This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52022IP0242
European Parliament resolution of 9 June 2022 on Parliament’s right of initiative (2020/2132(INI))
Euroopa Parlamendi 9. juuni 2022. aasta resolutsioon parlamendi algatusõiguse kohta (2020/2132(INI))
Euroopa Parlamendi 9. juuni 2022. aasta resolutsioon parlamendi algatusõiguse kohta (2020/2132(INI))
ELT C 493, 27.12.2022, p. 112–119
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT C 493, 27.12.2022, p. 100–107
(GA)
- Date of document:
- 09/06/2022; hääletamise kuupäev
- Date of vote:
- 09/06/2022
- Date of debate:
- 08/06/2022
- Author:
- Euroopa Parlament, Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon, Põhiseaduskomisjon, Õiguskomisjon
- Form:
- Omaalgatuslik resolutsioon
- Parliamentary term:
- Üheksas ametiaeg
- Internal reference:
- 2020/2132(INI)
- Session:
- 2022-2023
- Treaty:
- Euroopa Liidu leping , Euroopa Liidu toimimise leping
- Legal basis:
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Instruments cited:
-
- 11992M/TXT
- 12007L/TXT
- 12016E/TXT
- 12016E068
- 12016E076
- 12016E121
- 12016E225
- 12016E226
- 12016E241
- 12016E265
- 12016E295
- 12016M/TXT
- 12016M002
- 12016M007
- 12016M015
- 12016M048
- 32020R2092
- 52016IP0409
- 52017IP0048
- 52017IP0049
- 52019IP0045
- 52019IP0098
- 52020IP0010
- 52020IP0065
- 52020IP0153
- 52020IP0251
- 52020IP0265
- 52020IP0272
- 52020IP0273
- 52020IP0275
- 52020IP0276
- 52020IP0285
- 52021IP0021
- Link
- EUROVOC descriptor:
- Subject matter:
- Directory code:
|
27.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 493/112 |
P9_TA(2022)0242
Parlamendi algatusõigus
Euroopa Parlamendi 9. juuni 2022. aasta resolutsioon parlamendi algatusõiguse kohta (2020/2132(INI))
(2022/C 493/11)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelisi suhteid käsitlevat 20. oktoobri 2010. aasta raamkokkulepet (1) (edaspidi „2010. aasta raamkokkulepe“), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet kuupäevaga 13. aprill 2016 (2) (edaspidi „institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe“), |
|
— |
võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades (3), |
|
— |
võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses (4), |
|
— |
võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta (5), |
|
— |
võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta (6), |
|
— |
võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta (7), |
|
— |
võttes arvesse president Ursula von der Leyeni 16. juulil 2019. aastal esitatud poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile aastateks 2019–2024 pealkirjaga „Liit, mis seab kõrgemad sihid: minu tegevuskava Euroopa jaoks“, |
|
— |
võttes arvesse parlamendi tellitud 2020. aasta juuli uuringut pealkirjaga „Euroopa Parlamendi algatusõigus“, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 54, |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi, |
|
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9-0142/2022), |
|
A. |
arvestades, et ELi lepingu artiklis 15 on sätestatud, et Euroopa Ülemkogu ei tohi toimida seadusandjana; |
|
B. |
arvestades, et parlament on ainus ELi institutsioon, mille kodanikud on demokraatlikult ja otse valinud; arvestades, et erinevalt liikmesriikide põhiseaduslikust korrast ei ole parlamendil üldist otsest algatusõigust, mis ELi lepingu artikli 17 lõike 2 kohaselt on antud komisjonile, välja arvatud juhul, kui aluslepingutega on sätestatud teisiti; |
|
C. |
arvestades, et aluslepingutega antakse kaudne algatusõigus, kuna vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 225 „Euroopa Parlament võib oma liikmete häälteenamusega taotleda, et komisjon esitaks asjakohased ettepanekud küsimuste kohta, mille puhul ta peab aluslepingute rakendamisel vajalikuks liidu õigusakti vastuvõtmist“; |
