—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“), eelkõige selle artikleid 7, 8, 11, 12, 39, 40, 47 ja 52,

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja, eelkõige selle artikleid 1 ja 2,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 21. detsembri 1965. aasta resolutsiooni 2131 (XX) „Deklaratsioon riikide siseasjadesse sekkumise lubamatuse ning nende sõltumatuse ja suveräänsuse kaitse kohta“,

—

võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eelkõige selle artikleid 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 16 ja 17, ning selle lisaprotokolli, eelkõige selle artiklit 3,

—

võttes arvesse oma 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi strateegilise kommunikatsiooni kohta vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale (1) ning oma 13. märtsi 2019. aasta soovitust Euroopa välisteenistuse järelmeetmete kohta kaks aastat pärast Euroopa Parlamendi raportit, milles käsitleti ELi strateegilist kommunikatsiooni vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale (2),

—

võttes arvesse oma 13. juuni 2018. aasta resolutsiooni küberkaitse kohta (3),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 5. detsembri 2018. aasta ühisteatist „Väärinfovastane tegevuskava“ (JOIN(2018)0036) ning 14. juuni 2019. aasta ühisteatist „Aruanne väärinfovastase tegevuskava rakendamise kohta“ (JOIN(2019)0012),

—

võttes arvesse talituste 23. juuni 2021. aasta ühist töödokumenti, mis käsitleb viiendat eduaruannet hübriidohtudega võitlemise 2016. aasta ühise raamistiku rakendamise kohta ning 2018. aasta ühisteatist „Vastupanuvõime tugevdamine ja suutlikkuse suurendamine võitluseks hübriidohtudega“ (SWD(2021)0729),

—

võttes arvesse Euroopa demokraatia tegevuskava (COM(2020)0790),

—

võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“ (COM(2020)0784),

—

võttes arvesse digiteenuste õigusakti paketti,

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta reolutsiooni Euroopa meedia kohta digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks (4),

—

võttes arvesse 2018. aasta desinformatsiooni käsitlevat tegevusjuhendit ja 2021. aasta suuniseid desinformatsiooni tegevusjuhendi tugevdamise kohta (COM(2021)0262) ning audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma 2021. aasta oktoobris avaldatud soovitusi uue desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet 09/2021 „ELi mõjutav väärinfo: probleemiga tegeletakse, kuid seda ei ole veel lahendatud“,

—

võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta (COM(2020)0829) ja direktiivi kavandatud lisa,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (5) (välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus), ja 2020. aasta märtsi suuniseid välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse kohta (C(2020)1981),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. detsembri 2020. aasta ühisteatist „ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks“ (JOIN(2020)0018),

—

võttes arvesse rahvusvahelise õiguse komisjoni artikleid riikide vastutuse kohta rahvusvahelise õiguse rikkumise korral,

—

võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (COM(2020)0823),

—

võttes arvesse 2021. aasta märtsis esitatud ELi meetmepaketti 5G-võrkude turvalisuse tagamiseks,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (6),

—

võttes arvesse välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitleva erikomisjoni (edaspidi „INGE erikomisjon“) tellitud uuringuid, ülevaateid ja analüüse,

—

võttes arvesse Frances Haugeni kuulamist 8. novembril 2021, mille korraldas siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon koos teiste parlamendikomisjonidega,

—

võttes arvesse oma 7. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni ELi küberkaitsevõime olukorra kohta (7),

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja eelkõige kestliku arengu 16. eesmärki, mille eesmärk on edendada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada kestlik areng,

—

võttes arvesse 2021. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus ja kavatsusavaldust,

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri 10. septembri 2021. aasta aruannet „Meie ühine tegevuskava“,

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. juuni 2020. aasta ühisteatist „Võitlus COVID-19 kohta levitatava väärinfoga – faktid selgeks“ (JOIN(2020)0008),

—

võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2021. aasta otsust muuta oma Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonide režiimi, et laiendada loetellu kandmise kriteeriume isikutele ja üksustele, kes korraldavad Valgevene režiimi läbiviidavaid hübriidrünnakuid ja inimeste ärakasutamist või aitavad sellele kaasa,

—

võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta otsust välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas väärinfot käsitleva erikomisjoni moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta (8), mis võeti vastu kodukorra artikli 207 alusel,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitleva erikomisjoni raportit (A9-0022/2022),

A.

arvestades, et välissekkumine kujutab endast liidu aluseks olevate universaalsete väärtuste ja põhimõtete, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, võrdsus, solidaarsus, inimõiguste ja põhivabaduste järgimine, demokraatia ja õigusriik, tõsist rikkumist;

B.

arvestades, et välissekkumine, teabega manipuleerimine ja desinformatsioon on harta artiklis 11 sätestatud väljendusvabaduse ja teabevabaduse kuritarvitamine ning on ohuks nendele vabadustele ja õõnestav demokraatlikele protsessidele ELis ja selle liikmesriikides, näiteks vabade ja õiglaste valimiste korraldamisele; arvestades, et välissekkumise eesmärk on faktide moonutamine ja väär esitamine, et paisutada kunstlikult ühekülgseid argumente, seada teave kahtluse alla, et madaldada poliitilist diskursust ja lõppkokkuvõttes õõnestada usaldust valimissüsteemi ja seega ka demokraatliku protsessi enda vastu;

C.

arvestades, et Venemaa on 24. veebruaril 2022 alustatud Ukraina-vastase agressioonisõja eel ja ajal nii traditsioonilistes meediaväljaannetes kui ka sotsiaalmeedia platvormidel tegelenud enneolematult pahatahtliku ja ulatusliku desinformatsiooni levitamisega, et eksitada oma riigi kodanikke ja rahvusvahelist üldsust, näidates, et ka informatsiooni on võimalik relvana kasutada;

D.

arvestades, et igasugune välissekkumise ja teabega manipuleerimise vastane tegevus peab austama väljendusvabadust ja teabevabadust; arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil (FRA) on oluline roll põhiõiguste, sealhulgas harta artikli 11 järgimise hindamisel, et vältida ebaproportsionaalseid meetmeid; arvestades, et välissekkumise ja teabega manipuleerimise toimepanijad kuritarvitavad neid vabadusi enda huvides ning seetõttu on äärmiselt oluline tõhustada ennetavat võitlust välissekkumise ja teabega manipuleerimise vastu, kuna demokraatia sõltub inimeste teadlike otsuste tegemisest;

E.

arvestades, et tõendid näitavad, et pahatahtlikud ja autoritaarsed riiklikud ja valitsusvälised välisosalejad, nagu Venemaa, Hinna ja teised, kasutavad teabega manipuleerimist ja muid sekkumistaktikaid, et sekkuda ELi demokraatlikesse protsessidesse; arvestades, et need rünnakud, mis on osa hübriidsõja strateegiast ja kujutavad endast rahvusvahelise õiguse rikkumist, eksitavad ja petavad kodanikke ning mõjutavad nende hääletamiskäitumist, võimendavad lahkarvamusi tekitavaid arutelusid, lõhestavad, polariseerivad ja kasutavad ära ühiskondade kaitsetust, propageerivad vaenukõnet, halvendavad vähekaitstud rühmade olukorda, kes langevad suurema tõenäosusega desinformatsiooni ohvriks, moonutavad demokraatlike valimiste ja rahvahääletuste usaldusväärsust, külvavad usaldamatust riikide valitsuste, riigiasutuste ja liberaalse demokraatliku korra vastu ning nende eesmärk on destabiliseerida Euroopa demokraatiat ning need kujutavad endast seetõttu tõsist ohtu ELi julgeolekule ja suveräänsusele;

