EUROOPA KOMISJON
Brüssel,15.11.2022
COM(2022) 592 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi vetikasektori muutmine tugevamaks ja kestlikumaks
{SWD(2022) 361 final}
1.Sissejuhatus
Kätte on jõudnud aeg kasutada Euroopas täielikult vetikate kui taastuva ressursi potentsiaali. Vajadus tagada tooraine- ja energiavarustuse kindlus on muutunud veelgi pakilisemaks seoses Venemaa põhjendamatu ja provotseerimata sõjalise agressiooniga Ukraina vastu, mis mõjutab väetiste, loomasööda koostisosade ja energia kättesaadavust. See „õhutab ülemaailmset energia-, tooraine- ja toiduhindade tõusu ning suurendab ebakindlust – need on tegurid, mis pidurdavad majanduskasvu ja suurendavad inflatsioonisurvet kogu maailmas“.
Maailma rahvastiku kasv, ressursside ammendumine, keskkonnasurve ja kliimamuutused nõuavad teistsugust lähenemist toidu- ja majandussüsteemidele. Selleks on oluline töötada välja uued ja kestlikud viisid maailma kiiresti suureneva elanikkonna toitmiseks. Kuidas? Esiteks, võttes kasutusele tohutu, kuid liiga vähe tähelepanu saanud ressursi, milleks on mered ja ookeanid – praegu on need inimtoidu allikaks vaid 2 % ulatuses, kuigi katavad üle 70 % Maa pinnast.
Euroopa rohelises kokkuleppes, strateegias „Talust taldrikule“ ja säästva sinise majanduse teatises on toodud esile kasvatatud mereandide potentsiaal vähese süsinikujalajäljega toidu- ja söödavalgu allikana. Strateegias „Talust taldrikule“ on rõhutatud vetikate kui olulise alternatiivse valguallika rolli jätkusuutlikus toidusüsteemis ja ülemaailmses toiduga kindlustatuses.
ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegilistes suunistes aastateks 2021–2030 (ELi vesiviljeluse strateegilised suunised) on rõhutatud vajadust edendada vetikate – nii makrovetikate (merevetikad) kui ka mikrovetikate – kasvatamist kui võimalust aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe mitme eesmärgi saavutamisele. Vetikakasvatus võib aidata kaasa ELi selliste eesmärkide saavutamisele, mis on seotud süsinikuheite vähendamise, saastevaba tootmise, ringluse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise, ökosüsteemide kaitse ja keskkonnateenuste arendamisega. Vetikad võivad asendada fossiilseid tooteid ning olla tooraine taimede biostimulaatorite, biopõhiste kemikaalide ja muude materjalide ning biokütuste tootmiseks. Teatises kestlike süsinikeringete kohta on toodud välja vetikate potentsiaal sinise süsinikuga seotud majanduse jaoks.
Euroopa Komisjoni kõrgetasemelise teadusnõustamise mehhanismi abil koostatud aruandes „Toit ookeanidest“ märgitakse, et merevetikate abil on võimalik rahuldada järgmise 20 aasta jooksul tekkivat üle 100 miljoni tonni täiendavat biomassi nõudlust, mida vajatakse inimtoiduks. Vetikate ja muude uute mereressursside (biomassi) tootmine ja töötlemine võib aidata pakkuda jätkusuutlikke toiduaineid ja söödatooteid, samuti ravimeid, toidulisandeid, taimseid biostimulaatoreid, biopakendeid, kosmeetikatooteid ja muid toiduks mittekasutatavaid tooteid (vt joonis 1).
Joonis 1. Vetikate biomassi kasutamine
Merevetikakasvatuse laiendamine ei tohiks aga mõjutada mere ökosüsteemide tasakaalu, samuti tuleks vältida selliste keskkonnavigade kordamist ookeanides, mida on varem tehtud maismaal.
Kuigi praegu on Euroopa vetikasektor väike, võib see saada ELi sinise biomajanduse oluliseks osaks. ELi teadusuuringute ja innovatsiooni ning entusiastliku ettevõtluse kombinatsioon on andnud ELi vetikasektorile vajaliku hoo, et areneda ja laieneda – ÜRO ülemaailmses kokkuleppes nimetatakse seda isegi merevetikate revolutsiooniks –, aidates samal ajal kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. See annab Euroopale väga hea positsiooni, et hoogsalt realiseerida oma vetikapotentsiaali järgmise kümnendi jooksul.
