumatu asutuse rakendamist jälgima või usaldama selle avaliku sektori asutusele.
4. Liikmesriik tagab, et tootjad, kelle asukoht on muu liikmesriigi territooriumil ja kes laseb tema turule tooteid, teevad järgmist:
a) määravad liikmesriigi territooriumil asuva juriidilise või füüsilise isiku oma volitatud esindajaks, et täita liikmesriigi territooriumil laiendatud tootjavastutusest tulenevaid kohustusi; või
b) võtavad punktis a kirjeldatuga samaväärseid meetmeid.
5. Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi toimumise laiendatud tootjavastutuse rakendamisega seotud asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas tootjate ja turustajate, tootjavastutusorganisatsioonide, asulareovee era- ja avalik-õiguslike käitajate, kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel.
Artikkel 11
Asulareoveepuhastite energianeutraalsus
1. Liikmesriigid tagavad, et iga nelja aasta järel tehakse asulareoveepuhastite ja kogumissüsteemide energiaaudit. Need auditid viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2012/27/EL artikliga 8 ning hõlmavad taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise võimaluse kindlakstegemist, kusjuures keskendutakse sellele, et leida ja kasutada võimalusi toota biogaasi ja ühtlasi vähendada metaaniheidet. Esimesed auditid tehakse
a)
vähemalt 100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2025;
b)
10 000–100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2030.
2. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite riigi tasandil aastas toodetava, direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõikes 1 esitatud määratluse kohase taastuvenergia kogus on võrdne vähemalt järgmisega:
a)
31. detsembriks 2030. aastaks 50 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;
b)
31. detsembriks 2035. aastaks 75 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;
c)
31. detsembriks 2040. aastaks 100 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
Artikkel 129
⌦ Piiriülene koostöö ⌫
1. Kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaid veekogusid kahjustab mõne teise liikmesriigi ⇨ või kolmanda riigi ⇦ ärajuhitud asulareovesi, võib ⇨ teatab ⇦ kahjustatud veekogudega liikmesriik sellest teisele liikmesriigile ⇨ või kolmandale riigile ⇦ ja komisjonile.
⇩ uus
Kui on toimunud reostumisjuhtum, mis võib märkimisväärselt mõjutada allavoolu asuvaid veekogusid, tuleb sellest teatada otsekohe.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
Asjaomased liikmesriigid algatavad vajaduse korral koos komisjoniga kooskõlastamise ⇨ teevad koostööd ⇦, et selgitada välja kõnealused reostusallikad ning määrata kindlaks meetmed, mida tuleks kahjustatud veekogude kaitseks võtta reostusallikate juures, et tagada käesoleva direktiivi sätete täitmine.
⇩ uus
2. Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile igasugusest lõikes 1 osutatud koostööst. Komisjon osaleb sellises koostöös asjaomaste liikmesriikide taotluse korral.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
Artikkel 1310
⌦ Kohalikud ilmastikutingimused ⌫
Liikmesriigid tagavad, et asulareoveepuhasteid, mida rajatakse artiklites 64, 75, 6 ja 7 ⇨ 8 ⇦ ⌦ sätestatud ⌫ nõuete täitmiseks, projekteeritakse ja ehitatakse ning käitatakse ja hooldatakse nii, et nende töö kõikides tavapärastes kohalikes ilmastikutingimustes on piisavalt tagatud. Kõnealuste puhastite projekteerimisel tuleb arvesse võtta puhastuskoormuse hooajalist muutumist.
Artikkel 1411
⌦ Mitteolmereovee ärajuhtimine ⌫
1.
Liikmesriigid tagavad, et tööstusreovee ⇨ mitteolmereovee ⇦ juhtimine kogumissüsteemidesse ja asulareoveepuhastitesse toimub enne 31. detsembrit 1993 eeskirjade ja/või pädeva või asjakohase asutuse ⌦ eelneva ⌫ erilubadeeriloa alusel.
🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.
2.
Kõnealused eeskirjad ja/või eriload vastavad I lisa C jaotise nõuetele. Komisjon võib neid nõudeid muuta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
⇩ uus
Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus:
a) konsulteerib enne eriloa andmist nende kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite käitajatega, kuhu mitteolmereovesi lastakse;
b) võimaldab kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite käitajatel tutvuda nende teeninduspiirkonnas väljastatud erilubade sisuga, kui käitajad seda taotlevad.