|
D. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu artikliga 225 sätestatakse ka, et „kui komisjon ettepanekut ei esita, teatab ta Parlamendile selle põhjustest“; |
|
E. |
arvestades, et parlamendi algatusraportid ja resolutsioonid on oluline vahend ELi poliitilise tegevuskava koostamisel; |
|
F. |
arvestades, et komisjon on kohustatud 2010. aasta raamlepingu kohaselt andma aru kõikide ELi toimimise lepingu artikli 225 alusel ettepaneku esitamist käsitlevate Parlamendi taotluste konkreetsete järelmeetmete kohta kolme kuu jooksul alates asjaomase resolutsiooni vastuvõtmisest täiskogus; arvestades, et kui komisjon seda kohustust ei täida, võib see tähendada tegevusetust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 265; |
|
G. |
arvestades, et ainult ühte kolmandikku parlamendi seadusandliku ja muu kui seadusandliku algatuse menetlustest kuni 2019. aastani saab pidada edukaks ning et enamiku alates 2011. aastast heaks kiidetud seadusandlike algatusraportite puhul ei võtnud komisjon järelmeetmeid ega esitanud asjakohaseid ettepanekuid kuni 2019. aastani (8); |
|
H. |
arvestades, et institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega on sätestatud, et komisjon peab vastu võtma konkreetse teatise selliste taotluste vastuseks kavandatavate järelmeetmete kohta ja et „kui komisjon otsustab ettepanekut mitte esitada“, esitab ta „asjakohasel juhul analüüsi võimalike alternatiivide kohta ning vastab kaasseadusandjate tõstatatud küsimustele Euroopa lisaväärtusega ja Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kuludega seotud analüüside kohta“; |
|
I. |
arvestades, et aluslepingud annavad parlamendile otsesed algatusõigused enda koosseisu käsitleva otsuse tegemisel, liikmete valimisel, seoses parlamendi põhikirja, Euroopa Ombudsmani põhikirja ja parlamendi uurimisõigusega, mille suhtes kohaldatakse erimenetlust, ning õigusriigi järgimise ja aluslepingute läbivaatamisega seotud menetluste algatamisel; |
|
J. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi otsesed algatusõigused ei ole kaugeltki piisavad selleks, et parlament saaks esindada kodanike, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite häält Euroopa institutsioonides, jättes tegelikult komisjonile seadusandliku algatuse teostamise monopoli; |
|
K. |
arvestades, et parlamendi silmapaistvam roll liidu tegevuskava koostamisel, tugevdades parlamendi algatusõigust, nõuab ka seadusandliku tavamenetluse laiendamist teistele poliitikavaldkondadele ja institutsioonidevahelise koostöö tugevdamist; |
|
L. |
arvestades, et parlament esitas eriti ambitsioonika seadusandliku algatuse ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomiseks (mis võeti vastu 2016. aasta oktoobris (9) ja 2020. aasta oktoobris (10)), kutsudes komisjoni ja nõukogu üles alustama parlamendiga läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 295; arvestades, et õigusriik on üks valdkondi, kus võiks arendada parlamendi algatusõigust; |
|
M. |
arvestades, et parlamendile otsese algatusõiguse andmine tasakaalustaks liidu õigusloomeprotsessi; |
|
N. |
arvestades, et empiirilistest tõenditest ilmneb, et parlamendi algatuste edukus sõltub suuresti nõukogu otsustusprotsessist (kvalifitseeritud häälteenamus või ühehäälne otsus) (11); |
|
O. |
arvestades, et parlament tuletas oma resolutsioonis Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta meelde, et „aluslepingute võimaliku tulevase läbivaatamise korral võiks anda seadusandliku algatuse tegemise õiguse ka Euroopa Parlamendile kui ELi kodanike otsesele esindusele“; arvestades, et Euroopa tuleviku konverents on olnud muu hulgas ajalooline võimalus edendada kodanike osalusel Euroopa demokraatia ja aluslepingute reformi; |
