EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.10.2021
COM(2021) 665 final
2021/0343(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL seoses selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate gruppide usaldatavusnõuetekohase käsitlusega, kes kohaldavad mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegiat ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise metoodikat
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus) on koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiiv) kehtestatud liidus tegutsevate krediidiasutuste usaldatavusnõudeid käsitlev õigusraamistik. Kapitalinõuete määrus ja kapitalinõuete direktiiv võeti vastu pärast 2008.–2009. aasta finantskriisi, et suurendada ELi finantssektoris tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastupanuvõimet, tuginedes suures osas ülemaailmsetele standarditele, milles on kokku lepitud ELi rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Baseli pangajärelevalve komiteega.
Kapitalinõuete määrust on hiljem muudetud, et kõrvaldada järelejäänud puudused õigusraamistikus ja rakendada mõned ülemaailmse finantsteenuste reformi seni rakendamata elemendid, mis on olulised krediidiasutuste vastupanuvõime tagamiseks. Suured muudatused tehti riskivähendamismeetmete paketiga, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid vastu 20. mail 2019 ja mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 7. juunil 2019. Kõnealune pakett hõlmas muu hulgas liidu pankade kriisilahenduse raamistiku muutmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/879, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/877, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 806/2014 (ühtse kriisilahenduskorra määrus), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876, millega muudetakse kapitalinõuete määrust. Selle reformiga rakendati liidus rahvusvaheline globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kogu kahjumikatmisvõime (TLAC) standard, mille finantsstabiilsuse nõukogu võttis vastu 2015. aasta novembris, ning tõhustati omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) kohaldamist kõigi liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes.
TLACi standardis nõutakse, et globaalsetel süsteemselt olulistel ettevõtjatel oleks piisavas mahus suure kahjumikatmisvõimega (teisendatavaid) kohustusi, et tagada kriisilahenduse korral kahjumi sujuv ja kiire katmine ning rekapitaliseerimine. TLACi standardi rakendamisel liidu õiguses, nimelt kapitalinõuete määruse muutmise kaudu, võeti arvesse kehtivat krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet (MREL), mis on sätestatud pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis. Lisaks on mõlemad eeskirjad omavahel tihedalt seotud, eelkõige pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning ühtse kriisilahenduskorra määruse ristviidetega kapitalinõuete määrusele. Näiteks põhinevad pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv ning ühtse kriisilahenduskorra määrus koguriskipositsiooni näitajal ja koguriskipositsioonil, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse kohaselt MRELi arvutamiseks ja väljendamiseks. Seepärast tuleks neid kahte nõuet käsitada ühise raamistiku üksteist täiendavate elementidena. Läbivaadatud raamistik peaks paremini tagama, et kui krediidiasutused ja investeerimisühingud satuvad finantsraskustesse ja nende suhtes algatatakse seejärel kriisilahendusmenetlus, toimub kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumi katmine ja rekapitaliseerimine erasektori vahendite abil. TLAC ja MREL on seega esmatähtsad, et tõhusalt lahendada pangakriise ning vähendada nende negatiivset mõju finantsstabiilsusele ja riigi rahandusele. TLACi ja läbivaadatud MRELi eeskirju hakati liidus kohaldama vastavalt 27. juunil 2019 ja 28. detsembril 2020.
Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega tunnustatakse liidu õiguses nii ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamise (SPE) strateegiat kui ka mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise (MPE) strateegiat. SPE kriisilahendusstrateegia kohaselt kohaldatakse kriisilahendust ainult ühe gruppi kuuluva ettevõtja (tavaliselt emaettevõtja) suhtes (edaspidi „kriisilahendussubjekt“), samal ajal kui teiste grupi ettevõtjate (tavaliselt tegutsevad tütarettevõtjad) suhtes kriisilahendust ei kohaldata. Selle asemel kantakse kõnealuste tütarettevõtjate kahjum üle kriisilahendussubjektile ja kapital kantakse üle tütarettevõtjale. Sellega tagatakse, et tütarettevõtjad saavad jätkata sujuvalt tegevust ka pärast seda, kui nad on jõudnud punkti, kus nad ei ole enam elujõulised. Iga kriisilahendussubjekt moodustab koos oma tütarettevõtjatega, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, „kriisilahendusaluse grupi“. MPE kriisilahendusstrateegia kohaselt võib kriisilahendust kohaldada rohkem kui ühe pangagruppi kuuluva ettevõtja suhtes. Seepärast võib pangagrupis olla rohkem kui üks kriisilahendussubjekt ja seega rohkem kui üks kriisilahendusalune grupp. MPE kriisilahendusstrateegia aluspõhimõte on võimaldada konkreetse kriisilahendusaluse grupi kriisilahendust teostataval ja usaldusväärsel viisil, kahjustamata teiste samasse konsolideeritud pangagruppi kuuluvate kriisilahendussubjektide ja kriisilahendusaluste gruppide kriisilahenduskõlblikkust.
Läbivaadatud pankade kriisilahenduse raamistikus on sätestatud, et kriisilahendussubjektide MREL tuleks kehtestada kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil („väline MREL“). Lisaks on selles raamistikus ette nähtud, kuidas tuleks kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime jaotada kriisilahendusaluste gruppide sees („sisemine MREL“).
Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohaselt peab sisemise MRELi täitmiseks kõlblikke finantsinstrumente üldjuhul hoidma kriisilahendussubjekt, st tavaliselt emaettevõtja. Selle eesmärk on tagada, et tütarettevõtja kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime tagab tema emaettevõtja, st kriisilahendussubjekt. Emaettevõtja võib hoida sisemise MRELi täitmiseks kõlblikke instrumente kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu (vt joonis allpool). Võimalus, et emaettevõtja märgib instrumente kaudselt ka vaheüksuste kaudu, oli põhjendatud asjaoluga, et sisemise MRELi täitmise kohustus ei tohiks tarbetult muuta pangagruppide olemasolevaid rahastamiskanaleid, kui selliste instrumentide omandamise rahastamine on struktureeritud omandiõiguse ahelate ümber ja seda jaotatakse tütarettevõtjatele kogu grupis vaheüksuste kaudu, mitte otse põhiemaettevõtjate (kriisilahendussubjektide) poolt.
Joonis: sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide märkimine (otseselt või kaudselt).
Selleks et rakendada sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kriisilahendusalustes gruppides kaudse märkimise meetodit, mida nimetatakse ka „ahelmeetodiks“ („daisy chain“), ja tagada selle kooskõla usaldatavusnõuetega, volitasid kaasseadusandjad Euroopa Pangandusjärelevalvet (EBA) töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja komisjoni võtma selle alusel vastu delegeeritud õigusakti, millega täpsustatakse kõlblike instrumentide kaudse emiteerimise metoodikat. Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohaselt peaks see metoodika:
·võimaldama kahjumi nõuetekohast ülekandmist tütarettevõtjatelt oma põhiemaettevõtjale (kriisilahendussubjekt) ja kapitali nõuetekohast ülekandmist kõnealuselt emaettevõtjalt tütarettevõtjatele;
·tagama, et tütarettevõtja kahjumikatmisvõimet ei võeta arvesse ka vahepealse emaettevõtja sisemise MRELi täitmisel, ning
·tagama, et tulemus on samaväärne tütarettevõtjate emiteeritud kõlblike instrumentide otsese märkimisega põhiemaettevõtja (kriisilahendussubjekt) poolt.
