EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.12.2022

COM(2022) 673 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Kolmas puhta õhu poliitika aruanne

Kolmas puhta õhu poliitika aruanne

1.Sissejuhatus

Euroopa Liidus on õhusaaste puhast õhku käsitlevate ELi õigusaktide ning ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste ühiste meetmete tulemusena viimastel aastakümnetel vähenenud. Sellest hoolimata on õhukvaliteet Euroopa kodanike jaoks endiselt tõsine probleem 1 .

ELi lähenemisviis õhukvaliteedi parandamisele tähendab meetmete võtmist kolmes valdkonnas (nn sambad). Esimene sammas on välisõhu kvaliteedi direktiivides 2 sätestatud välisõhu kvaliteedi normid. Teine sammas hõlmab riiklike heitkoguste vähendamise kohustuste kehtestamist teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist käsitleva direktiivi (NEC direktiiv) 3  alusel seoses peamiste piirüleselt levivate õhusaasteainetega 4 . Kolmas sammas hõlmab ELi tasandi õigusaktidega heitenormide kehtestamist peamistele saasteallikatele alates sõidukitest ja laevadest kuni energeetika ja tööstuseni ning samuti katelde ja ahjude ökodisaini nõuete kehtestamist.

Kõik kolm sammast muutuvad, et kohaneda poliitika ja teaduse uute arengusuundumustega. Järgides Euroopa rohelise kokkuleppe raames antud volitusi ja ELi eesmärki saavutada mürgivaba keskkonna nimel nullsaaste, tegi komisjon hiljuti eelkõige ettepaneku vaadata läbi välisõhu kvaliteedi direktiivid 5 . Ettepanekuga suunatakse EL teele, mis võimaldab tal saavutada õhu puhul hiljemalt 2050. aastaks nullsaaste eesmärgi, ning kehtestatakse 2030. aasta vahe-eesmärk viia välisõhu kvaliteedi normid peamiste õhusaasteainete osas paremini kooskõlla Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ajakohastatud õhukvaliteedi suunistega 6 .

NEC direktiivi raames viiakse 2020.–2029. aasta riiklike heitkoguste vähendamise kohustuste alusel läbi viie kõige kahjulikuma piiriülese õhusaasteaine vastavuskontrollid. Esimene vastavuskontroll tehti 2022. aastal pärast seda, kui liikmesriigid esitasid riiklikud inventuuriandmed saasteainete 2020. aasta heite kohta. See kontroll näitas, et 14 liikmesriigis on vaja palju rohkem meetmeid, eelkõige põllumajandussektori ammoniaagiheite vähendamiseks 7 .

Seoses heite käsitlemisega tekkekohas esitas komisjon hiljuti ettepaneku uue rangema Euro 7 heitenormi kehtestamiseks uutele mootorsõidukitele. Käesoleva aasta alguses tegi komisjon ka ettepaneku vaadata läbi tööstusheidete direktiiv 8 . Komisjon on läbi vaadanud uue ühise põllumajanduspoliitika kohased riiklikud strateegilised kavad aastateks 2023–2027 ja väljapakutud kavad ammoniaagi vähendamisse tehtavate investeeringute toetamiseks.

Kolmandas puhta õhu poliitika aruandes hinnatakse väljavaateid saavutada NEC direktiivis 2030. aastaks ja edaspidiseks seatud eesmärgid seoses õhusaasteainete heite ning sellest õhukvaliteedile, tervisele, ökosüsteemidele ja majandusele tuleneva mõju vähendamisega. Käesolev analüüs tugineb välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamist toetava mõjuhinnangu koostamisel tehtud tööle ja täiendab seda 9 . See hõlmab ELi kliimaeesmärke paketi „Eesmärk 55“ raames, mis on kooskõlas komisjoni 2021. aasta ettepanekuga vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 55 % võrra 10 . Kolmandas puhta õhu poliitika aruandes käsitletakse ka praeguse energiakriisi mõju õhukvaliteedile ja õhusaastele.

Kolmas puhta õhu poliitika aruanne annab otsese panuse nullsaaste seire- ja väljavaatearuandesse, 11  analüüsides nullsaaste tegevuskavas 12 seatud kahe puhta õhuga seotud eesmärgi saavutamise väljavaateid. Need eesmärgid on vähendada 2030. aastaks ELis rohkem kui 55 % võrra õhusaaste mõju tervisele (väljendatuna enneaegsete surmade arvuna) ja 25% võrra selliseid ökosüsteeme, kus õhusaaste ohustab elurikkust (võrreldes 2005. aasta tasemega).

Selleks et valmistada ette NEC direktiivi läbivaatamist aastaks 2025, 13 analüüsitakse kolmandas puhta õhu poliitika aruandes mitut aspekti, mida see läbivaatamine võiks hõlmata. Eelkõige uuritakse, milline on nõuetele vastavusele avalduv mõju, kui kaasatakse rohkem selliseid heiteid, mida praegu NEC direktiivi kohases vastavuskontrollis arvesse ei võeta, kuid millel on selge mõju õhukvaliteedile. See hõlmab kondenseeruvaid peenosakesi ja teatavaid heiteallikaid põllumajanduses. Aruandes rõhutatakse ka metaani (mis on nii õhusaasteaine kui ka tugev kasvuhoonegaas) heite vähendamisega kaasnevat kasu.

2.Õhusaasteainete heite ja õhukvaliteedi olukord ning edusammud nõuete täitmisel

2.1.Õhusaasteainete heite ja õhukvaliteedi praegune olukord

EL on peamiste õhusaasteainete heidet aastate jooksul vähendanud, kuigi saasteainete liigist olenevalt väga erineva kiirusega. Ammoniaagiheide (NH3), millest 94 % pärineb põllumajandussektorist, püsib muret tekitavalt stabiilsena ja on mõnes liikmesriigis viimastel aastatel isegi suurenenud.

Joonis 1. EL 27 heite suundumused, 2000–2020 (protsent 2005. aasta tasemest)

Allikas: Euroopa Keskkonnaamet

Õhusaaste üldisest vähenemisest hoolimata on selle mõju tervisele ja ökosüsteemidele endiselt probleem. 2020. aastal puutus enamik ELi linnapiirkondades elavaid inimesi õhusaastega kokku tervistkahjustaval tasemel 14 . Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangul on õhusaaste suurim keskkonnaalane terviserisk Euroopas ning see mõjutab tundlikke ja haavatavaid ühiskonnarühmi ebaproportsionaalselt 15 . Õhusaastega tegelemine on seega ka õigluse ja võrdsuse küsimus. ELis on ligikaudu 238 000 enneaegset surma tingitud tahketest peenosakestest, 49 000 lämmastikdioksiidist ja 24 000 akuutsest kokkupuutest osooniga (need arvud, mis põhinevad pigem õhukvaliteedi vaatlusandmetel kui modelleeritud andmetel, tulenevad EEA väljatöötatud ajakohastatud metoodikast) 16 . EEA hinnangul oli 2018. aastal üle 65 %-l ELi ökosüsteemi aladest saastus eutrofeerumisega seotud kriitilisest koormusest suurem 17 .

2.2.Edusammud nõuete täitmisel

Pärast liikmesriikide poolt 2022. aastal esitatud 2020. aasta heiteinventuuride 18 läbivaatamist jõudis komisjon järeldusele, et 14 liikmesriiki ei täitnud kehtestatud heitkoguste vähendamise kohustust vähemalt ühe saasteaine puhul. Neist liikmesriikidest 11-s on ammoniaak üks ülemääraselt õhku paisatavatest saasteainetest. Riigid peavad välja töötama riiklikud õhusaaste kontrolli programmid ja ajakohastama neid vähemalt iga nelja aasta tagant, sest need on peamine vahend NEC direktiivis sätestatud saaste vähendamise kohustuste täitmiseks. Kõik liikmesriigid, kes esitasid oma esimese riikliku õhusaaste kontrolli programmi 2019. aasta aruandlustähtajaks, peavad 2023. aastal esitama heitkoguste vähendamise meetmeid sisaldava ajakohastatud kava. Liikmesriigid, kelle puhul esimene riiklik õhusaaste kontrolli programm või viimased andmed näitavad, et nad ei täida kehtestatud heitkoguste vähendamise kohustusi, peavad ka oma heitkoguste vähendamise meetmeid ajakohastama.

Liikmesriikide poolt 2022. aastal esitatud 2020. aasta heiteandmed näitavad ka, et mitu liikmesriiki peavad mitme saasteaine heitkoguseid järsult vähendama, et täita oma ambitsioonikamad heitkoguste vähendamise kohustused pärast 2030. aastat. EEA analüüsist 19 ilmneb, et aastatel 2020–2030 peab seitse liikmesriiki vähendama PM2,5 heidet ja kaheksa liikmesriiki NOx heidet rohkem kui 30 %. Kümme liikmesriiki peab vähendama 2030. aastaks metaanita LOÜ heidet ja 11 liikmesriiki ammoniaagiheidet rohkem kui 10 %. See tähendab taaskord, et nad peavad kehtestama täiendavad rangemad ja tõhusamad poliitika- ja muud meetmed.

Seoses välisõhu kvaliteedi direktiividega oli 2022. aasta oktoobri seisuga käimas 28 rikkumismenetlust, mis olid algatatud õhukvaliteedi normide ületamise tõttu 18 liikmesriigis. Nii Euroopa Liidu Kohtu kui ka liikmesriikide kohtute menetlused kinnitavad, et paljudel juhtudel olid õhukvaliteedi kavad puudulikud ja/või õhusaaste vähendamiseks ei võetud piisavaid meetmeid.

