Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52022IR4074

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Õiglane ja kestlik üleminek söekaevanduspiirkondade ja energiamahukate piirkondade kontekstis“

    COR 2022/04074

    ELT C 498, 30.12.2022, p. 36–38 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    30.12.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 498/36


    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Õiglane ja kestlik üleminek söekaevanduspiirkondade ja energiamahukate piirkondade kontekstis“

    (2022/C 498/07)

    Pearaportöör:

    Sari RAUTIO (FI/EPP), Kanta-Häme tervishoiupiirkonna juhatuse esimees

    Viitedokument:

    Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Tšehhi Vabariigi 16. juuni 2022. aasta konsulteerimistaotlus

    POLIITIKASOOVITUSED

    EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

    1.

    tunnustab seatud eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa Liit, mis nõuab Euroopa kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes digi- ja rohepööret, mis omakorda mõjutab märkimisväärselt inimeste töö- ja eluviisi;

    2.

    märgib, et Venemaa 2022. aasta veebruaris alustatud agressioonisõda on muutnud õiglase ülemineku keerulisemaks, ent kinnitanud samas selle pakilisust, kuna Euroopa peab lühikese aja jooksul vähendama oma sõltuvust välistest energiatarnetest. Komitee rõhutab, et üleminek vähese CO2 heitega ühiskonnale tuleb saavutada kõige haavatavamas olukorras kodanike vajadusi arvesse võttes, luues uusi töökohti ja võrdseid võimalusi maapiirkondades ja kivisöest sõltuvates piirkondades;

    3.

    toetab liikmesriikide esitatud 74 kava, mis kõik põhinevad vastavate piirkondade erinevatel oludel. Komitee rõhutab, et muutuv üleilmne olukord tõi kaasa energiakriisi, mis sundis mõningaid liikmesriike ajutiselt leidma paindlikke piirkondlikke lahendusi, et saavutada programmi eesmärgid;

    4.

    kritiseerib kavade heakskiitmise tülikaid menetlusi ja rõhutab, et mõnel piirkonnal on probleeme projektide õigeaegse kavandamise ja elluviimisega, kuna suurem osa taaste- ja vastupidavusrahastust kasutada olevatest rahalistest vahenditest on kavandatud aastateks 2021–2023, mis ei võimalda projekte programmitöö perioodi lõpupoole kuigivõrd kestlikult rakendada. Komitee peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon on hinnanud ja heaks kiitnud vaid murdosa programmidest, ning kutsub komisjoni üles kaaluma nende õiglase ülemineku fondide vahendite kasutamise tähtaja pikendamist, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust;

    5.

    on eelöeldust lähtudes arvamusel, et fondi rakendamise ajakava tuleks selle edu tagamiseks läbi vaadata;

    6.

    rõhutab, et õiglase ülemineku fond tuleks integreerida ühtekuuluvuspoliitikasse, et koostoimet ja ülekanduvat mõju oleks võimalik täielikult ära kasutada;

    7.

    juhib tähelepanu sellele, et õiglane üleminek peab keskenduma sellistele piirkondadele, kus muutused ja nendega kaasnevad riskid on suuremad, kuna liikmesriikidel ja piirkondadel on väga erinevad lähtepositsioonid. Fondi edu sõltub suurimatest abisaavatest riikidest – Poolast ja Saksamaast –, kellele on kokku eraldatud ligikaudu kolmandik ehk pea 33 % fondi kogueraldisest. Märkimisväärsed abisaajad on ka Rumeenia, Tšehhi Vabariik ja Bulgaaria. Nimetatud viiele liikmesriigile läheb kokku ligikaudu 60 % fondi vahenditest. Nende liikmesriikide kavade (õiglase ülemineku territoriaalsed kavad) õigeaegne rakendamine määrab programmi kui terviku edukuse;

    8.

    rõhutab, et õiglase ülemineku fondi seisukohast on oluline võtta arvesse praegust ulatuslikku energiakriisi. See kriis kujutab endast vähemalt lühikeses plaanis ka tõsist ohtu õiglasele ja rohelisele üleminekule. Eelkõige energiatööstus, energiamahukad tööstusharud, tootmissektor ja VKEd heitlevad ennenägematu hinnasurvega, mis avaldab täiendavat survet rohepöördele. Komitee rõhutab, et tööstuse taotletav CO2-neutraalsuse eesmärk sõltub ühtlasi rohelise elektri kättesaadavusest vesiniku tootmiseks ja maagaasi asendavatest alternatiivsetest energiaallikatest. Komiteel on hea meel, et õiglase ülemineku fond võib anda selle eesmärgi saavutamisse oma panuse;

    9.

    juhib tähelepanu sellele, et õiglase ülemineku fond on oma olemuselt traditsioonilistest struktuurifondidest piiratum, kuid mõned nende eesmärgid kattuvad. Komitee kutsub piirkondi üles kasutama ühtekuuluvusporgrammide vahelist koostoimet;

