Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi päikeseenergia strateegia““

(COM(2022) 221 final)

ja

„Komisjoni soovitus taastuvenergiaprojektidele loa andmise menetluste kiirendamise ja energiaostulepingute lihtsama sõlmimise kohta“

(C(2022) 3219 final)

(2023/C 75/26)

Raportöör:	Kęstutis KUPŠYS
Kaasraportöör:	Alena MASTANTUONO

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 28.6.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.10.2022
Vastuvõtmine täiskogus	26.10.2022
Täiskogu istungjärk nr	573
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	171/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee rõhutab, et EL peab kiiremas korras hoogustama päikeseenergia kasutamist ja suurendama Euroopa tootmisvõimsust selles valdkonnas järgmistel põhjustel: kliimaeesmärkide saavutamiseks, ELi strateegilise energiasõltumatuse suurendamiseks, avaliku ja erasektori investeeringute edendamiseks ja inimväärsete töökohtade loomiseks, tööstusbaasi tugevdamiseks ja ärivõimaluste avardamiseks ning selleks, et aidata kaasa kodumajapidamiste juurdepääsule taskukohasele energiale.

1.2.

Samas juhib komitee tähelepanu vajadusele tunnistada, et liikmesriikide energiaallikate jaotus on erinev ning peegeldab nende geograafilisi ja kliimaalaseid tingimusi ning erisuguste taastuvate energiaallikate kättesaadavust. Päikeseenergia kasutamise suurendamine peab olema kooskõlas tehniliste tingimuste ja keskkonnakestlikkusega. Päikeseenergia potentsiaali täielik ärakasutamine Euroopas nõuab liikmesriikide vahelist tihedamat koostööd.

1.3.

Komiteel on heameel ELi päikeseenergia strateegia (1) (edaspidi „strateegia“) üle, kuid avaldab kahetsust, et selle tulemuste nägemine võtab palju aega. Komitee kutsub liikmesriike üles mitte ootama uute ELi eeskirjade vastuvõtmist ning alustama juba kohe haldusmenetluste lihtsustamist ja lubade andmise menetluse lühendamist. Komitee kutsub liikmesriike üles tõhustama ühtse kontaktpunkti vahendusel toimuvat integreeritud ja ühtseid loa andmise menetlusi ning kiirendama kohe eelisarendusalade valimist. Kogu protsessi täielik rakendamine peab kestma maksimaalselt kaks aastat. Samuti rõhutab komitee, et päikeseenergia strateegia nõuab ulatusliku salvestusvõimsuse kasutuselevõttu ning seda, et ülekande- ja jaotusvõrgud oleksid valmis.

Komitee kutsub poliitikakujundajaid üles julgustama ja toetama inimesi ning pakkuma neile võimaluse saada päikeseenergiat tootvateks tarbijateks ning aitama üles ehitada energiakogukondi. Komitee soovitab kohalikel omavalitsustel käivitada projekte energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks piirkondades, kus inimesed ei saa endale lubada energiakogukondade kaudu investeerimist. Komitee kutsub üles panema suuremat rõhku põllumajandusega seotud päikeseenergiatootmisele, et pakkuda põllumajandustootjatele uusi võimalusi ja hüvesid.

1.4.

Komitee märgib, et soojuspumpade kasutamise laiendamist tuleks vaadelda seotuna (katusele paigaldatavate) fotoelektriliste päikeseenergiaseadmete paigaldamise suurendamisega, kuna viimase ja soojuspumba kombinatsioon on kõige energiatõhusam ja majanduslikult kõige kättesaadavam lahendus jahutamiseks sobivate kliimatingimuste korral. Komitee hinnangul on vaja edendada ka suuremahulisi päikese soojusenergial põhinevaid süsteeme.

1.5.