Organisatsiooni „Seaweed for Europe“ hinnangul võib Euroopa nõudlus merevetikate järele kasvada ligikaudu 270 000 tonnilt 2019. aastal 8 miljoni tonnini 2030. aastal ja jõuda 2030. aastal 9 miljardi euroni kõigis sektorites, kusjuures suurimad neist on sööt, toit ja taimede biostimulaatorid (väetised). Selline tootmise suurenemine võiks luua umbes 85 000 töökohta, hoida Euroopa meredest eemal tuhandeid tonne fosforit ja lämmastikku aastas, vähendada kuni 5,4 miljonit tonni CO2 heitkoguseid aastas ja leevendada survet maale16.
ELi edukas vetikatööstus, mis loob eriti rannikualade kogukondade jaoks tuhandeid töökohti, võiks olla teistele tööstusharudele heaks näiteks ja anda inspiratsiooni, kuidas muuta neid taastavamaks, innovaatilisemaks ja sotsiaalselt eeskujulikumaks. Nagu on märgitud komisjoni teatises uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks5, vaadeldakse käesolevas teatises vetikate potentsiaali ELis ja esitatakse ühtne lähenemisviis, sealhulgas sihtmeetmed, et toetada taastava vetikakasvatuse ja -tootmise laiendamist kogu ELis ning arendada ja süvalaiendada vetikate toiduks kasutamise ja muude kasutusviiside turgu.
2.Miks peetakse vetikaid Euroopas kasutamata ressursiks
Vähese rasvasisaldusega ning kiudainete, mikrotoitainete ja bioaktiivsete ühendite poolest rikkaid vetikaid, millest mõned on eriti kõrge valgusisaldusega, esitletakse sageli tervisliku ja madala kalorsusega toiduna. Oma biokeemiliste ühendite ja omaduste tõttu on vetikad väärtuslik materjal üha rohkemateks muudeks kaubanduslikeks rakendusviisideks, nt looma- ja kalasööt ja söödalisandid; ravimid; nutratseutikumid; taimede biostimulaatorid; biopakendid; kosmeetikatooted või biokütused ja reoveepuhastuses kasutamine, näiteks süsiniku ja toitainete sidumine jne. Vetikad eemaldavad toitaineid ka veeökosüsteemidest, vähendades seeläbi eutrofeerumist. Meres kasvatatavad vetikad eemaldavad mereveest süsinikku ja seega vähendavad ookeanide hapestumist. Kõiki neid võimalikke eeliseid tuleb loomulikult kaaluda kehtivate ELi õigusaktide valguses ja tasakaalustada võimalike terviseriskidega, kui see on asjakohane (nt arvestades teatavate vetikaliikide kõrget raskmetallide sisaldust).
Euroopa merevetikatööstus, mis praegu keskendub pigem merevetikate korjamisele loodusest kui kasvatamisele vesiviljelusrajatistes nagu tehakse seda Aasias, on veel üsna algusjärgus. Kui Aasia turg, 14 on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud (seal toodetud merevetikad moodustavad umbes poole maailma vesiviljelustoodangust), on Euroopas olnud merevetikatoodang seni vähene (vt joonis 2).
Joonis 2. Merevesiviljelustoodang ELis ja ülemaailmselt
.
Hoolimata oma praegusest marginaalsest osakaalust ülemaailmsel merevetikate turul
võib Euroopa, arvestades soodsaid ärivõimalusi, arendada tugevat vetikatööstust, mille keskmes on vesiviljelus ja uuenduslik merevetikakasvatus (mere permakultuur
). Selline tööstus võib võtta kasutusele Euroopa tohutute merede võimalusi ning luua samal ajal töökohti kohalikele kogukondadele, tootes tervislikke madala süsinikusisaldusega tooteid, taastades rannikuökosüsteeme (nt CO2 ja toitainete sidumine ning hapniku tootmine) ja pakkudes ökosüsteemi teenuseid.
EL on rahalises mõistes maailma suurim merevetikatoodete importija (2016. aastal 554 miljonit eurot), seega on Euroopas ilmselgelt suur nõudlus merevetikatoodete järele. See nõudlus suureneb kooskõlas tervishoiu ja kestlikkuse suundumustega. Inimeste arvukuse kasv kogu maailmas ja nende tarbimisharjumused suurendavad nõudlust vetikate ja vetikapõhiste toodete järele
ka edaspidi. ELi nõudlus vetikate ja vetikapõhiste toodete järele peaks lähiaastatel samuti suurenema (vt joonis 3). Mis puutub mikrovetikatesse, mida saab toota ka maismaal ja merest eemal, siis turunõudlus klorella
ja sinivetika spirulina
järele kasvab ELis samuti.