    10.

    nõuab õiglase ülemineku fondi kui kohapõhise vahendi puhul tugevamat sotsiaalset komponenti, kaasates aktiivselt sotsiaalpartnerid, ning pooldab alt üles suunatud kohapõhise lähenemisviisi säilitamist fondi peamise elemendina, kuna iga piirkond kujutab endast ainulaadset sotsiaal-majanduslikku ökosüsteemi;

    11.

    märgib, et õiglase ülemineku fondi alus ja eesmärgid on usaldusväärsed ning et fondil on oluline roll piirkondade, aga ka üleminekuetapis tööstusharude jaoks. Seega on vaja muuta rahastamiskõlblike toimingute mehhanism võimalikult paindlikuks, et saavutada territooriumide majanduslik mitmekesisus. Komitee tuletab meelde, et erinevalt struktuurifondidest toetatakse vastuvõetud määrusega suurettevõtteid ja heitkogustega kauplemise süsteemi raames neid ettevõtteid, kes on kaasatud õiglase ülemineku fondi määrusesse võimalike toetusesaajatena. Komitee rõhutab, et tulevane õiglase ülemineku fond tuleks täielikult integreerida ühissätete määrusesse, järgides seejuures partnerluse põhimõtet, ning selle eelarve peaks täiendama praegusi ühtekuuluvusvahendeid;

    12.

    rõhutab, et erinevate piirkondlike CO2-neutraalsusele ülemineku protsesside tõttu peaksid sellised fondi muudatused hõlmama vahendite piirkondliku jaotamise metoodikat, mis on kooskõlas fondi vahendite laia kohaldamisala ja ELi territoriaalsele mitmekesisusele paremini kohandatud geograafilise jaotamise kriteeriumidega;

    13.

    nõuab selget pühendumist õiglase ülemineku fondi 2.0 loomisele, mis hõlmab suuremat hulka piirkondi, mis seisavad silmitsi tööstus- ja tootmissektori rohepöörde väljakutsega, ning kutsub üles pidama ulatuslikku arutelu rahastamisvahendi kohaldamisala ja suuruse üle järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise kontekstis;

    14.

    rõhutab asjaolu, et mitmeaastases finantsraamistikus ettenähtud ELi eelarvevahendite kombineerimine taaste- ja vastupidavusrahastust saadava tuluga (2021–2023) on tekitanud piirkondadele märkimisväärseid raskusi nii projektide kavandamisel kui ka elluviimisel, kuna suurem osa kõigist taaste- ja vastupidavusrahastust saadavatest vahenditest on kavandatud aastateks 2021–2023, mis ei võimalda projekte programmitöö perioodi lõpuspoole kuigivõrd kestlikult rakendada;

    15.

    rõhutab, et oluline on aktiivselt kaasata kõik ELi piirkonnad 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse, jätmata seejuures kedagi kõrvale. Komitee kutsub erasektorit üles ajakohastama oma kavu, et võtta arvesse energiavajadust ja pikaajalist kestlikku arengut;

    16.

    on seisukohal, et praeguse energiakriisi ja ebakindla geopoliitilise olukorra tõttu maailmas kerkivad kliimasõbralike energiatootmisviiside kõrvale paratamatult energiavarustuskindluse ja energiajulgeoleku küsimused. See puudutab iseäranis energiamahukaid tööstusharusid, kuid määrab lõppkokkuvõttes ka kodumajapidamiste energiatarbimise;

    17.

    teeb ettepaneku, et EL peaks eelkõige aitama piirkondi, mis sõltuvad kõige rohkem fossiilsetest energiaallikatest, et mitte veelgi suurendada erinevusi piirkondade vahel tulevaste investeeringute osas. Komitee rõhutab, et piirkondadele kättesaadavad ELi vahendid peavad olema suunatud nende eesmärkide parimale võimalikule saavutamisele;

    18.

    märgib, et lisatähelepanu tuleks pöörata erilisele olukorrale saartel ja äärepoolseimates piirkondades, mis seisavad silmitsi tõsiste sotsiaal-majanduslike katsumustega. Iseäranis puudutab see isoleeritud ja fossiilkütustest väga suurel määral sõltuvaid piirkondi;

    19.

    tuletab sellega seoses meelde, et äärepoolseimad piirkonnad, mis on oma väiksusest, kaugusest ja isoleeritusest tulenevalt erilises olukorras, sõltuvad suuresti fossiilkütustest ega saa ühenduda mandriosa võrku. Sellest hoolimata ei kuulu need piirkonnad õiglase ülemineku fondi kohaldamisalasse;

    20.