2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, mille hulka kuulub erilubade läbivaatamine, et teha kindlaks lõikes 1 osutatud mitteolmereovees olevad reostusallikad ning võimalikult palju ennetada ja vähendada nendest pärit reostust, kui tekib mõni järgmistest olukordadest:
a) artikli 21 lõike 3 kohase seire käigus leitakse asulareoveepuhasti sisse- ja väljalaske juures saasteaineid;
b) asulareovee puhastamisel saadud reoveesetteid kasutatakse kooskõlas nõukogu direktiiviga 86/278/EMÜ;
c) puhastatud asulaheitvett taaskasutatakse kooskõlas määrusega (EL) 2020/741;
d) suublatest võetakse direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktis 1 määratletud olmevett;
e) kogumissüsteemi või asulareoveepuhastisse juhitud mitteolmereoveest pärit reostusega kaasneb kõnealuse süsteemi või puhasti käitamishäirete risk.
3.
Lõikes 1 osutatud eriload peavad vastama I lisa C osas esitatud nõuetele. Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I lisa C osa muutmiseks, et kohandada seda tehnika ja teaduse arenguga keskkonnakaitse valdkonnas.
🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2. (kohandatud)
⇨ uus
43.
⌦ Lõikes 1 osutatud ⌫ Eeskirju ja erilubeeriload vaadatakse ⇨ kõige rohkem iga kuue aasta tagant ⇦ korrapäraselt läbi ja vajaduse korral kohandatakse.
Artikkel 1512
⌦ Vee taaskasutus ja asulareovee ärajuhtimine ⌫
1.
Puhastatud reovett tuleb võimaluse korral võtta taaskasutusse. Reovee taaskasutamine toimub viisil, mis kahjustab keskkonda kõige vähem.
⇩ uus
1.
Liikmesriigid edendavad süsteemselt kõigist asulareoveepuhastitest saadava puhastatud heitvee taaskasutust. Kui puhastatud heitvett kasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, peab see vastama määrusega (EL) 2020/741 kehtestatud nõuetele.
🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.
⇨ uus
2.
Pädevad või asjakohased asutused ⇨ Liikmesriigid ⇦ tagavad, et reovee kõrvaldamine ⇨ ärajuhtimine ⇦ asulareoveepuhastitest toimub eelnevate eeskirjade ja/või erilubadeeriloa alusel. ⇨ Sellise eriloaga tagatakse, et I lisa B osas esitatud nõuded on täidetud. ⇦
🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.
3.
Asulareoveepuhastitest lõike 2 kohaselt välja juhitavat asulareovett käsitlevad eeskirjad ja/või eriload peavad sisaldama reovee juhtimise korral 2000 kuni 10000 inimekvivalendiga linnastutest magevetesse ja suudmealadele ning 10000 või suurema inimekvivalendiga linnastutest kõikidesse suublatesse tingimusi, mis vastavad I lisa punkti B asjakohastele nõuetele. Komisjon võib neid nõudeid muuta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
34.
⌦Lõikes 2 osutatud eriload ⌫ Kõnealuseid eeskirju ja/või erilube vaadatakse ⇨ kõige rohkem iga kuue aasta möödudes ⇦ korrapäraselt läbi ja vajaduse korral neid kohandatakse.
Artikkel 1613
⌦ Biolagundatav mitteolmereovesi ⌫
1.
Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2000 vastab III lisas loetletud tööstussektorites tegutsevate kõikide vähemalt 4000 inimekvivalendiga tootmisettevõtete puhul biolagundatav reovesi, mis enne suublatesse juhtimist ei läbi asulareoveepuhasteid, enne ärajuhtimist pädeva või asjakohase asutuse varem kehtestatud eeskirjades ja/või erilubades kehtestatud tingimustele.
2.
Iga liikmesriigi pädev või asjakohane asutus määrab 31. detsembriks 1993 sellise reovee ärajuhtimisele nõuded, mis arvestavad asjaomase tööstusvaldkonna laadi.
3.
Komisjon viib 31. detsembriks 1994 läbi liikmesriikide nõuete võrdluse. Võrdluse tulemused avaldab ta aruandena ning teeb nende kohta vajaduse korral asjakohase ettepaneku.
⇩ uus
Liikmesriigid kehtestavad biolagundatava mitteolmereovee ärajuhtimise nõuded, mis on asjakohased asjaomase tööstussektori suhtes ning millega tagatakse vähemalt sama keskkonnakaitse tase kui I lisa B osas esitatud nõuetega.