2.3.Seos välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamise ettepaneku ja NEC direktiivi jätkuva rakendamise vahel

Komisjon esitas Euroopa rohelises kokkuleppes võetud kohustuse kohaselt 26. oktoobril 2022 ettepaneku välisõhu kvaliteedi direktiivid läbi vaadata. Eesmärk oli viia ELi õhukvaliteedi normid järk-järgult täielikku vastavusse WHO soovitustega, parandada õigusraamistikku ning tugevdada seiret, modelleerimist ja õhukvaliteedi kavasid käsitlevaid sätteid. Läbivaatamine tugineb välisõhu kvaliteedi direktiivide 2019. aasta hindamisel („toimivuskontroll“) saadud kogemustele.

Mis puudutab seost NEC direktiiviga, siis ettepanek hõlmab uute probleemsete saasteainete, sealhulgas ammoniaagi seiret linna- ja maapiirkondades asuvates „seire superkohtades“. Linnapiirkondades toimuv seire täiendab NEC direktiivi kohast ammoniaagi seiret ökosüsteemides, samas kui maapiirkondades võib seire kattuda NEC direktiivi artikli 9 kohaselt sisse seatud seirega. Ettepanekuga ühtlustatakse ja lihtsustatakse ka osooni seire nõudeid. Läbivaatamise eesmärk on suurendada õhukvaliteedi kavade tõhusust, sealhulgas nõudes õhukvaliteedi kavade koostamist enne õhukvaliteedi normide jõustumist, kui need normid ületatakse enne 2030. aastat, ning tehes kohustuslikuks õhukvaliteedi kavade korrapärase ajakohastamise, kui nendega ei saavutata nõuetele vastavust. Need muudatused soodustavad tulevikku suunatud õhukvaliteedialast kavandamist, mida saab seega tõhusamalt kooskõlastada riiklike õhusaaste kontrolli programmidega. Ökosüsteemidele avalduvast mõjust ja NEC direktiivi kohastest riiklikest õhusaaste kontrolli programmidest teatamine võib aidata pädevatel asutustel kindlaks teha saaste päritolu, mis on tõhusate õhukvaliteedi kavade oluline tingimus.

Kui ettepanek on rakendatud, suurendab see liikmesriikide vajadust vähendada veelgi õhusaasteainete heidet, et vastata uutele ja veelgi rangematele õhukvaliteedi normidele. Samuti aitab see tõhusalt täita NEC direktiivis sätestatud kohustusi. Välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamise ettepanekut toetavas mõjuhinnangus on analüüsitud rangemate õhukvaliteedi normide mõju õhusaasteainete heitele, tervisele ja ökosüsteemidele ning nende majanduslikke tagajärgi. Kolmas puhta õhu poliitika aruanne tugineb sellele analüüsile ja täiendab seda, lisades mõned uuemad modelleerimis- ja poliitikaalased arengusuundumused (vt lisa) ning prognoosides olukordi mitme võimaliku tulevikustsenaariumi alusel.

3.NEC direktiivi rakendamine

3.1.Muudatused asjakohastes õigusaktides ja poliitilises kontekstis

Komisjon võttis ELi kliimaeesmärkide suurendamiseks 2021. aasta juulis vastu seadusandlike ettepanekute paketi „Eesmärk 55“. Sellega suurendati kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki, nähes ette vähendada seda 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. See on kooskõlas ELi peaeesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Vähendades peamiste õhusaasteainete (PM2,5, NOx ja SO2) heidet, toovad paketi „Eesmärk 55“ ettepanekutes sisalduvad meetmed õhukvaliteedi seisukohast kasu võrreldes varem kokkulepitud kliima- ja energiapoliitika kohase olukorraga (millel põhines teine puhta õhu poliitika aruanne) 20 .

Transpordi valdkonnas käsitletakse Euro 7 heitenormi ettepanekus uute kerg- ja raskesõidukite väljalasketorudest ning piduritest ja rehvidest tulenevat heidet. Kavandatavad läbivaadatud CO2 normid sõiduautodele keelavad sisepõlemismootoriga sõiduautode ja kaubikute müügi alates 2035. aastast 21 . Muid transpordisektori meetmeid, mis on rohkem seotud käitumise muutumise ja kohaliku tasandi tegevusega, ei olnud võimalik mudelis kajastada.

Tööstusheidete direktiivi kohased uued kavandatud eeskirjad tugevdavad seoseid innovatsiooni ja tööstuse ümberkujundamisega, karmistavad lubade andmise tingimusi ja heite piirväärtuste kehtestamist käsitlevaid eeskirju ning tõhustavad jõustamist, suurendades samal ajal üldsuse teavitamist, osalemist ja õiguskaitse kättesaadavust. Nendega kaasatakse hõlmatud rajatiste hulka kaevandustööstus, patareide gigatehased ja suured veisekasvatusettevõtted, samuti rohkem sea- ja kodulinnukasvatusettevõtteid (mis moodustavad kokku 13 % ELi suurtest põllumajandusettevõtetest, mis tekitavad 60 % ammoniaagiheitest ja 43 % metaaniheitest ELi loomakasvatuses). Käesoleva kolmanda puhta õhu poliitika aruande lähtealus sisaldab seega tööstusheidete direktiivi ettepaneku elemente seoses kohaldamisala kavandatava laiendamisega, et hõlmata rohkem loomakasvatusettevõtteid 22 .

3.2.NEC direktiivis 2030. aastaks ja sellele järgnevaks perioodiks sätestatud heitkoguste vähendamise kohustuste täitmise väljavaated

Kolmanda puhta õhu poliitika aruande tulemused näitavad, et ainult viis liikmesriiki 23 täidavad 2030. aastaks kõik oma heitkoguste vähendamise kohustused, võttes arvesse praegusi riiklikke meetmeid ja ELi õigusakte ning tingimusel, et komisjoni eespool nimetatud seadusandlikud ettepanekud võetakse vastu ja rakendatakse (see on nn lähtestsenaarium 24 ). Kõik teised liikmesriigid peavad kohustuste täitmiseks võtma lisameetmeid. See kehtib eelkõige ammoniaagiheite suhtes, mille puhul 20 liikmesriiki peavad meetmeid tõhustama, et 2030. aastaks heidet vähendada. Tabelis 1 on saasteainete kaupa näidatud, millised liikmesriigid ei täida tõenäoliselt heitkoguste vähendamise kohustust. Need tulevikku suunatud modelleerimistulemused kinnitavad EEA analüüsitud andmetes täheldatud suundumust (vt punkt 2.2).

Kui vaadata 2025. aasta heitetasemete modelleerimist ja seda, kas liikmesriigid on lineaarsel trajektooril, 25 et saavutada 2030. aastaks ambitsioonikamad heitkoguste vähendamise kohustused, siis prognooside kohaselt on ainult seitse liikmesriiki 26 suutelised piisavalt vähendama kõiki viit saasteainet. Ülejäänud liikmesriigid peavad võtma väga kiiresti meetmeid, eelkõige ammoniaagiheite vähendamiseks, kuna prognooside kohaselt ei ole 19 liikmesriiki 2025. aastal lineaarsel trajektooril.

Nõuetele vastavuse väljavaated paranevad sellise stsenaariumi puhul, kus ELi elanikkond läheb vähehaaval üle pooltaimetoitlusele 27 . See on eriti hea ammoniaagiheite seisukohast, sest lähtestsenaariumiga võrreldes täidab 2030. aastaks heitkoguste vähendamise kohustuse veel üheksa liikmesriiki, mis tähendab, et 16 liikmesriiki vastavad nõuetele 28 . Vastavalt stsenaariumile, mis näeb kooskõlas komisjoni ettepanekuga PM2,5 puhul ette kogu ELi hõlmavat rangemat õhukvaliteedi normi 10 µg/m3 (rangemate õhukvaliteedi normide stsenaarium), täidaksid ammoniaagiheite vähendamise kohustuse veel kaks liikmesriiki (kokku 18 liikmesriiki) ning väljavaade saavutada nõuetele vastavus seoses metaanita LOÜ ja PM2,5-ga paraneks. Kõigi olemasolevate tehniliste meetmete 29 kasutamine võimaldaks 2030. aastaks võetud kohustused täita kõigil liikmesriikidel, välja arvatud ühel seoses NOx-ga.

Tabel 1. Liikmesriigid, kes tõenäoliselt ei täida heitkoguste vähendamise kohustusi

Allikas: koostatud IIASA 2022 modelleerimistulemuste põhjal.

Märkus: 2025. aasta puhul viiakse hindamine läbi lineaarse vähendamiskava alusel, nagu on selgitatud joonealuses märkuses 25. „–“ tähendab, et prognooside kohaselt saavutavad eesmärgid kõik liikmesriigid.

3.3.Hõlmatud heidete ulatuse suurendamise mõju NEC direktiivis sätestatud kohustuste täitmisele

Käesolevat puhta õhu poliitika aruannet toetav modelleerimine sisaldab uusi funktsioone, mille eesmärk on lähendada tulemusi tegelikele oludele 30 .

