EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52022DC0452
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS EU response to COVID-19: preparing for autumn and winter 2023
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi sammud võitluses COVID-19 vastu: valmistumine sügiseks ja 2023. aasta talveks
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi sammud võitluses COVID-19 vastu: valmistumine sügiseks ja 2023. aasta talveks
COM/2022/452 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,2.9.2022
COM(2022) 452 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi sammud võitluses COVID-19 vastu: valmistumine sügiseks ja 2023. aasta talveks
1.SISSEJUHATUS
COVID-19 suvine laine, mille põhjuseks olid tüved omikron BA.4 ja BA.5, tuletas väga selgelt meelde, et pandeemia ei ole veel lõppenud. Juuni algusest kuni juuli keskpaigani COVID-19 juhtude arv 1 ELi-s/EMP-s kolmekordistus. Seejärel on haigusjuhtude arv taas vähenenud, kuid on 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas endiselt suur. Samuti on selles vanuserühmas sagenenud haigestumistest tulenev hospitaliseerimine ja intensiivraviosakonda (IRO) vastuvõtmine 2 . Kokku sureb ELi-s/EMP-s igal nädalal COVID-19 tõttu ikka veel rohkem kui 2 300 inimest.
Need arvud on murettekitavad ka seetõttu, et tõenäoliselt alahindavad need tegelikku olukorda ega võta arvesse selliseid tagajärgi nagu pikk COVID või pandeemia mõju vaimsele tervisele. Lisaks on kõik riigid tühistanud enamiku piirangutest ja nende elanikud kannatavad pandeemiaväsimuse all, mis võib põhjustada muutusi käitumises. Need tegurid lihtsustavad viiruse kiiret levikut EL-is, ning see avab ukse uutele tekkivatele variantidele, mis võivad vältida immuunsust, levida kergemini või põhjustada raskemat haigust. Seega on võimalik, et kui viirus väljub kontrolli alt ja uusi nakkusi ei hoita ära, siis muutuvad pandeemiale reageerimisel kalli hinnaga saavutatud edusammud asjatuks.
Alates käesoleva aasta aprilli lõpust ei ole COVID-19 vaktsiine EL-is peaaegu üldse manustatud. 7,5% 60-aastastest ja vanematest inimestest on endiselt vaktsineerimata ning 16,3% ei ole saanud oma esimest tõhustusdoosi. Täiskasvanute vaktsineerituse määra kohaselt on 14,1% 18-aastastest ja vanematest inimestest vaktsineerimata ja 35,5% ei ole saanud oma esimest tõhustusdoosi. Kuigi vaktsiinid kaitsevad jätkuvalt väga hästi haiguse raskete tagajärgede (raske haigus, hospitaliseerimine ja surm) eest, siis kaitse siiski väheneb, sest enamik inimesi sai oma viimase süsti mitu kuud tagasi. Elanikkonna immuunsust mõjutab laialdane kokkupuude omikroniga, erinev vaktsineerituse määr nii riikide sees kui riikide vahel ning läbipõdemisel või vaktsineerimisel omandatud immuunsuse nõrgenemine.
Viimased kaks aastat on näidanud, et EL võib sel sügisel ja talvel seista silmitsi uue COVID-19 lainega. Kui inimesed naasevad puhkuselt, koolid taasavatakse ja külm ilm sunnib inimesi sotsiaalseid kokkusaamisi korraldama siseruumides, võib nakatumise määr veelgi suureneda. Samuti on tõenäoline, et EL seisab talvehooajal silmitsi ka muude tavapäraste hingamisteid ohustavate viiruste, sealhulgas gripi aktiivse levikuga. Selline prognoos on väljakutseks juba niigi ülekoormatud riiklikele tervishoiusüsteemidele ja nende töötajatele kogu EL-is.
Käesoleva teatisega, mis tugineb aprillis väljapakutud meetmete kogumile, 3 kutsutakse EL-i liikmesriike võtma kasutusele asjakohaseid integreeritud strateegiaid ja meetmeid, et aidata sellel sügisel ja talvel vältida COVID-19 puhangut, ning looma vajalikke struktuure, mis võimaldavad tulevastele haiguspuhangutele jätkusuutlikult reageerida. Lisaks kutsub komisjon EL-i liikmesriike jätkama valmisolekuks vajalike sammude koordineerimist kogu ELi-s enne järgmist lainet ja rakendama vaktsineerimisprogramme. Jätkates tegutsemist kohe, saame piirata eeldatavat survet tervishoiusüsteemidele, majandushäireid ja ühiskonna ees seisvaid väljakutseid.
2.COVID-19 VAKTSIINI ARENDAMINE JA KÄTTESAADAVUS SÜGISEKS JA TALVEKS
COVID-19 vaktsiinide arendamist võib pidada teaduslikuks triumfiks. Hinnangute kohaselt päästis nende edukas kasutuselevõtt esimesel aastal maailmas ligi 20 miljonit inimelu 4 . Võttes arvesse omikroni BA.4 ja BA.5 tüvede põhjustatud uut pandeemialainet on oluline tugevdada sõnumit, et praegused COVID-19 vaktsiinid (algse SARS-CoV-2 viiruse vastu suunatud monovalentsed vaktsiinid) pakuvad jätkuvalt tugevat kaitset hospitaliseerimise, raske haiguse ja surma vastu. Vaktsineerimine on jätkuvalt kõige usaldusväärsem viis raske haiguse vältimiseks ja seega ka COVID-19 põhjustatud suremuse vähendamiseks.
Samal ajal arendavad vaktsiinitootjad kohandatud mRNA vaktsiine, mida manustatakse tõhustusdoosina ja mis võtavad sihikule omikronvariandid. Euroopa Ravimiamet (EMA) kiitis heaks Comirnaty ja Spikevaxi vaktsiinide kohandatud versioonid, mis on suunatud algse SARS-CoV-2 viiruse ja omikron BA.1 allvariandi vastu, ning andis neile septembri alguses Komisjoni poolt 2021. aastal kinnitatud kiirendatud menetluse alusel EL-is müügiloa 5 . Euroopa Ravimiamet on alustanud ka algse SARS-CoV-2 viiruse ja selle omikroni allvariantide BA.4 ja BA.5 jaoks kohandatud Comirnaty versiooni jooksvat läbivaatamist, et anda sügisel kiirendatud korras müügiluba. Oodatakse, et kohandatud mRNA-vaktsiinid pakuksid tugevamat ja laialdasemat kaitset praeguste ja tulevaste probleemsete variantide eest.
Valgupõhiste vaktsiinide teine kategooria, mida oodatakse lähinädalatel, peaks kaitsma SARS-CoV-2 variantide eest ning täiendama mitmekesist vaktsiiniportfelli ja vaktsineerimisstrateegiate valikut 6 . Praegu ELis kättesaadavates Nuvaxovidi ja VLA2001 vaktsiinides kasutatakse ohutuid ja tõhusaid tavapäraseid vaktsiiniplatvorme, mis võivad suurendada COVID-19 vastu vaktsineerimise vastuvõetavust. Lisaks pakuvad Vidprevtyn ja PHH-1V vaktsiinid, mis on suunatud COVID-19 probleemsete variantide muudele tüvedele, tõhusat alternatiivi tõhustusdoosi manustamisel kasutatavatele mitmesugustele muudele vaktsiinidele. ELi vaktsiinilepingutega tagatakse, et liikmesriikidel on juurdepääs neile uusimatele vaktsiinidele vajalikes kogustes niipea, kui need on kättesaadavad. Käesoleva aasta augustis allkirjastati ettevõttega HIPRA esimene ühishanke raamleping COVID-19 vaktsiini kohta.
Ei ole võimalik prognoosida, millised variandid on sügisel ja talvel valdavad, kuid liit tagab jätkuvalt juurdepääsu ulatuslikule ja paindlikule vaktsiinide valikule, mis tagavad väga hea immuunsuse SARS-CoV-2 suhtes.
