EUROOPA KOMISJON
Brüssel,5.10.2021
COM(2021) 625 final
2021/0319(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2021) 285 final}
English
Select your language
Official EU languages:
Access to European Union law
EUR-Lex
Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
Document 52021PC0625
Proposal for a COUNCIL IMPLEMENTING DECISION on the approval of the assessment of the recovery and resilience plan for Estonia
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
COM/2021/625 final
- Date of document:
- 05/10/2021
- Date of dispatch:
- 05/10/2021; Edastatud nõukogule
- Date of dispatch:
- 05/10/2021; Edastatud parlamendile
- Date of end of validity:
- No end date
- Author:
- Euroopa Komisjon, Peasekretariaat
- Responsible body:
- SG
- Form:
- Ettepanek võtta vastu rakendusotsus
- Procedure number:
- Link
- European Parliament - Legislative observatory
- Treaty:
- Euroopa Liidu toimimise leping
- Legal basis:
-
- 32021R0241 - A20
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Instruments cited:
- Related document(s):
-
- 52021SC0285 Relation
- EUROVOC descriptor:
- Subject matter:
- Directory code:
Language
HTML
DOC
PDF
2021/0319 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 20,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)COVID-19 puhangul on olnud häiriv mõju Eesti majandusele. 2019. aastal oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta 67 % liidu keskmisest. Komisjoni 2021. aasta suveprognoosi kohaselt vähenes Eesti reaalne SKP 2020. aastal 2,9 %, kuid peaks 2020. ja 2021. aastal kumulatiivselt suurenema 1,8 %. Pikaajalised aspektid, mis mõjutavad keskpika perioodi majandustulemusi, on muu hulgas elanikkonna vananemine, piirkondlik ja sotsiaalne ebavõrdsus, suhteliselt madal ressursitootlikkus ja suur kasvuhoonegaaside heide.
(2)9. juulil 2019 ja 20. juulil 2020 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Eestile soovitused. Eelkõige soovitas nõukogu Eestil parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust, sealhulgas laiendada töötushüvitiste katvust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele, ning võtta meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks, sealhulgas palkade läbipaistvuse suurendamise kaudu. Samuti soovitati parandada tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust ja vastupidavust, sealhulgas võtta meetmeid tervishoiutöötajate nappuse leevendamiseks, tugevdada esmatasandi arstiabi ja tagada elutähtsate meditsiinitoodetega varustatus. Lisaks soovitati käsitleda oskuste nappuse probleemi ja edendada innovatsiooni, parandades haridus- ja koolitussüsteemi suutlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. Samuti soovitati Eestil võtta investeeringute tegemisel tähelepanu keskmesse üleminek rohemajandusele ja digitehnoloogiale, eelkõige ettevõtete digitaliseerimine, teadustegevus ja innovatsioon, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonisuutlikkuse toetamine, puhas ja tõhus energiatootmine ja -kasutus, ressursitõhusus ja säästev transport, mis aitaks järk-järgult vähendada majanduse süsinikuheidet. Lisaks soovitas nõukogu tagada piisava juurdepääsu rahastamisele ning suurendada jõupingutusi, et tagada rahapesuvastase raamistiku rakendamisel tulemuslik järelevalve ja riiklik sund. Lõpetuseks soovitati Eestil COVID-19 kriisi asjus võtta kõik vajalikud meetmed, et pandeemiaga tõhusalt toime tulla, majandust säilitada, ja kui majandustingimused seda võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon ja tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Olles taaste- ja vastupidavuskava esitamise ajal hinnanud nende riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme, leiab komisjon, et soovitus võtta kõik vajalikud meetmed pandeemiaga tõhusaks toimetulekuks, majanduse säilitamiseks ja sellele järgneva taastumise toetamiseks on täielikult rakendatud. Lisaks leiab komisjon, et on tehtud märkimisväärseid edusamme seoses soovitustega keskenduda investeeringute tegemisel energiaühendustele.
(3)Nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta soovitati euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, et muu hulgas tagada majanduse taastumist toetav poliitiline hoiak ning veelgi parandada lähenemist, vastupidavust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Nõukogu soovituses soovitati euroala liikmesriikidel tugevdada ka riiklikke institutsioonilisi raamistikke, tagada makromajanduslik finantsstabiilsus, viia lõpule majandus- ja rahaliidu loomine ning tugevdada euro rahvusvahelist positsiooni.
(4)18. juunil esitas Eesti vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. See esitati pärast konsultatsioone, mis viidi läbi vastavalt riiklikule õigusraamistikule kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega Riiklik isevastutus taaste- ja vastupidavuskavade eest on aluseks nende edukale rakendamisele, kestvale mõjule riiklikul tasandil ja usaldusväärsusele Euroopa tasandil. Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 kohaselt on komisjon hinnanud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega.
(5)Taaste- ja vastupidavuskavadega tuleks püüda saavutada määrusega (EL) 2021/241 loodud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi (edaspidi „rahastamisvahend“) ning nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 2 loodud Euroopa Liidu taasterahastu üldeesmärke, et toetada majanduse taastumist pärast COVID-19 kriisi. Nende abil tuleks edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuut sammast.
(6)Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine kujutab endast koordineeritud jõupingutust, mis hõlmab reforme ja investeeringuid kogu liidus. Piiriüleste ja mitut riiki hõlmavate projektide koordineeritud ja samaaegse rakendamise kaudu tugevdavad sellised reformid ja investeeringud üksteist vastastikku ning avaldavad kogu liidus positiivset ülekanduvat mõju. Seega tuleneb ligikaudu kolmandik rahastu mõjust liikmesriikide majanduskasvule ja töökohtade loomisele teiste liikmesriikide tegevuste ülekanduvast mõjust.
Kuue samba rakendamisele kaasa aitavad tasakaalustatud lahendused
(7)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile a ja V lisa punktile 2.1 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava suures ulatuses (hinne A) liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad asjakohasel moel kaasa kõigi nimetatud määruse artiklis 3 osutatud kuue samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust.
(8)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis toetavad kõiki kuut sammast, ja kava kõik kuus komponenti toetavad üht või mitut sammast. Selline lähenemisviis aitab tagada, et iga sammast käsitletakse terviklikult ja sidusalt. Esimest sammast, mis käsitleb rohepööret, kavatsetakse toetada meetmetega, mis stimuleerivad taastuvenergia kasutamist, hoonete energiatõhusamaks renoveerimist, paremaid ühistranspordiühendusi ja saastevaba vesiniku kasutuselevõttu ning toetavad üldiselt rohepöörde kiirendamist ettevõtetes, sealhulgas üleminekuks vajalike oskustega. Avaliku sektori ja ettevõtete digipöördeks ning digioskuste taseme tõstmisele suunatud investeeringud ja reformid peaksid aitama saavutada digiüleminekule pühendatud teise samba eesmärki.
(9)Taaste- ja vastupidavuskava peaks leevendama COVID-19 kriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning seeläbi aitama parandada makromajanduslikke tulemusi, edendades samal ajal ekspordi konkurentsivõimet, innovatsiooni ja ettevõtlust digitaalsete ja keskkonnasõbralike lahenduste kaudu, toetades seeläbi arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, mida hõlmab kolmas sammas. Neljandat sammast, mis käsitleb sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, rakendatakse sel teel, et digipöörde kaudu muudetakse avalikke teenuseid kättesaadavamaks, parandatakse internetiühendust eelkõige maapiirkondades, millega püütakse vähendada digitaalset lõhet, parandatakse transpordiühendusi ning luuakse Eesti eri osades kestlikke töökohti ja oskusi.
(10)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on tugevdada riigi tervishoiualast ning majanduslikku, sotsiaalset ja institutsionaalset vastupidavust, nagu on kirjeldatud viiendas sambas. Eelkõige keskendutakse taaste- ja vastupidavuskavas otseselt tervishoiusüsteemi vastupanuvõime ja juurdepääsetavuse parandamisele ning kava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on parandada Eestis juurdepääsu sotsiaalteenustele. Kuuendat sammast, mis käsitleb järgmise põlvkonna poliitikat, toetavad meetmed, mille eesmärk on aidata noortel tööturule siseneda, näiteks palgatoetuse, koolitustoetuse ning haridus- ja koolitussüsteemi struktuurimuutuste abil, et edendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-alaseid oskusi ning suurendada naiste osalust ja osakaalu sellistel koolitustel ja sektoris üldiselt.
Kõigi riigipõhistes soovitustes nimetatud probleemide või neist suure osa lahendamine
(11)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa punktile 2.2 peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama tulemuslikult lahendada kõiki probleeme, mis on esile toodud asjakohastes Eestile mõeldud riigipõhistes soovitustes (sh nende eelarveosades) või muudes asjakohastes Euroopa poolaasta raames komisjonis ametlikult vastu võetud dokumentides, või suurt osa nendest (hinne A). Soovitusi, mis puudutavad viivitamatut eelarvepoliitilist reageerimist pandeemiale, võib pidada Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohaldamisalast välja jäänuks, kuigi riik reageeris vajadusele toetada majandust viivitamata eelarvevahenditega aastatel 2020 ja 2021 üldiselt asjakohaselt ja piisavalt, mis on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausliga.
(12)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab vastastikku toetavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad erineval määral lahendada kõiki või mõningaid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, mis on esile toodud nõukogu poolt 2019. ja 2020. aastal Euroopa poolaasta raames Eestile esitatud riigipõhistes soovitustes, eelkõige neid, mis on seotud rohepöördega, nagu energia- ja ressursitõhusus, digipöördega, nagu digioskused ja ettevõtete digipöörde toetamine, tervishoiuga, näiteks tervishoiusüsteemi vastupidavus ja juurdepääsetavus, sotsiaalse kaasatusega, nagu juurdepääs taskukohastele ja integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, ning rahapesuvastase võitlusega, nagu analüütilise võimekuse tugevdamine rahapesuvastases raamistikus.
(13)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, millega toetatakse investeerimist ettevõtete rohe- ja digipöördesse, aidates seega kaasa asjaomaste riigipõhiste soovituste täitmisele. Nende hulka kuuluvad eelkõige uuenduslike keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamine, nagu saastevaba vesinik, keskkonnasäästlikud kutseoskused ja digioskused, et lahendada oskuste nappuse probleemi, ning rahalise toetuse kavad, et aidata Eesti ettevõtetel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, edendada digi- ja rohepööret ning parandada juurdepääsu rahastamisele. Energeetika valdkonna reformide ja investeeringute eesmärk on stimuleerida taastuvenergia kasutuselevõttu, parandada hoonete energiatõhusust ja vähendada majanduse süsinikuheidet põlevkivi järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise eesmärkide ja meetmete abil. Transpordisektori meetmed peaksid aitama vähendada heitkoguseid ja stimuleerima säästvate transpordiliikide kasutuselevõttu. Reformid näevad ette ühendatud ja jagatud liikuvuse arendamise Tallinnas ja selle ümbruses ühistranspordisüsteemi ja raudteede elektrifitseerimise kaudu. Taaste- ja vastupidavuskava peaks aitama arendada piiriülest Rail Balticu projekti, mis ühendab kolme Balti riigi pealinnad Poola ja ülejäänud liiduga, investeerides selleks raudteedesse, jaamadesse viivatesse trammiliinidesse, jalgratta- ja jalgteedesse ja Rail Balticu ühisterminali.
(14)Tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust ja vastupidavust peaksid suurendama reformid ja investeeringud esmatasandi arstiabi tugevdamiseks, tervishoiutöötajate nappuse vähendamiseks, e-tervise juhtimise reformimiseks ja tervishoiutaristu parandamiseks, sealhulgas Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehituseks. Sotsiaalteenuste kättesaadavus peaks paranema tänu pikaajalist hooldust käsitlevatele meetmetele, sealhulgas meetmetele, millega ajakohastatakse ja lihtsustatakse suurema hooldusvajadusega laste toetussüsteemi, aga samuti tänu sotsiaalhoolekande ja tervishoiu lõimimise tegevuskavale. Sotsiaalset sidusust peaksid parandama soolise palgalõhe vähendamise meetmed. Investeeringud, millega toetatakse noori töökogemuse omandamisel ja oskuste parandamisel, peaksid aitama vähendada oskuste nappust ja leevendada noorte töötust. Sotsiaalset turvavõrku aitab teataval määral tugevdada töötushüvitise kestuse pikendamine 60 päeva võrra ebasoodsate tööturutingimuste korral. Reformid ja investeeringud tervishoiu-, sotsiaal- ja digivaldkonnas peaksid aitama vähendada ka piirkondlikke erinevusi.