Eelkõige saab nüüd modelleerimisel süstemaatiliselt kaasata kõigi peamiste sektorite kondenseeruvate peenosakeste heidet. Tegemist on algselt (korstna sees või selle lähedal) auruna esineva heitega, mis välisõhku paiskudes muutub peenosakesteks. Selle heite kaasamine on oluline, sest see halvendab sissehingatava õhu kvaliteeti 31 . Varem ei olnud seda võimalik süstemaatiliselt ja kõigi heidet tekitavate sektorite kohta kaasata, 32 kuid uued tulemused 33 on parandanud andmete kättesaadavust. See on eriti oluline kodumajapidamiste kütte sektori puhul, mille kondenseeruvate peenosakeste kaasamine võib mõne liikmesriigi jaoks muuta tegeliku heite vähendamiseks vajalike meetmete ulatust. Seetõttu võib see muuta ka heitkoguste vähendamise jaotust majandussektorite vahel, suurendades kodumajapidamiste kütte suhtelist osakaalu heites.

Kui võrrelda lähtestsenaariumi heitkoguseid kondenseeruvate peenosakeste süstemaatilise mudelisse kaasamisega ja ilma selleta, 34 on mõnes liikmesriigis (eriti Austrias ja Saksamaal) näha märkimisväärseid muutusi. Mõju võrdlemine geograafiliselt jaotatud tasandil näitab, et enamikus Euroopas muutub PM2,5 kontsentratsioon vaid vähesel määral. Sellel on siiski märgatav mõju mõnes piirkonnas, sealhulgas piirkondades, kus elamute kütmisel on oluline roll (nt Soomes ja Eestis, kus kontsentratsioonid on üldiselt madalad), ning mõnes Kesk-Euroopa osas, näiteks Austrias ja Saksamaal, kus traditsiooniliselt ei võeta riiklikes PM2,5 heite andmetes arvesse kondenseeruvaid peenosakesi 35 . Kuid need muudatused ei mõjuta ühegi liikmesriigi väljavaadet täita PM2,5 heite vähendamise kohustust.

Teine täiendus tegeliku heite modelleerimisel on põllumajanduses tekkiva NOX ja metaanita LOÜ heite kaasamine. Need heited on praegu NEC direktiivi kohasest vastavuskontrollist välja jäetud, 36 kuna kohustuste kehtestamise ajal puudusid piisavalt usaldusväärsed andmed. Uuemad andmed võimaldavad nüüd seda teavet mudelites arvesse võtta 37 . See muudab mitme liikmesriigi prognoositud nõuetele vastavuse staatust. Põllumajandusest pärineva NOX heite kaasamisel halveneb lähtestsenaariumiga võrreldes väljavaade täita 2030. aastaks heitkoguste vähendamise kohustused, sest kui varem ei suutnud kohustusi tõenäoliselt täita vaid üks liikmesriik (Malta), siis nüüd on neid seitse (Iirimaa, Leedu, Malta, Rumeenia, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari). Põllumajanduses tekkiva metaanita LOÜ heite kaasamisel on 2030. aastaks nõuetele mittevastavaid liikmesriike 2030. aasta lähtestsenaariumi kohase nelja liikmesriigi (Hispaania, Leedu, Sloveenia, Ungari) asemel kaheksa (Hispaania, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Prantsusmaa, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari). See näitab, et mitmes liikmesriigis on vaja leevendamise potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks täiendavaid meetmeid. Hiljuti kavandatud rangemate õhukvaliteedi normide kehtestamise stsenaariumi korral mõjutab nende põllumajanduslike heiteallikate kaasamine NEC direktiivi nõuetele vastavuse saavutamise väljavaateid vähem.

Need tulemused, mis on seotud kondenseeruvate peenosakeste ja põllumajanduse heitkoguste parema kajastamisega, võivad olla aluseks NEC direktiivi läbivaatamisele, mis on kavandatud 2025. aastaks.

4.Õhuga seotud nullsaaste eesmärkide saavutamise väljavaated

4.1.ELi 2030. aasta puhta õhu eesmärgid nullsaaste tegevuskavas

Nullsaaste tegevuskava sisaldab kahte puhta õhuga seotud ELi tasandi eesmärki aastaks 2030:

1)vähendada 2005. aasta näitajatega võrreldes rohkem kui 55 % võrra õhusaaste mõju tervisele (väljendatuna enneaegsete surmade arvuna);

2)vähendada 2005. aasta näitajatega võrreldes 25 % võrra selliseid ELi ökosüsteemi alasid, kus õhusaaste ohustab elurikkust (väljendatuna ökosüsteemi aladena, kus lämmastiksaaste ületab kriitilist koormust).

Lähtestsenaariumi kohaselt saavutaks EL üldjoontes nullsaaste eesmärgi, et vähendada mõju tervisele, kusjuures enneaegsete surmade arv väheneks aastatel 2005–2030 hinnanguliselt 66 %. EL saavutaks ökosüsteemide eesmärgi siiski alles 2040. aastaks 38 ning aastatel 2005–2030 väheneksid ohustatud alad vaid 20 %. Uute õhukvaliteedi normide täitmine võimaldaks ELil saavutada see eesmärk 2030. aastaks ning sellest oleks kasu nii tervisele kui ka elurikkusele.

4.1.1.Tervisega seotud eesmärk ja üldine tervisemõju eri stsenaariumite puhul

Õhusaasteainete taustkontsentratsioon ja elanikkonna kokkupuude nende ainetega

Lähtestsenaariumi kohaselt väheneb saasteainete kontsentratsioon juba praegu ning prognooside kohaselt ei ole PM2,5 kontsentratsioon 2030. aastaks üheski ELi piirkonnas suurem kui 20 µg/m3. Siiski prognoositakse, et suurtes piirkondades ületavad saaste kontsentratsioonitasemed 2030. aastal ja isegi 2050. aastal praegu WHO õhukvaliteedi suunistes soovitatud taset 5 µg/m3.

Taustkontsentratsioonitasemete teisendamine ELi elanikkonna tervisele avalduvaks mõjuks näitab, et puhtas õhus elavate inimeste arv suureneb märkimisväärselt (joonis 2) 39 . Kuigi see oleks oluline samm edasi, on vaja täiendavaid poliitilisi kohustusi, et piirata WHO 2021. aasta suuniseid ületava kokkupuute negatiivset mõju ka ülejäänud (ligikaudu) poole ELi elanikkonna tervisele.

Kogu ELis toimuva üleminekuga pooltaimetoitlusele on oodata teatavat kasu PM2,5-ga kokkupuute vähenemise osas, kuna väheneb ammoniaagiheide, mis aitab kaasa sekundaarsete peenosakeste tekkimisele. Võrreldes lähtestsenaariumiga suureneks nende inimeste arv, kes peaksid saama kasu puhtast õhust kooskõlas WHO suunistega, 2030. aastal umbes 5–7 miljoni võrra ja 2050. aastal umbes 10 miljoni võrra.

Tulemused on riigiti erinevad, kuigi kõigi puhul prognoositakse nii taustkontsentratsioonide kui ka elanikkonna saasteainetega kokkupuute pidevat paranemist (nagu on täpsemalt käsitletud dokumendis IIASA 2022).

Joonis 2. EL 27 elanikkond, kes puutub kokku erinevate PM2,5 kontsentratsioonidega

Allikas: IIASA 2022

Märkus: OPT10 tähistab stsenaariumit „rangemad õhukvaliteedi normid“ (vastavalt komisjoni ettepanekule välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamiseks), MTFR on stsenaarium „kõik tehnilised meetmed“, ZPAP on stsenaarium, mis optimeerib ökosüsteemiga seotud nullsaaste eesmärgi saavutamist, FlexDiet tähistab pooltaimetoitluse stsenaariumit.

Praegu elab veidi üle 50 % ELi elanikkonnast piirkondades, kus NO2 saastetase jääb allapoole WHO suunistes ette nähtud taset 10 µg/m3. Prognooside kohaselt on see näitaja 2030. aastaks kõikide stsenaariumite puhul üle 75 %, ulatudes kõigi tehniliste meetmete rakendamise korral veidi üle 80 %. Kõikide stsenaariumite puhul elab prognooside kohaselt 2050. aastaks üle 95 % ELi elanikkonnast piirkondades, kus saaste on WHO soovitatud NO2 tasemest väiksem.

Enneaegsed surmad ja nullsaaste eesmärgi saavutamine

Prognooside kohaselt väheneb PM2,5-ga kokkupuutest tingitud enneaegsete surmade arv 40 2030. ja 2050. aastal kõikide stsenaariumite (sh lähtestsenaarium) puhul ligikaudu 60–75 % võrreldes 2005. aasta näitajatega. Enneaegsete surmade arv väheneb kiiremini, kui järgitakse rangemaid õhukvaliteedi standardeid ja võetakse kõik tehnilised meetmed 41 . Eeldusel, et kõik lähtestsenaariumi poliitikameetmed annavad soovitud tulemused, saavutab EL 2030. aastaks tervisega seotud nullsaaste eesmärgi üsna kindlalt. Vastavalt stsenaariumile, mille kohaselt läheks ELi elanikkond üle pooltaimetoitlusele, väheneks enneaegsete surmade arv 2030. aastaks hinnanguliselt 2 000 võrra aastas.

Joonis 3. PM2,5 üldkontsentratsiooniga kokkupuutest tingitud enneaegsete surmade arv EL 27s (tuhandetes surmajuhtumites aastas)

Allikas: IIASA 2022

Märkus: tähistatud 55 % tase osutab nullsaaste eesmärgile.

Absoluutarvudes 42 näitab see prognoos, et võrreldes lähtestsenaariumiga peaks saavutatama oluline paranemine, kuid ometi tähendab see, et 2030. aastal on PM2,5-ga kokkupuutest tingitud enneaegsete surmade arv hinnanguliselt 200 000. Rangemad õhukvaliteedi normid vähendaksid seda arvu 2030. aastaks 177 000-ni ning kõigi tehniliste meetmete võtmisel väheneks see arv veelgi 43 .