Tänu ELi vaktsiinistrateegiale 7 on liikmesriigid valmis kavandama ja käivitama enne sügist oma vaktsineerimiskampaaniad, mis hõlmavad ka kohandatud vaktsiine, pakkudes vajaduse korral täiendavat tõhustusdoosi lähtuvalt selliste vaktsiinide omadustest ja riiklikest soovitustest. Komisjon jätkab koostööd tootjatega ning seab prioriteediks, et liikmesriigid saaksid paremini kohandatud vaktsiine, kui need muutuvad kättesaadavaks. Lisaks on komisjon jätkuvalt tihedas kontaktis selliste kriitilise tähtsusega komponentide tarnijatega, mida on vaja kogu tootmisprotsessi jooksul. Lisaks on ELi ja USA ühine COVID-19 vaktsiinide tootmise ja tarneahela rakkerühm 8 kokku leppinud loetelu COVID-19 vaktsiinide tootmiseks vajalike kriitilise tähtsusega materjalidest, mille üle tuleb pidada järelevalvet 9 . Selline järelevalve toimib varajase hoiatamise süsteemina ja aitab teha varakult kindlaks tarneahela võimalikud kitsaskohad.
Keskpikas perspektiivis teeb komisjon koostööd rahvusvaheliste partnerite ja arendajatega, kelle võimalikud koroonaviiruse üldised vaktsiinid või kombineeritud vaktsiinid annavad laiema, tugevama ja pikaajalisema immuunsuse. Lisaks jälgib komisjon tähelepanelikult nina ja naha kaudu ning lihasesiseselt manustatavate vaktsiinide arendamist. Eeldatakse, et neid vaktsiine on lihtsam manustada, need on kättesaadavamad ja võivad suurendada vaktsineerimisega nõustumist. Lisaks tagatakse ELi vaktsiinilepingutega, et ettevõtted hoiavad liikmesriike kursis vaktsiinide arendamisel tehtud edusammudega.
Teadus- ja arendustegevuse rahastamine, kohandatud reguleerimismenetlus ning tootmis- ja taristuvõimekuse arendamine on keskse tähtsusega, et tagada juurdepääs ohututele ja tõhusatele järgmise põlvkonna vaktsiinidele.
3.COVID-19 VASTASTE UUTE VAKTSINEERIMISSTRATEEGIATE KASUTUSELEVÕTMINE
Kuna erinevad vaktsiinid muutuvad kättesaadavaks lähinädalatel ja -kuudel, peaksid liikmesriigid arvesse võtma nii kohandatud vaktsiinide pakutavat võimalikku kaitset kui ka inimeste, eelkõige riskirühmade õigeaegse vaktsineerimise kasulikkust. Riiklikud vaktsineerimisstrateegiad peaksid olema koordineeritud ja omavahel kooskõlas, et vältida suuri erinevusi ELis/EMPs ning pakkuda avalikkusele selgeid ja seostatud sõnumeid. Lisaks tuleks need rakendada enne järgmist lainet.
Riiklike vaktsineerimiskampaaniate prioriteediks peab ka edaspidi olema esmase vaktsineerimiskuuri läbinud ja esimese tõhustusdoosi saanud asjaomaste isikute arvu suurendamine. See on eriti oluline elanikkonnarühmade puhul, kellel on suurem raskete tagajärgede oht, ja riikides, kus vaktsineerituse määr on madalam. Riikide ja elanikkonna lõikes on endiselt märkimisväärseid vajakajäämisi ja erinevusi ning kaitse tugevdamiseks tuleb tegeleda nende kõrvaldamisega.
Järgmises osas esitatakse liikmesriikidele soovitused riiklike COVID-19 vaktsineerimisstrateegiate kohta, sealhulgas prioriteetide ja tegurite kohta, mida tuleb strateegia ettevalmistamisel ja rakendamisel arvesse võtta 10 .
VÄLJAPAKUTUD MEETMED COVID-19 VAKTSINEERIMISSTRATEEGIATEKS 2022.–2023. AASTA SÜGISEKS JA TALVEKS
Pandeemia praeguses etapis rakendatavad üldeesmärgid ja prioriteedid
ØJätkata COVID-19 vastaste riiklike vaktsineerimisstrateegiate rakendamist, kasutades praegu kättesaadavaid vaktsiine, et vähendada hospitaliseerimisi, raskeid haigusjuhte ja surma.
ØTõsta vaktsineerituse taset. Kõige olulisem on suurendada kooskõlas riiklike vaktsineerimiskavadega esmase vaktsineerimiskuuri läbinud ja esimese tõhustusdoosi saanud asjaomaste isikute, sealhulgas laste ja noorukite arvu. See on eriti oluline elanikkonnarühmade puhul, kellel on suurem raskete tagajärgede oht, ja riikide puhul, kus vaktsineerituse määr on madalam.
ØSäilitada piisav vaktsineerimisvõimekus kas taasavades vaktsineerimiskeskuseid või kasutades muid ressursse, nagu perearstid.
ØSeada prioriteediks täiendava tõhustusdoosi manustamine (teine või järgnev) konkreetsetes elanikkonna rühmades: 60-aastased ja vanemad inimesed ning mis tahes vanuses isikud, kellel on raske haiguse risk (nt kaasnevate haigustega inimesed, pärsitud immuunsusega isikud ja rasedad). Samuti tuleb kaaluda tervishoiutöötajatele ja pikaajalist hooldust pakkuvate asutuste töötajatele tõhustusdoosi manustamist. Järgmised tõhustusdoosid tuleb manustada juba kolm kuud pärast eelmist, ja prioriteediks tuleb seada inimesed, kes said oma viimase tõhustusdoosi enam kui kuue kuu eest.
ØTagada, et pikaajalisel hooldusel olevad inimesed saaksid soovitatud tõhustusdoosid.
ØVõimaluse korral kombineerida COVID-19-ne ja gripivastase vaktsineerimise kampaaniaid, eelkõige haavatavatele elanikkonnarühmadele ja asjaomastele vanusegruppidele suunatud kampaaniaid.
Meetmed, mida võtta, kui kohandatud COVID-19 vaktsiinid on kättesaadavad
ØTöötada välja riiklikud vaktsineerimisprogrammid, milles kirjeldatakse, milliseid vaktsiine tuleb kasutada konkreetsete elanikkonnagruppide vaktsineerimiseks. See sõltub kohandatud vaktsiinide omadustest võrreldes esimese põlvkonna vaktsiinidega, epidemioloogilisest olukorrast ja uute viirusevariantide võimalikust esilekerkimisest. Selliseid strateegiaid tuleb arutada asjakohastel ELi foorumitel, 11 et vahetada kogemusi ja tagada riikidevaheline koordineerimine.
ØTeha kindlaks, milliseid elanikkonna rühmi tuleb kohandatud vaktsiinide korral eelistada, eriti kui need vaktsiinid on tõhusamad sügisel ja talvel ringlevate viirusevariantide vastu.
ØTagada piisav vaktsiinide manustamise võimekus selleks ajaks, kui kohandatud vaktsiinid tarnitakse, et vaktsineerimist oleks võimalik kohe alustada.
ØJälgida pärast [uute ja] kohandatud vaktsiinide kasutuselevõttu nende tõhusust ja ohutust. Kui saadakse rohkem tõendeid nende vaktsiinide tulemuslikkuse kohta, siis tuleb vajaduse korral riiklikke vaktsineerimisstrateegiaid kohandada.
Sügiseste ja talviste vaktsineerimisstrateegiatega seotud kommunikatsioonistrateegiad
ØSelleks et soodustada tõhustusdooside manustamist ja ärgitada inimesi, kes seda veel ei ole teinud, esmast vaktsineerimiskuuri lõpule viima, tuleb käivitada tõhusad kommunikatsioonialgatused ja -strateegiad ning neid võimaluse korral koordineerida. Tuleb anda selget teavet põhjenduste kohta, millele soovitused toetuvad, ning esmase kuuri ja tõhustusdooside kasulikkuse kohta erinevate elanikkonnarühmadele, sealhulgas neile, kes on haigust juba põdenud.
ØTagada võimekus ajakohastada korrapäraselt üldsuse teavitamise strateegiat, võttes aluseks epidemioloogilised arengud, muutused üldsuse tunnetuses ja suhtumises käimasolevasse pandeemiasse ja COVID-19 vaktsineerimisse, sealhulgas tagada võime vale või eksitavat teavet jälgida ja sellele kiiresti reageerida.