Fotoelektrilise päikeseenergia ulatusliku kasutuselevõtu tagamiseks on vaja tugevdada Euroopa tööstusbaasi ning kindlustada päikeseenergia valdkonnas sujuvad ja usaldusväärsed tarneahelad. Komitee peab seega hädavajalikuks, et EL leiaks võimalused fotoelektriliste päikeseenergiaseadmete tootmiseks Euroopas, parandades avaliku ja erasektori investeerimiskeskkonda ning luues ettevõtlussõbralikke tingimusi, sealhulgas hea juurdepääsu rahastamisele ning keskendudes jõuliselt teadusuuringutele ja innovatsioonile.

1.6.

Päikeseenergiaseadmete paigaldamine põrkub suurtele takistustele, mis on tingitud oskustööliste suurest puudusest ning ka regulatiivsetest ja isegi tehnilistest tõketest. Komitee kutsub üles aktiivselt edendama koolitust ja oskuste arendamist asjaomaste sidusrühmade vahel toimuva koostöö abil.

1.7.

Komitee rõhutab, et oluline on luua ELi sisene tööstusvõimsus kestlike ja mõistliku hinnaga päikeseenergiatoodete jaoks, ning kutsub üles toetama päikeseenergiatööstuse liitu. Ta toonitab selget vajadust kaasata avaliku sektori asutuste ja sotsiaalpartnerite abiga kõik asjaomased sidusrühmad, et kindlustada vajalikud praktilised teadmised ja eksperditeadmised ning laialdane toetus fotoelektriliste seadmete kasutuselevõtule.

2.   Taust

2.1.

18. mail 2022 esitas Euroopa Komisjon Ukrainas toimuva sõja, Venemaa vastu suunatud ELi sanktsioonide kehtestamise ja energiasõltumatuse küsimuse lahendamiseks tehtavate jõupingutuste taustal kava „REPowerEU“, (2) mille eesmärk on „kiiresti vähendada meie sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Selleks tuleb kiirendada üleminekut puhtale energiale ja ühendada jõud, et saavutada vastupidavam energiasüsteem ja tõeline energialiit“.

2.2.

Seoses puhta energia tootmisega pakutakse kavas „REPowerEU“ välja viise, kuidas EL saaks kiirendada rohepööret ja stimuleerida ulatuslike investeeringute tegemist taastuvenergiasse (3). Kava „REPowerEU“ osana võttis Euroopa Komisjon vastu ELi päikeseenergia strateegia (edaspidi „strateegia“), milles keskendutakse neljale algatusele: a) Euroopa päikesekatuste algatus; b) lubade andmise menetluste pakett; c) ELi ulatuslik oskustealane partnerlus; d) ELi päikeseenergiatööstuse liit.

2.3.

Strateegia tugineb ettepanekule, mis sisaldab ELi algatusi taastuvate energiaallikate, hoonete energiatõhususe ja energiatõhususe valdkonnas (edaspidi „COM(2022) 222 final“) (4). Teatisega COM(2022) 222 final nähakse ette taastuvenergiajaamade suhtes kohaldatava loamenetluse maksimaalse kestuse kehtestamine. Komisjon on esitanud algatuse, et tõsta taastuvenergia direktiivi (5) ja energiatõhususe direktiivi (6) läbivaatamise varasemates ettepanekutes seatud eesmärke.

2.4.

Käesolev arvamus on üks komitee mitmest energiaalasest arvamusest ning seda tuleb vaadelda üldises kontekstis, mis hõlmab muu hulgas arvamusi kava „REPowerEU“, (7) energiaturgude, energiajulgeoleku ja energiahindade kohta.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee kiidab kavandatud strateegia heaks eelkõige seepärast, et selles käsitletakse vajadust võtta meetmeid kogu päikeseenergia valdkonnas, hõlmates investeeringud, innovatsiooni, energiatootmise, elektri turukorralduse stiimulid, taristu, kvalifitseeritud töötajad, teadlikkuse suurendamise, kestlikkuse ja väärtusahelad.

3.2.

Päikeseenergia kasutamise edendamine ja Euroopa tootmisvõimsuse suurendamine selles valdkonnas on kiireloomuline mitmel põhjusel. Vaja on saavutada kliimaeesmärgid ja suurendada ELi strateegilist sõltumatust energiavaldkonnas. Samuti soodustab see avaliku ja erasektori investeeringuid ning toetab inimväärsete töökohtade loomist, avardab ärivõimalusi ning aitab kodumajapidamistel saavutada juurdepääsu taskukohasele energiale.

