EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52022PC0242

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 1305/2013 seoses erimeetmega Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames erakorralise ajutise toetuse andmiseks, et reageerida mõjule, mis tuleneb Venemaa sissetungist Ukrainasse

COM/2022/242 final

Brüssel,20.5.2022

COM(2022) 242 final

2022/0166(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1305/2013 seoses erimeetmega Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames erakorralise ajutise toetuse andmiseks, et reageerida mõjule, mis tuleneb Venemaa sissetungist Ukrainasse


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nagu on märgitud komisjoni 23. märtsi 2022. aasta teatises toiduga kindlustatuse tagamise ja toidusüsteemide toimekindlamaks muutmise kohta (COM(2022)133 final), on Venemaa sissetung Ukrainasse veelgi destabiliseerinud juba niigi ebakindlaid põllumajandusturge. Juba enne sissetungi toimus kaubaturgudel märkimisväärne hinnatõus, mida põllumajandusturgudel oli tunda energia-, väetise- ja loomasöödakulude kasvu kaudu. Põllumajandustoodete töötlemise, turustamise või arendamisega tegelevate põllumajandustootjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kulud suurenevad veelgi ja mõjutavad toidu hinda, mis toob omakorda esile Euroopa toidusüsteemi haavatavuse, eelkõige sõltuvuse impordist, ning tekitab muret seoses põllumajandustootjate ja toidutarneahela tootjate sissetulekutega.

See suurendab COVID-19 pandeemia järgset survet Euroopa põllumajandusele.

Samuti tuleb tegeleda kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemidega. Eespool osutatud teatises kutsus komisjon üles „tegelema areneva kriisi käigus ilmnenud puudustega viisil, mis tõhustab üleminekut kestlikele, toimekindlatele ja õiglastele toidusüsteemidele ELis ja kogu maailmas“.

Sõja lühiajalisest mõjust ja sellega kaasnevast pikaajalisest ebakindlusest tingitud kaubandushäired tekitavad tõsist muret üleilmse toiduga kindlustatuse pärast.

Kuigi ELi stabiilne toiduga varustatus ei ole ohus, võib tarnekindlust mõjutada see, kui põllumajandusettevõtjate oluliselt suuremaid tootmiskulusid ei kompenseerita kõrgemate hindadega.

Ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) nähakse ette rida meetmeid, sealhulgas hindade turvavõrk ja võimalus võtta erakorralisi meetmeid. Komisjon esitas oma 23. märtsi 2022. aasta teatises juba mitu erakorralist algatust toiduga kindlustatuse tagamiseks ja toidusüsteemide toimekindlamaks muutmiseks. Praegune olukord on siiski ennenägematu ja nõuab täiendavaid algatusi, kuna teatavad väikeettevõtjad ja põllumajandustootjad vajavad oma tegevuse säilitamiseks hädasti erakorralist toetust.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele täiendav meede, mida rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja mis võimaldab liikmesriikidel anda likviidsustoetust põllumajandustootjatele ja põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtjatele, eelkõige sööda- ja väetiseettevõtjatele, keda mõjutab sisendikulude märkimisväärne suurenemine, ning töötleva tööstuse energiamahukatele ettevõtjatele, kelle gaasi- ja elektrikulud on suurenenud. Selliste ettevõtjate rahavoogudega otseselt seotud probleemide lahendamisega aidatakse kaasa üleilmsele toiduga kindlustatusele ja suurenenud sisendkuludest tingitud turuhäirete kõrvaldamisele.

Nende eesmärkide saavutamiseks antakse toetust ühekordse kindlasummalise maksena põllumajandustootjatele ning põllumajandustoodete töötlemise, turustamise või arendamisega tegelevatele VKEdele. Komisjon teeb makseid kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul.