|
P. |
arvestades, et Euroopa demokraatia teema oli Euroopa tuleviku konverentsi digiplatvormil üks neist, millesse kodanikud kõige rohkem panustasid; |
|
Q. |
arvestades, et parlament tegi oma resolutsioonis võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses ettepaneku, et „vastavalt paljudes liikmesriikides levinud tavale tuleks ELi mõlemale seadusandlikule kojale – nõukogule ja eriti Euroopa Parlamendile kui ainsale kodanike poolt otse valitud institutsioonile – anda seadusandlik algatusõigus, ilma et see piiraks komisjoni põhilist seadusandlikku eelisõigust“; |
|
R. |
arvestades, et parlamendi kodukorras on kindlaks määratud ELi toimimise lepingu artikli 225 kohased resolutsioonide koostamise ja vastuvõtmise nõuded; arvestades, et praktikas tehakse vahet omaalgatusliku menetluse ja seadusandliku algatuse menetluse alastel raportitel; arvestades, et 2010. aasta raamkokkuleppes ja institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sellist vahet ei tehta; |
Aluslepingutega sätestatud parlamendi otsene algatusõigus (otsesed algatusõigused)
|
1. |
rõhutab ja peab kahetsusväärseks, et kuigi parlament on ainus otse valitav ELi institutsioon, ei ole tal üldist otsest algatusõigust; |
|
2. |
rõhutab, et Lissaboni lepinguga antakse parlamendile otsene algatusõigus, tunnustades tema kui ainsa otse valitava ELi institutsiooni pädevust organiseeruda, selle kontrollifunktsiooni ja demokraatlikku õiguspärasust; |
|
3. |
rõhutab, et institutsioonilises ülesehituses, kus parlamendil ei ole veel üldist otsest algatusõigust, on parlamendi algatatud erimenetlustel eriline põhiseaduslik väärikus ja ülimuslikkus seaduslike tavamenetluste suhtes; |
|
4. |
tuletab meelde, et parlament on viimase 20 aasta jooksul järjekindlalt selliseid eri seadusandlikke õigusi kasutanud, kuigi need ei ole piisavad; avaldab kahetsust, et neid eri seadusandlikke menetlusi on liiga harva edukalt kasutatud, kuna komisjoni ja nõukoguga ei suudeta jõuda kokkuleppele (12); |
|
5. |
rõhutab, et Euroopa Parlament kasutas oma algatusõigust, algatades ELi lepingu artikli 7 kohase õigusriigi tugevdamise menetluse; mõistab hukka asjaolu, et nõukogu ei ole võtnud järelmeetmeid seoses selle menetlusega ega parlamendi korduvate üleskutsetega tegutseda, ning juhib tähelepanu sellele, et nõukogu suutmatus kasutada tulemuslikult ELi lepingu artiklit 7 õõnestab jätkuvalt Euroopa ühiste väärtuste terviklikkust, vastastikust usaldust ja liidu kui terviku usaldusväärsust; peab oluliseks tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (13), täielik ja viivitamatu rakendamine, austades samal ajal Euroopa Parlamendi rolli kaasseadusandjana; on seisukohal, et liidul puudub endiselt struktuurne valmisolek, et võidelda demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste vastu suunatud tagasilöökidega ning nende rikkumistega liikmesriikides; usub, et vastavate probleemide halvenemine eri liikmesriikides on näidanud vajadust tõelise institutsioonidevahelise koostöö järele; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et ei reageeritud nõuetekohaselt parlamendi algatusele luua ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism, ning kordab oma üleskutset komisjonile ja nõukogule alustada parlamendiga viivitamata läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle; |
|
6. |
kordab oma põhjendatud ettepanekut ilmse ohu kohta, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi; väljendab uuesti oma sügavat muret asjaolu pärast, et kuulamiste standardmenetlused ei taga ühelt poolt parlamendi ning teiselt poolt komisjoni ja ühe kolmandiku liikmesriikide võrdset kohtlemist, kui esitletakse põhjendatud ettepanekut, ja seoses teabele juurdepääsuga; väljendab kahetsust selle üle, et kuulamised ei ole seni kaasa toonud märkimisväärseid edusamme ELi väärtuste olulise rikkumise ilmse ohu käsitlemisel; |