NO2-ga kokkupuude põhjustab prognooside kohaselt 2030. aastal lisaks umbes 60 000 enneaegset surma, kusjuures stsenaariumite lõikes on erinevused väikesed, kuid 2050. aastaks väheneks see arv poole võrra. Prognooside kohaselt põhjustab kokkupuude troposfääriosooniga 2030. aastal umbes 50 000 enneaegset surma.

4.1.2.Ökosüsteemidega seotud eesmärk ja üldine mõju ökosüsteemidele

Õhusaaste mõjutab ökosüsteemide tervist hapestumise, eutrofeerumise ja osooni mõju kaudu. Modelleerimise tulemused 44 näitavad, et hapestumise puhul on olukord aja jooksul oluliselt paranenud: lähtestsenaariumi kohaselt kannatab 2030. aastaks vähem kui 3 % ELi ökosüsteemi aladest kriitilist koormust ületavate happesademete all (2005. aastal 15 %). See näitab kasu, mis tuleneb viimaste aastakümnete jooksul juba saavutatud SO2 heite olulisest vähenemisest. See kasu oleks veelgi suurem, kui kehtestataks rangemad õhukvaliteedi normid, võetaks kõik tehnilised meetmed või kui ELi elanikkond läheks üle pooltaimetoitlusele.

Kui aga analüüsida õhusaaste mõju eutrofeerumisele, 45 on olukord vähem optimistlik. See on seotud praeguse prognoosiga, et ainult lähtestsenaariumi poliitikameetmeid rakendades ei saavuta EL ökosüsteemiga seotud nullsaaste eesmärki. Selle stsenaariumi kohaselt kannatab 2030. aastal 68 % ELi ökosüsteemi aladest endiselt eutrofeerumise all (2005. aastal 86 %). Samade lähtestsenaariumi tingimuste korral oleksid kaitsealad 2030. aastal jätkuvalt tugevalt mõjutatud, kusjuures eutrofeerumise all kannataks 59 % Natura 2000 aladest. Kui kehtestatakse rangemad õhukvaliteedi normid või võetakse kõik tehnilised meetmed, väheneb eutrofeerumise all kannatavate ELi ökosüsteemi alade osakaal 2030. aastaks vastavalt 61 %-ni ja 56 %-ni ning Natura 2000 aladel 51 %-ni ja 46 %-ni.

Joonis 4. EL 27 ökosüsteemi alad, kus eutrofeerumisega seotud kriitiline koormus on ületatud

Allikas: IIASA 2022

Märkus: tähistatud 25 % tase osutab nullsaaste eesmärgile.

Selleks et lahendada eutrofeerumise probleem, saavutada ökosüsteemidega seotud nullsaaste eesmärk ja täita NEC direktiivi kohast ammoniaagiheite vähendamise kohustust ning aidata rakendada looduse taastamise määrust, peavad liikmesriigid võtma täiendavaid meetmeid põllumajandussektori ammoniaagiheite piiramiseks, sest ammoniaak on õhusaasteaine, millel on suurim mõju ökosüsteemidele. Optimaalne meetmete kogum nullsaaste eesmärgi saavutamiseks on seotud veiste, sigade ja kodulindude sõnniku ning mineraalväetiste tõhusama majandamise ja kasutamisega, et vähendada ammoniaagiheidet.

Need väljakujunenud meetmed (mis kajastuvad NEC direktiivis kas kohustuslike või vabatahtlike meetmetena) 46  parandaksid oluliselt ka NEC direktiivi kohase ammoniaagiheite vähendamise kohustuse täitmise väljavaateid, kuna prognooside kohaselt jätaks vähem liikmesriike (20 asemel 7) vähendamiskohustuse 2030. aastaks täitmata. Seepärast soovitatakse liikmesriikidel tungivalt kiirendada nende meetmete rakendamist:

–võttes vastu siseriiklikud õigusaktid, et muuta teatavad põllumajandustavad siduvaks;

–edendades neid tavasid teavitamis- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate kaudu, sealhulgas uue ühise põllumajanduspoliitika raames toimuva põllumajandusnõustamise abil.

Samuti peaksid liikmesriigid kaaluma muude meetmete võtmist, et parandada toitainete majandamist ja vältida õhu, vee ja pinnase saastumist põhjustavat toitainete kadu, rakendades integreeritud lähenemisviisi lämmastikule, eelkõige põllumajandusest pärit lämmastikule. See on kooskõlas strateegiaga „Talust taldrikule“, nitraadidirektiiviga ja eelseisva toitainete majandamise lõimitud kavaga.

4.2.Majandusmõju

Õhusaastel on suur majandusmõju. Suurem osa sellest mõjust, eelkõige saaste otsene mõju tervisele, 47 ei kajastu turuhindades, kuid õhusaastest tulenev kahju ökosüsteemidele (sh põllumajanduspiirkondadele ja metsadele) ja materjalidele tekitab ka kulusid. Õhusaastel on ka kaudne mõju, sealhulgas teatavad makromajanduslikud tagajärjed, mis kajastuvad turuhindades. Seetõttu tuleks õhusaaste vähendamise meetmete kulusid võrrelda neist meetmetest ühiskonnale tuleneva kasuga, andes sellele kasule rahalise väärtuse 48 .

Lähtestsenaariumi kohaselt on WHO suunistes ettenähtud taset ületava 49 õhusaaste põhjustatud tervisekahju väärtus 2030. aastal hinnanguliselt 114–384 miljardit eurot aastas. Prognooside kohaselt väheneb see 2050. aastaks 44–169 miljardi euroni, 50 kuna elanikkonna kokkupuude õhusaastega väheneb. Rangemate õhukvaliteedi normide kehtestamise või kõigi tehniliste meetmete võtmise stsenaariumite korral väheneb tervisekahju lähtestsenaariumiga võrreldes prognooside kohaselt nii 2030. aastal kui ka 2050. aastal vähemalt 30 % võrra. Kõigi olemasolevate tehniliste meetmete kombineerimine toitumise muutmisega vähendaks tervisekahjusid kõige madalama väärtuseni.

Õhusaaste põhjustatud ökosüsteemi kahjustuste 51 majanduslik kulu on 2030. aastal 3,6–10,8 miljardit eurot. Prognooside kohaselt väheneb see 2050. aastaks vaid vähesel määral ehk 3,1–9,2 miljardi euroni, mis kajastab lähtestsenaariumi kohaselt eutrofeeruvate Natura 2000 alade üksnes tagasihoidlikku vähenemist. Olukord paraneks siiski märgatavalt, kui järgitaks ambitsioonikamat puhta õhu poliitikat. Põllukultuuridele ja metsadele tekitatud kahju hinnanguline maksumus on 2030. aastal vastavalt 8,9 ja 8,7 miljardit eurot ning ambitsioonikamate puhta õhu stsenaariumite puhul väheneb see maksumus vaid vähesel määral. Neid ökosüsteeme mõjutab tõepoolest peamiselt osoon, mida stsenaariumites vähendatakse vaid kaudselt.

Õhusaastest tulenevate materjalikahjude majanduslik kulu on lähtestsenaariumi kohaselt 2030. aastal hinnanguliselt 676 miljonit eurot ja 2050. aastal 444 miljonit eurot.

Võrreldes praeguse poliitikaga prognoositakse eri stsenaariumite puhul erinevat turuvälist kasu ja erinevaid lisakulusid seoses vajalike saaste vähendamise meetmetega. Ambitsioonikamate puhta õhu stsenaariumite valimine (rangemate õhukvaliteedi normide kehtestamine, kõigi tehniliste meetmete võtmine või optimaalsete meetmete rakendamine nullsaaste eesmärkide saavutamiseks) toob alati otsest puhaskasu (kasu miinus kulud) võrreldes lähtestsenaariumiga 52 .

Õhusaaste kontrolli meetmetel ja nende positiivsel mõjul õhukvaliteedile on ka laiem makromajanduslik mõju, 53 mis kajastub turul. Saaste vähendamise meetmed tekitavad nii kulusid mõnele sektorile kui ka ärivõimalusi teistele sektoritele, samas kui õhukvaliteet mõjutab nii tööjõu tootlikkust kui ka põllukultuuride saagikust ja seega majandust tervikuna. Võttes aluseks värskeimad eeldused tööjõu tootlikkusele avalduva mõju kohta, 54  suurendavad kõik täiustatud puhta õhu stsenaariumid 2030. aastal ELi SKP-d 0,26–0,28 % võrra võrreldes lähtestsenaariumiga, mis näitab saaste vähendamise meetmete ülekaalukalt positiivset majandusmõju.

Mõju jaotumine sektorite kaupa näitab, et kõigi tehniliste meetmete võtmisel on 2030. aastal väike negatiivne mõju ainult põllumajandussektorile (lähtestsenaariumist umbes 2 % halvem, eriti loomakasvatussektoris). Rangemate õhukvaliteedi normide stsenaariumi korral on kõigis sektorites (sh põllumajandus) puhasmõju positiivne.

Joonis 5. Puhta õhu poliitika stsenaariumite makromajanduslik turumõju, ELi SKP muutus protsentides võrreldes lähtestsenaariumiga

Allikas: IIASA 2022, mis põhineb Teadusuuringute Ühiskeskuse modelleerimisel, mille aluseks on OECD 2019. aasta eeldused tööjõu tootlikkuse kohta.