ØSuurendada usaldust vaktsiinide vastu jälgides ja käsitledes avalikkuse küsimusi ja muresid, tutvustades soovituste aluseks olevaid teadusuuringuid ning kummutades väär- ja eksitavat teavet peavoolu- ja sotsiaalmeedias. Vajalik on selge, järjepidev ja tõenditel põhinev sõnumivahetus, mis näitab COVID-19 vaktsiinide jätkuvat ohutust ja tõhusust. Võtta sihikule raskesti ligipääsetavad elanikkonnarühmad, kasutades selleks kohandatud teabevahetust ning kasutada usaldusväärsete teabeallikatena tervishoiutöötajaid ja kogukonnaliidreid.
ØKui uued ja kohandatud vaktsiinid muutuvad kättesaadavaks, siis tuleb tagada proaktiivne teabevahetus. Enne kohandatud vaktsiinide tarnimist peaksid liikmesriigid segaduste vältimiseks teavitama üldsust selgelt, kuidas tõhustusdoose lähikuudel manustatakse, millal ja miks seda tehakse ning kellel on juurdepääs tõhustusdoosidele.
ØKäsitleda vaktsiinikõhkluse ja desinformatsioonikampaaniate poliitilist mõõdet, mis on seotud lääne- ja ELi-vastaste narratiividega. Eriliste väljakutsete hulka kuuluvad kanalid, kus ringleb väärinfo seoses muude kriisidega, eelkõige seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu.
4.OLULISED VALDKONNAD, KUS TULEB ROHKEM PINGUTADA
Hingamisteede viiruste seire
Mõnes riigis loovad praegu rakendatavad testimisstrateegiad ja vähene sekveneerimine ohtliku pimeala meie teadmistes viiruse leviku ja arengu kohta. Kiiresti on vaja luua ja käigus hoida vastupidavaid rahvastikupõhiseid integreeritud seiresüsteeme. Selliste süsteemide abil saaks ELis jälgida integreeritult mitmesuguseid haigusi, nagu gripp, COVID-19 ja muud hingamisteede viirusnakkused 12 . Sellistest seiresüsteemidest saadud andmed võimaldavad riikidel tähelepanelikult jälgida ringlevate hingamisteede viiruste levikut ja intensiivsust ning avastada muutusi trendides ja uute murettekitavate variantide ilmnemist. See omakorda aitab suunata kontrollimeetmeid ja vähendada uute variantide mõju. Need süsteemid on pandeemia praeguses etapis ja võimalike tulevaste piiriüleste terviseohtude korral keskse tähtsusega.
Vaja on strateegilist prioriseerimist ja järjepidevat rahastamist, et veelgi laiendada ja arendada kontrollseiresüsteeme, et muuta need eesmärgipäraseks. Kontrollseiresüsteeme on tavaliselt kasutatud hingamisteede nakkuste (nt gripi) seireks. Kogu populatsiooni testimise asemel koostatakse sentinelseiremeetodi puhul valim representatiivsetest juhtumitest, mis on seotud konkreetsete asutustega, näiteks perearstipraksiste või haiglatega, mis on kogu riigis või piirkonnas ühtlaselt jaotunud. Sentinelseire, mis hõlmab piisavalt asutusi, kus tehakse piisavas koguses teste ja mille teenuste kasutajad esindavad geograafiliselt ja demograafiliselt kogu riigi elanikkonda, on efektiivne ja tulemuslik viis (hingamisteede) nakkuse leviku jälgimiseks.
Liikmesriigid peaksid püüdma suurendada sentinelseirega hõlmatud asutuste arvu ning tagama, et need esindaksid liikmesriikide elanikkonna geograafilist ja demograafilist jaotust, samuti tuleks suurendada kõnealustes asutustes tehtavate testide arvu. Samuti peaksid asutused kavandama oma testimisvõimekuse suurendamist, eriti kui see on vajalik, et reageerida uue murettekitava variandi või gripivariandi ilmumisele. Samuti tuleb säilitada piisav sekveneerimismaht, et jälgida ringlevaid viirusi ja avastada kiiresti uusi viirusevariante.
18. juulil 2022 avaldasid ECDC ja Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo riikidele juhised praktiliste nõuannetega 13 tõhusate seiresüsteemide loomiseks ja riikliku seire järjepidevuse tagamiseks 2022.–2023. aasta talvehooajal ja pärast seda. Juhistes tuuakse välja elanikkonnapõhiste integreeritud seiresüsteemide paljud eelised ning liikmesriikidel soovitatakse tungivalt nende soovitustega tutvuda ja neid järgida. Juhiste järgimine parandab liikmesriikide võrreldavust ja annab usaldusväärsemaid epidemioloogilisi andmeid; nende andmete analüüsimine võimaldab tõhusamat ja õigeaegsemat reageerimist, parandades lõppkokkuvõttes ELi valmisolekut pandeemiaks. Liikmesriike kutsutakse üles jagama ECDC-ga korrapäraselt teavet hingamisteede viiruste seiresüsteemide seisundi kohta riigis, näiteks vastates saadetud lühiuuringutele.
COVID-19 pandeemia ajal on kasutusele võetudreoveepõhine seire kui täiendav vahend teabe kogumiseks suurte elanikkonnarühmade kohta. See on veelgi süstemaatilisemalt lisatud SARS-CoV-2 ja selle variantide avastamise riiklikesse seirestrateegiatesse ning riikide toetamiseks nende jõupingutustes on EL võtnud mitmesuguseid ELi meetmeid. Näiteks on 26 liikmesriiki saanud otsetegevustoetust 14 reoveeseire ja sellega seotud tegevuste toetamiseks. Asulareovee puhastamise direktiiviga, 15 mis on kavas läbi vaadata ja mille uus versioon on kavas vastu võtta sügisel, nähakse ette reovee seire ja rahvatervise seisukohast olulised parameetrid, sealhulgas viiruse ja selle variantide seireks asulareovees. Liikmesriike julgustatakse jätkama SARS-CoV-2 süstemaatilist seiret reovees ja võtma komisjoni asjakohases soovituses esitatud meetmeid 16 .
Mittefarmatseutilised sekkumised
Vaktsiinid on COVID-19-le reageerimise oluline osa. Kogemused pandeemiaga on aga näidanud, et jõupingutused peavad hõlmama ka mittefarmatseutilisi sekkumisi, et piirata viiruse levikut, kaitsta haavatavaid rühmi ja vähendada survet tervishoiusüsteemidele. Väga efektiivsete mittefarmatseutiliste sekkumiste näideteks on maskide kandmine ja veelgi piiravamad meetmed, nagu üritusel osalejate arvu piiramine. Kui sellised sekkumised võetakse kasutusele enne järgmist lainet või selle alguses, on nende mõju suurim. Seetõttu on võimalik, et lähikuudel tuleb kõik mittefarmatseutilised sekkumised uuesti kasutusele võtta.
Pandeemia praeguses etapis on epidemioloogiline olukord liikmesriigiti erinev. Seega võivad ka parimad ja tõhusamad rahvatervisealased meetmed erineda. Riigid peavad hindama konkreetset epidemioloogilist olukorda, pidades silmas selle mõju rahvatervisele, oma tervishoiualast võimekust ja selliste rahvatervise meetmete ühiskondlikku heakskiitu, ning tegema vastavad otsused. Siiski oli riiklike lähenemisviiside koordineerimine kriisidele poliitilise reageerimise nõukogu integreeritud korra (IPCR) 17 ja terviseohutuse komitee 18 vahel eelmistes lainetes väga oluline, et soodustada selget lähenemisviisi ELis ja ühtsel turul. On tähtis, et see jätkuks.
Põhinäitajad, mida tuleb mittefarmatseutiliste meetmete taaskehtestamise üle otsustamisel hinnata, on esitatud allpool.
Mittefarmatseutiliste meetmete taaskehtestamise hindamiseks vajalikud andmed ja künnised
·Kasutatavad raskusastme näitajad: COVID-19-st või gripist tingitud raske ägeda hingamisteede haiguse (SARI) esinemissagedus vanuserühmade kaupa; COVID-19-ne või gripiga seostatud suremus vanuserühmade kaupa.
·Alternatiivselt võib kasutada konkreetseid COVID-19-ne või gripi tõttu hospitaliseerimise või IRO-sse sissevõtmise määrasid ja/või haigla ja IRO hõivatuse määrasid. Ideaaljuhul tuleks need esitada vanuserühmade kaupa.