|
7. |
avaldab kahetsust, et kolm liikmesriiki ei ole 2018. aastal vastu võetud Euroopa Liidu muudetud valimisseadust veel ratifitseerinud; |
|
8. |
avaldab ka kahetsust, et nõukogu on senini keeldunud parlamendiga viimase uurimisõiguse küsimuses läbirääkimisi pidamast, olgugi et see on vastuolus ELi toimimise lepingu artikliga 226, samuti lojaalse koostöö põhimõttega ja vaatamata asjaomasele kohustusele jätab aluslepingu sätte rakendamata; |
|
9. |
kiidab heaks parlamendi algatusel uue Euroopa Ombudsmani põhikirja vastuvõtmise, millega tagatakse selle põhikirja kooskõla Lissaboni lepinguga; |
Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu aluslepingutega kehtestatud algatusõigused
|
10. |
peab kahetsusväärseks, et majandus- ja rahapoliitika valdkonnas sätestatakse ELi toimimise lepingu artiklis 121 üksnes Euroopa Parlamendi teavitamine; märgib samuti, et nõukogu on kasutanud ELi toimimise lepingu artiklit 121 de facto algatusõigusena selles valdkonnas, ning nõuab, et parlamendile kui ainsale kodanike häält esindavale ELi institutsioonile antaks rohkem vastutust; |
|
11. |
tunnistab ka, et Euroopa Ülemkogu on kasutanud vabaduse, turvalisuse ja õiguse vallas ELi toimimise lepingu artiklit 68 de facto algatusõigusena; rõhutab asjaolu, et Euroopa Ülemkogu ei ole kaasseadusandja ning et Euroopa Ülemkogu poolt selle valdkonna mitmeaastaste rakenduskavade vastuvõtmine ilma Euroopa Parlamendi või komisjoniga konsulteerimise kohustuseta tuleks läbi vaadata ja võtta arvesse selle poliitika eriti tõsist mõju kodanike põhiõigustele; palub, et parlamendile ja nõukogule antaks tulevikus aluslepingute läbivaatamisel see pädevus võrdsetel alustel; |
|
12. |
märgib, et ELi toimimise lepingu artikli 76 kohaselt on nõukogul ühe neljandiku liikmesriikide kaudu algatusõigus, mis langeb kokku komisjoni omaga halduskoostöö ning kriminaalasjades politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas; |
|
13. |
märgib, et need arengud on osa laiemast suundumusest, et nõukogu, Euroopa Ülemkogu ja komisjoni vaheline tasakaalustamatus kõigi poliitikavaldkondade otsustuspädevuse osas suureneb erineval määral; rõhutab, et see tava õõnestab aluslepingutega kehtestatud ELi institutsioonilist struktuuri; on veendunud, et tasakaal tuleb taastada demokraatliku legitiimsuse kasuks parlamendi samaväärsete õiguste kaudu; |
|
14. |
juhib ELi toimimise lepingu artikliga 241 sätestatud nõukogu kaudse algatusõiguse kasutamise osas murega tähelepanu vähesele läbipaistvusele; kutsub nõukogu üles avaldama kasutajasõbralikul viisil ja kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes kõik need taotlused, mis on esitatud seda õiguslikku alust kasutades, ning nõuab tungivalt, et nõukogu tagaks kõigis oma õigusaktides võimalikult suure läbipaistvuse (14) ja järgiks täielikult dokumentidele juurdepääsu käsitlevaid ELi norme; |
Aluslepingutega sätestatud parlamendi kaudne algatusõigus
|
15. |
tuletab meelde, et parlamendil on alates Maastrichti lepingu sõlmimisest selle ainulaadset demokraatlikku õiguspärasust silmas pidades õigus paluda komisjonil esitada seadusandlikke ettepanekuid; |
|
16. |
märgib, et kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 225 peavad taotlused jääma liidu pädevuse raamesse ja et praegu komisjon on ainult kohustatud parlamendile teatama, miks ettepanekut ei esitata; |
|
17. |
tuletab meelde, et parlament ja komisjon leppisid 2010. aasta raamkokkuleppega kokku selle õiguse laiendamises; märgib, et komisjon võttis endale kohustuse oma parlamendi nõudel võetud järelmeetmetest kolme kuu jooksul teatada ning esitada seadusandlik ettepanek, kui kolleegium nii otsustab; |
