(1)

2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“) jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 oC ning teha jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõus 1,5  oC-ga võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.

(1)

2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“) jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 oC ning teha jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõus 1,5  oC-ga võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega , ning juhindusid muu hulgas võrdsuse ja ühiste, kuid diferentseeritud kohustuste ja vastava suutlikkuse põhimõtetest. Glasgow kliimapakti vastuvõtmisega 2021. aasta novembris tunnistasid Pariisi kokkuleppe osalised, et üleilmse keskmise temperatuuri tõusu hoidmine 1,5  oC piires vähendaks märkimisväärselt kliimamuutuste mõju ja sellega seotud ohtusid, ning võtsid endale kohustuse suurendada 2022. aasta lõpuks oma 2030. aasta eesmärke.

(1a)

Vajadus võtta meetmeid heitkoguste vähendamiseks muutub üha pakilisemaks, nagu märgib valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) oma viimastes aruannetes, nimelt 7. augusti 2021. aasta aruandes „Climate change 2021: The Physical Science Basis“ (Kliimamuutused 2021: reaalteaduslik alus) ja 28. veebruari 2022. aasta aruandes „Climate Change 2022: Impacts, Adaptation and Vulnerability“ (Kliimamuutused 2022: mõju, kohandumine ja haavatavus). IPCC kinnitas täiesti veendunult, et kliimamuutused kujutavad endast ohtu inimeste heaolule ja planeedi tervisele ning et igasugused edasised viivitused kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist võimaldavate ülemaailmsete kooskõlastatud ennetusmeetmete võtmisel tähendavad, et oleme kaotamas kiiresti ahenevat võimalust tagada kõigile elamisväärne ja jätkusuutlik tulevik. IPCC avaldas ülemaailmse temperatuuri tõusu 1,5  oC võrra ületamise tõenäosuse kohta lähikümnenditel uued hinnangud ja leiab, et kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid ei vähendata kohe, kiiresti ja ulatuslikult, ei ole ülemaailmse soojenemise taseme hoidmine alla 1,5  oC või isegi alla 2 oC võimalik. Seepärast peaks liit selle pakilise probleemiga tegelema, suurendades pingutusi ja võttes endale ülemaailmses kliimamuutuste vastases võitluses rahvusvahelise liidri koha.

(3)

Euroopa rohelises kokkuleppes (31) on esitatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks , kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud . Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja mõjude eest. Samas mõjutab see üleminek naisi ja mehi erinevalt ning avaldab eriti suurt mõju teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakamad inimesed, puuetega inimesed ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale.

(3)

Euroopa rohelises kokkuleppes (31) on sätestatud lähtepositsioon liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks ja pärast seda negatiivsete heitkoguste eesmärgi saavutamiseks, nagu nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119  (31a) artikli 2 lõikes 1. Selles on esitatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja mõjude eest. Samas mõjub see üleminek sugude puhul erinevalt ning avaldab eriti suurt mõju teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakamad inimesed, puuetega inimesed , energiaostuvõimetuse või liikuvusvaesuse all kannatavad inimesed ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed . Üleminek mõjutab erinevalt ka liikmesriike ja piirkondi . Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale.

(3a)

Sotsiaalse vastuvõetavuse tagamiseks peaksid määruses sätestatud kliimaeesmärgid olema sotsiaalsete eesmärkidega kooskõlas. Kõrgemad eesmärgid toovad mõjutatud sektorites kaasa suured muutused, millel võib olla ka sotsiaalne ja tööalane mõju. Heitkoguste vähendamise muudetud eesmärkidega peavad kaasnema piisavad finants- ja poliitilised meetmed, et neid eesmärke saaks täita sotsiaalselt õiglasel viisil. Need meetmed võivad muu hulgas hõlmata tööhõivele avalduva mõju hindamist, et teha kindlaks mõju töökohtadele ja töötingimustele nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, aga ka riigi ja liidu ressursside eraldamist, et rahastada sotsiaalse kohanemise meetmeid, kvaliteetsete töökohtade loomist, soolist võrdõiguslikkust, elukestvat õpet, kutseõpet ja sotsiaalkaitset ning tagada kollektiivläbirääkimiste tulemuslikkus. Oluline on tagada ka käesoleva määruse artikliga 2 hõlmatud riiklike sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine ja nendega õigeaegselt konsulteerimine seoses määruse riiklike rakendusmeetmete väljatöötamise ja rakendamisega.