Lõikes 1 osutatud nõudeid kohaldatakse, kui on täidetud järgmised tingimused:
(a)reovesi tuleb käitistest, mille reostuskoormus on vähemalt 4 000 ie ning mis kuuluvad IV lisas loetletud tööstussektoritesse ega tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL I lisas loetletud tööstustegevusega;
(b)reovesi ei sisene enne selle suublasse juhtimist asulareoveepuhastisse (edaspidi „otselase“).
Artikkel 17
Asulareovee seire
1. Liikmesriigid teevad asulareovee seiret seoses järgmiste rahvatervise seisukohast oluliste parameetritega:
a)
SARS-CoV-2 viirus ja selle variandid;
b)
polioviirus;
c)
gripiviirus;
d)
uued patogeenid;
e)
uued murettekitavad saasteained;
f)
mis tahes muud rahvatervise parameetrid, mida liikmesriigi pädev asutus käsitab seire tegemiseks olulisena.
2. Selleks et järgida lõiget 1, seavad liikmesriigid sisse riikliku süsteemi, mille kaudu rahvatervise eest vastutavad pädevad asutused ja asulareovee puhastamise eest vastutavad pädevad asutused saavad pideva kooskõlastatud koostöö raames teha järgmist:
(a)määrata kindlaks muud kui lõikes 1 osutatud rahvatervise parameetrid, mille seiret tuleks asulareovees teha;
(b)otsustada seoses iga lõike 1 kohase rahvatervise parameetriga, kus ja kui sageli asulareovee proove võtta ja analüüsida, võttes otsustamisel arvesse olemasolevaid andmeid tervise kohta, rahvatervisega seotud andmevajadust ning, kui see on asjakohane, kohalikku epidemioloogilist olukorda;
(c)korraldada seiretulemuste asjakohase ja õigeaegse edastamise rahvatervise eest vastutavale pädevale asutusele ja liidu platvormidele, kui sellised platvormid on olemas.
3. Kui liikmesriigis rahvatervise eest vastutav pädev asutus kuulutab välja SARS-CoV-2-ga seotud rahvatervise hädaolukorra, tuleb teha SARS-CoV-2 ja selle variantide esinemise seiret vähemalt 70 % elanikkonnalt pärit asulareovees ning vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel võetakse vähemalt üks proov nädalas. Seda seiret jätkatakse, kuni kõnealune pädev asutus kuulutab SARS-CoV-2-ga seotud rahvatervise hädaolukorra lõppenuks.
Selleks et otsustada, kas on tegemist rahvatervise hädaolukorraga, võtab pädev asutus arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse hinnanguid, rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega kooskõlas vastu võetud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) otsuseid ning komisjoni otsuseid, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse …/…+ artikli 23 lõike 1 kohaselt.
4. Vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid 1. jaanuariks 2025, et antimikroobikumiresistentsuse seiret tehakse asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasetes ning kui see on asjakohane, siis kogumissüsteemides vähemalt kaks korda aastas.
Komisjon võtab artiklis 28 osutatud korra kohaselt vastu rakendusaktid, millega tagatakse käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine, kehtestades asulareovees antimikroobikumiresistentsuse mõõtmise ühtse metoodika.
5. Käesolevas artiklis osutatud seire tulemused esitatakse kooskõlas artikli 22 lõike 1 punktiga g.
Artikkel 18
Riski hindamine ja juhtimine
1. Liikmesriigid teevad [väljaannete talitus, palun sisestada saavas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva teise aasta viimane päev] kindlaks asulareovee ärajuhtimisest põhjustatud riskid keskkonnale ja inimeste tervisele ning vähemalt järgmiste aspektidega seotud riskid:
a) nende veekogude kvaliteet, millest võetakse direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktis 1 määratletud olmevett;
b) direktiivi 2006/7/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate suplusveekogude kvaliteet;
c) veekogu hea ökoloogiline seisund, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 22;
d) nende veekogude kvaliteet, kus toimub määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 punktis 25 määratletud vesiviljelus.
2. Kui riskid on kooskõlas lõikega 1 kindlaks tehtud, võtavad liikmesriigid vastu asjakohased meetmed nende vähendamiseks; nende hulka kuuluvad asjakohasel juhul järgmised meetmed:
a) alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul kogumissüsteemide rajamine kooskõlas artikliga 3;
b) alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee teise astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 6;
c) alla 10 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee kolmanda astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 7;
d) alla 10 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee neljanda astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 8;
e) alla 10 000 ie tiheasustusalade puhul asulareovee käitlemise lõimitud kavade koostamine kooskõlas artikliga 5 ning V lisas osutatud meetmete vastuvõtmine;
f) kogutud asulareovee puhastamise suhtes rangemate nõuete kohaldamine kui 1. lisa B osas esitatud nõuded.
