—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotist ning eriti selle artikleid 42 ja 43,

—

võttes arvesse liidu 2030. ja 2050. aasta CO2-neutraalsuse eesmärke,

—

võttes arvesse 9. novembri 2020. aasta kliimamuutuste ja kaitse tegevuskava,

—

võttes arvesse 5. oktoobri 2021. aasta kontseptsiooni kliimamuutuste ja julgeoleku integreeritud lähenemisviisi kohta,

—

võttes arvesse ELi keskkonnakaitse ja energia optimeerimise kontseptsiooni ELi juhitavate sõjaliste operatsioonide ja missioonide jaoks,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond (1), eelkõige selle põhjendust 60, milles sätestatakse 30 % suurune panus kliimameetmetesse, ja põhjendust 61, milles sätestatakse 7,5 % ja 10 % suurused iga-aastased kulutused bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu kuni 2027. aastani,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ (2), eelkõige selle põhjendust 49, milles sätestatakse 30 % suurune panus kliimameetmetesse,

—

võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2020. aasta teatist „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ (COM(2020)0301),

—

võttes arvesse NATO kliimamuutuste ja julgeoleku tegevuskava,

—

võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 2016. aasta juuni strateegiadokumenti „Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“ ja selle järelaruandeid,

—

võttes arvesse nõukogu 22. jaanuari 2018. aasta järeldusi väliskonfliktide ja -kriiside puhul järgitava integreeritud lähenemisviisi kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2018. aasta järeldusi naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. jaanuari 2020. aasta järeldusi kliimadiplomaatia kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 25. jaanuari 2021. aasta järeldusi kliima- ja energiadiplomaatia kohta – Euroopa rohelise kokkuleppe välismõõtme elluviimine,

—

võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2020. aasta ning 10. mai 2021. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta,

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. juuni 2017. aasta ühisteatist „Vastupanuvõime strateegiline käsitlus ELi välistegevuses“ (JOIN(2017)0021),

—

võttes arvesse komisjoni 2020. aasta tegevusaruannet „Kaitsetööstus ja kosmos“,

—

võttes arvesse komisjoni 24. veebruari 2021. aasta teatist „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021)0082),

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 21. juuni 2021. aasta uuringuraportit kliimamuutuste kohta,

—

võttes arvesse NATO juhtide 2021. aasta juuni otsuseid kliima ja julgeoleku kohta,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Sõjalise Nõukogu kliima- ja julgeolekunõukogu 2021. aasta juuni ülemaailmset kliima- ja julgeolekuaruannet,

—

võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ajavahemikuks 2016–2020 rahastatud projekti „BIOSEC“ 2021. aasta lõpparuannet „Biodiversity and Security“ (Elurikkus ja julgeolek),

—

võttes arvesse ADELPHI projekti „Weathering Risk: A Climate and Security Risk and Foresight Assessment“ (Riskide ületamine: kliima- ja julgeolekuriskide ja prognooside hindamine),

—

võttes arvesse ELi kaasrahastatud projekte, nagu „FREXUS: Improving security and climate resilience in a fragile context through the water-energy-food security Nexus’ in the Sahel region“ (FREXUS: julgeoleku ja kliimamuutustele vastupanuvõime parandamine ebakindlas kontekstis vee, energia ja toiduga kindlustatuse vastastikuse seotuse kaudu Saheli piirkonnas),

—

võttes arvesse ÜRO dokumente inimeste turvalisuse ja kaitsmise kohustuse kohta,

—

võttes arvesse 7. juuli 2021. aasta resolutsiooni ELi ja NATO koostöö kohta Atlandi-üleste suhete valdkonnas (3),

—

võttes arvesse oma 3. juuli 2018. aasta resolutsiooni kliimadiplomaatia kohta (4),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0084/2022),

A.

arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu seab Euroopa julgeolekukorrale pretsendenditu väljakutse ning avaldab liidu ja selle liikmesriikide kõikidele sektoritele survet muutuda tugevamaks, vastupidavamaks ja sõltumatumaks, eelkõige kaitse, julgeoleku, küberjulgeoleku ning elutähtsa taristu, aga ka energia, sealhulgas energiatõhususe valdkonnas;

B.