Selleks et tagada olemasolevate maaelu arengu programmide raames kättesaadavate vahendite võimalikult tõhus kasutamine, peavad liikmesriigid põhjendama toetuse suunamist kõige enam mõjutatud isikutele objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Liikmesriigid peaksid lisama meetme maaelu arengu programmidesse programmi muutmise teel. Liikmesriigid võivad alustada toetusesaajatele maksete tegemist pärast seda, kui nad on esitanud programmi muudatuse, millega kehtestatakse uus meede. Muudatuse võib esitada pärast käesoleva ettepaneku vastuvõtmist ning seonduvate teiseste õigusaktide (komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 808/2014 ja (EL) nr 809/2014) muutmist.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks kehtestatud üldise õigusraamistikuga ning piirdub määruse (EL) nr 1305/2013 sihipärase muutmisega. Ettepanek on täienduseks kõigile muudele liidu võetud meetmetele, eelkõige turutoetusmeetmetele ja toiduga kindlustatust hõlmavatele meetmetele, mille eesmärk on lahendada praegune enneolematu olukord. Ettepanekuga ei piirata määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 59 lõigetega 5 ja 6 kuludele kehtestatud miinimumnõuete ega määruse (EL) 2020/2220 artikli 1 lõikes 2 sätestatud kaitse taseme säilitamise põhimõtte kohaldamist.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanekus piirdutakse määruse (EL) nr 1305/2013 sihipärase muutmisega ning säilitatakse kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Käesolev ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 42 ja artikli 43 lõikel 2.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et liit ja liikmesriigid jagavad pädevust põllumajanduse valdkonnas, kehtestades ühise põllumajanduspoliitika, millel on ühised eesmärgid ja mida rakendatakse ühiselt. Ettepaneku eesmärk on tagada, et uuel maaelu arengu meetmel oleks ühised eesmärgid ja seda rakendataks ühiselt.

 Proportsionaalsus

Ettepanek sisaldab piiratud ja sihipäraseid muudatusi, mis ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada eesmärk anda erakorralist ja ajutist toetust põllumajandustootjatele ning põllumajandustoodete töötlemise, turustamise või arendamisega tegelevatele VKEdele, keda Venemaa sissetung Ukrainasse on eriti mõjutanud.

Vahendi valik

Määrus on sobiv vahend, et näha ette täiendav meede selle enneolematu olukorra lahendamiseks.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Puudub

Konsulteerimine sidusrühmadega

Väliste sidusrühmadega ei konsulteeritud. Samas on ettepanek viimastel nädalatel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi liikmetega peetud konsultatsioonide tulemus.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Puudub

Mõjuhinnang

Määruse (EL) nr 1305/2013 muutmise ettepaneku ettevalmistamiseks koostati mõjuhinnang. Väljapakutud piiratud muudatused ei nõua eraldi mõjuhinnangut.

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Puudub

Põhiõigused

Puudub

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud muudatus ei too kaasa muutusi määruse (EL) nr 2020/2093 I lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastastes ülemmäärades. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kõikide kulukohustuste assigneeringute jaotus aasta kohta jääb samaks. Toetusesaajatele tehakse maksed enne 15. oktoobrit 2023, seega rahastatakse neid 2023. aasta eelarvest. Selle meetme rahastamiseks vajalikud maksete assigneeringud paigutatakse EAFRD assigneeringutesse, mis lisatakse komisjoni tulevasse 2023. aasta eelarveprojekti; assigneeringud kompenseeritakse vastavate maksevajaduste vähenemisega järgnevatel aastatel.

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Meetme rakendamise üle tehakse järelevalvet ja antakse aru määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 kehtestatud üldiste aruandlusmehhanismide raames.

Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Puudub

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Tehakse ettepanek muuta määrust (EL) nr 1305/2013.

2022/0166 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1305/2013 seoses erimeetmega Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames erakorralise ajutise toetuse andmiseks, et reageerida mõjule, mis tuleneb Venemaa sissetungist Ukrainasse

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 1  

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, 2  

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Venemaa sissetungist Ukrainasse põhjustatud tagajärjed on mõjutanud põllumajandustootjaid ja -ettevõtjaid enneolematul viisil. Sisendihindade tõus, eelkõige energia, väetiste ja loomasööda puhul, on põhjustanud majandushäireid põllumajandussektoris ja maakogukondades ning tekitanud likviidsusprobleeme põllumajandustoodete töötlemise, turustamise või arendamisega tegelevatele põllumajandustootjatele ja väikestele maapiirkondade ettevõtetele. See on loonud erandliku olukorra, mis tuleb lahendada.

