EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.6.2022

COM(2022) 404 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

EUROOPA TULEVIKU KONVERENTS

Visioonist reaalsuseks

„Minevikumälestused on alati aidanud kujundada Euroopa tulevikku. See on seda olulisem ajal, mil meie maailmajagu vapustavad taas koletud sündmused. Venemaa jõhkrad katsed muuta maailmakaarti ja kirjutada koguni ümber meie ajaloo kõige traagilisemad peatükid on tuletanud meile meelde ohu kaotada kontroll oma mineviku ja tuleviku üle. On tuletanud meelde, et elame igikestvas olevikus ja arvame, et kõik jääb nii, nagu alati. Et ei ole võimalik midagi paremini teha. Ja mis veelgi halvem: et kui ei muutu meie, ei muutu ka miski muu. Selline mõtteviis on väär! Sest seisak on tagasiminek.“

President von der Leyen,
9. mai 2022, Euroopa tuleviku konverentsi lõputseremoonia

1.SISSEJUHATUS

Ammu on öeldud, et Euroopa Liit liigub kiiremini ja kaugemale siis, kui ta on sunnitud seda tegema. Jean Monnet’ sageli tsiteeritud ütlus, et liit „karastub kriisides ja on nende kriiside lahendamiseks tehtavate sammude summa“, on ELi ajaloos suures osas paika pidanud, eriti viimasel kahel aastal, mil oleme ühiselt silmitsi seisnud üleilmse pandeemia ja otse koduukse ees toimuva jõhkra agressioonisõjaga. Samal ajal on Euroopa kodanikud nõudnud üha enam muutusi ja reforme ning avaldanud soovi kujundada Euroopat omaenda näo järgi. Seepärast kutsus president von der Leyen oma 2019. aasta juuli poliitilistes suunistes korraldama Euroopa demokraatia tugevdamiseks Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi ning lubas selle konverentsi tulemusi edasi arendada.

Euroopa tuleviku konverents, mis sai alguse 2021. aasta Euroopa päeval ja kestis ühe aasta, on olnud ainulaadne üleeuroopaline aruteludemokraatia väljendus – seni kõige suurem ja laialdasem sellelaadne protsess. Konverents tõi kokku igas vanuses, eri riikidest pärit ja eri taustaga inimesi, kellest paljud ei olnud kunagi Euroopa teemadega kokku puutunud ega tundnud Euroopa Liidu institutsioonilist struktuuri. Kõik osalejad jutustasid eri lugusid ja tutvustasid eri vaatenurki, kasutasid eri keeli ja neil oli erinev identiteet, ent üheskoos väljendasid nad oma ootusi Euroopa suhtes ja soovi kujundada välja ühine tulevikuvisioon.

Seejuures sai konverentsi käigus ja osalejate väljaütlemiste kaudu selgeks, et kodanike parem kaasamine nende elu mõjutavate poliitikameetmete kujundamisse on ühtaegu vajalik ja väärtuslik. Konverents aitas elavdada Euroopa mitmekihilise demokraatia toimimist ja tõi esile kõiki liidu inimesi hõlmava Euroopa avaliku ruumi potentsiaali. See ruum võimaldab inimestel osaleda nende jaoks kõige olulisemate küsimuste arutamises.

Nägime konverentsil, kuidas kodanikud ja institutsioonid, seadusandjad ja õigusvaldkonda mitte tundvad inimesed arutasid meie aja olulisi küsimusi ja pakkusid lahendusi Euroopa tuleviku jaoks olulistes valdkondades alates kliimamuutustest ja keskkonnast kuni digiteerimise ja demokraatia, tervise, sotsiaalse õigluse ja võrdsuse, majanduse ja julgeoleku, väärtuste ja kultuurini ning veelgi enam. Arutelude tulemusi kujundasid kahtlemata ka praegused sündmused, eelkõige üksteisele järgnenud kriisid, millega Euroopal on tulnud kahel viimasel aastal rinda pista. Kõiki teemasid arutades tuli ikka ja jälle jutuks COVID-19 pandeemia mõju meie tervisele ja majandusele. Venemaa provotseerimata ja õigustamatu sõda Ukrainas tõi aga teravalt esile vajaduse tugevdada Euroopa positsiooni maailmas ning Euroopa valmisolekut kaitsta rahu ja oma väärtusi, nagu ta on seda teinud juba üle 70 aasta.

Ehkki konverents andis tulemuseks suure hulga sisukaid ettepanekuid, sõltub selle edu kokkuvõttes muutustest, mis sellega kaasnevad. Selles vaimus kohustusid Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu oma 2021. aasta märtsikuu ühisdeklaratsioonis ettepanekutega edasi tegelema – igaüks oma pädevuse piires ja kooskõlas aluslepingutega. President von der Leyen osutas sellele kohustusele veel kord konverentsi lõputseremoonial 9. mail 2022.

Käesolev teatis on selle esimene samm. Teatises hinnatakse, mida on konverentsil esitatud ettepanekutega edasi tegelemiseks vaja, antakse ülevaade järgmistest sammudest ning käsitletakse seda, kuidas konverentsi tulemustest kõige paremini õppida ja osalusdemokraatia ELi poliitikasse ja õigusloomesse lõimida.

2.JÄRELMEETMED: ETTEPANEKUTEST TEGUDENI

Konverentsi ettepanekud, mis on esitatud Euroopa Parlamendi presidendile, nõukogu eesistujale ja Euroopa Komisjoni presidendile esitatud lõpparuandes, on kaugeleulatuvad, kõrgelennulised ja tulevikku suunatud. Need on põimitud üheksa laiema teema ümber ning mõned kavandatud meetmed kattuvad üksteisega loomupäraselt.

Ettepanekute hindamine

Selleks et konverentsil esitatud ettepanekutega kõige läbipaistvamalt ja vahetumalt edasi tegeleda, on vaja esmalt analüüsida, mida on nende rakendamiseks tarvis. Ettepanekute usaldusväärseks hindamiseks on oluline järgida täpselt iga ettepaneku mõtet ja sõnastust ilma seda ümber tõlgendamata või sellest sobivat välja sõelumata. Sellisel kujul on need esitatud ka käesoleva teatise lisas. 49 ettepanekut on jagatud konverentsil välja valitud teemavaldkondadesse ning komisjoni hinnang on esitatud eraldi iga valdkonna kohta.

Lisa sisaldab nelja kategooriat meetmeid, mida ettepanekute suhtes võetakse: juba vastu võetud meetmed, mis aitavad täita ettepanekute eesmärke; meetmed, mis tuleb Euroopa Parlamendil ja nõukogul veel vastu võtta; kavandatavad meetmed esitatud ideede elluviimiseks, võttes arvesse konverentsil tehtud uusi ettepanekuid, ning ettepanekutel põhinevad uued algatused või töövaldkonnad, mis kuuluvad komisjoni pädevusse.

Esimese kategooria meetmeid juba võetakse komisjoni rakendatavate ja ettepanekute eesmärke vahetult täita aitavate algatuste raames. Sellesse kategooriasse võib kuuluda näiteks Euroopa kliimamäärus ehk õigusakt, millega on jõustatud ELi kliimaeesmärke sisaldavad õigusnormid. Või digiteenuste õigusakt, millega tagatakse, et internetikeskkond on jätkuvalt turvaline, seal säilib väljendusvabadus ning digiettevõtjate võimalused on kaitstud. Samuti kuulub sellesse kategooriasse ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA) asutamine, et aidata Euroopal paremini valmistuda piiriülesteks terviseohtudeks ja neile ohtudele paremini reageerida. Või siis ajaloolise tähtsusega kokkulepped, mis on saavutatud miinimumpalkade ja naissoost juhatuseliikmete suhtes. Lisaks sisaldab see konkreetseid algatusi Euroopa rahvusvaheliste partnerluste ja üleilmse rolli tugevdamiseks, näiteks strateegia „Global Gateway“ kaudu, mille alusel investeeritakse kogu maailmas arukasse, puhtasse ja turvalisse taristusse, lähtudes ELi väärtustest.

Teise kategooria meetmete kohta on komisjon oma ettepaneku teinud ja kaasseadusandjad parajasti tegelevad nendega. Mõnel juhul aitab konverentsi ettepanek õigusloomet kiirendada, näiteks võib see hoogustada tööd uue rände- ja varjupaigaleppe, tehisintellekti käsitleva õigusakti või algatustega, mille eesmärk on tugevdada ringmajandust sellistes valdkondades nagu akud või kestlikud tooted. Samuti kuuluvad sellesse kategooriasse ettepanekud, mis on tehtud paketi „Eesmärk 55“ raames ning mis on äärmiselt vajalikud Euroopa kliimaeesmärkide saavutamiseks ja energiasõltuvuse vähendamiseks. Lisaks sellele kuulub siia algatus suurendada ELi vastupanuvõimet ja tehnoloogilist suveräänsust selliste meetmete kaudu nagu kiibimäärus.

Kolmas kategooria sisaldab küsimusi, mille kohta komisjonil on kavas ettepanekuid teha, võttes arvesse konverentsil antud soovitusi. Siia kuuluvad meediavabaduse õigusakt, mille eesmärk on kindlustada meedia mitmekesisus ja sõltumatus ELi siseturul, seadusandlik ettepanek kaksikülemineku jaoks otsustava tähtsusega toorainete tarnete tugevdamiseks ja uus Euroopa innovatsioonikava. Samuti kuulub siia õigusraamistik, millega on kavas kiirendada ja hõlbustada üleminekut kestlikele toidusüsteemidele. Eelolevatel nädalatel ja kuudel esitab komisjon ka ettepanekud, millega reageeritakse konkreetselt mõnele konverentsil tehtud ettepanekule, kas siis looduse taastamise või sunniviisilise tööga valmistatud toodete ELi turule toomise keelustamise kohta.