·Raskusastme näitajad tuleb esitada koostervishoiuvõimekuse ja tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse andmetega, et oleks võimalik hinnata epideemia mõju. Selliseid mõjuhinnanguid tuleb teha korrapäraselt ja need tuleb käivitada raskusastme näitajate suurenemise korral.
·Eelmiste aastate andmed aitavad kindlaks määrata epideemia raskuse riigipõhised läved, võttes arvesse raske haiguse erinevaid tasemeid ja olemasolevat tervishoiualast võimekust.
Paljudes liikmesriikides kehtib endiselt kohustuslik kaitsemaskide kasutamine tervishoiuasutustes ja pikaajalist hooldust pakkuvates asutustes. Kaitsemaskide kasutamine suletud avalikes ruumides, sealhulgas avalikus transpordis, võib olla lihtsaim võimalus piirata haiguse kogukonnapõhist levikut. Hiljutised tõendid näitavad, et ELis/EMPs lihtsasti kättesaadavatel FFP2 kaitsemaskidel on kogukonnas tugevam kaitsetoime kui meditsiinilistel või riidest maskidel. Seetõttu julgustatakse liikmesriike tugevalt kaaluma nende kasutamist konkreetsetes keskkondades. Oluline meede SARS-CoV-2 ja muude hingamisteede viiruste edasikandumise ohu vähendamiseks on piisava ventilatsiooni tagamine siseruumides 19 . On vaja rohkem pingutada, et parandada hoonete ventilatsiooni kogu ELis/EMPs. Viiruse leviku piiramisel on tõhusateks meetmeteks osutunud ka muud abinõud, nagu kodus töötamine või osalejate arvu piiramine massiüritustel. Kui need meetmed võetakse enne haigusjuhtude arvu suurenemist, võib see aidata vältida vajadust häirivamate meetmete järele, nagu liikumispiirangud, ettevõtete ja koolide sulgemine, kodus viibimise soovitused ja reisipiirangud. Mittefarmatseutiliste meetmete edukuse ja tõhususe seisukohast on keskse tähtsusega poliitiline tahe ja kogukonna kaasamine.
Koolide taasavamine
Kui lapsed naasevad pärast suvepuhkust kooli, on väga oluline takistada SARS-CoV-2 ja teiste hingamisteede viiruste levikut, et säilitada ohutu koolikeskkond ning vähendada õpilaste ja töötajate puudumist 20 . SARS-CoV-2 suhtes on vastuvõtlikud igas vanuses lapsed, ja nad võivad viirust edasi kanda. Lapsed on sageli asümptomaatilised või on neil kerged infektsioonsümptomid, kuid esineb ka raskeid haigusjuhte, eriti neil lastel, kellel on risk rasketeks tagajärgedeks. Lastel on teatatud ka COVIDi-järgsest seisundist (ehk pikast COVID-ist),
Olulised meetmed, nagu õpilaste ja töötajate vaktsineerimine COVID-19 vastu, hea hingamis- ja kätehügieeni soodustamine, paremate ventilatsioonisüsteemide paigaldamine kooliruumidesse ning sagedased meeldetuletused jääda hingamisteede haiguste sümptomite korral koju, loovad head võimalused viiruse edasikandumise vähendamiseks. Koolisiseste leevendusmeetmete kasutusele võtmist tuleb kohandada vastavalt hariduskeskkonnale ja õpilaste vanusele. Lisaks tuleb selliste meetmete korral arvestada vajadusega pakkuda lastele optimaalset õppe- ja sotsiaalset keskkonda. Selles osas jäävad tuleb järgida ECDC 2021. aasta juulis avaldatud juhiseid 21 ja käesolevas dokumendis esitatud soovitusi.
COVID-19 pandeemia on häirinud laste ja noorukite elu, mõjutades nende igapäevast tegevust, haridust, tervist, arengut ja üldist heaolu. Seetõttu on tähtis meeles pidada, et koolikatkestustel on negatiivne mõju laste tervisele ja arengule. Koolis tuleb võtta võimalikult vähe meetmeid ja vältida edasisi õpilünki.
Tervishoiusüsteemide ja nende võimekuse tugevdamine
COVID-19 kriis on enneolematul viisil pannud proovile Euroopa tervishoiusüsteemide vastupidavuse ja paindlikkuse. 2022. aasta suvel seisavad ELi tervishoiusüsteemid jätkuvalt silmitsi probleemidega, mis on tingitud COVIDiga seotud hospitaliseerimiste sagenemisest ja vajadusest kõrvaldada pandeemiast tingitud mahajäämus COVIDiga mitteseotud ravis. See surve tervishoiusüsteemidele avaldub lisaks muudele pikaajalistele probleemidele, nagu tervishoiutöötajate pidev nappus, mida COVID-19 pandeemia on süvendanud. ECDC uuringu kohaselt teatavad paljud liikmesriigid probleemidest piisava arvu õige pädevusega tervishoiutöötajate tööl hoidmisel ja värbamisel 22 . Kui tervishoiu rahastamist ja inimressursse ei suurendata, võib tervishoiusüsteemide võimekus 2022. aasta talveks olla ebapiisav. Lisaks võivad tervishoiusüsteemidele tekitada lisakoormust muud hingamisteede viirused (nt gripp). Pandeemia on näidanud, et tugev, vastupanuvõimeline ja personaliga hästivarustatud tervishoiusüsteem on hädavajalik.
Tervishoiusüsteemide tugevdamiseks on taaste- ja vastupidavusrahastu raames alustatud suuremahuliste investeeringutega. Vastu võetud taaste- ja vastupidavuskavade raames on parema tervishoiu edendamiseks kavas investeerida üle 42 miljardi euro ning peaaegu kolmandik sellest summast on ette nähtud investeeringuteks ja reformideks, et edendada tervishoiusüsteemide digitaliseerimist. Lisaks on eriinvesteeringute eesmärk tugevdada riiklike tervishoiusüsteemide rahvatervisealast võimekust. Tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamiseks on vaja teha pidevaid lühi- ja pikaajalisi jõupingutusi. Lisaks käsitleti viimastes riigipõhistes soovitustes, mis võeti vastu 2022. aasta juulis Euroopa poolaasta raames, kaheksa liikmesriigi tervishoiusüsteeme ning rõhutati vajadust parema ennetuse ja esmatasandi tervishoiu järele ning vajadust tegeleda tööjõupuudusega.
Järgmine poolaasta aruanne „Health at a Glance: Europe“ avaldatakse 2022. aasta lõpuks. Eelkõige hinnatakse mitte-COVIDi patsientide tervishoiuteenuste katkemist pandeemia ajal ja uuritakse strateegiaid mahajäämuse likvideerimiseks tervishoius. Samuti uuritakse COVID-19 pandeemia mõju laste ja noorte tervisele, eelkõige vaimsele tervisele.
Tulevikku vaadates tuleb parandada tervishoiusüsteemide valmisolekut nakkushaiguste puhanguteks ja muud liiki šokkideks. Jätkusuutlikkuse testid võimaldavad liikmesriikidel korrapäraselt üle vaadata tervisekriisiks valmisolekut ja kontrollida oma tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet spetsiifilistele suure surve stsenaariumidele ja pikaajalistele struktuursetele probleemidele. Jätkusuutlikkus peab hõlmama ka haiglate ja muude hankijate riigihanketavade paindlikkust ja tõhusust 23 . Võttes arvesse pandeemiast tulenevat koormust vaimsele tervisele, eelkõige tervishoiutöötajatel, peavad liikmesriigid tugevdama abinõusid tervishoiutöötajate ja kogu elanikkonna hea vaimse tervise toetamiseks. Lisaks muudab tervisevaldkonna personali planeerimise parandamine tervishoiusüsteemid paindlikumaks. Komisjon toetab tervishoiutöötajate koolitamist programmi EL tervise heaks (EU4Health) 24 , ESF+ ja Euroopa oskuste pakti (EU Pact for Skills) kaudu 25 . Käimas on mitu projekti, mille eesmärk on toetada riike töötajate tööl hoidmisel, ülesannete ümberjagamisel ja personalipuuduse korral piirkondades, kus juurdepääs tervishoiule on piiratud. Lisaks kavatseb komisjon käesoleva aasta lõpupoole käivitada ühismeetmed tööjõu paremaks kavandamiseks ja prognoosimiseks tervishoiusektoris. Komisjon toetab ka erakorralise meditsiini rühmade loomist ning vajalike isikukaitsevahendite, meditsiinitarvikute ja ravimite kättesaadavuse parandamist riiklikul ja ELi tasandil (nt liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu).