Joonis 3. Vetikapõhiste toodete16, nõudluse prognoositud suurenemine.
Eeldatakse, et Euroopa turu aastane kasvumäär 2025. aastaks on klorella puhul 6,4 % ja spirulina puhul 8,7 %30. Nõudlus merevetikaid sisaldavate toiduainete ja jookide järele kasvas Euroopas aastatel 2011–2015 kaks ja pool korda. ELi kasvav taimetoitlaste ja veganite kogukond – neid on praegu hinnanguliselt umbes 75 miljonit – ning keskkonna- ja terviseteadlikud tarbijad suurendavad üha enam ka nõudlust taimsete toiduainete ja toiduks mittekasutatavate toodete, sealhulgas vetikate järele.
Kõik ELi merepiirkonnad on samuti tunnistatud viljakaks alaks ja piirkonnaks, kus vetikatööstuse arengust võiks saada märkimisväärset keskkonnaalast ja sotsiaal-majanduslikku kasu. Näiteks pakuvad Atlandi ookean ja Põhjameri oma külma ja toitaineterikka veega ideaalseid looduslikke tingimusi merevetikakasvatuseks ning teadlased usuvad, et Euroopas on merevetikakasvatuseks ulatuslikke sobilikke alasid.
3.Mida on siiani tehtud ja miks ei ole see piisav?
Sinise biomajanduse tegevuskavas, mis avaldati sinise biomajanduse foorumil 2019. aasta lõpus pärast konsulteerimist ligikaudu 300 asjaomase sidusrühmaga, tõsteti esile kitsaskohad ja esitati soovitused neljas põhivaldkonnas: 1) poliitika, keskkond ja regulatsioonid; 2) rahandus ja ettevõtluse arendamine; 3) tarbijad ja väärtusahelad ning 4) teadus, tehnoloogia ja innovatsioon. Mis puudutab ELi praeguse vetikakasvatussektori ja selle kestliku kasvu potentsiaali, siis jõuti järeldusele, et vetikakasvatuse arengut on takistanud sellised tegurid nagu suured tootmiskulud, väikesemahuline tootmine, piiratud teadmised turgudest, tarbijate vajadustest ning vetikakasvatuse riskidest ja keskkonnamõjudest, samuti killustunud juhtimisraamistik. Joonisel 4 on esitatud kokkuvõte suurimatest probleemidest ning üldised ja konkreetsed võimalused nende lahendamiseks.
Viimastel aastatel on komisjon algatanud ja toetanud mitut vetikatega seotud algatust, mis on praegu rakendus- või kavandamisetapis (2021–2023). Nende hulka kuuluvad projekt EU4Algae (Euroopa vetikate sidusrühmade koostööplatvormi loomine), ELi teadusuuringute ja innovatsioonifondide taotlusvoorud („Horisont 2020“, „Euroopa horisont“) bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi investeeringud vetikasektorisse, sinise majandusega seotud ettevõtluse toetusmehhanismid (Blue Invest,
vesiviljeluse abimehhanism
).
Joonis 4. ELi vetikatega seotud algatuste probleemid, eesmärgid ja kavandatud tegevusvaldkonnad
Samuti on algatusi, mis aitavad suurendada teadmisi vetikate kohta, näiteks Euroopa mereandmete ja -vaatluste võrgustik (vetikaettevõtete kaardistamine), komisjoni biomajanduse teabekeskus, Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) biomassi uuring, vetikate uuringud seoses kliimaeesmärkide saavutamise ja toitainetega, ookeanialase kirjaoskuse ja teadlikkuse suurendamise algatused, aruka spetsialiseerumise strateegiad jne. ELi algatuse „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“ juhatus märkis oma hiljutises aruandes, et ookeanide ja vete taaselustamine on eluliselt tähtis inimeksistentsi, heaolu ja ELi kodanike elatusvahendite jaoks. Programmi „Euroopa horisont“ kaudu rakendatava algatusega „Toit 2030“
on korraldatud ja edendatud süsteemseid lähenemisviise teadus- ja innovatsioonipoliitikale, mis ühendab maa ja mere, tootjad ja tarbijad ning arendab põhimõtet „talust taldrikule ja tagasi“. See nõuab toidusüsteemide ümberkujundamist, et arvestada planeedi piiridega, pakkuda kõigile tervislikku, ohutut ja toitvat toitu ja toitumist ning säilitada mitmekesine, õiglane ja kõikehõlmav edukas toidumajandus. Algatuse „Toit 2030“ kümnest tegevussuunast ühe eesmärk on ookeanidest ja mageveevarudest saadava toidu lahenduste väljatöötamine, kusjuures vetikakasvatusel on keskne roll.