|
18. |
on veendunud, et on saabunud aeg näidata üles ambitsioonikamat poliitilist tahet ning nõuab seetõttu, et kaalutaks 2010. aasta raamkokkuleppe läbivaatamist eesmärgiga tagada parlamendile tugevamad algatusõigused; |
|
19. |
peab kahetsusväärseks, et kuni 2019. aastani oli komisjon ELi toimimise lepingu artikli 225 alusel vastu võetud parlamendi seadusandlike algatusraportite järelmeetmena esitanud seadusandlikke ettepanekuid ainult vähestel juhtudel, kui parlament on seda nõudnud (15); avaldab ka kahetsust, et komisjoni parlamendi taotlustele vastamiseks ja seadusandlike ettepanekute esitamiseks sätestatud tähtaegadest ei peetud enamikul juhtudest kinni; |
|
20. |
on seisukohal, et komisjoni ainus kohustus teavitada parlamenti põhjustest, miks ta ei võta parlamendi koosseisu häälteenamusega vastu võetud INLi järelmeetmeid, on liiga nõrk, ning väljendab seetõttu kõige karmimalt heameelt komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni toetuse üle parlamendi algatusõigusele ja võetud kohustuse üle vastata alati seadusandliku aktiga ELi toimimise lepingu artikli 225 kohastele parlamendi nõudmistele, järgides täielikult proportsionaalsuse, subsidiaarsuse ja parema õigusloome põhimõtteid; ootab, et komisjon täidaks seda õigusakti algatamise kohustust pärast seda, kui parlament on vastu võtnud taotluse, mille on vastu võtnud liikmete enamus INLis; on seisukohal, et seda kohustust tuleks suurendada ja Euroopa Parlamendi volitusi mõjutada ELi tegevuskava tuleks tugevdada; |
|
21. |
kiidab volinike kolleegiumi praegust koosseisu kõigile parlamendi taotlustele peale ühe (16) õigeaegselt (17) vastamise eest; toob ka esile, et ainult ühel juhul ei järgnenud taotlusele seadusandlik ettepanek; on arvamusel, et see näitab, et loodud on institutsiooniline pretsedent, ja ootab komisjonilt viimase kõigile taotlustele vastamise lubadusest kinnipidamise jätkamist; |
|
22. |
on veendunud, et parlamendi algatusõiguse üle peetav arutelu peab käima käsikäes ulatuslikuma aruteluga poliitilise algatuse üle ELi otsustusprotsessis; |
|
23. |
teeb ettepaneku parandada Euroopa kodanikualgatuste järelmeetmeid ja rõhutab, et kui komisjon ei ole oma kavatsusi ettenähtud tähtaja jooksul avaldanud või on teatises märkinud, et ta ei kavatse võtta meetmeid seoses Euroopa kodanikualgatusega, mis vastab menetlusnõuetele ja on kooskõlas aluslepingutega, eelkõige ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtustega, võib Euroopa Parlament otsustada esitada kodanikualgatuse järelmeetmena seadusandliku algatuse menetlus; |
Parlamendi algatusõigus(t)e tulevik
|
24. |
on sügavalt veendunud, et üldine ja otsene algatusõigus tugevdaks veelgi liidu demokraatlikku legitiimsust, võimestaks liidu kodanikke ning kajastaks aja jooksul liidu ja selle institutsioonide pädevuste arengut tugevama Euroopa demokraatia suunas; |
|
25. |
on seisukohal, et parlamendile kui ainsale otse valitavale ELi institutsioonile tuleks anda õigus esitada õigusakti ettepanekuid; |
|
26. |
on kindlalt veendunud, et aluslepingud tuleks läbi vaadata nii, et Euroopa Parlamendile kui ainsale otse valitavale ELi institutsioonile ja seega institutsioonile, kes esindab kodanike häält ELi otsustusprotsessis, antakse üldine ja otsene õigus teha seadusandlikke algatusi; rõhutab, et Euroopa Parlament peaks sellise seadusandliku algatuse õiguse kehtestamiseks algatama ELi lepingu artikli 48 kohase menetluse; on seisukohal, et parlamendi selline algatusõigus peaks kehtima vähemalt nendes poliitikavaldkondades, kus parlament on kaasseadusandjana volitatud õigusakte vastu võtma; |
|
27. |
rõhutab, et Euroopa tuleviku konverents oli enneolematu võimalus tegeleda praeguste puudustega ja anda Euroopa demokraatiale uut hoogu, ning soovitab tungivalt järgida konverentsil osalejate soovitust kaaluda parlamendi tõelist algatusõigust; |