(2)Et reageerida Venemaa sissetungile Ukrainasse, tuleks uue erakorralise ja ajutise meetme abil tegeleda likviidsusprobleemidega, mis ohustavad põllumajandustegevuse ning põllumajandustoodete töötlemise, turustamise või arendamisega tegelevate väikeettevõtjate tegevuse jätkuvust.

(3)Toetuse eesmärk on tagada põllumajandusettevõtete konkurentsivõime ja elujõulisus ning seda tuleks anda objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, et suunata olemasolevad vahendid parimal viisil sellistele toetusesaajatele, keda Venemaa sissetung Ukrainasse kõige enam mõjutab. Põllumajandustootjate puhul võivad sellised kriteeriumid hõlmata tootmissektoreid, põllumajandustootmise viise või põllumajandusettevõtte struktuure ning VKEde puhul sektoreid, tegevusliike, piirkondade liike või muid eripiiranguid.

(4)Praegusest sügavast kriisist nähtub, et tulevasteks kriisideks paremini valmistumiseks tuleb kiirendada üleminekut kestlikkusele. Seega ei tohiks kõnealusele meetmele antav toetus vähendada määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 59 lõikes 6 osutatud meetmete jaoks ette nähtud EAFRD osaluse üldist osakaalu.

(5)Kõnealuse meetme kiireloomulisuse, ajutise iseloomu ja erandliku laadi tõttu tuleks kehtestada ühekordsed maksed ja meetme kohaldamise lõppkuupäev, pidades silmas põhimõtet, et komisjon teeb makseid kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul.

(6)Selleks et anda kõige rängemini mõjutatud põllumajandustootjatele või VKEdele suuremat toetust, on asjakohane lubada liikmesriikidel kohandada kindlasummalisi makseid teatavate toetuskõlblike toetusesaajate kategooriate puhul, näiteks kehtestades teatavad vahemikud või suured kategooriad, objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

(7)Selleks et tagada uue meetme piisav rahastamine, seadmata seejuures ohtu maaelu arengu programmide muid eesmärke, tuleks kindlaks määrata liidu maksimaalne toetus kõnealusele meetmele.

(8)Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1305/2013 vastavalt muuta.

(9)Võttes arvesse Venemaa sissetungi Ukrainasse ja pakilist vajadust tegeleda selle mõjuga liidu põllumajandus- ja toidutootmissektorile, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele osutatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(10)Võttes arvesse selle olukorra kiireloomulisust, mis on seotud Venemaa sissetungist Ukrainasse tuleneva mõjuga, on asjakohane, et käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1305/2013 muudetakse järgmiselt.

1)Lisatakse järgmine artikkel: 

„Artikkel 39c
Erakorraline ajutine toetus põllumajandustootjatele ja VKEdele, keda Venemaa sissetung Ukrainasse on eriti mõjutanud

 

1.Käesoleva meetme kohase toetusega antakse erakorralist abi Venemaa sissetungist Ukrainasse eriti mõjutatud põllumajandustootjatele ja VKEdele, et tagada nende majandustegevuse jätkuvus käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Toetust antakse põllumajandustootjatele või VKEdele, kes töötlevad, turustavad või arendavad ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustooteid või puuvilla, välja arvatud kalandustoodete töötlejad. Tootmisprotsessi väljund võib olla kõnealuse lisaga hõlmamata toode.