    on teadlik, et õiglase ülemineku fond üksi ei lahenda kliimahädaolukorda, kuid tal võib olla selles oluline osa. Komitee rõhutab, et seda tuleks kasutada võimalikult tõhusalt ja teha ELi eri piirkondades asjakohases mahus investeeringuid, et tagada fondi maksimaalne tulemuslikkus. Komitee juhib tähelepanu sellele, et kohaliku ja piirkondliku tasandi poliitikakujundajatel ning näiteks fondi programmitööd ettevalmistavatel ekspertidel on keeruline luua seoseid suuremate, keskvalitsuse poolt juhitavate investeeringutega või arendada sellekohast koostööd;

    21.

    tõdeb, et energia tootmine ja tarnimine klientidele (tööstus või tarbijad) on sageli suurte, isegi rahvusvaheliste ettevõtete käes, mis raskendab koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohast;

    22.

    märgib, et rohepööre energiasektoris on järkjärguline ja annab olulisi tulemusi alles 2030ndatel aastatel, vaatamata uue tehnoloogia vallas käimasolevale kiirele tootearendusele ja katsetustegevusele;

    23.

    juhib lisaks tähelepanu sellele, et tõenäoliselt pikalt jätkuv Venemaa agressioonisõda Ukrainas on suurendanud energiavarustuskindluse tähtsust kogu Euroopas. Varustuskindluse olulisust tuleb lähiaastatel arvesse võtta kõigis energialahendustes, et viia ellu ELi rohelises kokkuleppes ettenähtud ja tervitatav puhta, taskukohase ja kindla energia pikaajaline eesmärk;

    24.

    rõhutab, et õiglase ülemineku fondi eesmärgid aitavad saavutada ka hiljem koostatud kava „REPowerEU“ eesmärke. Õiglase ülemineku fondi rakendamisel liikmesriikides ja piirkondades tuleks arvesse võtta ka kava „REPowerEU“ eesmärke;

    25.

    on veendunud, et parima võimaliku õiglase ülemineku saavutamiseks tuleks edasi arendada olemasolevaid ELi rahastamisvahendeid ja -menetlusi ning kohandada need eri oludele, eesmärgiga tagada eri programmide koostoime;

    26.

    juhib tähelepanu sellele, et ühtekuuluvuspoliitika programme hinnatakse pidevalt, ning kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tagama, et need programmid annaksid panuse ka õiglase ülemineku saavutamisse;

    27.

    nõuab selgeid suuniseid võimaliku koostoime kohta ESF+ ja muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditega. Komitee palub Euroopa Komisjonil anda asjaomastele piirkondadele täiendavat eksperdiabi; et saavutada õiglase ülemineku fondi eesmärgid;

    28.

    tõdeb, et ühtekuuluvuspoliitika vahenditest sobivad ERF ja ESF hästi leevendama piirkondlikke erinevusi ning kasutada tuleb koostoimet õiglase ülemineku fondi vahendite abil parimate tulemuste saavutamiseks;

    29.

    märgib, et ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on saavutada Euroopas parem majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne tasakaal. Ühtekuuluvuspoliitika abil tuleb panna alus piirkondade pikaajalisele arendamisele, mis aitab toime tulla ootamatute kriisidega ja toetada majanduse taastumist. Komitee toonitab, et kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmed on eriti olulised kriisidele vastupanuvõime arendamisel. Komitee rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika pikaajalisi eesmärke ei tohiks kriisiolukorras kõrvale heita;

    30.

    juhib tähelepanu sellele, et õiglase ülemineku fondi programmitööd tuleks kiirendada, et rahalisi vahendeid oleks võimalik õigeaegselt kasutada. Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid tehti kättesaadavaks ühe aasta jooksul. Töö õiglase ülemineku fondiga on Euroopa Komisjonis ja liikmesriikides kestnud pea kolm aastat. Kui õiglase ülemineku fondi programmi 2022. aastal ei käivitata, on oht kaotada kogu aasta eraldis, mis moodustab 25 % fondile ettenähtud vahenditest;

    31.

    rõhutab, et Euroopa Komisjon peaks õigeaegselt esitama vajalikud ettepanekud õiglase ülemineku fondi programmitöö järjepidevuse tarvis kooskõlas pikaajaliste kliimaeesmärkidega. Komitee kutsub kaasseadusandjat üles kaasama piirkondi nõuetekohaselt õiglase ülemineku fondi tulevasse programmi ning soovib õiglase ülemineku territoriaalsete kavade rakendamisel näha rohkem osalusel põhinevaid elemente, et vältida keskselt juhitavaid otsuseid, võtmata arvesse piirkondade tegelikke vajadusi;

    32.

    märgib lõpetuseks, et kõigi vahendite rakendamisel on oluline võtta arvesse kestliku arengu eesmärke. Piirkondlikult sobivaimad ja tõhusaimad vahendid on võimalik leida siis, kui piirkonnad ja linnad on reaalselt kaasatud kavandamise ja rakendamise kõikidesse etappidesse.

    Brüssel, 12. oktoober 2022

    Euroopa Regioonide Komitee president

    Vasco ALVES CORDEIRO


    Top