3. Käesoleva artikli lõike 1 kohase kindlakstegemise tulemused vaadatakse iga viie aasta möödudes läbi. Kindlakstehtud riskide kokkuvõte ja käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud meetme kirjeldus lisatakse artikli 23 osutatud riiklikku rakenduskavasse ning esitatakse komisjonile, kui komisjon seda nõuab.
Artikkel 19
Juurdepääs sanitaarvõimalustele
Liikmesriikidelt võtavad kõik vajalikud meetmed, et parandada kõigi, eelkõige haavatavate ja tõrjutud elanikkonnarühmade juurdepääsu sanitaarvõimalustele.
Selleks teevad liikmesriigid 31. detsembriks 2027 järgmist:
a)
teevad kindlaks sanitaarvõimalustele juurdepääsuta või piiratud juurdepääsuga inimeste kategooriad, sealhulgas kaitsetud ja tõrjutud rühmad, ning põhjused, miks juurdepääs puudub;
b)
hindavad võimalusi parandada punktis a osutatud inimeste kategooriate juurdepääsu sanitaarrajatistele;
c) julgustavad kõigil tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 10 000 ie, avalikus ruumis piisaval hulgal niisuguste sanitaarrajatiste rajamist, millele on juurdepääs tasuta ja eriti naiste jaoks ohutu.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
Artikkel 2014
⌦ Reoveesetted ⌫
1.
Reovee puhastamisel tekkivaid setteid võetakse võimaluse korral alati taaskasutusse. Reoveesetete taaskasutamine toimub viisil, mis kahjustab keskkonda kõige vähem.
2.
Pädevad või asjakohased asutused tagavad, et 31. detsembrini 1998 toimub reoveesetete kõrvaldamine asulareoveepuhastitest üldiste eeskirjade või registreerimise või lubade alusel.
3.
Liikmesriigid tagavad, et reoveesetete kõrvaldamine laevadelt, torudest või muul viisil pinnavetesse lõpetatakse järk-järgult 31. detsembriks 1998.
4.
Kuni lõikes 3 kirjeldatud reoveesetete kõrvaldamise lõpetamiseni tagavad liikmesriigid, et pinnavetesse kõrvaldatud setetes sisalduvate toksiliste, püsivate või bioakumuleeruvate ainete koguhulga kohta on vaja kõrvaldamisluba ja seda hulka vähendatakse järk-järgult.
⇩ uus
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et reoveesetete käitlemisviisid on vastavuses direktiivi 2008/98/EMÜ artikliga 4 ette nähtud jäätmehierarhiaga. Sellised viisid peavad tagama suurima ennetuse, ressursside taaskasutuse ja ringlussevõtu ning vähima negatiivse keskkonnamõju.
2. Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades reoveesetetes sisalduva fosfori ja lämmastiku minimaalsed taaskasutus- ja ringlussevõtumäärad, et võtta arvesse olemasolevat reoveesetete fosfori ja lämmastiku ringlussevõtu tehnoloogiat.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
Artikkel 2115
⌦ Seire ⌫
1.
⌦ Liikmesriigid tagavad, et ⌫ pPädevad või asjakohased asutused jälgivad:
a)asulareoveepuhastitest väljuva vee vastavust I lisa punkti BB osa nõuetele ⌦ kooskõlas ⌫ I lisa D osaspunktis D sätestatud korras ⇨ seire- ja tulemuste hindamise meetoditega ⇦ ⇨ ; see seire hõlmab koormust ja I lisa B osas loetletud parameetrite kontsentratsioone; ⇦
b)pinnavetesse juhitavate reoveesetete koguseid, ja koostist ⇨ ja sihtkohta ⇦ ;.
⇩ uus
c)puhastatud asulaheitvee, seal hulgas taaskasutatava vee sihtkohta;
d)üle 10 000 ie koormust töötlevate asulareoveepuhastite tekitatud kasvuhoonegaase ja energiakulu.
🡻 91/271/EMÜ
2.
Pädevad või asjakohased asutused kontrollivad veekogusid, millesse juhitakse asulareoveepuhastitest väljuvat vett või vett, mis väljub neisse artiklis 13 kirjeldatud viisil otse, kui on põhjust eeldada, et neisse juhitavad veed kahjustavad neid oluliselt.
3.
Reovee 6 kohase ärajuhtimise ning reoveesetete pinnavetesse kõrvaldamise korral viivad liikmesriigid läbi kontrolle ja mis tahes muid asjakohaseid uurimusi tõestamaks, et kõnealuste reovete ärajuhtimine või reoveesetete kõrvaldamine ei kahjusta keskkonda.
