EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.5.2022

COM(2022) 249 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Tulevane direktiiv, milles käsitletakse kriminaalkaristusi piiravaid meetmeid käsitleva liidu õiguse rikkumise eest

1.SISSEJUHATUS

1.1.Liidu õigus piiravate meetmete valdkonnas

Piiravad meetmed on oluline vahend, et edendada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärke, sealhulgas liidu väärtuste kaitsmist, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamist ning demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste tugevdamist ja toetamist.

Nende väärtuste alalhoidmiseks võib liit kehtestada kolmandate riikide, üksuste või üksikisikute suhtes piiravaid meetmeid. Meetmete hulka kuuluvad sihipärased individuaalsed meetmed, st vara arestimine ja riiki lubamise piirangud (reisikeeld) ning valdkondlikud meetmed, st relvaembargod ning majandus- ja finantsmeetmed (nt impordi- ja ekspordipiirangud või teatavate teenuste, nt pangandusteenuste osutamise piirangud) 1 . Liidus on praeguseks üle neljakümne erineva piiravate meetmete korra ja nende kasutamine on viimasel ajal hoogustunud. Mõned neist rakendavad ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestatud piiravaid meetmeid, millele on mõnel juhul lisatud täiendavaid piiranguid, teised on liit vastu võtnud iseseisvalt. Lisaks kordadele, mis puudutavad olukorda konkreetses riigis, on liit vastu võtnud horisontaalsed korrad, mille eesmärk on tõkestada keemiarelvade levikut ja kasutamist, küberrünnakuid, inimõiguste rikkumist ja terrorismi 2 .

Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine praegu väga tähtis. Liit on kehtestanud Venemaa ja Valgevene üksikisikutele ja ettevõtetele rea piiravaid meetmeid ning ka valdkondlikke meetmeid, mõned neist juba 2014. aastal. Selleks et piiravate meetmete jõustamist liidu tasandil paremini koordineerida, kutsus komisjon kokku varade külmutamise ja arestimise töökonna, milles osalevad komisjoni talitused, liikmesriikide esindajad ning liidu asutused, nagu Eurojust ja Europol 3 . See töökond tagab liikmesriikide tegevuse koordineerimise ning püüab lisaks uurida piiravate meetmete ja kriminaalõiguse meetmete vastastikust mõju.

1.2.Vajadus piiravate meetmete parema jõustamise järele kriminaalõiguse abil

Piiravate meetmete rakendamine ja jõustamine on eeskätt liikmesriikide ülesanne. Liikmesriikide pädevad asutused peavad hindama, kas asjaomast nõukogu määrust on rikutud, ja võtma asjakohased meetmed. Seejuures sisaldavad Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 215 alusel vastu võetud nõukogu määrused alati sätet, mille kohaselt peavad liikmesriigid vastu võtma siseriiklikud õigusnormid, millega nähakse ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldatakse määruse sätete rikkumise korral 4 . Need määrused sisaldavad üldjuhul järgmist:

·piiravad meetmed;

·kõrvalehoidmise vastane klausel, mille kohaselt on keelatud teadlik ja tahtlik osalemine tegevuses, millega püütakse kõrvale hoida kehtestatud piiravatest meetmetest, 5 ning

·muud kohustused, eelkõige kohustus anda aru piiravate meetmete rakendamiseks astutud sammudest (nt teavitada ametiasutusi arestitud varast).

Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on teinud ettepaneku tugevdada karistusi käsitlevaid sätteid nõukogu määrustes (EL) nr 833/2014 ja (EL) nr 269/2014 kuuenda piiravate meetmete paketi raames, millega reageeritakse Venemaa agressioonile Ukraina vastu. Muudetud sätted kohustaksid liikmesriike sätestama õigusnormid, millega nähakse ette nende määruste rikkumise korral kohaldatavad karistused, sealhulgas vajaduse korral kriminaalkaristused. Liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste nõuetekohane rakendamine ja kohaldamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Samuti peavad liikmesriigid ette nägema asjakohased meetmed sellise rikkumisega teenitava tulu konfiskeerimiseks. Piiravad meetmed võetakse vastu ELi lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel. Ehkki need sätted on õiguslik alus, millega kohustatakse liikmesriike kehtestama karistusi, sh kriminaalkaristusi, ei saa kumbagi kasutada kriminaalkaristuste täpsete liikide ja tasemete kindlaksmääramiseks. Kriminaalkaristuste kehtestamise kohustuse piiratud mõju, mis tuleneb rikkumiste määratluste ja seonduvate karistuste ühtlustamata jätmisest ELi toimimise lepingu artiklil 83 põhineva direktiiviga, tähendab, et liikmesriikidel puuduks ikkagi ühtlustatud lähenemisviis konfiskeerimismeetmetele liidu piiravate meetmete rikkumise korral ning varade arestimis-, haldamis- ja konfiskeerimismeetmeid, mis on sätestatud kehtivas ja tulevases liidu õigustikus varade tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta, ei kohaldataks liidu piiravate meetmete rikkumise suhtes. Ehkki mitmes liikmesriigis on liidu piiravate meetmete rikkumine juba kriminaliseeritud, võidakse liikmesriikidevaheliste erinevuste tõttu rakendada piiriüleste juhtumite puhul killustatud lähenemisviisi.

Seda arvesse võttes esitab komisjon ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus lisada liidu piiravate meetmete rikkumine ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka 13 . Liidu piiravate meetmete rikkumise lisamine ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka võimaldaks komisjonil järgmise sammuna esitada seadusandliku tavamenetluse kohaselt viivitamata ettepanek võtta vastu direktiiv kuritegude määratluste ja karistuste ühtlustamiseks. Kuritegude määratluste ja karistuste ühtlustamine liidu piiravate meetmete rikkumise eest täiendaks samuti täna vastu võetud komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta 14 . Selle ettepanekuga tugevdatakse märkimisväärselt praegust ELi vara tagasivõitmise raamistikku, mis koosneb konfiskeerimisdirektiivist ja nõukogu otsusest kriminaaltulu jälitamise talituste kohta 15 .

Kavandatav direktiiv vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta aitab kahel viisil kaasa liidu piiravate meetmete tulemuslikule kohaldamisele. Esiteks nõutakse selles, et liikmesriigid algataksid vajaduse korral vara jälitamise ja tuvastamise uurimise, et ennetada, avastada või uurida kuritegusid, mis on seotud liidu piiravate meetmete rikkumisega, ning laiendaksid kriminaaltulu jälitamise talituste volitusi, et kiiresti jälitada ja tuvastada nende isikute ja üksuste vara, kelle suhtes kohaldatakse ELi sihipäraseid finantssanktsioone, ning see vajaduse korral kiiresti arestida, et takistada selle väljaviimist riigi jurisdiktsioonist. Teiseks, kui muuta vara tagasivõitmist ja konfiskeerimist käsitlevad tõhustatud õigusnormid kohaldatavaks liidu piiravate meetmete rikkumise suhtes, tagaks ettepanek liidu piiravate meetmete rikkumisest saadud tulu tõhusa jälitamise, arestimise, haldamise ja konfiskeerimise seni, kuni on ühtlustatud kuritegude määratlused ja karistused liidu piiravate meetmete rikkumise eest.

Nagu on täpsemalt selgitatud ettepanekus võtta vastu nõukogu otsus liidu piiravate meetmete rikkumise lisamise kohta ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka, 16 on täidetud ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikesse 1 uue kuriteoliigi lisamiseks ettenähtud kriteeriumid, mis on seotud süüteo piiriülese mõõtmega (olemus, mõju ja erivajadus võidelda ühistel alustel).