Neljandas kategoorias on meetmed, mille kohta tehti konverentsil ettepanekud, mis olid kas osaliselt või täiesti uued ja mille kohta komisjon peab nüüd omakorda esitama uued algatused või ettepanekud. Valdkondadest, milles pandi konverentsil ette uued töösuunad, võib nimetada vaimse tervise probleemide paremat tundmist, millega kaasnevad ettepanekud selliste probleemidega kogu Euroopas paremini tegeleda. Muud soovitused keskenduvad toiduga ja toitumisalase kindlustatuse küsimustele ning toodete keskkonnajalajälge ja loomade heaolu käsitleva jälgitava teabe parandamisele. Kavas on välja töötada ka kooskõlastatud Euroopa lähenemisviis pimevõrgu jälgimisele ning teha ettepanek keskenduda tugevamini krüptovääringu kaevandamisele.

Järelmeetmete põhimõtted

Hindamine näitab kätte selge suuna ja aitab määrata kindlaks valdkonnad, milles komisjon peab ettepaneku tegema. Komisjon reageerib võimalikult pragmaatilisel viisil, kas õigusaktide või muude meetmete abil. Ta kasutab täiel määral ära oma aluslepingutest tuleneva algatusõiguse ning pöörab seejuures nõuetekohast tähelepanu subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele ning parema õigusloome nõuetele. Seda tehes hindab ta olemasolevate poliitikavalikute võimalikku mõju, tagab, et ei teki negatiivseid tagajärgi, ning uurib, millisel tasandil on kõige tõhusam otsuseid langetada.

Samuti tuleb märkida, et leidub ka palju valdkondi, milles komisjonil tuleb võtta mitteseadusandlikke meetmeid, kas siis sellepärast, et tal on neis piiratud seadusandlikud volitused, või sellepärast, et see on parim võimalus saavutada soovitud tulemus. Kõik ettepanekud ei kuulu ka komisjoni pädevusse. Mõnega neist saavad paremini tegeleda hoopis muud ELi institutsioonid, liikmesriigid või kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused.

Esimesed uued ettepanekud tehakse teatavaks 2022. aasta septembris president von der Leyeni kõnes olukorrast Euroopa Liidus ning selle juurde kuuluvas kavatsusavalduses. Need ettepanekud lisatakse komisjoni 2023. aasta tööprogrammi. Mõni neist peaks kaasatama ka ELi institutsioonide vahel kokku lepitud ühistesse seadusandlikesse prioriteetidesse ja komisjoni tulevastesse tööprogrammidesse.

Aluslepingud: kasutame maksimaalselt ära olemasolevad võimalused ja teeme vajaduse korral muudatusi

Konverentsil esitatud ettepanekute edasi arendamisel ei tohiks vastastikku välistada ühelt poolt uusi reforme ja poliitikapõhimõtteid ning teiselt poolt aluslepingute muutmise üle peetavaid arutelusid. Aluslepingute muutmine ei tohiks olla eesmärk omaette. Suure enamiku meetmete võtmiseks on võimalik ja vajalik palju teha ka kehtivate lepingute alusel. ELi aluslepingud on samasugune elujõuline vahend nagu liikmesriikide põhiseadused. ELi institutsioonid ja liikmesriigid on leppinud kokku kasutada komisjoni praeguse koosseisu ametiaja jooksul täielikult ära ELi aluslepingute potentsiaal – nii miljardite vaktsiinidooside hankimisel Euroopa kodanike jaoks kui ka tulevikumajanduse projekti käimalükkamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu. Selle aja jooksul on EL võtnud ka nõuks teha auahneid ja õiguslikult siduvaid samme kliimaneutraalsuse suunas, kujundanud ümber digimaailma mängureeglid ja toetanud erakorralise tööhõivetoetuse rahastust (TERA) väikeettevõtjaid, et nad saaksid säilitada oma töötajad. Kõik need meetmed on olnud võimalikud seetõttu, et institutsioonid on töötanud käsikäes ja näidanud poliitilist tahet pakilistele probleemidele reageerida.

Kehtivad aluslepingud kätkevad ka seni kasutamata potentsiaali, mis võib aidata konverentsil tehtud ettepanekutega edasi tegeleda. Nimelt saab kasutada üleminekuklausleid, mis võimaldavad rakendada teatavates poliitikavaldkondades kvalifitseeritud häälteenamust. Seda nõudis sõnaselgelt president von der Leyen oma poliitilistes suunistes ja kõnes olukorrast Euroopa Liidus selliste valdkondade jaoks nagu energeetika, maksustamine ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika olulised aspektid, nagu sanktsioonid ja inimõigused.

Mõni konverentsil esitatud idee on siiski nii uuenduslik, et EL peab uurima uusi, seni kasutamata võimalusi. Mõnes sellises ettepanekus kutsutakse selgelt aluslepinguid muutma, muu hulgas sellistes valdkondades nagu tervishoid ja kaitse.

Konverents on andnud uut hoogu Euroopa projekti uuendamisele ja täiustamisele Euroopa alustele tuginedes ja neid vajaduse korral ajakohastades. Oma konverentsil peetud kõnes rõhutas president von der Leyen, et komisjon on alati nende poolt, kes soovivad Euroopa Liitu reformida ja selle tööd paremaks muuta. Kui vaja, muudetakse selleks ka aluslepinguid.

Seda silmas pidades tervitab komisjon Euroopa Parlamendi valmidust kasutada esimest korda talle Lissaboni lepinguga antud volitusi teha aluslepingute muutmise ettepanekuid. Parlament on teinud kindlaks rea valdkondi, kus oleks tema arvates tarvis arutada konvendi raames aluslepingute muutmist. Komisjon on valmis täielikult täitma oma institutsioonilist rolli Euroopa Liidu lepingu artiklis 48 sätestatud menetluses ning eelkõige avaldama oma arvamust Euroopa Ülemkoguga toimuvas konsultatsioonis.

3.TULEVIK: KODANIKUD EUROOPA DEMOKRAATIA KESKMES

Konverentsi tulemusel ei saadud mitte ainult hulgaliselt kvaliteetseid poliitikaettepanekuid ning uusi reformiimpulsse, vaid konverents aitas ka kujundada nägemust sellest, kuidas edendada Euroopa avalikku ruumi ja rikastada meie demokraatiat, kaasates kodanikke Euroopa, riikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste tasandil. Toimus sadu nõupidamisi ja arutelusid nii ametlikus kodanikega kohtumise kui ka mitteametlikus kohvitoa stiilis ning neid peeti igas Euroopa sopis. Uued aruteluformaadid, nagu mitmekeelne digiplatvorm või Euroopa kodanike paneelarutelud, võimaldasid eurooplastel jagada oma ideid küsimustes, mis on nende meelest liidu tuleviku kujundamiseks olulised. Konverentsil püüti koguda ka nende inimeste seisukohti, kelleni on kõige raskem jõuda, kes osalevad poliitikas vaid harva või ei ole võib-olla kunagi hääletanud Euroopa Parlamendi valimistel.

Mitmesugused konverentsi uuendused näitavad, kuidas kodanikke paremini prioriteetide ja eesmärkide seadmisse ning Euroopa tasandi poliitika kavandamisse ja kujundamisse kaasata. Konverentsile ja enda käsutuses olevatele vahenditele tuginedes pakub komisjon välja võimalused tagada kodanikele ELi poliitika kujundamises vahetum roll.

Konverentsi keskseks uuenduseks olid Euroopa kodanike paneelarutelud. Kolmel aruteluvoorul osales ja soovitusi andis kokku ligikaudu 800 juhuslikult valitud kodanikku, kolmandik neist noored. Sama põhimõtte järgi korraldas mõni liikmesriik ka oma kodanike paneelarutelusid.

Sellele edule tuginedes kavatseb komisjon osana laiemast poliitikakujundamisest ja kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega kasutada kodanike paneelarutelusid arutelude korraldamiseks ja soovituste kogumiseks enne peamiste poliitiliste ettepanekute vastuvõtmist. Olenevalt teemast võib korraldada kas üleeuroopalisi või väiksema mõõtmega paneelarutelusid, millel arutatakse konkreetseid poliitilisi küsimusi. Osalejad tuleks valida juhuslikult, nagu seda tehti konverentsil, aga valik peaks peegeldama Euroopa mitmekesisust ja demograafiat. Kolmandiku osalejatest peaksid moodustama noored. Vajaduse korral tuleks mõjuhinnangusse lisada nn kodanikearuanne, milles võetakse kokku nende osalus- ja aruteluprotsesside tulemused. Juhul kui kõik osalejad on noored, nimetatakse seda noortetestiks. Esimene selline uue põlvkonna kodanike paneelarutelu käivitatakse 2022. aastal Euroopa Liidu olukorra kohta peetava kõne kontekstis.

Mitmekeelne digiplatvorm võimaldas osalejatel jagada ja arutada oma ideid kõigest mõne klõpsu abil ning selle kaudu korraldati konverentsi raames kõikjal Euroopas hulk sündmusi. 2022. aasta maiks oldi mitmekeelset digiplatvormi külastatud peaaegu 5 miljonit korda, sellel oli üle 750 000 osaleja ning selle vahendusel oli arutatud 18 000 ideed ja korraldatud üle 6 500 sündmuse.

Vastuseks konverentsil osalenute palvele seada sisse internetipõhised konsultatsiooniplatvormid saab komisjoni portaalist „Avaldage arvamust!“ kodanike internetiosaluse keskpunkt, kuhu voolab kokku kogu teave komisjonis kasutusel olevate kodanikuosaluse mehhanismide kohta. Sellele uuele internetipõhisele keskusele antakse konverentsi mitmekeelse digiplatvormi põhielemendid: kodanike vahetu suhtlus, kommentaarid (tänu eTranslationi tõlkemootorile kõigis ELi ametlikes keeltes), aga ka veebiküsitlused ja internetipõhiste osalusürituste korraldamine. See on aluseks uuele demokraatliku kaasatuse ja innovatsiooni ökosüsteemile.