arvestades, et keskkonnategurid võivad mõjutada inimeste ja riigi julgeolekut erinevatel otsestel ja kaudsetel viisidel;

C.

arvestades, et kliimamuutused ja kliimaga seotud mõju, sealhulgas keskkonnaseisundi halvenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, metsade hävitamine, kõrbestumine, äärmuslikud ilmastikuolud, vee- ja toidunappus, õhusaaste ja loodusõnnetused soodustavad konfliktide ja kriiside teket ning ohustavad juba praegu kohalikku, piirkondlikku ja rahvusvahelist julgeolekut, stabiilsust ja rahu; arvestades, et kliimamuutused, mille tulemused on juba märgatavad ja mis prognooside kohaselt hakkavad keskpikas ja pikas perspektiivis kiirenema, on muutunud riskikordajaks, kuna need võivad kaasa aidata teatud olemasolevate kriisitegurite süvenemisele, mis on üha domineerivamad (nagu majandusliku ebavõrdsuse suurenemine või tugev poliitiline rõhumine), ning kujutavad endast uut julgeolekuprobleemi, mis koos hübriid- ja küberohtudega nõuab reageerimiseks piisavaid vahendeid;

D.

arvestades, et kliimamuutuste ja konfliktide vahelised seosed võivad olla keerulised ning kliimamuutuste konkreetne mõju konfliktidele on enamasti kontekstipõhine; arvestades, et on vaja toetada süstemaatilisemat ja ulatuslikumat teabevahetust ja vastastikust täiendavust kliimamuutuste ja julgeoleku vahelise seosega tegelevate teadusringkondade vahel;

E.

arvestades, et kliimamuutused on jätkuvalt rahu ja julgeoleku tegevuskava keskmes kui lõplik ohtu mitmekordistav tegur, mis süvendab olemasolevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnariske, mis võivad rahutusi õhutada ja viia vägivaldsete konfliktideni; arvestades, et keskkonna- ja kliimamuutused ning nende tagajärjed koos muude teguritega pigem süvendavad juba olemasolevaid nõrku kohti, pingeid ja riske, mitte ei vallanda ega põhjusta ise riikidevahelisi või rahvusvahelisi konflikte; arvestades, et kliimamuutused võivad mõjutada inimeste julgeolekut erinevalt, sõltuvalt nende soost, sotsiaal-majanduslikust staatusest, vanusest, seksuaalsest sättumusest, etnilisest päritolust, usutunnistusest (või selle puudumisest), puudest jne; arvestades, et kliimamuutused avaldavad ebaproportsionaalselt suurt negatiivset mõju eelkõige tõrjutud rühmadele; arvestades, et kliimamuutustega seotud julgeolekuriskid mõjutavad eelkõige majanduslikult ebasoodsas olukorras olevaid elanikkonnarühmi ja neil on sotsiaal-majanduslik mõju; arvestades, et kliimamuutustel on negatiivne mõju kannatada saanud piirkondade kultuuri- ja looduspärandile;

F.

arvestades, et kliimakriis mõjutab nii inimeste kui ka riigi julgeolekut; arvestades, et kliimamuutused põimuvad mitmel viisil poliitilise, etnilise ja sotsiaal-majandusliku dünaamikaga ning on konfliktide otsene põhjus, kuna need suurendavad katastroofiohtu ja avaldavad täiendavat survet ökosüsteemidele, ohustades sellega inimeste elatusvahendeid, vee ja toiduga kindlustatust ning elutähtsaid taristuid, muu hulgas maakasutuse muutusele ja keskkonnaseisundi halvenemisele kaasaaitamise kaudu;

G.

arvestades, et merevee taseme tõus on juba põhjustanud üleujutusi ja sooldumist, mis kujutab endast suurt julgeolekuriski ja eksistentsiaalset ohtu madalatele rannikualadele ja saartele; arvestades, et Maailmapanga 2021. aasta ajakohastatud Groundswelli aruande kohaselt võivad kliimamuutused sundida 2050. aastaks 216 miljonit inimest oma riigi piires kolima; arvestades, et aruandes märgitakse ka, et kohesed ja konkreetsed meetmed võivad märkimisväärselt vähendada kliimaga seotud rände ulatust; arvestades, et veenappusel on mitmetahuline mõju inimeste turvalisusele ja sotsiaalpoliitilisele stabiilsusele; arvestades, et kliimamuutused mõjutavad veevarusid, eriti arenevates riikides, ning ülemaailmne nõudlus vee järele suureneb; arvestades, et kliimamuutused suurendavad põua ja üleujutuste ohtu; arvestades, et kliimamuutuste mõju toiduainete hinnale vähendab elatise hankimise võimalusi ning põhjustab ümberasumist, haigusi ja näljahäda, mille tulemuseks on enneolematu ulatusega ränne;