COVID-19 ravimite kasutamine
COVID-19 ravimite ELi strateegia 26 eesmärk on pakkuda laias valikus ohutuid ja efektiivseid ravimeid. COVID-19 põdevate patsientide ravis on oluline roll eelkõige viirusevastastel ravimitel ja viirusevastastel monoklonaalsetel antikehadel. Praeguseks on müügiloa saanud kaheksa erineva kategooria COVID-19 ravimit, sealhulgas kuus viirusevastast ravimit, mis on ette nähtud haiguse erinevate etappide ja raskusastmete puhuks. 2020. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta juulini sõlmiti neli ühishanke raamlepingut, sealhulgas lepingute pikendamiseks, et tagada viirusevastaste ravimite kättesaadavus mitmes liikmesriigis 27 .
Komisjon jätkab koostööd liikmesriikidega, et määrata kindlaks edasiste ravimite ühishangete prioriteedid ning tugevdada seotust väljakujunenud riiklike ja ELi menetlustega. Tihedam koostöö ja ühishanked tugevdavad solidaarsust, tagades osalevates liikmesriikides õiglase juurdepääsu ravimitele ja ravimite kättesaadavuse. Nagu on märgitud 37 riigi allkirjastatud 2014. aasta ühishangete kokkuleppes, tugevdavad ühishanked ka ostujõudu, eriti väiksemate liikmesriikide jaoks, võimaldades paremaid lepingutingimusi ja mastaabisäästu.
Vajadus mitut riiki hõlmavate kliiniliste uuringute järele
Alates 2022. aasta jaanuarist, mil hakati kohaldama kliiniliste uuringute määrust 28 , on kliiniliste uuringute hindamine ja järelevalve kogu ELis ühtlustatud, seda eelkõige kliiniliste uuringute infosüsteemi (CTIS) kaudu. Kliiniliste uuringute määrus võimaldab kõigis liikmesriikides kliinilistele uuringutele kiiremini loa andmist, parandades seega kliiniliste uuringute kui terviku tõhusust. Samal ajal järgitakse selliste uuringute jaoks juba kehtestatud kõrgeid kvaliteedi- ja ohutusstandardeid.
Määruse kohaselt saavad ärilised ja mitteärilised sponsorid taotleda nüüd CTISe kaudu kliiniliste uuringute luba samaaegselt kuni 30 ELi/EMP riigis. Uus õigusraamistik ja platvorm parandavad kliiniliste uuringutega seotud teabe jagamist ja kollektiivset otsuste tegemist. CTIS, mille kasutamine kliinilise uuringu taotluste esitamisel on alates 31. jaanuarist 2023 kohustuslik, pakub ka avalikku otsingut võimaldavat andmebaasi tervishoiutöötajatele, patsientidele ja üldsusele. Määrust hakatakse täismahus kohaldama alates 31. jaanuarist 2025 ja kõik kliinilised uuringud peavad olema eeskirjadega kooskõlas.
See uus kliiniliste uuringute Euroopa õiguskeskkond hõlbustab, ühtlustab, kiirendab ja suurendab lähiaastatel rahvusvaheliste kliiniliste uuringute läbipaistvust ka võimalike uute COVID-19 ravimite ja vaktsiinide osas. Lisaks tagatakse sellega, et EL pakub atraktiivset ja soodsat keskkonda laialdaste kliiniliste uuringute läbiviimiseks ning osalejate jaoks on seatud kõrged avaliku läbipaistvuse ja ohutuse standardid.
Euroopa Ravimiameti muudetud volituste 29 raames loodud hädaolukordade rakkerühm annab liidus tehtavate kliiniliste uuringute arendajatele nõu kliiniliste uuringute kavade, sealhulgas kliiniliste ühisuuringute kohta. Kokkuvõttes hõlbustavad nõuanded meditsiinitoodete, näiteks vaktsiinide ja ravi, õigeaegset väljatöötamist ja neile müügilubade andmist ning parandavad kliiniliste uuringute üldist koordineerimist Euroopas. Liikmesriigid peavad kliiniliste uuringute taotlustele loa andmisel neid hädaolukordade rakkerühma teaduslikke nõuandeid arvesse võtma.
Programmi „Horisont 2020“ raames on loodud kaks ELi kliiniliste uuringute võrgustikku: üks keskendub COVID-19 ravimitele ja teine COVID-19 vaktsiinidele. Terapeutiliste uuringute võrgustik hõlmab ulatuslikke adaptiivsete platvormidega uuringuid, mida viiakse läbi intensiivravi saavatel patsientide, hospitaliseeritud patsientide ja esmatasandi tervishoiu patsientide seas 30 . Lisaks toetab ühise juurdepääsu nõustamismehhanism (JAAM) vahendite efektiivset kasutamist uuringutes ja aitab vältida dubleerimist. Vaktsiiniuuringute võrgustik hõlmab rahvatervisele suunatud vaktsiiniuuringuid eakatel, täiskasvanute üldpopulatsioonis ja lastel 31 .
Keskendumine COVIDi-järgsele seisundile („pikk COVID“)
Uued tõendid näitavad, et umbes ühel COVID-19 taastuval inimesel kaheksast esinevad invaliidistavad sümptomid, mis kestavad oodatust palju kauem, põhjustades elukvaliteedi halvenemist 32 .
Kuigi COVIDi-järgse seisundi tekkimise risk näib olevat suurem juba olemasolevate haigustega vanematel inimestel, kes hospitaliseeriti COVID-19 tõttu, on uuringud näidanud, et see on levinud ka varem tervete noorte seas, kellel olid viirusega esmakordsel nakatumisel kerged sümptomid või need puudusid 33 . COVIDi-järgse seisundiga inimestel võivad esineda paljud sümptomid, sealhulgas hingamisteede, südame-veresoonkonna, seedetrakti, kognitiivsed, luu- ja lihaskonna ning neuroloogilised sümptomid. Need sümptomid võivad olla vahelduvad, mõjutada erinevaid organeid ja ulatuda kergetest kuni töövõimetust põhjustavateni, mis sageli halvendab inimeste võimet tööle naasta. Kuna sümptomite loetelu on pikk, puuduvad valideeritud ravimeetodid sellise seisundi raviks.
See uus patsientide rühm vajab spetsiifilist ravi, mis on sageli seotud mitme meditsiinivaldkonnaga. Eeldatakse, et see suurendab oluliselt Euroopa tervishoiusüsteemide koormust ja võib suurendada pandeemia ajal kuhjunud suurt mahajäämust COVIDiga mitteseotud tervishoiuteenuste osutamisel. Need kaalutlused rõhutavad vajadust tõhustada teadusuuringuid, mille eesmärk on mõista COVIDi-järgse seisundi bioloogilisi põhjuseid. COVIDi-järgse seisundi patoloogia parem mõistmine võimaldab teadlastel tuvastada kandidaatravimid ja töötada seejärel välja laiaulatuslikud kliinilised uuringud, et kinnitada nende ravimite kasulikkust.
Sellega seoses on ELi programmi „Euroopa horisont“ 2021.–2022. aasta tööprogrammi raames rahastatud kuut COVIDi-järgsele seisundile keskenduvat uurimisprojekti. Nende projektide eesmärk on iseloomustada paremini COVIDi-järgset seisundit ning uurida selle tekkimise riskitegureid SARS-CoV-2 erinevate variantide ja populatsioonirühmade korral, et teha kindlaks võimalikud biomarkerid ja anda teavet ravivõimaluste kohta.
COVIDi-järgsele seisundile viidatakse ELi COVID-19 ravimite strateegias 34 teadus-, arendus- ja innovatsioonimeetmete raamistikus. Strateegias tunnistatakse, et COVIDi-järgne seisund nõuab teistsugust ravikäsitlust, kui äge COVID-19. Samamoodi – ja võttes arvesse tekkivat hüpoteesi, et püsivad viirusreservuaarid võivad olla üks COVID-19 järgse seisundi põhjus 35 – võib COVID-19 raviks kasutatavaid ravimeid (nt viirusevastased ravimid) testida ka COVIDi-järgse seisundi võimaliku ravina.