Kirjeldatud sammud on osa komisjoni laiematest jõupingutustest tugevdada Euroopa demokraatiat ja avalikku ruumi. Kogu maailmas aina sagenevate konfliktide ja süveneva autoritaarsuse ajastul nõuavad demokraatiad ja demokraatlik vastupidavus suuremat tähelepanu ja tuge kui kunagi varem. Komisjon esitas Euroopa demokraatia tegevuskavas hiljuti meetmed Euroopa erakondade tugevdamiseks ja selleks et võimaldada neil korraldada piiriüleseid valimiskampaaniaid. Need moodustasid osa meetmetest, mille eesmärk on kaitsta valimiste usaldusväärsust ja avatud demokraatlikku arutelu. Samuti esitas ta ettepanekud ELi liikuvate kodanike õiguste säilitamiseks ja tugevdamiseks, eelkõige Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis. Samas vaimus tegi Euroopa Parlament hiljuti ettepaneku reformida ELi valimisõigust ja ettepaneku võtta järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel kasutusele riikideülesed valimisnimekirjad. Komisjon toetab Euroopa Parlamenti valimisõiguse asjus kokkuleppe saavutamisel nõukogus.

See on ka võimalus alustada arutelu selle üle, kuidas kasutada konverentsi käigus saadud kogemusi Euroopa kodanikuidentiteedi edendamiseks. Selleks tuleks eelkõige hinnata, mil viisil saavad haridus ja kommunikatsioon pakkuda ruumi sellist liiki osaluse arendamiseks.

4.KOKKUVÕTE

Käesolevast teatisest ja selle lisast nähtub, et konverentsi järel tuleb teha palju tööd, aga sellest on ka palju õppida ja alal hoida, eelkõige energiat ja hoogu, mis aitavad Euroopat paremaks muuta ja tal edasi liikuda. Konverents on küll lõppenud, ent töö ettepanekutega alles algab, et muuta Euroopa paremaks ja tagada kõigile kodanikele võimalus avaldada oma arvamust neid mõjutavates küsimustes.

Konverents näitas, et eurooplased on kindlalt otsustanud ehitada üles parema tuleviku. Nad näevad Euroopa Liitu kui võimalust seda saavutada ja tahavad seda teha üheskoos, valitud esindajate abiga. Euroopa, kus valitseb rahu ja heaolu, õiglus ja edasiminek. Sotsiaalne ja kestlik Euroopa, mis on hooliv, ent samas ka südi ja valmis rakendama jõulist poliitikat kõigi põlvkondade hüvanguks. Nende visioon on selge ja paljud käesolevas teatises osutatud algatused võimaldavad komisjonil asuda seda visiooni konkreetsete meetmetega ellu rakendama.

Konverentsi tulemuste edasi arendamine on osalevate institutsioonide ühine vastutus. Seda tehakse vastavalt institutsioonilisele pädevusele ning kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Selge ja tõhus kommunikatsioon on selles protsessis ülioluline, eeskätt selleks, et tagada kodanike osalus ning suurendada usaldust protsessi ja selle tulemuste vastu. Et hoida tempot ja anda kodanikele ülevaade ettepanekute menetlemise seisust, toimub 2022. aasta sügisel konverentsi tagasisideüritus. See on hea võimalus viia kodanikud kurssi kolmes ELi institutsioonis tehtud edusammudega ja anda ülevaade protsessi käimasolevast etapist. Samuti avaneb sellega võimalus luua selge ja tihe side konverentsil tehtud ettepanekute ja konverentsist inspireeritud tulevase tegevuse vahel.

(1)

Vt lõpparuanne konverentsi platvormil. 

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.6.2022

COM(2022) 404 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

EUROOPA TULEVIKU KONVERENTS.





Visioonist reaalsuseks

LISA

Käesolevas lisas on esitatud mittetäielik loetelu õigusaktidest ja muudest algatustest, mille kaudu komisjon viib ellu või kavatseb viia ellu Euroopa tuleviku konverentsil tehtud ettepanekuid ja ette pandud meetmeid, mis kuuluvad komisjoni pädevusvaldkonda. Komisjon töötab konverentsi ettepanekutest lähtudes välja oma meetmed ja seadusandlikud ettepanekud, järgides sealjuures täielikult oma parema õigusloome standardeid ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ja võttes nõuetekohaselt arvesse praeguse mitmeaastase eelarve rahalisi piiranguid. Samuti püüab komisjon täiendada kavandatud algatusi jõuliste teavitusmeetmete ja kampaaniatega, mille abil kaasata kodanikke ELi poliitilisse tegevusse ja anda neile teada, kuidas mõjutavad ja aitavad ELi meetmed neid igapäevaelus.

Kõigi üheksa konverentsi teema puhul on lisas nimetatud konverentsi ettepanekud ja toodud välja:

‣meetmed ja tegevused, mille von der Leyeni komisjon on juba ette pannud või algatanud;

‣õigusakti ettepanekud, mis on esitatud Euroopa Parlamendile ja/või nõukogule vastuvõtmiseks;

‣kavandatavad meetmed, tegevused ja õigusaktid;

‣konverentsist inspireeritud uued sammud.

Igas osas on komisjoni algatused esitatud konverentsi ettepanekute ja meetmete järjekorras. Kui ELi algatus või õigusakt hõlmab mitut konverentsi teemat, on seda nimetatud ainult üks kord kõige sobivama konverentsi ettepaneku juures. Näiteks puudutab algatus „REPowerEU“ ideid, mis on esile kerkinud tugevama majanduse, sotsiaalse õigluse ja töökohtade ning kliimamuutuste ja keskkonna valdkonnas, kuid keskendub peamiselt energiasõltumatusele, mistõttu käsitletakse seda valdkonna EL maailmas all.

Lisas loetletakse õigusaktide kõrval ka kommunikatsioonivahendeid ja -programme.

Ehkki paljud konverentsi ettepanekud käsitlevad küsimusi, mille puhul oli komisjonil niigi kavas meetmeid võtta või seadusandlikke ettepanekuid teha, võetakse konverentsi ettepanekuid kavandatud meetmete ja ettepanekute ettevalmistamise juures arvesse. Konverentsi tulemused mitte ainult ei suuna komisjoni pöörama oma tähelepanu uutele valdkondadele, vaid rikastavad komisjoni arusaamu kavandamisetapis olevate meetmete ning seadusandlike ja muude ettepanekute asjus.

ELi poliitikat aitavad ellu viia terve rida fonde ja muid toetusmehhanisme. Paljud neist on valdkonnaülesed ja hõlmavad tegevusi konverentsi eri teemadega seotud valdkondades. Nende seas võib nimetada järgmisi:

‣taaste- ja vastupidavusrahastu;

‣Euroopa Regionaalarengu Fond;

‣Euroopa Sotsiaalfond+;

‣Ühtekuuluvusfond (sellest toetatakse investeeringuid keskkonna ja transpordi, sealhulgas taristu valdkonnas);

‣õiglase ülemineku mehhanism ja sellega kaasnev õiglase ülemineku fond (sellest toetatakse piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab);

‣Euroopa Liidu Solidaarsusfond;

‣riigiabi ajutine raamistik;

‣innovatsioonifond ja moderniseerimisfond;

‣Euroopa ühendamise rahastu (sellega edendatakse majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet, tehes sihipäraseid taristuinvesteeringuid transpordi-, energia- ja digiteenustesse);

‣Digitaalse Euroopa programm;

‣Erasmus+;

‣Euroopa solidaarsuskorpus;

‣programm „Loov Euroopa“ koos programmidega I-Portunus, „Kultuur Euroopa heaks“ ja „Muusika Euroopa heaks“, millest toetatakse kunstnike, loovisikute ja kultuuritöötajate liikuvust;

‣Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond;

‣Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfond;

‣Programm „Euroopa horisont“ (teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm);

‣Programm „EL tervise heaks“;

‣Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond;

‣õigusprogramm;

‣kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm;

‣Sisejulgeolekufond;

‣naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“;

‣tehnilise toe instrument (sellest antakse liikmesriikidele reformide kavandamiseks ja rakendamiseks toetust ja pakutakse eksperditeadmisi, sealhulgas kliimameetmete, digiülemineku ja tervishoiu valdkonnas).

1. KLIIMAMUUTUSED JA KESKKOND

Konverentsi ettepanekute elluviimiseks on komisjon võtnud järgmised jätkumeetmed:

komisjon on juba teinud järgmist:

‣Euroopa roheline kokkulepe;

‣strateegia „Talust taldrikule“, millega muuta toidusüsteemid õiglaseks, tervislikuks ja keskkonnasõbralikuks;

‣reformitud ühine põllumajanduspoliitika;

‣nullsaaste saavutamise tegevuskava;

‣ringmajanduse tegevuskava;

‣ELi elurikkuse strateegia aastani 2030;

‣ELi metsastrateegia aastani 2030;

‣lubadus istutada 2030. aastaks 3 miljardit puud, samuti MapMyTree’i rakendus;

‣teatis kestliku sinise majanduse kohta;

‣programmi „Euroopa horisont“ ookeanide missioon;

‣mahepõllumajanduse tegevuskava;

‣Euroopa kliimamäärus;

‣ELi kestlikkust toetav kemikaalistrateegia;

‣säästva ja aruka liikuvuse strateegia;

‣päikeseenergia strateegia;

‣avamere taastuvenergia strateegia;

‣määrus energiasektori taksonoomia kohta;

‣transpordisektori hädaolukorra lahendamise plaan;

‣Euroopa partnerlused, näiteks partnerlus bioloogilise mitmekesisuse päästmise, puhtale energiale ülemineku, puhta lennunduse, Euroopa raudteetranspordi, ühendatud, koostööl põhineva ja automatiseeritud liikuvuse, puhta vesiniku, akude, heitevabale maanteetranspordile ülemineku ja kliimaneutraalse energiamahuka tööstuse (Processes4Planet) vallas;

‣institutsioone ja kodanikke kaasavad ELi missioonid, millega muuta 100 linna kliimaneutraalseks ja arukaks ning taastada 2030. aastaks maailmameri ja siseveekogud, kohaneda kliimamuutustega, muutes 150 piirkonda ja kogukonda kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks, ning luua mulla seisundi parandamiseks Euroopas 100 eluslaborit ja majakaprojekti;

‣olulise kahju ärahoidmise põhimõtte ja kliimaga seotud kulutuste suhtes püstitatud ambitsioonikate eesmärkide süvalaiendamine mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ raames;

‣programmi LIFE puhtale energiale ülemineku ja kliimameetmete allprogrammid;

‣otsus Euroopa raudteeaasta kohta;