See tuleneb sellest, et liidu piiravate meetmete rikkumist tuleks käsitada eraldi kuriteoliigina ja enamik liikmesriike on selle juba vastavalt liigitanud, 17 kuid see ei ole veel kantud ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud liidu kuritegude kehtivasse loetellu. Lisaks on tegemist eriti raske kuriteoliigiga, kuna see võib seada ohtu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, kahjustada demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste tugevdamist ja toetamist ning põhjustada suurt majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kahju.

Lisaks on liidu piiravate meetmete rikkumisel selge ja vahel isegi eriomane piiriülene mõõde, mis nõuab ühtset piiriülest reageerimist ELi ja üleilmsel tasandil. Vähe sellest, et selliseid kuritegusid panevad tavaliselt toime üleilmselt tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud; mõnel juhul on liidu piiravate meetmetega piiriülesed tehingud lausa keelatud (nt pangandusteenuste piiramine).

Pealegi, kuna liidu piiravate meetmete rikkumise määratlused ja seonduvad karistused on liikmesriikide haldus- ja/või kriminaalõiguses väga erinevad, võidakse sama käitumise eest karistada erinevate karistustega, mida jõustatakse eri tasanditel. See tekitab ohu, et üksikisikud ja ettevõtjad valivad endale meelepärase kohtualluvuse, ning õõnestab üldiselt liidu eesmärkide tõsiseltvõetavust, milleks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine ning liidu ühiste väärtuste kaitse. Seepärast on olemas erivajadus võtta liidu tasandil ühiseid meetmeid liidu piiravate meetmete rikkumise käsitlemiseks kriminaalõiguse alusel. Liit võiks seejuures edendada ka võrdseid tingimusi üleilmsel tasandil.

Lisaks takistavad liikmesriikide haldus- ja/või kriminaalõiguses sätestatud liidu piiravate meetmete rikkumise erinevad määratlused ja selle eest ette nähtud erinevad karistused piiravaid meetmeid käsitleva liidu poliitika järjekindlat kohaldamist.

Pidades silmas pakilist vajadust võtta liidu piiravate meetmete rikkumises osalenud üksikisikud ja üksused vastutusele, on käesoleva teatise lisas juba kirjeldatud põhielemente, mida tulevane direktiiv liidu piiravate meetmete rikkumise eest määratavate kriminaalkaristuste kohta võiks sisaldada. See võimaldab kõnealuses küsimuses Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kiiresti koostööd alustada.

(1)

     Piiravad meetmed võtab vastu nõukogu. Kõigepealt võtab nõukogu ELi lepingu artikli 29 alusel vastu ÜVJP otsuse. Kavandatud meetmeid rakendatakse kas liidu või liikmesriigi tasandil. Seni on olnud tava, et selliseid meetmeid nagu relvaembargod või riiki lubamise piirangud rakendavad otse liikmesriigid, kellel on õiguslikult siduv kohustus tegutseda kooskõlas nõukogu ÜVJP otsustega. Muid meetmeid, millega katkestatakse osaliselt või täielikult majandussuhted kolmanda riigiga või piiratakse neid suhteid, samuti individuaalseid meetmeid, millega arestitakse rahalisi vahendeid või majandusressursse või keelatakse nende vahendite või ressursside kättesaadavaks tegemine, rakendatakse määruse kaudu, mille nõukogu võtab vastu kvalifitseeritud häälteenamusega liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühise ettepaneku alusel Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohaselt. Mõlemat liiki õigusakt võib sisaldada sätteid meetmetest kõrvalehoidmise vältimise kohta.

(2)

   Ülevaate saamiseks vt ELi sanktsioonide kaart, kättesaadav veebisaidil  https://www.sanctionsmap.eu/#/main .

(3)

   Euroopa Komisjoni 17. märtsi 2022. aasta pressiteade „Enforcing sanctions against listed Russian and Belarusian oligarchs: Commission’s “Freeze and Seize” Task Force steps up work with international partners“, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_22_1828 ; Euroopa Komisjoni 8. aprilli 2022. aasta pressiteade „„Freeze and Seize Task Force“: Almost €30 billion of assets of Russian and Belarussian oligarchs and entities frozen by the EU so far“, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_22_2373 .