EBA on alates 2020. aasta algusest koostanud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud mahaarvamiskorra alusel kooskõlas pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis sätestatud volituste ja asjakohastes rahvusvahelistes standardites esitatud soovitustega. EBA välja töötatud mahaarvamiskorraga nähakse ette, et sisemise MRELi täitmiseks kõlblikud instrumendid, mille tütarettevõtjad on emiteerinud kriisilahendussubjektile vahepealse emaettevõtja kaudu, tuleb täielikult maha arvata vahepealse emaettevõtja sisemise MRELi täitmise võime summast. Leiti, et selline mahaarvamismeetod vastab kõige paremini pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis sätestatud tingimustele ning soodustab sisemise MRELi raamistiku kasutuselevõttu.
EBA välja töötatud metoodika üle korraldati avalik konsultatsioon. Konsultatsiooni raames saadud tagasiside näitas üldist toetust regulatiivsete tehniliste standardite eelnõule, kuid tõi esile mitu vastuolu pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis sätestatud delegeerimisnõuete ja kapitalinõuete määruses sätestatud kehtivate usaldatavusnõuete vahel. Seega märkis EBA oma 25. jaanuari 2021. aasta kirjas Euroopa Komisjonile, et pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ja kapitalinõuete määruse vastastikune mõju ei võimalda kohaldada usaldatavusnõuetekohast käsitlust, mida on vaja volituste täitmiseks algselt kavandatud viisil. Täpsemalt märkis EBA, et kapitalinõuete määruse kohaselt ei ole lubatud sisemise MRELi täitmiseks kõlblikke instrumente maha arvata ja seejärel kohaldada asjakohast riskikaalu 0 % kõigil pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga hõlmatud juhtudel. Sarnaseid probleeme leiti kapitalinõuete määruses sätestatud finantsvõimenduse määra nõude vallas. EBA hinnangul tekitaks selline olukord mitte ainult ebakõla usaldatavus- ja kriisilahendusraamistiku vahel, vaid oleks ka vastuolus pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohase nõudega saavutada tulemus, mis on samaväärne otsese märkimise tulemusega. Jõuti järeldusele, et pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi nõudeid ei ole võimalik täita ilma lisasäteteta, mida ei ole võimalik ette näha üksnes regulatiivsete tehniliste standarditega, vaid mida tuleks täpsustada 1. tasandi tekstis.
Lisaks vajadusele võtta kasutusele sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudne märkimine, on alates TLACi/MRELi läbivaadatud raamistiku jõustumisest 2019. aastal kindlaks tehtud ka mõned muud kriisilahendusega seotud probleemid. Need probleemid on peamiselt seotud MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja gruppide (sealhulgas MPEd kohaldavad grupid, kellel on tütarettevõtjaid kolmandates riikides) regulatiivse käsitlusega. Näiteks ei täpsustata kapitalinõuete määruses praegu, kas TLACi eri kohandused MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldavate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul hõlmavad ka globaalse süsteemselt olulise ettevõtja tütarettevõtjaid, kes asuvad kolmandas riigis. Lisaks tugineb valem tütarettevõtja TLACi/MRELi ülejäägi arvutamiseks seoses MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldavate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes kohaldava üldise mahaarvamiskorraga ainult tütarettevõtja riskipõhisele TLACi/MRELi nõudele, jättes arvesse võtmata ka riskil mittepõhinevat TLACi/MRELi. Lisaks on 1. tasandi tekstis mõned vastuolud, eelkõige seoses kapitalinõuete määruse ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi selliste sätete koosmõjuga, mis on olulised SPE ja MPE nõuete võimalike vastuolude kõrvaldamiseks. Lisaks on täheldatud mõningaid probleeme seoses kriteeriumidega, mille alusel loetakse instrumente kõlblikuks sisemise TLACi nõude täitmise seisukohast, mis on oluline ELi-väliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ELi tütarettevõtjate maksejõuetusega tegelemisel.
Eespool nimetatud probleemide lahendamiseks tuleb teha sihipäraseid muudatusi kapitalinõuete määruse konkreetsetes kriisilahendusega seotud aspektides. Eelkõige tuleb TLACi standardis esitatud käsitlusega paremini kooskõlla viia MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja gruppide (sealhulgas MPEd kohaldavad grupid, kellel on tütarettevõtjaid kolmandates riikides) regulatiivse käsitlusega. See aitaks tagada, et kriisilahenduse korral saab iga kriisilahendussubjekt ja kriisilahendusalune grupp, kes kuuluvad kõnealustesse globaalsetesse süsteemselt olulistesse ettevõtjatesse, jätkata kriitiliste funktsioonide täitmist ilma probleemide ülekandumise riskita. Kavandatud muudatused ei muudaks raamistiku üldist ülesehitust, vaid tagaksid TLACi ja MRELi nõuetekohase kohaldamise.
Esiteks tuleb lisada otse kapitalinõuete määrusesse sihtotstarbeline usaldatavusnõuetekohane käsitlus seoses sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimisega (ahelmeetod). Kapitalinõuete määruse kavandatud muudatustega kõrvaldataks tuvastatud ebakõlad kapitalinõuete määruse ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi vahel, mis toodi esile EBA 25. jaanuari 2021. aasta kirjas Euroopa Komisjonile. Täpsemalt lisataks otse kapitalinõuete määrusesse mahaarvamiskord, mille EBA töötas välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu raames pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi alusel. See tagaks sisemise MRELi kaudse märkimise nõuetekohase toimimise kriisilahendusalustes gruppides, millel on mitu omanditasandit, kooskõlas direktiivi (EL) 2019/879 üle peetud läbirääkimistel saavutatud poliitilise kokkuleppega. Lisaks tagaksid läbivaatamised, et sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide osaluste käsitlemine on nii kriisilahendus- kui ka usaldatavusraamistikus jätkuvalt ühtlustatud, võimaldades seega rakendada EBA välja töötatud mahaarvamismetoodikat ning vältides samal ajal põhjendamatut keerukust kõnealuste riskipositsioonide käsitlemisel.
Teiseks tuleb täpsustada kapitalinõuete määruse sätteid, mis käsitlevad MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldava globaalse süsteemselt olulise ettevõtja gruppi kuuluvate kõigi kriisilahendusaluste gruppide tegelike TLACi nõuete summa võrdlemist kõnealuse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja grupi teoreetilise SPE nõudega. Kavandatud muudatusi on vaja, et selgitada, mil määral saavad kriisilahendusasutused käsitleda võimalikke vastuolusid SPE ja MPE nõuete vahel. Selleks tuleks ühtlustada kapitalinõuete määruse kohane käsitlus pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis ning TLACi standardis ette nähtud käsitlusega.