‣pikamaa ja piiriüleste raudteevedude tegevuskava;

‣renoveerimislaine algatus;

‣tööstusheidete direktiivi ning Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri läbivaatamine;

‣säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade läbivaatamine 2021. aasta linnalise liikumiskeskkonna raamistiku alusel;

‣komisjoni soovitus energiaostuvõimetuse kohta;

‣Euroopa teadusruum: saastevaba vesiniku katsealgatus;

‣teatis kestlike süsinikuringete kohta, milles nähakse muude meetmete kõrval ette ELi biomajanduse maakasutuse integreeritud hindamine, millega täiendada ELi biomajanduse strateegiat;

‣saastevaba vesiniku liit, millega edendada investeeringuid ja soodustada saastevaba vesiniku tootmist ja kasutamist;

‣üleminekumeetmed, mille abil aidata eri sektoritel muutuda vastupidavamaks, keskkonnahoidlikumaks ja digitaalsemaks;

‣teatis „Meie jäätmed, meie vastutus“;

‣Euroopa kliimapakt;

‣uus Euroopa Bauhaus:

‣ELi kestliku ja ringluspõhise tekstiili strateegia;

‣kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia;

‣õiglase ülemineku platvorm;

‣toiduvaldkonnas tegutsevate ettevõtete käitumisjuhend, millega aidata luua sotsiaalselt vastutustundlik toidu väärtusahel, mis vähendab ELi keskkonna- ja kliimajalajälge;

‣soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta;

‣kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised ning suunised heitkogustega kauplemise süsteemi kohta;

komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja/või nõukogu üles võtma esimesel võimalusel vastu järgmised ettepanekud:

‣pakett „Eesmärk 55“, mille alusel muuta ELi kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat nii, et vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 %, sealhulgas:

opiiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism;

oenergia maksustamise direktiivi läbivaadatud versioon, millega uuendatakse kütuste ja energiatoodete minimaalseid maksumäärasid;

oenergiatõhususe direktiiv, milles seatakse kõrgem energiasäästu eesmärk 13 % (senise 9 % asemel);

omaakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus;

oläbivaadatud versioon määrusest, millega kehtestatakse sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite jaoks CO2 heite normid;

oettepanek vaadata läbi jäätmesaadetiste määrus;

ouuesti sõnastatud taastuvenergia direktiiv, milles seatakse kõrgem energiasäästu eesmärk 45 % (senise 40 % asemel);

ohoonete energiatõhususe direktiivi läbivaadatud versioon;

okliimameetmete sotsiaalfond;

oalternatiivkütuste taristu määruse läbivaadatud versioon;

oalgatus „FuelEU Maritime“;

oalgatus „ReFuelEU Aviation“:

odekarboniseeritud gaasi ja vesiniku pakett;

oheitkogustega kauplemise süsteem, sealhulgas laiendatuna hoonetele ja maanteetranspordile;

ofluoritud kasvuhoonegaaside määruse läbivaadatud versioon;

omäärus osoonikihti kahandavate ainete kohta;

‣kestlike toodete algatus;

‣põhimõtte „saastaja maksab“ toimivuskontroll;

‣TEN-T määruse läbivaadatud versioon, millega parandatakse ELi raudteevõrgu kvaliteeti, et tagada 2030. aastaks ranged standardid kogu TEN-T põhivõrgus ja 2040. aastaks uued standardid kogu laiendatud võrgus;

‣tööstusheidete direktiiv;

‣raadamist ja metsade seisundi halvenemist käsitlev määrus;

‣määrus, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik, muu hulgas digitaalsed tootepassid;

‣tarbijate võimestamine üleminekul rohelisele majandusele;

‣ehitustoodete määruse läbivaadatud versioon, millega tagada õigusraamistiku sobivus selleks, et tehiskeskkond vastaks kestlikkuse ja kliimaga seotud vajadustele;

‣uue jäätmesaadetisi käsitleva määruse ettepanek;

komisjonil on kavas esitada ettepanek järgmistes küsimustes:

‣toidujäätmete vähendamise eesmärkide kehtestamine;

‣keskkonnajalajäljel põhinevad roheväited toodete märgistusel;

‣kestlikke toidusüsteeme (sealhulgas toidu kestlikku märgistamist) reguleerivad normid;

‣suunised konkurentsireeglite erandite kohta seoses kestlikkuse kokkulepetega põllumajanduses;

‣kalavarude ja mereökosüsteemide kaitse tegevuskava;

‣ühisteatis ELi rahvusvahelise ookeanide majandamise kava kohta;

‣pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi uuendamine;

‣teatavate imporditud toiduainete pestitsiidijääkide piirnormide läbivaatamine, võttes arvesse ülemaailmse tähtsusega keskkonnaaspekte;

‣mikroorganismide andmenõuete, heakskiitmise kriteeriumide ja hindamispõhimõtete läbivaatamine, et hõlbustada nende pääsu madala riskiastmega taimekaitsevahendite turule;

‣õigusaktid ELi looduse taastamise siduvate eesmärkide kohta;

‣süsinikdioksiidi sidumise sertifikaat;

‣bioressursipõhist, biolagunevat ja kompostitavat plasti käsitlev poliitikaraamistik;

‣loomade heaolu käsitlev seadusandlik ettepanek, millega järk-järgult vähendada puuride kasutamist ja lõpuks keelata need täielikult laiendatud hulga liikide puhul, võttes eeskujuks Euroopa kodanikualgatuse „Lõpp puuriajastule!“ edusammud;

‣merestrateegia raamdirektiivi läbivaatamine, et kaitsta mere ökosüsteemi ja bioloogilist mitmekesisust;

‣Euroopa Meresõiduohutuse Ameti volituste läbivaatamine;

‣laevade põhjustatud merereostust käsitleva direktiivi läbivaatamine;

‣asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamine;

‣pinna- ja põhjavee saasteainete loetelu muutmine;

‣vee taaskasutuse määruse rakendamise suunised;

‣välisõhu kvaliteeti käsitlevate õigusaktide läbivaatamine, et aidata kohaldada põhimõtet „saastaja maksab“;

‣ELi tolmeldajaid käsitleva algatuse läbivaatamine, et putukaid paremini kaitsta;

‣meetmed mikroplasti tahtmatu keskkonda sattumise vähendamiseks;

‣teatis energiatehnoloogia strateegilise kava uuendamise kohta;

‣digitaalsed mitmeliigilise liikuvuse teenused, mille abil paremini integreerida ühistranspordi- ja raudteeteenuseid ning hõlbustada digitaalset reisiplaneerimist;

‣transpordi valdkonna algatus „CountEmissionsEU“;

‣lennuteenuste määruse ja teenindusaegade määruse läbivaatamine;

‣heitevaba lennunduse liit, millega kiirendada üleminekut CO2-neutraalsele lennundusele;

‣kaubaveopaketi muutmine keskkonnahoidlikumaks, sealhulgas ettepanek raskeveokite kohta;

‣õigusaktid metsaseire, aruandluse ja andmete kogumise raamistiku kohta;

‣jäätmete raamdirektiivi läbivaatamine, et vältida muu hulgas jäätmete teket, ühtlustada jäätmekogumissüsteeme ja koostada tekstiilisektori jaoks ühtlustatud reeglid laiendatud tootjavastutuse kohta koos tasude kohandamisega vastavalt keskkonnahoiu vajadustele;

‣tollireform tolliliidu raamistiku tugevdamiseks, et viia see ELi kodanike ja ühtse turu paremaks kaitsmiseks uuele tasandile;

‣mulla seisundit käsitlev õigusakt;

‣roheväidete põhistamise algatus;

‣pakendite ja pakendijäätmete direktiivi läbivaatamine, sealhulgas meetmete võtmine tagasimakseskeemide reguleerimiseks;

‣kaupade säästvat tarbimist käsitlev algatus, millega vähendada kavandatud vananemist ja reguleerida parandamisõigust;

‣tootjavastutuse süsteemide laiendamine, stiimulite pakkumine jäätmete ringlussevõtu edendamiseks ning teabe ja heade tavade jagamise soodustamine;

‣ühekordselt kasutatavad plasttooted – rakendusotsus, millega kehtestada ühekordselt kasutatavates plastjoogipudelites sisalduva ringlussevõetud materjali arvutamise, kontrollimise ja aruandluse nõuded;

‣Euro7 heitenormid sõiduautodele, kaubikutele, veoautodele ja bussidele;

‣tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruanne rohe- ja digipöörde mestimise kohta uues geopoliitilises kontekstis;

komisjonil on kavas astuda uusi samme järgmistes valdkondades:

‣õigusnormid teatavate uute genoomikameetoditega saadud taimede kohta;

‣loomade heaolu standardid imporditud kaupade puhul;

‣loomade heaolu märgistamise võimalused;

‣suunised energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte valdkondlikuks kohaldamiseks;

‣riiklike energia- ja kliimakavade uuendatud projektide hindamine ELis;

‣energiatõhususe erasektoripoolse rahastamise suurendamine;

‣jäätmekäitluse keskkonnamõju vähendamine;

‣meetmed valgusreostuse piiramiseks;

‣jalgrattataristu ja autovabade tsoonide (sõidukite linnakeskkonnale ligipääsu reeglid) edasine edendamine;

‣tegevuskava kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise edendamiseks;

‣seadusandlik ettepanek heitevabade sõidukite osakaalu suurendamise kohta ettevõtete ja avaliku sektori autopargis teatava suuruse korral;

‣

‣hindamine, kas oleks vaja vabastada rahvusvahelised rongipiletid kogu ELis käibemaksust, et vähendada märkimisväärselt rongireisijate kulusid.