(4)

   Vt näiteks nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikkel 8; määruse konsolideeritud versioon on kättesaadav aadressil EUR-Lex - 02014R0833-20220413 - ET - EUR-Lex (europa.eu) .

(5)

     Vt näiteks nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikkel 12. Tuleb märkida, et see klausel on kohaldatav ka siis, kui piiravat meedet ei ole rikutud; piisab kui osaleda selleks loodud skeemis.

(6)

   Genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta aruanne „Prosecution of sanctions (restrictive measures) violations in national jurisdictions: a comparative analysis“ (2021) lisa, kättesaadav aadressil https://www.eurojust.europa.eu/sites/default/files/assets/genocide_network_report_on_prosecution_of_sanctions_restrictive_measures_violations_23_11_2021.pdf . Selleks et tutvustada aruannet nõukogu kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmas (COPEN), avaldati see ka nõukogu 16. märtsi 2022. aasta dokumendis 7274/22.

(7)

   Genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta aruanne „Prosecution of sanctions (restrictive measures) violations in national jurisdictions: a comparative analysis“, punkt 5.1, lk 22.

(8)

       Samas.

(9)

       Samas, punkt 5.2, lk 23.

(10)

       Samas, punkt 5.3, lk 24.

(11)

     Samas, genotsiidivastase võrgustiku aruande ja komisjoni lisauuringute põhjal.

(12)

       Samas.

(13)

     Euroopa Komisjoni ettepanek: nõukogu otsus liidu piiravate meetmete rikkumise lisamise kohta ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka, COM (2022) 247, 25.05.2022.

(14)

     Euroopa Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta, COM(2002) 245, 25.5.2022.

(15)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39–50); nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsus 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas (ELT L 332, 18.12.2007, lk 103–105).

(16)

     Euroopa Komisjoni ettepanek: nõukogu otsus liidu piiravate meetmete rikkumise lisamise kohta ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka.

(17)

     Vt genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta ülevaade „Prosecution of sanctions (restrictive measures) violations in national jurisdictions: a comparative analysis“.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.5.2022

COM(2022) 249 final

LISA

komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Tulevane direktiiv, milles käsitletakse kriminaalkaristusi piiravaid meetmeid käsitleva liidu õiguse rikkumise eest

1.1. Sissejuhatus

Liidu piiravate meetmete rikkumise lisamine Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka võimaldaks komisjonil esitada seadusandliku tavamenetluse kohaselt ettepaneku võtta vastu direktiiv kuritegude määratluste ja karistuste ühtlustamiseks.

Komisjoni ettepanek peaks olema kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, mis kehtivad kõigi ELi meetmete kohta 1 . Samuti peaks see olema kooskõlas parema õigusloome nõuetega 2 . Lisaks tuleks ettepanekus arvesse võtta kriminaalõiguse eripärasid 3 . Kriminaalõiguslike määratluste ja karistuste ühtlustamisel tuleks eelkõige arvesse võtta erinevusi liikmesriikide kriminaalõiguse süsteemides, sealhulgas karistuste osas.

Peale selle peaks kavandatav direktiiv olema kooskõlas põhiõigustega ja selles tuleb austada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas 4 sätestatud põhimõtteid. Eeskätt tuleks tagada direktiivi sätete kooskõla õigusega vabadusele ja turvalisusele, isikuandmete kaitsega, omandiõigusega, õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigusega süütuse presumptsioonile ja kaitseõigusega, seaduslikkuse põhimõtetega, sealhulgas kriminaalkaristuste tagasiulatuva kohaldamise keelu ning kuritegude ja karistuste proportsionaalsuse põhimõttega ning topeltkaristamise keelu põhimõttega.

Tulevane direktiiv peaks reguleerima mitmeid kriminaalõiguse küsimusi, mille käsitlemine on ELi toimimise lepingu artiklil 83 põhinevates liidu direktiivides tavapärane. Allpool on näitlik loetelu võimalikest sätetest, mis tulevase õigusakti ettepanekusse lisatakse.