4.
Liikmesriigid säilitavad pädevate või asjakohaste asutuste poolt lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel kogutud teavet ning teevad need komisjonile kuue kuu jooksul pärast asjakohase teabenõude saamist kättesaadavaks.
🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.
5.
Komisjon võib koostada lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kontrolli suunised vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
⇩ uus
2.
Kõigi vähemalt 10 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused teevad veekogudesse juhitud reovee ülevoolust ja asula äravooluveest pärit saasteainete kontsentratsiooni ja nendega seotud koormuse seiret.
3. Kõigil üle 10 000 ie tiheasustusaladel teevad liikmesriigid asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasetes järgmiste ainete ja näitajate kontsentratsiooni ja nendega seotud koormuse seiret:
a) saasteained, mis on loetletud
i) direktiivi 2000/60/EÜ VIII–X lisas, direktiivi 2008/105/EÜ lisas, direktiivi 2006/118/EÜ I lisas ja direktiivi 2006/118/EÜ II lisa B osas;
ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 2455/2001/EÜ lisas;
iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas;
iv) direktiivi 86/278/EMÜ I ja II lisas;
b) direktiivi (EL) 2020/2184 III lisa B osas loetletud parameetrid, kui asulareovesi juhitakse kõnealuse direktiivi artiklis 8 osutatud valgalasse;
c) mikroplastide esinemine.
Kõigil üle 10 000 ie tiheasustusaladel teevad liikmesriigid reoveesettes leiduvate mikroplastide seiret.
Esimeses ja teises lõigus osutatud seiret tehakse järgmise sagedusega:
a) vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel võetakse aastas vähemalt kaks proovi, kusjuures proovide võtmise vaheline aeg on kõige rohkem kuus kuud;
b) 10 000–100 000 ie tiheasustusaladel võetakse kahe aasta jooksul vähemalt üks proov.
Komisjonil on õigus võtta artiklis 28 osutatud korra kohaselt vastu rakendusakte, millega tagatakse käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine, kehtestades asulareovees ja reoveesetetes mikroplastide sisalduse mõõtmise metoodika.
🡻 91/271/EMÜ
Artikkel 16
Ilma et see piiraks nõukogu 7. juuni 1990. aasta direktiivi 90/313/EMÜ (mis käsitleb vaba juurdepääsu keskkonnateabele)
sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et asjaomased asutused avaldavad iga kahe aasta järel asulareovee ärajuhtimise ja reoveesetete kõrvaldamise kohta oma piirkonnas olukorraaruande. Kohe pärast nende aruannete avaldamist edastavad liikmesriigid need komisjonile.
⇩ uus
Artikkel 22
Teave rakendamise järelevalve kohta
1. Liikmesriigid koostavad Euroopa Keskkonnaameti (EEA) abiga:
a) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab artikli 21 kohaselt kogutud teavet, sealhulgas teavet artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud parameetrite kohta, ning I lisa D osas kirjeldatud binaarse tunnuse (vastab / ei vasta nõuetele) kontrollimise tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
b) 31. detsembriks 2025 andmestu, milles on näidatud artikli 3 kohaselt kogutava ja puhastatava asulareovee protsentuaalne osakaal, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
c) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet artikli 4 lõike 4 kohaldamiseks võetud meetmete kohta ning sellise üle 2 000 ie tiheasustusaladelt pärit asulareovee reostuskoormuse protsentuaalse osakaalu kohta, mida puhastatakse individuaalsetes süsteemides, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
d) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet kogutud proovide arvu kohta ning niisuguste I lisa D osa kohaselt võetud proovide arvu kohta, mis ei vasta nõuetele;
e) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet iga vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötleva asulareoveepuhasti kasvuhoonegaaside heite (koos gaaside eristusega), energia kogukulu ja toodetud taastuvenergia kohta ning artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide protsentuaalse saavutusastme arvutusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
f) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet V lisa punkti 3 kohaselt võetud meetmete kohta, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
g) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab artikli 17 lõigete 1 ja 4 kohase seire tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
h) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab loetelu artikli 7 lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud eutrofeerumise suhtes tundlikest aladest, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga viie aasta möödudes;
e) 31. detsembriks 2030 andmestu, mis sisaldab loetelu artikli 8 lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud aladest, kus mikrosaasteainete kontsentreerumine või kogunemine kujutavad endast keskkonna riski või riski inimeste tervisele, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga viie aasta möödudes;
j) 12. jaanuariks 2029 andmestu, mis sisaldab teavet meetmete kohta, mis on võetud, et kooskõlas artikliga 19 parandada juurdepääsu sanitaarvõimalustele, sealhulgas teavet sanitaarvõimalustele juurdepääsu omava elanikkonna osakaalu kohta, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga kuue aasta möödudes.