2.TERVISHOID

Konverentsi ettepanekute elluviimiseks on komisjon võtnud järgmised jätkumeetmed:

komisjon on juba teinud järgmist:

‣kestlikkust toetav kemikaalistrateegia, millega edendada innovatsiooni ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide valdkonnas ning suurendada inimeste tervise ja keskkonna kaitset ohtlike kemikaalide eest;

‣mahepõllumajanduse tegevuskava ja sellega kaasnev õigusaktide pakett;

‣Euroopa vähktõvevastase võitluse kava koos selle kümne juhtalgatusega;

‣programmi „Euroopa horisont“ vähktõvevastase võitluse missioon: koostoimes Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga on eesmärgiks parandada 2030. aastaks rohkem kui 3 miljoni inimese elukvaliteeti;

‣Euroopa ravimistrateegia;

‣iga-aastase majanduspoliitika koordineerimise tsükli Euroopa poolaasta riigipõhised soovitused tervishoiu vallas;

‣tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA);

‣määrus, milles käsitletakse Euroopa Ravimiameti suuremat rolli kriisiks valmisolekus ja kriisiohjamises ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonnas;

‣Euroopa partnerlused, näiteks terviseühtsuse ja antimikroobse resistentsuse, Euroopa terviseuuringute teadusruumi edendamise, tervishoiu- ja hooldussüsteemide ümberkujundamise ning pandeemiaks valmisoleku vallas;

‣ajakohastatud käibemaksueeskirjad, sealhulgas käibemaksust vabastatud rahvatervise valdkonna toodete ja teenuste laiendatud loetelu;

‣algatus „Koos oleme tervemad“, millega aidata liikmesriikidel välja töötada ja rakendada tõhusaid põhimõtteid ja meetmeid, et vähendada peamiste mittenakkuslike haiguste, sealhulgas vaimse tervise häirete tekitatud koormust;

‣toidusektori vastutustundlike ettevõtlus- ja turundustavade tegevusjuhend;

‣struktureeritud dialoog ravimite tarnekindluse üle, et tugevdada ravimite tarneahelate vastupanuvõimet ja tagada nende tarnekindlus, kahjustamata seejuures ravimite taskukohasust;

‣Euroopa avatud teaduse pilv, mille kaudu pakkuda spetsiaalseid platvorme (nt Euroopa COVID-19 andmeplatvorm) meditsiiniuuringute ning kliiniliste ja genoomiliste andmete jagamiseks;

‣ELi COVID-19 uuringute manifest, millega maksimeerida võitluses COVID-19 pandeemia vastu teadusuuringute tulemuste kättesaadavust;

‣määrus, millega laiendatakse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse volitusi;

‣määrus selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus liidu tasandi rahvatervisealases hädaolukorras;

‣kestlike toiduhangete kohustuslikud miinimumkriteeriumid koolidele ja avalik-õiguslikele asutustele;

‣verd, kudesid ja rakke käsitleva õigusraamistiku läbivaadatud versioon;

‣maksusoodustused ELi ja liikmesriikide tasandil tervisliku toitumise soodustamiseks;

komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja/või nõukogu üles võtma esimesel võimalusel vastu järgmised ettepanekud:

‣määrus, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid;

‣määrus Euroopa ühtse terviseandmeruumi kohta – määrusega on kavas parandada tervishoiuteenuste osutamist kogu ELis, anda inimestele võimalus kontrollida oma terviseandmeid, võimaldada tervishoiutöötajatele turvaline juurdepääs patsiendi individuaalsetele elektroonilistele koondandmetele (Euroopa individuaalne elektrooniline tervisepass) ning teha terviseandmete kasutamiseks kättesaadavaks sidus, turvaline, usaldusväärne ja tõhus raamistik;

komisjonil on kavas esitada ettepanek järgmistes küsimustes:

‣tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitleva määruse läbivaatamine, sealhulgas tuleks läbi vaadata pakendi esiküljele paigutatav ühtlustatud kohustuslik toitumisalane märgistus, mille abil võimaldatakse tarbijatel teha teadlikke, tervislikke ja kestlikke toiduvalikuid;

‣soovitus ohutute ja keskkonnasäästlike projekteerimismaterjalide ja kemikaalide kohta – sellega antakse tööstusele ja reguleerivatele asutustele suuniseid uute materjalide ja kemikaalide väljatöötamiseks;

‣ravimeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamine, et tagada kõigis liikmesriikides kiirem juurdepääs kvaliteetsetele, ohututele, taskukohastele ja keskkonnahoidlikumatele ravimitele;

‣harvikhaiguste ja laste ravimeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamine;

‣toitainete parema haldamise tegevuskava;

‣soovitus vaktsiinennetatavate vähivormide kohta;

‣vähktõve sõeluuringuid käsitleva nõukogu soovituse uuendamine;

‣uuenduslikud lähenemisviisid antimikroobikumide ja nende alternatiividega seotud teadusuuringutele ja riigihangetele;

‣uued meetmed, millega hõlbustada neerude vahetamist ja siirdamist teatavatele retsipientidele ja doonoritele programmi „EL tervise heaks“ 2023. aasta tööprogrammi raames;

‣uus ülemaailmne tervisestrateegia;

komisjonil on kavas astuda uusi samme järgmistes valdkondades:

‣toote ökojalajälje alane digitaalne ja pakendi esiküljele pandav märgistus;

‣võimalused suurendada Euroopa rahvatervise nädalal osalemist;

‣patendipakett, sealhulgas täiendava kaitse tunnistuste ja patentide sundlitsentsimise algatus;

‣meetmed vähiriskiga seotud toodete turustamise ja reklaamimise vallas;

‣suitsetamisvastaste õigusaktide mõju;

‣uus terviklik lähenemisviis vaimsele tervisele.

3. TUGEVAM MAJANDUS, SOTSIAALNE ÕIGLUS JA TÖÖKOHAD

Konverentsi ettepanekute elluviimiseks on komisjon võtnud järgmised jätkumeetmed:

komisjon on juba teinud järgmist:

‣sotsiaalmajanduse tegevuskava, mis võimaldab sotsiaalmajanduse organisatsioonidel edukalt tegutseda ja kasvada;

‣raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist käsitleva direktiivi läbivaatamine;

‣teatis „Konkurentsipoliitika, mis toetab uute ülesannete täitmist“;

‣ajakohastatud tööstusstrateegia ning toorainete, saastevaba vesiniku, akude, ringplasti, tööstusandmete, serv- ja pilvandmetöötluse, pooljuhttehnoloogia, taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste, heitevaba lennunduse ja päikseenergia valdkonnas loodud liidud ning ELi idufirmade standard, millega edendatakse ettevõtlust liitude kaudu;

‣vertikaalsete grupierandi määruste ja suuniste läbivaatamine;

‣riigiabi ajakohastamise toimivuskontroll;

‣lühiajalist ekspordikrediidikindlustust käsitlev teatis;

‣piirkondliku abi suuniste läbivaatamine;

‣üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte käsitleva teatise läbivaatamine;

‣eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA);

‣teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku läbivaatamine;

‣kestliku arengu eesmärkide integreerimine Euroopa poolaastasse;

‣ülemineku tulemuslikkuse indeks, millega järjestati riigid vastavalt edusammudele, mida nad on teinud üleminekul kestlikule mudelile;

‣Euroopa partnerlused digitehnoloogia ning nutivõrkude ja -teenuste vallas, näiteks „Made in Europe“;

‣töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik;

‣Euroopa Innovatsiooninõukogu ja vastav juhtprogramm murrangulise tehnoloogia ja murranguliste uuenduste leidmiseks, arendamiseks ja laiendamiseks;

‣tulevikukindluse platvorm, mis tegutseb kõrgetasemelise eksperdirühmana, aidates lihtsustada ELi õigusakte ja vähendada nendega seotud tarbetuid kulusid;

‣Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava;

‣tugevdatud noortegarantii;

‣Euroopa oskuste tegevuskava ja selles sisalduv oskuste pakt, mis aitavad üksikisikutel ja ettevõtetel arendada rohkem ja paremaid oskusi ning neid rakendada;

‣algatus ALMA (aim, learn, master, achieve), et aidata kõige haavatavamatel noortel, kellel on teistest vähem võimalusi, leida oma koduriigis tee tööturule ja ühiskonda;

‣programmi „Euroopa horisont“ rahastamiskõlblikkuse kriteerium, millega nõutakse avaliku sektori asutustelt, teadusasutustelt ja kõrgharidusasutustelt soolise võrdõiguslikkuse kava olemasolu;

‣Women TechEU – uus algatus naiste juhitud idufirmade rahastamiseks ja toetamiseks;

‣STE(A)M-manifest sooteadliku STEAM-hariduse jaoks ELi ülikoolide strateegias esitatud kujul;

‣maaelupakt – ELi maapiirkondade parem juhtimine;

‣kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvorm;

‣Euroopa lastegarantii, millega tagatakse, et igal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus oleval Euroopa lapsel on juurdepääs põhiteenustele, nagu tervishoid, lapsehoid, haridus, toitumine ja eluase;

‣direktiiv piisava miinimumpalga kohta;

‣kõrgetasemeline töörühm, millel käsitletakse sotsiaalkaitse ja heaoluriigi tulevikku ELis;

‣mõjuhinnangutes kasutatavad VKE-testid;

‣Euroopa raamistik teadlaskarjääri jaoks; riikliku ja Euroopa tasandi jõudude ühendamine, et tugevdada teadlaste oskusi ja sektoritevahelist liikuvust ning edendada talentide tasakaalustatud ringlust;

‣parandusmeetmed innovatsioonilõhe vähendamiseks ning teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamiseks mahajäänud riikides;

‣vananemiseteemaline roheline raamat;

‣komisjoni soovitus toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete kohta;

‣direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid;

‣teatis õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava kohta, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat;

‣direktiiv, millega muudetakse käibemaksumäärasid, sealhulgas vähendatakse käibemaksu lapsetarvetelt;

komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja/või nõukogu üles võtma esimesel võimalusel vastu järgmised ettepanekud:

‣direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega edendatakse äriühingute kestlikku ja vastutustundlikku käitumist ülemaailmsetes väärtusahelates;

‣direktiiv äriühingute kestlikkusaruandluse kohta;

‣direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta;

‣direktiiv, millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu;

‣ettepanek uute omavahendite kohta;

‣sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate määruste läbivaadatud versioonid;

‣direktiiv hargmaiste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta Euroopa Liidus;

‣määrus rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta;

komisjonil on kavas esitada ettepanek järgmistes küsimustes:

