52022DC0800

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.12.2022

COM(2022) 800 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise tõkestamise ELi tegevuskava

1.Sissejuhatus

Ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega on tulutoov äri organiseeritud kuritegelike rühmituste ning mõnel juhul ka konfliktide osapoolte ja terroristide jaoks 1 . Eelkõige on see tingitud vähesest avastamisriskist, suure kasumi teenimise võimalusest ning seaduslike 2 ja ebaseaduslike turgude ligitõmbavast suurusest, mida toidab kollektsionääride, investorite ja muuseumide stabiilselt kasvav üleilmne nõudlus 3 .

Interpoli andmetel arestiti 2020. aastal kogu maailmas üle 850 000 artefakti, neist üle poole Euroopas 4 . Alates 2016. aastast on igal aastal toimuv üleilmne operatsioon Pandora aidanud kinni pidada 407 isikut ja tagasi saada 147 050 kultuuriväärtust 5 . Nende andmete varju jääb aga tunduvalt laiem probleem – arvestades, et paljud juhtumid jäävad avastamata, on ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise tegelik ulatus tõenäoliselt palju suurem 6 .

Kultuuriväärtustel on kultuuri, kunsti, ajaloo ja teaduse seisukohast sageli suur tähtsus. Seetõttu võib ebaseaduslik kultuuriväärtustega kauplemine nii ELi kui ka muude piirkondade kultuuripärandit laastavalt ja pöördumatut mõjutada. See võib kustutada osa meie kollektiivsest mälust ja jätta inimkonna ilma tema ajaloomälestistest. Eriti suures ohus on kriisi- ja konfliktipiirkonnad, näiteks Lähis-Ida (Süüria, Iraak ja Liibüa), millele on hiljuti lisandunud ka Ukraina.

Kõnealuse keeruka ja oma olemuselt riikideülese kuritegevuse vormiga tegelemine nõuab kohandatud ELi tasandi reaktsiooni, nagu on sätestatud ELi julgeolekuliidu strateegias (2020–2025) 7 ja ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegias (2021–2025) 8 . Seepärast esitab komisjon oma tegevuskava, millega püütakse maksimeerida praegu juba võetavate ELi meetmete potentsiaali, tuua esile valdkonnad, kus tuleb veel pingutada, ning näidata, kuidas lahendada allesjäänud probleeme.

2.Keerukas nähtus, mis nõuab kohandatud reaktsiooni

Kolm peamist kuritegu, mis ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemisega sageli kaasnevad, on 1) vargus ja röövimine, 2) rüüstamine (iidsete säilmete ebaseaduslik eemaldamine muististest, ehitistest või mälestistest) 9 ja 3) kultuuriväärtuste võltsimine. Lisaks võib selle nähtusega siduda veel sellised kuriteod nagu pettus, varastatud esemete müük, smugeldamine või korruptsioon. Ebaseadusliku kauplemise kõrval võivad kurjategijad kasutada ka seaduslikult omandatud kultuuriväärtusi kuritegelikel eesmärkidel, näiteks rahapesuks, sanktsioonide vältimiseks, 10 maksudest kõrvalehoidumiseks või terrorismi rahastamiseks.

Kultuuriväärtustega seotud kuritegudel on tunnused, mis eristavad neid muust ebaseaduslikust tegevusest. Kultuuriväärtuse identsus, autentsus, algne päritolu, 11 kuuluvus 12 ja õiguslik seisund on harva kohe nähtavad ning nende kindlakstegemiseks on sageli tarvis eriteadmisi. Teiseks on avalikud ja erakollektsioonid, mälestised ja kaevamispaigad varaste ja rüüstajate jaoks teretulnud objektid, iseäranis konflikti- ja kriisiolukordades. Peale selle on eelkõige kaevamispaikadest või katalogiseerimata kollektsioonidest pärit registreerimata kultuuriväärtusi, mis on langenud ebaseaduslike kauplejate küüsi, raske tuvastada ja keeruline jälgida. Kolmandaks on kultuuriväärtuste turg teatavas mõttes haavatav ning see mõjub kurjategijatele ligitõmbavalt. Haavatavus tähendab, et sellel turul aktsepteeritakse anonüümsust ja salastatust, 13 subjektiivseid ja muutlikke hindu ning võimalust kasutada esemeid märkimisväärselt suurte rahasummade hoidmiseks ja liigutamiseks 14 . Kurjategijad lõikavad kasu ka sellest, et inimesed ei ole üldiselt kultuuriväärtustega kaubitsemise võimalikust kahjust eriti teadlikud 15 .

Lisaks kasutavad kurjategijad ära internetipõhiste müügikanalite paremat kättesaadavust ning laiendavad oma kliendibaasi nii seaduslikel kui ka ebaseaduslikel turgudel. Kontrollitavate kultuuriväärtuste mahu, krüptitud andmete ja potentsiaalselt kaasatud jurisdiktsioonide arvu tõttu paneb see õiguskaitseasutustele 16 lisakoormuse.

Peale muu täheldavad õiguskaitseasutused, et kultuuriväärtustega ebaseaduslikult kauplevad organiseeritud kuritegelikud rühmitused kasutavad keerukamaid võtteid kui muid organiseeritud varavastaseid kuritegusid toime panevad rühmitused. Kurjategijad tegutsevad teadlikult piiriüleselt, et maksimeerida kasumit, segada oma jälgi, hoiduda kinnipidamisest ja võltsida ebaseaduslikult kaubeldavate kultuuriväärtuste kuuluvust või algset päritolu.

Ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise juhtumeid on seetõttu keeruline uurida. See eeldab eriteadmisi kultuuriväärtustest ning sellesse tuleb kaasata suur hulk ametiasutusi (nt politsei, toll, piirivalve, kultuuriministeeriumid, rahapesu andmebürood ja kohtuasutused). Sageli toimub uurimine eri jurisdiktsioonides, sest paljud juhtumid on piiriülesed.

3.Ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise tõkestamise ELi tegevuskava

Kooskõlas soovitustega ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastase üleilmse tegevuse võimendamise kohta eri valdkondades 17 on käesoleva tegevuskava eesmärk heidutada mõjusalt kurjategijaid, tegeleda muutuvate julgeolekuohtudega ja kaitsta kultuuripärandit 18 . Tõhusa ja tervikliku reaktsiooni huvides keskendutakse kavas neljale strateegilisele eesmärgile:

I.parandada kuritegude ennetamist ja avastamist turuosaliste ja kultuuripärandiasutuste poolt;

II.suurendada õiguskaitseasutuste ja kohtusüsteemi suutlikkust;

III.tugevdada rahvusvahelist koostööd;

IV.kasutada kultuuriväärtuste kaitseks kuritegevuse eest muude peamiste sidusrühmade toetust.

Tegevuskavas kasutatakse laia kultuuriväärtuste määratlust, mis hõlmab ajaloolise, kunstilise, teadusliku või etnoloogilise väärtusega artefakte, nagu on märgitud ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioonis (edaspidi „UNESCO 1970. aasta konventsioon“) 19 .