1.2. Kohaldamisala

Esiteks on kavas sätestada direktiivi eesmärk ja kohaldamisala ning eelkõige selgitada, et seda kohaldatakse liidu piiravate meetmete rikkumise suhtes. Liidu piiravad meetmed võetakse vastu Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel ning nende hulka kuuluvad sihipärased individuaalsed meetmed, st varade arestimine, rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeld ning riiki lubamise piirangud (reisikeelud), samuti valdkondlikud piiravad meetmed, st relvaembargod ning majandus- ja finantsmeetmed (nt impordi- ja ekspordipiirangud ning teatavate teenuste, nt pangandusteenuste osutamise piirangud).

1.3. Mõisted

See direktiivi artikkel peaks sisaldama kõiki asjakohaseid mõisteid, sealhulgas vajaduse korral ristviiteid piiravaid meetmeid käsitlevate nõukogu määruste ja otsuste sätetele. Mõistete hulka peaksid muu hulgas kuuluma „piiravad meetmed“, „sihtüksus“ ja „sihtisik“. Asjakohane näide kriminaalõiguse meetmest, kus mõistete esitamisel on kasutatud sarnaseid ristviiteid, on direktiiv 2014/57/EL turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta (turukuritarvituse direktiiv) 5 .

1.4. Kuriteod, sealhulgas kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine ning kuriteokatse

Direktiiviga ühtlustatavaid süütegusid käsitlevad artiklid peaksid sisaldama liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud mitmesuguste kuritegude täpseid määratlusi, näiteks:

·rahaliste vahendite või majandusressursside otsene või kaudne kättesaadavaks tegemine sihtisikule/-üksusele või tema kasuks;

·suutmatus arestida sihtisikule/-üksusele kuuluvaid või tema omandis, valduses või kontrolli all olevaid rahalisi vahendeid või majandusressursse;

·tegelemine keelatud finantstegevusega, näiteks keelatud laenude või krediitide andmine;

·tegelemine keelatud kaubandus-, äri- või muu tegevusega, näiteks kaubanduskeeluga hõlmatud kaupade ja tehnoloogia import või eksport või keelatud teenuste osutamine;

·pädevate asutuste antud lubade alusel kohaldatavate tingimuste rikkumine;

·ametiasutustele teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine, nt kohustus deklareerida mis tahes vara, mis kuulub sihtisikule/-üksusele või on tema omandis, valduses või kontrolli all;

·osalemine tegevuses, mille eesmärk on otseselt või kaudselt piiravatest meetmetest teadlikult ja tahtlikult kõrvale hoida, sh osalemine skeemides, mille eesmärk on varjata sihtisikute või -üksuste vara või osalust, aidates piiravate meetmete sihtmärkidel nende mõjust kõrvale hoida või andes ametiasutustele eksitavat teavet;

·piiravate meetmete rikkumisest teatamata jätmine või tegevus, mille eesmärk on neist kõrvale hoida, rikkudes konkreetset teatamiskohustust.

Kui ei ole sätestatud teisiti, peaksid ühtlustatavad süüteod eeldama tahtlust või vähemalt rasket hooletust teadmisel, et tegemist on isikute, üksuste, tegevuste või varaga, mille suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või piiravate meetmete või nendega seotud seaduses sätestatud keeldude eiramist (tahtlik pimedus).

Direktiiv peaks hõlmama ka seotud süütegusid, nagu rahapesu. Viimase puhul tuleks kohustada liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, et direktiivi (EL) 2018/1673 6 artiklis 3 kirjeldatud rahapesukuritegu kohaldataks kavandatud direktiiviga hõlmatud kuritegudest saadud vara suhtes.

Lisaks peaks direktiiv sisaldama sätet, mis kohustaks liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, et direktiivis osutatud kuritegudele kihutamine, nendele kaasaaitamine ja kuriteokatse oleksid kriminaalkorras karistatavad 7 .