(15)Lisaks hiljutistele rahapesuvastastele meetmetele sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meedet, mille eesmärk on luua rahapesu andmebüroos strateegiline analüüsikeskus, et võimaldada rahapesuriske operatiivsemalt tuvastada, neile reageerida ja neid ennetada, aidates seega kaasa rahapesuvastase raamistiku tugevdamisele.
(16)Taaste- ja vastupidavuskava on aluseks edasistele reformidele sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, et lahendada tervishoiutöötajate nappuse probleemi, parandada kõigi hooldusvajadusega inimeste pikaajalise hoolduse kvaliteeti ja kättesaadavust, laiendada töötushüvitise ulatust ja vähendada soolist palgalõhet, eelkõige suurendades palkade läbipaistvust. Taaste- ja vastupidavuskava meetmed majanduse süsinikuheite vähendamiseks on peamiselt seotud investeeringutega. Mis puutub reformidesse, siis esitatakse konkreetsed meetmed põlevkivi järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks energiasektori riiklikus arengukavas eeldatavasti alles 2025. aasta lõpus.
Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsioonilisse vastupidavusse
(17)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa punktile 2.3 peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama mõjusalt (hinne A) tugevdada Eesti majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ja leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada nõnda liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.
(18)Komisjoni talituste simulatsioonid näitavad, et taaste- ja vastupidavuskava ja Euroopa Liidu taasterahastu ülejäänud meetmed võivad suurendada Eesti SKPd 2026. aastaks 0,9–1,3 % võrra, arvestamata struktuurireformide võimalikku positiivset mõju, mis võib olla märkimisväärne.
(19)Reformid ja investeeringud taastuvenergiasse, kestlikku liikuvusse ja avalike teenuste digiteerimisse peaksid keskpikas ja pikas perspektiivis toetama kestlikku majanduskasvu ja tööhõivet. Meetmed, mille eesmärk on arendada rohelisi tehnoloogiaid, edendada energiatõhusust ja vähendada tööstuse süsinikuheidet, sealhulgas võtta kasutusele uusi kujunemisjärgus tehnoloogiaid, nagu saastevaba vesinik, peaksid aitama vähendada süsinikuheidet ja seeläbi suurendama majanduse vastupidavust.
(20)Meetmed, millega toetatakse rohe- ja digipööret, peaksid suurendama ettevõtlusalast innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, pakkudes seega võimalusi suuremaks tootlikkuseks, majanduslikuks konkurentsiks ja töökohtade loomiseks, aidates samal ajal saavutada majanduses struktuurseid muutusi ja pannes aluse suuremale vastupidavusele kooskõlas ajakohastatud Euroopa tööstusstrateegiaga. Majandusstruktuuri ootuspärast ajakohastamist tuleks toetada meetmetega, millega edendatakse rohe- ja digioskusi, et parandada tööjõu oskuste taset ja lahendada Eesti pikaajaline oskuste nõudlusele mittevastavuse probleem. Taaste- ja vastupidavuskava hõlmab toetust suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamiseks, mis peaksid aitama vähendada digitaalset lõhet maa- ja linnapiirkondade vahel. Sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust püütakse parandada investeeringutega, millega stimuleeritakse säästvaid transpordiliike ja parandatakse digiühendusi.
(21)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid asjakohaste tööhõivealaste, sotsiaal- ja tervishoiuprobleemide lahendamiseks ning peaks aitama kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele. Esmatasandi tervishoiu tugevdamise, tervishoiutöötajate arvu suurendamise, tervishoiutaristu ja e-tervise süsteemi parandamise meetmete eesmärk on parandada juurdepääsu tervishoiuteenustele, aidates seeläbi lahendada pikaajalist lahendamata ravivajaduste probleemi. Noorte tööhõivet käsitlevate meetmete eesmärk on toetada noori töökogemuse saamisel, oskuste parandamisel ja riigi majanduskasvu potentsiaali suurendamisel. Meetmete tulemusena peaks Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vastupidavus paranema.
Olulise kahju ärahoidmine
(22)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa punktile 2.4 peaks taaste- ja vastupidavuskava tagama, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist (hinne A) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 3 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).
(23)Eesti taaste- ja vastupidavuskava näeb ette iga meetme süstemaatilise hindamise põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ alusel vastavalt Euroopa Komisjoni suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Esitatud teave toetab hinnangut, et meetmed on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“; näiteks on esitatud üksikasjalikud selgitused selle kohta, kuidas ehitusprojektide puhul tuleks arvesse võtta ringmajanduse kaalutlusi.
(24)Mõne meetme puhul, mille puhul on konkreetse tulevaste projektide väljavalimiseks vaja projektikonkursse või osalemiskutseid, või meetmete puhul, millega nähakse ette rahastamisvahendid, nagu Rohefond, järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ selliselt, et eelkõige nende meetmetega seotud asjakohaste vahe-eesmärkide abil tagatakse, et projektikonkursside või osalemiskutsete tingimustes välistatakse tegevused, mis võivad oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärke.
Panus rohepöördesse, kaasa arvatud elurikkusse
(25)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa punktile 2.5 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis toetavad olulisel määral (hinne A) rohepööret, sealhulgas elurikkust, või sellest tulenevate probleemide lahendamist. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 41,5 % taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest, mis on arvutatud vastavalt kõnealuse määruse VI lisas sätestatud metoodikale. Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 17 on taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas teabega, mis sisaldub riiklikus energia- ja kliimakavas aastateks 2021–2030.
(26)Eesti taaste- ja vastupidavuskava panus rohepöördesse tugineb kolmele sambale: rohepööre ettevõtetes, säästev energia ja energiatõhusus ning säästev transport. Majanduse süsinikuheite vähendamine on Eesti peamine ülesanne ning taaste- ja vastupidavuskavas kohustub riik järgima kindlat tegevuskava, mille jaoks on energiasektori riiklikus arengukavas paika pandud eesmärgid ja meetmed põlevkivi kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks energiasektoris. Taaste- ja vastupidavuskava stimuleerib taastuvenergia kasutuselevõttu, kõrvaldades haldustõkked, tugevdades võrku ja hõlbustades sellega ühendamist ning katsetades energiasalvestuslahendusi. Samuti peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama kaasa saastevabade vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtule kogu väärtusahela ulatuses, alates tootmisest kuni tarbimiseni. Säästvam transport tuleks saavutada uute ühenduste loomisega erinevate säästvate transpordiliikide vahel, keskendudes raudteetranspordile ja aktiivsetele transpordiliikidele, nagu jalgrattasõit. Ettevõtlussektori rohepöörde toetamiseks tuleks arendada keskkonnahoidlikku tehnoloogiat, suurendada vähese CO2 heitega ja kliimaneutraalset teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning ressursitõhusust, toetada tootmisettevõtete ärimudelite ajakohastamist ja muutmist ning rohepöördega seotud oskuste parandamist. Taaste- ja vastupidavuskaval on tugev ringmajandusaspekt. Taaste- ja vastupidavuskava ei sisalda meetmeid, mille eesmärk on bioloogiline mitmekesisus. Siiski võivad mõned kliimamuutuste leevendamise meetmed olla kasulikud ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, kuna kliimamuutused on üks peamisi ohte bioloogilisele mitmekesisusele.
(27)Taaste- ja vastupidavuskava toetab Eesti süsinikuheite vähendamise ja energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärke, mis on sätestatud nii riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 ja ka aastani 2050. Taaste- ja vastupidavuskava meetmed peaksid toetama taastuvenergia 42 % osakaalu saavutamist summaarses energia lõpptarbimises, nagu näeb ette Eesti ELi 2030. aasta eesmärk. Investeeringud elektrivõrku ja elektri salvestamisse peaksid aitama Eestil seda eesmärki saavutada. Lisaks toetab Eesti taaste- ja vastupidavuskava hoonete renoveerimist vähemalt keskmisel tasemel, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 %, mis peaks aitama saavutada Eesti 2030. aasta energiatõhususe eesmärke ja järgida pikaajalist renoveerimisstrateegiat. Säästva transpordi meetmed peaksid toetama sõiduautodest tuleneva saaste vähendamist, parandades seeläbi õhukvaliteeti, ning stimuleerima säästvate transpordiliikide, näiteks raudteetranspordi kasutuselevõttu.
Panus digipöördesse
(28)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa kriteeriumile 2.6 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa digipöördele või sellega seotud raskustest ülesaamisele. Digivaldkonna eesmärkide saavutamist toetavatele meetmetele kuluv summa moodustab ligikaudu 21,5 % taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest ja on arvutatud kooskõlas kõnealuse määruse VII lisas esitatud metoodikaga.
(29)Taaste- ja vastupidavuskava roll digipöördes on peamiselt suunatud kahele prioriteedile: ettevõtete digipöördele ja avalike teenuste edasisele ajakohastamisele. Selleks et aidata kõigi sektorite ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, kasutada digitehnoloogia pakutavaid võimalusi, näeb taaste- ja vastupidavuskava ette sellise investeerimiskava loomise, mis peaks ettevõtjaid rahaliselt toetama digipöörde eri aspektides alates teadus- ja arendustegevusest ning strateegiate väljatöötamisest kuni tehnoloogiate kasutuselevõtuni. Seda investeeringut täiendavad kaks meedet, mis toetavad digipööret kahes konkreetses sektoris, nimelt ehituses ja autokaubaveo sektoris, kus digitehnoloogia potentsiaali ei ole seni piisavalt kasutatud. Lisaks tegeleb taaste- ja vastupidavuskava sellise võtmeküsimusega nagu digioskused, tõstes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtide teadlikkust ning toetades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide täiendus- ja ümberõpet.
(30)Tuginedes Eesti rollile avalike teenuste digiteerimise eestvedajana, sisaldab taaste- ja vastupidavuskava mitmeid meetmeid, mille eesmärk on anda uut hoogu haldusasutuste digipöördele. Kavandatud reformide ja investeeringute hulka kuulub osade valitsuse infosüsteemide üleviimine turvalisse pilvetaristusse, uute digilahenduste väljatöötamine, mis tagavad lihtsama ja tõhusama avalike teenuste osutamise nii kodanikele kui ka ettevõtjatele, samuti avalike asutuste valduses olevate infosüsteemide ja andmete haldamise ümberkorraldamine. Investeering, millega toetatakse väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude kasutuselevõttu turutõrkega piirkondades, peaks samuti vähendama digilõhet ja tagama, et kõikidel kodanikel on Eestis võimalik kavandatud avalike digiteenuste edusammudest osa saada.
Püsiv mõju
(31)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa kriteeriumile 2.7 on taaste- ja vastupidavuskaval Eestile eeldatavasti suures ulatuses (hinne A) püsiv mõju.
(32)Kavandatud reformide rakendamisest oodatakse struktuurseid muutusi. Eelkõige eeldatakse, et rohe- ja digipööret soodustavatel reformidel on positiivne mõju kasvupotentsiaalile ja majanduse ümberkujundamisele seeläbi, et paraneb tõhusus, luuakse töökohti ja kasvab tootlikkus. Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab reforme, mille eesmärk on edendada energiatõhusust ja vähendada taastuvatesse energiaallikatesse investeerimise regulatiivseid tõkkeid, mis peaks parandama turu toimimist piisavalt, et soodustada selles valdkonnas erainvesteeringuid. Avalikele digiteenustele keskendunud reformid peaksid aitama muuta avalikku haldust veelgi tõhusamaks ning tooma kasu nii kodanikele kui ka ettevõtetele. Digioskuste arendamisele suunatud reformid peaksid püsivalt vähendama Eesti ettevõtetel ees seisvat oskuste nappust. Lisameetmed soolise palgalõhe vähendamiseks peaksid suurendama soolist võrdõiguslikkust ja majanduskasvu.
(33)Tervishoiuvaldkonna meetmed toovad eeldatavasti kaasa positiivseid struktuurimuutusi ka poliitikas või ametiasutustes. Eelkõige peaksid tervishoiureformid parandama tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning vähendama piirkondlikke erinevusi teenuste osutamisel, mis aitab parandada tervisenäitajaid.
(34)Struktuurseid muutusi oodatakse ka kavandatud investeeringute rakendamisest, peamiselt nende oodatava positiivse mõju kaudu konkurentsivõimele. Investeeringutel, mille eesmärk on võtta ehitus- ja autokaubavedude sektoris kasutusele digilahendused, on eeldatavasti kestev mõju. Investeeringud väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude kasutuselevõttu turutõrgetest mõjutatud piirkondades peaksid aitama vähendada digilõhet linna- ja maapiirkondade vahel. Investeeringud transporditaristusse, nagu raudtee, trammiliinid, raudteejaam ja jalgrattateed, avaldavad eeldatavasti ka püsivat mõju liikuvusele ja hõlbustavad üleminekut ühelt säästvalt transpordiliigilt teisele.