Et anda ekspertjuhiseid, kuidas peavad tervishoiusüsteemid kavandama ja arendama asjakohaseid tervishoiuteenuseid COVIDi-järgse seisundiga patsientidele, on komisjon teinud tervisesse investeerimise tulemuslike viiside eksperdirühmale 36 ülesandeks esitada 2022. aasta lõpuks arvamus COVIDi-järgse seisundi mõju kohta tervishoiusüsteemidele. Lisaks on Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) avaldanud raporti COVIDi-järgse seisundi mõju kohta töötajatele ja töökohtadele 37 ning avaldanud sellega seotud suunised töötajatele 38 ja juhtidele 39 . Liikmesriike julgustatakse ühendama jõud, et koguda värskeid tõendeid COVIDi-järgse seisundi kohta ning suurendada tervishoiutöötajate koolitamist COVIDi-järgse seisundi äratundmise ja ravi valdkonnas, eelkõige esmatasandi arstiabis. Parim viis COVIDi-järgse seisundi ennetamiseks on vältida SARS-CoV-2-ga nakatumist.
Transport, liikuvus, reisimine
Alates 2022. aasta augustist on tühistatud kõik meetmed, mis mõjutavad isikute vaba liikumist ELis, sealhulgas nõue, et reisijatel peab olema ELi digitaalne COVID-tõend.
COVID-19 pandeemia ajal vaba liikumise hõlbustamiseks ELis võetud meetmed on endiselt väga olulised nii inimeste kui ka kaupade jaoks. Ühine eesmärk on nautida piiramatut vaba liikumist, kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab. Transpordisektorit mõjutavatele konkreetsetele probleemidele ja tarneahela häiretele reageerimisel peavad komisjon ja ELi liikmesriigid tuginema seni välja töötatud vahenditele, eelkõige rohelistele transpordikoridoridele 40 , transpordisektori hädaolukorra lahendamise plaanile 41 ja asjakohastele tervise-eeskirjadele.
Reisipiirangud tuleb kehtestada või taaskehtestada ainult siis, kui need on rahvatervise kaitseks absoluutselt vajalikud ja proportsionaalsed. Näiteks tuleb enne reisipiirangute kehtestamist või taaskehtestamist kaaluda teatud mittefarmatseutilisi sekkumisi, näiteks maskide kandmist. Kõigist uutest meetmetest tuleb teavitada peamisi huvirühmi, näiteks transpordiettevõtjaid, et nad saaksid valmistuda võimalikukeks negatiivseteks mõjudeks ja neid vältida. Kui liikmesriigid soovivad aktiveerida piiriüleste reisijate kontaktide jälgimise, on olemas ühised vahendid, näiteks ELi reisija asukoha vorm, et vahetada reisijate andmeid nende kontaktide jälgimise suutlikkuse parandamiseks, piirates samal ajal reisijate ja transpordiettevõtjate koormust.
Kui epidemioloogiline olukord sel sügisel ja talvel nõuab, et riigid taaskehtestaksid ajutiselt reisipiirangud, siis võivad liikmesriigid kasutada ELi digitaalset COVID-tõendit. ELi digitaalse COVID-tõendi määrus, mida on pikendatud 2023. aasta juunini 42 , pakub vajalikku raamistikku vaba liikumise piirangute mõju haldamiseks ja reisimise hõlbustamiseks. Sellega tagatakse, et kodanikud saaksid kasu koostalitlusvõimelistest ja vastastikku aktsepteeritud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõenditest. Põhimõtteliselt ei tohiks kehtiva ELi digitaalse COVID-tõendi omanike suhtes kohaldada ELis reisimisel mingeid lisapiiranguid.
ELi digitaalne COVID-tõend on kogu ELis (ja mitmes kolmandas riigis) olnud väga edukas, tunnustatud ja usaldusväärne vahend, mida pakkuda üldsusele ning mida kasutada paljusid riiklikke süsteeme hõlmava killustunud süsteemi vältimiseks. 1. augustiks 2022 on ELi digitõendi süsteemiga liitunud 75 riiki ja territooriumi viielt kontinendilt (30 ELi/EMP liikmesriiki ning 45 ELi mittekuuluvat riiki ja territooriumi) ning veel mitu riiki on kas väljendanud huvi lüüsiga ühinemise vastu või osalevad juba komisjoniga peetavates tehnilistes aruteludes. See muudab ELi digitaalse COVID-tõendi üleilmseks standardiks.
ELi digitaalse COVID-tõendi süsteem on piisavalt paindlik, et kohaneda COVID-19-le reageerimise arenguga. Võttes arvesse täiendavaid teaduslikke tõendeid ja pandeemia arengut, võib osutuda vajalikuks kohandada esimese tõhustusdoosi jaoks välja antud tõendite kehtivusaega.
Kui taastatakse ELi digitaalse COVID-tõendi kasutamine, on jätkuvalt oluline tagada, et kõik isikud kehtiva ELi digitaalse COVID-tõendi ka tegelikult saaksid. See tähendab, et liikmesriigid peavad jätkuvalt tagama piisava testimis- ja vaktsineerimisvõimekuse kättesaadavuse ja hõlpsa juurdepääsetavuse. Samuti peavad liikmesriigid teavitama SARS-CoV-2 nakkuse saanud kodanikke nende õigusest saada läbipõdemistõend, kui nad on teinud PCR-testi või antigeenitesti.
Lisaks peavad liikmesriigid tegema kõik endast oleneva tagamaks, et reisijad oleksid hästi informeeritud võimalikest reisipiirangutest, millega nad võivad teise ELi/EMP liikmesriiki sisenemisel kokku puutuda. ELi taasavamise veebiplatvorm 43 on jätkuvalt peamine võrdlusalus kõigile ELis reisivatele isikutele. Komisjon kordab, et jätkuvalt on oluline, et liikmesriigid ajakohastaksid õigeaegselt 44 võimalikke reisipiirangud, rahvatervise- ja ohutusmeetmed, selleks et Euroopa kodanikud saaksid jätkuvalt tugineda platvormile oma reisi kavandamisel.
Nõukogu soovituses 2022/107 45 kokku lepitud hädapidurimehhanism tagab jätkuvalt liikmesriikide koordineeritud lähenemisviisi võimalikele uutele murettekitavatele variantidele reageerimiseks.
Praegune riikide kategoriseerimine ECDC värvikoodiga on lõpetatud, sest liikmesriikide muutuvad lähenemisviisid ja testimismahtude vähenemine ei võimaldanud ECDC-l epidemioloogilist olukorda piisavalt kirjeldada.
Lisaks võttis nõukogu seoses kolmandatest riikidest reisimisega 2020. aasta juunis vastu koordineeritud lähenemisviisi ELi + EMPsse reisimisele, mida on sellest ajast alates kolm korda muudetud 46 . Komisjon kavatseb peagi teha ettepaneku soovituse läbivaatamiseks, et võtta arvesse muutunud epidemioloogilist olukorda ja tavade muutumist liikmesriikides ning eelkõige seoses nõukogu soovituse (EL) 2020/912 1. lisas esitatud riikide loeteluga, mis ei kajasta enam praegust olukorda. Sellise läbivaatamise eesmärk, mille raames konsulteeritakse liikmesriikidega, on luua lähikuudeks ühine raamistik, mis tagaks kooskõlastatud lähenemisviisi.