Kolmandaks tuleb muuta tütarettevõtja TLACi/MRELi ülejäägi arvutamise valemit seoses MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldavate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes kohaldatava üldise mahaarvamiskorraga, tagamaks et selles valemis võetakse kooskõlas TLACi standardiga arvesse nii tütarettevõtja riskipõhiseid kui ka riskil mittepõhinevaid TLACi/MRELi nõudeid. Sellega välditaks asjaomase tütarettevõtja TLACi/MRELi ülejäägi ülehindamist.
Neljandaks tuleks selgitada kapitalinõuete määruse teatavaid sätteid, mida kohaldatakse MPE kriisilahendusstrateegiat rakendavate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes, et oleks võimalik arvesse võtta väljaspool liitu asutatud tütarettevõtjaid. See viiks kapitalinõuete määruse kooskõlla rahvusvaheliselt kokku lepitud TLACi põhimõttega, mida kohaldatakse kõigis finantsstabiilsuse nõukogu pädevusalasse kuuluvates jurisdiktsioonides asutatud tütarettevõtjate suhtes.
Viiendaks on vaja mõningaid sihipäraseid selgitusi seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudega krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes on kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad (edaspidi „sisemine TLAC“), tagamaks et kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud võlainstrumendid vastavad kõigile kõlblike kohustuste instrumentide kõlblikkuskriteeriumidele. Seda muudatust on vaja seepärast, et kõlblike kohustuste instrumentide kõlblikkuskriteeriumid põhinevad praegu eeldusel, et need instrumendid on emiteerinud kriisilahendussubjekt, mitte tütarettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse sisemise TLACi nõuet. Selle lünga täitmiseks tuleks täpsustada, et samu kõlblikkustingimusi, mida kohaldatakse kriisilahendussubjektide suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis ka muude üksuste kui kriisilahendussubjektide suhtes. See omakorda võimaldaks neil krediidiasutustel või investeerimisühingutel täita oma sisemise TLACi nõuet muu hulgas kõlblike kohustustega, nagu kaasseadusandjad algselt kavandasid.
Kapitalinõuete määruse kavandatud muudatustel võib olla oluline roll krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduskõlblikkuse parandamisel. Kuna vastavaid sätteid liidus juba kohaldatakse, tuleks kavandatud muudatused teha õigeaegselt. Kiirendatud vastuvõtmist on veelgi rohkem vaja seepärast, et pangagrupid vajavad selgust ahelmehhanismi kohta, et otsustada, kuidas oma sisemise MRELi suutlikkust kõige paremini ette valmistada, pidades silmas üldist MRELi täitmise tähtaega 1. jaanuar 2024, kusjuures siduvad vahe-eesmärgid tuleb täita 1. jaanuariks 2022.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanekuga muudetakse kehtivaid õigusakte. Need muudatused on täielikult kooskõlas krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete ja kriisilahendusnõuete valdkonnas kehtivate poliitikasätetega. Liidu kriisilahendusraamistiku eesmärk on tagada, et juhul, kui pankade finantsolukord halveneb ja nende suhtes algatatakse seejärel kriisilahendusmenetlus, toimub nende kahjumi katmine ja rekapitaliseerimine erasektori vahendite abil. Hõlbustades sisemise MRELi kaudset märkimist kriisilahendusalustes gruppides, viies pangagruppide regulatiivse käsitluse paremini kooskõlla MPE kriisilahendusstrateegiaga ja TLACi standardiga ning täpsustades täiendavalt mõningaid sisemise TLACi nõude täitmise kõlblikkuskriteeriume, parandab ettepanek kehtivate liidu eeskirjade kohaldamist seoses pangagruppide kriisilahenduskõlblikkuse tagamisega. See on kooskõlas liidus kehtiva pankade kriisilahenduse raamistiku üldiste eesmärkidega, milleks on finantsstabiilsuse tagamine ja maksumaksjate osa vähendamine pankade kriisilahenduses, ja aitab neid eesmärke saavutada.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Kavandatud määrus on oluline 2016. aastal kavandatud ja 2019. aastal vastu võetud liidu finantsalaste õigusaktide laiema läbivaatamise (riskivähendamismeetmete pakett) asjakohaseks kohaldamiseks, eesmärgiga vähendada finantssektori riske, edendades samal ajal majandustegevuse jätkusuutlikku rahastamist. Seepärast vastab käesolev ettepanek täielikult ELi põhieesmärkidele edendada finantsstabiilsust, vähendada maksumaksjate osa pankade kriisilahenduses ja toetada majanduse jätkusuutlikku rahastamist.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114, st samal õiguslikul alusel kui muudetav õigusakt ise.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kavandatud määruse eesmärk on täiendada ja muuta juba kehtivaid ELi õigusakte (kapitalinõuete määrus ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) ning seepärast on seda kõige parem saavutada pigem ELi tasandil kui erinevate riiklike algatustega. Liikmesriikide suutlikkus võtta vastu riiklikke meetmeid on piiratud, kuna kapitalinõuete määrusega ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga neid küsimusi juba reguleeritakse, ning riiklikul tasandil tehtavad muudatused oleksid vastuolus praegu kehtiva liidu õigusega.
Kavandatud muudatustega edendataks veelgi usaldatavusnõuete ühetaolist kohaldamist ja järelevalvetavade lähenemist ning tagataks pangandusteenuste puhul võrdsed tingimused kogu ühtsel turul. Neid eesmärke ei suuda liikmesriigid üksinda piisavalt saavutada. Kui liit lõpetaks nende aspektide reguleerimise, kohaldataks pangateenuste siseturul erinevaid eeskirju, mis tooks kaasa killustatuse ja õõnestaks selles valdkonnas hiljuti välja töötatud ühtseid eeskirju.
•Proportsionaalsus
Seda liidu meedet on vaja, et saavutada eesmärk parandada kehtivate liidu eeskirjade kohaldamist seoses pangagruppide kriisilahenduskõlblikkuse tagamisega. Kavandatud muudatused ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja, et käsitleda liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusraamistikus valitud sätteid, mis on suunatud üksnes meetmetele, mille eesmärk on tagada omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete sujuv toimimine. Lisaks piirduvad kavandatud muudatused küsimustega, mida ei saa käsitleda kehtivate eeskirjadega ette nähtud kaalutlusõiguse raames.