1.5. Füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused

ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel vastu võetud nõukogu määrused sisaldavad järjekindlalt sätet selle kohta, et liikmesriigid peavad vastu võtma siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused asjaomase määruse rikkumise korral 8 . Kuna see kohustus tekitab suuri erinevusi karistuste tasemete ja liikide vahel, peaks tulevane direktiiv sisaldama artiklit füüsilistele isikutele määratavate karistuste kohta. Neid karistusi tuleks kohaldada kõikide punktis 1.4 nimetatud süütegude suhtes ning nõuda, et liikmesriigid kohaldaksid tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi ning kehtestaksid karistuste ülemmäära miinimumtaseme, sh füüsilistele isikutele määratavad trahvid. Sellised karistused peaksid olema proportsionaalsed süütegude raskusastmega 9 .

Lisaks peaks direktiiv sisaldama sätet juriidiliste isikute vastutuse kohta. Seda sätet tuleks kohaldada kõikide punktis 1.4 nimetatud süütegude suhtes. Selle sätte kohaselt peaksid liikmesriigid kehtestama juriidiliste isikute karistused ja vastutuse:

(I)punktis 1.4 nimetatud kuritegude eest, mille pani juriidilise isiku kasuks toime isik, kellel on juriidilises isikus juhtiv positsioon, või

(II)juhtival positsioonil olevate isikute puuduliku järelevalve või kontrolli eest, mis on võimaldanud tema alluvuses oleval isikul toime panna mõne eespool nimetatud kuriteo selle juriidilise isiku kasuks 10 .

Direktiiviga tuleks ühtlustada ka juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused. Eelkõige peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, et punkti 1.4 asjakohaste sätete kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldataks tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, sealhulgas:

·kriminaalõiguslikud või muud trahvid;

·ajutine ilmajätmine võimalusest saada avaliku sektori vahendeid, sealhulgas kõrvalejätmine hankemenetlustest ning ilmajätmine toetustest ja kontsessioonidest;

·ajutine või alaline majandustegevuse keeld;

·nende lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine, mis on välja antud tegevuseks, mille tulemusel kuritegu toime pandi;

·kohtuliku järelevalve alla võtmine;

·sundlõpetamine ning

·kuriteo toimepanekuks kasutatud üksuste ajutine või alaline sulgemine 11 .

Lisaks tuleks direktiiviga ette näha, et liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid, kes saavad kasu teiste poolt toime pandud süütegudest, millega rikutakse liidu piiravaid meetmeid, saaks karistada rahatrahviga, mille ülemmäär ei tohiks olla väiksem kui teatav protsent juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaastal.

Juriidiliste isikute vastutus ei tohiks välistada võimalust algatada kriminaalmenetlus füüsiliste isikute suhtes, kes on punktis 1.4 sätestatud kuritegude toimepanijad. 

1.6. Raskendavad ja kergendavad asjaolud

Direktiivis peaks sisalduma ka artikkel, milles sätestatakse raskendavad asjaolud, mida tuleb punktis 1.4 osutatud kuritegude eest karistuste määramisel arvesse võtta. Need raskendavad asjaolud võivad hõlmata järgmist:

·rikkumise rasked tagajärjed piiravate meetmete otstarvet silmas pidades;

·kõnealuste rahaliste vahendite, majandusressursside, kaupade või tehnoloogia suur väärtus;

·kuriteo pani toime ametiisik oma ülesannete täitmisel;

·süüteo toimepanek erakutsetegevuses, sealhulgas ametikohustuste rikkumise teel;

·süüteo toimepanek kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse 2008/841/JSK tähenduses; 12

·kuritegu hõlmas vale- või võltsitud dokumentide kasutamist;

·õigusrikkuja on varem toime pannud sarnaseid rikkumisi piiravaid meetmeid käsitleva liidu õiguse vastu;

·õigusrikkuja on aktiivselt takistanud uurimistegevust või hirmutanud või mõjutanud tunnistajaid ning

·kuriteoga kaasnes märkimisväärne rahaline kasu või sellist kasu eeldati (märkimisväärse rahalise kasu mõiste määratletakse täpsemalt põhjenduses).