5.Hiljutiste geopoliitiliste sündmuste ja energiakriisi mõju puhtale õhule

Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu põhjustas Euroopa energiasüsteemis suuri häireid ning seetõttu on vaja viivitamatult võtta kollektiivseid meetmeid. Tuginedes paketi „Eesmärk 55“ ettepanekutele ja kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe kliimaneutraalsuse eesmärgiga, esitas komisjon 18. mail 2022 kava „REPowerEU“, 55 mille eesmärk on lõpetada ELi sõltuvus Venemaalt imporditavast gaasist, naftast ja kivisöest. Selles kavas esitati arukaid investeeringuid ja reforme ühendavad täiendavad meetmed, et kiiresti säästa energiat kodumajapidamiste, ettevõtete ja tööstuse jaoks ning kiirendada üleminekut puhtale energiale, pakkudes muu hulgas välja kõrgemad 2030. aasta taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärgid 56 .

Kolmanda puhta õhu poliitika aruande raames on komisjon katsetanud ELi energialiikide jaotuse prognoose, mis hõlmavad lisaks lähtestsenaariumis sisalduvatele meetmetele ka Venemaalt pärit fossiilkütustest järkjärgulise loobumise võimalikke tagajärgi ja peamisi sel ajal väljakuulutatud kava „REPowerEU“ meetmeid, 57 et hinnata nende mõju õhusaastele.

Komisjon pakkus 2022. aastal välja ka erakorralised meetmed, mille eesmärk on vähendada lühiajaliselt veelgi energiatarbimist 58 ja hoogustada taastuvenergia vajalikku kiiret arendamist 59 . Eespool nimetatud prognoosides ei ole arvesse võetud viimaseid meetmeid ega võimalikke kiireid muutusi, eelkõige käitumise muutumist ja taastuvenergia kiiremat kasutuselevõttu.

Nende prognooside põhjal on õhukvaliteedi seisukohalt olulised ELi üldise energiatarbimise prognoositav vähenemine ja maagaasi kasutamise märgatav vähenemine, mida kompenseerib taastuvate energiaallikate ja vesiniku kasutamise märkimisväärne suurenemine. Võrreldes lähtestsenaariumiga jääb tahke biomassi kogutarbimine selle stsenaariumi kohaselt 2030. aastaks prognooside kohaselt üsna stabiilseks, kuid väheneb 2050. aastaks üle 40 %. Energiatõhususe suurendamine ja mittepõlevatesse taastuvatesse energiaallikatesse tehtavate investeeringute hoogustamine tooks puhta õhu seisukohast kasu.

Praeguse energiakriisi tõttu on aga ka tõenäoline, et mõne olemasoleva kivisöe tootmisvõimsuse kasutamist pikendatakse sõltuvalt liikmesriikide konkreetsest olukorrast ja nende praegusest energialiikide jaotusest ning alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtu kiirusest. Sellisel võimalikul ajutisel kivisöe kasutamise taastumisel on puhtale õhule vastupidine mõju. Nende prognoositud muutuste tõttu ELi energialiikide jaotuses näitavad prognoosid, et kui EL ei võta puhta õhu saavutamiseks täiendavaid poliitikameetmeid, halveneb õhukvaliteet 2030. aastal umbes 2 % ELi elanikkonna jaoks võrreldes lähtestsenaariumiga ning seejärel paraneb tänu puhta energia kiirendatud kasutuselevõtule ja tahke biomassi, nafta ja gaasi väiksemale kasutamisele 2050. aastaks veidi, võttes arvesse puhtas õhus elava ELi elanikkonna osakaalu. Kokkuvõttes prognoositakse, et võrreldes lähtestsenaariumiga suureneb selle alternatiivse stsenaariumi puhul enneaegsete surmade arv 2030. aastal veidi, kuid väheneb seejärel 2050. aastaks rohkem, mis on kooskõlas prognoositud saaste kontsentratsioonitasemete puhul täheldatud suundumustega.

Kõnealuse mõju puhul on ELi piires geograafilised erinevused 60 . Selle keskmise tähtajaga negatiivse mõju tõttu peab EL võtma asjakohaseid heitkoguste vähendamise meetmeid, et vältida puhta õhu eesmärkide saavutamise ja õiguslike kohustuste täitmise kahjustamist. Seonduvate tervise- ja materjalikahjude kulud on 2030. aastal lähtestsenaariumiga võrreldes veidi suuremad (tervise puhul 3–4 % ja materjalide puhul 14 %), kuid 2050. aastaks veidi väiksemad.

Seoses NEC direktiivi nõuetele vastavuse väljavaadetega on PM2,5 61 peamine saasteaine, mida tuleb energialiikide jaotuse muutmisel arvesse võtta. Võrreldes praeguse poliitika (punkt 3.2) kohaste nõuetele vastavuse saavutamise väljavaadetega ei järgiks 2025. aastal lineaarset vähendamiskava veel üks liikmesriik (Taani), samas kui samad lähtestsenaariumis nimetatud neli liikmesriiki (Hispaania, Sloveenia, Taani, Ungari) ei täida prognooside kohaselt oma 2030. aastaks võetud heitkoguste vähendamise kohustust.

Kava „REPowerEU“ võeti üldiselt vastu seetõttu, et järsult on vaja kiirendada puhtale energiale üleminekut ja suurendada Euroopa energiasõltumatust ebausaldusväärsetest tarnijatest ning ebastabiilsetest fossiilkütustest, mis toob puhta õhu seisukohast pikemaajalist kasu. Lühiajaliselt põhjustab kivisöe kasutamise prognoositud suurenemine, millega korvatakse Venemaa gaasi kasutamise järkjärguline lõpetamine, eriti mõnes ELi piirkonnas lähtestsenaariumiga võrreldes siiski suuremat õhusaastet ja seega suuremaid tervisekahjusid, mistõttu on puhta õhu seisukohast saadav kasu ka väiksem. Lühiajaline negatiivne mõju puhtale õhule ei mõjuta siiski eeldatavasti negatiivselt väljavaateid saavutada ELi tasandil 2030. aastaks seatud tervisealane nullsaaste eesmärk. Modelleerimine näitab, et EL ei saavuta lähtestsenaariumi kohaselt ökosüsteemi eesmärki, kui ei võeta lisameetmeid.

Võttes arvesse energiaturgude praegust dünaamikat ja sellega seotud muudatusi õigusraamistikus, tuleks kõiki neid tulemusi pidada esialgseteks. Lisaks võimalikele tulevastele ELi tasandi meetmetele valitseb märkimisväärne ebakindlus selles osas, kuidas liikmesriikide energiatarbijad reageerivad energiahindade muutumisele. Odavamate energiaallikate (näiteks enda kogutud madalama kvaliteediga puidu) kasutamise järsk suurenemine tooks kaasa suurema õhusaasteainete heite. Vajadus minna üle muudele saastavamatele energiaallikatele on juba põhjustanud ajutisi erandeid heitenormidest, tekitades õhukvaliteedi halvenemise ohu, mida tuleb riiklikul tasandil hinnata, et mitte ohustada ELi puhta õhu õigusaktide järgimist ning vältida negatiivset mõju tervisele ja ökosüsteemidele. Struktuurimeetmete kiire rakendamine ja energiaturgude prognoosimatu areng kiirendaks seevastu veelgi puhtale energiale üleminekut ning tooks kaasa õhukvaliteedi paranemise.

6.Koostoime kliimapoliitikaga – tähelepanu metaanil ja mustal süsinikul

Selleks et täiendada selle mõju hindamist, mida lähtestsenaariumis sisalduvad ELi kliimaeesmärkide suurendamise meetmed (pakett „Eesmärk 55“) avaldavad õhukvaliteedile, analüüsib komisjon käesolevas kolmandas puhta õhu poliitika aruandes kliimapoliitika ja puhta õhu poliitika vahelist koostoimet seoses lühiajalise kliimamõjuga saasteainete arengusuundumustega.

NEC direktiivis tunnistatakse seost ühelt poolt õhusaaste ning teiselt poolt metaani ja musta süsiniku ehk kahe peamise lühiajalise kliimamõjuga saasteaine vahel. Liikmesriigid peavad teatama musta süsiniku riiklikest heitkogustest, kui need andmed on kättesaadavad, ja praegu teevad seda kõik liikmesriigid peale kahe. Tuginedes NEC direktiivi lõpus esitatud komisjoni avaldusele metaani kohta, teatati metaaniheite vähendamise ELi strateegias, 62 et komisjon uurib 2025. aastaks kavandatud NEC direktiivi läbivaatamise raames metaani võimalikku lisamist reguleeritavate saasteainete hulka.

Metaan on nii tugeva kliimamõjuga saasteaine kui ka troposfääriosooni saaste lähteaine, mis põhjustas 2020. aastal ELis hinnanguliselt 24 000 enneaegset surma 63 . ELis pärineb inimtekkeline metaaniheide peamiselt põllumajandusest (54 %), jäätmetest (27 %) ja energeetikast (17 %). 64 .

Must süsinik 65 ehk tahm on osa tahketest peenosakestest ning see suurendab negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale. Must süsinik tekib fossiilsete kütuste ja puidu mittetäielikul põlemisel. Neelates õhus valgust ja soojust, annab must süsinik panuse kliimamuutustesse. Jääle ja lumele ladestunud must süsinik vähendab pinna albeedot, 66 süvendades soojenemist, eriti ELi arktilistes piirkondades.