•Vahendi valik
Meetmed tuleks rakendada kapitalinõuete määruse muutmise määrusega. Kavandatud meetmetega muudetakse kapitalinõuete määruses sätestatud kehtivaid eeskirju omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohaldamise kohta. Seepärast on määrus ettepaneku jaoks sobiv vahend.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Käesolevale ettepanekule ei ole lisatud eraldi mõjuhinnangut, kuna käesoleva ettepanekuga ei muudeta kapitalinõuete määruse põhiaspekte, vaid selle peamine eesmärk on täpsustada õigussuhet kahe kehtiva ELi õigusakti, nimelt kapitalinõuete määruse ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi vahel, lisades otse kapitalinõuete määrusesse sihtotstarbelise käsitluse seoses sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimisega. Sellised täpsustused tagaksid, et need kaks omavahel tihedalt seotud raamistikku jäävad suures osas kooskõlla. See omakorda võimaldaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel nii kapitalinõuete määruse kui ka pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohaldamisel jätkuvalt arvutada, esitada ja avalikustada ühesugust koguriskipositsiooni ja koguriskipositsiooni näitajat, vältides seega tarbetut keerukuse suurenemist.
Lisaks on käesoleva ettepanekuga muudetavate meetmete mõju juba analüüsitud määruse (EL) 2019/876 ja direktiivi (EL) 2019/879 mõjuhinnangutes. See hõlmab võimalikku vajadust emiteerida täiendavaid MRELi täitmiseks kõlblikke instrumente, et täita sisemist MRELi, nagu on kaasseadusandjad ette näinud läbivaadatud pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga. Ettepanek põhineb laias laastus EBA ettevalmistaval tööl, eelkõige seoses selliste regulatiivsete tehniliste standardite väljatöötamisega, mis käsitlevad sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudset märkimist kriisilahendusalustes gruppides. Ettepaneku peamine eesmärk on käsitleda soovimatuid tagajärgi, mis on seotud kehtiva TLACi/MRELi raamistikuga ja mis tulenevad praegustest kapitalinõuete määruse eeskirjadest.
Kavandatud muudatustel oleks piiratud mõju krediidiasutuste ja investeerimisühingute halduskoormusele ning nende sisetegevuse kohandamisega seotud kuludele, kusjuures enamik kulusid peaks eeldatavasti tasakaalustama sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudne märkimine kriisilahendusalustes gruppides, asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kolmandate riikide tütarettevõtjate paremast tunnustamisest saadav kasu ning sisemise TLACi nõude raames emiteeritud instrumentide kõlblikkuse täpsustamine.
•Põhiõigused
Liit lähtub põhiõiguste kaitsmisel kõige rangematest nõuetest ning on alla kirjutanud mitmetele erinevatele inimõiguste konventsioonidele. Seda tausta arvestades ei mõjuta ettepanek tõenäoliselt vahetult neid õigusi, mis on loetletud ÜRO peamistes inimõiguste konventsioonides, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, mis on Euroopa Liidu aluslepingute lahutamatu osa, ja Euroopa inimõiguste konventsioonis.
4.
MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.
5.MUU TEAVE
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
(1)Sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise sihtotstarbeline käsitlus
Selleks et rakendada direktiivi (EL) 2019/879 üle peetud läbirääkimistel saavutatud poliitilist kokkulepet, tehakse ettepanek lisada otse kapitalinõuete määrusesse mahaarvamiskord, mille EBA töötas välja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu raames. Kavandatud määrusega lisatakse seega kapitalinõuete määruse artikli 72e lõikesse 5 nõue, mille kohaselt peavad vahepealsed emaettevõtjad oma sisemise MRELi võimest maha arvama samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvate tütarettevõtjate emiteeritud sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentides, sealhulgas omavahendites, olevate osaluste summa.
Mahaarvamiskorra kehtestamine on vajalik. Kriisilahenduse seisukohast tagab kord kahjumi piisava ülekandmise ülespoole ja kapitali ülekandmise allapoole kriisilahendussubjektide ja nende lõplike tütarettevõtjate vahel, väldib tütarettevõtja kahjumikatmisvõime topeltarvestust vahepealse emaettevõtja sisemise MRELi täitmisel ning tagab tulemuse, mis on samaväärne kriisilahendussubjekti poolt nende lõplike tütarettevõtjate emiteeritud instrumentide täieliku otsese märkimise tulemusega. Lisaks on mahaarvamiskorda vaja ka usaldatavusnõuete seisukohast, sest ilma sellise korrata ei kajastaks vahepealsete emaettevõtjate individuaalsed maksevõime suhtarvud asjakohaselt ja usaldusväärselt nende tegelikku kahjumikatmisvõimet, kuna need suhtarvud hõlmaksid ka nende tütarettevõtjate kahjumikatmisvõimet. See võib seada ohtu valitud kriisilahendusstrateegia nõuetekohase toimimise, kuna vahepealne emaettevõtja võib kasutada mitte ainult enda, vaid ka oma tütarettevõtja kahjumikatmisvõimet, enne kui vahepealne emaettevõtja või tütarettevõtja ei ole enam elujõuline. Mahaarvamismeetod tagab, et vahepealsed emaettevõtjad kajastavad olemasolevaid omavahendeid ainult selles ulatuses, mil need on seotud nende enda bilansiga seotud riskidega. Lisaks soodustaks see meetod maksimaalsete jaotatavate summade piirangute õigeaegset kohaldamist vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklitele 141 ja 141b ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artiklile 16a ning selle kindlaksmääramist, et vahepealne emaettevõtja ei ole enam elujõuline.
Mahaarvamiskorda tuleks kohaldada kõigi vahepealsete emaettevõtjate suhtes, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud või pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 1 lõike 1 punktides b–d osutatud üksused ning kes peavad täitma kriisilahendusasutuse määratud sisemist MRELi, olenemata sellest, kas nad kuuluvad globaalse süsteemselt olulise ettevõtja gruppi. Seega tuleks viiteid kõlblike kohustuste kirjetele käsitada ka viidetena kohustustele, mis on kõlblikud sisemise MRELi täitmiseks vastavalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 45f lõike 2 punktile a.
Mahaarvamiskord on rangelt piiratud vahepealsete emaettevõtjatega sisemise MRELi instrumentide kaudse märkimise kontekstis. Seepärast tuleb kapitalinõuete määruse artikli 49 lõiget 2 muuta ainult seoses riskipositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 72e lõikes 5 sätestatud uut käsitlust. Tagamaks, et uus mahaarvamiskord jääb proportsionaalseks, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud valida selliste instrumentide kombinatsiooni (omavahendid või kõlblikud kohustused), millega vahepealne emaettevõtja rahastab oma tütarettevõtjate sisemise MRELi instrumentide omandamist. Selleks kohaldatakse mahaarvamisi kõigepealt vahepealse emaettevõtte kõlblike kohustuste summa suhtes. Ainult juhul, kui mahaarvatav summa ületab vahepealse emaettevõtja kõlblike kohustuste summat, tuleks ülejäänud mahaarvamisi kohaldada tema usaldatavusnõuetekohaste omavahendite summa suhtes, alustades teise taseme omavahendite kirjetest (kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt e). Praktikas tähendab see, et vahepealne emaettevõtja saaks täielikult vältida omavahenditega seotud mahaarvamisi, kui ta emiteerib kriisilahendussubjektile piisavalt MRELi täitmiseks kõlblikke kohustusi.