Direktiivis peaks sisalduma ka artikkel, milles sätestatakse kergendavad asjaolud, mida tuleb punktis 1.4 osutatud kuritegude eest karistuste määramisel arvesse võtta. Eelkõige oleksid liikmesriigid selle artikli kohaselt kohustatud tagama, et eespool nimetatud süütegude puhul käsitataks teatavaid fakte kergendava asjaoluna. See kehtiks näiteks juhul, kui õigusrikkuja andis haldus- või õigusasutustele teavet, mida nad muul viisil ei oleks saanud, aidates neil teisi õigusrikkujaid tuvastada, neid kohtu ette tuua või tõendeid leida.

1.7. Kohtualluvuse normid

Direktiiv peaks sisaldama ka sätet kohtualluvuse normide kohta. Muu hulgas peaks liikmesriik direktiivi (EL) 2017/1371 (mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil) (edaspidi „finantshuvide kaitse direktiiv“) artikli 11 eeskujul kehtestama kohtualluvuse punktis 1.4 osutatud süütegude üle, kui kuritegu pannakse täielikult või osaliselt toime tema territooriumil või kui toimepanija on selle liikmesriigi kodanik. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid komisjoni teavitama, kui nad otsustavad laiendada oma jurisdiktsiooni kuritegudele,

(I)mille toimepanija peamine elukoht asub selle riigi territooriumil;

(II)mis on toime pandud selle riigi territooriumil asuva juriidilise isiku kasuks või

(III)mille on toime pannud liikmesriigi ametnik, kes täidab oma ametiülesandeid.

Kui kuriteo toimepanija on liikmesriigi kodanik, ei tohi liikmesriigid seada kohtualluvuse kohaldamise tingimuseks seda, et süüdistuse saab esitada ainult:

(I)pärast ohvri avalduse esitamist kuriteo toimepanemise kohas või

(II)pärast kuriteost teatamist selle riigi poolt, kelle territooriumil kuritegu toime pandi.

ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel vastu võetud nõukogu määrused sisaldavad alati järgmist jurisdiktsiooni klauslit:

„Käesolevat määrust kohaldatakse:

a) liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis;

b) liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c) liikmesriikide kodanike suhtes liidu territooriumil või väljaspool seda;

d) liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e) juriidiliste isikute, üksuste või asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil.“

See peaks olema sätestatud ka direktiivis. Eelkõige peaksid liikmesriigid vastavalt punktile e laiendama oma kriminaaljurisdiktsiooni ELi-välistele isikutele väljaspool ELi territooriumi, kui nende ettevõttel on seos ELiga (mis võib seega puudutada ka nende vara).

1.8. Aegumistähtajad

Direktiiv peaks sisaldama kõikide punktis 1.4 nimetatud süütegude suhtes kohaldatavat sätet, mis nõuaks minimaalse aegumistähtaja kehtestamist, ning sätet karistuste täitmisele pööramise aegumistähtaja kohta pärast lõplikku süüdimõistmist. Asjakohase näite võib leida finantshuvide kaitse direktiivi artiklist 12. Selle artikli kohaselt peavad liikmesriigid:

(I)nägema ette piisavalt pikad aegumistähtajad pärast direktiivis osutatud kuritegude toimepanemist, et neid tulemuslikult menetleda, kusjuures minimaalseid aegumistähtaegu kohaldatakse nende süütegude suhtes, mille eest mõistetav maksimumkaristus on vähemalt neli aastat vangistust;

(II)võtma vajalikud meetmed karistuste täitmisele pööramiseks.

1.9. Liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning kolmandate riikide vaheline koostöö

Piiriüleste juhtumite uurimise tõhustamiseks peaks direktiiv sisaldama sätet, mis nõuaks liikmesriikide pädevate asutuste ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste, sealhulgas Eurojusti ja Europoli vahelist koostööd 13 . See direktiivi säte hõlbustaks ka teabe jagamist teiste liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoniga praktilistes küsimustes (eelkõige kõrvalehoidmise viisid, nt struktuurid vara tegeliku omandiõiguse/kontrolli varjamiseks).