Metaaniheite ja musta süsiniku heite vähendamine võib seega tuua kasu nii puhta õhu kui ka kliimamuutuste leevendamise seisukohalt, suurendades sellise heite vähendamise meetmetest saadava kasu ja kulude suhet.

Seetõttu analüüsiti käesoleva aruande jaoks tehtud modelleerimisel musta süsiniku heite ja metaaniheite muutusi eri stsenaariumite korral. See näitab, et ELi musta süsiniku heide väheneb aastatel 2020–2030 märkimisväärselt (53 %), peamiselt tänu kodumajapidamiste kütteseadmete ökodisaini nõuete järkjärgulisele rakendamisele, biomassi kasutamise vähenemisele ja kivisöe kasutamise olulisele vähenemisele selles sektoris. Veerand saavutatavast vähenemisest pärineb transpordisektorist, peamiselt tänu täiustatud euronormidele, sealhulgas tõhusate tahkete osakeste filtrite paigaldamisele.

Kõigi tehniliste meetmete võtmise korral oleks võimalik saavutada veelgi suurem vähenemine (72 % võrreldes 2020. aasta lähtetasemega). 5. jaos hinnatud alternatiivse energiastsenaariumi kohaselt prognoositakse, et musta süsiniku heide suureneb 2030. aastal veidi (võrreldes lähtestsenaariumiga), kuna teatavates piirkondades ja liikmesriikides kasutatakse rohkem tahkeid kütuseid (kivisüsi, biomass).

Samuti prognoositakse käesoleva aruande lähtestsenaariumi kohaselt, et aastatel 2020–2030 väheneb ELis metaaniheide 19 % 67 . Eespool nimetatud pooltaimetoitluse stsenaariumi kohaselt väheneks ELi metaaniheide 2050. aastal 11 % võrreldes lähtestsenaariumiga.

Kuna metaan levib kogu poolkeral, on oluline täiendada ELi tasandil võetavaid meetmeid ülemaailmse tegevusega. 2021. aasta novembris käivitas EL koos Ameerika Ühendriikidega üleilmse metaaniheite vähendamise lubaduse 68 algatuse, mis on andnud hoogu kiiremaks meetmete võtmiseks. Selle raames esitatakse vabatahtlik kohustus vähendada 2030. aastaks üleilmset metaaniheidet vähemalt 30 % võrreldes 2020. aasta tasemega. Samal ajal pakub piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon võimalusi uurida koostoimet rahvusvaheliste puhta õhu ja kliimaraamistike vahel. Eelkõige on Göteborgi protokolli läbivaatamine (vt järgmine jagu) käivitanud arutelud metaani kui osooni lähteaine ja seega puhta õhu poliitika seisukohalt olulise saasteaine rolli üle.

Komisjoni ettepanekus välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamise kohta esitatud rangemad osoonikontsentratsiooni normid rõhutavad samuti vajadust vähendada veelgi kõigi osooni lähteainete heidet, sealhulgas metaaniheidet nii ELis kui ka sellest väljaspool.

7.Piiriülene ja rahvusvaheline mõõde

Konkreetse riigi õhusaaste pärineb mitmest allikast, eelkõige riigisisesest heitest, naaberriikides tekitatud heitest ja looduslikest allikatest. Enamikus liikmesriikides on peamised saasteallikad riigisisesed ja seega on õhusaasteainete taustkontsentratsiooni vähendamiseks esmatähtis vähendada riigisiseseid heitkoguseid. Riigisiseste saasteallikate osakaal on sageli suurem suurimates liikmesriikides, kus vähemalt pool vajalikest meetmetest peab olema suunatud nende saasteallikate vähendamisele.

Samal ajal kinnitab analüüs, et enamikus liikmesriikides pärineb märkimisväärne osa PM2,5 taustkontsentratsioonist teistest liikmesriikidest. See näitab, et õhusaaste on oma olemuselt piiriülene, mis õigustab ELi tasandi meetmete võtmist, kuna riigisisese päritoluga õhusaaste avaldab negatiivset mõju ka väljaspool liikmesriigi piire 69 . Samuti oleks õhusaaste vähendamine kooskõlas NEC direktiivist tulenevate kohustustega kasulik ka teistele riikidele. Lisaks sellele näitab analüüs, et sõltuvalt liikmesriikide geograafilisest asukohast mõjutavad õhusaasteainete taustkontsentratsiooni eri määral ka kolmandad riigid 70 . Aja jooksul ja ELi õhusaaste vähendamise stsenaariumite rangemaks muutumisel väheneb prognooside kohaselt ELi-sisese saaste osakaal (tänu ELi-sisestele täiendavatele meetmetele), mistõttu ELi-väliste saasteallikate suhteline tähtsus suureneb. See rõhutab vajadust võtta ELis tõhusamaid meetmeid nii kahepoolselt (eelkõige ühinemis- ja naabruspoliitika kontekstis, kui ka tugevamate rahvusvaheliste partnerlussuhete loomise kaudu) kui ka mitmepoolsetel foorumitel, nagu piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon.

NEC direktiivis sätestatud kohustused kajastuvad piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ja selle muudetud Göteborgi protokolli kaudu vähemalt mingil määral rahvusvahelisel tasandil. Protokolli ratifitseerinud riikide arv on viimastel aastatel kasvanud, kuid ELi-välistest lepinguosalistest on endiselt vaid mõni üksik selle ratifitseerinud. ELi liikmesriikidest ei ole seitse 71 veel muudetud protokolliga ühinenud, kuid enamik neist liigub ratifitseerimisprotsessiga edasi.

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni raames pakub erilist huvi muudetud Göteborgi protokolli käimasolev läbivaatamine. Läbivaatamine on lõppjärgus ja lepinguosalised otsustavad, kuidas selle järeldused ellu viia.

8.Kokkuvõte

Kolmanda puhta õhu poliitika aruande jaoks tehtud analüüs näitas, et õhusaasteainete heitkogused vähenevad prognooside kohaselt jätkuvalt. See on hea uudis ELi kodanikele ning ELi majandusele ja ühiskonnale. Viimase 20 aasta jooksul on EL saavutanud märkimisväärse vähenemise enamiku viie peamise saasteaine heite puhul, mida reguleeritakse NEC direktiiviga. Muret tekitav erand on aga ammoniaagiheide. Heide on vaid veidi vähenenud ja 2020. aastal ei täitnud 11 liikmesriiki ammoniaagiheite vähendamise kohustust.

Ammoniaagiheite puhul on väljavaated NEC direktiivis sätestatud heitkoguste vähendamise kohustuse täitmiseks endiselt halvad. Need liikmesriigid peavad võtma märkimisväärseid lisameetmeid ammoniaagiheite vähendamiseks selle tekkekohas, edendades häid põllumajandustavasid. Nagu analüüs näitas, parandaks nõuetele vastavuse saavutamise väljavaateid järkjärguline üleminek pooltaimetoitlusele ELis ja ka tugevam surve liikmesriikide tasandil, et võtta ühise põllumajanduspoliitika raames asjakohaseid põllumajandusmeetmeid 72 . Täiendavaid meetmeid on vaja ka PM2,5 ja metaanita LOÜ heite piiramiseks, kuigi nende kahe saasteaine puhul on praegu prognoositud, et ainult neli liikmesriiki ei täida oma 2030. aasta heitkoguste vähendamise kohustust.

Komisjon rõhutab NEC direktiivis sätestatud kohustuste täieliku täitmise olulisust, et vähendada õhusaaste negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale kooskõlas ELi nullsaaste eesmärgiga. Olemasolevate ja kavandatud poliitikameetmete abil saavutab EL prognooside kohaselt tervisega seotud nullsaaste eesmärgi, kuid ökosüsteemiga seotud eesmärgi saavutamine 2030. aastaks ei ole tõenäoline. See rõhutab vajadust võtta täiendavaid meetmeid ammoniaagiheite vähendamiseks.

Prognooside täitumise tagamiseks on oluline kehtivad õigusaktid täielikult rakendada 73 . Samuti on oluline, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtaksid kiiresti vastu komisjoni hiljutised poliitilised ettepanekud (mis moodustasid osa puhta õhu poliitika aruande aluseks olevatest eeldustest), säilitades samal ajal eesmärkide kavandatud taseme. See hõlmab ettepanekuid sõidukite heitenormide ja tööstusheidete (sh tööstusheidete direktiivi kohaldamisala laiendamine suurtele põllumajandusettevõtetele, millel on eeldatavasti märkimisväärne mõju ammoniaagiheite vähendamisele) kohta ning paketi „Eesmärk 55“ ja kava „REPowerEU“ algatusi.

Seoses kavaga „REPowerEU“ näitab siin esitatud analüüs, et kuigi taastuvenergia (eelkõige tuule- ja päikeseenergia) kiirem kasutuselevõtt toob pikas perspektiivis kasu, halvendab kivisöe kasutamise taastamine Venemaa gaasist järkjärgulise loobumise tõttu lühiajaliselt õhukvaliteeti ja nõuab mõningaid heitkoguste vähendamise meetmeid (sama kehtib ka biomassi kohta). Sellega seoses on väga oluline teha käimasoleva läbivaatamise käigus ettepanek tahkekütusel töötavate katelde ja ahjude rangemate ökodisaini nõuete kohta. Energiaturgude arengut tasub tähelepanelikult jälgida ka puhta õhu seisukohast, sest tarbijad võivad hinnatõusu tõttu minna üle odavamatele, kuid saastavamatele kütustele. Praeguse olukorra tulemusena on juba tehtud heitenormidest ajutisi erandeid, mille mõju õhukvaliteedile tuleb hoolikalt hinnata ja jälgida, sealhulgas riigi tasandil.