F.

arvestades, et välissekkumine on käitumismudel, mis ohustab või mõjutab negatiivselt väärtusi, demokraatlikke menetlusi, poliitilisi protsesse, riikide ja kodanike turvalisust ning suutlikkust tulla toime erakorraliste olukordadega; arvestades, et selline sekkumine on oma olemuselt manipuleeriv ning seda tehakse ja rahastatakse tahtlikult ja koordineeritult; arvestades, et sellise sekkumise eest vastutajad, sealhulgas nende vahendajad oma territooriumil ja väljaspool seda, võivad olla nii riiklikud kui ka valitsusvälised osalejad ning neid abistavad välissekkumisel sageli poliitilised kaasosalised liikmesriikides, kes saavad väliste strateegiate soodustamisest poliitilist ja majanduslikku kasu; arvestades, et välisosalejate poolt riigisiseste vahendajate kasutamine ja koostöö riigisiseste liitlastega hägustab piiri välis- ja riigisisese sekkumise vahel;

G.

arvestades, et välissekkumise taktikaid võib olla mitmeid, sealhulgas desinformatsioon, teabe mahasurumine, sotsiaalmeediaplatvormide, nende algoritmide, tingimuste ja reklaamisüsteemide manipuleerimine, küberründed, häkkimise ja lekitamise operatsioonid, et saada juurdepääs valijateabele ja häirida valimisprotsessi legitiimsust, ajakirjanike, teadlaste, poliitikute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmete ähvardamine ja ahistamine, varjatud annetused ja laenud erakondadele, konkreetseid kandidaate eelistavatele kampaaniatele, organisatsioonidele ja meediaväljaannetele, võlts- või asendusmeediaväljaanded ja -organisatsioonid, eliidi kaasamine ja värbamine, nn must raha, libaisikud ja -identiteedid, survestamine enesetsensuuriks, ajalooliste, usuliste ja kultuuriliste narratiivide kuritarvitamine, surve avaldamine haridus- ja kultuuriasutustele, elutähtsa taristu kontrolli alla võtmine, ELis elavate välismaalaste survestamine, rändajate ärakasutamine ning spionaaž; arvestades, et neid taktikaid kombineeritakse sageli suurema mõju saavutamiseks;

H.

arvestades, et teabega manipuleerimine ja desinformatsiooni levitamine võib teenida riiklike ja valitsusväliste osalejate ning nende vahendajate majandushuve ning luua majanduslik sõltuvus, mida saab ära kasutada poliitilistel eesmärkidel; arvestades, et maailmas, kus valitseb mittekineetiline rahvusvaheline konkurents, võib välissekkumine olla peamine vahend sihtrühma destabiliseerimiseks ja nõrgestamiseks või omaenda konkurentsieelise suurendamiseks mõjukanalite loomise, tarneahela sõltuvuste, väljapressimise või sundimise kaudu; arvestades, et desinformatsioon põhjustab otsest ja kaudset majanduslikku kahju, mida ei ole süstemaatiliselt mõõdetud;

I.

arvestades, et väärinformatsioon on kontrollitav valeteave, mille eesmärk ei ole kahju tekitada, samas kui desinformatsioon on kontrollitav vale- või eksitav teave, mida luuakse, esitatakse või levitatakse eesmärgiga tekitada kahju või avaldada potentsiaalselt kahjulikku mõju ühiskonnale üldsuse petmise teel või kavandatud majandusliku kasu eesmärgil;

J.

arvestades, et ELis on vaja kokku leppida ühised ja üksikasjalikud määratlused ja metoodika, et parandada ühist arusaamist ohtudest ning töötada välja asjakohased ELi standardid parema omistamise ja reageerimise jaoks; arvestades, et Euroopa välisteenistus on teinud selles valdkonnas märkimisväärset tööd; arvestades, et need määratlused peavad tagama kindla kaitse välissekkumise vastu ja inimõiguste austamise; arvestades, et äärmiselt oluline on teha asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel koostööd sarnaselt meelestatud partneritega välissekkumise ühtsetes määratlustes, et kehtestada rahvusvahelised normid ja standardid; arvestades, et EL peaks võtma juhtrolli selgete rahvusvaheliste reeglite kehtestamisel välissekkumise omistamise kohta;

K.

arvestades, et välissekkumise katsed kogu maailmas suurenevad ning muutuvad süstemaatilisemaks ja keerukamaks, tuginedes tehisintellekti laialdasele kasutamisele ja omistatavuse vähenemisele;

L.

arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide kohustus on kaitsta kõiki kodanikke ja taristuid ning oma demokraatlikke süsteeme välissekkumise katsete eest; arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel näivad siiski puuduvat asjakohased ja piisavad vahendid, et neid ohte paremini ennetada, avastada, omistada, tõrjuda ja nende suhtes sanktsioone rakendada;

M.

arvestades, et paljud poliitikakujundajad ja kodanikud ei ole üldiselt teadlikud nende probleemide tegelikkusest, mis võib tahtmatult kaasa aidata täiendavate nõrkade kohtade tekkimisele; arvestades, et desinformatsioonikampaaniate teema ei ole olnud Euroopa poliitikakujundajate päevakorras tähtsaimal kohal; arvestades, et INGE erikomisjoni kuulamised ja töö on aidanud kaasa nende küsimuste avalikule tunnistamisele ja kontekstualiseerimisele ning on edukalt kujundanud Euroopa arutelu välissekkumise üle; arvestades, et pikaajalised välised desinformatsiooniga seotud püüdlused on juba aidanud kaasa kohaliku desinformatsiooni esilekerkimisele;

N.

arvestades, et välissekkumise olukorra läbipaistev seire reaalajas institutsiooniliste asutuste ja sõltumatute analüütikute ja faktikontrollijate poolt, nende tegevuse tõhus koordineerimine ja teabevahetus on väga oluline, et võtta asjakohaseid meetmeid mitte ainult teabe andmiseks käimasolevate pahatahtlike rünnakute kohta, vaid ka nende vastu võitlemiseks; arvestades, et samasugust tähelepanu tuleb pöörata ühiskonna kaardistamisele ja selle kõige vähem kaitstute ning välise manipuleerimise ja desinformatsiooni suhtes kõige vastuvõtlikumate valdkondade kindlakstegemisele ning kaitsetuse põhjustega tegelemisele;

O.

arvestades, et ELi kaitse esimene prioriteet, st ELi kodanike vastupanuvõime ja valmisolek välissekkumise ja teabega manipuleerimise suhtes, nõuab pikaajalist ja kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, alustades haridusest ja suurendades teadlikkust probleemidest varajases etapis;

P.

arvestades, et nõrkade kohtade tuvastamiseks, rünnakute avastamiseks ja nende neutraliseerimiseks on vaja koostööd ja omavahelist kooskõlastamist liikmesriikide haldustasandite ja sektorite vahel, ELi tasandil ja sarnaselt meelestatud riikide, samuti kodanikuühiskonna ja erasektori vahel; arvestades, et tungivalt on vaja sünkroniseerida ohtude taju riikliku julgeolekuga;

Q.

arvestades, et olukorrateadlikkus, kindlad demokraatlikud süsteemid, tugev õigusriik, elujõuline kodanikuühiskond, varajane hoiatamine ja ohu hindamine on esimesed sammud teabega manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemisel; arvestades, et hoolimata kõigist edusammudest, mida on tehtud välissekkumise teadvustamisel, ei ole paljud inimesed, sealhulgas poliitikakujundajad ja riigiametnikud, kes töötavad potentsiaalsetes sihtvaldkondades, ikka veel teadlikud välissekkumisega seotud võimalikest ohtudest ja sellest, kuidas nendega tegeleda;