(35)Taaste- ja vastupidavuskava püsivat mõju saab suurendada ka taaste- ja vastupidavuskava ja muude, näiteks ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate programmide vahelise koostoime kasvatamisega, eelkõige tegeledes sügavalt juurdunud piirkondlike probleemidega sisuliselt ja soodustades tasakaalustatud arengut.
Seire ja elluviimine
(36)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa kriteeriumile 2.8 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tõhus seire ja elluviimine.
(37)Eesti taaste- ja vastupidavuskavas on esitatud halduskorraldus selle rakendamiseks kooskõlas struktuurifondide haldamise kontekstis kehtestatud protsessiga. Taaste- ja vastupidavuskavas antakse ülevaade kavandatud seire- ja aruandluskorrast ning määratakse kindlaks osalejad ning nende rollid ja kohustused. Korraldav ja koordineeriv asutus on Riigi Tugiteenuste Keskus. See keskus ja Rahandusministeerium on kesksed talitused, mis vastutavad koordineerimise, seire ja hindamise eest, samas kui valdkondlikele ministeeriumidele on tehtud ülesandeks reformide ja investeeringute rakendamine ja seire oma vastavas valdkonnas.
(38)Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformi- ja investeerimismeetmetega kaasnevad eesmärgid ja sihid on selged ja realistlikud ning nende eesmärkide ja sihtide jaoks kavandatud näitajad on asjakohased, vastuvõetavad ja kindlad. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvaid meetmeid toetavad eesmärgid ja sihid, mis jagunevad kogu rakendusperioodi peale, kuigi paljude projektide, sealhulgas suurimate investeeringute rakendamine on kavandatud alles 2026. aastaks. Eesmärgid ja sihid on olulised ka määruse (EL) 2021/241 artikli 17 lõike 2 kohaselt rahastamiskõlblike, ent juba lõpule viidud meetmete puhul. Väljamaksetaotluse põhjendamiseks on vaja, et need eesmärgid ja sihid oleksid rahuldavalt saavutatud.
(39)Liikmesriigid peaksid tagama, et rahastu kaudu antavast rahalisest toetusest antakse teada ja seda kinnitatakse vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 34. Tehnilist toetust võib taotleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 4 loodud tehnilise toe instrumendi raames, et aidata liikmesriikidel rakendada oma taaste- ja vastupidavuskava.
Kulud
(40)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa kriteeriumile 2.9 on taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, nad on kulutõhususe põhimõttega kooskõlas ja vastavad riigis eeldatavale majanduslikule ja sotsiaalmõjule.
(41)Eesti on esitanud kõigi taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate investeeringute kuluprognoosid. Kuluprognoosid on kinnitanud Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste arendamise osakonna toetuste korraldamise talitus, mis on asutusesisene üksus. Kulude jaotus on üldiselt üksikasjalik ja hästi põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvaid rahastamiskavu peetakse proportsionaalseks Eesti vastavate sektorite suurusega ning nende kulusid peetakse mõistlikuks ja põhjendatuks. Muude meetmete puhul on esitatud võrdlused varasemate sarnaste investeeringutega. Kuluprognooside ja tõendavate dokumentide hindamine näitab, et enamik kulusid on hästi põhjendatud ja mõistlikud. Rahastamiseks kavandatud summasid peeti asjakohaseks, kuid kohati üsna suureks võrreldes varasema kogemuse või võrreldavate projektidega. Seetõttu peetakse esitatud põhjendusi usutavaks vaid keskmisel määral. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.
Liidu finantshuvide kaitse
(42)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile j ja V lisa kriteeriumile 2.10 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord ning käesolevas otsuses sisalduvad täiendavad meetmed piisavad (hinne A), et tagada kõnealuse määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning peaksid eeldatavasti tulemuslikult vältima topeltrahastamist kõnealuse määruse alusel ja muudest liidu programmidest. See ei piira muude õigusaktide ja vahendite kohaldamist, millega edendatakse liidu õiguse järgimist ja tagatakse selle järgimine, muu hulgas korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning liidu eelarve kaitseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092 5 .
(43)Eesti taaste- ja vastupidavuskavas esitatud kontrollisüsteem ja -kord põhinevad töökindlatel protsessidel ja struktuuridel, mida kasutatakse kehtivas riiklikus struktuurifondide rakendamise raamistikus. Osalejad ning nende rollid ja kohustused sisekontrolliülesannete täitmisel on taaste- ja vastupidavuskavas selgelt kirjeldatud. Kontrollisüsteem ja muu asjaomane kord, sealhulgas kõigi määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d sätestatud standardseisse kategooriatesse kuuluvate andmete kogumise ja kättesaadavaks tegemise kord, on piisavad, et hoida ära, avastada ja parandada rahaliste vahendite kasutamisel esinevat korruptsiooni, pettust ja huvide konflikte ning vältida topeltrahastamist määruse (EL) 2021/241 alusel ning muudest liidu programmidest.
(44)Taaste- ja vastupidavuskava näeb ette, et olemasolevat integreeritud infosüsteemi, nimelt struktuurifondide operatsioonisüsteemi, peaksid kasutama kõik taaste- ja vastupidavuskava rakendamises osalevad asutused ning et kõik taaste- ja vastupidavuskava alla kuuluvad projektid tuleks selles infosüsteemis registreerida. Struktuurifondide operatsioonisüsteemis tuleks säilitada teave iga projekti kohta, näiteks taotleja andmed, projekti üldandmed, eesmärk, eelarve, rahastamisallikad, vahe- ja lõppeesmärgid ja -sihid, ning teave rakendamise, maksete ja nõuetele mittevastavuse menetluste kohta. Samuti tuleks registreerida kõik projektide ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid ning tagada määruse (EL) 2021/241 kohaselt eri meetmete, eesmärkide ja sihtide vajalik kontrolljälg ja aruandlus.
(45)Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ja koordineerimise eest vastutavate kesktalituste, nimelt Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenistuse Keskuse ning asjaomaste valdkondlike ministeeriumide haldussuutlikkus on ettenähtud rollide ja ülesannete täitmiseks piisav. Lisada tuleks eesmärk, mis puudutab mitmesuguste määruse (EL) 2021/241 rakendamises osalevate asutuste õiguslikke volitusi kehtestava otsuse jõustamist enne esimese maksetaotluse esitamist.
Taaste- ja vastupidavuskava sidusus
(46)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa kriteeriumile 2.11 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava mõõdukas ulatuses (hinne B) meetmeid, millega tagatakse reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamisel sidus tegevus.
(47)Taaste- ja vastupidavuskava demonstreerib sidusust iga komponendi raames ja näitab eri komponentide vahelisi temaatilisi seoseid ja koostoimet, seda eelkõige seoses digi- ja rohepöördega. Mõnes valdkonnas ei ole sidusust siiski täielikult saavutatud. Kuigi taaste- ja vastupidavuskava näeb ette märkimisväärseid investeeringuid, et edendada rohe- ja digipööret ning toetada majanduskasvu, võiksid lisareformid sotsiaalse turvavõrgu tugevdamiseks, eelkõige töötuskindlustushüvitiste katvuse laiendamine, aidata leevendada võimalikku kahjulikku mõju teatavatele inimrühmadele. Märkimisväärsete investeeringutega tervishoiutaristusse oleks võinud kaasneda meetmed, mis oleksid toonud kaasa tervishoiutöötajate arvu suurema kasvu, et leevendada töötajate nappust. Pikaajalist hooldust on kavas käsitleda mitme meetmega, kuid nende meetmete sidusust ja omavahelist seotust oleks saanud suurendada ulatuslikumate reformidega, et parandada pikaajalise hoolduse kättesaadavust ja kvaliteeti. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed, mis käsitlevad majanduse süsinikuheite vähendamist, on peamiselt seotud investeeringutega, aga konkreetsed meetmed järkjärguliseks põlevkivikasutusest väljumiseks on kavas sätestada energiamajanduse arengukavas alles 2025. aasta lõpus ning ulatuslikumaid reforme, nagu keskkonnahoidlik maksustamine, ei kavandata. Üldiselt on taaste- ja vastupidavuskava investeeringute osa tugevam kui reformide osa.
Võrdõiguslikkus
(48)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis peaksid aitama Eestil lahendada soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste loomisega seotud probleeme, näiteks meetmeid, mille otsene või kaudne eesmärk on vähendada soolist palgalõhet ja tegeleda puuetega inimeste vajadustega, näiteks hõlbustada juurdepääsu elukeskkonnale. Digioskuste meede peaks aitama suurendada naiste arvu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ning seega tegelema soolise segregatsiooni probleemiga tööturul. Investeeringud noorte tööhõive toetamiseks peaksid toetama noori töö leidmisel ja seega aitama kaasa nende sotsiaalsele kaasatusele. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad reformid ja investeeringud peaksid vähendama olemasolevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja territoriaalseid erinevusi. Taaste- ja vastupidavuskavas on viidatud seadusandlikele ja poliitilistele algatustele, mis peaksid täiendama taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvaid reforme ja investeeringuid.
Julgeolekualane enesehindamine
(49)Julgeolekualase enesehindamise aruannet ei ole esitatud, kuna Eesti ei ole seda määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punkti g kohaselt asjakohaseks pidanud.
Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid
(50)Taaste- ja vastupidavuskava hõlmab Rail Balticu Tallinna terminali ehitamist; see on lähtepunkt Rail Balticule – piiriülesele projektile, mis ühendab kolme Balti riigi pealinnu Poola ja kogu ülejäänud liiduga. Koostöö Soomega on kavandatud sellise meetme rakendamise raames, mille eesmärk on töötada välja virtuaalne assistent, et oleks võimalik kasutada avalikke digiteenuseid.
Konsultatsiooniprotsess
(51)Taaste- ja vastupidavuskava koostades viis Eesti läbi konsultatsiooni, milles osalesid olulised sidusrühmad ja üldsus. Taaste- ja vastupidavuskava koostamise käigus korraldati 2020. aasta detsembris ja 2021. aasta aprillis kaks seminari sidusrühmadele. Seminarid olid temaatiliselt suunatud eri sidusrühmade gruppidele, nimelt kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, sotsiaalpartneritele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, noorteorganisatsioonidele ja muudele asjaomastele sidusrühmadele. Taaste- ja vastupidavuskava lõplikku kavandit käsitlev avalik konsultatsioon toimus 2021. aasta mais.
(52)Eesti kavatseb taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate meetmete rakendamisel võtta arvesse sidusrühmadelt konsultatsiooni käigus kogutud teavet. Selleks et tagada asjaomaste osalejate omalus, on väga oluline kaasata taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud investeerimisprojektide ja reformide elluviimisse kõik asjaomased kohalikud omavalitsused ning sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid.
Positiivne hinnang
(53)Pärast seda, kui komisjon on andnud Eesti taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga sätestada käesolevas otsuses taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks kättesaadavaks tagastamatu rahalise toetusena.
Rahaline toetus
(54)Eesti taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 982 490 000 eurot. Kuna taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning selle hinnanguline kogukulu on Eesti jaoks ette nähtud maksimaalsest rahalisest toetusest suurem, peaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatav rahaline toetus olema võrdne Eesti jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusummaga.
(55)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 ajakohastatakse Eesti maksimaalse rahalise toetuse arvutust 30. juuniks 2022. Seega peaks kõnealuse määruse artikli 23 lõike 1 kohaselt olema võimalik siduda Eesti jaoks ettenähtud summa, mis ei ületa kõnealuse määruse artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud maksimaalset rahalist toetust, juriidilise kohustusega 2022. aasta 31. detsembriks. Vajaduse korral peaks nõukogu pärast maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist muutma komisjoni ettepaneku põhjal käesolevat otsust põhjendamatu viivituseta, et lisada sellesse ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, mis on arvutatud vastavalt kõnealuse määruse artikli 11 lõikele 2.
(56)Antavat toetust rahastatakse laenust, mille komisjon võtab liidu nimel nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 6 artikli 5 alusel. Toetus tuleks maksta osamaksetena välja siis, kui Eesti on taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid rahuldavalt saavutanud.
(57)Eesti on taotlenud eelmakset, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. See summa tuleks teha Eestile kättesaadavaks määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase lepingu (rahastamisleping) jõustumise korral ja sellega kooskõlas.
(58)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude liidu programmide alusel peale rahastu, ega selliseid menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mida võidakse algatada eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskava hinnangu heakskiitmine
Eesti taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava kohased reformid ja investeerimisprojektid, taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud näitajad ning komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Rahaline toetus
1.Liit teeb Eestile kättesaadavaks tagastamatu rahalise toetuse summas 969 299 213 eurot 7 . 759 545 893 eurot on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Kui määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikega 2 ette nähtud ajakohastuse tulemusena võrdub Eesti ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus 969 299 213 euroga või on sellest suurem, on alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 võimalik siduda juriidilise kulukohustusega lisaks 209 753 320 eurot. Kui määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikega 2 ette nähtud ajakohastuse tulemusena on Eesti ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus väiksem kui 969 299 213 eurot, on ajakohastatud maksimaalse rahalise toetuse ja 759 545 893 euro vaheline summa alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 võimalik siduda juriidilise kulukohustusega vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõikes 8 sätestatud menetlusele.