3.3.

Sidusa ja kestliku ELi päikeseenergia strateegia saavutamiseks peab EL tagama: 1) sobivad õigusraamistikud, mis säästavad aega ja vähendavad kulusid; 2) tarbijate aktiivse panuse päikeseenergia tootmisse; 3) mastaabisäästu saavutamise; 4) mahukad avaliku ja erasektori investeeringud taristusse; 5) stiimulid teadus-, arendus- ja uuendustegevuseks; 6) kvalifitseeritud töötajad ja kvaliteetsed töökohad nende ligimeelitamiseks; 7) toorainete piisavuse; 8) ringluse ja energiatõhususe kogu fotoelektrilise päikeseenergia sektoris; 9) piisava rahastuse.

3.4.

Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et strateegias tuleb tunnistada, et liikmesriikide energiaallikate jaotus on erinev ning peegeldab nende geograafilisi ja kliimaalaseid tingimusi ja erisuguste taastuvate energiaallikate kättesaadavust. Lisaks peab päikeseenergia edendamine olema kooskõlas tehniliste tingimuste ja keskkonnakestlikkusega.

3.5.

Komitee loodab, et päikeseenergia strateegiast saab nurgakivi üleminekul kliimaneutraalsele energiasüsteemile, milles taastuvenergial on keskne roll. Selleks tuleb suurt rõhku panna salvestustehnoloogia arendamisele, nõudluse juhtimisele ja kogu energiasüsteemi integreerimisele.

3.6.

Komitee juhib tähelepanu tungivale vajadusele luua soodsad tingimused teadusuuringuteks, tootearenduseks ning ELi tööstusvõimsuse loomiseks kestlike ja konkurentsivõimeliste hindadega päikeseenergiaseadmete tootmiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks avaldab komitee kindlat toetust päikeseenergiatööstuse liidule, mis peaks leidma lahendused püsivale probleemile, milleks on ELi tööstusvõimsuse hääbumine. Selleks tuleks kasutada teiste liitude, näiteks Euroopa akuliidu kogemusi ja kaaluda nendega võimalikku koostööd. Kodanikuühiskonna osalejad tuleks kaasata algusest peale, kuna neil on oluline roll praktiliste teadmiste ja eksperditeadmiste pakkumisel, samuti laiema publikuni jõudmisel ning ühiskonna toetuse ja konsulteerimise tagamisel.

Päikeseenergia kasutuselevõtu edendamine

3.7.

Päikeseenergia kasutuselevõtu edendamiseks on vaja poliitikat, mis motiveeriks tarbijaid ja kõiki energiasüsteemi sidusrühmi oma energia hankimisel samasugust ambitsioonikust üles näitama. Samal ajal tuleb neid julgustada pühenduma energiatõhususe ja energiasäästu meetmetele. Seda oleks võimalik saavutada, kui teavitada neid oodatavast kasust, nt energiaarvete vähenemisest, igapäevase heaolu parandamisest ja nende kinnisvara väärtuse suurenemisest, ning töötada välja asjakohased finantsinstrumendid.

3.8.

Komitee kutsub poliitikakujundajaid üles inimesi julgustama ja toetama ning pakkuma neile võimalust saada mitte ainult teadlikeks energiatarbijateks, vaid ka energiat tootvateks tarbijateks ning luua kohalikke energiakogukondi. See aitaks neil olla teadlikum ja mitte sõltuda tavapärastest turuhindadest. Komitee soovitab kohalikel omavalitsustel käivitada ühised päikeseenergiaprojektid, kasutades ära üldkasutatavaid hooneid, nagu büroohooned, koolid ja haiglad, et võidelda energiaostuvõimetusega piirkondades, kus inimesed ei saa endale lubada energiakogukondade kaudu investeerimist.

3.9.