R.

arvestades, et kvaliteetne, kestlikult ja läbipaistvalt rahastatud ja sõltumatu uudismeedia ning professionaalne ajakirjandus on meedia vabaduse ja mitmekesisuse ning õigusriigi põhimõtete järgimise seisukohalt olulised ning seega demokraatia tugisambad ja desinformatsioonile parim vastumürk; arvestades, et mõned välisosalejad kasutavad ära Lääne meediavabadust desinformatsiooni levitamiseks; arvestades, et professionaalne meedia ning traditsiooniline ajakirjandus kui kvaliteetne teabeallikas seisavad digitaalajastul silmitsi keeruliste aegadega; arvestades, et kvaliteetne ajakirjandusharidus ja -koolitus ELis ja väljaspool seda on vajalik, et tagada väärtuslikud ajakirjanduslikud analüüsid ja kõrged toimetamisnõuded; arvestades, et EL peab jätkama ajakirjanduse toetamist digikeskkonnas; arvestades, et teaduspõhisel kommunikatsioonil peaks olema tähtis roll;

S.

arvestades, et toimetuslikult sõltumatu avalik-õiguslik meedia on üldsusele kvaliteetsete ja erapooletute teabeteenuste pakkumisel ülioluline ja asendamatu ning seda tuleb kaitsta pahatahtliku kaaperdamise eest ja tugevdada kui desinformatsioonivastase võitluse alustala;

T.

arvestades, et eri sidusrühmad ja institutsioonid kasutavad välissekkumise analüüsimiseks erinevaid metoodikaid ja määratlusi, mis on kõik erinevalt arusaadavad, ning arvestades, et need erinevused võivad takistada võrreldavat seiret, analüüsi ja ohutaseme hindamist, mis raskendab ühist tegutsemist; arvestades, et ühise ohuanalüüsi parandamiseks on vaja ELi määratlust ja metoodikat;

U.

arvestades, et probleemi adekvaatseks lahendamiseks on vaja täiendada terminoloogiat, mis keskendub sisule, nagu liba-, vale-, või eksitavad uudised, väär- ja desinformatsioon, terminoloogiaga, mis keskendub käitumisele; arvestades, et see terminoloogia tuleks ühtlustada ja sellest tuleks hoolikalt kinni pidada;

V.

arvestades, et nii laste kui ka täiskasvanute meediapädevuse ja digikirjaoskuse alane koolitamine ning teadlikkuse suurendamine on olulised vahendid, et muuta kodanikud vastupanuvõimelisemaks teaberuumi sekkumise katsete suhtes ning vältida manipuleerimist ja polariseerumist; arvestades, et üldiselt on kõrge meediapädevuse tasemega ühiskonnad välissekkumise suhtes vastupanuvõimelisemad; arvestades, et ajakirjanduslikud töömeetodid, nagu konstruktiivne ajakirjandus, võivad aidata suurendada kodanike usaldust ajakirjanduse vastu;

W.

arvestades, et teabega manipuleerimine võib toimuda mitmes vormis, näiteks desinformatsiooni ja täielikult valede uudiste levitamine, faktide, narratiivide ja arvamuste moonutamine, teatud teabe või arvamuste varjamine, teabe kontekstist välja võtmine, inimeste tunnetega manipuleerimine, vaenukõne propageerimine, mõnede arvamuste propageerimine teiste arvelt ja inimeste ahistamine nende vaigistamiseks ja mahasurumiseks; arvestades, et teabega manipuleerimise üks eesmärk on tekitada kaos, et soodustada kodanike usalduse kaotust vanade ja uute kontrollijate vastu; arvestades, et väljendusvabaduse ning vaenukõne ja desinformatsiooni propageerimise vahel on õhkõrn piir, mida ei tohiks kuritarvitada;

X.

arvestades, et teiste hulgas on Aserbaidžaan, Hiina, Türgi ja Venemaa võtnud sihikule Euroopa Liidu ajakirjanikke ja oponente, näiteks Aserbaidžaani blogija ja opositsioonitegelase Mahammad Mirzali juhtum Nantes’is ja Türgi ajakirjaniku Erk Acareri juhtum Berliinis;

Y.

arvestades, et on konkreetseid tõendeid selle kohta, et ELi demokraatlikud protsessid on võetud sihtmärgiks ja neisse sekkutakse desinformatsioonikampaaniatega, milles seatakse kahtluse alla demokraatlikud ideaalid ja põhiõigused; arvestades, et desinformatsioon, mis on seotud muu hulgas soo, LGBTIQ+, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega ning vähemustega, on desinformatsiooni vorm, mis ohustab inimõigusi, kahjustab digitaalseid ja poliitilisi õigusi, samuti selle sihtmärkide ohutust ja turvalisust, ning tekitab liikmesriikide vahel vaenulikkust ja ühtsusetust; arvestades, et valimiskampaaniate ajal kipuvad naissoost poliitilised kandidaadid olema ebaproportsionaalselt suures ulatuses seksistlike narratiivide sihtmärgiks, mis heidutab naisi osalemast demokraatlikes protsessides; arvestades, et nende desinformatsioonikampaaniate toimepanijad moodustavad traditsiooniliste või konservatiivsete väärtuste edendamise varjus strateegilised liidud kohalike partneritega, et saada juurdepääs kohalikule luureteabele, ja on väidetavalt saanud miljoneid eurosid välisrahastust;

Z.

arvestades, et riigiasutuste, ajakirjanike, arvamusliidrite ja erasektori kõrval on igal ühiskonna osal ja üksikisikul oluline roll desinformatsiooni tuvastamisel ja selle leviku peatamisel ja ohustatud inimeste hoiatamisel oma keskkonnas; arvestades, et kodanikuühiskond, akadeemilised ringkonnad ja ajakirjanikud on juba andnud suure panuse üldsuse teadlikkuse suurendamisse ja ühiskonna vastupanuvõime suurendamisse, sealhulgas koostöös partnerriikide kolleegidega;

AA.

arvestades, et vähemuste hääli esindavad kodanikuühiskonna organisatsioonid ja inimõiguste organisatsioonid kogu Euroopas on endiselt alarahastatud, hoolimata sellest, et nad täidavad teadlikkuse suurendamisel ja desinformatsiooni vastu võitlemisel üliolulist rolli; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel peaksid olema piisavad vahendid, et nad saaksid täita välissekkumise mõju piiramisel oma osa;

AB.

arvestades, et kui desinformatsioon hakkab levima, on oluline, et usaldusväärsetest allikatest saadud faktidel põhinev teave oleks kergesti ja õigeaegselt kättesaadav;

AC.

arvestades, et on vaja kiiresti avastada välissekkumise rünnakud ja katsed infosfääriga manipuleerida, et nende vastu võidelda; arvestades, et ELi luureandmete analüüs ja olukorrateadlikkus sõltuvad liikmesriikide valmisolekust teavet jagada; arvestades, et komisjoni president tegi ettepaneku kaaluda ELi ühise olukorrateadlikkuse keskuse loomist; arvestades, et preventsioon ja ennetavad meetmed, sealhulgas ennetav paljastamine ja teabe ökosüsteemi hea seisund, on palju tõhusamad kui hilisem faktide kontrollimine ja paljastamine, mille ulatus on väiksem kui algsel desinformatsioonil; arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel puudub sellisteks meetmeteks praegu piisav võimekus; arvestades, et uued tehisintellektipõhised analüütilised tööriistad, nagu Leedu Debunk.eu, võivad aidata avastada rünnakuid, jagada teadmisi ja teavitada üldsust;