2.Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Eestile kättesaadavaks osamaksetena vastavalt käesoleva otsuse lisale. Eelmaksena tehakse kättesaadavaks 126 008 898 eurot, mis moodustab rahalisest toetusest 13 %. Komisjon võib eel- ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.
3.Eelmaksed tehakse rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse, arvates need proportsionaalselt maha osamaksetest.
4.Osamaksete tegemine vastavalt rahastamislepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Eesti on rahuldavalt saavutanud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjakohased eesmärgid ja sihid. Tingimusel, et lõikes 1 osutatud juriidilised kohustused jõustuvad, peab Eesti olema toetuse väljamaksmiseks saavutanud oma eesmärgid ja sihid hiljemalt 31. augustiks 2026.
Artikkel 3
Adressaat
Käesolev otsus on adresseeritud Eesti Vabariigile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
- (1) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.
- (2) Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).
- (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
- (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).
- (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1).
- (6) Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).
- (7) See summa vastab rahaeraldise summale, mis jääb alles pärast seda, kui määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 sätestatud kuludest on maha arvatud Eesti proportsionaalne osa, ning mis arvutatakse kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud metoodika kohaselt.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,5.10.2021
COM(2021) 625 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu rakendusotsus
Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2021) 285 final}
LISA
1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD
1.Reformide ja investeeringute kirjeldus
A. KOMPONENT 1. Ettevõtete digipööre
Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on edendada Eesti ettevõtetes digipööret ja suurendada nende konkurentsivõimet, eelkõige eksporditurgudel. Kavaga antakse rahalist toetust kõigi sektorite ettevõtjatele nende digipöörde eri etappides, keskendudes VKEdele ja mikroettevõtjatele, ning antakse konkreetne panus digilahenduste juurutamisse ja kasutuselevõttu ehitus- ja autokaubaveo sektoris. Samuti pööratakse selle komponendi raames erilist tähelepanu digioskustele, et suurendada VKEde juhtide teadlikkust ning toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistide oskuste täiendamist ja ümberõpet.
Meetmed, mille eesmärk on toetada ekspordivõimaluste leidmist ja Eesti ettevõtete nähtavuse suurendamist välismaal, viiakse ellu koostoimes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevusega.
Komponendi meetmed aitavad rakendada digipöördesse investeerimist ja oskuste nappust käsitlevaid riigipõhiseid soovitusi (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3 ja 2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
1.1.Investeering: Ettevõtete digipööre
Meetme eesmärk on soodustada ettevõtetes digipööret, keskendudes eelkõige VKEdele ja mikroettevõtjatele.
Meetmega antakse rahalist toetust Eestis mis tahes sektoris tegutsevatele VKEdele ja mikroettevõtetele nende digipöördega seotud tegevuseks ja investeeringuteks. Rahalist toetust täiendavad äriühingute omavahendid ning see hõlmab üht või mitut järgmistest tegevustest:
-digitehnoloogia kasutuselevõtt,
-tööstusandmepilvede arendamine,
-tööstusuuringud, arendustegevus, testimine ja katseprojektid;
-teostatavusuuringud ning nõustamis- ja tugiteenused,
-töötajate koolitamine.
Rahastamine toimub avatud projektikonkursside kaudu.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 1 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 2 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 3 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 4 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
1.2.Investeering: E-ehituse arendamine
Meetme eesmärk on kiirendada ehitussektori digipööret, et suurendada selle tootlikkust, vähendada keskkonnajalajälge ja parandada hoonete kvaliteeti. Investeering peaks soodustama ka laiemat ja tõhusamat andmete jagamist sidusrühmade vahel.
Meede koosneb kolmest eri tegevussuunast:
(I)tarkvaraliideste loomine riikliku e-ehituse platvormi (mida töötatakse praegu välja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhtimisel) ning sektoris kasutatavate olemasolevate avaliku ja erasektori teabesüsteemide vahel, et muu hulgas automatiseerida hoonete regulatiivsetele nõuetele vastavuse kontrollimist ning sertifikaatide ja lubade väljastamist; see hõlmab e-ehituse platvormi kasutajate koolitamist (sealhulgas koolitusmaterjalide väljatöötamist);
(II)rahvusvaheliste standardite ja parimate tavade juurutamise toetamine ehituse ja kinnisvara korrashoiu digitaliseerimisel, sealhulgas ehitusandmete klassifitseerimise süsteemi kasutuselevõtmise, ehitusmaterjalide ja ehitustoodete andmebaasi loomise ning ehitusteabe modelleerimise juurutamise teel kinnisvara korrashoiu valdkonnas;
(III) toetus (avatud projektikonkursside kaudu valitud) projektidele, mille eesmärk on rakendada digitaalehituse vahendeid ning arendada (ja prototüüpida) innovaatilisi era- ja avaliku sektori teenuseid, mis on ühendatud riikliku e-ehituse platvormiga.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
1.3.Investeering: E-veoselehe teenuse arendamine
Meetme eesmärk on toetada autokaubaveoalase teabevahetuse digitaliseerimist e-veoselehtede kasutuselevõtu teel kooskõlas määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) kohta, aidates seega kaasa siseturu sujuvale toimimisele.
Meetmega toetatakse:
(I)teenuseosutajaid eFTI platvormide loomisel, et võimaldada e-veoselehtede (eCMR – elektrooniline saateleht) kasutuselevõttu,
(II)transpordi- ja logistikaettevõtjaid oma süsteemide ja protsesside ühendamisel eFTI platvormidega, et võimaldada neil kasutada e-veoselehti (eCMR).
Asjaomased projektid valitakse välja kahe eraldi projektikonkursiga.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
1.4.Reform: Oskuste reform ettevõtete digipöördeks
Reformi eesmärk on aidata kaasa ettevõtete suutlikkuse suurendamisele juhtkonna tasandil, et juhtida ja edendada digipööret, ning tagada Eesti ettevõtete jaoks piisav arv ajakohaseid oskusi ja teadmisi omavaid IKT-spetsialiste, et ettevõtted saaksid täielikult ära kasutada digipöördega kaasnevaid võimalusi. Samuti on selle eesmärk pakkuda nii töötavatele kui ka töötutele inimestele uusi karjäärivõimalusi oma IKT-oskuste täiendamise ja ümberõppe kaudu ning väljaspool formaalõpet omandatud oskuste parema tunnustamise kaudu. Meetmega soovitakse suurendada ka naiste osakaalu IKT-alases õppes ja seonduvatel kutsealadel.
Meede koosneb järgmisest neljast tegevussuunast:
(I)ettevõtete (eelkõige VKEde) juhtide koolitamine, et suurendada nende IKT-oskusi ja -teadmisi ning teadlikkust IKT kasutamisest saadavast võimalikust kasust;
(II)IKT-ekspertide väljaõppe sisu ja korralduse läbivaatamine, võttes arvesse uusimaid tehnoloogilisi arenguid, küberturvalisuse kasvavat tähtsust ja ettevõtete vajadusi,
(III) IKT-spetsialistide kvalifikatsiooniraamistiku ümberkujundamise katseprojekt;
(IV) IKT-spetsialistide oskuste täiendamine ja ümberõpe, muu hulgas küberturvalisuse valdkonnas.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
1.5.Reform: Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel
Meetme eesmärk on suurendada Eesti ettevõtete, sealhulgas eelkõige IKT-sektori ettevõtete ekspordi- ja konkurentsivõimet. Meede peaks eeldatavasti olema eriti kasulik VKEde jaoks. Samuti kasutatakse meetme rakendamisel ära digitaalsete vahendite pakutavaid võimalusi.
Meede koosneb kolmest allmeetmest:
(I)konkreetsetele riikidele või piirkondadele suunatud ekspordistrateegiate väljatöötamine;
(II)ettevõtluskeskuste loomine peamistel eksporditurgudel;
(III) Eesti (eelkõige IKT-sektori) toodete ja teenuste tutvustamine füüsilistel, virtuaalsetel ning hübriidlähetustel ja -üritustel.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
1.5.1.Alareform: Riigi- ja regioonistrateegiad
Selle alareformiga töötatakse välja rida terviklikke ekspordistrateegiaid, mis on suunatud peamistele sihtriikidele ja -piirkondadele, mis pakuvad Eesti ettevõtetele suurt kasvuvõimalust. Need sisaldavad eraldi peatükke IKT-sektori ekspordivõimaluste kohta, samuti üldisemalt eri rakendusvaldkondade (nt juhtimine, haridus ja transport) digilahendusi.
Strateegiate eesmärk on anda nõu asjaomastele turgudele sisenevatele või seal juba tegutsevatele ettevõtetele.
Strateegiates käsitletavad riigid ja piirkonnad määratakse kindlaks analüüsi abil, mis teostatakse alameetme rakendamise osana.
Seda meedet rakendatakse koostoimes EASi (ning teiste partnerite) tegevusega.
1.5.2.Alareform: Innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel
See alareform seisneb ettevõtluskeskuste loomises seitsmes oluliseks ekspordituruks peetavas välisriigis (nii ELis kui ka väljaspool). Ettevõtluskeskused sisustatakse selliselt, et konkreetsel turul mis tahes sektoris tegutsevad Eesti ettevõtted saaksid seal korraldada füüsilisi, virtuaalseid ja hübriidkoosolekuid, vastuvõtte ja esitlusi. Keskuse sisseseadet saab kasutada ka väljaspool üritusi mis tahes klastri või konkreetse Eesti ettevõtte tutvustamiseks klientidele. Ettevõtluskeskused aitavad tutvustada Eesti ettevõtteid, toetavad neid eksporditegevuses kohapeal ja aitavad ligi meelitada välisinvestoreid. Keskused tegutsevad koostoimes EASi ja teiste partnerite tegevusega.
Ettevõtluskeskuste asukohad määratakse kindlaks pärast alameetme rakendamise osana teostatavat analüüsi.
1.5.3.Alareform: Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad
Selle alareformiga luuakse nii avaliku sektori asutuste kui ka muude sidusrühmade, sealhulgas eraettevõtjate esindajatest koosnevaid rühmi, kes toetavad Eesti (eelkõige IKT-sektori) toodete ja teenuste tutvustamist lähetuste ning füüsilistel, virtuaalsetel ja hübriidüritustel osalemise kaudu.
Selle alareformi rakendamine hõlmab ka digitaalsete vahendite paremat kasutamist Eesti toodete ja teenuste tutvustamiseks suurüritustel. Nn virtuaallavad loovad Eesti sidusrühmadele rohkem osalemisvõimalusi ja tõstavad esile Eesti digilahendusi. Virtuaallavad koosnevad tehnilistest lahendustest, mis ühendavad füüsilisi ja digitaalseid elemente, et võimaldada Eestis toimuvatel ekspordiga seotud üritusel jõuda ülemaailmse vaatajaskonnani või Eesti eksportijatel osaleda välismaal korraldatavatel ülemaailmsetel üritustel.
Seda meedet rakendatakse koostoimes EASi (ning teiste partnerite) tegevusega.