3.1. Ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise ennetamine ja avastamine turuosaliste ja kultuuripärandiasutuste poolt

Kultuuriväärtuste turu osalistel, 20 kollektsionääridel ja kultuuripärandiasutustel on head võimalused aidata ennetada ja avastada kultuuriväärtustega seotud kuritegusid, sest neil on eriti suur tõenäosus puutuda kokku ebaseaduslikult kaubeldavate kultuuriväärtustega või oht langeda varavastaste kuritegude ohvriks. On oluline, et need sidusrühmad tunneksid kohaldatavaid õigusakte ja oleksid teadlikud muudest mitteseadusandlikest vahenditest, mille abil selliseid kuritegusid ennetada ja avastada 21 . Komisjon peab kultuuripärandiasutustega kultuuripärandi eksperdirühma kaudu korrapärast dialoogi 22 . Komisjon on teinud koostööd ka UNESCOga, et süvendada hoolsuskohustust käsitlevate eeskirjade ja eetikanormide tundmist kunstituru osaliste ja kultuuripärandiasutuste seas 23 . UNESCO tegeleb praegu kultuuriväärtuste vahendajate rahvusvahelise koodeksi läbivaatamisega, et lahendada pärast selle vastuvõtmisest 1999. aastal tekkinud probleeme, ning tugevdada ja selgitada kunstiturgu reguleerivaid eetikapõhimõtteid.

Kuna ebaseaduslik kultuuriväärtustega kauplemine on tavaliselt piiriülene kuritegu, mängivad ELi kaubanduse valdkonna õigusaktid selliste juhtumite ennetamisel ja avastamisel olulist rolli. Kultuuriväärtuste eksportimisel liidu tolliterritooriumilt tuleb esitada ekspordiluba. See aitab tagada ühtse ekspordikontrolli ELi välispiiridel 24 . Kultuuriväärtuste importi reguleeritakse määrusega (EL) 2019/880. Sellega on keelatud vedada kolmandast riigist sisse ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtusi ning kehtestatud teatavate kultuuriväärtuste liitu importimisele impordiloa või importija deklaratsiooni nõue. Samuti on sellega ette nähtud, et tuleb kasutusele võtta tsentraliseeritud elektrooniline süsteem, milles liikmesriigid saavad säilitada ja vahetada teavet ning ettevõtjad täita impordiformaalsusi. Süsteem hakkab tööle 2025. aasta juuniks 25 . See on paberivaba ning tagab asjaomaste tolli- ja kultuuriasutuste ning olemasolevate andmebaaside vahelise ühenduse. Lisaks võib see aidata vähendada dokumentide võltsimise juhtumeid ja kõrvaldada vajaduse kontrollida paberlubade autentsust. Komisjon kaalub võimalust laiendada süsteemi määruse (EÜ) nr 116/2009 kohastele ekspordilubadele. Kultuuriväärtuste importi ja eksporti käsitlevaid õigusakte täiendab direktiiv 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta 26 .

Selleks et ELi impordi- ja ekspordialaste õigusaktide rakendamist veelgi lihtsustada, vahetab komisjon korrapäraselt teavet liikmesriikide tolli- ja kultuuriasutustega ning teeb seda kultuuriväärtustega seotud tolliküsimuste eksperdirühma, määrusega (EÜ) nr 116/2009 ja määrusega (EL) 2019/880 loodud kultuuriväärtuste komitee ning kultuuriväärtuste digiteerimise projektirühma kaudu.

Kultuuriväärtustega kauplemist võidakse ühtsel turul aga väga erinevalt jälgida ja kontrollida 27 . See jätab kurjategijatele suurepärased võimalused oma jälgi ja eseme päritolu varjata. Vastavalt UNESCO 1970. aasta konventsioonile 28 ja õiguskaitse valdkonnas konsulteeritud sidusrühmade väitele võivad meetmed, millega parandatakse kultuuriväärtusega esemete üleandmise jälgitavust ühtsel turul, 29 aidata tunduvalt edukamalt avastada ebaseadusliku kauplemise juhtumeid ja takistada kurjategijaid kultuuriväärtuste turule imbumast. Peale selle aitaks direktiivi 2014/60/EL kohaldamisalasse kuuluvate kultuuriväärtuste kuuluvuse kindlakstegemine parandada sama direktiiviga ette nähtud tagastamismehhanismi toimimist 30 . Paljud liikmesriigid on juba kasutusele võtnud eri kultuuriväärtuste kategooriate müügiregistrid. Sarnaste meetmete rakendamine kogu ELis aitaks tõhusamalt ennetada ja avastada piiriülese kuritegevuse juhtumeid ning saada tervikliku pildi ebaseaduslikust kultuuriväärtustega kauplemisest ühtsel turul. Lisaks tuleks parandada juba kasutusel olevate müügiregistrite tõhusust, näiteks tagada, et teavet säilitataks digitaalselt ja et registrid oleksid omavahel ühendatud.

Astuda võib ka samme, mille abil avalikke ja eraisikutele kuuluvaid kultuuriväärtuste kollektsioone paremini varavastaste kuritegude eest kaitsta. Europoli 31 teatel on paljud ebaseadusliku kaubanduse juhtumid ELis seotud kultuuriväärtustega, mis on varastatud pühakodadest, kultuuripärandiasutustest ja muuseumidest ning eraisikute kodudest ja kollektsioonidest. Avalik-õiguslikud ja eraisikutest kollektsionäärid peavad endale teadvustama, et nad ei pruugi olla varavastaste kuritegude eest piisavalt kaitstud, samuti peaksid nad koolitama oma töötajaid, et nad oskaksid kaitsemeetmeid võtta, ja investeerima kaitsevahenditesse.

Samuti võivad avalik-õiguslike ja erakollektsioonide haldajad või omanikud võtta vabatahtlikke meetmeid, et oma kogu paremini varavastaste kuritegude eest kaitsta. Ühe olulisema meetmena tuleks ajakohastada kogutud kultuuriväärtuste inventarinimestikke ja andmebaase. Inventarinimestikud aitavad varastatud esemeid hõlpsamini kindlaks teha ja otsida. Õiguskaitseasutused soovitavad ka erakollektsioonide kaitseks vahendeid, mis on kõigile kättesaadavad, näiteks Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) eseme identifitseerimise standardit (Object-ID) 32 . Teine võimalus kuritegusid ennetada ja avastada on teatada varavastaste kuritegude juhtumitest õiguskaitseasutustele. Selle tulemusel kantakse varastatud kultuuriväärtused riiklikesse varastatud kunsti andmebaasidesse ja Interpoli varastatud kunstiteoste andmebaasi. Kui varastatud kultuuriväärtused registreeritakse, suureneb nende nähtavus, ja see vähendab kuritegelike kaubitsejate võimalusi leida seaduslikke müügikanaleid.

ELis juba kehtivad konkreetsed õigusaktid ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise tõkestamiseks internetis. Digiteenuste õigusaktiga 33 on suurendatud vahendusteenuste osutajate, sealhulgas selliste veebiplatvormide vastutust, mis ühendavad tarbijaid kaupade ja teenuste pakkujatega. Digiteenuste õigusaktiga reguleeritakse ka ebaseaduslikust veebisisust, näiteks kahtlasest müügist teatamist, 34 samuti on sellega antud avaliku sektori asutustele võimalus saata piiriüleseid eemaldamiskorraldusi teistes liikmesriikides asuvatele vahendusteenuste osutajatele ning suurendatud kauplejate tegevuse jälgitavuse kohustusi. Komisjon toetab kultuuripärandi digiteerimist ja digitaalset säilitamist kultuuripärandi ühise Euroopa andmeruumi 35 ja tulevase Euroopa ühise kultuuripärandipilve kaudu.