3.Liikmesriigid suunavad toetuse kõige rohkem mõjutatud toetusesaajatele ning määravad kättesaadavate tõendite alusel kindlaks toetuskõlblikkuse tingimused ja, kui see on asjakohane, valikukriteeriumid, mis peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad. Liikmesriikide antava toetusega aidatakse kaasa toiduga kindlustatusele või turu tasakaalustamatuse leevendamisele ning toetatakse põllumajandustootjaid või VKEsid, kes tegelevad ühe või mitme järgmise tegevusega, mille eesmärk on:

a)ringmajandus;

b)toitainete majandamine;

c)ressursside tõhus kasutamine;

d)keskkonna- ja kliimasõbralikud tootmismeetodid.

4.Toetus antakse ühekordse kindlasummalise maksena, mis makstakse välja 15. oktoobriks 2023, tuginedes pädeva asutuse poolt 31. märtsiks 2023 heaks kiidetud toetusetaotlustele. Komisjon hüvitab selle hiljem vastavalt eelarveassigneeringutele ja vabade vahendite olemasolul. Toetus võib olla toetusesaajate kategooriate kaupa eri suurusega vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.

5.Toetuse maksimumsumma ei tohi ületada 15 000 eurot põllumajandustootja kohta ja 100 000 eurot VKE kohta.

6.Käesoleva artikli alusel toetuse andmisel võtavad liikmesriigid arvesse muude riiklike või liidu toetusvahendite või erasektori kavade alusel antud toetust, mis on mõeldud Venemaa sissetungist Ukrainasse tulenevale mõjule reageerimiseks.“;

2)artikli 49 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tegevuste valiku eest vastutav liikmesriigi ametiasutus tagab, et tegevused valitakse vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud valikukriteeriumidele ning läbipaistvale ja nõuetekohaselt dokumenteeritud menetlusele, välja arvatud artikli 18 lõike 1 punktis b, artikli 24 lõike 1 punktis d ning artiklites 28–31, 33, 34 ja 36–39c sätestatud tegevuste puhul.“;

3)artiklile 59 lisatakse järgmine lõige: 

„6b. Artikli 39c alusel antav EAFRD toetus ei tohi ületada 5 % EAFRD kogu toetusest maaelu arengu programmile aastateks 2021–2022, nagu on sätestatud I lisa teises osas.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1305/2013 seoses erimeetmega Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames erakorralise ajutise toetuse andmiseks, et reageerida mõjule, mis tuleneb Venemaa sissetungist Ukrainasse

1.2.Ettepanek/algatus käsitleb: 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 3  

 olemasoleva meetme pikendamist 

X ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

Näha ette uus erakorraline ja ajutine meede, et lahendada likviidsusprobleeme, mis ohustavad põllumajandustegevuse ja põllumajandustoodete töötlemisega tegelevate väikeettevõtjate tegevuse jätkuvust.

1.3.2.Erieesmärgid

Erieesmärk nr

Puudub

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Puudub

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Puudub

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Puudub

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Puudub

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Puudub

1.4.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Puudub

1.4.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Puudub

1.5.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega

   hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

X    Finantsmõju kulukohustustele ja maksete assigneeringutele puudub.

 Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 4   

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

   rakendusametite kaudu

X Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

avalik-õiguslikele asutustele;

avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Käesolev uus ettepanek ei too kaasa muutusi määruse (EL) nr 2020/2093 I lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastastes ülemmäärades. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kulukohustuste assigneeringute jaotus aasta kohta jääb samaks.

Kokkuvõttes ei kaasne selle meetmega vajadust täiendavate maksete assigneeringute järele. Selle meetme rahastamiseks vajalikud 2023. aasta maksete assigneeringud kompenseeritakse väiksemate maksevajadustega järgnevatel aastatel.

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

Puudub

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

Puudub

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Puudub

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

Puudub

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Puudub

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu liik

Rahaline osalus

Nr  

Liigendatud/liigendamata 5

EFTA riigid 6

Kandidaatriigid 7

Kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

3

08.030102

Liigendatud

EI

EI

EI

EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu 
liik

Rahaline osalus

Nr  

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

Kandidaatriigid

Kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

Puudub

/EI

/EI

/EI

/EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

   Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 

Nr

3

Loodusvarad ja keskkond

Mõju kulukohustuste assigneeringutele puudub. Kuna seda muudatust rahastatakse liikmesriikide maaelu arengu programmide muutmise kaudu ja kokkulepitud rahastamispaketi piires, ei ole täiendavaid maksete assigneeringuid üldiselt vaja ning kõnealuse meetme makseid kompenseeritakse muude maaelu arengu meetmete väiksemate maksetega.