A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
1 |
1.1. Ettevõtete digipööre |
Eesmärk |
Projektikonkursi ettevalmistamine koos hindamiskriteeriumide ja toetuse andmise tingimustega |
Konkursikutse avaldamine |
2. kv |
2022 |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avaldab ettevõtete digipöörde toetamise projektikonkursil osalemise kutse koos pakkumuste hindamise kriteeriumidega. Hindamiskriteeriumid ja toetuse andmise tingimused määratakse kindlaks Eesti ettevõtete vajaduste ja meetme eeldatava mõju analüüsi alusel. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|||
|
2 |
1.1. Ettevõtete digipööre |
Siht |
Toetuste määramine |
Toetust saavate ettevõtete arv |
0 |
110 |
4. kv |
2023 |
Ettevõtted, kes on saanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt toetust, et edendada oma ettevõttes digipööret kooskõlas konkursitingimustega (selliste ettevõtete arv). |
|
|
3 |
1.1. Ettevõtete digipööre |
Siht |
Toetuste määramine |
Toetust saavate ettevõtete arv |
110 |
230 |
4. kv |
2025 |
Ettevõtted, kes on saanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt toetust, et edendada oma ettevõttes digipööret kooskõlas konkursitingimustega (selliste ettevõtete arv). |
|
|
4 |
1.2. E-ehituse arendamine |
Eesmärk |
Ehitusalase digitehnoloogia kasutamise rahvusvaheliste standardite ja parimate tavade juurutamine |
Rahvusvaheliste standardite ja parimate tavade juurutamine |
4. kv |
2024 |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juhib ja koordineerib tööd, mida tehakse ehitusalase digitehnoloogia kasutamise rahvusvaheliste standardite ja parimate tavade juurutamiseks ehituses ja kinnisvarahalduses ning millega võetakse kasutusele ehitusandmete klassifitseerimise süsteem, luuakse avalikult kättesaadav ehitusmaterjalide ja ehitustoodete andmebaas ning juurutatakse kinnisvarahalduse valdkonnas ehitusteabe modelleerimist. |
|||
|
5 |
1.2. E-ehituse arendamine |
Eesmärk |
Avalike teenuste kättesaadavus e-ehituse platvormil |
E-ehituse platvormi ja sellega seotud avalike teenuste liideste kasutuselevõtt |
|
|
4. kv |
2025 |
E-ehituse arendusplaanis ette nähtud avalikud teenused arendatakse välja, need toimivad ning need avalikustatakse e-ehituse platvormil. Kasutajatele pakutakse ka koolitusmaterjale. See hõlmab tehiskeskkonnaga seotud teenuseid, nagu ehitus- ja planeerimisload, ehitisregister (logiraamat) ja renoveerimispass. |
|
|
6 |
1.2. E-ehituse arendamine |
Siht |
Arendus- ja prototüüpimisprojektide lõpuleviimine |
Lõpetatud projektide arv |
0 |
120 |
4. kv |
2025 |
E-ehituse platvormil põhinevate digitaalehituse vahendite ja innovaatiliste digilahenduste prototüüpide väljatöötamise ja/või rakendamise lõpetatud projektide arv. |
|
|
7 |
1.3. E-veoselehe teenuste arendamine |
Siht |
Elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) platvormide arendamine |
Alustatud projektide arv |
0 |
5 |
2. kv |
2023 |
Elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) platvormi arendamise projektid, mille kohta on tehtud positiivne toetuse andmise otsus (projektide arv). |
|
|
8 |
1.3. E-veoselehe teenuste arendamine |
Siht |
E-veoselehe (eCMR) liidese arendustööd |
Alustatud projektide arv |
0 |
270 |
4. kv |
2024 |
Projektid, mis võimaldavad transpordi- ja logistikaettevõtjatel ühineda eFTI platvormidega ja kasutada eCMRi liidest ning mille kohta on tehtud positiivne toetuse andmise otsus (projektide arv). |
|
|
9 |
1.3. E-veoselehe teenuste arendamine |
Siht |
Lõpetatud projektide arv kokku |
Lõpetatud projektide arv |
0 |
275 |
4. kv |
2025 |
Lõpuleviidud eFTI ja eCMRi projektid, mis aitavad kaasa e-veoselehtede kasutuselevõtule (projektide arv). |
|
|
10 |
1.3. E-veoselehe teenuste arendamine |
Eesmärk |
E-veoselehtede väljatöötamise ja kasutuselevõtu järelhindamine |
Järelhindamisaruande vastuvõtmine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis |
2. kv |
2026 |
Välisasutus analüüsib toetusmeetme mõju autokaubaveo sektorile ja koostab hindamisaruande, mille võtab vastu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. |
|||
|
11 |
1.4. Oskuste reform ettevõtete digipöördeks |
Eesmärk |
Digioskuste arendamise toetamise tingimusi sisaldavate teiseste õigusaktide jõustumine |
Teiseste õigusaktide jõustumine |
2. kv |
2022 |
Jõustuvad toetuse rakendamiseks ja väljamaksmiseks vajalikud teisesed õigusaktid. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse ministri käskkirjaga, mis kooskõlastatakse rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega.
- meetme eesmärk, - toetatava tegevuse kirjeldus, - toetuse saajad ja sihtrühmad, - rakendamistingimused, - abikõlblikud kulud ja kasutatud lihtsustused, - maksetingimused, - aruandluse ja järelevalve tingimused. |
|||
|
12 |
1.4. Oskuste reform ettevõtete digipöördeks |
Siht |
Koolitustele registreerumine |
|
Osalejate arv |
0 |
500 |
4. kv |
2023 |
Meetme raames toetatavas koolitustegevuses osalevate inimeste arv. Koolitused hõlmavad VKEde juhtide teadlikkuse suurendamist ning IKT-spetsialistide oskuste täiendamist ja ümberõpet. Vähemalt 35% koolitusel osalejatest on naised. |
|
13 |
1.4. Oskuste reform ettevõtete digipöördeks |
Siht |
Koolituste lõpuleviimine |
|
Osalejate arv |
0 |
2000 |
2. kv |
2026 |
Meetme raames toetatava koolituse läbinud inimeste arv. Koolitused hõlmavad VKEde juhtide teadlikkuse suurendamist ning IKT-spetsialistide oskuste täiendamist ja ümberõpet. Vähemalt 35% koolituse läbinutest on naised. |
|
14 |
1.4. Oskuste reform ettevõtete digipöördeks |
Siht |
Oskuste täiendamise ja ümberõppe uute moodulite arv |
Eesti haridusinfosüsteemis (EHIS) registreeritud õppekavade arv. |
0 |
5 |
4. kv |
2023 |
Välja töötatud oskuste täiendamise ja ümberõppemoodulite arv koos üksikasjaliku ülevaatega õppe sisust, struktuurist ja koolitusmaterjalidest, mille alusel digioskustega seotud koolitust pakutakse. Moodulite jaoks välja töötatud uued õppekavad registreeritakse Eesti haridusteabe süsteemis (EHIS). |
|
|
15 |
1.4. Oskuste reform ettevõtete digipöördeks |
Siht |
IKT-spetsialistide kvalifikatsioonistandardite läbivaatamine. |
Analüüsitud ja vajaduse korral kohandatud kvalifikatsioonistandardite arv |
0 |
5 |
4. kv |
2024 |
Riiklikku kvalifikatsiooniregistrisse kantud IKT-spetsialistide kvalifikatsioonistandardite arv (analüüsitud ja vajaduse korral kohandatud standardid). |
|
|
16 |
1.5. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel 1.5.1. Riigi- ja regioonistrateegiad |
Eesmärk |
Strateegiate väljatöötamise ettevalmistamine |
Ettevalmistustöö lõpuleviimine |
2. kv |
2022 |
Ekspordistrateegiate koostamiseks vajalik ettevalmistustöö viiakse lõpule. Ettevalmistusülesanded hõlmavad järgmist: - analüüs selle kohta, millised välisturud on strateegiate väljatöötamise seisukohalt olulised, - ettevõtete huvide analüüs, - eksportivate ettevõtete vajaduste kaardistamine, et suurendada nende konkurentsivõimet eksporditurgudel; - vajaduste järjestamine tähtsuse järjekorras. |
|||
|
17 |
1.5. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel 1.5.1. Riigi- ja regioonistrateegiad |
Eesmärk |
Uuringute tellimine |
Lepingute allakirjutamine |
2. kv |
2024 |
Välisministeerium korraldab hanked strateegiate ja tootepakettide koostamiseks eesmärgiga saada välisturgude kohta üksikasjalikku turuteavet. Sõlmitakse hankelepingud. |
|||
|
18 |
1.5. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel 1.5.1. Riigi- ja regioonistrateegiad |
Siht |
Riigi- ja regioonipõhiste ekspordistrateegiate arv |
Avaldatud strateegiate arv |
0 |
13 |
2. kv |
2026 |
Väljatöötatud riigi- ja/või regioonipõhiste ekspordistrateegiate arv. Strateegiad sisaldavad põhjalikke analüüse ja etteaimavaid tarku nõuandeid välisturgudele sisenevatele ja seal tegutsevatele ettevõtetele. |
|
|
19 |
1.5. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel 1.5.2. Innovaatilised ettevõtluskeskused peamistel eksporditurgudel |
Eesmärk |
Ettevalmistav analüüs ettevõtluskeskuste sisustuse ja asukoha kindlaksmääramiseks |
Ettevalmistava analüüsi esitamine |
|
|
2. kv |
2022 |
Välisministeerium koostab ettevalmistava analüüsi, mis võimaldab kindlaks määrata ettevõtluskeskuste sisustuse ja asukohad. Analüüs peab näitama, kuhu rajada ettevõtluskeskused, mis aitaksid eksporditurgudel suurendada nõudlust Eestis valmistatud toodete ja teenuste järele. |
|
|
20 |
1.5. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel 1.5.2. Innovaatilised ettevõtluskeskused peamistel eksporditurgudel |
Siht |
Avatud ettevõtluskeskuste arv |
Ettevõtluskeskuste arv |
0 |
7 |
2. kv |
2026 |
Välisministeeriumi juhtimisel avatud ettevõtluskeskuste arv, eesmärgiga toetada ettevõtteid olulistele eksporditurgudele sisenemisel ja seal tegutsemisel ning aidata neil tutvustada Eesti tooteid ja teenuseid viisil, mis võtab arvesse kohaliku ettevõtluskeskkonna ja kultuuri eripära. |
|
|
21 |
1.5. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel 1.5.3. Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad |
Eesmärk |
Löögirühmade loomine ja sihtkohtade valimine ülemaailmsete digilähetuste jaoks |
Otsused löögirühmade koosseisu ja ülemaailmsete digilähetuste sihtkohtade kohta |
|
|
2. kv |
2022 |
Välisministeerium valib analüüsi põhjal välja ülemaailmsete digilähetuste sihtkohad ja moodustab löögirühmad, et suurendada Eesti digiteenuste ekspordi lisaväärtust ja Eesti ettevõtete, sealhulgas eelkõige IKT-ettevõtete ekspordivõimet ning meelitada ligi innovatsiooniks vajalikke täiendavaid välisinvesteeringuid. |
|
|
22 |
1.5. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel 1.5.3. Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad |
Siht |
Globaalsete löögirühmade lähetuste arv ja nende suurürituste arv, kus Eesti on virtuaallavade kaudu esindatud |
Toimunud lähetuste ja ürituste koguarv |
0 |
29 |
2. kv |
2026 |
Välisministeeriumi moodustatud globaalsed löögirühmad teevad vähemalt 14 lähetust, et suurendada Eesti digiteenuste ekspordi lisaväärtust ja Eesti ettevõtete, sealhulgas eelkõige IKT-ettevõtete ekspordivõimet ning meelitada ligi innovatsiooniks vajalikke täiendavaid välisinvesteeringuid. Eesti on virtuaallavade kaudu esindatud vähemalt 15 üritusel. |
|
B. KOMPONENT 2. Rohepöörde kiirendamine
B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on kiirendada Eesti ettevõtlussektori rohepööret ja kasutada ära sellega kaasnevaid ärivõimalusi. Komponent koosneb kahest reformist ja kuuest investeeringust ning selle eesmärk on toetada rohetehnoloogia arendamist, suurendada keskkonnahoidlikku teadus- ja arendustegevust, innovatsioonisuutlikkust ja ressursitõhusust, võtta kasutusele uusi ärimudeleid ning parandada oskusi ja teadmisi rohepöördega seotud valdkondades. Selle komponendi meetmetega luuakse rohepöördest terviklik arusaam, mis aitab eemaldada peamisi turutõrkeid ning hõlbustab tehnoloogilist ja käitumuslikku läbimurret, et suurendada ettevõtlussektori konkurentsivõimet. Meetmetega toetatakse ka kapitaliturgude ja ettevõtluskeskkonna edasist arengut.
Komponendi meetmed aitavad rakendada riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonisuutlikkust ning investeeringute suunamist rohepöördele, tagades piisava juurdepääsu rahastamisele (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3), ning oskuste nappust (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
2.1.Reform: Ettevõtete rohepööre
Reformi eesmärk on edendada ettevõtlussektori rohepööret, mis peaks eeldatavasti mõjuma hästi nii majandusele, keskkonnale kui ka ühiskonnale, muutes olemasolevad ettevõtted tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks (ressursitõhusus, uued rohepööret näitavad sertifikaadid ja toote müügiload) ning toetades uute rohetehnoloogia ettevõtete tekkimist (rohetehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtt, bioressursside uued väärindusvõimalused).
Reformiga luuakse laiapõhjaline rohepöörde rakkerühm, et edendada koostööd rohetehnoloogia sidusrühmade vahel, ning võetakse vastu õigusaktid, mis on vajalikud viie täiendava investeeringu rakendamiseks: 1. roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks; 2. rohetehnoloogiate arendusprogrammid; 3. tootmisettevõtete ärimudelite ajakohastamine; 4. ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt; 5. Rohefond.