Ebaseaduslikku kauplemist kultuuriväärtustega aitab olulisel määral tõkestada ebaseaduslike rahavoogude avastamine. Lisaks tuleb luubi alla võtta rahapesu või terrorismi rahastamine seaduslikult omandatud kultuuriväärtustega. Mure, et kurjategijad kuritarvitavad kunsti- ja antiikesemete sektorit oma kriminaaltulu pesemiseks, on viinud üleskutseni laiendada ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast õigusraamistikku. Rahapesuvastast direktiivi 36 kohaldatakse nüüd kunsti- ja antiikesemete turul osalejate, näiteks galeriide ja oksjonimajade suhtes, kes kauplevad kunstiteostega või tegutsevad nendega kauplemisel vahendajatena, samuti kohaldatakse seda vabasadamate suhtes, kui tehingud ületavad teatava künnise. Turuosalised peavad koostama riskihindamisi ning kohaldama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja avastamise suhtes riskipõhist lähenemisviisi, rakendama riskimaandamis- ja riskijuhtimismeetmeid, tegema tõhusat kliendikontrolli ning tuvastama kliendid ja tegelikud tulusaajad, samuti peavad nad teatama riiklikele rahapesu andmebüroodele kahtlastest tehingutest ja kahtlasest tegevusest. Uue rahapesuvastase määruse ettepanekuga 37 on lisaks kavas kehtestada kogu ELi hõlmav sularahamaksete piirmäär 10 000 eurot. See võib aidata vähendada kultuuriväärtuste turu atraktiivsust rahapesu seisukohast.

Avaliku sektori asutused peavad rahapesu ja terrorismi rahastamise riske piisavalt hästi tundma ning olema piisavalt teadlikud kultuuriväärtuste sektori haavatavusest, et nad saaksid vajaduse korral sihipäraselt tegutseda. Sellele aitavad kaasa riskihinnangud, mida liikmesriigid rahapesuvastaste õigusnormide 38 alusel teevad. Lisaks võivad liikmesriigid anda asjaomastele erasektori üksustele suuniseid selle kohta, kuidas avastada kahtlaseid tehinguid ning kuidas täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustusi 39 .

Komisjon toetab rahapesuvastase töökonna projekti, mis on suunatud kunsti, antiikesemete ja muude kultuuriväärtuste abil toimuva rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu. Selle eesmärk on aidata riikidel, pädevatel asutustel ja erasektoril mõista, kuidas võivad kurjategijad ja terroristid kauplemist selliste esemetega kuritarvitada, ning töötada välja parimad tavad ja soovitused niisuguste riskide leevendamiseks 40 . Lisaks sellele hindab komisjon piiriülese tegevuse kontekstis järjepidevalt ühtset turgu mõjutavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Riigiülese riskihindamise 41 kontekstis hindab ja jälgib komisjon spetsiifilisi riske, mis avalduvad kunsti- ja antiikesemete turul ning muudes seotud sektorites, näiteks vabasadamates ja kunstihoidlates 42 .

Olulisemad meetmed

Komisjon

·alustab tihedas koostöös UNESCOga kunstituruga dialoogi kultuuriväärtuste kaitse ja nendega ühtsel turul kauplemise teemal ning osaleb muu hulgas 2023. aastal korraldataval kõrgetasemelisel üritusel;

·toetab seminaride ja vastastikuse õppimise kaudu teabevahetust kultuuripärandi spetsialistide ja asjaomaste asutuste vahel 43 ;

·teeb teostatavusuuringu, mille abil uurib võimalust laiendada kultuuriväärtuste impordi reguleerimiseks kasutusele võetavat elektroonilist süsteemi kultuuriväärtuste ekspordile;

·selleks et aidata liikmesriikidel luua müügiregistreid, millega parandatakse kultuuriväärtuste jälgitavust ühtsel turul (sealhulgas internetimüük), algatab komisjon uuringu ja annab selle alusel liikmesriikidele 2024. aastal suunised;

·teeb koostööd Rahvusvahelise Muuseumide Nõukoguga (ICOM), et edendada ICOMi eetikakoodeksit muuseumide jaoks ning suurendada eri liikmesriikide muuseumide ja kultuuripärandiasutuste töötajate suutlikkust ja pakkuda neile koolitust kollektsioonide paremaks registreerimiseks ja kaitseks.

Liikmesriike kutsutakse

·tugevdama tolliinfosüsteemi kaudu tõhusat koostööd ja teabevahetust tolliasutuste seas ja komisjoniga, 44 et võidelda kultuuriväärtustega seotud pettuste vastu;

·võtma meetmeid tagamaks, et avalik-õiguslike ja erakollektsioonide haldajad või omanikud registreerivad oma vara nõuetekohaselt andmebaasides ja teatavad varavastaste kuritegude juhtumitest õiguskaitseasutustele, kasutades rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid ja vahendeid (näiteks eseme identifitseerimise standardit (Object ID) või Interpoli varastatud kunstiteoste andmebaasi);

·tegema rahapesuvastaste õigusnormide alusel koostatavas riiklikus riskihinnangus kindlaks ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise, rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid ning neid analüüsima ja mõistma ning võtma asjakohaseid meetmeid nende maandamiseks;

·suurendama koostöös pädevate asutustega erasektori teadlikkust ja andma suuniseid selle kohta, kuidas kõige paremini täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustusi 45 ;

·parandama koostööd kunsti- ja antiikesemete turu kohustatud isikute, finantssektori ja rahapesu andmebüroode vahel, jagades teadmisi ja pakkudes koolitust kultuuriväärtustega seotud riskide ja ebaseadusliku tegevuse liikide kohta ning võttes samal ajal arvesse avaliku ja erasektori üksuste vahelisi koostöövõimalusi;

·tutvustama laiemalt UNESCO rahvusvahelist eetikakoodeksit kultuuriväärtustega kauplejatele ja ICOMi eetikakoodeksit muuseumide jaoks.

3.2. Õiguskaitseasutuste ja kohtusüsteemi suutlikkuse suurendamine

Ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise keeruka olemuse tõttu seisavad õiguskaitseasutused ja kohtusüsteem silmitsi spetsiifiliste probleemidega. Selleks et suurendada nende suutlikkust tegeleda tõhusalt ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise juhtumitega kooskõlas oma vastavate ülesannete ja kohustustega, mis tulenevad ELi ja siseriiklikust õigusest, on tarvis täiendavaid meetmeid.

Praegu ei kajasta olukorrapilt piisavalt ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise juhtumite sagedust. Üks põhjus, miks andmed sellise kultuuriväärtustega kauplemise kohta puuduvad, on asjaolu, et ebaseadusliku kauplemise juhtumeid ei registreerita nõuetekohaselt. Kogu ELi hõlmava tervikliku olukorrapildi saamist takistab peamiselt see, et puuduvad ühtne andmekogumismetoodika ja kultuuriväärtustega seotud kuritegude ühtne liigitus. Ühtse liigitamise hõlbustamiseks sisaldab kultuuriväärtustega seotud õigusrikkumisi käsitlevas Euroopa Nõukogu konventsioonis (edaspidi „Nikosia konventsioon“) 46 sisalduv kultuuriväärtustega seotud kuritegude terviklik kataloog kuriteoliikide kohta suuniseid, mida liikmesriikide ametiasutused võivad kasutada.

Avaliku sektori asutused peavad piisavalt hästi tundma kurjategijate töömeetodeid ja jagama omavahel teavet, et oma ressursse maksimaalselt ära kasutada. Eelkõige peaksid nad tundma ebaseaduslike kauplejate vahelisi piirkondlikke erinevusi, 47 näiteks organisatsioonilist ülesehitust, ohustatud kultuuriväärtusi, salakaubaveo marsruute või rahapesu meetodeid ning kultuuriväärtuste kuuluvuse ajaloo ja algse päritolu võltsimise tavasid. Need teadmised võivad aidata kultuuriväärtusi sihipärasemalt otsida ja olemasolevaid ressursse tõhusamalt kasutada. Ebaseaduslike kauplejate tavasid ja kultuuriväärtustega kaubitsemise ulatust võivad aidata paremini mõista ka kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) operatiivmeetmed.

