EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.5.2022

COM(2022) 231 final

2022/0164(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust (EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

 Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Pärast määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi „taaste- ja vastupidavusrahastu määrus“)) vastuvõtmist on liidu ühiskonda ja majandust tugevalt mõjutanud enneolematud geopoliitilised ja majanduslikud sündmused. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on vajadus minna kiiresti üle puhtale energiale kooskõlas ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga suurem kui kunagi varem. EL impordib 90 % tarbitavast gaasist ning Venemaalt saadakse sellest üle 40 %. Venemaalt pärineb ka 27 % ELi nafta- ja 46 % ELi kivisöeimpordist.

Euroopa juhid on kutsunud Euroopa Komisjoni sellele olukorrale sihipäraselt ja tõhusalt reageerima. Oma 10.–11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsioonis tegid Euroopa riigipead ja valitsusjuhid komisjonile sõnaselgelt ülesandeks esitada mai lõpuks ettepanek kava „REPowerEU“ kohta ning seadsid põhieesmärgiks liidu energiasõltuvuse vähendamise. Eelkõige sisaldab deklaratsioon kokkulepet lõpetada võimalikult kiiresti sõltuvus Venemaa gaasi-, nafta- ja söeimpordist. Versailles’ deklaratsiooniga võetud kohustusi korrati Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi järeldustes, milles keskenduti lisaks ka püsivalt kõrgetele energiahindadele, millel on üha negatiivsem mõju kodanikele ja ettevõtjatele. Olukorda halvendab veelgi Venemaa Ukraina-vastane sõjaline agressioon.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ loomisega 2020. aastal sillutati teed Euroopa majanduse kiiremale rohe- ja digipöördele. See kaksiküleminek leiab nüüd aset keerulises üleilmses kontekstis, mis on tekitanud uut ebakindlust. Euroopa juhtide sõnul on nüüd selgem kui kunagi varem, et edukaks ja kestlikuks COVID-19 kriisist taastumiseks on äärmiselt oluline suurendada liidu energiavarustuse kindlust ja vähendada ELi sõltuvust Venemaalt pärit fossiilkütustest.

Kõrged energiahinnad ja energiavarustuse moonutuste oht, mida süvendavad ootamatud välistegurid, ähvardavad halvendada kõigi liikmesriikide majandusväljavaateid ning nõrgendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Täpsemalt võivad volatiilsed energiahinnad mõjutada ettevõtjate ja iseäranis tööstusbaasi konkurentsivõimet ning suurendada ebavõrdsust ja energiaostuvõimetust, mis tabaks eriti rängalt vähekaitstud ning väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondi.

Taaste- ja vastupidavusrahastu kujutab endast Euroopa Liidu COVID-19 kriisi järgse tulevikku suunatud majanduskasvu strateegia nurgakivi, sest riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on sätestatud eelolevate aastate investeerimis- ja reformikavad. Paljud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvad meetmed peaksid juba praegu aitama märkimisväärselt parandada liidu energiavarustuse vastupidavust, vähendada sõltuvust energiaimpordist ja toetada õiglast üleminekut, milles ei jäeta kõrvale ühtki piirkonda ega inimest. Riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, mis juba sisaldavad rohe- ja digipöörde elluviimiseks ette nähtud investeeringuid ja reforme, on endiselt väga vajalikud. Samal ajal nõuavad hiljutised geopoliitilised ja majanduslikud suundumused edukaks COVID-19 kriisist taastumiseks veelgi kiiremat tegutsemist ja veelgi kaugemale ulatuvate sihtide seadmist. Selle valdkonna reforme ja investeeringuid tuleb nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil kiirendada ja süvendada.

ELi sõltuvust Venemaalt pärit fossiilkütustest on võimalik järk-järgult kaotada ja seda tuleks teha aegsasti enne 2030. aastat. Sel eesmärgil täiendab REPowerEU kava energia varustuskindluse tagamiseks ja energia salvestamiseks võetud meetmeid mitmesuguste meetmetega, mis aitavad säästa energiat, mitmekesistada tarneid ja hoogustada ELi üleminekut puhtale energiale. Gaasitarneid saab muuta mitmekesisemaks veeldatud maagaasi (LNG) impordimahu ja mujalt kui Venemaalt torujuhtmeid pidi imporditava gaasi koguse, aga ka kestliku biometaani (mis on toodetud orgaanilistest jäätmetest ning põllumajandus- ja raiejääkidest) ja taastuvallikatest toodetud ehk saastevaba vesiniku osatähtsuse suurendamisega. Energiat on võimalik nii kodumajapidamistes, hoonetes, transpordis ja tööstuses kui ka elektrienergiasüsteemi tasandil säästa energiatõhususe parandamisega. Selleks et Euroopa saaks kiiremini puhtale energiale üle minna, tuleb suurendada taastuvenergia osakaalu energiaallikate jaotuses ning võtta meetmeid taristus esinevate kitsaskohtade, aga ka tööjõu ja oskuste nappuse kõrvaldamiseks. Neid kolme tegutsemissuunda võib toetada investeeringute ja reformide kombinatsiooniga.

Nende üha pakilisemaks muutuvate prioriteetide rakendamiseks on liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavad väga kasulikud vahendid. Vastavalt käesolevale ettepanekule moodustavad riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad strateegilise raamistiku reformidele ja investeeringutele, millega toetatakse Euroopa ühismeetmeid vastupidavamate, kindlamate ja kestlikumate energiasüsteemide tagamiseks. REPowerEU eesmärkide saavutamiseks on eriti sobilikud mitut riiki hõlmavad projektid ja piiriülesed meetmed, eeskätt need, millega tagatakse paremad liikmesriikidevahelised energiaühendused ja ühtlasi mitmekesistatakse energiavarustust. Taaste- ja vastupidavusrahastu saab siin kasulikul viisil täiendada üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitleva määruse alusel valitud ühishuviprojekte. Ühishuviprojekte saab toetada ka Euroopa ühendamise rahastust.

Samal ajal ei tohiks riiklike taaste- ja vastupidavuskavade lisad takistada kehtivates nõukogu rakendusotsustes sisalduva ulatusliku reformi- ja investeerimiskava rakendamist. Seepärast tuleks uued meetmed, millega reageeritakse geopoliitilistele ja sotsiaal-majanduslikele suundumustele, kavandada nii, et need täiendaksid seda kava ja oleksid sellega kooskõlas.

Käesoleva ettepanekuga muudetakse seega sihipäraselt taaste- ja vastupidavusrahastu määrust, et saavutada järgmised eesmärgid:

–lisada riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse eraldi peatükk, mis sisaldab uusi reforme ja investeeringuid REPowerEU eesmärkide saavutamiseks, ning

–tagada taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate ja muudest riiklikest või liidu fondidest toetatavate meetmete koostoime ja vastastikune täiendavus.

Lisaks taaste- ja vastupidavusrahastu määrusesse tehtavatele muudatustele tuleks teha veel seadusandlikud muudatused, millega määratakse kindlaks täiendavad rahastamisallikad, et võimaldada taaste- ja vastupidavusrahastu raames rahastada uusi REPowerEU eesmärke. REPowerEU kavaga seotud uute meetmete rahastamiseks tuleks eraldada tulu, mis saadakse enampakkumistelt, kus müüakse piiratud hulgal turustabiilsusreservis hoitavaid heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikuid. Liikmesriikidele tuleks võimaldada suurem paindlikkus paigutada ümber neile nii ühissätete määruse (EL) 2021/1060 kui ka ÜPP strateegiakavade määruse (EL) 2021/2115 alusel eraldatud vahendeid.

 Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesoleva ettepanekuga muudetakse määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, määrust (EL) 2021/1060 (edaspidi „ühissätete määrus“), otsust (EL) 2015/1814 (edaspidi „turustabiilsusreservi käsitlev otsus“), direktiivi 2003/87/EÜ (edaspidi „heitkogustega kauplemise direktiiv“) ja määrust (EL) 2021/2115 ÜPP strateegiakavade kohta.

Ettepanek rajaneb kehtival ja hästi toimival taaste- ja vastupidavusrahastu raamistikul ning selle eesmärk kooskõlas rahastu üld- ja erieesmärgiga on toetada täiendavate vahenditega meetmeid, mida on tarvis, et liit suudaks kiiremini vähendada oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja suudaks seeläbi edukalt taastuda COVID-19 kriisist.