Reform on vastastikuses seoses 1. komponendiga, sest digitaliseerimine ja automatiseerimine aitavad kaasa rohetehnoloogia arendamisele ja ettevõtlussektori rohepöördele.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
2.2.Investeering: Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks
Investeeringu eesmärk on tagada ettevõtete rohepöörde elluviimiseks vajaliku kvaliteetse oskusteabe kättesaadavus. Investeeringuga juurutatakse täiskasvanutele mõeldud ajakohaseid oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, ajakohastatakse kõrg- ja kutsehariduse õppeprogramme ning töötatakse välja ja katsetatakse paindlikumaid õppeprogramme, mis pakuvad mikrokraadi omandamise võimalust, võttes arvesse rohemajanduse tulevasi vajadusi.
Roheoskused on määratletud kui oskused, mida on vaja töökohtadel, mis aitavad energia- ja ressursitõhusust parandades vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning hõlmavad ringmajanduse põhimõtete laialdasemat juurutamist. Koostöös sidusrühmadega ajakohastatakse kutsestandardeid ja -kirjeldusi ning vajaduse korral töötatakse välja uued kirjeldused, täpsustades eeldatavaid õpitulemusi ja määrates kindlaks konkreetsed valdkonnad, millel on suurim mõju rohepöördele. Juba praegu rohepöörde mõjualasse jäävates sektorites (energeetika, transport, jäätmekäitlus ning uued tööstusharud ja sektorid, millel on potentsiaali luua rohepöördest tulenevaid või sellega seotud töökohti) töötavatele või karjäärimuutust planeerivatele inimestele pakutakse ümberõppe võimalust.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
2.3.Investeering: Rohetehnoloogiate arendusprogrammid
Investeeringu eesmärk on aidata kaasa ettevõtete rohepöördele, edendades innovaatiliste rohetehnoloogiate arendamist ja levitamist. Investeering peaks suurendama teadusmahukate rohetehnoloogia ettevõtete arvu turul ja toetama idufirmade ökosüsteemi. Investeeringuga toetatakse idufirmasid ja arenguklastreid, keskendudes mitmesuguseid arendusteenuseid (nagu kiirendid, inkubaatorid, ettevõtlusarendus, prototüüpimine ja katseprojektid) hõlmavatele integreeritud rohetehnoloogilistele lahendustele, ning parandatakse turul juba tegutsevate eri liiki organisatsioonide ja asutuste (ülikoolid, ettevõtted, muud sidusrühmad) vahelist koostööd.
Investeeringute põhirõhk on energia- ja ressursitõhususel, ringmajanduse edendamisel, uutel ärimudelitel, digitaliseerimisel ja automatiseerimisel. Investeeringu raames toetatavad projektid aitavad Eestil vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada loodusvarade tootlikkust.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
2.4.Investeering: Tootmisettevõtete ärimudelite ajakohastamine
Investeeringu eesmärk on toetada tootmissektori ärimudelite muutumist, et tagada Eesti toodete vastavus keskkonna- ja kliimaeesmärkidele, sealhulgas ringmajanduse põhimõtetele, ning suurendada tootmisettevõtete konkurentsivõimet. Meetmega toetatakse projekte, millega ajakohastatakse tootmisettevõtete ärimudeleid, et viia need vastavusse kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Projektid valitakse välja projektikonkursi alusel.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 5 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 6 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 7 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 8 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
2.5.Investeering: Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt
Investeeringu eesmärk on parandada ettevõtete ressursitõhusust, sealhulgas energiatõhusust, pöörates erilist tähelepanu alakasutatud bioressursside, nagu jääkide ja kõrvalsaaduste väärindamisele. Investeeringu eesmärk on toetada ettevõtetes tootmistehnoloogia ja tootearenduse valdkonna innovatsiooni ning aidata kaasa ringmajandust soodustavate lahenduste juurutamisele.
Meetmega toetatakse kahte liiki investeeringuid:
-tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine;
-bioressursside väärindamine.
Projektid valitakse välja projektikonkursi alusel. Toetust saavate projektide valiku peamiste kriteeriumide hulgas on, vastavalt olukorrale, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tõhusus, ressursitõhusus, kulutasuvus, tootmisjääkide ja jäätmetekke vähendamine, bioressursside väärindamisel loodav lisaväärtus ja väljatöötatavate lahenduste uuenduslikkus.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 9 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 10 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 11 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 12 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
2.6.Investeering: Rohefond
Investeeringu eesmärk on kaasata kapitali uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades, nagu energeetika, põllumajandus, toiduainetööstus, transport ja logistika ning materjalid ja keemiatööstus. Rohefondist rahastatakse ettevõtjaid ja sektoreid, mille tooteid, teenuseid või protsesse iseloomustab teadusmahukas rohetehnoloogia ja mille tegevus aitab potentsiaalselt kaasa keskkonnaprobleemide lahendamisele või kasvuhoonegaaside heidet vähendavate või siduvate uute toodete, teenuste või tehnoloogiate väljatöötamisele või lähtub ökodisaini nõuetest. Investeeringuid tehakse kestlikesse projektidesse, võttes arvesse ELi taksonoomiamäärust.
Meedet rakendatakse rahastamisvahendina, mis on osa laiemast rohetehnoloogia investeerimisprogrammist, millega pakutakse riikliku fondivalitseja SmartCap kaudu ettevõtetele omakapitali investeeringuid otseinvesteeringutena või läbi riskikapitalifondide.
Meede vastab põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Eesti ja SmartCapi vahel sõlmitav juriidiline kokkulepe ning sellel põhinev rohefondi investeerimispoliitika peab sisaldama:
I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist; ning
II.nõuet, et äriühingud, kes teenisid eelmisel majandusaastal üle 50 % oma tulust järgmistelt tegevustelt ja/või varadelt, võtaksid vastu ja avaldaksid oma rohepöörde kava: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 13 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 14 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 15 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 16 seotud tegevus ja varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ning
III.nõuet, et SmartCap kontrolliks abisaaja vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on kestlikkuskontrollist vabastatud.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
2.7.Investeering: Tingimuste ja võimaluste loomine taastuvenergial põhinevate rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuks
Investeeringu eesmärk on toetada terviklike rohevesiniku väärtusahelate kasutuselevõttu ja katseprojekte alates energia tootmisest ja tarnelahendustest kuni lõpptarbimiseni eri rakendusvaldkondades.
Toetatavad projektid valitakse projektikonkursi alusel. Projektikonkurss on avatud kõikide majandussektorite projektidele. Vesiniku tootmiseks kasutatav elekter peab olema toodetud taastuvatest energiaallikatest ja rohevesiniku tarbimine peab toimuma Eestis.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 17 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 18 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 19 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 20 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Mõõtühik |
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
||
|
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|||||||
|
23 |
2.1. Ettevõtete rohepööre |
Eesmärk |
Rohepöörde rakkerühma loomine rohepöörde rakendamiseks ja seireks |
Rakkerühma ja töörühmade loomine |
<<<<<<<<<<<<<<<<< |
4. kv |
2021 |
Keskkonnaministeerium kujundab olemasoleva (2020. aastal loodud) rohetehnoloogia töörühma ümber taaste- ja vastupidavuskava alusel moodustatavaks rohepöörde rakkerühmaks, et koordineerida ettevõtete rohemajandusele ülemineku meetmeid ning parandada koostööd ja teabevahetust avaliku sektori ning sidus- ja huvirühmade vahel. Erimeetmete jaoks moodustatakse vajalikud töörühmad. |
||
|
24 |
2.1. Ettevõtete rohepööre |
Eesmärk |
Ringmajanduse tegevuskava vastuvõtmine rohepöörde rakkerühmas |
Ringmajanduse tegevuskava on vastu võetud |
4. kv |
2022 |
Rohepöörde rakkerühm vaatab läbi praegused ringmajanduse meetmed ja tegevuskavad ning koondab need ühtseks ringmajanduse tegevuskavaks, mis on aluseks Eesti ringmajandusele üleminekule. |
|||
|
25 |
2.2. Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks |
Eesmärk |
Roheoskuste arendamise toetamise tingimusi sisaldavate teiseste õigusaktide jõustumine |
Teiseste õigusaktide jõustumine |
2. kv |
2022 |
Jõustuvad toetuse rakendamiseks ja väljamaksmiseks vajalikud teisesed õigusaktid. Need peavad sisaldama sätteid, millega tagatakse, et kõik meetme raames toetatavad tegevused keskenduvad valdkondadele, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid või kohaneda kliimamuutustega. |
|||
|
26 |
2.2. Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks |
Siht |
Oskuste täiendamise ja ümberõppemoodulite arv |
Moodulite arv |
0 |
5 |
4. kv |
2023 |
Välja töötatud oskuste täiendamise ja ümberõppemoodulite arv, sealhulgas üksikasjalik ülevaade õppe sisust, struktuurist ja koolitusmaterjalidest, mille alusel pakutakse roheoskustega seotud koolitust. |
|
|
27 |
2.2. Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks |
Siht |
Oskuste täiendamise ja ümberõppeprogrammides osalevad inimesed |
Osalejate arv |
0 |
2830 |
2. kv |
2026 |
Meetme raames toetust saanud koolituskursuse läbinud inimeste arv kokku. |
|
|
28 |
2.3. Rohetehnoloogiate arendusprogramm |
Eesmärk |
Arendusprogrammi kavandamise ja koostamise töörühma moodustamine |
Projektijuhi töölevõtmine ja töörühma moodustamine |
4. kv |
2021 |
Investeeringute kavandamise ja rakendamise koordineerimiseks võetakse tööle projektijuht ning moodustatakse laiapõhjaline sidusrühmade rühm. Määratakse kindlaks projektijuhi ülesanded, et koguda turuosalistelt teavet ning kavandada vajalikud toetusmeetmed ja hanked. Töörühm moodustatakse ettevõtluse arendamise kogemusega inimestest ning see peab kokku tulema vähemalt kolm korda aastas, et teha kokkuvõtteid investeeringutega seotud tegevusest ja anda soovitusi edasisteks meetmeteks. Töörühm koostab tingimused arengukava raames toetatavate meetmete valiku kohta nii, et oleks tagatud iga meetme otsene panus kas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse või kliimamuutustega kohanemise toetamisse. |
|||
|
29 |
2.3. Rohetehnoloogiate arendusprogramm |
Eesmärk |
Rohetehnoloogiate arendusprogrammi käivitamine |
Kõigi arendusklastrite ning kavandatud ja avatud toetusmeetmete kohta on lepingud sõlmitud |
2. kv |
2024 |
Vähemalt viie arendusklastri riigihankemenetlused viiakse lõpule ja võitjatega sõlmitakse lepingud. Kavandatakse toetusmeetmed ja avatakse nende esimesed taotlusvoorud vähemalt kümnele esimesele idufirmale. Valikumenetlusega tagatakse, et iga toetatav meede aitaks otseselt kaasa kas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele või kliimamuutustega kohanemise toetamisele. |
|||
|
30 |
2.3. Rohetehnoloogiate arendusprogramm |
Siht |
Rohetehnoloogiate arendusprogrammi kaudu toetatavate klastrite arv |
Klastrite arv |
0 |
5 |
2. kv |
2026 |
Arendusprogrammi kaudu toetatavate klastrite arv. |
|
|
31 |
2.3. Rohetehnoloogiate arendusprogramm |
Siht |
Rohetehnoloogiate arendusprogrammi kaudu toetust ja erainvesteeringuid saanud idufirmade arv |
Idufirmade arv |
0 |
10 |
2. kv |
2026 |
Rohetehnoloogiate arendusprogrammi kaudu toetust saanud idufirmad, kes on arendusprogrammi jooksul või pärast seda saanud vahendeid erainvestoritelt (selliste idufirmade arv). |
|
|
32 |
2.4. Tootmisettevõtete ärimudelite ajakohastamine |
Eesmärk |
Toetuse andmise tingimusi sätestava ministri käskkirja jõustumine |
Ministri käskkirja jõustumine |
2. kv |
2022 |
Toetuse andmise tingimused kehtestatakse vastutava ministri käskkirjaga. Need peavad sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Valiku- ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides täpsustatakse, et toetatavad tegevused ja/või ettevõtted peavad aitama kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele, sealhulgas ringmajanduse eesmärkidele, nagu ringmajanduse põhimõtete asutusesisene rakendamine ning transpordi- ja ladustamisettevõtete tegevuse üleviimine uutele alustele. |