AD.

arvestades, et desinformatsioon õitseb nõrga või killustunud riiklike või ELi tasandi narratiivide keskkonnas, polariseeritud ja emotsionaalsetes aruteludes, kasutades ära ühiskonna ja üksikisikute nõrku kohti ja eelarvamusi, ning arvestades, et desinformatsioon moonutab avalikku arutelu valimiste ja muude demokraatlike protsesside ümber ning võib raskendada kodanike teadlike valikute tegemist;

AE.

arvestades, et veebiplatvormid võivad olla kergesti juurdepääsetavad ja taskukohased vahendid neile, kes tegelevad teabega manipuleerimise ja muu sekkumisega, näiteks vaenu õhutamise ja ahistamise, meie veebikogukondade tervise ja turvalisuse kahjustamise, oponentide vaigistamise, spionaaži või desinformatsiooni levitamisega; arvestades, et on tõestatud, et nende toimimine soodustab polariseerunud ja äärmuslikke arvamusi faktipõhise teabe arvelt; arvestades, et platvormidel on omad huvid ja nad ei pruugi olla teabe töötlemisel neutraalsed; arvestades, et mõned veebiplatvormid saavad palju kasu süsteemist, mis võimendab lõhestumist, äärmuslust ja polariseerumist; arvestades, et veebiruum on muutunud meie demokraatia jaoks sama oluliseks kui füüsiline ruum ja seetõttu on vaja vastavaid reegleid;

AF.

arvestades, et platvormid on enneolematul ja probleemsel viisil kiirendanud ja süvendanud väär- ja desinformatsiooni levikut; arvestades, et veebiplatvormid kontrollivad teabe- ja reklaamivooge internetis, arvestades, et platvormid kavandavad ja kasutavad nende voogude kontrollimiseks algoritme, ning arvestades, et platvormid ei ole läbipaistvad, neil puudub asjakohane kord isikusamasuse kontrollimiseks, nad kasutavad ebaselget ja ebamäärast terminoloogiat ja jagavad väga vähe või üldse mitte mingit teavet nende algoritmide kavandamise, kasutamise ja mõju kohta; arvestades, et veebiplatvormide algoritmide sõltuvust tekitav komponent on tekitanud tõsise rahvatervise probleemi, millega tuleb tegeleda; arvestades, et veebiplatvormid peaksid vastutama oma teenuste kahjulike mõjude eest, kuna mõned platvormid olid teadlikud puudustest oma algoritmides – eelkõige nende rollist lahkarvamusi tekitava sisu levitamisel – , kuid ei ole maksimaalse kasumi saavutamise nimel neid lahendanud, nagu avastasid rikkumisest teatajad;

AG.

arvestades, et reaktsioonina Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu saatsid Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaministrid 27. veebruaril 2022 suurte tehnoloogiaettevõtete sotsiaalmeediaplatvormide (Twitter, Alphabet, YouTube ja Meta) tegevjuhtidele kirja, milles nõutakse muu hulgas selliste kontode sulgemist, mis on seotud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegudega ja neid ülistavad, samuti vene- ja ukrainakeelse sisu tõhusamat modereerimist, kõigi Venemaa ja Valgevene valitsuse kasutatud väärinfo levitamise kontode täielikku ja viivitamatut demonetiseerimist ning selliste kasutajate abistamist, kes püüavad leida Ukraina sõja kohta usaldusväärset teavet;

AH.

arvestades, et toimuvad sekkumised ja teabega manipuleerimise kampaaniad, mis on suunatud kõigi COVID-19 leviku vastaste meetmete, sealhulgas vaktsineerimise vastu kogu ELis, ning veebiplatvormid ei ole suutnud koordineerida oma jõupingutusi nende ohjeldamiseks ja võivad olla isegi aidanud nende levikule kaasa; arvestades, et selline desinformatsioon võib olla eluohtlik, kui see takistab inimesi vaktsineerimast või propageerib valeravi; arvestades, et pandeemia on süvendanud süsteemset võitlust demokraatia ja autoritaarsuse vahel, ajendades autoritaarseid riiklikke ja valitsusväliseid osalejaid, nagu Hiina ja Venemaa, kasutama oma püüdlustes destabiliseerida oma demokraatlikke vasteid laia valikut avalikke ja varjatud vahendeid; arvestades, et Facebooki dokumendid on paljastanud, et platvormid ei suuda võidelda vaktsiinidega seotud desinformatsiooni, sealhulgas ingliskeelse desinformatsiooni vastu; arvestades, et vaktsiinidega seotud muu kui ingliskeelse desinformatsiooni puhul on olukord veelgi halvem; arvestades, et see probleem puudutab kõiki platvorme;

AI.

arvestades, et arvukad ELis registreeritud kauplejad müüvad mitteautentseid meeldimisi, jälgijaid, kommentaare ja jagamisi kõigile osalejatele, kes soovivad oma nähtavust internetis kunstlikult suurendada; arvestades, et selliste teenuste seaduslikku kasutamist on võimatu tuvastada, samas kui kahjulike kasutusviiside hulka kuuluvad valimiste ja muude demokraatlike protsessidega manipuleerimine, pettuste propageerimine, negatiivsete hinnangute postitamine konkurentide toodetele, reklaamijate petmine ja võltsavalikkuse loomine, kusjuures viimase kaudu kujundatakse vestlust, korraldatakse isiklikke rünnakuid ja paisutatakse teatud seisukohti, mis ei saaks muidu tähelepanu; arvestades, et välismaised režiimid, nagu Venemaa ja Hiina, kasutavad neid veebipõhiseid vahendeid massiliselt, et mõjutada avalikku arutelu Euroopa riikides; arvestades, et desinformatsioon võib destabiliseerida Euroopa demokraatiat;

AJ.

arvestades, et sotsiaalmeediaplatvormid, digiseadmed ja -rakendused koguvad ja säilitavad iga kasutaja kohta tohutul hulgal väga üksikasjalikke ja sageli tundlikke isikuandmeid; arvestades, et selliseid andmeid saab kasutada käitumistendentside ennustamiseks, kognitiivsete eelarvamuste tugevdamiseks ja otsustusprotsessi suunamiseks; arvestades, et selliseid andmeid kasutatakse ära kaubanduslikel eesmärkidel; arvestades, et andmete lekkimist juhtub pidevalt ja see kahjustab selliste lekete ohvrite turvalisust ning andmeid võidakse müüa mustal turul; arvestades, et sellised andmebaasid võivad olla kullaaugud pahatahtlike osalejate jaoks, kes soovivad sihikule võtta rühmi või üksikisikuid;

AK.

arvestades, et üldiselt on platvormid üles ehitatud tagama, et andmete mittejagamise valimine on mitteintuitiivne, tülikas ja aeganõudev võrreldes andmete jagamise valimisega;

AL.

arvestades, et veebiplatvormid on integreeritud enamikesse meie elu osadesse ja platvormidel levitatav teave võib avaldada suurt mõju meie mõtlemisele ja käitumisele, näiteks kui tegemist on hääletuseelistuse või -käitumisega, majanduslike või sotsiaalsete valikutega ja teabeallikate valikuga, ning arvestades, et need avaliku tähtsusega otsustavad valikud on praegu tegelikult seatud sõltuvusse eraettevõtete ärilistest huvidest;