Euroopa merekasutajate sinine foorum võimaldab arutelusid sinise majanduse sektorite (nt vetikasektor kui ELi sinise biomajanduse oluline osa), sidusrühmade ja teadlaste vahel, et arendada sünergiat ja ühitada konkureerivaid merekasutusi kliimaneutraalsuse, reostuse vähendamise ning merekeskkonna kaitse ja säilitamise huvides.
Praegu kohaldatakse eelkõige merevetikate vesiviljeluse suhtes arvukalt nii ELi kui ka riiklikke õigusakte (joonis 5). Sellise killustatuse asemel võiks vetikasektor saada kasu ühtsemast lähenemisviisist.
Joonis 5. ELi õigusaktid, mis on seotud merevetikate vesiviljelusega
Iga 4. jaos loetletud meede aitab eraldi kaasa ELi vetikasektori arengule. Siiski on vaja koordineeritumat ja süsteemsemat lähenemisviisi, mille puhul lisataks olemasolevasse raamistikku täiendavaid poliitikameetmeid, nt kasutades samaaegselt eri hoobasid, et edendada ELi taastava vetikasektori arengut.
Komisjonil on keskne roll tingimuste loomisel, mis võimaldavad midagi ette võtta ELi vetikasektori praeguste takistuste kõrvaldamiseks. Samuti peaks ta tegelema ELi kodanike võimaliku murega seoses vetikate suuremahulise kasvatamise keskkonnasäästlikkuse ja ELi turule viidud vetikapõhiste toodete ohutusega.
4.Mida peab EL tegema?
ELi vetikasektori potentsiaali realiseerimiseks tuleb kogu ELis suurendada taastavat vetikakasvatust ja -tootmist ning arendada ja süvalaiendada vetikate toiduks kasutamise ja muude kasutusviiside turgu. Kui see on tehtud, avaneb ELil võimalus tagada pidev varustatus vetikabiomassiga, strateegiline sõltumatus impordist ja vetikasektori sujuv toimimine.
ELi vetikasektori kogu potentsiaali realiseerimiseks on sektori sügavama eelanalüüsi ja laiaulatusliku sidusrühmade konsulteerimise alusel töötatud välja erimeetmed. Need meetmed tuginevad olemasolevatele algatustele (vt 3. jagu eespool), parimatele kättesaadavatele teaduslahendustele, teadmistele ja andmetele ning parimatele äritavadele.
Käesolevas teatises tehakse kindlaks 23 meedet, mille eesmärk on
(1)parandada juhtimise raamistikku ja õigusakte,
(2)parandada ärikeskkonda,
(3)kaotada lüngad teadmiste, teadusuuringute, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas,
(4)suurendada ühiskondlikku teadlikkust vetikatest ja vetikapõhistest toodetest ELis ning nende omaksvõttu turul.
Teatises kirjeldatud meetmeid kavatsetakse katsetada kooskõlastatud viisil. Neid rakendatakse tihedas koostöös liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega.
Käesolevas teatises kavandatud meetmete rakendamiseks on ette nähtud teatavad rahalised vahendid ning mõned vetikatega seotud meetmed on programmi „Euroopa horisont“ raames juba lõpetatud või töös. Komisjon uurib jätkuvalt võimalusi vetikatega seotud meetmete lisamiseks eespool nimetatud ja muudesse rahastamiskonkurssidesse.
4.1.Juhtimisraamistiku ja õigusaktide parandamine
Praegu kohaldatakse merevetikakasvatuse suhtes merel või vetikakasvatuse suhtes maismaal teatavaid ELi õigusakte, näiteks neid, mis käsitlevad toiduohutust või väetisi (joonis 5) Siiski on olemas märkimisväärne killustatus valdkondades, kus puudub ELi tasandi õigusraamistik ja kehtivad erinevad riiklikud õigusaktid (nt litsentsimine, juurdepääs merealale, kasvatatavad liigid), mis sõltuvad ELi liikmesriigi sektori eripärast
ELi vetikasektor vajab seetõttu kogu ELis ühtset ja ühtlustatud juhtimist, sealhulgas lihtsustatud menetlusi ning järelevalve- ja kvaliteediraamistikku, mille lõppeesmärk on viia turule säästvalt hangitud ja ohutut biomassi sisaldavaid vetikapõhiseid tooteid. Selle eesmärgi saavutamiseks võiks vetikakasvatajate jaoks välja töötada uue vahendite komplekti vetikakasvatuseks liikmesriikides, mis oleks kohandatud eri merepiirkondade kasvatustingimustele, ning edendada vetikatega seotud sätete integreerimist riiklikesse juhtimisraamistikesse (nt mereruumi plaanid) ja strateegiatesse (nt biomajanduse strateegiad). Konkreetne meede peaks keskenduma viisidele, kuidas hõlbustada vetikakasvatajate jaoks juurdepääsu merealale vetikakasvatuseks ja lihtsustada vetikakasvatuslitsentside saamist (nt tuginedes ELi vesiviljeluse strateegilistes suunistes kavandatud suunisdokumendile ruumi kasutamise kohta, jagades häid tavasid vesiviljeluse avatud koordinatsioonimeetodi abil).