Avaliku sektori asutused peavad samuti tundma asutusesisese ja asutustevahelise koostöö 48 nõudeid ning koostöövõimalusi konkreetsetel juhtudel. Selleks et avaliku sektori asutusi nende suutlikkuse suurendamisel toetada, on UNESCO avaldanud dokumendi „Võitlus ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu: Euroopa justiits- ja õiguskaitsevahendid“, mis töötati välja ELi ja UNESCO koostöö raames. Komisjon toetab UNESCOt selle dokumendi tõlkimisel muudesse asjaomaste riikide keeltesse. Teiseks on ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) välja töötanud praktilise abi vahendi, 49 et aidata rakendada rahvusvahelisi suuniseid 50 .

Avaliku sektori asutused vajavad ebaseadusliku kaubanduse juhtumite avastamiseks ja uurimiseks eriteadmisi ja -vahendeid 51 . Kooskõlas Interpoli soovitustega tuleb varastatud esemed riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil nõuetekohaselt registreerida ning tarvis läheb vajalike oskustega pädevaid asutusi. Eelkõige tuleks selleks liikmesriikides moodustada eriüksused, mis tegeleksid üksnes ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise uurimisega 52 , nagu on sätestatud UNESCO 1970. aasta konventsioonis. Uurimiste ulatuse süvendamisel on osutunud tõhusaks ka prokuröride erireservid. Teiseks tuleks tagada võimalus võtta aegsasti ühendust kunstiajaloolaste, arheoloogide või teiste selle valdkonna ekspertidega, kes aitaksid tuvastada arestitud kultuuriväärtusi, teha kindlaks nende ehtsuse või mõõta võimalikku kahju, mis on tekitatud rüüstatud või rüüstamise ohus olevates paikades.

Õiguskaitseasutuste toetamisel ja kultuuriväärtuste kaitsmisel nendega toimuva ebaseadusliku kauplemise eest on otsustav tähtsus tehnoloogial. Vaja läheb nii tarkvara varastatud esemete registreerimiseks ja ebaseaduslikult kaubeldavate kultuuriväärtuste avastamiseks turul kui ka õhuseiretehnoloogiat ohustatud paikade kaitsmiseks või veebipõhiseid uurimisvahendeid, sealhulgas selliseid, mis põhinevad tehisintellektil. Eelkõige vajavad õiguskaitseasutused spetsiaalseid tuvastamisvahendeid, mis aitavad tõhusalt toime tulla internetiuurimise käigus kontrollitavate esemete hulgaga, näiteks vahendeid internetis ebaseaduslikult müüdavate kultuuriväärtuste kujutiste ja muude andmete süstemaatiliseks skaneerimiseks.

Ametiasutused võiksid kaaluda ka uurimiste ulatuse laiendamist nii, et lisaks ebaseaduslikult kaubeldavate esemete tagasinõudmisele tegeletaks veel kuritegelike võrgustike ja ebaseaduslike rahavoogudega, mis on seotud üksikute ebaseadusliku kauplemise juhtumitega. Selline laiendamine on kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega (nt Interpoli omadega), ELi organiseeritud kuritegevuse vastase strateegiaga (2021–2025) ja EMPACTi ühiste horisontaalsete strateegiliste eesmärkidega. ELi ja rahvusvahelisel tasandil võivad uurimisi vastavalt oma volitustele toetada Europol, 53 ELi piirihaldusamet Frontex, 54 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) või sellised partnerid nagu Interpol, ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) või Maailma Tolliorganisatsioon. Lisaks on võimalik seada sisse koostöö muude asjakohaste õiguskaitse- ja õigusalase koostöö vahendite raames 55 . Euroopa Prokuratuur võiks uurida konkreetseid tema pädevusse kuuluvaid ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemisega seotud süütegusid ja esitada nende eest süüdistusi 56 . Komisjon on võtnud kohustuse tagada, et Euroopa Prokuratuur saaks tõhusalt täita talle määrusega (EL) 2017/1939 antud ülesandeid, tugevdades muu hulgas koostööd kolmandate riikidega.

Kuna ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega on oma olemuselt piiriülene kuritegu, saab sellevastaseid meetmeid tugevdada parema teabevahetusega riikide ametiasutuste vahel. Selleks et parandada strateegilise teabe ja parima tava vahetamist ning edendada ühiseid jõupingutusi ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastases tegevuses, seadis nõukogu 2012. aastal sisse liikmesriikide õiguskaitseasutuste mitteametliku võrgustiku EU CULTNET 57 . Võrgustikul on märkimisväärne potentsiaal toetada liikmesriikide õiguskaitseasutusi ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise tõkestamisel. Eelkõige tehakse koostööd ühishuviprojektide raames ja selleks töötatakse välja erimeetmeid, mis on kohandatud õiguskaitseasutuste vajadustele. Komisjon teeb liikmesriikidega tööd EU CULTNETi kaudu toimuva õiguskaitsealase koostöö hõlbustamise ja tugevdamise nimel.

Kultuuriväärtustega kaubitsejatele tuleb kasuks asjaolu, et asjaomased süüteod ei ole ELis ühtlaselt kriminaliseeritud. Euroopa Nõukogu Nikosia konventsioon 58 on ainus rahvusvaheline leping, mis käsitleb konkreetselt ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise kriminaliseerimist. Konventsioonis sätestatud rakendusmeetmed hõlmavad varguse, ebaseadusliku impordi/ekspordi, ebaseadusliku väljakaevamise, ebaseadusliku omandamise ja turule laskmise ning dokumentide võltsimise kriminaliseerimist. Need meetmed aitaksid ebaseaduslikku kauplemist tõkestada ulatuslikumate uurimiste abil ning paremate võimaluste abil varastatud kultuuriväärtuste tagasivõitmiseks ja konfiskeerimiseks. Lisaks tegi komisjon kuritegelike ärimudelite lõhkumiseks hiljuti ettepaneku karmistada vara tagasivõitmist ja konfiskeerimist käsitlevaid ELi norme 59 . Nendega nõutaks liikmesriikidelt ebaseaduslikust kultuuriväärtustega kauplemisest saadud vara jälitamist, külmutamist ja konfiskeerimist, kui ebaseaduslik kauplemine toimub organiseeritud kuritegeliku rühmituse tegevuse raames. Samuti töötab komisjon välja viise, kuidas suurendada liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud üksikisikute ja juriidiliste isikute kriminaalvastutust 60 . See mõjutaks ka neid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on seotud kultuuriväärtuste kasutamisega, et liidu piiravatest meetmetest kõrvale hoida.