AM.

arvestades, et algoritmide hooldusmehhanismid ja sotsiaalmeedia platvormide muud funktsioonid on loodud maksimaalse kaasatuse saavutamiseks; arvestades, et nende funktsioonide puhul on korduvalt teatatud polariseeriva, radikaliseeriva ja diskrimineeriva sisu propageerimisest ning kasutajate hoidmisest sarnaselt mõtlevates ringkondades; arvestades, et see viib pigem platvormi kasutajate järkjärgulise radikaliseerumiseni ning sellega muudetakse kollektiivse arutelu protsessid tingimuslikuks ja rikutakse neid, mitte ei kaitsta demokraatlikke protsesse ja üksikisikuid; arvestades, et platvormide kooskõlastamata tegevus on toonud kaasa lahknevusi nende tegevuses ja lasknud desinformatsioonil levida ühelt platvormilt teisele; arvestades, et polariseeriva teabe levitamisega raha teenimise ärimudel ja algoritmide väljatöötamine muudab platvormid vaenulike välisosalejate jaoks lihtsaks manipuleerimise sihtmärgiks; arvestades, et sotsiaalmeedia platvormid võiks ehitada üles teisiti, et edendada tervemat avalikku veebikeskkonda;

AN.

arvestades, et süvavõltsitud audio- ja audiovisuaalsete materjalide loomine muutub taskukohaste ja hõlpsasti kasutatavate tehnoloogiate tulekuga üha lihtsamaks ning selliste materjalide levik on üha suurenev probleem; arvestades, et praegu läheb siiski 90 % uuringutest süvavõltsingute arendamisele ja ainult 10 % nende avastamisele;

AO.

arvestades, et sellised iseregulatsioonisüsteemid nagu 2018. aasta desinformatsiooni käsitlev tegevusjuhend on toonud kaasa edusamme; arvestades siiski, et platvormide heale tahtele tuginemine ei toimi ega ole tõhus ning on andnud vähe sisukaid andmeid nende üldise mõju kohta; arvestades, et lisaks on platvormid võtnud erineva ulatuse ja mõjuga individuaalseid meetmeid, mis tõid kaasa tagauksed, mille kaudu sisu võib levida mujal, vaatamata sellele, et see on eemaldatud; arvestades, et selleks, et tegevusjuhendil oleks veebikeskkonnale piisav mõju, on vaja selgeid reegleid ja sanktsioone;

AP.

arvestades, et Euroopa demokraatia tegevuskava eesmärk on tugevdada 2018. aasta tegevusjuhendit ja koos digiteenuste õigusaktiga kujutab see endast loobumist isereguleerimisest ning selle eesmärk on näha kasutajate jaoks ette rohkem tagatisi ja kaitsemeetmeid, suurendades autonoomiat ja ületades pakutavate teenustega seoses passiivsuse, võttes kasutusele meetmed, millega nõutakse ettevõtetelt suuremat läbipaistvust, ja kehtestades platvormidele rohkem kohustusi;

AQ.

arvestades, et praegused meetmed desinformatsioonikampaaniate vastu veebiplatvormidel ei ole tõhusad ega heidutavad ning võimaldavad platvormidel jätkata diskrimineeriva või pahatahtliku sisu propageerimist;

AR.

arvestades, et platvormid pühendavad nii vähemlevinud keelte kui ka laialt levinud muude keelte kui inglise keele puhul sisuhaldusele oluliselt vähem ressursse kui ingliskeelsele sisule;

AS.

arvestades, et platvormide kaebuste esitamise ja apellatsiooniprotsessid on üldiselt ebapiisavad;

AT.

arvestades, et viimastel kuudel on mitmed suured osalejad järginud tsensuurinorme, näiteks Venemaa parlamendivalimiste ajal 2021. aasta septembris, kui Google ja Apple eemaldasid oma Venemaa poodidest Smart Votingi rakendused;

AU.

arvestades, et läbipaistvuse puudumine seoses platvormide algoritmiliste valikutega muudab võimatuks platvormide väidete valideerimise selle kohta, mida nad teevad ja milline on nende tegevuse mõju teabega manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemisel; arvestades, et nende iga-aastastes enesehindamistes avaldatud jõupingutuste teatatud mõju ja nende tegeliku tulemuslikkuse vahel esineb lahknevusi, nagu nähtub hiljutistest Facebooki dokumentidest;

AV.

arvestades, et suunatud reklaami läbipaistmatus toob kaasa olukorra, kus mainekate kaubamärkide, mõnikord isegi avaliku sektori asutuste internetireklaam satub massiliselt veebisaitidele, mis sisaldavad terrorismile õhutavat ning vaenukõnet ja desinformatsiooni sisaldavat sisu, rahastades nende kasvu ilma reklaamijate teadmata või nõusolekuta;

AW.

arvestades, et veebireklaami turgu kontrollivad vähesed suured reklaamitehnoloogia (Ad Tech) ettevõtted, kes jagavad turu omavahel ära, seejuures on suurimad osalejad Google ja Facebook; arvestades, et turu suur kontsentreerumine mõnele ettevõttele on seotud tugeva jõu tasakaalustamatusega; arvestades, et klõpsulõksumeetodite kasutamine ja nende väheste osalejate võim otsustada, millist sisu monetariseeritakse ja millist mitte, kuigi algoritmides, mida nad kasutavad, ei suudeta teha vahet desinformatsiooni reklaamimise ja tavalise uudistesisu vahel, kujutavad endast ohtu mitmekesisele meediale; arvestades, et suunatud reklaamiturg on suurel määral läbipaistmatu; arvestades, et reklaamitehnoloogia ettevõtted sunnivad kaubamärke võtma enda peale süü reklaamiettevõtete hooletuse eest reklaamide paigutamise kohtade seirel;

AX.

arvestades, et elutähtsat taristut ähvardavate ohtude ohjamine, eriti kui see on osa sünkroniseeritud, pahatahtlikust hübriidstrateegiast, nõuab kooskõlastatud, ühiseid jõupingutusi eri sektorites, eri tasanditel – ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil – ja eri aegadel;

AY.

arvestades, et komisjon on teinud ettepaneku uue direktiivi kohta, et suurendada ELis hädavajalikke teenuseid osutavate kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavust, mis sisaldab elutähtsate taristute uute liikide loetelu ettepanekut; arvestades, et teenuste loetelu esitatakse direktiivi lisas;

AZ.

arvestades, et tööjaotuse ja tootmisahelate kasvav üleilmastumine on toonud kaasa tootmise ja oskuste puudujäägid põhisektorites kogu liidus; arvestades, et selle tulemuseks on ELi suur impordisõltuvus paljudest välismaalt pärit olulistest toodetest ja põhivaradest, millel võivad olla sisseehitatud nõrgad kohad; arvestades, et tarneahela vastupanuvõime peaks olema üks ELi otsustajate prioriteete;

BA.

arvestades, et välismaised otseinvesteeringud – kolmandate riikide ja välisettevõtete investeeringud – ELi strateegilistesse sektoritesse, aga ka naabruspiirkondadesse, nagu Lääne-Balkani riigid, eelkõige kriitilise tähtsusega struktuuride omandamine Hiina poolt, on viimastel aastatel üha enam muret tekitanud, arvestades kaubanduse ja julgeoleku vahelise seose kasvavat tähtsust; arvestades, et need investeeringud kujutavad endast majandusliku sõltuvuse tekkimise ohtu ning toovad kaasa teadmiste kadumise peamistes tootmis- ja tööstussektorites;