‣majanduse juhtimise paketi läbivaatamine;

‣soovitus miinimumsissetuleku kohta;

‣soovitus teadmiste väärtustamise kohta;

‣töökohal asbestiga kokkupuutumist käsitleva direktiivi muutmine;

‣Euroopa innovatsioonikava, mis käsitleb innovatsiooni toetavate ELi poliitiliste algatuste ja instrumentide maksimaalse mõju saavutamist takistavaid peamisi kitsaskohti;

‣horisontaalsete grupierandi määruste ja suuniste läbivaatamine – horisontaalsete grupierandi määruste ja suunistega määratakse täpselt kindlaks millal tohivad ettevõtjad konkurentidega koostööd teha;

‣turu mõistet käsitleva teatise läbivaatamine;

‣ühinemiskontroll ELis – menetluste edasine lihtsustamine;

‣vähese tähtsusega abi määruse läbivaatamine;

‣suunised füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimusi käsitlevate kollektiivlepingute kohta;

‣digitaalne euro;

‣euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatus ja mõju;

‣aruanne oluliste teenuste kohta;

‣tööaja direktiivi rakendamise aruanne;

‣suunised jaotusliku mõju hindamise kohta;

‣puuetega inimeste tööturul tulemusliku osalemise parandamise pakett;

‣avatud rahanduse raamistik;

‣makseteenuseid käsitlevate ELi normide läbivaatamine;

‣jaeinvesteeringute strateegia ja vastav õigusaktide pakett;

‣algatus „Äritegevus Euroopas“; tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT);

‣algatus maksudest kõrvalehoidmist ja agressiivset maksuplaneerimist soodustavate tegurite vastu võitlemiseks;

‣direktiiv OECD maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva ülemaailmse kokkuleppe rakendamise kohta;

‣Euroopa sotsiaalkindlustuspassi katseprojekt;

‣sotsiaaldialoogi algatus;

‣töö- ja eraelu tasakaalustamist, sealhulgas vanemapuhkust käsitlevate õiguste kohaldamine ja tagamine ning teadlikkuse suurendamine sellel teemal;

‣teatis ajude äravoolu kohta ja sellega kaasnev algatus ajude juurdevoolu suurendamiseks;

‣soovitus sotsiaalmajanduse raamtingimuste arendamise kohta;

‣Euroopa hooldusstrateegia, millega kaasneb ettepanek vaadata läbi Barcelona eesmärgid alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas ning ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus pikaajalise hoolduse kohta;

‣teine uute omavahendite kogum;

‣praktika kvaliteediraamistikku käsitleva nõukogu soovituse läbivaatamine;

komisjonil on kavas astuda uusi samme järgmistes valdkondades:

‣meetmed, millega toetada arengulõksu sattunud piirkondi, kus majanduskasv on püsivalt madal;

‣jätkuv töö tööstuse muutmiseks kestlikuks, digitaalseks ja vastupidavaks ning tegelemine sõltuvustega;

‣demograafiline siire, eelkõige vananemise ja rahvastikukao vallas;

‣integreeritud lähenemisviis SKP-välise heaolu mõõtmiseks ja seireks;

‣digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamise laiendamine ja ajakohastamine äriühinguõiguses.

4. EL MAAILMAS

Konverentsi ettepanekute elluviimiseks on komisjon võtnud järgmised jätkumeetmed:

komisjon on juba teinud järgmist:

‣linnalise liikumiskeskkonna raamistik;

‣uus riigiabi ajutine kriisiraamistik;

‣Lääne-Balkanil ja Ukrainas üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade algatus;

‣toetusmeetmed Ukraina teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi taastamiseks;

‣ELi liikmesriikide ja Lääne-Balkani partnerite käivitatud Lääne-Balkani innovatsiooni, teadusuuringuid, haridust, kultuuri, noorsugu ja sporti käsitlev tegevuskava;

‣ELi rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö strateegia, teadusuuringute ja innovatsiooni üleilmne lähenemisviis, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ laiendamine sarnaseid seisukohti jagavatele partneritele kogu maailmas;

‣ELi energiaalase välistegevuse strateegia muutuvas maailmas;

‣Arktika strateegia;

‣Aafrika strateegia;

‣strateegia „Global Gateway“;

‣ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava;

‣inimõiguste ja demokraatia tegevuskava;

‣teatis „Inimväärne töö kogu maailmas“, milles pööratakse erilist tähelepanu lapstööjõu ja sunniviisilise töö kaotamisele;

‣ELi standardimisstrateegia;

‣strateegiline kompass julgeoleku ja kaitse valdkonnas;

‣kaitsevaldkonna ühishankeid käsitlev teatis;

‣majandus- ja investeerimiskava Lääne-Balkani jaoks;

‣Lääne-Balkani roheline tegevuskava;

‣Lõuna-Aafrika energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise partnerlus;

‣roheline partnerlus Maroko ja ELi vahel;

‣lõunanaabruse majandus- ja investeerimiskava;

‣roheline liit Jaapaniga;

‣ühisteatis strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega;

‣tegevuskavad koostööks partnerriikide kodanikuühiskonnaga;

‣Ukraina strateegilise ülesehituse kava „Rebuild Ukraine“;

‣ühisteatis „Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat: vastupanuvõime tugevdamine – idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“;

‣kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs;

‣ELi-Ukraina solidaarsuskoridoride tegevuskava, et hõlbustada Ukraina põllumajandustoodete eksporti ja kahepoolset kaubandust ELiga;

‣soovitus liidu ühise meetmekogumi kohta pooljuhtide nappuse kõrvaldamiseks ja ELi mehhanismi kohta pooljuhiökosüsteemi seireks;

‣ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu;

‣ELi-India kaubandus- ja tehnoloogianõukogu;

‣TEN-T võrgu laiendamine Ukrainasse;

‣Ukraina ja Moldova maanteetranspordi lepingud;

‣ELi uus terrorismivastase võitluse tegevuskava, milles esitatakse edasised sammud ELi tasandil terrorismi vastu võitlemiseks, püüdes terroriohte paremini ette näha, neid ennetada, ennast nende vastu kaitsta ja neile reageerida;

‣meetmekogu, millega leevendada välist sekkumist teadusuuringutesse ja innovatsiooni;

‣teatis teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta;

‣teatis „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“;

‣läbirääkimiste taasalustamine kaubanduslepingu sõlmimiseks Indiaga;

‣ELi-Jaapani digipartnerlus;

komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja/või nõukogu üles võtma esimesel võimalusel vastu järgmised ettepanekud:

‣REPowerEU;

‣teatis gaasi- ja elektriturul lühiajaliste sekkumiste kohta;

‣Euroopa kiibimäärus, sealhulgas Euroopa partnerluste loomist käsitlevasse ühtsesse alusakti tehtav muudatus;

‣määrus siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta;

‣ettepanek uue üldise soodustuste süsteemi kohta;

‣ettepanek sunnimeetmete vastase vahendi kohta;

‣direktiiv vara sissenõudmise ja konfiskeerimise kohta;

‣ettepanek lisada ELi piiravate meetmete rikkumine ja nendest kõrvalehoidmine ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka;

komisjonil on kavas esitada ettepanek järgmistes küsimustes: 

‣instrument Euroopa kaitsetööstuse võimete tugevdamiseks ühishangete kaudu;

‣määrus, millega luuakse Euroopa ühine kaitseinvesteeringute programm;

‣elutähtsaid tooraineid käsitlevad Euroopa tasandi õigusaktid;

‣ühtse turu erakorraliste meetmete pakett, mille abil tulevikus kriiside korral kiiresti reageerida ning tagada kaupade ja inimeste ringlus ning igal ajal juurdepääs elutähtsatele kaupadele ja teenustele;

‣lapstööjõu kasutamist käsitlevate normide tolliaspektid;

‣India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegias ette nähtud digipartnerlused;

‣kaubanduslepingute panus kestlikku arengusse – kaubanduse ja kestliku arengu läbivaatamise tulemused;

‣viimasel ajal sõlmitud kaubanduslepingute ratifitseerimine, et tugevdada olulisi suhteid;

‣ELi välistegevuse noorsoo tegevuskava;

‣droonide ja mehitamata õhusõidukite strateegia;

komisjonil on kavas astuda uusi samme järgmistes valdkondades:

‣uued meetmed ELi ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse parandamiseks;

‣elutähtsate ravimite, meditsiinitoodete ja nende koostisainete tarneahela vastupanuvõime ja läbipaistvus.

5. VÄÄRTUSED JA ÕIGUSED, ÕIGUSRIIK, JULGEOLEK JA TURVALISUS

Konverentsi ettepanekute elluviimiseks on komisjon võtnud järgmised jätkumeetmed:

komisjon on juba teinud järgmist:

‣õigusriigi olukorda käsitlev aastaaruanne;

‣määrus, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks;

‣teabematerjalid:

osotsiaalmeedia ja visuaalne suhtlus;

oeuropa.eu domeeni mobiilisõbralikud veebisaidid (sh õpinurk);

oEUvsDisinfo veebisait;

oväljaannete talituse levitatavad väljaanded ja andmed;

okomisjoni audiovisuaalteenuste portaal;

opeamiste poliitiliste algatuste lapsesõbralikud versioonid;

‣Euroopa Andmekaitsenõukogu rohked juhendid;

‣ELi julgeolekuliidu strateegia;

‣desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi uus laiendatud versioon;

‣uus algatus „Parem internet lastele“;

‣Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus koos võimalusega luua vastav platvorm;

‣elukvaliteedi hindamine Euroopa poolaasta aruannetes;

‣võrdõiguslikkuse liidu strateegiad järgmistel teemadel: sooline võrdõiguslikkus, LGBTIQ-inimeste õigused, puue, rassismivastane võitlus ja romade kaasamine;

‣ELi antisemitismivastase võitluse ja juudi eluviisi edendamise strateegia;

komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja/või nõukogu üles võtma esimesel võimalusel vastu järgmised ettepanekud:

‣ettepanekud ilmselgelt põhjendamatute ja kuritarvituslike üldsuse osalemise vastaste kohtumenetluste vastu (nn üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid);