5.ÜLEILMNE DIMENSIOON
Pandeemia ohjamiseks ja lõpetamiseks on olulised üleilmne pingutus ja toetus COVID-19 vastu võitlemiseks. Seepärast on EL Euroopa tiimina 47 alates COVID-19 kriisi algusest mänginud keskset rolli mitmepoolses reageerimises COVID-19 vaktsiinide kiireks väljatöötamiseks, tootmise laiendamiseks ja õiglaseks jaotamiseks kogu maailmas. Võttes arvesse liikmesriikide poolt COVAXi kaudu (COVID-19 Vaccines Global Access) jagatud annuseid ja kahepoolseid annetusi, on EL endiselt suurim COVID-19 vaktsiinide doonor kogu maailmas. Kokku on Euroopa meeskond jaganud abivajavatele riikidele peaaegu 482 miljonit annust, ning kui huvi algsete ravimvormide ja kohandatud vaktsiinide vastu peaks suurenema, siis on lähikuudel kavas jätkata annetamise ja ekspordi toetamist. Kuigi üleilmne COVID-19 vaktsiinide pakkumine on stabiliseerunud, on paljud riigid, eriti Aafrika riigid, ikka veel väga kaugel piisava vaktsineerituse taseme saavutamisest. Puudulik esmane vaktsineerimine tekitab ka ohu, et tõhustusdoosid, sealhulgas kohandatud vaktsiinide tõhustusdoosid ei ole nii mõjusad.
Praegust olukorda iseloomustab vaktsiinide suurem pakkumine võrreldes nõudlusega: vaktsiinide üleilmse kättesaadavusega ei ole mõnes riigis kaasnenud vaktsineerimise oodatavat suurenemist. Probleem on selgelt nihkunud süstimisele ehk saadud vaktsiinide manustamisele. Seepärast on EL näiteks koostanud oma Aafrika partnerite jaoks vaktsiinitoetuse paketi, mis hõlmab hankimise, täiendavate materjalide ja tarnimise toetust. EL on teatanud, et eraldab COVAXi mehhanismi 48 COVID-19 vaktsiini tarnete toetussüsteemi kaudu täiendavalt 375 miljonit eurot, toetamaks kõige madalama vaktsineerituse määraga riike. Võttes arvesse riikide vajadusi, toetatakse selle rahaga riikide valitsuste tegevust, mis on seotud teenuste osutamise, tervishoiutöötajate, nõudluse loomise, vaktsineerimiskampaaniate, tarneahelasüsteemide, külmaahela ja liidu tolliseadustiku kiire võimekusega. Samuti toetatakse rahastamisega riike, et säilitada õiglane juurdepääs, jõuda tõrjutud elanikkonnarühmadeni, integreerida COVID-19 vastu vaktsineerimine ja rutiinne immuniseerimine ning tugevdada immuniseerimissüsteeme.
Kohalike tervishoiusüsteemide võimekust tuleb edasi arendada, et tagada kogukondade vaktsineerimine; samuti tuleb tugevdada kohalikku vaktsiinide arendamist ja tootmist. Komisjon toetab Aafrikas riiklike tervishoiusüsteemide tugevdamist, näiteks piirkondlikul tasandil, et parandada terviseohutust terviseühtsuse põhimõtte, tervishoiusüsteemide digiteerimise ja rahvatervise asutuste toetamise kaudu.
EL jätkab tööd ka Euroopa tiimi algatuse kaudu, mis käsitleb vaktsiinide, ravimite ja tervisetehnoloogiate tootmist ja kättesaadavust Aafrikas (MAV+) 49 . See algatus algas 2021. aastal ning aitab suurendada kohalikku ja piirkondlikku tootmisvõimsust, mitmekesistada Aafrika ravimite tarneahelaid ja kõrvaldada kitsaskohti rahvusvahelistes tarneahelates. Euroopa tiim on seni eraldanud üle 900 miljoni euro, et toetada võimekuse suurendamist Lõuna-Aafrikas, Senegalis, Rwandas ja Ghanas ning piirkondlikul tasandil, et tugevdada regulatiivset tegevust, samuti Aafrika Ravimiameti (AMA), Aafrika Liidu Arenguagentuuri (AUDA-NEPAD) ja Aafrika vaktsiinitootmise partnerluse toetamiseks. Kontaktide loomise ürituste raames on EL edendanud farmaatsia- ja meditsiinitehnoloogia tööstuse väärtusahelate valdkonnas koostööd Aafrika ja Euroopa ettevõtete vahel. EL on käivitanud ka uue algatuse vaktsiinide ja ravimite kohalikuks tootmiseks, et toetada jõupingutusi Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas.
EL lubas samuti eraldada 150 miljonit eurot üleilmsele fondile COVID-19 Response Mechanism (C19RM) 50 , et tagada partnerriikides juurdepääs meditsiinilistele vastumeetmetele (sealhulgas diagnostika, testid, hapnik ja isikukaitsevahendid).
Lisaks aitab EL koos USA ja teiste üleilmsete partneritega aktiivselt kaasa üleilmse tegevuskava edukale rakendamisele, et pandeemia alistada. Eesmärk on aidata koordineerida meetmeid ja mobiliseerida ressursse kuues prioriteetses valdkonnas seoses üleilmse COVID-19-le reageerimisega. COVID-19 on meile õpetanud, et üleilmse pandeemiaga saab tõhusalt võidelda ainult ühtse ja mitmepoolse reageerimise abil.
Vaktsineerimisvastase väär- ja desinformatsiooniga tuleb võidelda pidevalt kogu maailmas. Välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemiseks on vaja konkreetseid meetmeid. Euroopa välisteenistus (EEAS) on tihedas koostöös komisjoni ja liikmesriikidega arendanud välja ELi meetmete kogumi, et võidelda välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu (FIMI meetmete kogum).
Lõpuks peab EL äärmiselt oluliseks tugineda COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidele ja tugevdada üleilmset tervishoiusüsteemi ülesehitust, mille keskmes on tugevdatud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). EL on kindlalt otsustanud olla liikumapanev jõud läbirääkimistel uue, õiguslikult siduva rahvusvahelise kokkuleppe üle, mis käsitleb pandeemiate ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist ning sihipärastes muudatustes 2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade tugevdamiseks. Need täiendavad protsessid on ELi prioriteet ja annavad ajaloolise võimaluse leida ühistele probleemidele mitmepoolseid lahendusi, mis põhinevad kollektiivse solidaarsuse, võrdsuse, õigluse, kaasatuse ja suurema läbipaistvuse põhimõtetel. Lisaks pakub uus pandeemiate ennetamise, valmisoleku ja reageerimise finantsvahendusfond 51 , millele Euroopa tiim on juba lubanud eraldada vähemalt 52 588 miljonit eurot, rahalisi vahendeid pandeemiate ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise toetamiseks, sealhulgas muudetud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ning pandeemiate ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist käsitleva uue rahvusvahelise kokkuleppe rakendamiseks.
COVID-19 on näidanud, et ELi tervishoiupoliitika rahvusvaheline aspekt on muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Me õpime nendest kogemustest ja võtame kooskõlastatud meetmeid, et kaitsta ja edendada tervist kogu maailmas ning tugevdada ELi juhtpositsiooni ja panust üleilmsesse tervishoidu. Tulevane ELi üleilmne tervishoiustrateegia loob poliitilise raamistiku koos prioriteetide, juhtimise ja vahenditega, mis võimaldavad ELil rääkida ühel mõjukal häälel ning kasutada maksimaalselt ära Euroopa tiimi võimekust kaitsta ja edendada tervist kogu maailmas.
6.KOKKUVÕTE
Kuigi pandeemia areng on ettearvamatu, peab EL kolmandat korda järjest valmistuma keeruliseks sügiseks ja talveks. Kuid pandeemia tulevik ei sõltu üksnes uutest variantidest, mis võivad tekkida ja tõrjuda välja vanemaid tüvesid, selle määrab suures osas ka inimeste käitumine ja see, kui suur osa elanikkonnast on jõutud immuniseerida. Uute juhtude arvu minimeerimine vähendab ka uute variantide tekkimise tõenäosust. Need on tegurid, mida saab mõjutada, ning liikmesriikide tervishoiusüsteemid ja ühiskond peavad jätkuvalt kohandama oma samme selle viiruse võitmiseks, kuni COVID-19 oht ei ole enam akuutne.
Nagu COVID-19 pandeemia tipphetkede ajal nägime, on koostöö väga tähtis. Nüüd, kui on saavutatud poliitiline kokkulepe tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitleva uue ELi määruse suhtes, mis on Euroopa terviseliidu paketi 53 viimane seadusandlik osa, on liidul varsti uued vahendid, et viia lõpule ELi terviseohutuse raamistiku läbivaatamine ning tugevdada COVID-19-ks valmisoleku ja sellele reageerimise meetmete rakendamiseks vajalikku taristut ja protsesse.