Arvestades energiatõhususe ja -säästu keskset rolli, peaksid liikmesriigid lihtsustama nutiarvestite kasutuselevõttu, et energiatarbijatel oleks võimalik saada parem ülevaade oma tarbimisest ja parem arusaamine sellest, kuidas seda kontrollida. Komitee meelest tuleks arvestada sellega, et hoonete renoveerimisel on seos energiatõhususe parandamise ja päikeseenergia rolli suurendamisega. Liikmesriike kutsutakse üles suunama energiatarbijaid jaotama oma energiavajadused ööpäeva jooksul arukalt, et vähendada nõudlust tipptundidel.

3.10.

Komitee märgib, et fotoelektriliste päikeseenergiaseadmete paigaldamise kasvu tuleks vaadelda paralleelselt soojuspumpade laialdasema kasutamisega, sest päikeseenergia tootmise haripunkt langeb kokku hoonete jahutamiseks vajaliku elektrienergia nõudluse suurenemisega. Seega on (katusele paigaldatavate) päikeseenergiaseadmete ja soojuspumba kombinatsioon kõige energiatõhusam ja odavam lahendus jahutamiseks (teatud kellaaegadel) sobivate kliimatingimuste korral. Ülejäänud ajal sõltub tootmine päikeseenergia intensiivsuse kõikumisest, mis tähendab, et energianõudluse rahuldamiseks tuleb kasutada ka muud energiaallikat. Kõikumist saab osaliselt leevendada ulatusliku salvestusvõimsuse kasutuselevõtuga, mis ei ole aga praegu veel piisavas mahus kättesaadav, ning paremate ülekandeühendustega, mis nõuavad paremat liikmesriikide vahelist koostööd.

3.11.

Enamikus liikmesriikides on päikese soojusenergia suuresti alahinnatud. Komitee nõuab päikese soojusenergial põhinevate süsteemide laiemat ja võimaluse korral suuremahulist kasutamist liikmesriikide, piirkondade ja omavalitsuste tasandi energiasüsteemi ümberkujundamise kavades. Arvestades praegust gaasitarnekriisi ja vajadust asendada peamiselt kütteks ja tööstuse vajaduste rahuldamiseks kasutatav maagaas, on päikese soojusenergia energiasüsteemi oluline tegur.

3.12.

Komitee arvates on vaja täiendavalt hinnata ja suurendada katusele paigaldatavate fotoelektriliste päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu potentsiaali, luues pidevad konsulteerimis- ja koostöömehhanismid, mis hõlmaksid paljusid asjaomaseid sidusrühmi. See nõuaks kohalike ja piirkondlike taastuvenergiaasutuste ja -üksuste loomist ja nõuetekohast rahastamist, et toetada kodanikke, VKEsid ja kohalikke omavalitsusi, luues samal ajal koolitusalgatusi ja edendades uusi inimväärseid töökohti.

3.13.

Hoonesse integreeritud fotoelektrilistel seadmetel (päikesepaneelarhitektuuril) on oluline roll päikeseenergia tootmise maksimeerimisel. Kui päikeseenergiast elektrit tootvad pinnad ei hõlma mitte ainult katust, vaid ka hoone fassaadi osasid, on kasutajal võimalus päikesest pikema perioodi jooksul kasu lõigata. Selline lähenemine on kasulik kogu energiasüsteemile, sest see tähendab, et fotoelektrilise päikeseenergia tootmise haripunkte saab hajutada. Komitee soovitab innustada päikesepaneelarhitektuuri süsteemide täiendavat uurimist ja lisada katustele paigaldatavate fotoelektriliste seadmete algatusele ka täiendav mõõde, pöörates erilist tähelepanu päikeseenergiaseadmete paigaldamise toetamisele ida-lääne suunal.

Loa andmise menetluste kiirendamine ja rahaliste vahendite tagamine

3.14.

Komitee rõhutab vajadust kiirendada loa andmise menetlusi, et lihtsustada taastuvenergia kasutuselevõttu, sealhulgas selle tootmist, salvestamist, jaotamist ja ülekandmist. Kuigi lubade andmine kuulub liikmesriikide pädevusse, toetab komitee teatises COM(2022) 222 final ja komisjoni soovituses C(2022) 3219 final (8) esitatud üldist suundumust ja julgustab liikmesriike keskenduma oma pingutustes menetluste väljatöötamisele.