Samuti julgustab komisjon liikmesriike lisama vetikakasvatuse oma riiklikesse/piirkondlikesse ruumilistesse kavadesse vastavalt mereruumi planeerimise direktiivile, millega edendatakse kestlikku arengut ja soodustatakse eri sektorite kooseksisteerimist merealal. Parem juhtimine tähendab ka uute või täiustatud tööstusstandardite väljatöötamist vetikatoodete jaoks ning vajalike õiguslike muudatuste tegemise kaalumist.
Komisjon teeb järgmist:
1)alates 2023. aastast ja tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega töötab välja uue vetikakasvatajate vahendikomplekti;
2)teeb koostööd liikmesriikidega, et hõlbustada juurdepääsu merealale, määrata kindlaks optimaalsed alad merevetikakasvatuseks ning lisada merevetikakasvatus ja mere mitmekordne kasutamine mereruumi kavadesse;
3)töötab koos Euroopa Standardikomiteega (CEN) 2026. aasta lõpuks välja vetikate koostisainete ja saasteainete standardsed katse-, kvantifitseerimis- ja ekstraheerimismeetodid;
4)töötab koos CENiga 2026. aasta lõpuks välja vetikate biokütuse standardid ja sertifitseerimismeetodid vetikapõhiste biokütuste jaoks, mida sobib kasutada mitmesugustes transpordisektorites, eelkõige raskeveokite maanteetranspordis, lennunduses ja meretranspordis;
5)hindab alates 2023. aastast vetikapõhiste materjalide turupotentsiaali, tõhusust ja ohutust, kui neid kasutatakse väetistes, ning vajadust muuta määrust (EL) 2019/1009 ELi väetiste kohta, et hõlmata ka vetikapõhiseid materjale.
Komisjon kutsub liikmesriike üles lihtsustama vetikakasvatuse riiklikke litsentsimismenetlusi ja -haldamist
.
|
4.2.Ärikeskkonna parandamise toetamine
Taastava vetikakasvatussektori tõhusaks arenguks on hädasti vaja hästi toimivat ja soodsat ärimaastikku ning tervislikku merekeskkonda. Parem ärikeskkond suurendaks ELi tööstuse koostööd ELis ja ELiga piirnevate riikide vetikatööstusega, et valmistada vajaduse korral ette uudseid toiduaineid ja avastada liike, mida kasutatakse liikmesriikides traditsioonilise toiduna. Selle tulemuseks peaks olema ka uute vetikaliikide toomine ELi turule, nii et suureneks toiduks, söödaks või muudel eesmärkidel kasutatavate vetikaliikide valik sellel turul.
Vetikate tootmist tuleks edendada eri rahastamismehhanismide kaudu, et mitmekesistada ranniku- ja maapiirkondade kogukondade majandustegevust ning sissetulekuallikaid. Eelkõige julgustab ja toetab komisjon katseprojektide kaudu kalurite karjääri ümberorienteerumist taastavale ookeaniviljelusele.
Sihtotstarbelist toetust tuleks pakkuda uuenduslikele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kasutades parimal viisil ära turuanalüüsi ja tugevdades investorite suutlikkust mobiliseerida kapitali suure potentsiaaliga ettevõtete/tehnoloogiate jaoks, valmistades ette uusi kestlikkuse koolituspakette VKEdele ning pakkudes tehnilist abi ettevõtjatevahelise koostöö kiirendamiseks. Samuti tuleks hinnata vetikapõhistest toodetest saadud toitainete võimalikku kasutamist ja ekstraheerimist ning vetikapõhiste toodete lisamist keskkonnamärgistuse ja keskkonnahoidlike hangete raamistikku.