Lisaks sellele edendatakse ettepanekuga REPowerEU peatüki kasutuselevõtmise kaudu taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate ja muudest allikatest, sealhulgas riiklikest fondidest rahastatavate meetmete koordineerimist ja koostoimet. Ettepanekuga antakse taaste- ja vastupidavusrahastule REPowerEU algatuste strateegilise raamistiku roll. See aitab maksimumini suurendada nende strateegiate ja meetmete vastastikust täiendavust, järjepidevust ja sidusust, mida rakendatakse liidu energiavarustuse sõltumatuse ja kindluse edendamiseks, ning leevendada ülemineku faasis selle protsessi sotsiaal-majanduslikke kulusid ja mõju.

Ettepanekuga hõlmatud täiendavate rahaliste vahenditega on kavas kiirendada REPowerEU eesmärkide saavutamist. Võimalus paigutada REPowerEU eesmärkide saavutamiseks taaste- ja vastupidavusrahastusse ümber rohkem vahendeid muudest ELi rahastutest, näiteks ühtekuuluvuspoliitika fondidest, on põhjendatud sellega, et nende rahastute ja käesoleva ettepaneku eesmärgid on omavahel tihedas kooskõlas.

Ettepanek on kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika fondide ja ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega. Pidades silmas REPowerEU eesmärki vähendada kiiremini majanduse CO2 heidet, vastab taaste- ja vastupidavusrahastust toetada kavatsetavate projektide laad suuresti ühtekuuluvuspoliitika fondide raames näiteks energiatõhususe meetmete jaoks kaalutavate investeeringute laadile. Sama kehtib ühise põllumajanduspoliitika ja taastuvenergia suhtes, millest viimane on üks REPowerEU peamisi prioriteete.

Ettepanek on viidud vastavusse Euroopa poolaasta raames antavate poliitiliste suunistega. Liikmesriigid, kes teevad ettepaneku oma taaste- ja vastupidavuskava muuta, peavad tõendama, et nende meetmed aitavad tõhusalt täita selles kontekstis antud riigipõhiseid soovitusi. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse alusel hakatakse riiklikes REPowerEU peatükkides sisalduvate meetmete rakendamisel tehtud edusammudest aru andma kehtivas Euroopa poolaasta raamistikus.

Komisjoni 14. juuli 2021. aasta ettepanekus COM(2021) 571 on tehtud ettepanek muuta turustabiilsusreservi käsitlevat otsust, et pikendada lubatud heitkoguse ühikute reservi lisamise määra ja miinimumkoguse kahekordistamist 2030. aastani. Kõnealuse ettepanekuga soovitakse tagada, et turustabiilsusreservi pikaajalised eesmärgid vähendada ülejääki ja kindlustada turu vastupanuvõime ei saaks kahju. Lühemas perspektiivis nõuab energiaturul valitsev erakorraline olukord, mis on tingitud Venemaa sissetungist Ukrainasse, siiski seda, et liit võtaks Venemaa fossiilkütustelt ülemineku kiirendamiseks kasutusele kõik olemasolevad vahendid. Selleks tuleks vabastada osa praegu turustabiilsusreservis hoitavatest lubatud heitkoguse ühikutest (turuväärtusega 20 miljardit eurot) ning eraldada need REPowerEU eesmärkide edendamiseks taaste- ja vastupidavusrahastule. Kavandatavad muudatused on osa laiematest meetmetest, mida liit on muutunud sotsiaal-majanduslikule ja geopoliitilisele olukorrale reageerimiseks REPowerEU kontekstis võtnud. Nende meetmete hulgas on ettepanek gaasi hoiustamise määruse kohta, ettepanek energiaturu korralduse kohta, ühiste gaasiostude platvorm ja ELi päikeseenergia strateegia. Nimetatud õigusnormid täiendavad üksteist, sest käesolevas ettepanekus keskendutakse REPowerEU meetmete võtmise stimuleerimisele ja nende võtmise võimaldamisele liikmesriikide tasandil, aga osutatud muudes normides käsitletakse REPowerEU Euroopa mõõdet.

 Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega 

Ettepanek on kooskõlas ning tagab vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude liidu tegevuspõhimõtetega.

Eelkõige on ettepanek kooskõlas laiema algatuste paketiga, mille eesmärk on suurendada liidu energiaalast vastupanuvõimet, nimelt komisjoni ettepanekutega paketi „Eesmärk 55“ raames, sealhulgas kolmanda energiapaketi (direktiiv 2009/73/EÜ ja määrus (EÜ) nr 715/2009) läbivaatamise, taastuvenergia direktiivi (direktiiv (EL) 2018/2001) läbivaatamise ja energiatõhususe direktiivi (direktiiv 2012/27/EL) läbivaatamisega. Need ettepanekud peaksid aitama liidus luua vastupidava ja kestliku energiasüsteemi.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Kavandatava määruse eesmärk kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kolmanda lõiguga on aidata kaasa ühtekuuluvuse suurendamisele meetmete kaudu, mis võimaldavad liikmesriikidel vähendada sõltuvust välisest fossiilkütusest ja suurendada oma energiavarustuskindlust, tugevdades säästva energia tootmist ja tarnimist liidus ning ühendades liikmesriikide ja piirkondade ressursid. Üldeesmärk on tagada kõikidele liikmesriikidele ja liidu kodanikele kestlik ja kindel energiavarustus, võttes arvesse suuri riiklikke ja piirkondlikke erinevusi ning edendades samas sotsiaalset õiglust ja tagades õiglase ja kaasava ülemineku, milles ei jäeta kõrvale ühtki piirkonda ega inimest. Praegu valitsev geopoliitiline olukord on toonud esile liikmesriikide ja piirkondade märkimisväärsed erinevused sõltuvuses fossiilkütustest, eriti Venemaalt imporditavatest kütustest. Käesoleva algatuse raames teeb EL kõigi liikmesriikidega koostööd ja koondab eri ELi allikatest vahendeid, et jagada õiglaselt ressursse ja toetada meetmeid, mis on suunatud iga liikmesriigi konkreetsete energiavaldkonna probleemide lahendamisele.

Kavandatav määrus mõjutab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 177 esimese lõiguga struktuurifondide korraldust, kuna sellega suurendatakse ühtekuuluvuspoliitika fondidest ümberpaigutuste tegemise paindlikkust.

Kavandatava määruse eesmärk kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikega 1 ja artikli 194 lõikega 2 on muuta liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, et aidata tagada liidu energiavarustuse kindlus.

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 322 sätestatakse kavandatavas määruses finantseeskirjad eelarve täitmiseks, kehtestades eeskirjad uute tuludega seotud assigneeringute eraldamiseks.

•Subsidiaarsus

Ettepaneku üldeesmärk on suurendada ühtekuuluvust selliste meetmete abil, mis võimaldavad liikmesriikidel tugevdada nii oma riigi kui ka liidu energiavarustuse sõltumatust ja kindlust. Selleks kehtestatakse ettepanekuga liikmesriikidele, kes esitavad või muudavad oma taaste- ja vastupidavuskava, uus kohustus lisada kavasse REPowerEU peatükk koos konkreetsete reformide ja investeeringutega, mis aitavad lahendada nende energiavaldkonna probleeme. Oluline on, et liikmesriigid saavad ise otsustada, kas nad soovivad neid meetmeid rahastada liidu ja/või riiklikest vahenditest. Energiatarneahelate mitmekesistamise kaudu liidu vastupidavust suurendavate ja sõltuvust vähendavate asjakohaste meetmete rakendamine on kogu liidu ühistes huvides. Selleks et koordineerida jõulist reageerimist süvenevatele energiavaldkonna probleemidele, millega kaasnevad enneolematud energiahindade tõusud, mis võivad suurendada sotsiaal-majanduslikke erinevusi ja ebavõrdsust, ning murettekitavad geopoliitilised sündmused liidu piiril, on tarvis võtta liidu tasandi meetmeid. Lisaks on teatavatel piirkondadel ühesugused energiavaldkonna probleemid, millele saab reageerida suuremat sünergiat võimaldavate koordineeritud piiriüleste jõupingutustega.