Mõnel erandjuhul, nimelt kui sisemist MRELi ja sisemist TLACi ei kohaldata individuaalselt, vaid konsolideeritud alusel, võib mahaarvamiskord olla liiga karm ja tuua kavandatud täielikul osalusel põhineva mahaarvamismeetodi korral kaasa topeltkaristuse. Sellistel juhtudel peaks vahepealne emaettevõtja katma oma tütarettevõtjate kahjumi ja seega omama piisavat kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimet, et katta nii enda kui ka konsolideerimise alla kuuluvate tütarettevõtjate vajadused. Nende juhtude puhul on seepärast tehtud mahaarvamiskorrast erand.
Sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudne märkimine peaks tagama, et kui tütarettevõtja on jõudnud punkti, kus ta ei ole enam elujõuline, kantakse kahjum tegelikult üle kriisilahendussubjektile ja asjaomane tütarettevõtja rekapitaliseeritakse kriisilahendussubjekti poolt. Seega ei peaks seda kahjumit katma vahepealne emaettevõtja, kellest saab lihtsalt vahend kahjumi ülekandmiseks kriisilahendussubjektile. Sellest tulenevalt ja tagamaks, et kaudse märkimise tulemus on samaväärne täieliku otsese märkimise tulemusega, nagu kaasseadusandjad on kavandanud vastavalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 45f lõikele 6, kaasneb mahaarvamiskorraga 0 % riskikaalu kohaldamine riskipositsioonide suhtes, mille suhtes seda korda kohaldatakse, ja kõnealuste riskipositsioonide vastav väljajätmine finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja arvutamisest. See kajastub kapitalinõuete määruse artikli 113 lõikes 1, artikli 151 lõikes 1 ja artikli 429a lõikes 1.
Eespool kirjeldatud lähenemisviis võimaldab sisemise MRELi instrumente kaudselt märkida vastavalt tingimustele, milles kaasseadusandjad leppisid kokku direktiivi (EL) 2019/879 üle peetud läbirääkimistel ja mis kajastuvad EBA-le antud volitustes. Lisaks on selline lähenemisviis lihtne, eriti võrreldes stsenaariumiga, kus vajalikke mahaarvamisi kohaldataks ainult kriisilahendusraamistikus. Kahes omavahel tihedalt seotud raamistikus – kapitalinõuete määruses ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis – sätestatud käsitluse kooskõla säilitamine võimaldab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel jätkuvalt arvutada, esitada ja avalikustada ühesugust koguriskipositsiooni ja koguriskipositsiooni näitajat, vältides seega tarbetut keerukuse suurenemist.
Kuna erikäsitlus, mille EBA on välja töötanud pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi volituste alusel koostatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu raames, lisatakse otse kapitalinõuete määrusesse, ei ole regulatiivseid tehnilisi standardeid enam vaja. Seepärast jäetakse pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 45f lõige 6 välja.
(2)Teoreetilise SPE nõude ja tegelike SPE nõuete summa võrdlus
Kapitalinõuete määruse artiklis 12a on sätestatud, et MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldava globaalse süsteemselt olulise ettevõtja grupid peavad arvutama kapitalinõuete määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud TLACi nõude teoreetilisel eeldusel, et grupi suhtes kohaldatakse SPE kriisilahendusstrateegiat (teoreetiline SPE nõue). Kriisilahendusasutused peavad seejärel võrdlema seda teoreetilist SPE nõuet kõnealuse MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldava grupi iga kriisilahendussubjekti tegelike TLACi nõuete summaga (MPE nõuded). Kapitalinõuete määruse sätted sellise võrdluse tagajärgede kohta ei ole siiski järjepidevad.
Täpsemalt on kapitalinõuete määruse artikli 92a lõikes 3 sätestatud, et kui teoreetiline SPE nõue on väiksem kui tegelike MPE nõuete summa, võivad kriisilahendusasutused toimida vastavalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 45d lõikele 4 ja artikli 45h lõikele 2. Kapitalinõuete määruse artikli 12a viimases lõigus on seevastu sätestatud, et sellisel juhul peavad need asutused toimima. Samamoodi on kapitalinõuete määruse artikli 12a teises lõigus sätestatud, et kui teoreetiline SPE nõue on suurem kui tegelike MPE nõuete summa, võivad kriisilahendusasutused toimida, mis näib olevat vastuolus pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 45h lõike 2 viimase lõiguga. Kõnealuses viimases lõigus on ette nähtud, et tegelike MPE nõuete summa ei tohi kunagi olla väiksem kui teoreetilised SPE nõuded, ja seega täpsustatud, et sellisel juhul on kriisilahendusasutuste poolt meetmete võtmine pigem kohustuslik kui vabatahtlik.
Eeltoodut arvesse võttes tehakse ettepanek muuta kapitalinõuete määruse artiklit 12a, täpsustamaks, et kriisilahendusasutused peaksid kõnealuses artiklis sätestatud arvutuse alusel alati tegutsema kooskõlas pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 45d lõikega 4 ja artikli 45h lõikega 2. Seejärel võib kapitalinõuete määruse artikli 92a lõike 3 välja jätta. Sellega kõrvaldatakse kapitalinõuete määrusest vastuolud, viiakse kapitalinõuete määruse sätted kooskõlla pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi sätetega ja TLACi standardiga ning tagatakse, et kriisilahendusasutuse poolt vastavalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 45d lõike 1 punktile b kindlaks määratud täiendavaid MRELi nõudeid võetakse alati arvesse.
(3)Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest: riskil mittepõhinevad nõuded omavahendite ja kõlblike kohustuste puhul
Kapitalinõuete määruse artikliga 72e on ette nähtud mahaarvamiskord, mida otse kohaldatakse MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldavate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes. See on kooskõlas TLACi standardiga, mille eesmärk on tagada, et rohkem kui ühe kriisilahendussubjektiga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja gruppide puhul arvutatakse iga kriisilahendussubjekti kahjumikatmisvõime ilma sama grupi teiste kriisilahendussubjektide suhtes olevate riskipositsioonideta, mis vastavad TLACi instrumentidele. Selle sätte eesmärk on minimeerida globaalse süsteemselt olulise ettevõtja grupis probleemide edasikandumise riski ja tagada, et kriisilahendussubjektidel on maksejõuetuse korral piisav kahjumikatmisvõime, mida ei tohiks vähendada kahjumiga, mis tuleneb grupisisestest TLACi instrumentides olevatest osalustest. Ilma kõnealuste mahaarvamisteta tooks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja grupi ühe kriisilahendussubjekti maksejõuetus kaasa kahjumi selle grupi teistes kriisilahendussubjektides ning seega kõnealuste kriisilahendussubjektide kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime vähenemise.