(3b)

Üleminek kliimaneutraalsuse eesmärgiga kooskõlas olevale liidu majandusele hiljemalt 2050. aastaks võib lisaks avaldada erilist mõju teatavatele majandussektoritele ja eelkõige nende sektorite haavatavatele mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Määruse rakendamisel on oluline, et liikmesriigid looksid sellistele ettevõtjatele toetava keskkonna, mis võimaldaks neil minna üle vähem kasvuhoonegaaside heidet tekitavatele ja edaspidi järk-järgult heitevabadele tavadele.

(3c)

ÜRO Keskkonnaprogrammis ja OECD ülemaailmsel keskkonnafoorumil järeldati, et keskkonnamuutustel on soopõhine mõju. Kuna soorollid on erinevad, on ka kliimamuutuste kahjulik mõju sooliselt erinev ja kliimamuutused süvendavad soolist ebavõrdsust.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (32) („Euroopa kliimamäärus“) on liit sätestanud oma eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka siduv kohustus vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast neeldajates sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (32) („Euroopa kliimamäärus“) on liit sätestanud oma eesmärgi saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ja seejärel negatiivsete heitkoguste eesmärk . Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka siduv kohustus vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast neeldajates sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Peale selle on määruses sätestatud, et eesmärgi saavutamisel seatakse prioriteediks vähendada kiiresti ja prognoositavalt heidet ning samal ajal suurendada nende sidumist looduslikes CO2 neeldajates. Netosidumise panus 2030. aasta eesmärgi saavutamisse on kuni 225 miljonit CO2 ekvivalenttonni, ülejäänud osa eesmärgist tuleb saavutada otsese heitkoguste vähendamise teel.

(5)

Nende kohustuste täitmiseks ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe (33) kohase liidu osaluse tagamiseks tuleks liidu õigusraamistikku kohandada, et saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk.

(5)

Nende kohustuste täitmiseks ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe (33) kohase riiklikult kindlaksmääratud liidu osaluse tagamiseks tuleks liidu õigusraamistikku kohandada, et saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk.

(7)

Määruse (EL) 2018/842 kohaldamisala jääb samaks, kuigi heitkogustega kauplemist hakatakse kohaldama ka maantee- ja meretranspordi ning hoonete kasvuhoonegaaside heite suhtes. Seega kohaldatakse määrust (EL) 2018/842 jätkuvalt liidusisesest laevandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite suhtes, kuid mitte rahvusvahelisest laevandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite suhtes. Liikmesriigi kasvuhoonegaaside heide, mis kuulub määruse (EL) 2018/842 kohaldamisalasse ja mida tuleb vastavuskontrollide tegemisel arvesse võtta, määratakse ka edaspidi kindlaks pärast inventuuriandmete läbivaatamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1999 (34).

(7)

Määruse (EL) 2018/842 kohaldamisala jääb samaks, kuigi heitkogustega kauplemist võidakse hakata kohaldama ka maantee- ja meretranspordi ning hoonete kasvuhoonegaaside heite suhtes. Seega kohaldatakse määrust (EL) 2018/842 jätkuvalt liidusisesest laevandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite suhtes, kuid mitte rahvusvahelisest laevandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite suhtes. Liikmesriigi kasvuhoonegaaside heide, mis kuulub määruse (EL) 2018/842 kohaldamisalasse ja mida tuleb vastavuskontrollide tegemisel arvesse võtta, määratakse ka edaspidi kindlaks pärast inventuuriandmete läbivaatamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1999 (34). Siiski on viimastel aastatel osa sektorites heitkogused kas suurenenud või jäänud samale tasemele.

(9)

Euroopa Ülemkogu märkis oma 11. detsembri 2020. aasta järeldustes, et liit saavutab 2030. aasta eesmärgi ühiselt ja võimalikult kulutõhusal viisil, et selles jõupingutuses osalevad kõik liikmesriigid, võttes arvesse õigluse ja solidaarsuse kaalutlusi ning seejuures kedagi kõrvale jätmata, ning et uus 2030. aasta eesmärk tuleb saavutada viisil, mis säilitab liidu konkurentsivõime ning võtab arvesse liikmesriikide, sealhulgas saartel asuvate liikmesriikide ja saarte erinevaid lähtepositsioone, konkreetseid riiklikke olusid ning heitkoguste vähendamise potentsiaali, samuti tehtud jõupingutusi.