BB.

arvestades, et ELi avatud strateegiline autonoomia nõuab kontrolli Euroopa strateegilise taristu üle; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid on väljendanud üha suuremat muret tehnoloogia ja taristu turvalisuse ja kontrolli pärast Euroopas;

BC.

arvestades, et pahatahtlikud osalejad, kes püüavad sekkuda valimisprotsessidesse, kasutavad ära meie ühiskonna avatust ja pluralismi kui strateegilist kaitsetust, et rünnata demokraatlikke protsesse ning ELi ja selle liikmesriikide vastupanuvõimet; arvestades, et välissekkumine muutub ohtlikumaks just valimisprotsesside kontekstis, kui kodanikud osalevad uuesti ja suuremal määral tavapoliitika valdkonnas;

BD.

arvestades, et välise valimisprotsessidesse sekkumise eripära ja sellega seoses uute tehnoloogiate kasutamine ning selle võimalikud tagajärjed kujutavad endast demokraatia jaoks eriti kardetavat ohtu; arvestades, et välissekkumine valimisprotsessidesse ulatub sotsiaalmeedia nn infosõjast palju kaugemale, eelistades konkreetseid kandidaate, et häkkida ja võtta sihtmärgiks andmebaasid ning saada juurdepääs registreeritud valijate teabele, ning sekkudes otseselt valimisprotsessi normaalsesse toimimisse, konkurentsi ja legitiimsusesse; arvestades, et välissekkumise eesmärk on tekitada kahtlusi, ebakindlust ja usaldamatust ning mitte ainult muuta valimiste tulemusi, vaid muuta kogu valimisprotsess õigustühiseks;

BE.

arvestades, et usaldusväärsed tõendid näitavad, et välisosalejad on varjatud rahastamistoimingute kaudu aktiivselt sekkunud ELi ja selle liikmesriikide demokraatlikku toimimisse, eriti valimiste ja referendumite ajal;

BF.

arvestades, et näiteks Venemaa, Hiina ja teised autoritaarsed režiimid on suunanud üle 300 miljoni USA dollari 33 riiki, et sekkuda demokraatlikesse protsessidesse, ning et teised osalejad, nagu Iraan ja Venezuela ning Lähis-Idas ja USA paremäärmuslased, on olnud varjatud rahastamisega seotud; arvestades, et see suundumus on selgelt kiirenev; arvestades, et pooled neist juhtumitest on seotud Venemaa tegevusega Euroopas; arvestades, et korruptsioon ja ebaseaduslik rahapesu on üks autoritaarsetest kolmandatest riikidest pärineva poliitilise rahastuse allikaid;

BG.

arvestades, et välisrahastajate poolt läbipaistmatul viisil loodud meediavahendid koguvad ülimalt tõhusalt suurel arvul jälgijaid ja tekitavad kaasatust;

BH.

arvestades, et nende toimingutega rahastatakse äärmuslikke, populistlikke ja Euroopa-vastaseid erakondi ning teatavaid muid erakondi ja üksikisikuid või liikumisi, kelle eesmärk on süvendada ühiskonna killustatust ning õõnestada Euroopa ja riiklike ametiasutuste legitiimsust; arvestades, et see on aidanud suurendada nende erakondade või liikumiste ulatust;

BI.

arvestades, et Venemaa otsib kontakte erakondade, isikute ja liikumistega, et kasutada ELi institutsioonide osalejaid Venemaa seisukohtade ja asendusvalitsuste õiguspäraseks tunnistamiseks, lobitööks sanktsioonide leevendamiseks ja rahvusvahelise isolatsiooni tagajärgede leevendamiseks; arvestades, et sellised erakonnad nagu Austria Freiheitliche Partei Österreichs, Prantsusmaa Rassemblement National ja Itaalia Lega Nord on sõlminud koostöölepingud Venemaa presidendi Vladimir Putini parteiga Ühtne Venemaa ning seisavad nüüd silmitsi meedias esitatud väidetega, et nad on valmis Venemaalt poliitilist rahastamist vastu võtma; arvestades, et ka teistel Euroopa erakondadel, nagu Saksamaa Alternative für Deutschland (AfD), Ungari Fidesz ja Jobbik ning Ühendkuningriigi Brexiti parteil on väidetavalt tihedad kontaktid Kremliga, ning AfD ja Jobbik on samuti töötanud Kremli kontrollitud valimistel, näiteks Donetskis ja Luganskis Ida-Ukrainas nn valimisvaatlejatena, et jälgida ja seadustada Venemaa toetatud valimisi; arvestades, et leiud Venemaa ametnike tihedate ja korrapäraste kontaktide kohta Hispaania katalaani separatistide rühma esindajatega ja Brexiti EList lahkumise kampaania suurima erasektori rahastajaga nõuavad põhjalikku uurimist, ning need on osa Venemaa laiemast strateegiast kasutada iga võimalust diskursustega manipuleerimiseks, et suurendada destabiliseerimist;

BJ.

arvestades, et Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) ja Veneetsia komisjon on juba andnud laiaulatuslikud soovitused välisosalejate võimaliku sekkumise vähendamiseks poliitilise rahastamise kaudu;

BK.

arvestades, et valimisseadused, eelkõige poliitilise tegevuse rahastamist käsitlevad sätted, ei ole ELi tasandil piisavalt hästi kooskõlastatud ja annavad seetõttu välisosalejatele võimaluse kasutada läbipaistmatuid rahastamismeetodeid; arvestades, et poliitiliste annetuste õiguslik määratlus on liiga kitsas, võimaldades Euroopa Liidus anda mitterahalisi välistoetusi;

BL.

arvestades, et poliitilise internetireklaami suhtes ei kohaldata mõnes liikmesriigis traditsioonilist poliitilist reklaami käsitletavaid norme; arvestades, et veebipõhist poliitilist reklaami iseloomustab tõsine läbipaistvuse puudumine, mis teeb reguleerimisasutuste jaoks võimatuks jõustada kululimiite ja hoida ära ebaseaduslikke rahastamisallikaid, millel võivad olla meie valimissüsteemide usaldusväärsuse jaoks katastroofilised tagajärjed;

BM.

arvestades, et rahastamise läbipaistmatus loob tingimused korruptsioonile, mis välisrahastamise ja -investeeringutega sageli kaasneb;

BN.

arvestades, et 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (9), vaadatakse läbi, et saavutada poliitilise tegevuse rahastamise puhul suurem läbipaistvus;

BO.

arvestades, et poliitiliste sihtasutuste roll on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures enamikul juhtudel on neil poliitikas ja demokraatia tugevdamisel positiivne roll, kuid mõnel juhul võivad nad muutuda pahatahtlike rahastamisvormide ja kaudse sekkumise jaoks ettearvamatumaks tööriistaks;

BP.

arvestades, et kaasaegseid tehnoloogiaid ja digitaalseid varasid, nagu krüptovaluutat, kasutatakse poliitiliste osalejate ja erakondade ebaseaduslike finantstehingute varjamiseks;

BQ.

arvestades, et küberrünnete ja vaenulike riiklike ja valitsusväliste osalejate juhitud küberintsidentide arv on viimastel aastatel suurenenud; arvestades, et mitmed küberründed, näiteks ülemaailmsed harpuunimise meilikampaaniad, mis on suunatud vaktsiinide säilitamise strateegiliste struktuuride vastu ja küberründed Euroopa Ravimiameti (EMA), Euroopa Pangandusjärelevalve, Norra parlamendi ja lugematute teiste üksuste vastu, on jälgi ajades omistatud riigi toetatud häkkerite rühmadele, mis on peamiselt seotud Venemaa ja Hiina valitsustega;