Kapitalinõuete määruse artikli 72e lõikes 4 on sätestatud ka erand sellest üldisest mahaarvamiskorrast. Selle erandiga täpsustatakse, et tütarettevõtja emiteeritud ja emaettevõtja hoitavate omavahendite ja kõlblike kohustuste kirjete mahaarvamist võib emaettevõtja tasandil vähendada, kui vähenduse summa arvatakse maha tütarettevõtja tasandil tütarettevõtja kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimest.
Üks eeltingimus emaettevõtja tasandil mahaarvamiste vähendamiseks ja selle asemel tütarettevõtja tasandil vähenduse summa mahaarvamiseks on see, et kõnealune tütarettevõtja on omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude seisukohast ülejäägis. Kõnealust nõuet väljendatakse riskipõhise ja riskil mittepõhineva määrana vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92a lõikele 1 ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 45 lõikele 2. Tütarettevõtja ülejäägi arvutamiseks kasutatav kapitalinõuete määruse valem tugineb siiski ainult riskipõhisele nõudele. See omakorda võib kaasa tuua ülejäägi ülehindamise selliste tütarettevõtjate puhul, kelle omavahendite ja kõlblike kohustuste riskil mittepõhinev nõue on suurem kui riskipõhine nõue.
Seepärast tehakse ettepanek muuta kapitalinõuete määruse artikli 72e lõikes 4 sätestatud valemit. Kooskõlas TLACi standardiga võetaks selles valemis arvesse nii asjaomase tütarettevõtja riskipõhiseid kui ka riskil mittepõhinevaid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid.
(4)Väljaspool liitu asutatud tütarettevõtjate arvesse võtmine
Kapitalinõuete määruse artikliga 12a ja artikli 72e lõikega 4 ei ole sõnaselgelt hõlmatud kolmandas riigis asuvad tütarettevõtjad. Seega ei pruugi ELi pangagruppidel, kes kohaldavad globaalset MPE kriisilahendusstrateegiat, olla võimalik võtta arvesse väljaspool liitu asutatud tütarettevõtjaid. See on asjakohane näiteks juhul, kui võrreldakse tegelike MPE nõuete summat kapitalinõuete määruse artikli 12a kohase teoreetilise SPE nõudega. Selline võrdlus tuleks teha kogu gruppi hõlmava teoreetilise SPE nõude ja ainult ELi kriisilahendussubjektide puhul kindlaks määratud MPE nõuete summa vahel. Samamoodi ei saa kapitalinõuete määruse artikli 72e lõikes 4 sätestatud erandit üldisest mahaarvamiskorrast, mida kohaldatakse selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes, kes kohaldavad kapitalinõuete määruse artikli 72e lõikes 4 sätestatud MPE kriisilahendusstrateegiat, kohaldada juhul, kui asjaomane tütarettevõtja asub kolmandas riigis.
Selleks et viia kapitalinõuete määruse kohane kolmandate riikide tütarettevõtjate käsitlus kooskõlla TLACi standardi kohase käsitlusega, mida kohaldatakse kõigis finantsstabiilsuse nõukogu pädevusalasse kuuluvates jurisdiktsioonides asutatud üksuste suhtes, tehakse ettepanek muuta kapitalinõuete määruse artiklit 12a ja artikli 72e lõiget 4, et täpsustada, et mõlemat sätet kohaldatakse ka väljaspool liitu asutatud tütarettevõtjate suhtes.
Kapitalinõuete määruse artikli 72e lõike 4 kohaldamine peab olema piiratud juhtudega, kus asjaomaste tütarettevõtjate suhtes kohaldatakse kolmanda riigi kriisilahenduskorda. Ilma kohaldatava kohaliku kriisilahenduskorrata ja kriisilahendusasutuse või muu sarnaseid volitusi kasutava asutuse olemasoluta puuduvad usaldusväärsed õiguslikud vahendid tagamaks, et kapitali ülejäägi, mis oleks sisuliselt üle kantud ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule emaettevõtja tasandil tehtavate mahaarvamiste vähendamise teel, saaks tegelikult üle kanda juhul, kui tütarettevõtja muutub maksejõuetuks. Seda seetõttu, et ilma kohaliku kriisilahenduskorrata kohaldataks maksejõuetute krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes maksejõuetusmenetlust vastavalt kolmanda riigi õigusaktidele. Seepärast peaks emaettevõtja konkureerima tütarettevõtja maksejõuetuse ajal teiste võlausaldajatega rahuldamata nõuete tagasimaksmise pärast.
(5)Selgitused sisemise TLACi nõude raames emiteeritud võlainstrumentide kõlblikkuse kohta
Kapitalinõuete määruse artiklis 92b on sätestatud sisemise TLACi nõuded selliste ELi-väliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste tütarettevõtjate puhul, kes ei ole kriisilahendussubjektid. Seda nõuet võib täita omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentidega, nagu on sätestatud artikli 92b lõikes 2. Kui kõlblike kohustuste instrumentide kõlblikkuskriteeriumid põhinevad eeldusel, et need instrumendid on emiteerinud kriisilahendussubjekt, siis üksused, kelle suhtes kohaldatakse sisemise TLACi nõuet, ei ole määratluse kohaselt kriisilahendussubjektid. Seepärast ei saa kõnealuste üksuste emiteeritud võlainstrumendid vastata kõigile kõlblike kohustuste instrumentide kõlblikkuskriteeriumidele. Sellest tulenevalt ja vastupidiselt kapitalinõuete määruse artikli 92b lõikele 2 võib kõnealustelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõuda, et nad täidaksid oma TLACi nõude ainult omavahenditega.
Selle õigusliku lünga kõrvaldamiseks lisatakse kapitalinõuete määruse artikli 72b lõike 2 kolmanda lõigu järele uus lõik. Selles lõigus täpsustatakse, et sisemise TLACi puhul tuleb viiteid kriisilahendussubjektile käsitada viidetena üksusele, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 92b sätestatud nõuet. See võimaldab ELi-väliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulistel tütarettevõtjatel emiteerida ja seega kasutada kõlblike kohustuste instrumente oma sisemise TLACi nõude täitmiseks, nagu kaasseadusandjad kavandasid.
2021/0343 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL seoses selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate gruppide usaldatavusnõuetekohase käsitlusega, kes kohaldavad mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegiat ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise metoodikat
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/879, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/877 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 muudeti liidus kehtivat pankade kriisilahenduse raamistikku, tehes muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) nr 806/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) nr 575/2013. Need muudatused olid vajalikud, et rakendada liidus rahvusvaheline globaalsete süsteemselt oluliste pankade kogu kahjumikatmisvõime (TLAC) tingimus (edaspidi „TLACi standard“) ning tõhustada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) kohaldamist kõigi pankade suhtes. Läbivaadatud liidu pankade kriisilahenduse raamistik peaks paremini tagama, et kui pangad ei ole enam finantsiliselt elujõulised ja nende suhtes algatatakse seejärel kriisilahendusmenetlus, toimub kõnealuste pankade kahjumi katmine ja rekapitaliseerimine erasektori vahendite abil.