|
28. |
kordab nende küsimuste erilist ja tugevdatud põhiseaduslikku väärikust, mille suhtes parlamendil on praegu algatusõigus, ning on seetõttu seisukohal, et sellist ainuõigust tuleks laiendada küsimustele, mille puhul liidu demokraatlik õiguspärasus ja suveräänsus on eriti olulised; |
|
29. |
märgib, et parlamendi praegused algatusõigused hõlmavad erinevaid seadusandlikke erimenetlusi, nagu parlamendi koosseisu, parlamendiliikmete valimist ja põhimäärust käsitlevad määrused, Euroopa Ombudsmani põhikiri ja parlamendi uurimisõigus; |
|
30. |
on arvamusel, et need menetlused on aluslepingutega väga vähesel määral reguleeritud, ja nõuab kolme ainult sellele küsimusele pühendunud institutsiooni vahel uut institutsioonidevahelist kokkulepet, milles arvestataks täielikult selle erilise põhiseadusliku väärikusega ja mis suurendab Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust; on seisukohal, et selles uues institutsioonidevahelises kokkuleppes võiks kaaluda meetmeid, et vältida toimikute institutsioonilist blokeerimist; |
|
31. |
on arvamusel, et parlamendi sisereeglid peaksid nende seadusandlike menetluste erilist iseloomu paremini kajastama; soovitab eelkõige, et juhul, kui õigusakti parlamendis vastu võtmiseks on vaja nõukogu heakskiitu või nõusolekut, peaks parlament õigusakti ettepaneku hääletamise järel alustama vastavate institutsioonidega konsulteerimismenetlust; on ka arvamusel, et parlament peaks neid menetlusi soodustama, et neid esitatud õigusaktide ettepanekuid pärast vastavat konsulteerimist muuta; |
|
32. |
on veendunud, et seadusandliku tavamenetluse laiendamist ja seadusandliku tavamenetluse määratlemist, mille puhul parlamendil on algatusõigus, tuleks käsitleda täiendavate protsessidena; |
|
33. |
on arvamusel, et parlamendi otsese algatusõiguse tunnustamine ei välistaks komisjoni võimalust säilitada näiteks eelarve osas samaaegne õigus või monopoolne algatusõigus; võib ka ette näha, et nõukogul oleks rangelt määratletud valdkondades otsene algatusõigus; kutsub kolme institutsiooni üles mõtlema sellele, kuidas samaaegsed algatusõigused saaks mõjusalt koos eksisteerida ja kuidas neid saaks praktikas rakendada; |
|
34. |
kohustub täielikult kasutama, arendama ja veelgi tugevdama parlamendi kaudse algatusõiguse potentsiaali, mis on sätestatud aluslepingutes ja mida on edasi arendatud institutsioonidevaheliste kokkulepete ning komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni lubaduse kaudu; |
|
35. |
on arvamusel, et institutsioonidevahelisel parema õigusloome kokkuleppel on oluline roll lojaalse ja läbipaistva koostöö tagamisel kogu õigusloometsükli jooksul ning see võimaldab eri institutsioonide seisukohtadest vastastikku paremini aru saada; |
|
36. |
nõuab 2010. aasta raamkokkuleppe toimimise ühist hindamist ja vajadust sihipärase läbivaatamise järele, et tagada Euroopa Parlamendi kaudse algatusõigusega seotud sätete ja tähtaegade tulemuslik järgimine; kutsub nõukogu ja komisjoni samuti üles hindama koos parlamendiga, millises ulatuses tuleks institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe läbi vaadata, et kõrvaldada võimalikud takistused, mis ei lase parlamendil kasutada oma seadusandlike algatuste tegemise volitusi; |
|
37. |
peab asjakohaseks vaadata läbi oma sisereeglid, korrad ja nõuded, kaasa arvatud ELi toimimise lepingu artikli 225 alusel seadusandlike algatuste alaste raportite koostamise kohta, et tagada ettepanekute fokusseeritus ning põhjendatus; soovitab lihtsustada Euroopa Parlamendi kodukorras sätestatud menetlusi resolutsioonide koostamiseks ja vastuvõtmiseks ELi toimimise lepingu artikli 225 alusel, tagamaks, et kõiki komisjonile esitatud seadusandliku algatuse taotlusi võetakse nõuetekohaselt arvesse ja alati järgitakse institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet, olenemata taotlust sisaldavast parlamendi resolutsioonist; |