(9)

Euroopa Ülemkogu märkis oma 11. detsembri 2020. aasta järeldustes, et liit saavutab 2030. aasta eesmärgi ühiselt ja võimalikult kulutõhusal viisil, et selles jõupingutuses osalevad kõik liikmesriigid, võttes arvesse õigluse ja solidaarsuse kaalutlusi ning seejuures kedagi kõrvale jätmata, ning et uus 2030. aasta eesmärk tuleb saavutada viisil, mis säilitab liidu konkurentsivõime ning võtab arvesse liikmesriikide, sealhulgas saartel asuvate liikmesriikide ja saarte erinevaid lähtepositsioone, juba saavutatud heitkoguste vähendamist, konkreetseid riiklikke olusid ning heitkoguste vähendamise potentsiaali, samuti tehtud jõupingutusi.

(9a)

Pärast 2030. aastat on vaja, et liit ja kõik liikmesriigid saavutaksid kogu liitu hõlmava kliimaneutraalsuse eesmärgi hiljemalt 2050. aastaks, et seejärel täita negatiivsete heitkoguste eesmärk. Määrusega (EL) 2018/842 tuleks tagada, et kõik liikmesriigid järgiksid heitkoguste trajektoori ja võtaksid vastu konkreetsed pikaajalised poliitilised meetmed, mille abil see eesmärk saavutatakse.

(10)

Selleks et saavutada kasvuhoonegaaside heite 55 %lise vähendamise eesmärk, tuleb määrusega (EL) 2018/842 hõlmatud sektorites heitkoguseid järk-järgult vähendada, kuni need kahanevad 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes 40 % võrra.

(10)

Selleks et täita Pariisi kokkuleppest tulenevad liidu kohustused ja saavutada kasvuhoonegaaside heite vähemalt 55 %lise vähendamise eesmärk, tuleb määrusega (EL) 2018/842 hõlmatud sektorites heitkoguseid järk-järgult vähendada, kuni need kahanevad 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes 40 % võrra.

(11)

Selleks tuleb iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärki muuta. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi muutmisel tuleks kasutada sama metoodikat, mida järgiti määruse (EL) 2018/842 esmakordsel vastuvõtmisel, mil liikmesriikide panuste kindlaksmääramisel võeti arvesse nende erinevat suutlikkust ja kulutõhususe võimalusi, et tagada jõupingutuste õiglane ja tasakaalustatud jaotumine. Seega tuleks 2030. aastaks iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside heite vähendamise maksimaalse taseme kindlaksmääramisel lähtuda käesoleva määrusega hõlmatud kasvuhoonegaaside heite läbivaadatud tasemest 2005. aastal, võtmata arvesse selliste käitiste tõendatud kasvuhoonegaaside heidet, mis tegutsesid 2005. aastal ja mis kaasati liidu heitkogustega kauplemise süsteemi alles pärast 2005. aastat.

(11)

Selleks tuleb iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärki muuta. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi muutmisel kasutatakse sama metoodikat, mida järgiti määruse (EL) 2018/842 esmakordsel vastuvõtmisel, mil liikmesriikide panuste kindlaksmääramisel võeti arvesse nende erinevat suutlikkust ja kulutõhususe võimalusi, et tagada jõupingutuste õiglane ja tasakaalustatud jaotumine . Liikmesriikide eesmärkide jaotus siiski ei ühtlustu ja seda tuleks arvesse võtta, kui hinnatakse, kuidas riiklikud eesmärgid aitavad kulutõhusal ja õiglasel viisil saavutada kliimaneutraalsuse eesmärgi hiljemalt 2050. aastaks. Seega tuleks 2030. aastaks iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside heite vähendamise maksimaalse taseme kindlaksmääramisel lähtuda käesoleva määrusega hõlmatud kasvuhoonegaaside heite läbivaadatud tasemest 2005. aastal, võtmata arvesse selliste käitiste tõendatud kasvuhoonegaaside heidet, mis tegutsesid 2005. aastal ja mis kaasati liidu heitkogustega kauplemise süsteemi alles pärast 2005. aastat.