3.15.

Tööstussektori analüüsi (9) kohaselt ulatub fotoelektriliste päikeseenergiaseadmete paigaldamise lubade väljastamise aeg 12 kuust Leedus kuni 48 kuuni Horvaatias. 12 riigist, mille kohta olid andmed kättesaadavad, oli vaid kolmes riigis lubade andmise aeg lühem kui ELi 24-kuuline piirmäär. Seepärast kutsub komitee liikmesriike üles kehtestama kindlaks määratud ja lühemad tähtajad haldus- ja loamenetlustele ning lihtsustama menetlusi, tõhustades ühtse kontaktpunkti vahendusel toimuvaid integreeritud ja ühtseid loa andmise menetlusi. Komitee arvates ei peaks liikmesriigid ootama ettepaneku vastuvõtmist, vaid alustama menetluste lühendamisega kohe. Lisaks rõhutab komitee vajadust digitaliseerida võimalikult palju menetlusi lubade andmise protsessi eri etappides.

3.16.

Komitee toetab täielikult komisjoni soovituse peatükki „Kodanike ja kogukonna lihtsam osalemine“ (10). Kodanike ja energiakogukondade osalemine taastuvenergiaprojektides on väga oluline selleks, et kodanikud oleksid kaasatud energiasüsteemi ümberkujundamisse ja toetaksid seda. Komitee rõhutab, et päikeseenergia kasutuselevõtt ei tohiks olla mõnede tarbijate privileeg ning et ka energiaostuvõimetutel ja haavatavatel tarbijatel peab olema juurdepääs päikeseenergiale, näiteks sotsiaaleluasemetele paigaldatud seadmete, energiakogukondade või üksikrajatiste rahalise toetamise kaudu.

3.17.

Teatise COM(2022) 222 final kohaselt peaksid liikmesriigid võtma kahe aasta jooksul pärast direktiivi muudatuste jõustumist vastu kava või kavad, millega määratakse kindlaks eelisarendusalad üht või mitut liiki taastuvate energiaallikate jaoks. Komitee rõhutab, et need kavad tuleb ellu viia nii kiiresti kui võimalik ning täieliku rakendamise protsessi maksimaalne aeg peaks olema piiratud kahe aastaga. Katused on olemuslikult küllaltki ühesugused, välja arvatud kultuuripärandi piirkondades. Komitee pooldab lühemate tähtaegade kehtestamist algatustele, mille jaoks on tehnilised lahendused hästi teada, näiteks katusele paigaldatavate fotoelektriliste seadmete puhul.

3.18.

Komitee märgib samuti, et järvedel ja veehoidlatel ujuvad fotoelektrilised moodulid vähendavad aurustumisest tulenevat veekadu, parandades samal ajal fotoelektrilise võimsuse muundamise tõhusust tänu vee jahutavale toimele. Tammide puhul saab päeval tarnida ujuva fotoelektrilise mooduli toodetud elektrit ning öösel tammist vabaneva veega toodetud elektrit, kasutades mõlemal juhul olemasolevat võrguühendust.

3.19.

Hoolikas lähenemisviis on siiski vajalik juhtudel, kus tehnilised lahendused on vähem arenenud ja mõju elurikkuse vähenemisele ei ole täielikult uuritud. Üks sellekohane näide on päikeseenergiatootmise ujuvlahendused, eriti looduslikes veekogudes. Detailsema lähenemisviisi puudumine on eespool nimetatud lahenduse üks väheseid puudusi.

3.20.