|
38. |
kohustub eelistama neid instrumente kui peamist vahendit, mille abil taotleda komisjonilt seadusandlike ettepanekute esitamist; osutab selles küsimuses vajadusele vastata komisjoni taotlustele üksi ning tagada, et seadusandlike algatuste alaste raportite sisu kattub kokkulepitud aruande temaatikaga; rõhutab, et fokusseeritud ja hästi põhjendatud raportite vastuvõtmine ELi toimimise lepingu artikli 225 kohaselt parlamendis eeldab seda, et on tagatud vajalik tehniline ja haldussuutlikkus; |
|
39. |
rõhutab terve seadusandliku algatuse raporti elutsükli vältel komisjoniga tiheda koostöö tegemise tähtsust, et tagada võimalikult tulemuslik, läbipaistev ja kaasav protsess; rõhutab selles osas komisjonide esimeeste konverentsi ja Euroopa Parlamendi esimeeste konverentsi rolle; |
|
40. |
rõhutab, et Euroopa Parlament austab täielikult institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet, milles rõhutatakse vajadust eelneva Euroopa lisaväärtuse analüüsi ja Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude hindamise järele, ning et parlamendil on olemas struktuur mõjuhinnangute läbiviimiseks, niivõrd kui see on võimalik, enne kui ta esitab seadusandliku algatuse aruande, et tõhustada institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ette nähtud Euroopa lisaväärtuse hindamist; |
|
41. |
usub, et komisjon peaks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 225 parlamendi seadusandlike ettepanekute taotlustega seotud järelmeetmete raames subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja parema õigusloome põhimõtete hindamisel arvestama parlamendi koostatud Euroopa lisaväärtust ja Euroopa mõõtme puudumisest tulenevaid kulusid puudutavate analüüsidega; juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon on juba institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe kohaselt kohustatud vastama kõigile kaasseadusandjate tõstatatud küsimustele selliste analüüside kohta; |
|
42. |
usub ka, et komisjon peaks selgelt siduma parlamendi ettepaneku alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 225 vastu võetud ettepanekute projektid asjaomaste seadusandliku algatuse menetluse raportitega, tagades selge nn seadusandliku mõju jalajälje; |
|
43. |
kohustub edendama paremat koordineerimist Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, võttes ELi toimimise lepingu artikli 225 raames nõuetekohaselt arvesse nende arvamusi; |
|
44. |
kordab, et juurdepääsetavus, eetika ja läbipaistvus on äärmiselt olulised ning peavad suunama kõigi ELi institutsioonide tegevusi; nõuab, et kogu asjakohane teave seadusandlike algatusraportite kohta, näiteks sisemised menetlusetapid või komisjoni järelmeetmed, tehtaks internetis hõlpsasti kättesaadavaks kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes; |
|
45. |
kordab õigusaktide ettevalmistamise faasi tähtsust ja tuletab meelde parlamendi institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ja 2010. aasta raamlepingus toodud parlamendi rolli; nõuab vastavalt institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatule ühise seadusandliku andmebaasi loomisel tehtava töö kiirendamist; |
|
46. |
tuletab meelde kodanike ja kodanikuühiskonna osalemise tähtsust seoses ELi demokraatliku legitiimsusega; kutsub kõiki ELi institutsioone üles neid sisuliselt kaasama otsustusprotsessi poliitikatsükli kõikides etappides; |
o
o o
|
47. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele. |
(1) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.