1.10. Rikkumisest teatajad

Liidu piiravate meetmete tulemuslikkuse suurendamiseks võttis komisjon hiljuti kasutusele ELi sanktsioonide rikkumisest teatamise vahendi 14 . Kuna rikkumisest teatajate panus liidu piiravate meetmete nõuetekohasesse kohaldamisse on tähtis, tuleks komisjoni ettepanekus sätestada liikmesriikide kohustus võtta vajalikud meetmed, et direktiiviga (EL) 2019/1937 15 ette nähtud kaitset kohaldataks isikutele, kes teatavad direktiivis osutatud kuritegudest. Peale selle on liikmesriigid kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et isikutele, kes teatavad direktiivis osutatud kuritegudest ja esitavad tõendeid või teevad muul viisil koostööd selliste kuritegude uurimiseks, süüdistuste esitamiseks või nendega seotud kohtuasjade lahendamiseks, osutatakse kriminaalmenetluses vajalikku tuge ja abi 16 .

2. EDASISED SAMMUD

Kohe kui nõukogu jõuab kokkuleppele ja Euroopa Parlament annab oma nõusoleku lisada liidu piiravate meetmete rikkumine ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka, saab komisjon esitada seadusandliku tavamenetluse kohaselt ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega ühtlustatakse selle rikkumise määratlust ja seonduvaid karistusi.

Komisjoni ettepanek peaks olema kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, mis kehtivad kõigi ELi meetmete kohta 17 . Samuti peaks see olema kooskõlas parema õigusloome nõuetega 18 .

(1)

     Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiked 1 ja 4; protokoll nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta.

(2)

     Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).

(3)

     Komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi kriminaalpoliitika suunas: kriminaalõigus Euroopa Liidu poliitika rakendamise teenistuses“, (COM(2011)0573); nõukogu 9. oktoobri 2009. aasta järeldused tulevast kriminaalõigust ELi õigusaktides käsitlevate suuniste kohta, nõukogu dokument 14162/09; Euroopa Parlamendi 22. mai 2012. aasta resolutsioon ELi lähenemisviisi kohta kriminaalõigusele (ELT C 264E, 13.9.2013, lk 7–11).

(4)

     Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391–407).

(5)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/57/EL turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta (turukuritarvituse direktiiv) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 179–189, artikkel 2).

(6)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22–30).

(7)

     Direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (edaspidi „finantshuvide kaitse direktiiv“) (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29–41, artikkel 5); turukuritarvituse direktiivi artikkel 6.

(8)

   Vt näiteks nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikkel 8; määruse konsolideeritud versioon on kättesaadav aadressil EUR-Lex - 02014R0833-20220413 - ET - EUR-Lex (europa.eu) .

(9)

   Vt ka finantshuvide kaitse direktiivi artikkel 7; turukuritarvituse direktiivi artikkel 7.

(10)

   Vt ka finantshuvide kaitse direktiivi artikkel 6; turukuritarvituse direktiivi artikkel 8.

(11)

   Vt ka finantshuvide kaitse direktiivi artikkel 10; turukuritarvituse direktiivi artikkel 9.

(12)

   Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42–45).

(13)

     Vt ka finantshuvide kaitse direktiivi artikkel 15.

(14)

     Euroopa Komisjon, Ülevaade sanktsioonidest ja seotud vahenditest, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/international-relations/restrictive-measures-sanctions/overview-sanctions-and-related-tools_en#whistleblower .

(15)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17–56).

(16)

     Vt ka ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu ja direktiivi 2008/99/EÜ asendamise kohta (COM(2021) 851 final, 15.12.2021, artikkel 13).

(17)

     ELi lepingu artikli 5 lõiked 1 ja 4; protokoll nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta.

(18)

     Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).