Eeldatakse, et ettepanek ei mõjuta EAFRD maksete assigneeringuid 2022. aasta eelarves. Kuna liikmesriigid vajavad selle uue meetme rakendamiseks aega, deklareeritakse sellega seotud kulud eeldatavasti 2023. aasta kolmandas kvartalis ning need mõjutavad 2023. aasta eelarvet. Vastavat mõju maksete assigneeringutele, mille hinnanguline suurus on ligikaudu 450 miljonit eurot, võetakse arvesse 2023. aasta eelarveprojektis taotletavate maksete assigneeringute tasemel ning seda kompenseeritakse järgneva aasta maksevajaduste vastava vähenemisega, nagu on prognoositud allpool.

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

Aasta 
2022

Aasta 
2023

Aasta 
2024

Aasta 
2025

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

• Tegevusassigneeringud

08.030102

Kulukohustused

(1a)

0

0

0

0

0

Maksed

(2a)

0

+450

-225

-225

0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Puudub

(3)

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi  
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

=1a+1b+3

0

0

0

0

0

Maksed

=2a+2b

+3

0

+450

-225

-225

0



Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused

(4)

0

0

0

0

0

Maksed

(5)

0

0

0

0

0

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 3 assigneeringud KOKKU 

Kulukohustused

=4+ 6

0

0

0

0

0

Maksed

=5+ 6

0

+450

-225

-225

0





Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 

7

Euroopa avalik haldus

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 
N

Aasta 
N+1

Aasta 
N+2

Aasta 
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

PEADIREKTORAAT: <…….>

• Personalikulud

• Muud halduskulud

<...….> peadirektoraat KOKKU

Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU 

 

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 
2022

Aasta 
2023

Aasta 
2024

Aasta 
2025

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒7 assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

0

0

0

0

Maksed

0

+450

-225

-225

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid

Aasta 
N

Aasta 
N+1

Aasta 
N+2

Aasta 
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Liik 8

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 9

0 väljund

0 väljund

0 väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

0 väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

X    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 
N 10

Aasta 
N+1

Aasta 
N+2

Aasta 
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 7 
assigneeringud KOKKU

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI kulud kokku

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 11 välja jäävad kulud

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST välja jäävad kulud KOKKU

KOKKU

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse juba meedet haldava peadirektoraadi assigneeringutega ja/või assigneeringute ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

X    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Aasta 
N

Aasta 
N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

XX 01 01 02 (delegatsioonides)

XX 01 05 01/11/21 (kaudne teadustegevus)

10 01 05 01/11 (otsene teadustegevus)

Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 12

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides)

XX 01 04 yy  13

0 peakorteris

0 delegatsioonides

XX 01 05 02/12/22 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud 0 kaudse teadustegevuse valdkonnas)

10 01 05 02/12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud 0 otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muu eelarverida (märkige)

KOKKU

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

X    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.

   tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.

   nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

   ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

   hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 
N 14

Aasta 
N+1

Aasta 
N+2

Aasta 
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus 

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

 

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

   Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

   omavahenditele

   muudele tuludele

   palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:

Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju 15

Aasta 
N

Aasta 
N+1

Aasta 
N+2

Aasta 
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ………….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

[…]

(1)    ELT C , , lk .
(2)    ELT C , , lk .
(3)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
(4)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  
(5)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
(6)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
(7)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
(8)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
(9)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/erieesmärgid ...“.
(10)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida rakendamise esimene aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.
(11)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(12)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.
(13)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).
(14)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida rakendamise esimene aasta (näiteks 2021. Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.
(15)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
Top