|||
|
33 |
2.4. Tootmisettevõtete ärimudelite ajakohastamine |
Siht |
Toetatud projektide arv |
Projektide arv |
0 |
70 |
4. kv |
2025 |
Projektid, millele on tehtud väljamakseid vastavalt konkursikutses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, et võtta kasutusele ärimudeleid, mis toetavad üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavust ja kliimamuutustega kohanemist, sealhulgas ringmajanduse eesmärke. |
|
|
34 |
2.5. Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt |
Eesmärk |
Konkursikutse avaldamine |
Konkursi teatise avaldamine |
2. kv |
2022 |
Avaldatakse ressursitõhusate rohetehnoloogiate ja bioressursside väärindamise toetuse taotlemise konkursikutse ning avatakse taotlusvoor. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Valiku- ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides täpsustatakse, et toetatav tegevus ja/või ettevõtted peavad aitama kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele. |
|||
|
35 |
2.5. Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt |
Siht |
Projektikonkursi tulemusel sõlmitud lepingute arv |
Sõlmitud lepingud |
0 |
25 |
4. kv |
2023 |
Lepingute sõlmimine vähemalt 25 tööstusrajatiste rohetehnoloogiate ja bioressursside väärindamise projekti jaoks, mis on välja valitud konkurentsipõhise projektikonkursi alusel kooskõlas konkursitingimustega. |
|
|
36 |
2.5. Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt |
Siht |
Lõpetatud projektide arv |
Projektide arv |
0 |
25 |
2. kv |
2026 |
Lõpetatud projektid, mille eesmärk on parandada ressursitõhusust rohetehnoloogiate edendamise ja bioressursside väärindamise kaudu, vastavalt konkursitingimustele ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele (selliste projektide arv). |
|
|
37 |
2.6. Rohefond |
Eesmärk |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning SmartCapi vahelise lepingu allakirjutamine |
Lepingu allakirjutamine |
4. kv |
2021 |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja SmartCap sõlmivad rohefondi haldamiseks lepingu, mis sisaldab järgmist: - investeerimiseesmärgid investeerimiseks ettevõtetesse ja tegevustesse, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele ja kliimamuutustele vastupidavuse parandamisele, sealhulgas teadlikkuse suurendamise meetmed; - rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, millega tagatakse toetusesaajate vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|||
|
38 |
2.6. Rohefond |
Eesmärk |
Investeerimispoliitika dokumendi vastuvõtmine SmartCapi poolt |
SmartCap on investeerimispoliitika dokumendi vastu võtnud |
4. kv |
2021 |
SmartCap võtab vastu rohefondi investeerimispoliitika. See on kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja SmartCapi vahel sõlmitud lepinguga, mis sisaldab investeerimiseesmärke ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse meetme toetusesaajate vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet ning nõuet, et toetusesaajad, kes teenisid eelneval eelarveaastal rohkem kui 50 % oma tuludest välistamisnimekirja kantud tegevustest või varadest, võtaksid vastu ja avaldaksid rohepöörde kava. |
|||
|
39 |
2.6. Rohefond |
Siht |
Riskikapitalifondidesse tehtud investeeringute või ettevõtetesse tehtud omakapitaliinvesteeringute maht |
Investeeritud kapitali maht (eurodes) |
0 |
60 000 000 |
4. kv |
2024 |
Rohefond investeerib kooskõlas investeerimispoliitikaga riskikapitalifondidesse või ettevõtetesse vähemalt 60 miljonit eurot. |
|
|
40 |
2.6. Rohefond |
Siht |
Riskikapitalifondidesse tehtud investeeringute või ettevõtetesse tehtud omakapitaliinvesteeringute maht |
Investeeritud kapitali maht (eurodes) |
60 000 000 |
100 000 000 |
2. kv |
2026 |
Rohefond investeerib riskikapitalifondidesse või ettevõtetesse kooskõlas investeerimispoliitikaga vähemalt 100 miljonit eurot. |
|
|
41 |
2.7. Tingimuste ja võimaluste loomine taastuvenergial põhinevate rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuks |
Eesmärk |
Toetuse andmise tingimusi sätestava ministri käskkirja jõustumine |
Ministri käskkirja jõustumine |
4. kv |
2022 |
Rohevesiniku terviktehnoloogiatega seotud projektide valikukriteeriumide väljatöötamine ja toetuse andmise tingimusi sätestava ministri käskkirja jõustumine. Toetuse saamise konkursitingimused peavad sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse väljavalitud projektide eesmärkide vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|||
|
42 |
2.7. Tingimuste ja võimaluste loomine taastuvenergial põhinevate rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuks |
Eesmärk |
Tehnoloogiad ja seadmed terviklike rohevesiniku väärtusahelate loomiseks |
Tehnoloogiate ja seadmete hankimine, paigaldamine ja kasutuselevõtt |
1. kv |
2025 |
Projektikonkursiga valitud arendajad ostavad, paigaldavad ja võtavad kasutusele rohevesiniku tootmiseks vajalikud seadmed. |
|||
|
43 |
2.7. Tingimuste ja võimaluste loomine taastuvenergial põhinevate rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuks |
Siht |
Taastuvatel energiaallikatel põhinevatele rohevesiniku tehnoloogiatele eraldatud toetused moodustavad vähemalt 49,49 miljonit eurot |
eurodes |
0 |
49 490 000 |
2. kv |
2026 |
Kooskõlas investeerimispoliitikaga eraldatakse taastuvatel energiaallikatel põhinevatesse rohevesiniku tehnoloogiatesse tehtavateks investeeringuteks toetusi vähemalt 49,49 miljoni euro ulatuses. |
|
C. KOMPONENT 3. Digiriik
Tuginedes digitehnoloogia edukale kasutuselevõtule avalike teenuste osutamisel Eestis viimastel aastatel, on Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk jätkata digivalitsuse teenuste täiustamist, eelkõige kasutajasõbralikkuse ja vastupidavuse seisukohast (pidades muu hulgas silmas suurenevaid küberohte). Komponent sisaldab meetmeid, mille abil kasutada ära uusima tehnoloogia ja eelkõige tehisintellekti pakutavaid võimalusi, aga samuti ees- ja tagateenuste olulist ümberkujundamist. Need toovad kasu nii kodanikele kui ka ettevõtjatele. Ette on nähtud konkreetsed meetmed, et tugevdada riigi suutlikkust võidelda rahapesu vastu. Toetus väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks maapiirkondades peaks samuti tagama laiema juurdepääsu internetipõhistele teenustele ja aitama üldisemalt kaasa riigi edasisele digiüleminekule.
Selle komponendiga toetatakse digiüleminekusse investeerimist (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3) ja rahapesuvastast raamistikku (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 1 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 4) käsitlevate riigipõhiste soovituste elluviimist.
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
3.1.Reform: Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine
Meetme eesmärk on edendada Eesti ametiasutuste kogutud ja nende valduses olevate andmete paremat haldamist. Sellega püütakse parandada andmete kvaliteeti, suurendada nende kasutust otsuste tegemisel ja nende kättesaadavust avaandmetena, et ka teised sidusrühmad saaksid neid taaskasutada.
Meede hõlmab järgmist:
-Eesti Statistikaameti (ametliku statistika koostamise eest vastutav valitsusasutus) juurde oivakeskuse loomine, et koordineerida ja toetada andmehalduse juurutamist teistes riigiasutustes;
-andmehalduse ja andmejagamise töövahendite ja infosüsteemide väljaarendamine;
-projektid avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete kvaliteedi parandamiseks ja avaandmete kättesaadavuse suurendamiseks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3.2.Reform: Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine
Meetme eesmärk on parandada avalike teenuste osutamise tõhusust ja vähendada kodanike halduskoormust.
Meede seisneb rea avalike teenuste (ja nende aluseks olevate IT-süsteemide) ümberkujundamises, et võimaldada nende automaatset ja proaktiivset osutamist kodanike elu- ja ärisündmuste põhiselt (nt abielu, lapse sünd või ettevõtte asutamine). Eelkõige võimaldab see IT-süsteeme avaliku sektori asutuste vahel paremini integreerida ja aitab rakendada ühekordsuse põhimõtet.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3.3.Reform: Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine
Meetme eesmärk on parandada avalike teenuste osutamise tõhusust ja kvaliteeti ning vähendada ettevõtjate halduskoormust.
Meede seisneb ettevõtjatele avalike teenuste osutamiseks ühtse digivärava loomises ja rea teenuste (ja nende aluseks olevate IT-süsteemide) ümberkujundamises, et ühendada need digiväravaga, toetades teenuste kasutajasõbralikkust, võimaldades ühekordsuse põhimõtte rakendamist ja võimaluse korral ettevõtjate kogetud sündmustel põhineva teabe proaktiivset edastamist.
Seejuures võetakse arvesse määruse (EL) 2018/1724 (millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks) rakendamise käigus välja töötatavaid lahendusi.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3.4.Investeering: #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem)
Meetme eesmärk on parandada Eestis internetipõhiste avalike teenuste kasutajasõbralikkust ja kättesaadavust.
Meede seisneb kõne ja teksti kaudu juhitava tehisintellektipõhise virtuaalassistendi arendamises juurdepääsuks internetipõhistele avalikele teenustele. Töö tugineb 2020. ja 2021. aastal ellu viidud katseprojektidele.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3.5.Investeering: Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek
Meetme eesmärk on suurendada Eesti ametiasutuste IT-süsteemide ja -teenuste vastupidavust, turvalisust ja usaldusväärsust, minnes üle privaatpilvele ja viies läbi suuremahulist turvatestismist.
Meede koosneb järgmistest elementidest:
-luuakse uus avalik-õiguslik asutus, mis vastutab avaliku sektori asutuste IT-põhiteenuste ja -põhitaristu keskse juhtimise eest;
-luuakse turvatestimise võimekus Riigi Infosüsteemi Ametis (RIA);
-hangitakse privaatpilvetaristu ressursid;
-olemasolevad infosüsteemid viiakse üle privaatpilvele;
-viiakse läbi ametiasutuste kasutatavate uute pilvesüsteemide ja olemasolevate infosüsteemide suuremahuline turvatestmine;
-arendatakse välja andmesaatkonna võimekus (st andmekogude majutamine välisriiki, et tagada katastroofi korral kriitiliste andmebaaside pidev kättesaadavus), tuginedes aastatel 2017–2020 Luksemburgis läbi viidud katseprojektile;
-privaatpilve laiendatakse andmesaatkonnale, nii et pilve viidud süsteeme saaks majutada andmesaatkonnas ja käitada sealt;
-elutähtsad süsteemid viiakse üle andmesaatkonna taristusse.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
3.6.Reform: Rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegilise analüüsi uuele tasemele viimine Eestis
Reformi eesmärk on tugevdada rahapesu andmebüroo suutlikkust teha varakult kindlaks rahapesuskeemid ja -kanalid.
Meede seisneb strateegilise analüüsi keskuse loomises rahapesu andmebüroos. Strateegilise analüüsi keskus peaks võimaldama operatiivsemat ja tõhusamat rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamist ja tuvastamist. Strateegilise analüüsi keskuse meeskond vastutaks eelkõige uue IT-lahenduse spetsifikatsioonide väljatöötamise eest, tuginedes eri allikatest pärit andmetele. Strateegilise analüüsi keskus võib kindlaks määrata ka vajalikud õigusmuudatused.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
3.7.Investeering: Rahapesu ja terrorismi rahastamise reaalaja strateegilise analüüsi süsteem
Investeering tugineb punktis 3.6 nimetatud reformi rakendamise raames tehtavale analüüsile, et luua rahapesu andmebüroole uus spetsiaalne IT-süsteem, mis võimaldaks kasutada erinevatelt ametiasutustelt saadud andmeid ning teha reaalajas kindlaks võimalikke rahapesuskeeme ja -kanaleid. Meede seisneb uue IT-süsteemi väljatöötamises.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
3.8.Investeering: Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine
Investeeringu eesmärk on parandada kodumajapidamiste ja sotsiaalmajanduslikult oluliste asutuste, nagu haiglate, koolide, avalike teenuste pakkujate ja ettevõtete juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkudele (VHCN), mis tagavad ühenduse kiirusega vähemalt 100 Mbit/s.