(2)Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12a on sätestatud, et globaalse süsteemselt olulise ettevõtja grupid, kes kohaldavad kriisilahendusstrateegiat, mille kohaselt võib kriisilahendusmenetluse algatada rohkem kui ühe grupi üksuse suhtes (MPE kriisilahendusstrateegia), peavad arvutama oma omavahendite ja kõlblike kohustuste riskipõhise nõude teoreetilise eelduse alusel, et kriisilahendusmenetlust kohaldatakse ainult ühe grupi üksuse suhtes, kusjuures kõnealuse grupi mis tahes tütarettevõtjate kahjum ja rekapitaliseerimisvajadused kantakse üle kriisilahendussubjektile (SPE kriisilahendusstrateegia). Kooskõlas TLACi standardiga tuleks arvutamisel võtta arvesse kõiki globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluvaid kolmanda riigi üksusi, kes oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus.
(3)Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45h lõike 2 kolmandale lõigule ja TLACi standardile ei tohi MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldava globaalse süsteemselt olulise ettevõtja grupi omavahendite ja kõlblike kohustuste tegelike nõuete summa olla väiksem kui selle grupi teoreetiline nõue SPE kriisilahendusstrateegia alusel. Määrus (EL) nr 575/2013, nimelt selle artikkel 12a ja artikli 92a lõige 3, tuleks viia kooskõlla direktiivi 2014/59/EL vastavate sätetega ja tagada, et kriisilahendusasutused tegutsevad alati kooskõlas kõnealuse direktiiviga ning võtavad arvesse nii määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid kui ka mis tahes täiendavaid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid, mis on kindlaks määratud vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 45d. See ei tohiks takistada kriisilahendusasutusi tegemast järeldust, et mis tahes kohandus, mille eesmärk on minimeerida või kõrvaldada erinevus MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldava globaalse süsteemselt olulise ettevõtja grupi omavahendite ja kõlblike kohustuste tegelike nõuete summa ja kõnealuse grupi SPE kriisilahendusstrateegia kohase teoreetilise nõude vahel, kui esimene on suurem kui viimane, oleks sobimatu või vastuolus globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusstrateegiaga.
(4)Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92b on sätestatud, et ELi-väliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste tütarettevõtjate puhul, kes ei ole kriisilahendussubjektid, võib omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet muu hulgas täita kõlblike kohustuste instrumentidega. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 2 punktides c, k, l ja m sätestatud kõlblike kohustuste instrumentide kõlblikkuskriteeriumid eeldavad siiski, et emiteeriv üksus on kriisilahendussubjekt. Tuleks tagada, et need olulised tütarettevõtjad saavad emiteerida võlainstrumente, mis vastavad kõigile kõlblikkuskriteeriumidele, nagu algselt kavandatud.
(5)Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 4 esimese lõigu kohaselt võivad kriisilahendusasutused lubada MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldaval globaalsel süsteemselt olulisel ettevõtjal arvata maha teatavad osalused oma selliste tütarettevõtjate omavahendites ja kõlblike kohustuste instrumentides, mis ei kuulu samasse kriisilahendusalusesse gruppi, arvates maha kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema korrigeeritud summa. Kõnealuse määruse artikli 72e lõike 4 teise lõiguga on ette nähtud, et sellistel juhtudel arvatakse korrigeeritud summa ja algse summa vahe maha asjaomaste tütarettevõtjate kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimest. Kooskõlas TLACi standardiga peaks kõnealune lähenemisviis võtma arvesse nii asjaomase tütarettevõtja riskipõhiseid kui ka riskil mittepõhinevaid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid. Lisaks tuleks seda lähenemisviisi kohaldada kõigi kõnealusesse globaalsesse süsteemselt olulisesse ettevõtjasse kuuluvate kolmanda riigi tütarettevõtjate suhtes, tingimusel et nende tütarettevõtjate suhtes kohaldatakse kohalikku kriisilahenduskorda, mis on samaväärne rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega.
(6)Selleks et rakendada sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudset märkimist kriisilahendusalustes gruppides ja tagada selle meetodi kooskõla usaldatavusnõuetega, anti Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA) direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 6 alusel volitus töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kõlblike instrumentide kaudse emiteerimise metoodikat. Kuid nagu EBA rõhutas oma 25. jaanuari 2021. aasta kirjas komisjonile, oli mitmeid vastuolusid direktiivis 2014/59/EL sätestatud delegeerimisnõuete ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud kehtivate usaldatavusnõuete vahel, mis ei võimaldanud kohaldada usaldatavusnõuetekohast käsitlust, mida oli vaja, et volitust saaks täita algselt kavandatud viisil. Täpsemalt märkis EBA, et määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ei ole lubatud sisemise MRELi täitmiseks kõlblikke instrumente maha arvata ja seejärel kohaldada asjakohast riskikaalu kõigil direktiiviga 2014/59/EL hõlmatud juhtudel. Sarnased probleemid tuvastati ka määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud finantsvõimenduse määra nõude vallas. Neid õiguslikke piiranguid arvesse võttes tuleks EBA väljatöötatud metoodika lisada otse määrusesse (EL) nr 575/2013. Seega tuleks direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikes 6 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamise volitused välja jätta.
(7)Olukorras, kus kriisilahendussubjektid märgivad sisemise MRELi täitmiseks kõlblikke instrumente kaudselt vastavalt läbivaadatud liidu pankade kriisilahenduse raamistikule, tuleks ette näha, et vahepealsed emaettevõtjad peavad oma sisemise MRELi täitmiseks kõlblikest vahenditest maha arvama oma täieliku osaluse samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvate tütarettevõtjate emiteeritud omavahendites ja kõlblikes kohustustes. See tagab grupisiseste kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimismehhanismide nõuetekohase toimimise ning väldib tütarettevõtja MRELi täitmiseks kõlblike vahendite topeltarvestust vahepealse emaettevõtja sisemise MRELi täitmisel. Lisaks ei kajastaks ilma kõnealuste mahaarvamisteta vahepealsete emaettevõtjate individuaalsed maksevõime suhtarvud asjakohaselt ja usaldusväärselt nende tegelikku kahjumikatmisvõimet, kuna need suhtarvud hõlmaksid ka nende tütarettevõtjate kahjumikatmisvõimet. See võib seada ohtu valitud kriisilahendusstrateegia nõuetekohase rakendamise, kuna vahepealne emaettevõtja võib kasutada mitte ainult enda, vaid ka oma tütarettevõtja kahjumikatmisvõimet, enne kui vahepealne emaettevõtja või tütarettevõtja ei ole enam elujõuline. Mahaarvamisi tuleks kõigepealt kohaldada vahepealsete emaettevõtjate kõlblike kohustuste kirjete suhtes. Kui mahaarvatav summa ületab vahepealsete emaettevõtjate kõlblike kohustuste kirjete summat, tuleks ülejäänud summa maha arvata nende teise taseme kirjetest. Selleks et tagada mahaarvamiskorra proportsionaalsus, ei tohiks seda korda kohaldada erandjuhtudel, kus sisemist MRELi kohaldatakse ainult konsolideeritud alusel.