Liidu sekkumine annab lisaväärtust, sest sellega luuakse spetsiaalne raamistik, mis võimaldab toetada liikmesriike hädavajalike energiavaldkonna reformide ja investeeringute kavandamisel ja rakendamisel. Lisaväärtust annab ka nende meetmete koordineerimine sidusa reageerimise tagamiseks kogu ELis, ning samas iga liikmesriigi eripärale kohandatud meetmete kavandamine.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest see ei lähe kaugemale, kui on vaja Euroopa tasandil kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimise ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise vastastikuse usalduse ja koostöö arendamise lisatagatisi kujutavad endast kaalutlusõigus, mis on liikmesriikidele jäetud, kui nad otsustavad, missuguseid REPowerEU meetmeid nad taaste- ja vastupidavusrahastu sihtotstarbeliste rahaliste vahenditega toetada soovivad, ning koostöö konsensuslik olemus kogu protsessi vältel.

•Vahendi valik

Selleks et saada kasu juba välja töötatud taaste- ja vastupidavusrahastu raamistikust, on REPowerEU eesmärkide rakendamiseks asjakohane õigusakt määrus, millega muudetakse taaste- ja vastupidavusrahastu määrust, ühissätete määrust, määrust, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu, heitkogustega kauplemise direktiivi ja turustabiilsusreservi käsitlevat otsust.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Konkreetselt taaste- ja vastupidavusrahastu rohepöörde samba kulutusteks nähakse hinnanguliselt ette kokku 224,1 miljardit eurot, mis vastab 50 %-le 2022. aasta märtsi lõpuks vastu võetud 22 riikliku taaste- ja vastupidavuskava kogukuludest. Konkreetsete poliitikavaldkondade lõikes on plaanis teha 29 % rohepöörde kulutustest (hinnanguline kogukulu 64,4 miljardit eurot) energiatõhususe meetmetele ja 12 % (hinnanguline kogukulu 26,7 miljardit eurot) puhtale energeetikale ehk taastuvenergiale ja võrkudele. Mitut riiki hõlmavate või piiriüleste keskkonnahoidlike projektide hinnanguline kogukulu on üle 27 miljardi euro.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmadega ametlikult ei konsulteeritud, aga REPowerEU üle arutati põhjalikult liikmesriikidega. Komisjon korraldas sellel teemal arutelu näiteks 6. aprillil 2022 taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise mitteametliku eksperdirühma raames. Pärast seda pidas komisjon rea sihipäraseid kahepoolseid kohtumisi kõigi liikmesriikidega, et arutada REPowerEU-ga seotud riiklikke prioriteete.

•Mõjuhinnang

Kuna ettepanek on kiireloomuline, siis selle mõju ei hinnatud.

•Põhiõigused

Ettepanekul on positiivne mõju liidu põhiõiguste kaitsele ja arengule, eeldusel, et liikmesriigid taotlevad ja saavad asjaomastes valdkondades abi. Liidu põhiõigusi, iseäranis õigust isikupuutumatusele, võivad näiteks toetada reformid ja investeeringud, mida tehakse energiaostuvõimetuse leevendamiseks.

4.MÕJU EELARVELE

Rahastu rahastamispaketti tuleb suurendada 20 miljardi euro võrra (jooksevhindades). See summa on kavas saada enampakkumistelt, kus müüakse heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) lubatud heitkoguse ühikuid. Summa tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks tagastamatu rahalise toetusena otsese eelarve täitmise raames, et toetada üksnes REPowerEU peatükis sisalduvaid reforme ja investeeringuid. Tagastamatu toetuse summa kujutab endast sihtotstarbelist välistulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.

Lisaks on liikmesriikidel võimalik paigutada kuni 12,5 % neile ühtekuuluvuspoliitika raames eraldatud vahenditest ümber taaste- ja vastupidavusrahastusse; sellega lisandub juba olemasolevale 5 % (kuni 17,9 miljardit eurot) ümberpaigutamise võimalusele veel 7,5 % (kuni 26,9 miljardit eurot) üksnes REPowerEU eesmärkidele kulutatavate vahendite ümberpaigutamise võimalus. Samuti on liikmesriikidel võimalik paigutada kuni 12,5 % neile Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ette nähtud esialgsest eraldisest (kuni 7,5 miljardit eurot) ümber taaste- ja vastupidavusrahastusse, et toetada REPowerEU peatükis sisalduvaid meetmeid.

Kulukohustuste assigneeringute vabatahtliku ümberpaigutamisega ühissätete määrusega reguleeritavatest fondidest ja EAFRDst kaasneb kulukohustuste võtmine ühissätete määruse fondide puhul alates 2022. aastast ja EAFRD puhul alates 2023. aastast ning selline ümberpaigutamine on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 rubriikides 2a ja 3 ette nähtud kulukohustuste assigneeringute ülemmääradega. Maksed tehakse kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamistähtaegadega ajavahemikus 2023–2026. Igal aastal avalduv konkreetne mõju sõltub liikmesriikide tegelikult ümber paigutatavatest summadest. Komisjon võtab ümberpaigutusi iga-aastases eelarvemenetluses arvesse ning makseid tehakse olenevalt rahaliste vahendite kättesaadavusest.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepanek põhineb olemasolevatel järelevalve-, hindamis- ja aruandlusmeetoditel, mida kasutatakse vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate reformide ja investeeringute edenemise jälgimiseks. REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete suhtes kohaldatakse samasugust järelevalvekorda nagu muude taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete suhtes, ent REPowerEU eesmärkide saavutamise edusamme jälgitakse selleks spetsiaalselt välja töötatud täiendava tulemusnäitaja alusel.

Koostoime ja vastastikuse täiendavuse tagamiseks tuleks uues REPowerEU peatükis anda teavet ka selliste meetmete kohta, millega aidatakse saavutada REPowerEU eesmärke, kuid mida ei rahastata taaste- ja vastupidavusrahastust, vaid riiklikest fondidest või muudest liidu fondidest. Vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele jälgitakse neid meetmeid kehtivas Euroopa poolaasta raamistikus, kandes hoolt selle eest, et need tagaksid täieliku vastastikuse täiendavuse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse kohaste lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega. See võimaldaks liikmesriikidel anda põhjaliku ülevaate REPowerEU eesmärkide saavutamiseks kavandatud poliitikameetmetest, tagamaks, et iga reformi ja investeeringut toetatakse kõige asjakohasema rahastamisallika kaudu, võttes arvesse selle ulatust, rakendamise korda ja ajakava. Eelkõige oleks niimoodi võimalik saada kõige rohkem kasu taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika fondide vastastikusest täiendavusest, näiteks seoses nende rakendamisperioodiga.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette eespool nimetatud liidu õigusaktide sihipärased muudatused, millega võimaldatakse teha suurem panus REPowerEU eesmärkide saavutamisse, eelkõige innustades liikmesriike täiendama olemasolevat riiklikku taaste- ja vastupidavuskava spetsiaalse lisaga.

Selleks tehakse ettepanekuga alljärgnevad muudatused.

·Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse muudatused:

·kohustus oma taaste- ja vastupidavuskava muutvatele liikmesriikidele esitada kavas ka eraldi REPowerEU peatükk, milles antakse ülevaade REPowerEU eesmärkide saavutamiseks võetavatest meetmetest;

·erand artikli 19 lõike 3 punktis f kehtestatud digisihi nõudest REPowerEU peatükis sisalduvate uute meetmete puhul (artikli 19 lõike 3 punktis e sätestatud kliimasihi nõue jääb aga jõusse);

·sihipärane erand, mis tehakse kohustusest kohaldada artikli 5 lõikes 2 sätestatud olulise kahju ärahoidmise põhimõtet ning mis võimaldatakse nendele reformidele ja investeeringutele, mille eesmärk on parandada energiataristut, et rahuldada vahetuid nafta- ja gaasivarustuse vajadusi eelkõige eesmärgiga võimaldada tarneallikate mitmekesistamist liidu kui terviku huvides;

·uus hindamiskriteerium, millega võetakse arvesse REPowerEU erieesmärke;

·aruandluskohustused seoses REPowerEU peatükiga.

·Otsuse (EL) 2015/1814 muudatused, millega pikendatakse praeguse lubatud heitkoguse ühikute turustabiilsusreservi lisamise määra kahekordistamist 2030. aastani ning nähakse ette võimalus vabastada ja müüa enampakkumisel osa reservis hoitavatest lubatud heitkoguse ühikutest, suunates saadud tulu taaste- ja vastupidavusrahastusse.