Pandeemia on väga selgelt meelde tuletanud koostöö tähtsust. Koostöös saab nii lähikuudel kui ka tulevikus tugevdada ELi võimekust tervishoiukriise ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida. Oleme tugevamad, vastupidavamad ja efektiivsemad, kui teeme koostööd pandeemia jätkusuutlikuks ohjamiseks.
2022. aasta 22. nädala lõpuks oli 14 päeva jooksul teatatud COVID-19 juhtude määr EL-is/EMP-s 350 (riikide vahemik: 8,1–3 303) 100 000 elaniku kohta, mis suurenes 2022. aasta 28. nädala lõpuks 1207-ni (riikide vahemik: 43,0–4 945) 100 000 elaniku kohta.
Hospitaliseerimise määr 100 000 elaniku kohta 2022. aasta mai algusest kuni juuli keskpaigani peaaegu kahekordistus ning praegune tase on üle 40% pandeemia maksimumist. Intensiivraviosakondadesse vastuvõtmise ja nende hõivatuse määr on praegu vastavalt 16% ja 18% pandeemia algusest alates teatatud maksimaalsetest määradest.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COVID-19 – EL-i valmisoleku ja reageerimisvõime säilitamine: vaade tulevikku (COM/2022/190 final).
The Economist, Covid-19 vaccines saved an estimated 20 m lives during their first year, 7 juuli 2022, https://www.economist.com/graphic-detail/2022/07/07/covid-19-vaccines-saved-an-estimated-20m-lives-during-their-first-year?frsc=dg%7Ce .
Komisjoni 24. märtsi 2021 aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/756, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (ELT L 162, 10.05.2021, lk 1).
Lisaks Sanofi ja Novavaxiga sõlmitud lepingutele sõlmis EL hiljuti ühishanke lepingu, et tagada liikmesriikide juurdepääs HIPRA vaktsiinile.
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/STATEMENT_21_4847 .
Koostatud loetelu põhineb peamiselt COVID-19 vaktsiinide tootmise laiendamisel saadud kogemustel. Loetelu hõlmab paljusid tooterühmi (44 olulist punkti), nagu ensüümid ning ühekordselt kasutatavad ja kromatograafia materjalid.
Need soovitused põhinevad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Ravimiameti (EMA) 6. aprilli 2022. aasta ühisavaldusel mRNA vaktsiinide neljanda annuse manustamise kohta ning COVID-19 vaktsineerimisstrateegiate esialgsetele rahvatervise kaalutlustel 2022. aasta teisel poolel, mille ECDC avaldas 18. juulil 2022.
Näiteks terviseohutuse komitees.
Näiteks respiratoor-süntsütiaalse viiruse (RSV) nakkused või rahvatervise seisukohast murettekitavad uued viirushaigused.
18 juuli 2022, ECDC, Operational considerations for respiratory virus surveillance in Europe, https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/operational-considerations-respiratory-virus-surveillance-europe .
Nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (91/271/EMÜ).
Komisjoni 17. märtsi 2021. aasta soovitus ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis, C/2021/1925 (ELT L 98, 19.03.2021, lk 3–8).
https://www.consilium.europa.eu/en/policies/ipcr-response-to-crises/ .
Kui piisavat ventilatsiooni ei ole võimalik tagada, võib kaaluda õhupuhastusseadmete kasutamist, näiteks selliste, millel on kas HEPA (kõrgefektiivsed osakesi absorbeerivad) filtrid või võrreldava tõhususega filtrid ja bakteritsiidne ultraviolettkiirgus (UVGI).
Nt gripp, respiratoor-süntsütiaalviirus (RSV) ja noroviirus.
8. juuli 2021, ECDC, COVID-19 in children and the role of school settings in transmission - second update, https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/children-and-school-settings-covid-19-transmission .
3. august 2022, ECDC, Assessment of workforce capacity and training needs for the prevention and control of communicable diseases - report on 2021 survey, https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/ECDC-Assessment-Capacity-Training-Needs-EUEEA-2021.pdf .
Septembris avaldatakse järgmine HERA taotlusvoor: kutse ettepanekute esitamiseks, et toetada riiklikul või piirkondlikul tasandil struktureeritud dialoogi tervishoiusektori riigihangete teemal.
EU4 Health Programme, Call for proposals to provide training for health workforce, including digital skills, https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/opportunities/topic-details/eu4h-2022-pj-06 .
Erasmus+ project, EHMA, Blueprint Alliance for a Future Health Workforce Strategy on Digital And Green Skills: BeWell project kicked-off, https://ehma.org/2022/07/22/blueprint-alliance-for-a-future-health-workforce-strategy-on-digital-and-green-skills-bewell-project-kicked-off/ .
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COVID-19 ravimeid käsitlev ELi strateegia (COM/2021/355 final/2).
Need hõlmavad järgmisi ravimeid: remdesiviir, bamlanivimab ja etesevimab, kasirivimab ja imdevimab ning Xevudy/sotrovimab.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 536/2014, 16. aprill 2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ (ELT L 158, 27.05.2014, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/123, 25. jaanuar 2022, mis käsitleb Euroopa Ravimiameti suuremat rolli ravimite ja meditsiiniseadmete alases kriisivalmiduses ja -ohjes (ELT L 20, 31.01.2022, lk 1–37).
REMAP-CAP uuring, EU SolidAct uuring ja ECRAID-Prime uuring.
EU-COVAT-1 AGED, EU-COVAT-2 BOOSTAVAC ja EU-COVPT-1 CoVacc.
The Lancet, volume 400, issue 10350, P452-461, 6. august 2022, A.V. Ballering et.al., Persistence of somatic symptoms after COVID-19 in the Netherlands: an observational cohort study, https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(22)01214-4/fulltext .
Daugherty, Sarah E., et al. "Risk of clinical sequelae after the acute phase of SARS-CoV-2 infection: retrospective cohort study." BMJ 373 (2021).
Komisjoni teatis, COVID-19 ravimeid käsitlev ELi strateegia (COM/2021/355 final/2), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021DC0355R(01) .
Brodin, P., Casari, G., Townsend, L. et al., Studying severe long COVID to understand post-infectious disorders beyond COVID-19, Nat Med 28, 879–882 (2022), https://www.nature.com/articles/s41591-022-01766-7 .
Expert Panel on effective ways of investing in health, https://health.ec.europa.eu/expert-panel-effective-ways-investing-health_en .
EU-OSHA, 20. mai 2022, Impact of Long Covid on workers and workplaces and the role of OSH, https://osha.europa.eu/en/publications/impact-long-covid-workers-and-workplaces-and-role-osh .
EU-OSHA, 6 juuli 2021, COVID-19 infection and long COVID – guide for workers, https://osha.europa.eu/en/publications/covid-19-infection-and-long-covid-guide-workers .
EU-OSHA, 6 juuli 2021, COVID-19 infection and long COVID – guide for managers, https://osha.europa.eu/en/publications/covid-19-infection-and-long-covid-guide-managers .
Komisjoni teatis rohelise transpordikoridori rakendamise kohta piirihaldusmeetmeid käsitlevate suuniste alusel, et kaitsta inimeste tervist ning tagada kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavus 2020/C 96 I/01 (C(2020) 1897)
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Transpordisektori hädaolukorra lahendamise plaan (COM(2022) 211)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/1034, 29. juuni 2022, millega muudetakse määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal (ELT L 173, 30.06.2022, lk 37).
Tagamaks, et ELi taasavamise veebiplatvorm pakuks ajakohast teavet, peavad liikmesriigid enne võimalike piirangute ja meetmete kehtestamist teavitama komisjoni võimalikest uuendustest.
Nõukogu 25. jaanuari 2022. aasta soovitus (EL) 2022/107, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475 (ELT L 18, 27.01.2022, lk 110).
Nõukogu 30. juuni 2020. aasta soovitus (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta (ELT L 208I, 01.07.2020, lk 1).
Samuti ka 100 miljoni euro suurune toetus humanitaarabi eelarvest vaktsiinide kasutuselevõtuks, mida on rakendatud alates 2021. aastast.
Kasutusele on võetud esimesed toetuspaketid Senegali, Rwanda, Lõuna-Aafrika ja Ghana jaoks.
ELi liikmesriigid kaaluvad oma panust ja valmistuvad võtma kohustusi.