‣määrus, millega muudetakse lennureisijatele hüvitiste ja abi andmise ning lennuettevõtja vastutuse reegleid;

komisjonil on kavas esitada ettepanek järgmistes küsimustes:

‣meediavabaduse õigusakt;

‣ELi puuetega isiku kaart;

‣võrdõiguslikkust edendavate asutuste tegevuse ja sõltumatuse tugevdamine;

‣seadusandlik algatus liikmesriikide vahel vanemluse vastastikuse tunnustamise kohta;

komisjonil on kavas astuda uusi samme järgmistes valdkondades:

‣mittetulundusühingute ja mittetulundusorganisatsioonide algatus;

‣iga-aastane õigusriikluse konverents, millele kaasata sidusrühmade kõrval ka kodanikke;

6. DIGIÜLEMINEK

Konverentsi ettepanekute elluviimiseks on komisjon võtnud järgmised jätkumeetmed:

komisjon on juba teinud järgmist:

‣digikümnendi teabevahetus;

‣Euroopa andmestrateegia;

‣ELi küberturvalisuse strateegia;

‣lairibaühenduse kasutuselevõtu eesmärgid maapiirkondades strateegia „Talust taldrikule“ raames;

‣struktureeritud dialoog digihariduse ja -oskuste teemal;

‣digioskuste ja töökohtade platvorm ja koalitsioon;

‣ELi programmeerimisnädal;

‣toetus sotsiaalpartnerite aruteludele, sealhulgas nende käimasolevale diskussioonile kaugtöö ja õiguse üle mitte olla kättesaadav;

‣Euroopa küberturvalisuse pädevuskeskus;

‣soovitus 5G küberturvalisuse kohta;

‣soovitused isiklike õppekontode ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste raamistiku kohta;

‣ühenduvuse meetmepakett;

‣direktiiv elektrooniliste seadmete laadimispesade kohta;

‣Euroopa plokiahelateenuste taristu;

‣andmehaldust käsitlev õigusakt;

‣digiteenuste õigusakt;

‣digiturgude õigusakt;

‣algatus „Wifi4EU“;

‣6G teadusuuringute ja innovatsiooni tööprogramm;

‣direktiiv meetmete kohta, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (muudetud võrgu- ja infoturbe direktiiv ehk küberturvalisuse 2. direktiiv);

‣Euroopa dekrüpteerimise platvorm, sisejulgeoleku innovatsioonikeskus, Euroopa küberturvalisuse atlas ja muud selle valdkonna algatused;

‣Euroopa ühendatud keeleandmeruum, mis on konkurentsivõimelise andmepõhise majanduse heaks näiteks ja võimaldab avaliku ja erasektori esindajatel olemasolevaid ressursse taaskasutada;

‣veebi juurdepääsetavuse direktiivi läbivaatamine;

‣tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava läbivaatamine;

‣teatis tehisintellektialase Euroopa lähenemisviisi edendamise kohta;

komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja/või nõukogu üles võtma esimesel võimalusel vastu järgmised ettepanekud:

‣digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioon;

‣poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“;

‣määrus, milles käsitletakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul (e-privaatsuse määrus);

‣ettepanek võtta vastu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime parandamiseks, et luua kõiki ohte hõlmav raamistik, millega toetada liikmesriikide kriitilise tähtsusega üksusi häirivate intsidentide ennetamisel, neile vastu seismisel, nende leevendamisel ja nendest taastumisel;

‣määrus, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust (DORA);

‣tehisintellekti käsitlev õigusakt;

‣Euroopa digiidentiteeti käsitlev määrus;

‣andmemäärus, millega tagatakse andmetest saadud väärtuse õiglasem jaotamine ning juurdepääs andmetele ja võimalus neid kasutada kõigis ELi majandussektorites;

‣määrus, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse programm, millega nähakse ette ELi kosmosepõhine turvaline sidesüsteem;

‣soovitus luua ühine küberüksus, et tulla tehnoloogiliselt meisterlikult ja koordineeritud viisil toime üha suurema hulga raskete küberintsidentidega, mis mõjutavad avalikke teenuseid ning ettevõtjate tegevust ja kodanike elu kogu Euroopa Liidus;

‣määrus ja direktiiv digipöörde kohta piiriülese õigusalase koostöö ning tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas;

‣määrus ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi loomise kohta;

‣määrus digitaalse teabevahetuse kohta terrorismijuhtumite puhul;

‣määrus krüptovarade kohta;

‣intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev direktiiv;

‣ühtse Euroopa taeva algatuse lõpuleviimine;

komisjonil on kavas esitada ettepanek järgmistes küsimustes:

‣Euroopa küberkerksuse õigusakt:

‣lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi muudetud versioon;

‣lairibavõrkudele antava riigiabi läbivaadatud suunised;

‣soovitus digioskuste õpetamise täiustamise kohta hariduses ja koolituses;

‣soovitus digiõpet soodustavate tegurite kohta;

‣liidu seisukoht rahvusvaheliste raadioeeskirjade muutmise kohta 2023. aasta ülemaailmseks raadiosidekonverentsiks, et aidata kaasa takistamatule teabevahetusele kogu ELis;

‣Euroopa digioskuste sertifitseerimine;

‣vastutus tehisintellekti eest;

‣ELi tarbijaõiguse toimivuskontroll digitaalse õigluse valdkonnas;

‣tootevastutuse direktiivi läbivaatamine;

‣ettepanek ELi valitsuste koostalitlusvõime strateegia kohta;

‣tegevuskava energiasüsteemide digitaliseerimiseks ja digitaristu energiakasutuse piiramiseks;

‣GreenData4All – ajakohastatud eeskirjad georuumiliste keskkonnaandmete ja keskkonnateabele juurdepääsu kohta;

‣digiajastu käibemaksu algatus;

komisjonil on kavas astuda uusi samme järgmistes valdkondades:

‣isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise hoogustamine, sealhulgas arutelu isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise haldusmenetluse üle piiriüleste juhtumite puhul, teabevahetuse suurendamine andmekaitse-eeskirjade ja nõusoleku vallas ning andmete kasutamisest teavitamise parandamine;

‣Euroopa digiidentiteedi edasiarendamine, sealhulgas piiriüleste tehingute hõlbustamine;

‣Euroopa andmeruum liikuvuse ja turismi vallas;

‣Euroopa raamistik digitaliseerimise keskkonnamõju mõõtmiseks ja hindamiseks ning sellest teavitamiseks;

‣tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise parem tagamine;

‣alternatiivsed viisid tarbijavaidluste lahendamiseks;

‣algatused digitaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks, tuginedes Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustele;

‣mitmekeelsuse edasiarendamine ELis digiülemineku käigus;

‣võrgu etiketi ja kasutajate internetiõiguste standardprogramm;

‣tehisintellektiga seotud standardimine;

‣ettevalmistav tegevus pimevõrgu seireks ELi koordineerimisel.

7.EUROOPA DEMOKRAATIA

Konverentsi ettepanekute elluviimiseks on komisjon võtnud järgmised jätkumeetmed:

komisjon on juba teinud järgmist:

‣Euroopa demokraatia tegevuskava;

‣2020. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta;

‣puuetega inimeste õiguste strateegia;

‣tõhusamad viisid kodanikega suhtlemiseks portaali „Avaldage arvamust!“, Euroopa kodanikualgatuse ja muude kodanike kaasamise vormide kaudu;

‣teatis parema õigusloome kohta, millele järgnevad läbivaadatud suunised ja paremad tööriistad;

‣soovitus ajakirjanike kaitse, turvalisuse ja võimestamise kohta;

‣meediateenistus (traditsiooniline ja uus meedia), mis annab meediale faktilist teavet ELi algatuste ja meetmete kohta Brüsselis ja kõigis liikmesriikides;

‣Euroopa Komisjoni esindused;

‣Europe Directi büroode võrgustik;

‣institutsioonide tegemisi käsitlevad teavituskampaaniad, mis keskenduvad eelkõige noortele eurooplastele;

‣hea haldustava eeskiri;

‣Europe Directi kontaktkeskus, mis on kodanike jaoks ELiga seotud küsimustes kättesaadav 24 ametlikus keeles ja teistes keeltes, näiteks ukraina keeles;

‣katseprojekt „Euroopa ülesehitamine koos kohalike volikogude liikmetega“, mis võimaldab kohalike omavalitsuste volikogu liikmetel ELi kohta teavet anda;

‣mõtestatud ja eetilist teabevahetust käsitlevad teadusprojektid;

‣kodanike kaasamine teadusuuringutesse programmi „Euroopa horisont“ aluspõhimõtte ja tegevuseesmärgina;

‣komisjonis loodud osalus- ja aruteludemokraatia pädevuskeskus, mida juhib Teadusuuringute Ühiskeskus;

‣eTranslation, mis aitab hõlbustada suhtlust kõigis ELi ametlikes keeltes;

‣veebi juurdepääsetavuse tegevuskava, millega tagatakse, et kogu komisjoni avaldatud veebiteave on puuetega inimestele kättesaadav;

‣instrumendi „Globaalne Euroopa“ inimõiguste ja demokraatia programm;

‣laste osalusplatvorm, millega ühendada olemasolevad laste osalemise mehhanismid kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil ning kaasata lapsed ELi otsuste tegemisse;

‣programmi „Euroopa horisont“ 2. teemavaldkonna osa, mis hõlmab uuenduslikke teadusuuringuid demokraatia ja valitsemise valdkonnas ning uurimisprojekte ELi tasandi mitmetasandiliste, mitmekeelsete ja mitmeliigiliste arutelude tõhusate meetodite kohta;

‣demokraatia tuleviku alaste uuenduslike lahenduste võrgustik;

‣sihtarutelude ja koosloome katsemudelid mitmes ELi poliitikavaldkonnas;

komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja/või nõukogu üles võtma esimesel võimalusel vastu järgmised ettepanekud:

‣ettepanek poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta;

‣ Euroopa tasandi erakondade rahastamist käsitleva määruse läbivaadatud versioon;

‣liikuvate ELi kodanike valimisõigust Euroopa Parlamendi valimistel käsitleva direktiivi läbivaadatud versioon;