Komitee kutsub üles panema suuremat rõhku põllumajandusega seotud päikeseenergiatootmisele, võimaluse korral komisjoni täiendava soovituse vormis. Liikmesriikide meetmed selles valdkonnas ei tohiks moonutada tootliku põllumaa kasutamist ega kahjustada toiduainete tootmist (seega tuleb stimuleerida päikeseenergia tootmist vähem väärtuslikul maal). Samas tuleks põllumajanduspoliitika valdkonnas rõhutada võimalusi, mis kaasnevad põllumajandustootjatele tänu energiatootmisest saadavale lisasissetulekule ning põllukultuuride ja loomade parema kaitsega seotud eeliseid (varju pakkuv ja jahutav mõju, kuumastressi vähendamine, kaitse rahe ja külma eest). Viimast aspekti tuleks vaadelda ka kliimamuutustega kohanemise parandamise vaatenurgast. Eelistada tuleks suurte päikeseparkide paigaldamist marginaalsetele ja mahajäetud tööstusaladele.

3.21.

Päikeseenergia edendamine on kiireloomuline vajadus ja seepärast peavad riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvad asjaomased projektid olema prioriteetsed. Kuna suutlikkus toota rohelist energiat ja eelkõige päikeseenergiat on piirkonniti väga erinev, võiks ühtekuuluvuspoliitika aidata ja peakski aitama otsustavalt kaasa ELi üldisele energiavarustusele. Oluline roll peaks olema ka programmil „InvestEU“ või sarnasel programmil. Komitee kiidab heaks strateegia keskendumise endise tööstus- või kaevandusmaa kasutusotstarbe muutmisele, kuna selline maa võimaldab päikeseenergiasüsteemide kasutuselevõtmist. Sellega seoses toetab komitee moderniseerimisfondi ja õiglase ülemineku fondi kasutamist eelisarendusalade jaoks.

Tootmis- ja paigaldusvõimsuse suurendamine

3.22.

Praegune ELi eesmärk toota 320 GW fotoelektrilist päikeseenergiat 2025. aastaks ja 600 GW 2030. aastaks (ainuüksi Saksamaa eesmärk on 215 GW) on väga ambitsioonikas, kuid vajalik ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Kava „REPowerEU“ kohaselt tuleb 2025. aastani igal aastal võtta kasutusele 42 GW, kusjuures tempo kiireneb pärast 2025. aastat kuni 53 GW-ni aastas. Selle kava kohaselt peab EL kahekordistama 2021. aasta päikeseenergia seadmete paigaldamise tempot: viivitamatult on vaja on teha hüpe 21 GW-lt 42 GW-le aastas.

3.23.

Praegu ei ole Euroopa majandus tootmisvõimsuse puudumise tõttu suuteline tootma komponente, mida on vaja fotoelektrilise päikeseenergia suuremahuliseks kasutuselevõtuks. Suuri takistusi esineb ka paigaldamisel, mis on tingitud oskustööliste suurest nappusest ning ka regulatiivsetest ja isegi tehnilistest takistustest. Võrdluseks võib tuua, et erinevalt EList on Hiinal 2022. aastal kavas paigaldada veel 100 GW fotoelektrilist võimsust, millega peaaegu kahekordistatakse senist paigaldamiskiirust, (11) kattes samal ajal oma päikeseenergiatööstuse kogu väärtusahela.

3.24.

Komitee rõhutab seepärast vajadust tugevdada Euroopa tööstusbaasi ja majandust, kaitsta strateegilist sõltumatust (eelkõige energiavarustuse sõltumatust) ning tagada sujuvad ja usaldusväärsed tarneahelad. Komitee juhib tähelepanu sellele, et ELil saab päikeseenergiatööstuses olla juhtiv roll ainult siis, kui ettevõtlustingimused seda võimaldavad, ning rõhutab selget vajadust kaasata avaliku sektori asutuste ja sotsiaalpartnerite toetusel kõik asjaomased sidusrühmad.

3.25.

Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma kõik vajalikud tingimused Euroopa fotoelektriliste toodete uuenduslike lahenduste turustamiseks, kasutades selleks üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte kogu päikeseenergia väärtusahela ulatuses. Selline raamistik tagaks Euroopa fotoelektriliste toodete tootmisele pikaajalised kestlikud konkurentsitingimused, sealhulgas ELi juhtpositsiooni fotoelektriliste tehnoloogiate, kestlikkuse, ringlussevõtu ja integreeritud fotoelektriliste lahenduste valdkonnas.

3.26.