2. Liikmesriigid tagavad, et komisjonil ja Euroopa Keskkonnaametil on lõikes 1 osutatud andmestutele püsijuurdepääs.
3. Teavet, mille liikmesriigid on esitanud määruse (EÜ) nr 166/2006 artikli 5 kohaselt, võetakse käesoleva artikliga nõutava andmete esitamise raames arvesse.
Euroopa Keskkonnaamet annab üldsusele määruse (EÜ) nr 2006/166 kohaselt loodud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kaudu juurdepääsu asjakohastele andmetele lõikes 1 osutatud teabe hulgast.
4. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse lõikes 1 kohaselt esitatava teabe vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
Artikkel 2317
⌦ Riiklik rakenduskava ⌫
1.
Liikmesriigid koostavad 31. detsembriks 1993 ⇨ [väljaannete talitus, palun sisestada saavas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva 23. kuu viimane päev] ⇦ käesoleva direktiivi rakendamise ⌦ riikliku ⌫ kava.
⇩ uus
See kava sisaldab järgmist:
a) artiklite 3–8 rakendamise taseme hinnang;
b) käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike investeeringute kindlakstegemine ja kavandamine iga tiheasustusala puhul, sealhulgas nende investeeringute hinnanguline rahaline suurus ja prioriteet, mis on seotud tiheasustusala suurusega ja puhastamata asulareovee keskkonnamõjuga;
c) hinnangulised investeeringud, mis on vajalikud, et uuendada olemasolevaid asulareoveetaristuid, sealhulgas kogumissüsteeme, lähtuvalt nende vanusest ja amortisatsioonimäärast;
d) kindlaks tehtud võimalikud avaliku sektori rahastusallikad või vähemalt viited nendele, kui selliseid allikaid on vaja kasutajatasude täiendamiseks.
🡻 2013/64/EL artikli 1 lõike 5 punkt a (kohandatud)
Erandina esimesest lõigust koostab Prantsusmaa Mayotte’i jaoks käesoleva direktiivi rakendamise kava 30. juuniks 2014.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
2.
Liikmesriigid edastavad teabe selle kava kohta komisjonile 30. juuniks 1994.
🡻 2013/64/EL artikli 1 lõike 5 punkt b (kohandatud)
Erandina esimesest lõigust edastab Prantsusmaa komisjonile Mayotte’iga seotud teabe kava kohta 31. detsembriks 2014.
⇩ uus
2.
Liikmesriigid esitavad [väljaannete talitus, palun sisestada saavas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva 35. kuu viimane päev] komisjonile oma riiklikud rakenduskavad, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad artiklis 21 osutatud seiretulemuste põhjal, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid.
🡻 91/271/EMÜ
3.
Vajaduse korral edastavad liikmesriigid komisjonile iga kahe aasta järel 30. juuniks lõikes 2 osutatud teabe ajakohastuse.
⇩ uus
3. Liikmesriigid ajakohastavad oma riiklikke rakenduskavasid kõige rohkem iga viie aasta möödudes. Nad esitavad kavad 31. detsembriks komisjonile, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid.
🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.
4.
Komisjon määrab riiklike kavade täitmisega seotud aruandmise viisid ja vormi kindlaks vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Kõik nende viiside ja vormide muudatused võetakse vastu vastavalt kõnealusele menetlusele.
⇩ uus
4.
Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse riiklike rakenduskavade esitamise meetodid ja vormid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
🡻 91/271/EMÜ
5.
Komisjon vaatab lõigete 2 ja 3 alusel saadud teabe iga kahe aasta järel läbi, hindab seda ning avaldab selle kohta aruande.
⇩ uus
Artikkel 24
Üldsuse teavitamine
1. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele on internetis kasutajasõbralikul ja kohandatud viisil kättesaadav piisav ja ajakohane teave asulareovee kogumise ja puhastamise kohta igal tiheasustusalal. See teave peab sisaldama vähemalt VI lisas loetletud andmeid.
Lõikes 1 osutatud teave tuleb põhjendatud taotluse alusel esitada ka muude vahendite abil.