H.

arvestades, et Saheli piirkonnas on muutuvate kliimatingimuste mõju loodusvarade kättesaadavusele koos selliste teguritega nagu rahvastiku kasv, nõrk valitsemistava ja maaomandiga seotud probleemid suurendanud konkurentsi nappide loodusvarade – eelkõige viljaka maa ja vee – pärast ning põhjustanud pingeid ja konflikte kogukondade ja elatusallikate rühmade vahel;

I.

arvestades, et kliimamuutused on strateegilist keskkonda struktureeriv tegur, kuna see võimendab riske ja piiranguid; arvestades, et kliimakriis on avaldanud mõju rahvusvahelisele süsteemile, kus see võib süvendada geopoliitilisi pingeid ja nihutada tasakaalu suurjõudude vahel; arvestades, et pahatahtlikud osalejad kasutavad kliimamuutustega seotud küsimusi ära, et suurendada oma mõjuvõimu või soodustada vaenutegevust; arvestades, et polaarjääkatte sulamine suurendab geopoliitilisi pingeid, eelkõige põhjapooluse ümbruses;

J.

arvestades, et USA relvajõud on kaotanud loodusõnnetuste tõttu rohkem sõjatehnikat ja taristut, kui Afganistani ja Iraagi relvastatud konfliktide tõttu kokku; arvestades, et Joe Bideni administratsioon on teinud positiivseid jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks, sealhulgas liitunud uuesti Pariisi kokkuleppega ja lisanud kliimamuutuste küsimuse oma riikliku julgeoleku strateegilistesse vahesuunistesse;

K.

arvestades, et relvajõud on üks suurimaid fossiilkütuste tarbijaid maailmas;

L.

arvestades, et liidu sisemaine nafta- ja gaasitootmine väheneb pidevalt; arvestades, et liit on suurel määral ja üha enam energiast sõltuv, kuna kõik liikmesriigid on energia netoimportijad piiratud arvust kolmandatest riikidest ning energiasõltuvuse määr tõusis aastatel 2000–2019 56 %-lt 61 %-le; arvestades, et hiljutise uuringu kohaselt oli liikmesriikide sõjandussektori, sealhulgas nii riiklike relvajõudude kui ka ELis asuva sõjatehnoloogia tööstuse CO2 jalajälg 2019. aastal hinnanguliselt ligikaudu 24,8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti; arvestades, et energiasüsteemi ümberkujundamine ja kõrgetasemelised relvasüsteemid nõuavad juurdepääsu kriitilise tähtsusega toorainetele, mille tarneahelad tekitavad mõnel juhul kaitsetust ka Euroopa kaitsesektori spetsialiseerunud VKEde jaoks, eelkõige juhul, kui neis domineerib piiratud arv kolmandaid riike;

M.

arvestades, et Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) andmetel moodustasid transpordikütused 2016. ja 2017. aasta kohta andmed esitanud 22 liikmesriigi energiatarbimisest 52 % (riigid, mis moodustasid 96,9 % EDA liikmesriikide üldistest kaitsekulutustest); arvestades, et sama EDA uuringu kohaselt on sõjaline taristu ja hooned veel üks suur energiatarbija, kusjuures ainuüksi kütmine moodustas 2017. aastal keskmiselt 32 % liikmesriikide relvajõudude energiatarbimisest, millest 75 % tulenes naftakütustest ja maagaasist;

N.

arvestades, et Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu tahavad liit ja selle liikmesriigid lõpetada fossiilkütuste impordi Venemaalt; arvestades, et Venemaa rünnaku tõttu Euroopa julgeolekukorra vastu peavad ka Euroopa relvajõud muutuma fossiilkütuste impordist sõltumatumaks, kuid samal ajal tuleb suurendada nende sõjalist jõudu ja missioonide mõjusust;