‣liikuvate ELi kodanike valimisõigust kohalikel valimistel käsitleva direktiivi läbivaadatud versioon;

komisjonil on kavas esitada ettepanek järgmistes küsimustes:

‣2023. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta;

‣aeg ja vahendid kodanike paneelarutelude korraldamiseks, et saada põhjalik ülevaade valitud põhiteemadest, aidata ette valmistada olulisemate algatuste kogumeid ja saada enne õigusloomeprotsessi algust vajalikku tagasisidet;

‣väiksemate sihtarutelude ja koosloome/kooskavandamise protsesside korraldamine väiksemas mahus, et käsitleda teatavaid poliitikaküsimusi kulutõhusamalt ja õigeaegsemalt;

‣sidus ja sisukas lähenemisviis noorte kaasamiseks poliitika kujundamisse, andes võimaluse süstemaatiliselt osaleda kodanike paneelaruteludes ja väiksemates koosloome aruteludes ning pöörates erilist tähelepanu sellele, milline on kavandatavate meetmete mõju noortele;

‣portaali „Avaldage arvamust!“ edasiarendamine, et muuta see hõlpsamini juurdepääsetavaks ja koondada sinna kogu teave komisjonis toimuvate kodanike kaasamise mehhanismide kohta. Platvormi täiustamiseks on kavas integreerida sellesse konverentsi platvormi aruteluelemendid ja muud asjakohased kodanikutehnoloogia funktsioonid, sealhulgas veebipõhiste osalusürituste valmidus;

‣veebipõhise ja veebivälise suhtluse täiendav tõhustamine ning kodanike kaasamise edendamine kohalikul tasandil;

‣teabe ja kommunikatsiooni integreerimine poliitikakujundamise protsessi ning selle muutmine kodanikukeskseks, et edendada ELi institutsioonide, liikmesriikide kõigi võimutasandite ja kodanikuühiskonna jagatud vastutuse vaimus kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalust – sealhulgas enne Euroopa Parlamendi valimisi;

‣kogu avaliku suhtluse pidamine arusaadavas keeles ning keelekasutuse kohandamine eri sihtrühmade suhtluskanalitele ja -viisidele;

‣dokumentidele juurdepääsu taotluste esitamise ja käsitlemise uue süsteemi väljatöötamine ja kodanikele mõeldud avaliku portaali loomine;

‣Europe Directi kontaktkeskuste arendamine ELi kohaliku tasandi kontaktkeskusteks;

komisjonil on kavas astuda uusi samme järgmistes valdkondades:

‣riiklike, piirkondlike ja kohalike osalejate suutlikkuse arendamine algatada kodanikega arutelu vormis uue põlvkonna detsentraliseeritud dialooge;

‣Euroopa kodanikuosaluse harta väljatöötamine, suunates selle kõigile neile, kes osalevad kodanikutegevustes või korraldavad neid, ja edendades kodanike edukaks kaasamiseks vajalikke üldpõhimõtteid;

‣Euroopa kodakondsuse muutmine kodanike jaoks käegakatsutavamaks, tugevdades muu hulgas sellega kaasnevaid õigusi ning andes selle kohta usaldusväärset ja kergesti kättesaadavat teavet;

‣komisjoni veebisaidile „Õpinurk“ Euroopa koostööprojektide kohta kogutud õppematerjali tutvustamine ning uute õppematerjalide väljatöötamine eelkõige kodanikuaktiivsuse ja meediapädevuse valdkonnas;

‣ELi otsustusprotsessi läbipaistvuse suurendamine, võimaldades kodanikest vaatlejatel tutvuda otsustusprotsessi detailidega. Kolm institutsiooni võiksid kutsuda kodanike esindajaid üheskoos vaatlema valitud institutsioonidevahelisi otsustusprotsesse laiemat huvi pakkuvatel teemadel ja anda Euroopa kodanikele ülevaateid tehtud edusammudest.

8. RÄNNE

Konverentsi ettepanekute elluviimiseks on komisjon võtnud järgmised jätkumeetmed:

komisjon on juba teinud järgmist:

‣pagulaste toetamiseks Euroopas võetavaid ühtekuuluvusmeetmeid käsitlevad määrused;

‣ajutise kaitse direktiivi aktiveerimine, et aidata inimesi, kes põgenevad Venemaa sõja eest Ukrainast;

‣sinise kaardi direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil Euroopa Liitu sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta;

‣Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus;

‣põhjalikud ja vastastikku kasulikud partnerlused peamiste päritolu- ja transiidiriikidega Euroopa rände- ja varjupaigapakti raames;

‣uuendatud tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu;

‣uus Vahemere piirkonna tegevuskava;

‣määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta;

‣integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027;

‣Schengeni tuleviku strateegia;

‣ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia;

‣teatis oskustööliste ja andekate inimeste ELi meelitamise kohta;

komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja/või nõukogu üles võtma esimesel võimalusel vastu järgmised ettepanekud:

‣uus rände- ja varjupaigalepe;

‣oskuste ja talendi pakett – pikaajaliste elanike direktiiv ja ühtse loa direktiiv;

‣Schengeni piirieeskirjad;

‣määrus, milles käsitletakse rändajate ja varjupaiga taotlejate ärakasutamist;

‣varjupaigamenetluse määruse muudetud versioon;

‣vastuvõtutingimuste direktiivi uuesti sõnastatud versioon;

‣varjupaiga- ja rändehalduse määrus;

‣määrus, milles käsitletakse meetmeid veoettevõtjate vastu, kes hõlbustavad inimkaubandust või rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist või osalevad sellises tegevuses;

komisjonil on kavas esitada ettepanek järgmistes küsimustes:

‣kogu ELi hõlmav rändealase teadlikkuse suurendamise kampaania;

‣mitmeaastane teavituskampaania, millega suurendada kolmandate riikide kodanike kutsekirjelduse koostamise vahendi nähtavust;

komisjonil on kavas astuda uusi samme järgmistes valdkondades:

‣tegelemine geopoliitilisest suundumustest tingitud töö- ja tööjõupuudusega;

‣inimkaubandusevastaste õigusaktide hindamine ja vajaduse korral nende läbivaatamise ettepaneku esitamine;

‣esmase vastuvõtuga seotud töö tõhustamine.

9. HARIDUS, KULTUUR, NOORED JA SPORT

Konverentsi ettepanekute elluviimiseks on komisjon võtnud järgmised jätkumeetmed:

komisjon on juba teinud järgmist:

‣teatis Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025;

‣Euroopa ülikoolide strateegia;

‣soovitus, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks ja milles sätestatakse 2024. aasta keskpaigaks võetavad meetmed piiriüleste õpingute ja koostöö edasiseks hõlbustamiseks, näiteks ühiselt loodud Euroopa kriteeriumidel põhinevad ühised kraadid;

‣digiõppe tegevuskava (2021–2027);

‣soovitus kutsehariduse ja -õppe kohta;

‣Euroopa haridusruumi portaal vastupidavamate ja kaasavamate haridus- ja koolitussüsteemide loomiseks;

‣soovitus mikrokvalifikatsioonitunnistuste kohta;

‣meetmed EURESe ja Europassi koostoime suurendamiseks, EURESe liikmete/partnerite baasi laiendamine, CVde ja vabade töökohtade täielik vahetamine ning automaatne sobitamine;

‣õpetajate vahetus (eTwinning, School Education Gateway, Euroopa koolihariduse platvorm);

‣kliimahariduse edendamise koalitsioon;

‣soovitus põimõppe kasutamise kohta kvaliteetse ja kaasava põhi- ja keskhariduse tagamisel;

‣Euroopa noorteaasta 2022;

‣soovitus noorte vabatahtliku tegevuse kohta, et hõlbustada noorte riikidevahelist vabatahtlikku tegevust Euroopa solidaarsuskorpuse raames;

‣Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia;

‣kvaliteetseid alusharidus- ja lapsehoiusüsteeme käsitlevate soovituste hindamine;

‣iga-aastased Euroopa spordinädalad ja kampaaniad BeActive ja BeInclusive;

‣kampaania HealthyLifestyle4All, millega siduda sport ja aktiivne eluviis tervise-, toidu- ja muu poliitikaga ning mobiliseerida avaliku sektori asutusi ja spordiliikumisi omapoolsete lubadustega algatusega ühinema;

‣soovitus Euroopa kultuuripärandi ühise andmeruumi kohta;

‣linnade ja piirkondade kultuuripärandi vastastikuse õppimise kava;

‣kultuurisektori struktureeritud dialoog „Voices of Culture“;

‣soovitus rohepööret ja kestlikku arengut toetava õppe kohta;

‣luua koolide heaolu eksperdirühm;

komisjonil on kavas esitada ettepanek järgmistes küsimustes:

‣õpiedu saavutamise teid käsitlev soovitus, milles võetakse vaatluse alla õpilased, kellel on raskusi põhioskuste omandamisega, keskkooli lõputunnistused ning see, kuidas vähendada kooli pooleli jätvate noorte hulka;

‣ELi koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kava läbivaatamine;

‣kampaania, millega suurendatakse teadlikkust reaalainete õppimise võimalustest;

‣mitmeaastane teavituskampaania EURESe nähtavuse suurendamiseks;

‣õpirände raamistiku ajakohastamine;

komisjonil on kavas astuda uusi samme järgmistes valdkondades:

‣täiustatud teabeplatvorm haridusega seotud teabe vahetamiseks ja koondamiseks.

(1)

 Need kuus ettepanekut sisaldavad kokku 57 meedet.

(2)

Need neli ettepanekut sisaldavad kokku 24 meedet.

(3)

Need kuus ettepanekut sisaldavad kokku 61 meedet.

(4)

Need kaheksa ettepanekut sisaldavad kokku 42 meedet.

(5)

Need kuus ettepanekut sisaldavad kokku 24 meedet.

(6)

Need viis ettepanekut sisaldavad kokku 40 meedet.

(7)

Need viis ettepanekut sisaldavad kokku 35 meedet.

(8)

Need viis ettepanekut sisaldavad kokku 16 meedet.

(9)

Need neli ettepanekut sisaldavad kokku 24 meedet.