(11a)

Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatises metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta rõhutati, et metaan on tugeva mõjuga kasvuhoonegaas, mille üldine osatähtsus kliimamuutuste süvendamisel on väiksem üksnes süsinikdioksiidi omast. Molekulaartasandil on metaani mõju suurem kui süsinikdioksiidil. Kuigi metaan püsib atmosfääris lühemat aega kui süsinikdioksiid, mõjutab see märkimisväärselt kliimat. 2021. aasta septembris andsid liit ja Ameerika Ühendriigid teada üleilmsest metaaniheite vähendamise lubadusest, millega on vahepeal liitunud enam kui 100 riiki. Lubadusele allakirjutanute siht on saavutada 2030. aastaks ühine eesmärk vähendada üleilmset metaaniheidet vähemalt 30 % võrreldes 2020. aasta tasemega ja tõhustada aruandlusstandardeid. Metaan, dilämmastikoksiid ja fluoritud kasvuhoonegaasid moodustavad koos rohkem kui 20 % liidu kasvuhoonegaaside heitkogusest. Arvestades neid kohustusi ja paljude kõnealuste kasvuhoonegaaside lühiajalist olemust, on asjakohane kehtestada kõikides sektorites üks või rohkem liidu eesmärki kõigi muude kasvuhoonegaaside kui CO2 heitkoguste suhtes.

(13)

COVID-19 pandeemia on mõjutanud liidu majandust ja heite taset määral, mida ei ole veel võimalik täielikult kvantifitseerida. Teisest küljest on liit kasutusele võtnud oma seni suurima stiimulite paketi, mis võib mõjutada ka heite taset. Selle ebakindluse tõttu on asjakohane heiteandmed 2025. aastal läbi vaadata ja vajaduse korral kohandada aastaks eraldatud heitkoguseid .

(13)

COVID-19 pandeemia on mõjutanud liidu majandust ja heite taset määral, mida ei ole veel võimalik täielikult kvantifitseerida. Teisest küljest on liit kasutusele võtnud oma seni suurima stiimulite paketi, et tagada keskkonnahoidlik majanduse taastamine, mis võib mõjutada ka heite taset. On asjakohane hoida kogu praeguse kümnendi jooksul stabiilset, prognoositavat ja kõrgete sihtidega regulatiivset heitkoguste muutuse suundumust, et tagada vajalik heitkoguste vähendamine ja planeerimiskindlus .

(14)

Seega on asjakohane 2026.–2030. aastaks eraldatud heitkoguseid 2025. aastal ajakohastada. Ajakohastamine peaks põhinema riiklike inventuuriandmete põhjalikul läbivaatamisel komisjoni poolt eesmärgiga määrata kindlaks iga liikmesriigi 2021., 2022. ja 2023. aasta keskmine kasvuhoonegaaside heide.

(14a)

Kooskõlas määrusega (EL) 2021/1119 tuleks esmatähtsaks pidada otsest heitkoguste vähendamist, millega koos tuleb kliimaneutraalsuse saavutamiseks suurendada CO2 sidumist. Määruses (EL) 2021/1119 tunnistatakse, et CO2 sidumine hõlmab looduslikke ja tehnoloogilisi lahendusi. Tehnoloogiliste lahenduste rolli CO2 sidumisel on käsitletud ka mitmes valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli aruandes, eelkõige III töörühma kaastöös kuuenda hindamisaruande koostamisel. On oluline seada sisse liidu sertifitseerimissüsteem süsinikdioksiidi ohutuks ja püsivaks sidumiseks tehnoloogiliste lahenduste abil, mis annaks liikmesriikidele ja turuosalistele selguse sellise sidumise suurendamise osas. Kui selline sertifitseerimissüsteem on kasutusel, võib analüüsida sidumise üle arvestuse pidamist liidu õiguse alusel, sealhulgas seda, kas sellise sidumise arvestamine mõjutab määrusega (EL) 2018/842 hõlmatud heidet, järgides täielikult määruse (EL) 2021/1119 artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimusi. Selline sidumine on täiendav ega korva vajalikku heitkoguste vähendamist kooskõlas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaeesmärkidega.