Kõige olulisem on see, et rangemad õhukvaliteedi normid, mille komisjon esitas hiljuti oma ettepanekus välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamise kohta, lihtsustaksid NEC direktiivi rakendamist. See parandaks oluliselt väljavaateid saavutada 2030. aastal nõuetele vastavus (kuigi prognooside kohaselt ei suudaks ikka veel liiga paljud liikmesriigid täita oma ammoniaagiheite vähendamise kohustust). Samuti vähendaks see veelgi õhusaaste mõju tervisele ja ökosüsteemidele ning tooks makromajanduslikku kasu, mis on kooskõlas välisõhu kvaliteedi normide kavandatud läbivaatamise aluseks oleva analüüsiga.

Lisa. Peamised metoodilised erinevused võrreldes teise puhta õhu poliitika aruandega ja välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamise aluseks oleva analüütilise tööga

Ajakohastused pärast teist puhta õhu poliitika aruannet

–Lähtestsenaarium kajastab hiljuti vastu võetud ja kavandatud ELi poliitikameetmeid.

–Tervisemõju hindamise ajakohastatud metoodika. Uuematele teaduslikele tõenditele tuginedes sisaldab see nüüd mõningat uut mõju haigestumusele. Viidi läbi tundlikkusanalüüs, et kajastada kontsentratsiooni-toime seose funktsioonide erinevusi madalatel kontsentratsioonitasemetel.

–Tervisemõju väärtuse hindamise ajakohastatud metoodika. Kohaldatakse samu rahalisi väärtusi nagu teises puhta õhu poliitika aruandes, kuid rahalise väärtuse arvutamisel võetakse arvesse ainult WHO 2021. aasta suunistes ettenähtud taset ületavat mõju (teises puhta õhu poliitika aruandes arvutati mõju rahaline väärtus kõigil tasanditel). See võimaldab analüüsis keskenduda nende kahjude rahalise väärtuse hindamisele, mis on peamiselt tingitud inimtekkelisest saastest. See hõlmab ka mõnda täiendavat mõju haigestumusele.

Täiendavad ajakohastused pärast välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamise aluseks olnud analüütilist tööd

Metoodilised erinevused tulenevad kahe algatuse modelleerimise erinevast ajastusest ja erinevatest eesmärkidest. Direktiivide läbivaatamise aluseks oleva töö puhul keskenduti suhtelistele muutustele stsenaariumite vahel sihtaastatel 2030 ja 2050, pöörates tähelepanu ka kohalikule mõjule, samas kui puhta õhu poliitika aruandes analüüsitakse ka muutusi ajas ja üldisema geograafilise käsitluse alusel.

–Erinevate mudelite ja erinevate rahvastikuprognooside kasutamine mõnes analüüsi osas. Puhta õhu poliitika aruande analüüs tugineb peamiselt GAINSi mudelile, mille puhul eeldatakse tervisemõju hindamiseks konstantset elanikkonda, et kohaldada samu metoodilisi valikuid nullsaaste eesmärgi saavutamise hindamiseks, mida kasutati eesmärgi seadmisel. Välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamise aluseks olevas töös kasutatakse saasteainete kontsentratsiooni ja sellega seotud mõju hindamiseks uEMEP mudelit, mille geograafiline täpsus on suurem.

–Samal põhjusel vaadeldakse nullsaaste eesmärgi hindamisel kogu inimtekkeliste PM2,5 heite mõju tervisele (samas kui välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamise mõjuhinnangus vaadeldakse juhtumeid, mis on tingitud kokkupuutest suurema tasemega kui WHO suunistes ettenähtud tase 5 µg/m3, kuid mis hõlmavad ka looduslikke allikaid).

–Lähtestsenaarium hõlmab kavandatud läbivaadatud tööstusheidete direktiivi põllumajanduslikke elemente.

–Pärast liikmesriikidega konsulteerimist on lähtestsenaariumit kohandatud, et see kajastaks paremini riikide poliitikat, meetmeid ja heiteinventuure.

–Ajakohastatud õhus edasikandumise koefitsientide kasutamine, mille tulemuseks võivad olla erinevad ruumilised levikumustrid.

–Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni mõjude koordineerimiskeskuse 2021. aastal ajakohastatud ökosüsteemide kriitilise koormuse andmebaasi kasutamine.

–Lisaks nendele metoodilistele uuendustele analüüsitakse kolmandas puhta õhu poliitika aruandes täiendavaid stsenaariume, mis kajastavad eelkõige Ukraina-vastasest sõjast ja kavast „REPowerEU“ tulenevaid muutusi energialiikide jaotuses ning üleminekut pooltaimetoitlusele.

Need erinevused metoodikas võivad mõnel juhul põhjustada kolmandas puhta õhu poliitika aruandes ja välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamise aluseks olevas analüüsis erinevaid tulemusi.

(1)     https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2660 .

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus ning direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta.

(3)    Direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist.

(4)    Vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), ammoniaak (NH3), muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan (metaanita LOÜ) ja tahked peenosakesed (PM2,5).

(5)    COM(2022) 542.

(6)    WHO, 2021: WHO Global Air Quality Guidelines .

(7)     https://environment.ec.europa.eu/topics/air/reducing-emissions-air-pollutants/emissions-inventories_en#review-of-national-emission-inventories .

(8)    COM(2022) 586 (Euro 7) ja COM(2022) 156 (läbivaadatud tööstusheidete direktiiv). Nõukogu ja Euroopa Parlament arutavad neid ettepanekuid (nagu ka teisi käesolevas aruandes nimetatud komisjoni ettepanekuid) ning seetõttu võivad need muutuda.

(9)    SWD(2022) 545 final.

(10)     https://ec.europa.eu/clima/eu-action/european-green-deal/delivering-european-green-deal_en .

(11)    COM(2022) 674.

(12)    COM(2021) 400 final.

(13)    Vastavalt direktiivi artiklile 13.

(14)     https://www.eea.europa.eu/publications/air-quality-in-europe-2021/air-quality-status-briefing-2021 .

(15)    Euroopa Keskkonnaameti aruanne nr 22/2018 .

(16)    Euroopa Keskkonnaamet, „Health impact of air pollution in Europe 2022“, 2022. Selleks et olla kooskõlas varasema puhta õhu poliitika aruande analüüsiga, põhineb see hinnang õhusaaste kontsentratsiooni seirel ja hõlmab ainult neid enneaegseid surmajuhtumeid, mis on tingitud WHO õhukvaliteedi suunistes ettenähtud taset ületavast õhusaastest, erinevalt muudest 4. jaos esitatud hinnangutest, mis tulenevad dokumendis Klimont jt, „Support to the development of the third Clean Air Outlook“, IIASA, 2022 (edaspidi „IIASA 2022“) esitatud modelleerimistulemustest ja kajastavad kogu mõju (sh WHO suunistes ettenähtud tasemest madalamat).

(17)    Euroopa Keskkonnaameti aruanne nr 9/2020 .

(18)    Heiteinventuurid esitatakse kaheaastase viivitusega, seega tehti 2020.–2029. aasta kohustusi puudutav vastavuskontroll esimest korda 2022. aastal.

(19)     https://www.eea.europa.eu/publications/national-emission-reduction-commitments-directive-2022 ; need arvud põhinevad liikmesriikide andmetel, mitte komisjoni poolt hiljem kontrollitud ja läbivaadatud andmetel.

(20)    2030. aasta kliimaeesmärgi kava mõjuhinnangu (SWD(2020) 176 final) MIX-stsenaariumi tulemused näitavad, et pakett vähendaks 2030. aastal PM2,5, NOx ja SO2 heidet vastavalt 4 %, 7 % ja 17 % võrreldes varem kokkulepitud kliima- ja energiapoliitikaga.

(21)    COM(2021) 556 final; nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid 2022. aasta oktoobris esialgsele poliitilisele kokkuleppele.

(22)    Välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamist toetava mõjuhinnangu jaoks tehtud tundlikkusanalüüsi on lõimitud tööstusheidete direktiivi läbivaatamise ettepaneku täiendavaid aspekte, eeldades, et 2030. aastal on läbivaadatud tööstusheidete direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate tööstusettevõtete PM2,5, SO2 ja NOx heide 20 % väiksemad võrreldes lähtestsenaariumi 2030. aasta heitetasemetega. Tulemused on üsna stabiilsed ja toovad kaasa vaid väga väikesi muutusi PM2,5 ja NOx kontsentratsioonitasemetes. Kõige positiivsemalt mõjutatud saasteaine on kindlasti SO2, mille koguheide ELis peaks prognooside kohaselt vähenema 2030. aastaks 10 % võrra võrreldes lähtestsenaariumiga, kuid see ei muudaks NEC direktiivis sätestatud heitkoguste vähendamise kohustuste täitmist, mis on prognooside kohaselt niigi hea.

(23)    Eesti, Itaalia, Kreeka, Rootsi, Soome.

(24)    Kõigi käesolevas aruandes nimetatud stsenaariumite kirjeldus on esitatud IIASA 2022 3. jaos. Kõik siin esitatud tulemused pärinevad GAINS-mudelist ( https://gains.iiasa.ac.at/gains ).