Olulisemad meetmed

Komisjon

·määrab Europoli toel kindlaks ühtsemad kategooriad andmete kogumiseks ja tutvustab neid; selle tulemusel võidakse tulevikus kogu ELis koguda andmeid EUROSTATi kaudu;

·uurib meetmeid varastatud kultuuriväärtuste andmebaaside ühtlustamiseks liikmesriikides ja omavaheliseks ühendamiseks kogu ELis ning nende linkimiseks Interpoli varastatud kunstiteoste andmebaasiga;

·rahastab jätkuvalt selliste lahenduste väljatöötamist, mis aitavad parandada kultuuriväärtuste jälgitavust ja nende avastamist eesmärgiga kaitsta neid inimtegevusest tingitud ohtude (sealhulgas kuritegevuse) eest, ning tegeleb kultuuriväärtuste kaitse eri aspektidega, sealhulgas jälgitavusmeetmete ning ebaseaduslikult kaubeldavate kultuuriväärtuste avastamise ja jälgimise küsimustega 61 ;

·lisab ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise teema Frontexi alalise korpuse ametnike piiriülese kuritegevuse avastamist käsitleva sissejuhatava kursuse kavasse;

·hindab kasutuselolevaid digitaalseid uurimisvahendeid (sealhulgas neid, mida rahastab komisjon) ja soodustab liikmesriikide juurdepääsu neile vahenditele Europoli innovatsioonilabori toel;

·kaardistab liikmesriikide õigusaktid, millega kriminaliseeritakse ebaseaduslik kultuuriväärtustega kauplemine, ja Nikosia konventsiooni rakendamise seisu.

Liikmesriike kutsutakse

·seadma sisse varastatud kultuuriväärtuste riiklikud andmebaasid ja neid nõuetekohaselt haldama;

·teatama varastatud kultuuriväärtustest Interpolile selle varastatud kunstiteoste andmebaasi kaudu;

·jagama olukorrapildi parandamiseks Europoli ja Interpoliga teavet ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise juhtumite kohta;

·maksimeerima EMPACTi potentsiaali ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise juhtumitega tegelemisel, sealhulgas asjaomaste kuritegelike võrgustike ja ebaseaduslike rahavoogude uurimisel;

·kasutama täiel määral Europoli ja Eurojusti toetust ja eksperditeadmisi piiriülese õiguskaitse- ja õigusalase koostöö vallas;

·võimaldama riiklikel õiguskaitse- ja õigusasutustel oma suutlikkust piisavalt suurendada, näiteks aitama moodustada ja koolitada spetsiaalseid õiguskaitseüksusi ja prokuröride erireserve ning pakkuma baaskoolitust korraliste kontrollidega tegelevatele politsei-, tolli- ja piirivalveametnikele;

·sõlmima asjaomaste õiguskaitse- ja kultuuripärandiasutuste vahel vastastikuse mõistmise memorandumeid, millega tagada, et arestitud või konfiskeeritud kultuuriväärtusi käideldakse ja hoitakse nõuetekohaselt;

·toetama võrgustiku EU CULTNET tugevdamist ja tegevuse jätkamist, et kasutada ära selle kogu potentsiaal, sealhulgas lähetama sel eesmärgil Europoli vajalikke töötajaid ja töötama välja ühised meetmed, näiteks võimaldama õiguskaitseasutustel võtta kiiremini ühendust arheoloogide või kunstiajaloolastega ja kasutada nende eksperditeadmisi 62 ;

·allkirjastama, ratifitseerima ja rakendama Euroopa Nõukogu Nikosia konventsiooni 63 .

3.3. Rahvusvahelise koostöö tugevdamine

Ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise edukaks tõkestamiseks on tarvis tegutseda ka väljaspool ELi piire. ELi välistegevuse raames tehakse kahe- ja mitmepoolset koostööd ning keskendutakse meetmetele väljaspool ELi asuvates lähte-, transiidi- ja sihtriikides, kus toetatakse kultuuripärandi ja muististe kaitset, riiklike kultuuriväärtuste andmebaaside loomist ning õiguskaitseasutuste ja kohtusüsteemi suutlikkuse suurendamist.

Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus toetavad jätkuvalt püüdlusi astuda kogu maailmas ühiselt vastu ebaseaduslikule kauplemisele kultuuriväärtustega. Nad tegelevad jätkuvalt kultuuripärandi kaitse lõimimisega ELi välistegevusse alates kriisidele ja hädaolukordadele reageerimisest kuni arengukoostöö, rahvusvahelise ja mitmepoolse koostöö ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikani. Lisaks sellele tugevdavad nad kooskõlas oma ülesannete ja ELi õiguse alusel kohaldatavate menetlustega koostööd rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, 64 kes tegelevad ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise tõkestamisega, ning õhutavad neid veelgi arendama ja järgima asjakohaseid rahvusvahelisi õigusraamistikke ja standardeid.

Kolmandate riikidega tehtava kahepoolse või piirkondliku koostöö valdkonnas on EL lisanud kultuuriväärtuste kaitse ebaseadusliku kauplemise eest kahepoolsetesse koostöölepingutesse, näiteks Egiptusega sõlmitud partnerluse prioriteetidesse 65 või Euroopa ja Ladina-Ameerika rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise abiprogrammi (El PacCto). Selle tulemusena on loodud uued koostöövahendid ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise uurimiseks 66 . Lisaks on EL toetanud ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastast võitlust Lääne-Balkanil ning andnud kultuuripärandi kaitseks rahalist toetust ebaseadusliku kauplemise lähte- ja transiidiriikidele, nagu Mali, Tuneesia, Liibanon, Iraak, Süüria, Liibüa ja Jeemen 67 . Suutlikkuse suurendamise vallas toetab komisjon partnerriike ka vara tagasivõitmisel. Ta rahastab abimeetmeid, millega tõhustatakse piiriülest koostööd varade päritolu kindlakstegemisel ning nende uurimisel, arestimisel ja konfiskeerimisel 68 .

EL tegutseb kõikjal maailmas, et peatada kultuuriväärtustega seotud ebaseaduslikud rahavood. Seda tehakse ELi üleilmse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise mehhanismi kaudu. Üleilmse mehhanismi kaudu aidatakse riikidel kohaneda rahapesuvastase töökonna standarditega, mis tagavad üleilmse kooskõlastatud tegevuse organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja terrorismi ennetamise nimel. Mehhanismi meetmetega aidatakse parandada uurimisi ja hõlbustada koostööd partnerriikide asjaomaste asutuste, näiteks rahapesu andmebüroode vahel.

ELi tegevus keskendub konkreetselt kultuuriväärtuste haavatavusele kuritegeliku kahju suhtes konflikti- ja kriisipiirkondades 69 . Tehtavaid edusamme jälgib Euroopa välisteenistus koos komisjoni talituste ja liikmesriikidega 70 . Selleks on loodud Euroopa välisteenistuse ja asjaomaste komisjoni talituste ekspertide mitteametlik töörühm, mille raames vahetatakse teavet ja valmistatakse ette konkreetseid uusi meetmeid. Kuna kultuuriväärtuste kaitsmisel võivad mängida olulist rolli missioonidele ja operatsioonidele lähetatud agendid, lisatakse ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise teema spetsiaalsetesse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika koolitusmoodulitesse, mis käsitlevad kultuuripärandit konfliktides ja kriisides. Teine tähelepanuväärne näide on rüüstamisest ohustatud riikide toetamine satelliit- ja droonitehnoloogia abil Euroopa Liidu Maa seire programmi Copernicus kaudu.

Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda nõuab meetmeid Ukraina kultuuriväärtuste kaitseks. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus toetavad Ukraina kultuuriväärtuste alalhoidu mitmesuguste vahenditega, sealhulgas annavad nad abi kultuuriväärtuste kaitseks ja evakueerimiseks 71 . Selleks vahetavad komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus spetsiaalse rakkerühma kaudu korrapäraselt teavet parimate tavade, saadud kogemuste ja võimalike uute meetmete kohta. Need meetmed hõlmavad rahalist toetust hoonete ja kollektsioonide kaitseks ning kultuuripärandi spetsialistide toetamist, et nad saaksid jätkata oma tööd Ukrainas kootöös rahvusvahelise liiduga kultuuripärandi kaitseks konfliktipiirkondades 72 . Lisaks on kultuuripärandi kaitse valdkonnas abi andmiseks esimest korda aktiveeritud ELi elanikkonnakaitse mehhanism 73 . Toetust Ukraina kultuuripärandi säilitamiseks ja edendamiseks sisaldab ka naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist rahastatav programm Euroopa Maja II.