BR.

arvestades, et Euroopa Liit on pühendunud kehtiva rahvusvahelise õiguse kohaldamisele küberruumis, eelkõige ÜRO harta kohaldamisele; arvestades, et pahatahtlikud välisosalejad kasutavad ära tugeva rahvusvahelise õigusraamistiku puudumist kübervaldkonnas;

BS.

arvestades, et liikmesriigid on suurendanud koostööd küberkaitse valdkonnas alalise struktureeritud koostöö raames, sealhulgas luues küberturbe kiirreageerimisrühmad; arvestades, et Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi tööprogrammides on käsitletud luureteavet, turvalist sidet ja küberkaitset; arvestades, et praegune suutlikkus küberohtude vastu võitlemiseks on piiratud inim- ja finantsressursside nappuse tõttu, näiteks sellistes kriitilistes struktuurides nagu haiglad; arvestades, et EL on võtnud kohustuse investeerida programmi „Digitaalne Euroopa“ (10) raames 1,6 miljardit eurot avaliku halduse, ettevõtete ja üksikisikute reageerimissuutlikkusse ja küberturvalisuse vahendite kasutuselevõtmisesse ning avaliku- ja erasektori koostöö arendamisse;

BT.

arvestades, et ELi kübervaldkonna suutlikkuse ja strateegiate lüngad ja killustatus on muutumas üha suuremaks probleemiks, nagu on märkinud Euroopa Kontrollikoda (11); arvestades, et 2019. aasta mais loodud ELi küberdiplomaatia meetmete kogum on näidanud, et ELi ühine diplomaatiline reageerimine pahatahtlikule kübertegevusele loob lisaväärtust; arvestades, et 30. juulil 2020 otsustas nõukogu esimest korda kehtestada piiravad meetmed üksikisikute, üksuste ja asutuste suhtes, kes on seotud mitmesuguste küberrünnetega;

BU.

arvestades, et välisriikide osalejad on kasutanud ulatuslikke ja ebaseaduslikke jälgimisprogramme, nagu Pegasus, ajakirjanike, inimõiguste aktivistide, akadeemikute, valitsusametnike ja poliitikute, sealhulgas Euroopa riigipeade vastu; arvestades, et liikmesriigid on kasutanud ka jälgimiseks mõeldud nuhkvara;

BV.

arvestades, et ELi institutsioonide ning ka nende missioonide ja operatsioonide detsentraliseeritud ja rahvusvahelisest iseloomust tulenevalt on need üha sagedamini sihtmärgiks, mida kasutavad pahatahtlikud välisjõud, kes soovivad ELis erimeelsusi külvata; arvestades, et ELi institutsioonides puudub üldine julgeolekukultuur, hoolimata asjaolust, et on selged eesmärgid; arvestades, et Euroopa Parlamendil kui demokraatlikult valitud ELi institutsioonil on spetsiifilisi probleeme; arvestades, et mitmed juhtumid on näidanud, et ELi institutsioonid on võõra sisseimbumise vastu nõrgalt kaitstud; arvestades, et tagada tuleks ELi töötajate ohutus;

BW.

arvestades, et vaja on kasutusele võtta tugevad ja sidusad kriisiohjemenetlused; arvestades, et töötajate valmisoleku parandamiseks tuleks võimaldada lisakoolitust;

BX.

arvestades, et viimasel ajal on mitmed ELi institutsioonid sattunud küberrünnete sihtmärgiks, mis rõhutab tugeva institutsioonidevahelise koostöö vajadust, et küberründeid avastada ja seirata ning nende toimumise ajal teavet jagada ja/või püüda neid ennetada, muu hulgas ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide ja operatsioonide käigus; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peaksid regulaarselt korraldama ühisõppusi, et tuvastada nõrku kohti ja võtta vajalikke meetmeid;

BY.

arvestades, et autoritaarsete välisriikide riigi kontrolli all olevad riigi- või eraettevõtted on palganud või koopteerinud mitmeid poliitikud, sealhulgas endisi kõrgetasemelisi Euroopa poliitikuid ja ametnikke nende teadmiste tõttu ning seda tehakse ELi i ja selle liikmesriikide kodanike huvide arvelt;

BZ.

arvestades, et mõni riik on eliidi sidumisel ja koopteerimisel olnud eriti aktiivne, eelkõige Venemaa ja Hiina, aga ka Saudi Araabia ja teised Pärsia lahe äärsed riigid, kusjuures näiteks Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder ja Soome endine peaminister Paavo Lipponen on mõlemad liitunud Gazpromiga, et kiirendada Nord Stream 1 ja 2 rakendamismenetlemist, Austria endine välisminister Karin Kneissl on Rosnefti juhatuse liige, Prantsusmaa endine peaminister François Fillon on Zaroubejnefti juhatuse liige, Prantsusmaa endine peaminister Jean-Pierre Raffarin on aktiivselt tegelenud Hiina huvide edendamisega Prantsusmaal, Tšehhi endine volinik Štefan Füle on töötanud ettevõttes CEFC China Energy, Soome endine peaminister Esko Aho on nüüd Vene SberBanki juhatuses, endine Euroopa Parlamendiga suhete eest vastutav Prantsusmaa minister Jean-Marie Le Guen on Huawei France’i direktorite nõukogu liige, Belgia endine peaminister Yves Leterme on Hiina investeerimisfondi ToJoy kaasesimees ning paljud teised kõrged poliitikud ja ametnikud täidavad samalaadseid rolle;

CA.

arvestades, et majandusliku lobitöö strateegiaid on võimalik siduda välissekkumise eesmärkidega; arvestades, et vastavalt OECD aruandele lobitöö kohta 21. sajandil (12) on välismõjusid käsitlevad reeglid kehtestatud ainult USAs, Austraalias ja Kanadas; arvestades, et õiguslikult siduvates reeglites ja ELi lobiregistri täitmise tagamises on suuri puudujääke, mistõttu on võimatu seirata väljastpoolt ELi tulevat lobitööd; arvestades, et praegu puudub võimalus jälgida ELi liikmesriikides neid lobitööponnistusi, millega tahetakse mõjutada seadusandlust ja välispoliitikat Euroopa Ülemkogu kaudu; arvestades, et ELi lobitööreeglid keskenduvad peamiselt vahetule kontaktile ega võta arvesse Brüsselis tehtava lobitöö ökosüsteemi tervikuna ja selle eri tüüpe; arvestades, et sellised riigid nagu Hiina ja Venemaa, aga ka Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Türgi on suurelt investeerinud lobitööponnistustesse Brüsselis;

CB.

arvestades, et püüded ära kasutada ELi territooriumil elavaid kaitsetumaid rühmi, sealhulgas rahvusvähemusi ja diasporaad, on oluline osa välissekkumise strateegiast;

CC.

arvestades, et riikide tasandi jõud, nagu Venemaa, Hiina ja vähemal määral ka Türgi valitsus, on püüdnud oma mõju suurendada, luues ja kasutades liikmesriikides oma kultuuri-ja haridusinstituute (nt toetuste ja stipendiumide kaudu) ning usuasutusi strateegilistes pingutustes destabiliseerida Euroopa demokraatiat ning laiendada kontrolli Ida- ja Kesk-Euroopa üle; arvestades, et Venemaa on vene rahvusvähemuse väidetavat keerulist olukorda kasutanud ettekäändena otseseks sekkumiseks kolmandates riikides;

CD.