Komisjon teeb järgmist:
6)alates 2023. aastast uurib koos vetikatööstusega vetikaturgu ning teeb ettepanekuid turgu stimuleerivate mehhanismide kohta, et toetada ja edendada tehnoloogiasiiret teadusuuringutest turule;
7)2024. aasta lõpuks töötab heade tavade, söödanäitajate ja muu asjakohase teabe põhjal välja konkreetsed suunised, et edendada kalapõhise sööda asendamist vetikapõhise söödaga;
8)teeb koostööd vetikatööstuse ja liikmesriikidega, selleks et
A.selgitada välja õiged ja ohutud alternatiivid eri allikatest pärit toitainete ja CO2 kasutamisele mikrovetikakasvatuseks ja mahepõllumajanduslikuks sertifitseerimiseks;
B.edendab toitainete ekstraheerimist vetikate biomassist;
C.toetab vetikakasvatamise ja -tootmise keskkonna- ja kliimamõju olelusringi hindamist, kaaludes merevetikakasvatuse keskkonnamõju ja jätkusuutlikkuse mõõtmiseks vajalike seiremeetodite ja -näitajate väljatöötamist;
9)rahastab 2023/2024. aastal katseprojekti (katseprojekte), millega toetatakse kalurite karjääri ümberorienteerumist kalapüügilt taastavale ookeaniviljelusele;
10)suurendab sihipärast toetust uuenduslikele VKEdele ja projektidele vetikasektoris BlueInvest platvormi laiendatud tegevuse kaudu;
11)alates 2023. aastast hõlbustab merealade ja makropiirkondade koostööd, edendades uuenduslikke piirkondadevahelisi partnerlusi (nt sinine biomajandus, mis keskendub vetikatele), aruka spetsialiseerumise strateegiate (Smart Specialisation Strategies, 3S) ja säästva sinise majanduse platvormi kaudu.
|
4.3.Lünkade täitmine teadmiste, andmete, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas
Tehnoloogia areng, innovatsioon ja paremad teadmised on väga olulised taastava vetikakasvatuse ja -tootmise edendamiseks ELis. ELi vetikasektorit käsitleva usaldusväärse teabe, sealhulgas sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaalaste andmete kättesaadavus on praegu piiratud. See aeglustab vetikatootmise turgude arengut ja süvalaiendamist. Vetikate potentsiaali kindlakstegemine Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks nõuab sihipärast teaduskoostööd, mida saab teha ELi programmi „Euroopa horisont“ raames, sealhulgas säästva sinise majanduse partnerluse ja ELi algatuse „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“ spetsiaalsete projektikonkursside kaudu.
Peamised vetikate tootmismeetodid on väljatöötamisel (vt joonis 6), kuid on vaja arendada uuenduslikke seadmeid, et suurendada vetikasektori tootlikkust ja vetikapõhiste toodete kvaliteeti. Selliste seadmete hulka võiksid kuuluda suuremahulised (võimaluse korral automatiseeritud) kasvatus- ja töötlemissüsteemid, kontrollsondid koos juhtimissüsteemidega jne, mis võivad vähendada ettearvamatuid biomassi kadusid ja tööjõukulusid. Uuenduslikel seadmetel võib olla oluline roll ka tootmisahela järgmise etapi protsesside parandamisel, näiteks biorafineerimistehased kogu makro- ja mikrovetikate biomassi ja mitte vaid väikese hulga aktiivsete komponentide töötlemiseks, samas kui ülejäänud biomass läheb raisku. Samuti on vaja kõrvaldada süsteemsed innovatsioonitõkked ja kiirendada vetikapõhiste toodete turulepääsu.
Samuti tuleks omandada paremad teadmised looduslike merevetikate korjamise keskkonnamõjude ja ELi rannikule uhutud merevetikate koguste kohta, et hinnata, millises koguses võib seda liiki biomass pakkuda ELi ettevõtetele jätkusuutlikke ärivõimalusi. Vetikakasvatussektor saaks kindlasti kasu kogu ELi hõlmavast tsentraliseeritud lähenemisviisist, mis näeb ette Euroopa merevetika tüvekultuuride säilitamise. Selline lähenemisviis aitaks samuti säilitada merevetikate bioloogilist mitmekesisust.