·Direktiivi 2003/87/EÜ muudatused, millega kehtestatakse kord turustabiilsusreservist vabastatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumiseks ja saadud 20 miljardi euro suuruse tulu ülekandmiseks taaste- ja vastupidavusrahastusse.

·Määruse (EL) 2021/1060 muudatus, millega antakse liikmesriikidele võimalus paigutada lisaks juba kehtivale 5 % ümberpaigutamise võimalusele taaste- ja vastupidavusrahastusse ümber veel kuni 7,5 % riiklikust eraldisest, et toetada REPowerEU peatükis sisalduvaid reforme ja investeeringuid.

·Määruse (EL) 2021/2115 muudatus, millega antakse liikmesriikidele võimalus eraldada osa oma EAFRD eraldisest taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu, et toetada REPowerEU peatükis sisalduvaid reforme ja investeeringuid.

2022/0164 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust (EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku, artikli 177 esimest lõiku, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 322 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 1 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 2 ,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 3 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) vastuvõtmisest saadik on liidu ühiskonda ja majandust märkimisväärselt mõjutanud enneolematud geopoliitilised sündmused ning nende vahetud ja kaudsed sotsiaal-majanduslikud tagajärjed. Selgemaks kui kunagi varem on eelkõige saanud see, et liidu energiajulgeolek on hädavajalik edukaks, kestlikuks ja kaasavaks taastumiseks COVID-19 kriisist, ning see on ka oluline tegur, mis aitab suurendada Euroopa majanduse vastupidavust.

(2)Taaste- ja vastupidavusrahastu on sobiv vahend, mis aitab liidul uutele esilekerkivatele probleemidele reageerida, sest kestliku taastumise ning liidu vastupanuvõime ja energiajulgeoleku tugevdamise vahel on otsene seos ning rahastul on õiglases ja kaasavas üleminekus kindel roll.

(3)Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide 10.–11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsioonis kutsuti komisjoni esitama mai lõpuks ettepanek kava „REPowerEU“ kohta, et kaotada sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist, ning seda üleskutset korrati Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2022. aasta järeldustes. Sõltuvus tuleks kaotada aegsasti enne 2030. aastat ja seda tuleks teha kooskõlas ELi rohelise kokkuleppega ning Euroopa kliimamääruses 2030. ja 2050. aastaks sätestatud kliimaeesmärkidega. Määrust (EL) 2021/241 tuleks seega muuta, et parandada selle suutlikkust toetada reforme ja investeeringuid, mis on suunatud energiatarnete mitmekesistamisele, pidades eelkõige silmas fossiilkütuseid, ning mis aitavad seeläbi tugevdada liidu strateegilist autonoomiat ja avatud majandust. Samuti tuleks toetada reforme ja investeeringuid, mis suurendavad liikmesriikide majanduse energiatõhusust.

(4)Et suurendada maksimumini nende strateegiate ja meetmete vastastikust täiendavust, järjepidevust ja sidusust, mida liit ja liikmesriigid rakendavad liidu energiavarustuse sõltumatuse ja kindluse edendamiseks, tuleks energiavaldkonna reformid ja investeeringud kindlaks määrata riiklikele taaste- ja vastupidavuskavadele lisatavas spetsiaalses REPowerEU peatükis.

(5)Selleks et liit saaks võimalikult laialdaselt reageerida, tuleks kõigilt liikmesriikidelt, kes esitavad oma taaste- ja vastupidavuskava pärast käesoleva määruse jõustumist, nõuda, et nad lisaksid oma kavasse REPowerEU peatüki. Seda nõuet tuleks kohaldada eelkõige muudetud kavadele, mille liikmesriigid esitavad alates 30. juunist 2022, et võtta arvesse maksimaalse rahalise toetuse ajakohastatud suurust. 

(6)REPowerEU peatükis peaksid sisalduma uued reformid ja investeeringud, mis aitavad kaasa REPowerEU eesmärkide saavutamisele. Lisaks peaks see peatükk sisaldama ülevaadet muudest meetmetest, mida ei rahastata taaste- ja vastupidavusrahastust, vaid muudest allikatest, ning mis aitavad kaasa põhjenduses 3 nimetatud energiavaldkonna eesmärkide saavutamisele. Ülevaade peaks hõlmama meetmeid, mida rakendatakse 1. veebruarist 2022 kuni 31. detsembrini 2026 – ajavahemikul, mille jooksul tuleb saavutada käesoleva määrusega seatud eesmärgid. Maagaasitaristu puhul peaksid REPowerEU peatükis sisalduvad investeeringud ja reformid, mille eesmärk on mitmekesistada tarneid ja vähendada neis Venemaa osakaalu, põhinema vajadustel, mille on nüüd oma hindamise kaudu kindlaks teinud ja heaks kiitnud varustuskindluse tagamise eesmärgil solidaarsuse vaimus loodud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (ENTSOG), ning võtma arvesse tugevdatud valmisolekumeetmeid, mida on võetud uute geopoliitiliste ohtudega kohandumiseks. Lõpetuseks tuleks REPowerEU peatükis selgitada ja kvantifitseerida taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate reformide ja investeeringute ning muudest allikatest rahastatavate meetmete kombineerimise mõju.

(7)Määrusesse tuleks lisada asjakohane hindamiskriteerium, mille alusel saaks komisjon hinnata REPowerEU peatükis sisalduvaid reforme ja investeeringuid, veendumaks, et need on REPowerEU kavaga seotud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks sobilikud. Selleks et komisjoni hinnang oleks positiivne, peab asjaomane taaste- ja vastupidavuskava saama uue hindamiskriteeriumi alusel hinde A. 

(8)Fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks ei piisa ainult taristusse ja tehnoloogiasse tehtavatest investeeringutest. Lisaks sellele tuleks eraldada vahendeid inimeste ümber- ja täiendusõppeks, et varustada tööjõud roheliste kutseoskustega. See on kooskõlas Euroopa Sotsiaalfond+ eesmärgiga toetada liikmesriike tulevases töömaailmas hästi toime tuleva oskusliku ja vastupidava tööjõu kujundamisel. Seda arvestades peaksid tööjõu ümber- ja täiendusõppe meetmeid aitama toetada Euroopa Sotsiaalfond+-ist ümber paigutatavad vahendid. Komisjon hindab, kas REPowerEU peatükis sisalduvad meetmed aitavad tööjõu ümberkvalifitseerimisele ja sellele roheliste kutseoskuste andmisele märkimisväärselt kaasa. 

(9)Selle korra kohaldamine ei tohiks piirata kõiki muid määruse (EL) 2021/241 kohaseid õiguslikke nõudeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. 

(10)Taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, peaks aitama tulemuslikult lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas 2022. aasta Euroopa poolaasta tsüklis vastu võetavates riigipõhistes soovitustes, milles osutatakse muu hulgas liikmesriikide konkreetsetele energiavaldkonna probleemidele.

(11)Tõhusaks üleminekuks taastuvenergiale ja energiasõltuvuse vähendamiseks on vaja teha märkimisväärseid digiinvesteeringuid. Määruse (EL) 2021/241 kohaselt peaksid liikmesriigid selgitama, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis sisalduvad meetmed eeldatavasti kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa aitab digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika alusel kaasa digisihi saavutamisele. Liidu ees seisvate energiavaldkonna probleemide enneolematut kiireloomulisust ja tähtsust silmas pidades ei tuleks REPowerEU peatükis sisalduvaid reforme ja investeeringuid määruses (EL) 2021/241 sätestatud digisihi nõude kohaldamiseks ette nähtava kogueraldise arvutamisel siiski arvesse võtta. 

(12)Määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punkti q kohaselt peaksid liikmesriigid esitama ka kokkuvõtte REPowerEU peatükis sisalduvate reformide ja investeeringute üle peetud konsultatsioonidest kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning muude asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas vajaduse korral põllumajandussektori sidusrühmadega. Kokkuvõttes tuleks selgitada konsultatsioonide tulemusi ja kirjeldada, kuidas on saadud seisukohti REPowerEU peatükis arvesse võetud.