Komisjon tunneb heameelt, et liikmesriigid toetavad väljaspool ELi asuvaid päritolu- või transiidiriike, sealhulgas neid, milles valitsevad konfliktid ja kriisid, näiteks Lähis-Ida riike 74 ja Ukrainat.

Olulisemad meetmed

Komisjoni talitused koostöös Euroopa välisteenistusega ja vajaduse korral liikmesriikidega

·jälgivad nõukogu järelduste (konfliktide ja kriiside puhul kultuuripärandi suhtes kohaldatava ELi lähenemisviisi kohta) rakendamisel tehtavaid edusamme ja annavad nende kohta aru;

·tugevdavad toetust Ukraina kultuuriväärtuste kaitsele nende hävitamise eest, aidates kollektsioone evakueerida ja füüsiliselt turvata;

·aitavad suurendada kolmandate riikide suutlikkust teha piiriülest koostööd ja uurida kultuuriväärtustega seotud rahapesu, eelkõige laiendades ELi üleilmse rahapesu tõkestamise mehhanismi kohaldamisala Aasiale ja Ladina-Ameerikale.

3.4. Tagada peamiste sidusrühmade võimalikult suur toetus kultuuriväärtuste kaitsele ebaseadusliku kauplemise eest

Konsultatsioonid sidusrühmadega, sealhulgas UNESCO ja UNODCga, on näidanud, et üldsus ei ole ebaseaduslikust kultuuriväärtustega kauplemisest tuleneda võivast kahjust piisavalt teadlik. On ülimalt oluline, et arusaam kultuuripärandi tähtsusest ja kahjust, mida ebaseaduslik kultuuriväärtustega kauplemine võib tekitada, jõuaks õiguskaitse ja kultuuripärandiga tegelevatest ringkondadest kaugemale. Seda arusaama tuleks levitada kultuuriväärtuste võimalike ostjate, noorte, ajakirjanike ja selliste üksikisikute või üksuste seas, kes on võimelised mõjutama avalikku arvamust kultuuriväärtustest, samuti päritoluriikide selliste kogukondade seas, kes võivad mõjutada viisi, kuidas kohalikke kultuuriväärtusi säilitatakse ja kaitstakse.

Selleks toetab komisjon mitut teadlikkuse suurendamise projekti. Kultuuripärandi kaitse vajaduse tutvustamiseks Ukrainas toetab komisjon kampaaniat #ArtvsWar. Lisaks teeb ta koostööd UNESCOga ja toetab selle kampaaniat „the Real Price of Art“ (kunsti tegelik hind), et suurendada potentsiaalsete ostjate teadlikkust ebaseadusliku kaubanduse mõjust kultuuripärandile. Laiema üldsuseni jõudmiseks toetab komisjon kultuuripärandi kaitset käsitleva õppematerjali koostamist 75 ja selle tutvustamist kogu ELis sidusplatvormi School Education Gateway kaudu. Samuti soosib EL noorte kaasamist. Näiteks osaleb Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames loodud Euroopa kultuuripärandi valdkonna üliõpilasliit programmist „Loov Euroopa“ toetatavas võrguprojektis „Euroopa kultuuripärandi agoraa: kultuuripärandi kaitseks toimuva Euroopa kodanikuühiskonna liikumise võimestamine“.

Olulisemad meetmed

Komisjoni talitused, vajaduse korral koostöös Euroopa välisteenistusega,

·annavad ICOMile rahalist toetust, et ajakohastada ICOMi vaatluskeskust, mis koondab ja levitab mitmesuguseid vahendeid ja materjale parandamaks rahvusvahelise üldsuse arusaama kultuuriväärtuste kaitsest ja suunamaks ka poliitikat;

·toetavad UNESCOt kultuuripärandiga seotud kuritegudest teatamise käsiraamatu koostamisel ajakirjanikele;

·soodustavad programmi „Loov Euroopa“, ELi solidaarsuskorpuse ja programmi „Erasmus+“ kaudu noorte kaasamise algatusi;

·peavad asjaomaste noorteorganisatsioonidega dialoogi, et arendada teadlikkust vajadusest kaitsta kultuuripärandit hävitamise, varguse ja rüüstamise eest.

4.Kokkuvõte

Ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega ei ole ohvriteta kuritegu: see mitte ainult ei soodusta tegevust, mis ohustab ELi kodanike turvalisust, vaid võib põhjustada ka korvamatut kahju meie kultuuripärandile ja seega meie ühisele identiteedile. Seepärast nõuab ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise tõkestamine ühiseid ja järjepidevaid pingutusi paljudelt sidusrühmadelt nii ELis kui ka väljaspool. Käesoleva tegevuskavaga antakse ELile ja liikmesriikidele terviklik raamistik, mille abil arendada edasi ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise ja seotud kuritegude ennetamist ja avastamist ning vastavat kriminaalõiguslikku reaktsiooni. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu tegevuskava heaks kiitma ja selle rakendamist toetama.

(1)

Vt näiteks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid 2199 (2015), 2253 (2015), 2322 (2016), 2347 (2017), 2462 (2019) ja 2617 (2021) ning G20 kultuuriministrite 30. juuli 2021. aasta Rooma deklaratsioon.

(2)

2021. aastal hinnati seadusliku kunsti ja antiikesemete turu väärtuseks kogu maailmas 65 miljardit USA dollarit ehk 29 % rohkem kui 2020. aastal. See näitaja ületas ka COVID-19 pandeemia eelse taseme. Vt Clare McAndrew’ aruanne „The Art Market 2022 – An Art Basel & UBS Report“.

(3)

Vrd Europol, 2021. aasta raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang.

(4)

Interpoli aruanne „Kultuuriväärtustega seotud kuritegude hindamine 2020. aastal“.

(5)

See operatsioon on kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) tegevuse osa. Vt https://www.europol.europa.eu/media-press/newsroom/news/total-of-52-arrests-in-operation-across-28-countries-targeting-trafficking-in-cultural-goods.

(6)

Vt Euroopa Komisjon, „Illicit trade in cultural goods in Europe – Characteristics, criminal justice responses and an analysis of the applicability of technologies in the combat against the trade“ (Ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega Euroopas – iseloomulikud jooned, kriminaalõiguslik reaktsioon ning tehnoloogialahenduste rakendamise võimalused sellise kauplemise tõkestamiseks), lõpparuanne, 2019, lk 81, 159 ja 160.

(7)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi julgeolekuliidu strateegia kohta (COM(2020) 605 final).

(8)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025) kohta, (COM(2021) 170 final).

(9)

Siia kuulub ka sõjategevuse käigus toimuv rüüstamine, mida peetakse rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt sõjakuriteoks. Vt https://ihl-databases.icrc.org/customary-ihl/eng/docs/v1_rul_rule52 .

(10)

Vt näiteks Ameerika Ühendriikide Senat, sisejulgeoleku- ja valitsusasjade komisjoni alaline uurimiskomisjon, „The Art Industry and U.S. Policies that Undermine Sanctions“, Ameerika Ühendriikide Senati alalise uurimiskomisjoni aruanne, 2020.