Komitee leiab, et EL peab ilmtingimata suurendama avaliku ja erasektori investeeringuid ning looma päikeseenergiasektorile soodsad tingimused, toetades näiteks täienduskoolitust selles valdkonnas ja tagades nõuetekohase juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas ELi kestliku tegevuse taksonoomia vahendite kaudu. Kooskõlas Euroopa Investeerimispanga eeldatava ümberkujundamisega Euroopa kliimapangaks kutsub komitee üles panema selle panga pakutavates rahastamisprogrammides rõhku fotoelektrilise päikeseenergia tootmise toetamisele.

3.27.

Komitee kutsub üles leidma stiimuleid uute fotoelektriliste tehnoloogiate, näiteks alternatiivsetel materjalidel põhinevate tehnoloogiate uurimisele. Oskustööjõu nappuse probleemi lahendamiseks on äärmiselt oluline edendada koostöös asjaomaste sidusrühmadega koolitamist ja oskuste arendamist. Seepärast kutsub komitee pädevaid institutsioone üles leidma viise, kuidas vormida tööjõud, kellel on vajalikud teadmised, oskused ja pädevused, et muuta kõik olemasolevad energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogia võimalused toimivaks.

4.   Konkreetsed märkused tootmistarneahelate kohta

4.1.

Päikeseenergia kasutamise kiiret laienemist võib takistada eelnevates tootmisetappides esinev märkimisväärne strateegiline sõltuvus. Kõige suurem takistus on endiselt piiratud suutlikkus tarnida materjale, mida on vaja strateegia ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Fotoelektrilise päikeseenergia tootmise valdkonna endine liider Euroopa ei hakka silma peaaegu mitte üheski fotoelektrilise päikeseenergia väärtusahela osas, seda hoolimata sellest, et ta on endiselt fotoelektrilise päikeseenergia uuringute pioneeride seas, kelle valduses on olulised uurimisrajatised.

4.2.

ELil on kogu tööstuse väärtusahelas piiratud suutlikkus hankida tootmise aluseks olevat toorainet – polükristalset räni. Selle tooraine hankimisega seotud probleeme süvendab asjaolu, et neli suurimat tehast, kus toodetakse päikesepaneelide valmistamiseks vajalikku polükristalset räni ning mis annavad peaaegu poole kogu maailma toodangust, asuvad Hiinas Xinjiangi piirkonnas.

4.3.

Komitee toetab komisjoni seadusandlikku algatust, (12) millega keelustatakse ühtsel turul tooted, mille valmistamiseks on kasutatud sunniviisilist tööd. See meede on võrreldav uiguuride sunniviisilise töö ennetamise seadusega USAs, millel oli otsene mõju polükristalse räni turule. Selle peamiselt Hiinas toodetud esmase materjali hind tõuseb eeldatavasti kogu päikeseenergiatööstuse jaoks. Komitee märgib siiski, et selline ülemaailmsel tasandil võetav meede aitab saavutada kestliku arengu eesmärgi nr 8, mis käsitleb inimväärset tööd.

4.4.

Võimalik, ehk küll lihtsustatud lahendus probleemile on tootmissuutlikkuse suurendamine Euroopas. Kuid praegused „puhta“ polükristalse räni tootmise ja sellest valuplokkide valmistamise tehnoloogiad on paradoksaalsel kombel väga energiamahukad. See on reaalselt teostatav ja seda saaks ellu viia seal, kus on olemas juurdepääs odavale ja stabiilsele energiale, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale (nt hübriidelektrijaamad, mis kombineerivad tuule- ja päikese energiat ning salvestamist). Lisaks muudavad toorainete ja komponentide puudus ning ranged ELi eeskirjad, sealhulgas energiatõhususe kohta, selle väheatraktiivseks Euroopa tööstuse jaoks, millel on ka probleeme rahastusele juurdepääsuga.

4.5.