(25)    Vastavalt NEC direktiivi artikli 4 lõikele 2 määratakse heitkoguste 2025. aasta soovituslik tase kindlaks lineaarses vähendamiskavas, milles võetakse arvesse 2020. aastaks seatud heitkoguste vähendamise kohustustes määratud heitetasemeid ja 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise kohustustes määratud heitetasemeid. Hindamine toimub seega maksimaalse lubatud heitetaseme alusel, mis on 2020.–2029. ja 2030. aasta heitkoguste vähendamise kohustustest tulenevate maksimaalsete lubatud tasemete keskmine.

(26)    Belgia, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Malta, Soome.

(27)    Tuginedes Teadusuuringute Ühiskeskuse välja töötatud stsenaariumile, mida rakendatakse CAPRI mudelis, eeldades, et inimese toidust saadav koguenergiavajadus on 2 500 kcal/päevas (pärast jäätmeid), nagu on sätestatud EAT-Lanceti komisjoni ettepanekus (Willet jt, „Food in the Anthropocene: the EAT–Lancet Commission on healthy diets from sustainable food systems“ , The Lancet, kd 393 (10170), 2019). Üleminek pooltaimetoitlusele toimub GAINSi mudeli kohaselt alates 2020. aastast ja suureneb vähehaaval kuni täieliku rakendamiseni 2050. aastal.

(28)    Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, Rumeenia, Saksamaa, Tšehhi Vabariik, Ungari ei täida tõenäoliselt oma heitkoguste vähendamise kohustust.

(29)    Maksimaalne tehniliselt teostatav heitkoguste vähendamise stsenaarium, millele viidatakse kui „kõigile tehnilistele meetmetele“.

(30)    Modelleerimisraamistiku kirjeldus ja kõigi käesolevas aruandes nimetatud mõjuelementide hindamine on esitatud dokumendis IIASA 2022.

(31)    Eelkõige kodumajapidamiste kütte puhul on kondenseeruvate peenosakeste heide osakaalu poolest hinnanguliselt umbes sama suur kui filtreeritav heide, mida kõige sagedamini arvesse võetakse. Üksikasjalikum teave on esitatud IIASA aruande lisas.

(32)    Liikmesriikide esitatud heiteinventuurid ei ole selles küsimuses alati olnud täielikult võrreldavad, eeskätt seetõttu, et küttesektorist pärit kondenseeruvate peenosakeste heite (elamute kütmisel põletamisest tekkiv heide) arvessevõtmise meetodite suhtes puudub teaduslik konsensus. Seda teemat arutatakse piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni raames ( https://emep.int/publ/reports/2020/emep_mscw_technical_report_4_2020.pdf ).

(33)    Põhjamaade Ministrite Nõukogu jaoks läbi viidud uuringu raames välja töötatud küttesektori ühtsete heitekoefitsientide kogum (Simpson jt, „Revising PM2.5 emissions from residential combustion, 2005-2019; Implications for air quality concentrations and trends“ , Põhjamaade Ministrite Nõukogu, 2022).

(34)    Selle üle on konsulteeritud liikmesriikidega.

(35)    IIASA 2022 sisaldab erinevusi kajastavaid kaarte, millel võrreldakse 2015. aasta PM2,5 kontsentratsioone, mida hinnati GAINSi mudelis standardkeskkonnas ja kasutades Simpson jt (2022) uut ühtset heitekoefitsientide kogumit. Need näitavad, et ühtsete heitekoefitsientide kasutamise korral on ka piirkondi, kus modelleeritud kontsentratsioonid veidi vähenevad.

(36)    NEC direktiivi artikli 4 lõike 3 punkt d.

(37)    Liikmesriikidega peetud konsultatsioonide käigus arutati põllumajanduse NOx ja metaanita LOÜ heite GAINSi kaasamise eeldusi.

(38)    Kui analüüsida ELis pooltaimetoitlusele ülemineku mõju (mille tulemusel väheneks ammoniaagiheide), siis saavutataks eesmärk 2035. aastaks.

(39)    Need tulemused on suures osas kooskõlas välisõhu kvaliteedi direktiivi käsitleva mõjuhinnanguga.

(40)    Õhusaaste mõju tervisele ei tähenda mitte ainult suremust, vaid hõlmab ka haigestumust. Mõju on analüüsitud ja selle rahaline väärtus on välja arvutatud, et hinnata nii majanduslikku mõju kui ka väiksemast õhusaastest tulenevat kasu (vt punkt 4.2).

(41)    See tulemus kehtib sõltumata rahvastiku arengu eeldustest (kas staatiline, nagu siin on esitatud, või dünaamiline) ja tervisemõju eeldustest.

(42)    Kasutades sama meetodit nagu teises puhta õhu poliitika aruandes, mis oli aluseks nullsaaste eesmärkide seadmisel.

(43)    Need arvud erinevad välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamist toetavas mõjuhinnangus esitatud arvudest (vt 1. lisa).

(44)    Põhineb 2022. aasta kriitilise koormuse andmebaasil (ÜRO piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni mõjusid käsitleva töörühma mõjude koordineerimiskeskus) ja GAINSi mudelis rakendatud uusimatel allika-sihtala koefitsientidel (vt IIASA 2022).

(45)    Hinnatakse selliste ökosüsteemi aladena, kus lämmastiksaaste ületab kriitilist koormust.

(46)    III lisa 2. osa.

(47)    Suremuse kahjud moodustavad 70–91 % tervisekahjude koguväärtusest, ülejäänud osa on tingitud haigestumuse mõjust. Vahemik kajastab seda, kas suremust hinnatakse eluaastate või statistilise eluea väärtuse alusel.

(48)    Käesolevas punktis esitatud tulemuste aluseks oleva metoodika kirjeldus on esitatud dokumendis IIASA 2022.

(49)    Allpool suunistes ettenähtud taset on suurem osa saastest pärit looduslikest allikatest.

(50)    Vahemik kajastab seda, kas suremust hinnatakse eluaastate või statistilise eluea väärtuse alusel; väärtus on väljendatud aasta kohta 2015. aasta hindades.

(51)    Seda mõju hinnatakse eutrofeerumisest tingitud ökosüsteemiteenuste vähenemise kaudu üksnes Natura 2000 aladel. Ökosüsteemiteenuste üldist vähenemist seetõttu alahinnatakse.

(52)    Heitkoguste vähendamise meetmetest saadav puhaskasu on kindel kõigi tundlikkusjuhtumite puhul (suremuse hindamise mõõdikud, õhusaastega kokkupuute tasemed jne).

(53)    Selle mõju on arvutanud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, kasutades mudelit GEM-E3 ( https://joint-research-centre.ec.europa.eu/gem-e3_en ). Üksikasjade kohta vt IIASA 2022 punkt 4.4.5.

(54)    Dechezleprêtre, A., Rivers, N. ja Stadler, B., „The economic cost of air pollution: Evidence from Europe“, OECD Economics Department Working Papers, 2019.

(55)    COM(2022) 230.

(56)    Komisjon tegi ettepaneku suurendada 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 45 %-ni ja energiatõhususe eesmärki 13 %-ni.

(57)    COM(2022) 230 ja SWD(2022) 230.

(58)    COM(2022) 360 ja nõukogu määrus (EL) 2022/1369.

(59)    COM(2022) 591.

(60)    Kõrgemad saasteainete kontsentratsioonid mõjutavad kõige enam Austriat, Bulgaariat, Poolat ja Rumeeniat. Hinnangulised muutused ei ületa siiski PM2,5 kontsentratsioonitaseme 1,5 µg/m3 tõusu.

(61)    SO2 on samuti oluline, kuid nõuetele vastavuse saavutamise väljavaated ei muutu, võttes arvesse suurt marginaali, millega kõik liikmesriigid prognooside kohaselt oma SO2 vähendamise kohustuse täidavad.

(62)    COM(2020) 663 final.

(63)    Euroopa Keskkonnaameti 2022. aasta andmed.

(64)    Andmed ELi heiteinventuurist, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile 27. mail 2022 (sh maakasutussektor).

(65)    Selle kirjelduse üksikasjad on saadud kliima ja puhta õhu kaitse koalitsioonilt (https://www.ccacoalition.org).

(66)    Võime peegeldada päikesevalgust.

(67)    Üleilmse metaaniheite vähendamise lubadusega seotud ELi metaani tegevuskava (2022) hinnangul väheneb metaaniheide tegevuskava poliitikastsenaariumi kohaselt ajavahemikul 2020–2030 umbes 23 % (https://www.ccacoalition.org/en/resources/national-methane-action-plans).

(68)     https://www.globalmethanepledge.org/ .

(69)    Piiriüleste saasteainete seiret saab oluliselt tõhustada ELi kosmoseandmete ja -teenuste abil.

(70)    Väiksemad ja isoleeritumad liikmesriigid saaksid suuremal määral kasu heite vähendamisest ELi-välistes naaberriikides ning väiksemast heitest rahvusvahelises laevanduses (eriti saarte puhul).

(71)

     Austria, Belgia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Poola ja Ungari.

(72)    Paljud liikmesriigid otsustasid käsitleda ammoniaagiheidet oma ühise põllumajanduspoliitika strateegilistes kavades ja/või siseriiklikes õigusaktides.

(73)    Kaasa arvatud ELi toetuse kaudu, nagu tehnilise toe instrument ( https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-instrument/technical-support-instrument-tsi_et ) ning ELi rahastatud teadus- ja innovatsioonialgatused, mis on seotud õhusaaste ennetamise ja heastamisega ( https://research-and-innovation.ec.europa.eu/document/c9d4c0b5-f85e-4599-986d-e6b2438229fc_en ).