2. Peale selle tagavad liikmesriigid, et kõik kogumissüsteemidega ühendatud isikud saavad korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas kõige asjakohasemal kujul, sealhulgas arvega või nutirakenduse kaudu, sellekohast taotlust esitamata järgmise teabe:
a) teave asulareovee kogumise ja puhastamise vastavuse kohta artiklite 3, 4, 6, 7 ja 8 nõuetele, sealhulgas suublasse tegelikult juhitavate saasteainete võrdlus I lisa tabelites 1, 2 ja 3 esitatud piirnormidega;
b) aastas või arveldusperioodi jooksul kogutud ja puhastatud asulareovee kogus või hinnanguline kogus konkreetse majapidamise või ühendatud üksuse kohta kuupmeetrites ning aastased suundumused ja asulareovee kogumise ja puhastamise hind konkreetse majapidamise jaoks (hind liitri ja kuupmeetri kohta);
c) konkreetsest majapidamisest aasta jooksul kogutud ja puhastatud asulareovee koguse võrdlus asjaomasel tiheasustusalal soovitusliku keskmise kogusega majapidamise kohta;
d) link lõikes 1 osutatud veebisisule.
3. Komisjon võib artiklis 27 sätestatud korra kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte, et muuta lõiget 2 ja VI lisa, ajakohastades seda, millist teavet tuleb üldsusele esitada internetis ja kogumissüsteemidega ühendatud isikutele, et kohandada neid nõudeid tehnika arenguga ja andmete kättesaadavusega asjaomases valdkonnas.
4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatava teabe esitamise vormi ja meetodeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 25
Õiguskaitse kättesaadavus
1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas riigi õigussüsteemiga on asjaomasel üldsusel juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada käesoleva direktiivi artikli 6, 7 või 8 kohaste otsuste, tegevuste või tegevusetuste sisulist või protseduurilist seaduslikkust, kui vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:
a) asjaomasel üldsusel on küllaldane huvi;
b) asjaomane üldsus väidab, et tema õigusi on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks.
Läbivaatamismenetlus peab olema aus, õiglane, õigeaegne ja ei või olla takistavalt kulukas ning sellega nähakse ette piisavad ja tõhusad õiguskaitsemehhanismid, sealhulgas vajaduse korral esialgse õiguskaitse meetmed.
2. Liikmesriigid näevad ette, millises etapis võib lõikes 1 osutatud otsuseid, tegevusi või tegevusetusi vaidlustada.
Artikkel 26
Hüvitamine
1. Liikmesriigid tagavad, et kui inimeste tervisele on tekitatud kahju käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riiklike meetmete rikkumise tagajärjel, on mõjutatud isikutel õigus nõuda ja saada hüvitist asjaomastelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt ning vajaduse korral rikkumise eest vastutavatelt asjaomastelt pädevatelt asutustelt.
2. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase üldsuse osana on inimeste tervise või keskkonna kaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad riikliku õiguse nõuetele, lubatud asjaomaseid isikuid esindada ja esitada kollektiivseid kahju hüvitamise hagisid. Liikmesriigid tagavad, et kahju põhjustanud rikkumise korral ei saa mõjutatud isikud ja käesolevas lõikes osutatud valitsusvälised organisatsioonid esitada nõuet kokku kaks korda.
3. Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise nõuetega seotud riiklikud õigusnormid ja menetlused töötatakse välja ja neid kohaldatakse nii, et need ei muuda lõike 1 kohase rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise õiguse kasutamist võimatuks ega ülemäära raskeks.
4. Kui on esitatud lõike 1 kohane hüvitisnõue koos tõenditega, mille alusel võib eeldada põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel, tagavad liikmesriigid, et rikkumise eest vastutaval isikul lasub kohustus tõendada, et rikkumine ei põhjustanud kahju ega aidanud selle tekkimisele kaasa.
5. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud kahju hüvitamise hagi esitamise aegumistähtaeg ei ole lühem kui viis aastat. Sellise tähtaeg ei alga enne kuupäeva, mil rikkumine on lõppenud ja hüvitist taotlev isik teab, et on saanud rikkumise tagajärjel kahju kooskõlas lõikega 1.
Artikkel 27
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 5, artikli 14 lõikes 3, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [väljaannete talitus, palun märkida seestütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 5, artikli 14 lõikes 3, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 3, artikli 7 lõike 4, artikli 8 lõike 5, artikli 14 lõike 3, artikli 20 lõike 2 või artikli 24 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
🡻 1882/2003 artikkel 3 ja III lisa punkt 21 (kohandatud)
Artikkel 2818
⌦ Komitee ⌫
1.