(13)Selleks et pandeemiast taastumise raames tehtavad investeeringud ja reformid viidaks ellu kestlikul viisil, on oluline kohaldada põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Selle kohaldamist tuleks rahastust toetatavate reformide ja investeeringute suhtes jätkata, tehes vaid ühe sihipärase erandi energiajulgeolekuga seotud vahetute probleemide lahendamise tagamiseks. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist ei tuleks nõuda REPowerEU peatükis tarnete mitmekesistamise ja neis Venemaa osakaalu vähendamisega seotud eesmärgi saavutamiseks ette nähtud reformide ja investeeringute suhtes, mille eesmärk on parandada energiataristut ja -rajatisi, et rahuldada vahetuid nafta- ja gaasivarustuse vajadusi, ning seetõttu tuleks need sellisest hindamisest vabastada. 

(14)Liikmesriikidele tuleks pakkuda täiendavaid stiimuleid laenude taotlemiseks, selgitades laenuandmiskorda. Kooskõlas määrusega (EL) 2021/241 võivad liikmesriigid laenu taotleda kuni 31. augustini 2023. Laenutaotluse esitamise kavatsusest tuleks komisjonile teatada 30 päeva pärast käesoleva määruse jõustumist, et järelejäänud vahendeid oleks võimalik korrakohaselt ümber jaotada. 

(15)Selleks et stimuleerida liikmesriike lisama REPowerEU peatükki võimalikult tulemusrikkaid reforme ja investeeringuid, tuleks lisaks ette näha uued sihtotstarbelised rahastamisallikad. 

(16)Ehkki lubatud heitkoguse ühikute turustabiilsusreservi lisamise määra on vaja tõsta, et hoida pikas perspektiivis ära lubatud heitkoguse ühikute ülejäägi märkimisväärset suurenemist liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis, nõuab praegune majanduslik ja geopoliitiline olukord liidult siiski, et ta kasutaks kättesaadavaid vahendeid oma energiavarustuse kiireks mitmekesistamiseks ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks enne 2030. aastat. Seda silmas pidades tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust (EL) 2015/1814 4 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ 5 eesmärgiga pikendada turustabiilsusreservi lisamise 24 % määra kahekordistamist 2030. aastani, ent võimaldada samas erandkorras vabastada ja konverteerida osa turustabiilsusreservis hoitavatest lubatud heitkoguse ühikutest ning suunata tulud sellistesse reformidesse ja investeeringutesse, mis aitavad kaasa REPowerEU eesmärkide saavutamisele taaste- ja vastupidavusrahastu raamistikus.

(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1060 6 tuleks muuta, et anda võimalus paigutada lisaks juba kehtivale 5 %-le ümberpaigutamise võimalusele REPowerEU eesmärkide saavutamiseks rahastusse ümber veel kuni 7,5 % jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate, kõnealuse määrusega reguleeritavate programmide vahenditest. Selline võimalus on põhjendatud vajadusega saavutada REPowerEU eesmärgid, ning sellega antakse liikmesriikidele täiendav paindlikkus kõnealuste kiireloomuliste vajadustega tegelemiseks. Lisaks on võimalik rahastust vahendeid kiiresti välja maksta ja seega on rahastu eriti sobiv vahend kiireloomuliste energiavaldkonna meetmete rahastamiseks. Kirjeldatud ümberpaigutused peaksid olema põhjendatud suuremate finantsvajadustega, mis on seotud REPowerEU peatükis sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega. 

(18)Samuti tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115, 7 võimaldamaks eraldada kuni 12,5 % Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahenditest taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Seda õigustab nende vahendite vastastikune täiendavus ja koostoime, pidades silmas eesmärke vähendada sünteetiliste väetiste kasutamist või suurendada kestliku biometaani või taastuvenergia tootmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega. Vahendite eraldamine taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu peaks kiirendama nende väljamaksmist põllumajandussektori toetusesaajatele, mis on energiavaldkonna eesmärkide saavutamise pakilisust arvestades ülioluline.

(19)REPowerEU raames tehakse taaste- ja vastupidavusrahastu eeskirjade kohaselt väljamakseid kuni 2026. aasta lõpuni. Jagatud eelarve täitmise alla kuuluvatest fondidest ümber paigutatud vahendite maksed sõltuvad ELi aastaeelarves heaks kiidetud rahaliste vahendite kättesaadavusest. 

(20)Kava raames esitatud taotlus REPowerEU meetmete rakendamiseks vajalike sihtotstarbeliste vahendite, sealhulgas turustabiilsusreservi eraldiste, määrusega (EL) 2021/1060 reguleeritavatest fondidest ümber paigutatavate vahendite ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldiste saamiseks peaks olema põhjendatud suurema finantsvajadusega, mis on seotud REPowerEU peatükis sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega. 

(21)Määruse (EL) 2021/241 kohaselt peaks komisjon jälgima REPowerEU peatükis kirjeldatud reformide ja investeeringute rakendamist ja nende panust REPowerEU eesmärkide saavutamisse. 

(22)Hiljutised geopoliitilised sündmused on mõjutanud energia- ja ehitusmaterjalide hindu ning põhjustanud ka puudujääke üleilmsetes tarneahelates. Sellised suundumused võivad vahetult mõjutada suutlikkust teha mõnda taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvat investeeringut. Juhul kui liikmesriigid suudavad tõendada, et need suundumused ei võimalda mõnda konkreetset vahe-eesmärki või sihti enam kas täielikult või osaliselt saavutada, võivad nad tugineda objektiivsetele asjaoludele artikli 21 tähenduses. Reformide läbivaatamisel selliseid suundumusi objektiivsete asjaoludena käsitada ei saa, sest reformid ei sõltu üldiselt kuludest. Lisaks ei tohiks ükski muutmistaotlus kahjustada taaste- ja vastupidavuskavade üldist rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2021/241 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Vastavalt käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud kuuele sambale ning nende loodavale sidususele ja koostoimele ning COVID-19 kriisi raames on rahastu üldeesmärk edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisile valmisolekut, kohanemisvõimet ja majanduse kasvupotentsiaali, leevendades selle kriisi sotsiaal- ja majandusmõju, eelkõige naistele, aidates kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, toetades rohepööret ning aidates kaasa määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 11 2030. aastaks kehtestatud liidu kliimaalaste eesmärkide saavutamisele, ja 2050. aastaks kehtestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisele ning digipöördele, suurendades fossiilkütustest sõltuvuse vähendamise ja energiavarustuse liidu tasandil mitmekesistamise kaudu (edaspidi „REPowerEU eesmärgid“) liidu energiasüsteemi vastupanuvõimet, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, liidu majanduse kestliku kasvu ja lõimimise taastamisele ja edendamisele ning uute kvaliteetsete töökohtade loomisele ning liidu strateegilisele autonoomsusele kõrvuti avatud majandusega ning luues Euroopa lisaväärtust.“

(2)Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

(a)lõikesse 3 lisatakse punkti b järele järgmine punkt: 

„ba) asjakohasel juhul reformid ja investeeringud kooskõlas artikli 21c lõikega 1;“;

(b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale ettenähtud laenutoetus ei tohi olla suurem kui vajaduse korral läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava kogukulu ja artiklis 11 osutatud maksimaalse rahalise toetuse, sealhulgas asjakohasel juhul artiklis 21a osutatud tulu ning asjakohasel juhul ka jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate programmide (millega toetatakse artiklis 21b osutatud REPowerEU eesmärke) vahendite vahe.“; 

(c) lõige 6 asendatakse järgmisega: 

„6. Erandina lõikest 5 võib laenutoetuse summat vahendite olemasolu korral erandlikel asjaoludel suurendada, võttes võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid kohaldades arvesse taotleva liikmesriigi vajadusi ning teiste liikmesriikide juba esitatud või esitada kavatsetavaid laenutoetuse taotlusi. Nende põhimõtete kohaldamise hõlbustamiseks teatavad liikmesriigid komisjonile 30 päeva jooksul pärast [käesoleva muutmismääruse jõustumist], kas nad kavatsevad taotleda laenutoetust.“

(3)Artikli 18 lõike 4 punkti q lisatakse järgmine lause:

„q) taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamiseks ning, kui see on asjakohane, elluviimiseks nende konsultatsioonide kokkuvõte, mis on läbi viidud kooskõlas riigisisese õigusraamistikuga kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude sidusrühmadega, ning selgitus selle kohta, kuidas on sidusrühmade seisukohti taaste- ja vastupidavuskavas arvesse võetud; eelkõige tuleb konsultatsioonide kokkuvõttes selgitada tulemusi, milleni jõuti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja muude asjaomaste sidusrühmadega REPowerEU peatükis sisalduvate reformide ja investeeringute üle konsulteerides, ning kirjeldada, kuidas on saadud seisukohti REPowerEU peatükis arvesse võetud;“.