Komitee on kindlalt veendunud, et Euroopa omamaise päikeseenergiatööstuse edukaks ülesehitamiseks on vajalik Euroopa tasandi koostöö uuendustegevuse valdkonnas, et töötada välja täielikult ringlusse võetavad fotoelektrilised süsteemid. Tuleks teha jõupingutusi, et uurida ränist veelgi paljulubavamate toorainete kasutamist muu hulgas õhukesest kilest päikeseelementide või läbipaistva(ks muudetava)te päikeseelementide kasutamiseks, näiteks energiat tootvatel aknaklaasidel.

4.6.

Mis puudutab väärtusahela edasisi etappe, st fotoelektrilisi plaate ja elemente, on Euroopa Liit veelgi halvemas olukorras. Euroopas toodetakse ainult 1 % päikeseplaatidest ja ainult 0,4 % elementidest. Tööstusliidu SolarPower Europe sõnul seisame silmitsi valuplokkide ja pooljuhtplaatide tootmisvõimsuse kriitilise puudumisega.

4.7.

Euroopa päikeseenergiatööstuse nõukogu (ESMC) andmetel toodetakse ainult 3 % fotoelektrilistest moodulitest Euroopas, 29 ettevõtja poolt. See tähendab, et ainult üks Euroopas kokku pandud 30 moodulist on Euroopa päritolu. 2020. aastal oli päikeseenergiatoodete kaubandusbilansi puudujääk 8,7 miljardit USA dollarit.

4.8.

Fotoelektriliste jaamade muud komponente on samuti napilt, kuid olukord ei ole nii kriitiline. Paigalduskonstruktsioonid ei ole keerukad tooted ja nende importimisest ei ole me nii suurel määral sõltuvad või saab neid toota kohapeal, kui nõudlus on suur.

4.9.

Solaarklaas, mis on oluline element kohapeal toodetud fotoelektriliste paneelide jaoks, on suurepärane näide ELi kaubanduspoliitika lühinägelikkusest, millega kaotati Hiinast Euroopasse imporditavaid lõpptooteid (päikesepaneelid) kaitsvad kaubandustariifid, põhjustades Euroopa tootjatele karmi konkurentsi välisriikide poolt. Sarnased kaitsemeetmed jäid aga kehtima selliste vahetoodete nagu solaarklaasi suhtes. See muutis Euroopa fotoelektriliste seadmete tootjate Euroopast hangitud solaarklaasi hinna ebaproportsionaalselt kõrgeks võrreldes teiste maailma piirkondade tootjatega. See omakorda tõi kaasa hinnasurve imporditud solaarklaasile.

4.10.

Päikesepaneelid võivad kestlikkusele tõhusalt kaasa aidata, kui kogu tsükkel ei nõua liiga palju energiat, sealhulgas ringlussevõtu ja korduskasutamise vallas. Mis tahes tehnoloogiaga seotud tootmine, transport ja kõrvaldamine tekitab heiteid. Selle põhjal, kuidas paneel on toodetud ja ringlusse võetud, saab järeldada, kui palju see aitab tegelikult kaasa koguheite vähendamisele. Lisaks peab komitee oluliseks kestliku arengu eesmärkide järgimist kogu tarneahela ulatuses.

---

(1)  Teatis COM(2022) 221.

(2)  COM(2022) 230 final.

(3)  Komitee arvamus „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ (ELT C 323, 26.8.2022, lk 123) ja komitee arvamus „Kava „REPowerEU““ (ELT C 486, 21.12.2022, lk 185).

(4)  COM(2022) 222 final.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(7)  Komitee arvamus „Kava „REPowerEU““ (ELT C 486, 21.12.2022, lk 185).

(8)  Komisjoni 18. mai 2022. aasta soovitus taastuvenergiaprojektidele loa andmise menetluste kiirendamise ja energiaostulepingute lihtsama sõlmimise kohta (C(2022) 3219 final).

(9)  https://ember-climate.org/insights/research/europes-race-for-wind-and-solar/

(10)  C(2022) 3219 final.

(11)  https://www.pv-magazine.com/2022/05/31/chinese-pv-industry-brief-chinas-nea-predicts-108-gw-of-solar-in-2022/

(12)  COM(2022) 71, COM(2022) 66 ja COM(2022) 453.