Komisjoni abistab ⌦ teaduse ja tehnika arenguga kohandamise ning asulareovee puhastamist käsitleva direktiivi rakendamise ⌫ komitee.
🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.
2.
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
3.
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
⇩ uus
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 29
Karistused
1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Need peavad vajaduse korral hõlmama rahatrahve, mis on proportsionaalsed rikkumise toime pannud juriidilise isiku käibega või füüsilise isiku töötasuga, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eripärasid.
2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaselt kehtestatud karistustes on vajadust mööda nõuetekohaselt arvesse võetud järgmist:
a) rikkumise laad, raskusaste ja ulatus;
b) asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest;
c) rikkumisest mõjutatud elanikkond või keskkond, pidades silmas rikkumise mõju inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme saavutamisele.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda nende hilisematest muudatustest.
Artikkel 30
Hindamine
1. 31. detsembriks 2030 ja 31. detsembriks 2040 peab komisjon läbi viima käesoleva direktiivi hindamise, lähtudes eelkõige järgmistest elementidest:
a) käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemused;
b) artikli 22 lõikes 1 osutatud andmestud;
c) asjakohased teadus-, analüütilised ja epidemioloogilised andmed; sealhulgas liidu rahastatud uurimisprojektide tulemused;
d) WHO soovitused, kui need on olemas;
e) laiendatud tootjavastutusega hõlmatud toodete loetelu kohandamise vajaduse analüüs vastavalt turule lastavate toodete sortimendi muutumisele, teadmiste paranemisele reovees esinevate mikroplastide ja nende rahvatervise- ja keskkonnamõju kohta ning andmetele, mis on saadud, täites uut kohustust teha mikrosaasteainete seiret asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures.
Komisjon esitab esimeses lõigus osutatud hindamise peamised tulemused aruandena Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõike 1 teises lõigus osutatud aruande koostamiseks vajaliku teabe.
Artikkel 31
Läbivaatamine
Iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle direktiivi rakendamise kohta ja lisab sellele vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.
🡹
Artikkel 32
Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted
1. Direktiiv 91/271/EÜ, mida on muudetud käesoleva direktiivi VII lisa A osas osutatud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates [väljaannete talitus, palun lisada seestütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva 24. kuu esimene päev], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud käesoleva direktiivi VII lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega.
⇩ uus
2. Artikli 3 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 1 kohaldatakse Mayotte’i suhtes alates 31. detsembrist 2027.
3. Sellise ärajuhitava asulareovee suhtes, mida puhastatakse vähemalt 100 000 ie koormust töötlevas asulareoveepuhastis ja mille puhul ei nõuta, et see vastaks 31. detsembriks 2030 artikli 7 lõikes 1 sätestatud nõuetele, kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/271/EÜ artiklit 5 ka edaspidi kuni 31. detsembrini 2035.
10 000–100 000 ie reostuskoormusega tiheasustusaladelt pärit ärajuhitava asulareovee suhtes, mille puhul ei nõuta, et see vastaks 31. detsembriks 2035 artikli 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele, kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/271/EÜ artiklit 5 ka edaspidi kuni 31. detsembrini 2040.
🡹
4. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VIII lisas esitatud vastavustabelile.
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
⇨ uus
Artikkel 3319
⌦ Ülevõtmine ⌫
1.
Liikmesriigid jõustavad ⇨ artiklites […] ja lisades […] [osutada artiklitele ja lisadele, mida on oluliselt muudetud, võrreldes kehtetuks tunnistatud direktiividega] esitatud nõuete ⇦ käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ⇨ [väljaannete talitus, palun sisestada saavas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva 23. kuu viimane päev] ⇦ hiljemalt 30. juunil 1993. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata ⌦ edastavad nende meetmete teksti viivitamata ⌫ komisjonile.
2.
Kui liikmesriigid võtavad lõikes 1 nimetatud ⌦ need ⌫ meetmed vastu, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. ⌦ Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. ⌫ Sellise viitamise viisi ⌦ ning sellise märkuse sõnastuse ⌫ näevad ette liikmesriigid.
23.
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.
🡹
Artikkel 34
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikleid […] ja lisasid […] [viidata artiklitele ja lisadele, mida ei ole muudetud, võrreldes kehtetuks tunnistatud direktiiviga] kohaldatakse alates [väljaannete talitus, palun sisestada seestütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva 24. kuu esimene päev].
🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)
Artikkel 3520
⌦ Adressaadid ⌫
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel
president
eesistuja