(11)

Eseme algne asukoht selle arheoloogilise avastamise kuupäeval.

(12)

Eseme jälgimisahela üksikasjad selle algsest asukohast hetkeasukohani.

(13)

Näiteks tehakse sularahatehinguid, ostjad tegutsevad anonüümselt ning kasutatakse varifirmasid ja vabasadamaid.

(14)

Kunstituru haavatavuse kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise suhtes vt näiteks Prantsuse finantsluureteenistuse TRACFIN (Traitement du renseignement et action contre les circuits financiers clandestins) teabekiri (La lettre d’information) nr 16, juuni 2018.

(15)

Vt joonealuses märkuses 7 viidatud aruanne, lk 70, 81, 158–160.

(16)

Kui seda ei ole lähemalt täpsustatud, tähendab mõiste „õiguskaitseasutused“ käesolevas dokumendis politsei-, tolli-, piirikontrolli- ja muid asjaomaseid asutusi, kelle ülesanne on kuritegusid ennetada, uurida, avastada või nende eest vastutusele võtta.

(17)

Vt eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid 2199 (2015), 2253 (2015), 2322 (2016), 2347 (2017), 2462 (2019) ja 2617 (2021), ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/69/196 (rahvusvahelised suunised kuritegude ennetamiseks ja kriminaalõiguslikuks reaktsiooniks kultuuriväärtustega kauplemisele ja muudele sellega seotud õigusrikkumistele), rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (UNTOC) osaliste konverentsi 10. istungjärgu aruanne (UNTOC COP/2020/10 resolutsioon 10/7), ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioon, Rahvusvahelise Eraõiguse Ühtlustamise Instituudi (UNIDROIT) 1995. aasta konventsioon varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta, G20 kultuuriministrite 30. juuli 2021. aasta Rooma deklaratsioon, Interpoli aruanne „Kultuuriväärtustega seotud kuritegude hindamine 2020. aastal“, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) sarjas „Teadus rahu ja julgeoleku nimel“ 2021. aastal avaldatud raamat pealkirjaga „The Safety and Security of Cultural Heritage in Zones of War or Instability“ (Kultuuripärandi ohutus ja julgeolek sõja- või ebastabiilsetes piirkondades), 2022. aasta UNESCO kultuuripoliitika ja kestliku arengu maailmakonverentsi (MONDIACULT) deklaratsioon.

(18)

Vt ka ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/69/196.

(19)

UNESCO 1970. aasta konventsiooni artikkel 1.

(20)

Erinevad kunstituru tehingutes osalejad, nagu ostjad, galeriid, oksjonimajad, muud kultuuriväärtuste vahendajad (sealhulgas internetimüügi platvormid), vabasadamad, kunstihoidlad, kultuuriväärtuste eksperdid, kultuuriväärtustega toimuvate tehingute rahastamises osalevad ettevõtjad, samuti raamatupidajad, audiitorid, maksunõustajad ja kultuuriväärtustega toimuvatesse tehingutesse kaasatud õiguspraktikud.

(21)

Kunstiturgude ja kultuuriasutuste suhtes kohaldatakse eeskirju ja muid norme, mis käsitlevad hoolsuskohustust, nõuetekohast hoolikust ning klientidest, kultuuriväärtuste kuuluvusest või tehingutest teatamist. Need eeskirjad ja normid tulenevad turutavadest, kutse-eetikast (näiteks UNESCO rahvusvaheline eetikakoodeks kultuuriväärtustega kauplejatele või Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu eetikakoodeks muuseumide jaoks), kohtupraktikast või õigusaktidest (näiteks direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (direktiivi on muudetud direktiiviga 2018/843 (EL) (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43–74); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 1–10) või siseriiklikud müügiandmete registrisse kandmise nõuded).

(22)

https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-register/screen/expert-groups/consult?lang=et&do=groupDetail.groupDetail&groupID=3204 .

(23)

Lisateave veebisaidilt https://en.unesco.org/fighttrafficking/eu-cooperation.

(24)

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (ELT L 39, 10.2.2009, lk 1–7) ja komisjoni 9. novembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1081/2012, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (ELT L 324, 22.11.2012, lk 1–24).

(25)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/880, mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi (määrust on täiendatud komisjoni 24. juuni 2021. aasta rakendusmäärusega (EL) 2021/1079). Süüria ja Iraagi kohta vt nõukogu 7. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1210/2003 (mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2465/96) (ELT L 169, 8.7.2003, lk 6–23) artikkel 3 ja määruse (EL) nr 36/2012 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias; määrust muudeti 13. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1332/2013) (ELT L 16, 19.1.2012, lk 1–32) artikkel 11c.

(26)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 1–10).

(27)

Väljaspool valdkondi, mis on ühtlustatud ELi õigusaktidega, näiteks direktiiviga (EL) 2015/849 või direktiiviga 2014/60/EL, või milles kehtivad siseriiklikud müügiandmete registrisse kandmise nõuded.

(28)

Artikli 10 lõige 1.

(29)

Jälgitavuse suurendamise meetmete toetamise kohta vt strateegilise eesmärgi nr 2 meetmed.

(30)

Vt esimene aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/60/EL (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (uuesti sõnastatud)) kohaldamise kohta (COM(2021) 705 final, 18. november 2021).

(31)

Vrd Europol, 2021. aasta raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang.

(32)

Seda toetab ka Interpoli mobiilirakendus ID-Art. Vt https://www.interpol.int/Crimes/Cultural-heritage-crime/ID-Art-mobile-app .

(33)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102).

(34)

Selliste mehhanismide kasutuselevõtt, mis võimaldavad teatada kahtlastest tehingutest või kahtlasest müügist internetis, on loetletud ÜRO Peaassamblee suunistes A/C3/69/L7 (rahvusvahelised suunised kuritegude ennetamiseks ja kriminaalõiguslikuks reaktsiooniks kultuuriväärtustega kauplemisele ja muudele sellega seotud õigusrikkumistele) esitatud suunise nr 3 punktis d.

(35)

Vt komisjoni 10. novembri 2021. aasta soovitus C(2021) 7953 kultuuripärandi ühise Euroopa andmeruumi kohta ning Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, Brunet, P., De Luca, L., Hyvönen, E. et al., Aruanne Euroopa ühise kultuuripärandipilve kohta: mõju eelhindamine, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2777/64014 . Lisateavet Euroopa digitaalse raamatukogu (Europeana) kohta ja Euroopa kultuuripärandi säilitamise pädevuskeskuse (4CH) loomise kohta leiate aadressidelt https://www.europeana.eu/et ja https://www.4ch-project.eu.

(36)

Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73–117); direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/843, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43–74).

(37)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (COM(2021) 420 final).

(38)

Vt direktiivi (EL) 2015/849 artikkel 7.

(39)

Vt direktiiv (EL) 2015/849.

(40)

Lisateave: rahapesuvastase töökonna aastaaruanne 2020–2021, lk 32.

(41)

Vt direktiivi (EL) 2015/849 artikkel 6.

(42)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta (COM(2022) 554 final, 27. oktoober 2022) ja sellele aruandele lisatud komisjoni talituste töödokument (SWD(2022) 344 final).

(43)

Vt nõukogu resolutsioon ELi kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2023–2026.

(44)

Vt nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1–16).

(45)

Vt eelkõige direktiiv (EL) 2015/849.

(46)

Euroopa Nõukogu kultuuriväärtustega seotud õigusrikkumisi käsitlev konventsioon, vastu võetud 3. mail 2017 (Euroopa Nõukogu lepingute sari nr 221).