(4)Artikli 19 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

„da) kas artikli 21c lõikes 1 osutatud reformid ja investeeringud aitavad tõhusalt kaasa liidu energiavarustuse mitmekesistamisele või fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisele enne 2030. aastat;“.

(5)Artikli 23 lõike 1 sõnastust muudetakse järgmiselt:

„Kui nõukogu on artikli 20 lõikes 1 osutatud rakendusotsuse vastu võtnud, sõlmib komisjon liikmesriigiga lepingu, millega võetakse finantsmääruse tähenduses individuaalne juriidiline kohustus. Liikmesriigi juriidiline kohustus ei ole suurem kui artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud rahaline toetus 2021. ja 2022. aastaks, artikli 11 lõikes 2 osutatud ajakohastatud rahaline toetus 2023. aastaks ning artikli 21a lõike 2 alusel arvutatud summa kokku.“

(6)III peatüki järele lisatakse järgmine peatükk:

„IIIa PEATÜKK

REPowerEU

Artikkel 21a

Uus tulu

(1)Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10e lõikega 4 tehakse käesoleva määruse alusel rakendamiseks kättesaadavaks 20 000 000 000 eurot jooksevhindades, et suurendada fossiilkütustest sõltuvuse vähendamise ja energiavarustuse liidu tasandil mitmekesistamise kaudu liidu energiasüsteemi vastupanuvõimet. See summa tehakse kättesaadavaks sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.

(2)Iga liikmesriigi osa lõikes 1 osutatud vahenditest arvutatakse maksimaalse rahalise toetuse arvestamiseks kindlaks määratud näitajate alusel, mida kasutatakse II lisas esitatud meetodi raames 70 % puhul summast ja III lisas esitatud meetodi raames 30 % puhul summast.

(3)Lõikes 1 osutatud summa eraldatakse ainult artikli 21c lõikes 1 osutatud meetmete jaoks.

(4)Lõikes 1 osutatud summat hõlmavad kulukohustuste assigneeringud tehakse alates [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäevast] automaatselt kättesaadavaks ulatuses, mis vastab maksimaalselt kõnealuses lõikes osutatud summade suurusele.

(5)Iga liikmesriik võib esitada komisjonile taotluse eraldada talle summa, mis ei ületa tema osa suurust, lisades oma kavasse artikli 21c lõikes 1 kirjeldatud reformid ja investeeringud ning nende hinnangulised kulud.

(6)Nõukogu rakendusotsuses, mis võetakse vastu komisjoni ettepaneku põhjal vastavalt artikli 20 lõikele 1, sätestatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10e lõikes 1 osutatud tulu summa, mis eraldatakse liikmesriigile lõike 2 kohaldamise järel ja mis makstakse käesoleva määruse artikli 24 kohaselt kättesaadavate vahendite olemasolu korral välja osamaksetena, kui liikmesriik on rahuldavalt saavutanud artikli 21c lõikes 1 osutatud meetmete rakendamiseks kindlaks määratud vahe-eesmärgid ja sihid.

Artikkel 21b

Jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate programmide vahendid, millega toetatakse REPowerEU eesmärke

(1)Jagatud eelarve täitmise raames liikmesriikidele eraldatud vahendeid võib nende taotluse korral paigutada rahastusse ümber või rahastule eraldada vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklis 26a ja määruse (EL) 2021/2115 artiklis 81a sätestatud tingimustele. Neid vahendeid kasutatakse üksnes asjaomase liikmesriigi huvides.

(a)Vahendeid võib määruse (EL) 2021/1060 artikli 26a alusel ümber paigutada selleks, et toetada käesoleva määruse artikli 21c lõikes 1 osutatud meetmeid, eeldusel et liikmesriik on juba taotlenud vahendite ümberpaigutamist konkreetsest fondist kuni 5 % ülemmäärani kooskõlas artikli 26 lõike 1 esimese ja teise lõiguga.

(b)Määruse (EL) 2021/2115 artikli 81a alusel eraldatavate vahenditega toetatakse käesoleva määruse artikli 21c lõike 1 punktis b osutatud meetmeid põllumajandustootjate või põllumajandustootjate rühmade huvides põllumajandusettevõtetesse tehtavate investeeringute toetamiseks, eelkõige selleks, et aidata vähendada sünteetiliste väetiste kasutamist, hoogustada taastuvenergia ja kestliku biometaani tootmist ja suurendada energiatõhusust.

(2)Maksed tehakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 24 ja kättesaadavate vahendite olemasolu korral.

(3)Komisjon haldab neid vahendeid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a. 

Artikkel 21c

Taaste- ja vastupidavuskavadesse lisatav REPowerEU peatükk

(1)Taaste- ja vastupidavuskavad, mis esitatakse komisjonile pärast [käesoleva muutmismääruse jõustumist], peavad sisaldama REPowerEU peatükki. REPowerEU peatükis esitatakse ülevaade sellistest reformidest ja investeeringutest koos vastavate vahe-eesmärkide ja sihtidega, millele ei ole osutatud lõike 2 punktis a ja mille eesmärk on aidata REPowerEU eesmärkide saavutamisele kaasa järgmisel viisil:

(a)energiataristu ja -rajatiste parandamine, et rahuldada vahetuid nafta- ja gaasivarustuse vajadusi, eelkõige selleks, et võimaldada tarneallikate mitmekesistamist liidu kui terviku huvides;

(b)hoonete energiatõhususe parandamine, tööstuse CO2 heite vähendamine, kestliku biometaani ja taastuvallikatest toodetud või saastevaba vesiniku tootmise ja kasutuse hoogustamine ning taastuvenergia osakaalu suurendamine;

(c)riigisisese ja piiriülese energiaülekande kitsaskohtade kaotamine ning heiteta transpordi ja selle taristu, sealhulgas raudteede toetamine;

(d)punktides a, b ja c osutatud eesmärkide toetamine töötajate kiirema ümberkvalifitseerimise ja neile roheliste kutseoskuste andmise ning rohepöördega seotud oluliste materjalide ja olulise tehnoloogia väärtusahelate edendamise kaudu.

(2)REPowerEU peatükk peab samuti sisaldama

(a)juba vastu võetud nõukogu rakendusotsustes sisalduvate selliste reformide ja investeeringute kirjeldust, mis peaksid REPowerEU eesmärkide saavutamisele eeldatavasti kaasa aitama, juhul kui sellised rakendusotsused on olemas;

(b)ülevaadet muudest meetmetest, mis aitavad kaasa REPowerEU eesmärkide saavutamisele, ning vastav ajakava, mida rakendatakse 1. veebruarist 2022 kuni 31. detsembrini 2026 ilma rahastust antava rahalise toetuseta;

(c)selgitust lõikes 1 ja käesoleva lõike punktides a ja b osutatud meetmete kombinatsiooni sidususe ja tõhususe kohta ning selle kohta, kuidas see kombinatsioon võib eeldatavasti kaasa aidata REPowerEU eesmärkide saavutamisele, sealhulgas energiasäästu kvantifitseerimisele.

(3)Lõike 1 kohases REPowerEU peatükis sisalduvate reformide ja investeeringute hinnangulisi kulusid ei võeta kava kogueraldise arvutamisel vastavalt artikli 18 lõike 4 punktile f ja artikli 19 lõike 3 punktile f arvesse.

(4)Erandina artikli 5 lõikest 2, artikli 17 lõikest 4, artikli 18 lõike 4 punktist d ja artikli 19 lõike 3 punktist d ei kohaldata põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses selliste reformide ja investeeringute suhtes, mis aitavad eeldatavasti kaasa käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaste REPowerEU eesmärkide saavutamisele.