(15)

Määruse (EL) 2018/842 kohaselt võib mõne liikmesriigi poolt määruse (EL) 2018/842 nõuete täitmisel arvesse võtta Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis piiratud hulga heitkoguste ühikute kehtetuks tunnistamist. Võttes arvesse Malta majanduse erilist struktuuri, on kõnealuse liikmesriigi riiklik vähendamiseesmärk, mis põhineb sisemajanduse koguproduktil elaniku kohta, oluliselt suurem kui tema kulutõhus vähendamispotentsiaal. Seetõttu on asjakohane suurendada Malta võimalust kasutada kõnealust paindlikkusmeedet, seadmata seejuures ohtu liidu heite vähendamise eesmärki 2030. aastaks.

(15)

Määruse (EL) 2018/842 kohaselt võib mõne liikmesriigi poolt määruse (EL) 2018/842 nõuete täitmisel arvesse võtta Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis piiratud hulga heitkoguste ühikute kehtetuks tunnistamist. Võttes arvesse Malta majanduse erilist struktuuri, on kõnealuse liikmesriigi riiklik vähendamiseesmärk, mis põhineb sisemajanduse koguproduktil elaniku kohta, oluliselt suurem kui tema kulutõhus vähendamispotentsiaal. Seetõttu on asjakohane suurendada Malta võimalust kasutada kõnealust paindlikkusmeedet, seadmata seejuures ohtu liidu heite vähendamise eesmärki 2030. aastaks. Liikmesriikidele, kellel on õigus seda paindlikkusmeedet kasutada, kuid kes seda 2019. aastal määruse (EL) 2018/842 kontekstis ei teinud, tuleks anda võimalus see otsus läbi vaadata, et võtta arvesse äsja esildatud riiklikke heitkoguste vähendamise eesmärke. Samuti peaks liikmesriikidel olema lubatud oma teatatud protsendimäärasid sagedamini muuta.

(16a)

Selleks et tagada muudetud määruses (EL) 2018/842 sätestatud miinimumeesmärkide täitmine liikmesriikide poolt aastatel 2021–2030 ja seda ergutada, tuleks parandusmeetmeid tugevdada ja siduda need tihedamalt määruse (EL) 2018/1999 kohaste lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega. Kui liikmesriik ületab talle aastaks eraldatud heitkoguseid kahe järjestikuse aasta jooksul, peaks see liikmesriik vaatama läbi talle määruse (EL) 2018/1999 kohaselt esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava, andes samas üldsusele võimaluse protsessis osaleda.

(16b)

Liit ja selle liikmesriigid on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon)  (1a) osalised. Avalik kontroll ja õiguskaitse kättesaadavus on liidu demokraatlike väärtuste oluline osa ja õigusriigi kaitsmise vahend. Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatises „Keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluste parandamine ELis ja selle liikmesriikides“ tunnistas komisjon, et õiguskaitse kättesaadavus ei ole kõigis liikmesriikides tagatud, ning kutsus nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles lisama valdkondlikesse õigusaktidesse sõnaselged õiguskaitse kättesaadavust käsitlevad sätted. Seepärast on asjakohane kehtestada säte, millega tagatakse üldsuse juurdepääs õiguskaitsele meetmete puhul, millega rakendatakse muudetud määrust (EL) 2018/842.

(16c)

Selleks et saavutada muudetud määruse (EL) 2018/842 ja muude liidu õigusaktide, eelkõige määruse (EL) 2021/1119 eesmärgid, peaksid liit ja selle liikmesriigid poliitika rakendamisel kasutama uusimaid teadusandmeid. Seepärast tuleks määruse (EL) 2021/1119 artikli 3 alusel loodud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu nõuandeid võtta arvesse kogu muudetud määruses (EL) 2018/842, kui see on asjakohane.

(18)

Määruse (EL) 2018/841 kohaste suuremate eesmärkide seadmine vähendab liikmesriikide suutlikkust tekitada netosidumise koguseid, mida saab kasutada määruse (EL) 2018/842 nõuete täitmiseks. Lisaks piirab LULUCFi paindlikkusmeetme kasutamise jagamine kahele erinevale perioodile veelgi võimalust kasutada netosidumist määruse (EL) 2018/842 nõuete täitmiseks. Selle tulemusena võib mõnel liikmesriigil tekkida määruse (EL) 2018/842 kohaste eesmärkide täitmisel raskusi ning mõningates – samades või teistes – liikmesriikides võivad tekkida netosidumise kogused, mida ei saa kasutada määruse (EL) 2018/842 nõuete täitmiseks. Tingimusel et määruse (EL) 2021/1119 artiklis 3 sätestatud liidu eesmärgid täidetakse, eelkõige seoses netosidumise maksimaalse panusega, on asjakohane luua uus vabatahtlik mehhanism lisareservi näol, mis aitab liikmesriikidel oma kohustusi täita.