(2) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(3) ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.
(4) ELT C 252, 18.7.2018, lk 201.
(5) ELT C 449, 23.12.2020, lk 90.
(6) ELT C 270, 7.7.2021, lk 71.
(7) ELT C 362, 8.9.2021, lk 6.
(8) Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna uuring „The European Parliament’s right of initiative“ (Euroopa Parlamendi algatusõigus), Brüssel, 2020, lk 55 ja 57.
(9) 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (ELT C 215, 19.6.2018, lk 162).
(10) 7. oktoobri 2020. aasta resolutsioon ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta, (ELT C 395, 29.9.2021, lk 2).
(11) Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna uuring „The European Parliament’s right of initiative“ (Euroopa Parlamendi algatusõigus), Brüssel, 2020, lk 12.
(12) Sama, lk 34–35.
(13) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1.
(14) 17. jaanuari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise OI/2/2017 kohta, mis käsitleb õigusloomeprotsessi läbipaistvust nõukogu ettevalmistavates organites (ELT C 411, 27.11.2020, lk 149).
(15) Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna uuring „The European Parliament’s right of initiative“ (Euroopa Parlamendi algatusõigus), Brüssel, 2020, lk 54.
(16) Komisjoni vastus Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta resolutsioonile soovitustega komisjonile pealkirjaga „Mitmeaastase finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava kehtestamine, et luua turvavõrk ELi programmidest toetuse saajate kaitsmiseks“ (ELT C 323, 11.8.2021, lk 2).
(17) Komisjoni vastused Euroopa Parlamendi järgmistele resolutsioonidele:
|
— |
8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile pealkirjaga „Digitaalne rahandus: krüptovaradega seotud uued ohud ning õigusliku reguleerimise ja järelevalve alased ülesanded, mis puudutavad finantsteenuseid, finantseerimisasutusi ja finantsturge“ (ELT C 395, 29.9.2021, lk 72); |
|
— |
22. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile ELi õigusraamistiku kohta ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks (ELT C 404, 6.10.2021, lk 175); |
|
— |
20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile pealkirjaga „Digiteenuste akt ning kaubandus- ja tsiviilõiguse normide kohandamine veebis tegutsevatele äriüksustele“ (ELT C 404, 6.10.2021, lk 31); |
|
— |
20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile pealkirjaga „Digiteenuste õigusakt: siseturu toimimise täiustamine“ (ELT C 404, 6.10.2021, lk 2); |
|
— |
20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile tehisintellekti, robootika ja seonduva tehnoloogia eetiliste aspektide raamistiku kohta (ELT C 404, 6.10.2021, lk 63); |
|
— |
20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile tehisintellekti tsiviilvastutuse korra kohta (ELT C 404, 6.10.2021, lk 107); |
|
— |
21. jaanuari 2021. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile õiguse kohta mitte olla kättesaadav (ELT C 456, 10.11.2021, lk 161). |