(8)Sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudne märkimine peaks tagama, et kui tütarettevõtja on jõudnud punkti, kus ta ei ole enam elujõuline, kantakse kahjum tegelikult üle kriisilahendussubjektile ja asjaomane tütarettevõtja rekapitaliseeritakse kriisilahendussubjekti poolt. Seda kahjumit ei peaks katma vahepealne emaettevõtja, vaid temast peaks saama lihtsalt vahend kahjumi ülekandmiseks kriisilahendussubjektile. Sellest tulenevalt ja tagamaks, et kaudse märkimise tulemus on samaväärne täieliku otsese märkimise tulemusega, nagu on ette nähtud direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikes 6 sätestatud volitusega, tuleks mahaarvatud riskipositsioonidele määrata koguriskipositsiooni arvutamisel riskikaal 0 % ja need tuleks koguriskipositsiooni näitaja arvutamisel välja jätta.
(9)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt täielikult ühtlustada vahepealsete emaettevõtjate poolt nende tütarettevõtjate sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite hoidmise usaldatavusnõuetekohast käsitlust ning vaadata sihipäraselt läbi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja ELi-väliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste tütarettevõtjate puhul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.
(10)Tagamaks, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on piisavalt aega sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise erikäsitluse, sealhulgas uue mahaarvamiskorra rakendamiseks, tuleks kõnealust käsitlust käsitlevaid sätteid hakata kohaldama kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
(11)Seepärast tuleks määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine
Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.
(1)Artikli 4 lõikesse 1 lisatakse punkt 130a:
„130a)
„asjaomane kolmanda riigi asutus“ – kolmanda riigi asutus, nagu on määratletud direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 90;“;
(2)artikkel 12a asendatakse järgmisega:
„Artikkel 12a
Konsolideeritud arvutamine mitme kriisilahendussubjektiga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhul
Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuulub vähemalt kaks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on kriisilahendussubjektid või kolmanda riigi üksused, mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus, arvutab kõnealuse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summa. Arvutused tehakse ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud olukorra alusel, nagu see oleks ainus globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendussubjekt.
Kriisilahendusasutused tegutsevad kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõikega 4 ja artikli 45h lõikega 2.“;
(3)artikli 49 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:
„Käesolevat lõiget ei kohaldata artikli 72e lõikes 5 sätestatud mahaarvamiste suhtes.“;
(4)artikli 72b lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:
„Artikli 92b kohaldamisel käsitatakse käesoleva lõike punktides c, k, l ja m esitatud viiteid kriisilahendussubjektile ka viidetena krediidiasutusele või investeerimisühingule, kes on ELi-välise globaalse süsteemselt olulise ettevõtja oluline tütarettevõtja.“;
(5)artiklit 72e muudetakse järgmiselt:
(a)lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4.
Kui ELis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on otsene, kaudne või sünteetiline osalus temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva ühe või mitme tütarettevõtja omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse või asjaomase kolmanda riigi asutuse arvamuse nõuetekohast arvessevõtmist lubada emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul sellised osalused maha arvata, arvates maha kõnealuse emaettevõtja kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Kohandatud summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:
mi = max{0; OPi + LPi – max{0; β · [Oi + Li – max{ri · aRWAi; wi ·aLREi}]}}
kus:
i
= tütarettevõtja indeks;
OPi
= tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;
LPi
= tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate kõlblike kohustuste instrumentide summa;
β
= tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtja hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide protsent, mis arvutatakse järgmiselt:
Oi
= tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;
Li
= tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;
ri
= tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahendusaluse grupi tasandil kohaldatav määr vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 esimese lõigu punktile a või kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul samaväärne kriisilahendusnõue, mida kohaldatakse tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kui see nõue täidetakse instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks omavahendite või kõlblike kohustustena;
aRWAi
= globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsioon, mis on arvutatud artikli 92 lõike 3 kohaselt, võttes arvesse artiklis 12a sätestatud kohandusi;
wi
= tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahendusaluse grupi tasandil kohaldatav määr vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile b ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 esimese lõigu punktile b või kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul samaväärne kriisilahendusnõue, mida kohaldatakse tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kui see nõue täidetakse instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks omavahendite või kõlblike kohustustena;
aLREi
= globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud vastavalt artikli 429 lõikele 4.
Kui emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata kohandatud summa, arvab tütarettevõtja maha esimeses lõigus osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa ja nimetatud kohandatud summa vahe.“;
(b)lisatakse lõige 5:
„5.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ning üksused, kes peavad täitma direktiivi 2014/59/EL artikli 45c nõudeid ja kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha oma osaluse samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvate tütarettevõtjate omavahendites ja kõlblikes kohustustes, mis vastavad kõnealuse direktiivi artikli 45f lõike 2 tingimustele.
Mahaarvamist ei kohaldata krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning üksuste suhtes, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, kui nad peavad täitma direktiivi 2014/59/EL artiklites 45c ja 45d osutatud nõuet konsolideeritud alusel.
Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse viidet kõlblike kohustuste kirjetele ka viitena direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punktis a osutatud kõlblikele kohustustele.“;
(6)artikli 92a lõige 3 jäetakse välja;
(7)artikli 113 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1.
Riskiga kaalutud varade arvutamiseks kohaldatakse vastavalt 2. jao sätetele riskikaalusid kõigi riskipositsioonide suhtes, välja arvatud riskipositsioonid, mida ei ole omavahenditest maha arvatud või mille suhtes kohaldatakse artikli 72e lõike 5 esimeses lõigus sätestatud käsitlust. Riskikaalude kohaldamisel võetakse aluseks riskipositsiooni klass, millesse riskipositsioon on määratud, ja 2. jaos sätestatud ulatuses riskipositsiooni krediidikvaliteet. Krediidikvaliteedi võib kindlaks määrata krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel või 3. jao kohaselt ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel.“;
(8)artikli 151 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1.
Artikli 147 lõike 2 punktides a–e ja punktis g osutatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide krediidiriski puhul arvutatakse riskiga kaalutud varad vastavalt 2. alajaole, välja arvatud juhul, kui need on omavahenditest maha arvatud või nende suhtes kohaldatakse artikli 72e lõike 5 esimeses lõigus sätestatud käsitlust.“;
(9)artikli 429a lõikesse 1 lisatakse punkt q:
„q)
summad, mille suhtes kohaldatakse artikli 72e lõike 5 esimeses lõigus sätestatud käsitlust.“
Artikkel 2
Direktiivi 2014/59/EL muutmine
Direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõige 6 jäetakse välja.
Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev – jõustumise kuupäev].
Artikli 1 punkti 3, punkti 5 alapunkti b, punkte 7, 8 ja 9 ning artiklit 2 kohaldatakse siiski alates [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev – 6 kuud pärast jõustumise kuupäeva].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel
president
eesistuja