Joonis 6. Põhilised vetikatootmismeetodid Euroopas
Hoolimata võimest eemaldada süsinikku ja vähendada ookeanide hapestumist on merevetikad siiani nn sinise süsiniku hindamisel enamasti tähelepanuta jäetud. Kuid uuringud näitavad, et hoovused võivad makrovetikaid eemale kanda ja ladestada süsiniku sidujatesse väljaspool makrovetikate elupaiku. Süsinikku võib siduda ka vetikate muundamisel kestlikeks toodeteks, näiteks vetikapõhisteks ringlusmaterjalideks (sealhulgas pakenditeks). Nende protsesside selgitamine ja kvantifitseerimine võib pakkuda vesiviljelustootjatele täiendavaid stiimuleid (nt sinise süsiniku krediit) oma tegevuseks, näiteks taastavaks merevetikakasvatuseks ja integreeritud vetikatootmiseks.
Kuid vaja on rohkem teadmisi elujõuliste võimaluste kohta, kuidas parandada poliitikat ja õiguslikku korraldust, et kaasata sinine süsinikdioksiid kui looduslik kliimalahendus; uurida rahalisi lähenemisviise ja arvepidamisvahendeid seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste ning süsiniku eemaldamise ja sidumisega vetikate abil ning kuidas seda mõjutavad vetikakasvatus ja kasutamine; selgitada omandiõigusi; koostada loetelu arenevatest tehnoloogiatest (nt sensorid) ja arvutusvahenditest (nt tehisintellekt, plokiahelad), et mõõta ja rahastada sinise süsiniku sidumist väikeste kuludega ning parandada meie arusaamist sinise süsiniku tsükli vähem tuntud aspektidest (nt merevetikate panus). Samuti on vaja paremini mõista sinise süsinikuga seotud majanduse, eelkõige sinise süsinikuga põllumajanduse ja süsiniku eemaldamise sertifitseerimise teostatavust ja arenguperspektiive. Innovatiivsete lähenemisviiside (näiteks mere permakultuur) abil saaks merevetikakasvatust hõlbustada ka Vahemere ja Atlandi ookeani lõunapoolsete ELi avamerepiirkondade vetes, kus veesügavus on selleks sobiv.
Teadmised
Komisjon teeb järgmist:
12)integreerib 2023. aasta lõpuks vetikasektori teadmised ELi vesiviljeluse abimehhanismi;
13)korraldab 2025. aasta lõpuks ja koostöös asjaomaste sidusrühmadega uuringu, et saada paremini teada, kuidas merevetikate abil leevendada kliimamuutusi ja milline on merevetikate roll sinise süsiniku sidujana;
14)hindab 2025. aasta lõpuks koostöös teadlaste ja akadeemiliste ringkondade esindajatega võimalusi kogu ELi hõlmava lähenemisviisi rakendamiseks merevetikate bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, hoides ja dokumenteerides Euroopa merevetikate tüvekultuure tsentraliseeritud biopanga võrgustikus või andmepangas;
15)alates 2023. aastast ja vastavalt Euroopa Toiduohutusameti nõuannetele alustab arutelusid vetikates leiduvate saasteainete ja joodi piirnormide kehtestamise ja/või uue seiremeetodi soovituse vastuvõtmise üle nende vetikaliikide kohta, mille puhul ei ole saasteainete esinemisest piisavalt andmeid, et kehtestada piirnorme;
16)alates 2023. aastast ja koostöös liikmesriikidega uurib olemasolevaid seirekavasid ja kättesaadavaid andmeid loodusest ja ELi ranniku mereheidisest merevetikate korjamise kohta.
Tehnoloogia areng ja innovatsioon
Komisjon teeb järgmist:
17)toetab programmi „Euroopa horisont“ ja muude ELi teadusprogrammide kaudu uute ja täiustatud vetikate töötlemise süsteemide ja uudsete tootmismeetodite väljatöötamist kõrge väärtusega ühendite jaoks, mis on traditsiooniliselt pärit vetikatest (nt biorafineerimine, täppiskääritamine, rakuvabad süsteemid), töödeldes vetikaid, et valmistada ringmajanduslikke biopõhiseid tooteid mitmekordseks kasutuseks;
18)toetab koos liikmesriikidega programmi „Euroopa horisont“ ja muude ELi teadusprogrammide kaudu paremate ja kohandatavate vetikakasvatussüsteemide (nt integreeritud multitroofne vesiviljelus, mere mitmeotstarbeline kasutus, avamere vesiviljelus, fotobioreaktorid ja vetikapoonika) või meetodite (nt rakupõhine merekultuur ja makrovetikad mahutites) väljatöötamist, et tulla toime makro- ja mikrovetikate tootmissüsteemide praeguste tehniliste piirangutega;
19)tegeleb vetikapõhiste biokütuste jaoks eriomaste tehnoloogiliste ja süsteemsete probleemidega ning määrab kindlaks turu kasutuselevõtu meetmed programmi „Euroopa horisont“ raames.