(47)

Vrd Interpoli aruanne „Kultuuriväärtustega seotud kuritegude hindamine 2020. aastal“, lk 6.

(48)

Asutusesisene koostöö võib tähendada näiteks koostööd ühe asutuse sees (nt eri kuriteoliikidele spetsialiseerunud või eri piirkondade politseiüksuste vahel). Asutustevaheline koostöö tähendab koostööd eri asutuste, näiteks politsei-, tolli-, kohtu- jm asutuste vahel.

(49)

UNODC praktilise abi vahend, mille eesmärk on aidata rakendada rahvusvahelisi suuniseid kuritegude ennetamiseks ja kriminaalõiguslikuks reaktsiooniks kultuuriväärtustega kauplemisele ja muudele sellega seotud õigusrikkumistele (2016).

(50)

Vt joonealune märkus 18.

(51)

Näiteks Interpoli varastatud kunstiteoste andmebaas ja vastav mobiilirakendus ID-Art või Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu punased nimekirjad, milles on kirjeldatud maailma eri piirkondadest pärit kultuuriväärtuste kategooriaid, mis võivad sattuda ebaseaduslike kauplejate huviorbiiti.

(52)

Vt Interpol, „Creating a national cultural heritage Unit. The value of a national unit dedicated to fighting crimes against cultural heritage and the illicit traffic of cultural property“ (Riikliku kultuuripärandi üksuse moodustamine. Kultuuripärandivastaste kuritegude ja ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastasele võitlusele pühendunud riikliku üksuse väärtus), jaanuar 2019.

(53)

Eelkõige teabevahetus turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) kaudu, operatiivkoosolekute korraldamine, operatiivtugi uurimiste ajal (sealhulgas internetipõhise uurimise koolitus EMPACTi Pandora operatsioonide kontekstis), analüütiline tugi, strateegiline tugi (nt ohuhinnang) või tehniline tugi Europoli innovatsioonilabori kaudu.

(54)

Näiteks Frontexi EUROSURi ühendteenuste kataloogi kasutamine piiriüleste kuritegude avastamiseks.

(55)

Näiteks koostöö EMPACTi raames, ühised uurimisrühmad, ühiste koordineerimiskeskuste kasutamine (võimaluse korral kaasatakse ka kolmandaid riike), Eurojusti ja kriminaalasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku pakutav tugi, vastastikuse õigusabi võimalused, sealhulgas direktiivi 2014/60/EL artikli 6 alusel, Euroopa vahistamismäärus, Euroopa uurimismäärus, koostöö, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiivil (EL) 2018/1673 (rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil) (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22–30), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L 303, 28.11.2018, lk 1–38), rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonil (UNTOC) põhinev koostöö ja vastastikune õigusabi organiseeritud kuritegevuse uurimisel.

(56)

Ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega võib kahjustada liidu finantshuve või olla seotud liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega. Euroopa Prokuratuur on pädev uurima liidu eelarvet mõjutavaid ning nendega lahutamatult seotud kuritegusid ja esitama nende eest süüdistusi. Vt nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71).

(57)

Eelnõu: nõukogu resolutsioon kultuuriväärtuste valdkonnas pädevate õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse ekspertide mitteametliku võrgustiku (EU CULTNET) loomise kohta, 4. oktoober 2012, 14232/12.

(58)

Euroopa Nõukogu kultuuriväärtustega seotud õigusrikkumisi käsitlev konventsioon, vastu võetud 3. mail 2017 (Euroopa Nõukogu lepingute sari nr 221).

(59)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta (COM(2022) 245 final, 25. mai 2022).

(60)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tulevane direktiiv, milles käsitletakse kriminaalkaristusi piiravaid meetmeid käsitleva liidu õiguse rikkumise eest“ (COM(2022) 249 final, 25. mai 2022). Nõukogu 28. novembri 2022. aasta otsuses (EL) 2022/2332, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumise määratlemist kuriteoliigina, mis vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele (ST/10287/2022/REV/1, ELT L 308, 29.11.2022, lk 18–2).

(61)

Programmi „Euroopa horisont“ esimese tööprogrammi raames on juba välja kuulutatud kaks projektikonkurssi, üks neist teemavaldkonna 2 „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“ all (nimelt HORIZON-CL2-2022-HERITAGE-01-07 : Artefaktide ja kultuuriväärtuste kaitse inimtekkeliste ohtude eest ) ning teine teemavaldkonna 3 „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“ all (täpsemalt HORIZON-CL3-2021-FCT-01-08 : Võitlus ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu ).

(62)

Seejuures tuleb võtta arvesse tööd, mida tehakse ELi rahastatava projekti NETCHER (NETwork and digital platform for Cultural Heritage Enhancing and Rebuilding – võrgustik ja digiplatvorm kultuuripärandi hoidmiseks ja taastamiseks) raames.

(63)

Vt joonealune märkus 72.

(64)

Sealhulgas, kuid mitte ainult UNESCO, Euroopa Nõukogu, ICOM, WCO, Interpol, UNIDROIT, UNODC, ICCROM (Kultuuriväärtuste Säilitamise ja Restaureerimise Rahvusvaheline Uurimiskeskus) ja ALIPH (rahvusvaheline liit kultuuripärandi kaitseks konfliktipiirkondades).

(65)

Vt ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu 16. juuni 2022. aasta soovituse (ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteedid aastatel 2021–2027) lisa.

(66)

Vt https://www.elpaccto.eu/en/news/new-cooperation-tools-to-investigate-trafficking-in-cultural-property/

(67)

Veel näiteid vt Euroopa välisteenistuse dokumendis „2022. aasta aruanne konfliktide ja kriiside puhul kultuuripärandi suhtes kohaldatava kontseptsiooni rakendamisel tehtud edusammude kohta. Rahu ja julgeoleku komponent Euroopa Liidu välistegevuses“ ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta järeldustes (EEAS(2022) 1556).

(68)

Toetust antakse programmide EUROMED Police ja EUROMED Justice kaudu. Neid programme juhivad CEPOL ja Eurojust. Programmi EUROMED Police eesmärk on suurendada lõunapoolsete partnerriikide suutlikkust tegeleda raske ja organiseeritud kuritegevuse ilmingutega. Programm EUROMED Justice toob kokku kõige olulisemad kriminaalõiguse valdkonna sidusrühmad.

(69)

Kooskõlas nõukogu 18. juuni 2021. aasta järeldustega konfliktide ja kriiside puhul kultuuripärandi suhtes kohaldatava ELi lähenemisviisi kohta.

(70)

Vt joonealuses märkuses 67 nimetatud aruanne.

(71)

Samas, lk 6–8.

(72)

https://www.aliph-foundation.org/en/actions-country/UA.

(73)

https://civil-protection-humanitarian-aid.ec.europa.eu/where/europe/ukraine_et.

(74)

Lähis-Ida riikidega tehtavas koostöös võivad meetmed tugineda ka ELi rahastatud El Hiwar II koolituse tulemustele ning teabele, mis on saadud uuringust, mis käsitleb kultuuripärandi kaitset ja ebaseaduslikku kultuuriväärtustega kauplemist Egiptuses, Jordaanias ja Liibanonis.

(75)

Näiteks projekti PITCHER (Preventing Illicit Trafficking of Cultural Heritage: Educational Resources – Ebaseadusliku kultuuripärandiga kauplemise tõkestamine: õppematerjal) kaudu, https://www.pitcher-project.eu/ .

Choose the experimental features you want to try