(5)Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse sätteid REPowerEU peatüki reformide ja investeeringute suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 21d

REPowerEU peatüki rakendamise järelevalve

(1)Komisjon jälgib REPowerEU peatükis kirjeldatud meetmete rakendamist ja nende panust REPowerEU eesmärkide saavutamisse.

(2)Komisjon esitab oma artikli 31 kohases aastaaruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe REPowerEU peatüki rakendamisel tehtud edusammude kohta.“

(7)V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määrust (EL) 2021/1060 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 11 lõikesse 1 lisatakse järgmine element:

„e) asjakohasel juhul rahaliste vahendite jaotus piirkonnakategooriate kaupa, mis on sätestatud vastavalt artikli 108 lõikele 2, ning artiklite 26, 26a ja 111 kohaselt ümberpaigutatavate eraldiste summad, sealhulgas selliste ümberpaigutuste põhjendus;“.

(2)Artikli 22 lõike 3 punkti g alapunkti i lisatakse järgmine element:

„i) tabelit, kus täpsustatakse kõik rahalised eraldised fondide ja, kui see on asjakohane, piirkonnakategooriate kaupa kogu programmitöö perioodiks ja aastate kaupa, sealhulgas kõik artikli 26, 26a või 27 kohaselt ümber paigutatud summad;“.

(3)Artikli 26 lõike 1 esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine tekst:

„Kui partnerlusleping on heaks kiidetud ja üht või mitut programmi ei ole veel vastu võetud, võib taotleda ümberpaigutamist taaste- ja vastupidavusrahastusse kooskõlas määrusega (EL) 2021/241, teatades artikli 11 lõike 1 punktides c, e ja h osutatud teabe läbivaatamisest kooskõlas artikli 69 lõikega 9.“

(4)Artikli 26 lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

„2. Erandina artikli 40 lõike 2 punktist d ja eelmisest lõigust konsulteeritakse seirekomisjoniga programmi muutmise küsimuses, kui selline muudatus piirdub rangelt sellega, mis on vajalik vahendite ümberpaigutamiseks taaste- ja vastupidavusrahastusse.

3. Kui partnerlusleping on heaks kiidetud ja ümberpaigutamist taotletakse osana programmist, ei võeta sellest tulenevat vasturääkivust arvesse programmi hindamisel vastavalt artikli 23 lõikele 1.“

(5)Lisatakse järgmine artikkel: 

„Artikkel 26a

Ümberpaigutamine taaste- ja vastupidavusrahastusse

(1)Liikmesriigid, kes esitavad komisjonile kooskõlas määrusega (EL) 2021/241 taaste- ja vastupidavuskava, mis sisaldab REPowerEU peatükki, võivad taotleda kuni 7,5 % ümberpaigutamist iga fondi esialgsest riiklikust eraldisest taaste- ja vastupidavusrahastusse, tingimusel et liikmesriik on juba taotlenud ümberpaigutusi sellest konkreetsest fondist kuni 5 % ülemmäära ulatuses kooskõlas artikli 26 lõike 1 esimese ja teise lõiguga. Ümberpaigutamise taotlus esitatakse kas partnerluslepingus, sealhulgas artikli 11 lõike 1 punktides c, e ja h osutatud teabe läbivaatamise teates vastavalt artikli 69 lõikele 9, või programmi muutmise taotluses. Kui ümberpaigutamise taotlus käsitleb programmi muutmist, võib ümber paigutada üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid. Sellised ümberpaigutamised lisanduvad käesoleva määruse artiklis 26 ette nähtud vahendite ümberpaigutamise võimalusele.

(2)Ümberpaigutatud vahendeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 sätetega ja kasutatakse asjaomase liikmesriigi huvides.

(3)Kui partnerlusleping on heaks kiidetud ja ümberpaigutamist taotletakse enne ühe või mitme programmi heakskiitmist, ei võeta sellest tulenevat partnerluslepingu ja programmi vahelist vasturääkivust arvesse programmi hindamisel vastavalt artikli 23 lõikele 1. Sellistel juhtudel esitab asjaomane liikmesriik artikli 11 lõike 1 punktides c, e ja h osutatud teabe läbivaatamise teate, mis kujutab endast ümberpaigutamise taotlust käesoleva artikli tähenduses.

(4)Kui programmi on vaja muuta käesolevas artiklis sätestatud ümberpaigutuste eesmärgil, võtab komisjon erandina artikli 24 lõigetest 2 ja 4 muudatuse, mis käsitleb vahendite ümberpaigutamist ja sellest tulenevalt programmis tehtavaid korrektuure, vastu või lükkab selle tagasi ühe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on programmi esitanud. Erandina artikli 40 lõike 2 punktist d konsulteeritakse programmi muutmise küsimuses seirekomisjoniga. Programmi muutmise taotlustes esitatakse igal aastal ümber paigutatav kogusumma fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane.

(5)Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid, sealhulgas ERFist ja ESF+-ist artikli 27 kohaselt ümber paigutatud vahendeid ei saa käesoleva artikli kohaselt taaste- ja vastupidavusrahastusse ümber paigutada.

(6)Kui komisjon ei ole võtnud juriidilist kohustust vahendite puhul, mis on ümber paigutatud vastavalt lõikele 1, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid paigutada vastavalt artikli 26 lõigetele 7, 8 ja 9 tagasi fondi, millest need algselt ümber paigutati ja ühele või mitmele programmile eraldati.“

(6)II ja V lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse II lisaga.

Artikkel 3

Määrust (EL) 2021/2115 muudetakse järgmiselt.

(1)Lisatakse järgmine artikkel: 

„Artikkel 81a

Taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu eraldatud EAFRD toetuste kasutamine

(1)Liikmesriigid, kes esitavad komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 taaste- ja vastupidavuskava, mis sisaldab REPowerEU peatükki, võivad artiklis 118 osutatud ÜPP strateegiakava ettepanekus või artiklis 119 osutatud ÜPP strateegiakava muutmise taotluses eraldada kuni 12,5 % oma algsest EAFRD eraldisest taaste- ja vastupidavusrahastule.

(2)Liikmesriigid määravad kindlaks igal aastal eraldatava kogusumma. ÜPP strateegiakava muutmise taotluses hõlmavad nimetatud kogusummad ainult järgnevaid aastaid.

(3)Kui ÜPP strateegiakava tuleb käesolevas artiklis sätestatud ümberpaigutamise eesmärgil muuta, võtab komisjon erandina artikli 119 lõikest 6 vastu või lükkab tagasi muudatuse, mis sisaldab eraldist ja sellest tulenevaid ÜPP strateegiakava korrektuure, ühe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil liikmesriik on taotluse esitanud. Muudatust ei arvestata artikli 119 lõikes 7 sätestatud muutmistaotluste maksimumarvu hulka.

(4)Liikmesriigid võivad kavandatud ÜPP strateegiakavad käesolevas artiklis sätestatud eraldamise eesmärgil läbi vaadata igal ajal enne seda, kui komisjoni need heaks kiidab.

(5)Lõike 1 kohaselt taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu tehtud EAFRD eraldis kaasatakse täielikult:

(a)artikli 93 lõikes 1 osutatud minimaalse rahaeraldise arvutamisse ning artikli 93 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse seda artikli 93 lõikes 2 osutatud sekkumisena. 100 % eraldatud kuludest võetakse arvesse artikli 93 lõikes 2 osutatud arvutamisel;

(b)artikli 97 lõikes 2 määratletud ökokavade minimaalse rahaeraldise vähendamise arvutamisse ning artikli 97 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse seda sekkumisena vastavalt artiklitele 70, 72, 73 ja 74.

(6)Kui komisjon ei ole võtnud juriidilist kohustust lõike 1 kohaselt eraldatud vahendite suhtes, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid EAFRDsse tagasi kanda.

(a)Selleks esitab liikmesriik kooskõlas artikliga 119 taotluse ÜPP strateegiakava muutmiseks hiljemalt neli kuud enne finantsmääruse artikli 114 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kulukohustuste tähtaega. Sellist muudatust ei arvestata artikli 119 lõikes 7 sätestatud muutmistaotluste maksimumarvu hulka.

(b)EAFRDsse tagasi paigutatud vahendeid rakendatakse kooskõlas käesolevas määruses sätestatud õigusnormidega alates programmi muutmise taotluse esitamise kuupäevast vastavalt punktile a.