Andmed
Komisjon teeb järgmist:
20) koostab alates 2023. aastast ülevaate vetikatega seotud andmete (nt tootmine, tööhõive, käive ja muud sotsiaal-majanduslikud andmed) kättesaadavusest ning annab soovituse selliste andmeallikate tsentraliseerimiseks.
|
4.4.Ühiskondliku teadlikkuse suurendamine vetikatest ja vetikapõhistest toodetest ning nende omaksvõtt turul
ELi tarbijad ja kodanikud ei ole sageli teadlikud vetikakasvatuse ja vetikapõhiste toodete paljudest eelistest, alates mere ökosüsteemide taaselustamisest kuni vähese süsinikdioksiidiheitega toodete loomise ja sinise majanduse töökohtade tekitamiseni. Kasvav ühiskondlik teadlikkus vetikatest ja vetikapõhistest toodetest võib suurendada nõudlust nende järele, ergutades ELi vetikasektori arengut.
Teadmisi sinise biomajanduse sektorist saab suurendada koolide haridusprogrammide, merevetikate kokandusesitluste, teemakohaste voldikute ja ajakirjandusartiklite ning sotsiaalmeedia kampaaniate kaudu. Tarbijate käitumise ja vetikapõhiste toodete eelistuste sihipärane analüüs aitaks samuti saada ettekujutuse sellest, mille kohta teadmised puuduvad ja mis suunas arendada vetikapõhist äritegevust, mistõttu tuleb korraldada teadlikkuse suurendamise algatusi.
Komisjon teeb järgmist:
21)alates 2023. aastast toetab tarbijate teadlikkuse suurendamist järgmistel viisidel:
A.teeb tarbijakäitumise ja eelistuste analüüsi
vetikapõhiste toodete tajumise kohta;
B.käivitab kogu ELi hõlmava(d) ja/või vajaduse korral piirkondliku(d) või kohaliku(d) teabekampaania(d), et propageerida vetikapõhiste toodete eri kasutusviise ja eeliseid
;
22)tõstab vetikapõhiste toodete kestlikkuse profiili ELi säästva toidu märgistamise raamistikus, sealhulgas kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamisstandardites ja keskkonnahoidlike riigihangete algatustes, mis on kavandatud osana „Talust taldrikule“ strateegias;
23)edendab alates 2023. aastast koos EU4Ocean platvormi ja liikmesriikidega koolidele ja ülikoolidele suunatud teadlikkuse suurendamise meetmeid sinise biomajanduse ja uuenduslike lahenduste kohta taastava vesiviljeluse valdkonnas.
|
5.Järeldused
Viivitamata tegutsedes saab EL kasutada võimalust tegeleda võimalike tõrgetega ja mitte ainult vastata kasvavale huvile vetikate kui alternatiivse tooraine kasutamise vastu eri majandusvaldkondades, vaid ka anda tõuke majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt ohutu, taastuva ja konkurentsivõimelise ressursi arendamiseks ELi ja rahvusvahelise vetikapõhiste toodete kasvava turu jaoks. Nagu „Euroopa horisondi“ algatuses „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“ on öeldud, on ookeanide ja vete taaselustamine eluliselt tähtis inimeksistentsi, heaolu ja ELi kodanike, eelkõige rannikukogukondade elatusvahendite jaoks. Vetikad võivad mängida selles olulist rolli.
Euroopa rohelise kokkuleppe raames mängib see algatus olulist rolli praeguste keskkonna- ja kliimaprobleemide muutmisel ärivõimalusteks. See pakub integreeritud ja süsteemset lähenemist, et luua sünergiat juba käimasolevate meetmete vahel ja teha ettepanekuid uute meetmete kohta, mida kirjeldatakse käesolevas teatises. Selline integratsioon ja koordineerimine on väga oluline ELi eelarve tõhusa rakendamise ja aruka majandusliku kohaldamise tagamiseks, tagades sünergia ja maksimeerides teadmiste jagamist.
ELi vetikasektor on noor ja dünaamiline, koos kiiresti muutuva tööstuse, pidevalt suurenevate teadmiste ja üha arvukamate teadusprojektidega. Komisjon koostab 2027. aasta lõpuks aruande, milles hinnatakse käesoleva teatise rakendamisel tehtud edusamme.