arvestades, et on tõendeid Venemaa sekkumise ja veebiteabega manipuleerimise kohta paljudes liberaalse demokraatliku korraga riikides üle maailma, sealhulgas seoses Brexiti referendumiga Ühendkuningriigis ning presidendivalimistega Prantsusmaal ja USAs, ning tegeliku toetuse kohta äärmuslikele, populistlikele ja ELi-vastastele parteidele ning teatavatele muudele erakondadele ja üksikisikutele kogu Euroopas, sealhulgas Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Austrias; arvestades, et on vaja rohkem toetada teadust ja haridust, et mõista välismaise sekkumise täpset mõju konkreetsetele sündmustele, nagu Brexit ja Trumpi presidendiks valimine 2016. aastal;

CE.

arvestades, et Vene riigi kontrolli all olevad läänes asuvad Sputnik ja RT võrgud, mis on seotud lääne meediaga ning kuuluvad täielikult või osaliselt Venemaa ja Hiina juriidilistele isikutele ja üksikisikutele, tegelevad aktiivselt liberaalsete demokraatlike riikide vastase desinformatsiooniga; arvestades, et Venemaa viljeleb ajaloo revideerimist, püüdes ümber kirjutada Nõukogude Liidu kuritegude ajalugu ja õhutada nõukogude nostalgiat sellele vastuvõtlike Kesk- ja Ida-Euroopa elanike seas; arvestades, et Kesk- ja Ida-Euroopa rahvusringhäälinguorganisatsioonidel on raske konkureerida venekeelse telesisuga, mida rahastab Venemaa valitsus; arvestades Hiina ja välismeedia vahelise tasakaalustamata koostöö riski, võttes arvesse, et Hiina meedia on Hiina kommunistliku partei häälekandja nii kodu- kui ka välismaal;

CF.

arvestades, et üle maailma on avatud üle 500 Konfutsiuse keskuse, sealhulgas umbes 200 Euroopas, ning Hiina kasutab Konfutsiuse instituute ja Konfutsiuse klasse ELis sekkumisvahendina; arvestades, et akadeemiline vabadus on Konfutsiuse instituutides tõsiselt piiratud; arvestades, et ülikoolid ja haridusprogrammid on (eelkõige Hiina või Katari) suure välisrahastuse objekt – näiteks Fudani ülikool Budapestis;

CG.

arvestades, et ELil puuduvad praegu vajalikud vahendid eliidi sidumise ja mõjukanalite loomise vastu võitlemiseks, sealhulgas ELi institutsioonides; arvestades, et olukorrateadlikkuse suurendamise suutlikkus ja vastuluurevahendid on ELi tasandil endiselt napid ning sõltuvad suurel määral riigi tasandi toimijate valmisolekust teavet jagada;

CH.

arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel ei ole praegu konkreetset sanktsioonirežiimi välisriikide toimijate korraldatava välissekkumise ja desinformatsioonikampaaniate suhtes, mis tähendab, et need toimijad võivad kindlalt eeldada, et nende ELi vastu suunatud destabiliseerimiskampaaniad ei too kaasa mingeid tagajärgi;

CI.

arvestades, et desinformatsiooni- ja propagandarünnakute selge omistamise tagamine, sealhulgas toimepanijate, nende sponsorite ja nende taotletavate eesmärkide avalik nimetamine ning nende rünnakute sihtrühmale avalduva mõju hindamine on esimesed sammud tõhusa kaitse tagamiseks selliste tegude vastu;

CJ.

arvestades, et EL peaks tugevdama oma heidutusvahendeid ning omistamisvahendeid, mis võimaldaksid määratleda ja liigitada nende rünnakute iseloomu rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaks või mitte, eesmärgiga kehtestada tõhus sanktsioonide süsteem, et pahatahtlikud välistoimijad peaksid oma otsuste kulud kandma ja tagajärgede eest vastutama; arvestades, et vaid üksikisikute heidutamine ei pruugi olla piisav; arvestades, et Euroopa demokraatlike protsesside kaitsmiseks riiklikult toetatud hübriidrünnakute eest võiks kasutada muid vahendeid, näiteks kaubandusmeetmeid; arvestades, et heidutusmeetmeid tuleb kohaldada läbipaistvalt ja kõigi nõuetekohaste tagatistega; arvestades, et hübriidrünnakud on kalibreeritud nii, et need jäävad tahtlikult allapoole Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 42 lõikes 7 ja Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 sätestatud künnist;

CK.

arvestades, et välismaiste riiklike ja valitsusväliste jõudude korraldatud pahatahtlikud aktsioonid mõjutavad paljusid demokraatlikke partnerriike üle kogu maailma; arvestades, et demokraatlikud liitlased sõltuvad oma võimest ühendada jõud ühiseks vastureaktsiooniks;

CL.

arvestades, et Lääne-Balkani ELiga ühinemiseks valmistuvaid riike tabavad eriti rängalt Venemaa, Hiina ja Türgi välissekkumise ja väärinfo levitamise kampaaniad, nagu Venemaa sekkumiskampaaniad Prespa lepingu ratifitseerimisprotsessi ajal Põhja-Makedoonias; arvestades, et Hiina ja Venemaa on Lääne-Balkani riikides COVID-19 pandeemiat jätkuvalt ära kasutanud, et destabiliseerida neid riike ja diskrediteerida ELi; arvestades, et kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid peaksid ühinema ELi algatustega välissekkumise vastu võitlemiseks;

CM.

arvestades, et samalaadseid seisukohti jagavate partnerite ja liitlaste vahel puudub endiselt ühine arusaam varitsevate ohtude olemusest ja ühised määratlused nende kohta; arvestades, et ÜRO peasekretär nõuab ülemaailmse käitumisjuhendi koostamist, et edendada avaliku teabe terviklikkust; arvestades, et Euroopa tuleviku konverents on oluline platvorm selleteemalisteks aruteludeks;

CN.

arvestades, et välisriikide pahatahtliku sekkumise vastu on samalaadseid seisukohti jagavatel partneritel vaja teha ülemaailmset mitmepoolset koostööd ja üksteist toetada; arvestades, et teised demokraatlikud riigid, nagu Austraalia või Taiwan, on välja töötanud kõrgetasemelised oskused ja strateegiad; arvestades, et Taiwan on väljast, peamiselt Hiinast lähtuva teabe manipuleerimise vastases võitluses esirinnas; arvestades, et Taiwani süsteemi edu põhineb koostööl kõigi valitsusharude vahel, aga ka koostööl sõltumatute valitsusväliste organisatsioonidega, kes on spetsialiseerunud faktide kontrollimisele ja meediapädevusele, samuti koostööl sotsiaalmeedia platvormidega, nagu Facebook, meediapädevuse edendamiseks kõigi põlvkondade hulgas, desinformatsiooni ümberlükkamiseks ja manipuleerivate sõnumite leviku piiramiseks; arvestades, et INGE erikomisjonil oli kolmepäevane ametlik lähetus Taiwani, et arutada desinformatsiooni küsimusi ja valimistega seotud välissekkumist;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

86.

87.

88.

89.

90.

91.

92.

93.

94.

95.

96.

97.

98.

99.

100.

101.

102.

103.

104.

105.

106.

107.

108.

109.

110.

111.

112.

113.

114.

115.

116.

117.

118.

119.

120.

121.

122.

123.

124.

125.

126.

127.

128.

129.

130.

131.

132.

133.

134.

135.

136.

137.

138.

139.

140.

141.

142.

143.

144.

145.

146.

147.

148.

149.

150.

151.

152.

153.

154.

155.

156.

157.