(18a)

Võttes arvesse määruses (EL) 2021/1119 sätestatud tõhusa kliimakaitse pikaajalist mõõdet ja liidu pühendumust Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisele, võimaldaks selgus liikmesriikide individuaalsete pikaajaliste 2030. aasta järgsete heitkoguste vähendamise trajektooride osas poliitikat täpsemalt kavandada. Seepärast on asjakohane võtta kasutusele menetlus, mille raames määratakse iga liikmesriigi puhul kindlaks riiklikud vähendamise trajektoorid kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks.

-1)

1)

Artiklis  1 asendatakse protsendimäär „30 %“ protsendimääraga „40 %“.

1)

Artikkel  1 asendatakse järgmisega:

„Käesolevas määruses sätestatakse aastateks 2021–2030 liikmesriikide vähima nõutava panuse kohustus, et saavutada liidu eesmärk vähendada selle määruse artikliga 2 hõlmatud sektorites kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40 % võrreldes 2005. aasta tasemega. See aitab täita liidu pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgi hiljemalt 2050. aastaks sihiga saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused. Sellega aidatakse täita määruse (EL) 2021/1119 ja Pariisi kokkuleppe eesmärgid. Käesolevas määruses sätestatakse ühtlasi reeglid aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramiseks ja liikmesriikide edusammude hindamiseks miinimumeesmärkide täitmisel ja sillutatakse teed 2030. aasta järgsete liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide kehtestamisele selle määruse artikliga 2 hõlmatud sektorites.“

2a)

3)

Artikli 4 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

3)

Artikli 4 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

a)

ei ületa 2021. ja 2022. aastal piirmäära, mille aluseks on lineaarne trajektoor, mille alguspunktiks on 2016., 2017. ja 2018. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmine, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, ning lõpp-punktiks on 2030. aastaks sellele liikmesriigile käesoleva määruse I lisa veerus 1 kehtestatud piirmäär. Liikmesriigi lineaarse trajektoori alguspunktiks võetakse viis kaheteistkümnendikku vahemaast aastate 2019 ja 2020 vahel või 2020. aasta, olenevalt sellest, kumb tähendab konkreetse liikmesriigi puhul väiksemat lubatud heitkogust;

a)

ei ületa 2021. ja 2022. aastal piirmäära, mille aluseks on lineaarne trajektoor, mille alguspunktiks on 2016., 2017. ja 2018. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmine, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, ning lõpp-punktiks on 2030. aastaks sellele liikmesriigile käesoleva määruse I lisa veerus 1 kehtestatud piirmäär. Liikmesriigi lineaarse trajektoori alguspunktiks võetakse viis kaheteistkümnendikku vahemaast aastate 2019 ja 2020 vahel või 2020. aasta, olenevalt sellest, kumb tähendab konkreetse liikmesriigi puhul väiksemat lubatud heitkogust;

b)

ei ületa 2023. , 2024 . ja 2025.  aastal piirmäära, mille aluseks on lineaarne trajektoor, mille alguspunktiks on sellele liikmesriigile 2022 .  aastaks eraldatud heitkogus, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, ning lõpp-punktiks on 2030. aastaks sellele liikmesriigile käesoleva määruse I lisa veerus 2 kehtestatud piirmäär;

b)

ei ületa aastatel 2023 –2030 piirmäära, mille aluseks on lineaarne trajektoor, mis põhineb 2016., 2017. ja 2018 .  aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmisel ja mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, ning lõpp-punktiks on 2030. aastaks sellele liikmesriigile käesoleva määruse I lisa veerus 2 kehtestatud piirmäär . Liikmesriigi lineaarse trajektoori lähtepunktiks võetakse viis kaheteistkümnendikku aastate 2019 ja 2020 vahele jäävast ajavahemikust või 2020. aastal, olenevalt sellest, kumb tähendab konkreetse liikmesriigi puhul väiksemat lubatud heitkogust;

c)

ei ületa aastatel 2026–2030 piirmäära, mille aluseks on 2024. aastast algav lineaarne trajektoor, mille alguspunktiks on liikmesriigi poolt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 kohaselt esitatud 2021., 2022. ja 2023. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmine ning lõpp-punktiks on 2030. aastaks sellele liikmesriigile käesoleva määruse I lisa veerus 2 kehtestatud piirmäär.