(c)Vahendite puhul, mis kantakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt tagasi EAFRDsse, algab määruse (EL) 2021/2116 artikli 34 lõikes 1 määratletud kulukohustustest vabastamise tähtaeg aastal, mil vastavad eelarvelised kulukohustused võetakse.“

Artikli 112 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) asjakohasel juhul liikmesriikide eraldised, mis paigutatakse EAFRDst ümber programmist „InvestEU“ või taaste- ja vastupidavusrahastust antavaks toetuseks kooskõlas vastavalt käesoleva määruse artikliga 81 või artikliga 81a, või määruse (EL) 2021/783 või määruse (EL) 2021/817 kohasteks toetusteks kooskõlas käesoleva määruse artikliga 99;“.

Artikkel 4

(1)Direktiivi 2003/87/EÜ lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10e

Taaste- ja vastupidavusrahastu

(1)Kuni 31. detsembrini 2026 müüakse otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõike 6 kohaselt vabastatud lubatud heitkoguse ühikuid enampakkumisel seni, kuni sellisest enampakkumisest saadud tulu on jõudnud 20 miljardi euroni. See tulu tehakse kättesaadavaks määrusega (EL) 2021/241 loodud taaste- ja vastupidavusrahastule ning seda rakendatakse kooskõlas kõnealuse määruse sätetega.

(2)Komisjon tagab, et taaste- ja vastupidavusrahastu jaoks ette nähtud lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 4 sätestatud põhimõtetele ja korrale ning komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 [1] artiklile 24.

(3)Euroopa Investeerimispank (EIP) on komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 [2] artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormil käesoleva artikli kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise korraldaja ja annab enampakkumisest saadud tulu üle komisjonile.

(4)Kõnealuste lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest saadud tulu käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 5 tähenduses.“

Artikkel 5

Otsuse (EL) 2015/1814 muutmine 

Otsuse (EL) 2015/1814 artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

lõike 5 esimese lõigu kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Erandina esimesest ja teisest lausest kahekordistatakse kuni 31. detsembrini 2030 nimetatud lausetes osutatud protsendimäärasid ja 100 miljonit LHÜd.“

Lõikesse 6 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust vabastatakse reservist kuni 31. detsembrini 2026 teatav arv LHÜsid ja müüakse neid enampakkumisel kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10e seni, kuni sellisest enampakkumisest saadud tulu on jõudnud 20 miljardi euroni.“

Artikkel 6

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus REPowerEU peatükkide kohta taaste- ja vastupidavuskavades

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 8  

olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2022–2023 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2022–2026.

Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 9  

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–    oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–    avalik-õiguslikele asutustele;

–    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised;

–    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

Liikmesriikidel on võimalus paigutada kuni 7,5 % oma ühtekuuluvusvahendite 10 eraldisest (kuni 26,9 miljardit eurot) ja 12,5 % Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest (kuni 7,5 miljardit eurot) ümber taaste- ja vastupidavusrahastusse, et rahastada REPowerEU peatükis sisalduvaid meetmeid.

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

Algatust rahastatakse peamiselt sihtotstarbelistest välistuludest (vt punkt 3.3).

Liikmesriikidel on võimalus paigutada kuni 7,5 % oma ühtekuuluvusvahendite 14 eraldisest (kuni 26,9 miljardit eurot) ja 12,5 % Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest (kuni 7,5 miljardit eurot) ümber taaste- ja vastupidavusrahastusse, et rahastada REPowerEU peatükis sisalduvaid meetmeid.

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu     

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    ELT C , , lk .

(2)    ELT C , , lk .

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ,millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ.

(6)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(8)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(9)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(10)    Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Sotsiaalfond+ ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond.

(11)    Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(12)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(13)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(14)    Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Sotsiaalfond+ ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond.

(15)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(16)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt. Summad sõltuvad sellest, kuidas liikmesriigid ümberpaigutamise võimalusi kasutavad.

(17)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(18)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(19)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(20)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid ...“

(21)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(22)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(23)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(24)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(25)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(26)    Maksimaalne summa ulatub 20 miljardi euroni. Jaotus aastate lõikes sõltub HKSi LHÜde enampakkumisel müümisest.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.5.2022

COM(2022) 231 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust (EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814

I LISA

Määruse (EL) 2021/241 V lisa muudetakse järgmiselt.

(a)2. punkti lisatakse järgmine alapunkt:

„2.12. Artikli 21c lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed peaksid aitama tõhusalt kaasa liidu kui terviku varustuskindlusele, eelkõige energiavarustuse mitmekesistamise või fossiilkütustest sõltuvuse vähendamise kaudu enne 2030. aastat.“

Artikli 21c lõikes 1 osutatud meetmete hindamisel selle kriteeriumi alusel võtab komisjon arvesse järgmisi elemente:

Kohaldamisala

— kavandatud meetmete rakendamine peaks aitama märkimisväärselt kaasa energiataristu ja -rajatiste parandamisele eesmärgiga rahuldada vahetuid nafta ja gaasi varustuskindluse vajadusi, eelkõige selleks, et võimaldada tarneallikate mitmekesistamist liidu kui terviku huvides,

või

— kavandatud meetmete rakendamine peaks aitama märkimisväärselt suurendada hoonete energiatõhusust, vähendada tööstuse CO2 heidet ning suurendada biometaani ja taastuvallikatest toodetud või vähese CO2 heitega vesiniku tootmist ja kasutuselevõttu ning taastuvenergia osakaalu,

või

— kavandatud meetmete rakendamine peaks aitama kõrvaldada energiataristu kitsaskohti, eelkõige rajades piiriüleseid ühendusi teiste liikmesriikidega, või toetama heitevaba transporti ja selle taristut, sealhulgas raudteed,

või

— kavandatud meetmete rakendamine peaks aitama märkimisväärselt kaasa tööjõu ümberkvalifitseerimisele ja roheliste kutseoskuste omandamisele ning väärtusahelate edendamisele rohepöördega seotud oluliste materjalide ja olulise tehnoloogia puhul,

ning

— kas artikli 21c lõike 1 kohased meetmed ja selgitused täiendavad üksteist ning aitavad koos artikli 21c lõike 2 punktide a ja b kohaste meetmetega oluliselt kaasa liidu energiavarustuse mitmekesistamisele või fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisele enne 2030. aastat.“

Hinne

A – suures ulatuses

B – mõõdukas ulatuses

C – väikeses ulatuses

(b)3. punktis asendatakse osa, mis algab sõnadega „Hindamisprotsessi tulemusel ja hindeid arvesse võttes“ järgmisega:

„Hindamisprotsessi tulemusel ja hindeid arvesse võttes:

a) vastab taaste- ja vastupidavuskava hindamiskriteeriumidele rahuldavalt,

kui 2. punkti kriteeriumide lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest:

— kriteeriumide 2.2, 2.3, 2.5, 2.6 ja 2.12 puhul A

ja muude kriteeriumide puhul

— kõik A-d,

või

— B-sid ei ole rohkem kui A-sid ja C-sid ei ole;

b) ei vasta taaste- ja vastupidavuskava hindamiskriteeriumidele rahuldavalt:

kui 2. punkti kriteeriumide lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest:

— kriteeriumide 2.2, 2.3, 2.5, 2.6 ja 2.12 puhul muu kui A

ja muude kriteeriumide puhul

— B-sid on rohkem kui A-sid

või

— on vähemalt üks C.“

II LISA

(1)Määruse (EL) 2021/1060 II lisa punkti 4.2 lisatakse järgmine tekst:

„Viide: ühissätete määruse artikli 26 lõige 1 ja artikkel 26a“.

(2)Määruse (EL) 2021/1060 V lisa punkti 3.1 lisatakse järgmine tekst:

„Viide: ühissätete määruse artiklid 14, 26, 26a ja 27“.

(3)Määruse (EL) 2021/1060 V lisa punkti 3.1 joonealusesse märkusse 1 lisatakse järgmine tekst:

„ Kohaldatakse üksnes programmi muutmiste suhtes kooskõlas ühissätete määruse artiklitega 14, 26 ja 26a, välja arvatud täiendavad ümberpaigutamised JTFi kooskõlas ühissätete määruse artikliga 27. Ümberpaigutamised ei mõjuta liikmesriigile ette nähtud rahaliste assigneeringute iga-aastast jaotust mitmeaastase finantsraamistiku tasandil. “