O.

arvestades, et mõned ELi liikmesriigid kasutavad oma ulatuslikke sõjaliselt määratud alasid bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks, näiteks hoides ära helikopterilennud pesitsusalade kohal;

P.

arvestades, et keskkonnakuriteod on maailmas väga sage kuritegevus ja märkimisväärne julgeolekuprobleem; arvestades, et selles küsimuses on vaja tihedamat koostööd ELi ja partnerriikide vahel, toetades riike keskkonnakuritegude vastu võitlemise suutlikkuse arendamisel;

Q.

arvestades, et keskkonnakuriteod on muutunud maailma suuruselt neljandaks tulutoovaks kuritegevuse sektoriks, mis kasvab kolm korda kiiremini kui maailmamajandus; arvestades, et 2016. aasta Interpoli ja ÜRO Keskkonnaprogrammi aruandes hinnati keskkonnakuritegudest saadud tulu suuruseks 258 miljardit USA dollarit aastas, sealhulgas looduslike liikidega kaubitsemine, metsa- ja kalanduskuriteod, ebaseaduslik jäätmevedu ja ebaseaduslik kaevandamine;

R.

arvestades, et Interpoli, RHIPTO ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase ülemaailmse algatuse 2018. aasta aruandes leiti, et keskkonnakuriteod on enne traditsioonilist ebaseaduslikku tegevust, nagu inimröövid lunaraha ja uimastiäri eesmärgil, suurim konfliktide finantstegur ning suurim tuluallikas valitsusvälistele relvastatud rühmitustele ja terroriorganisatsioonidele;

S.

arvestades, et kaitsesektorit ei ole 2015. aasta Pariisi kokkuleppes mainitud, jättes riikide valitsuste otsustada, kas lisada kaitsesektori jõupingutused kliimamuutuste leevendamiseks oma riiklikesse kohustustesse seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga; arvestades, et kõik sektorid peavad panustama heitkoguste vähendamisse ja samal ajal kliimamuutustega kohanema, et saavutada liidu CO2-neutraalsuse eesmärgid ja säilitada tegevuse tulemuslikkus; arvestades, et Prantsusmaa avaldas 2020. aasta septembris uue kaitsealase energiastrateegia koos 34 soovitusega vähendada ja optimeerida relvajõudude energiatarbimist ning suurendada energiajulgeolekut;

T.

arvestades, et isegi väikesemahulisel tuumarelvade kasutamisel oleksid dramaatilised humanitaartagajärjed ning see mõjutaks ka kliimat väga negatiivselt (näljahädade esilekutsumise ja mitme aasta pikkuste kasvuperioodide lühendamisega);

U.

arvestades, et julgeolek peab olema keskkonnaalase mõtlemise keskmes, et töötada välja kestlikud, realistlikud, kestvad ja tulemuslikud arengulahendused inimeste julgeoleku ja üleilmse stabiilsuse tagamiseks; arvestades, et seetõttu peab liidu välistegevus üha enam hõlmama kliimamuutusi ja keskkonnakaalutlusi kui suurt julgeolekuohtu ning vastavalt kohandama strateegiaid ja kontseptsioone, menetlusi, tsiviil- ja sõjalist varustust ja taristut, võimekuse arendamist, sealhulgas koolitust, ning vajaduse korral oma institutsioonilist raamistikku ja aruandlusmehhanisme; arvestades, et liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning selle vahendid peaksid otseselt aitama ennetada ja vähendada kliimakriisi negatiivset mõju julgeolekule; arvestades, et juhtimise ja rahuloome vahendite täiskoosseisus tuleb käsitleda kliima ja julgeoleku vahelist seost;

V.

arvestades, et kliimamuutuste ja nendega seotud mõjurite julgeolekumõju tõttu tuleb kliimakaitse meetmeid, st kliimamuutuste mõju prognoosimine ja nendega kohanemine strateegilises keskkonnas ning kaitseväe missioonides, ja nende rahastamist mõista kui panust kaitsesse ja julgeolekusse; arvestades, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ seitsme aasta eelarve 80 miljardi euro suurusest eelarvest kulutatakse 30 % kliimameetmete toetamiseks ning 7,5–10 % igal aastal keskkonnakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmiseks;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.