3a)

3b)

3c)

3d)

a)

kanda 2021. aasta puhul selleks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägi üle järgmistesse aastatesse kuni aastani 2030 ning

„a)

kanda 2021. aasta puhul selleks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägi kuni 5 % ulatuses talle aastakse eraldatud heitkogustest üle järgmistesse aastatesse kuni aastani 2025 ning“

3e)

b)

kanda 2022.– 2029. aasta puhul asjaomaseks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägi kuni 30  % ulatuses talle asjaomase aastani eraldatud heitkogustest üle järgmistesse aastatesse kuni aastani 2030 .

3f)

3g)

3h)

3i)

5a)

-a)

-ab)

a)

täiendavad meetmed, mida liikmesriik rakendab selleks, et täita käesoleva määruse artikli 4 kohaseid konkreetseid kohustusi nii siseriiklike poliitikasuundade ja meetmete kui ka liidu meetme rakendamise kaudu;

a)

täiendavad meetmed, mida liikmesriik rakendab selleks, et täita käesoleva määruse artikli 4 kohaseid konkreetseid kohustusi nii siseriiklike poliitikasuundade ja meetmete kui ka liidu meetme rakendamise kaudu;

b)

kõnealuste meetmete rakendamise range ajakava, mis võimaldab hinnata rakendamise käigus igal aastal tehtud edusamme.

b)

kõnealuste meetmete rakendamise range ajakava, mis võimaldab hinnata rakendamise käigus igal aastal tehtud edusamme ; kui liikmesriik on asutanud kliimaalase nõuandekogu, küsib ta sellelt nõu, et määrata kindlaks vajalikud meetmed;

ba)

aruanne kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendava vähendamise koguste kohta, mida liikmesriik nende poliitikasuundumuste põhjal prognoosib, ning meetod, mida kasutatakse heite koguste täiendava vähendamise hindamiseks;

bb)

kuidas parandusmeetmete kava abil tõhustatakse määruse (EL) 2018/1999 kohaselt vastu võetud liikmesriigi lõimitud riiklikku energia- ja kliimakava.

7)

a)

määruse (EL) 2018/841 artiklite 11–13b alusel kasutatud paindlikkusmeetmed;

b)

kogused, mida on nõuete täitmiseks arvesse võetud käesoleva määruse artikli 7 kohaselt.

a)

liikmesriigi kasvuhoonegaaside heide ületab talle 2026.–2030. aastaks eraldatud heitkoguseid;

b)

liikmesriik on kasutanud ära artikli 5 lõigete 2 ja 3 kohased paindlikkusmeetmed;

c)

liikmesriik on maksimaalselt kasutanud netosidumist vastavalt artiklile 7, isegi kui kõnealune kogus ei küündi III lisas sätestatud tasemeni; ning

d)

liikmesriik ei ole teinud artikli 5 kohaseid netoloovutusi teistele liikmesriikidele.

7a)

7b)

a)

kas käesoleva määruse I lisa kohased riiklikud eesmärgid on piisavad, et saavutada hiljemalt 2050. aastaks kulutõhusal ja õiglasel viisil kliimaneutraalsuse eesmärk, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119;

b)

kuidas iga liikmesriik peaks vähendama käesoleva määrusega hõlmatud kasvuhoonegaaside heidet, mis on kooskõlas liikmesriigi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisega hiljemalt 2050. aastaks.

7c)

a)

mis ei ole vastavuses käesoleva määruse artiklites 4–8 sätestatud juriidiliste kohustustega; või

b)

mille suhtes kehtib määruse (EL) 2018/1999 artikkel 10.

a)

neil on piisav huvi või

b)

nad väidavad, et nende õigusi jätkuvalt rikutakse, juhul kui liikmesriigi haldusmenetluse seadus nõuab seda eeltingimusena.

7d)