Meede seisneb rahalise toetuse andmises väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude kasutuselevõtuks turutõrke piirkondades (kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikliga 52). Rahaliste vahendite eraldamiseks kasutatavad rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriumid peavad tagama asjakohase piirkondliku tasakaalu.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
44 |
3.1. Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine |
Eesmärk |
Andmehaldusmeeskonna moodustamine statistikaametis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning Riigi Infosüsteemi Ametis |
Andmehalduse koordineerimiseks vajaliku organisatsioonilise struktuuri loomine |
|
|
4. kv |
2021 |
Eesti Statistikaameti andmehaldusmeeskonna loomine, värvates eksperte, kelle ülesanne on koordineerida andmehaldusraamistikku ja toetada teisi ametiasutusi. Lisaks luuakse arendusprojektide läbiviimiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ja Riigi Infosüsteemi Ametisse asjaomased töökohad. 2021. aasta lõpuks võetakse kolme asutuse peale kokku tööle viis inimest. |
|
|
45 |
3.1. Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine |
Siht |
Andmekvaliteedi parandamise projektide lõpuleviimine |
Projektide arv |
0 |
430 |
2. kv |
2025 |
Selliste lõpuleviidud projektide arv, mis aitavad tagada riigiasutuste andmete parema taaskasutatavuse koos andmebaaside ja andmekogumite ajakohaste ja täpsete kirjeldustega. |
|
|
46 |
3.1. Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine |
Siht |
Andmekogumite avaldamine riiklikus avaandmete teabeväravas |
Avaldatud andmekogumite arv |
707 |
2600 |
4. kv |
2025 |
Riikliku avaandmete teabevärava kaudu avalikustatud ja seega ELi avatud andmete portaalist kättesaadavate andmekogumite arvu suurendatakse 707-lt (13. augustil 2021) 2600-le. |
|
|
47 |
3.2. Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine |
Siht |
Eraisikute elusündmusteenuste ja/või etteaimavate teenuste käivitamine |
Toimivate teenuste arv |
0 |
2 |
4. kv |
2022 |
Kodanike jaoks käivitatud internetipõhiste elusündmusteenuste ja/või etteaimavate teenuste arv. IT-lahendused, mis võimaldavad teenuste osutamist, peavad toimima ja hõlmama vähemalt asjaomase teenuse kõiki põhikomponente ning meetme rakendamise käigus arendatakse neid edasi. Teenuste valik põhineb eraisikute elusündmusteenuste ja etteaimavate teenuste arengukaval. |
|
|
48 |
3.2. Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine |
Siht |
Eraisikute elusündmusteenuste ja/või etteaimavate teenuste käivitamine |
Toimivate teenuste arv |
2 |
10 |
4. kv |
2025 |
Kodanike jaoks käivitatud internetipõhiste elusündmusteenuste ja/või etteaimavate teenuste arv. IT-lahendused, mis võimaldavad teenuste osutamist, peavad toimima ja hõlmama vähemalt asjaomase teenuse kõiki põhikomponente ning meetme rakendamise käigus arendatakse neid edasi. Teenuste valik põhineb eraisikute elusündmusteenuste ja etteaimavate teenuste arengukaval. |
|
|
49 |
3.3. Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine |
Siht |
Ärisündmustel põhinevate teenuste ja digivärava rakendamisele kaasa aitavate IT-arenduste kasutuselevõtt |
Selliste projektide arv, mille juures on uusi internetipõhiseid arendusi edukalt kasutusele võetud. |
0 |
1 |
4. kv |
2022 |
Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava rakendamisele kaasa aitavate IT-arendusprojektide arv, mille juures on uusi internetipõhiseid arendusi edukalt kasutusele võetud. Nimetatud arendusprojektid on kas ettevõtja digivärava või ärisündmustel põhinevate teenuste arendamisega otseselt seotud, arendades ühtlasi välja seotud süsteeme, mida saab digiväravaga ühendada. Iga arendusprojekti kohta peab valmima vähemalt esmaselt toimiv IT-lahendus (st IT-lahendus on vähemalt põhikomponentide ulatuses lõppkasutajate (ettevõtjate) jaoks toimiv ning suudab anda tagasisidet uute arendusvajaduste jaoks reformi rakendusperioodi jooksul ja pärast seda). |
|
|
50 |
3.3. Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine |
Siht |
Ärisündmustel põhinevate teenuste ja digivärava rakendamisele kaasa aitavate IT-arenduste kasutuselevõtt |
Selliste projektide arv, mille juures on uusi internetipõhiseid arendusi edukalt kasutusele võetud. |
1 |
10 |
4. kv |
2025 |
Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava rakendamisele kaasa aitavate IT-arendusprojektide arv, mille juures on uusi internetipõhiseid arendusi edukalt kasutusele võetud. Nimetatud arendusprojektid on kas ettevõtja digivärava või ärisündmustel põhinevate teenuste arendamisega otseselt seotud, arendades ühtlasi välja seotud süsteeme, mida saab digiväravaga ühendada. Iga arendusprojekti kohta peab valmima vähemalt esmaselt toimiv IT-lahendus (st IT-lahendus on vähemalt põhikomponentide ulatuses lõppkasutajate (ettevõtjate) jaoks toimiv ning suudab anda tagasisidet uute arendusvajaduste jaoks reformi rakendusperioodi jooksul ja pärast seda). |
|
|
51 |
3.4. #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem) |
Siht |
Juurdepääs digitaalsetele avalikele teenustele virtuaalassistendi platvormi kaudu |
Virtuaalassistendi kaudu kättesaadavate digitaalsete avalike teenuste arv |
0 |
1 |
2. kv |
2022 |
Virtuaalassistendi platvormi kaudu kättesaadavate digitaalsete avalike teenuste arv. |
|
|
52 |
3.4. #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem) |
Siht |
Bürokrati virtuaalassistendi kasutuselevõtt digitaalseid avalikke teenuseid pakkuvates teeninduskeskkondades |
Teenuseid pakkuvate teeninduskeskkondade arv |
0 |
18 |
4. kv |
2025 |
Selliste veebikeskkondade arv, kus virtuaalne assistent töötab. „Teeninduskeskkond“ tähendab ametiasutuse veebisaiti. |
|
|
53 |
3.4. #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem) |
Siht |
Juurdepääs digitaalsetele avalikele teenustele virtuaalassistendi platvormi kaudu |
Virtuaalassistendi kaudu kättesaadavate digitaalsete avalike teenuste arv |
1 |
20 |
4. kv |
2025 |
Virtuaalassistendi platvormi kaudu kättesaadavate digitaalsete avalike teenuste arv. |
|
|
54 |
3.5. Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek |
Eesmärk |
Keskselt osutatud / jagatud IT-baasteenuste väljaarendamine |
Serverimajutuse ja arvutitöökoha jagatud teenuste avamine riigiasutustele |
|
|
3. kv |
2022 |
Keskselt osutatud/jagatud põhilised IT-teenused avatakse uute kasutajate (ministeeriumid ja teised riigiasutused) jaoks. |
|
|
55 |
3.5. Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek |
Siht |
Riikliku privaatpilvetaristu kasutuselevõtt avaliku sektori asutuste poolt |
Riiklikule privaatpilvele üle viidud infosüsteemide arv |
0 |
10 |
4. kv |
2023 |
Nende infosüsteemide arv, mille puhul on üleminek privaatpilvetaristule lõpule viidud. |
|
|
56 |
3.5. Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek |
Eesmärk |
Pilvetaristu laiendamine andmesaatkonnale |
Riikliku privaatpilve laiendamine Eesti andmesaatkonna taristule |
4. kv |
2023 |
Võimalikuks on saanud majutada infosüsteeme riigi privaatpilve kaudu andmesaatkonda ja neid sealt käitada. Sel eesmärgil on hangitud uus riistvara koos selle juurde kuuluvate litsentsidega ja seatud see töökorda. |
|||
|
57 |
3.5. Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek |
Siht |
Elutähtsate süsteemide üleviimine pilvelahendusega andmesaatkonda |
Elutähtsate süsteemide arv |
0 |
10 |
4. kv |
2024 |
Riigipilve kaudu andmesaatkonna taristusse ja platvormile üle viidud elutähtsate süsteemide arv. Elutähtsad süsteemid on sellised süsteemid, mis on riigi toimepidevuse seisukohast olulised. |
|
|
58 |
3.5. Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek |
Siht |
Riigiasutuste infosüsteemide keskne turvatestimine |
Tehtud testide arv |
0 |
16 |
4. kv |
2024 |
Riigi Infosüsteemi Ameti teostatud suuremahuliste turvatestimiste arv – testimiste tulemused on esitatud aruannetena. |
|
|
59 |
3.6. Rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegilise analüüsi uuele tasemele viimine Eestis |
Eesmärk |
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatuse ning muude strateegilise analüüsi keskuse jaoks vajalike seadusandlike, halduslike ja lepinguliste muudatuste jõustumine |
Õigusnorm, milles viidatakse muudetud õigusakti ning muude seadusandlike, haldus- ja lepinguliste aktide jõustumise kuupäevale. |
|
|
4. kv |
2024 |
Et võimaldada strateegilise analüüsi keskusel pääseda ligi rahapesu ja terrorismi rahastamise tuvastamiseks ja tõkestamiseks vajalikele andmetele ning neid töödelda, peavad olema lõpule viidud järgmised sammud:
|
|
|
60 |
3.7. Rahapesu ja terrorismi rahastamise reaalaja strateegilise analüüsi süsteem |
Eesmärk |
Strateegilise analüüsi keskuse jaoks uue reaalajas kasutatava IKT analüüsisüsteemi väljatöötamine ja selle üleandmine rahapesu andmebüroole |
Uue IKT-süsteemi üleandmine rahapesu andmebüroole |
|
|
2. kv |
2026 |
IKT-süsteem, mis võimaldab teha reaalajas analüüse rahapesu tuvastamiseks ja tõkestamiseks, on välja töötatud. Süsteem on toimiv ja rahapesu andmebüroo kasutuses. |
|
|
61 |
3.8. Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine |
Siht |
Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrgu kasutuselevõtt uutes kohtades |
Kohtade arv |
0 |
4000 |
4. kv |
2023 |
Uute kohtade arv (majapidamised, ettevõtted, asutused), mis on kaetud väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkudega (ja mis saavad seega kasutada ühendust kiirusega vähemalt 100 Mbit/s). |
|
|
62 |
3.8. Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine |
Siht |
Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrgu kasutuselevõtt uutes kohtades |
Kohtade arv |
4000 |
8097 |
4. kv |
2025 |
Täiendavate kohtade arv (majapidamised, ettevõtted, asutused), mis on kaetud väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkudega (ja mis saavad seega kasutada ühendust kiirusega vähemalt 100 Mbit/s). |
|
D. KOMPONENT 4. Energeetika ja energiatõhusus
Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga võetakse käsile energiasektori CO2 heide. Komponendi eesmärk on vähendada sõltuvust põlevkivist, soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu ja parandada hoonete energiatõhusust.
Selle komponendiga reageeritakse riigipõhisele soovitusele keskenduda investeeringutele energiataristusse ning ressursi- ja energiatõhususse, aidates kaasa majanduse CO2 heite järkjärgulisele vähendamisele (2019. ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
4.1.Reform: Energiatõhustamise soodustamine
Reformi eesmärk on vähendada energiatõhusa renoveerimise haldustõkkeid, andes korteriühistutele, kodumajapidamistele ja kohalikele omavalitsustele nõu õigusaktide, tehniliste aspektide ja renoveerimise rahastamise kohta. Reformiga toetatakse ka uuenduslike lahenduste kasutamist, näiteks renoveerimist tehases eeltoodetud elementide abil, et suurendada renoveerimisvõimekust ja vähendada hoonefondi CO2 jalajälge (materjalisääst ja kvaliteet). Reformi eesmärk on suurendada renoveerimismäära piirkondades, kus kinnisvara väärtus on väiksem.
Meede seisneb piirkondliku nõustamisvõrgustiku loomises ja tehniliste konsultantide koolitamises, et pakkuda vajalikku teavet ja soodustada renoveerimist. Lisaks tagatakse energiatõhusa renoveerimisega seotud teabe kättesaadavus veebilehe loomisega ning digitaalsete veebitööriistadega, mis aitavad mõista renoveerimise tulemusi, kulusid ja tulusid. Komponent on seotud Eesti taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 1 ehitusandmete digitaliseerimise meetmega.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
4.2.Investeering: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine
Meetme eesmärk on edendada korterelamute terviklikku rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust, vähendada energiatarbimist ja parandada elanike elutingimusi. Samuti püütakse sellega suurendada renoveerimise määra piirkondades, kus kinnisvara väärtus on väiksem.
Toetust antakse korteriühistutele renoveerimistöödeks, millega saavutatakse energiatõhususe klassi paranemine vähemalt ühe astme võrra või, tervikliku renoveerimise korral, vähemalt energiatõhususe klass C ja mis vastavad vähemalt keskmisele renoveerimise põhjalikkusele, mille puhul primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %. Toetusmäärasid diferentseeritakse vastavalt piirdkonnale järgmisel viisil: Tallinnas ja Tartus 30 %, Tallinna ja Tartu ümbruses kinnisvara hinna alusel 40 % ja kõigis teistes piirkondades 50 %. Väljaspool Tallinna ja Tartut võivad korteriühistud viia läbi osalise renoveerimise, et hoida ära hoone tehnilise olukorra halvenemist, kuid sellisel puhul alandatakse toetuse määra. Lisaks kavatseb Eesti pikaajaliste riiklike strateegiate raames rahastada täiendavaid rekonstrueerimismeetmeid Euroopa Regionaalarengu Fondist ja REACT-EUst.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
4.3.Investeering: Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine
Meetme eesmärk on edendada väikeelamute terviklikku rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust, vähendada energiatarbimist ja parandada elanike elutingimusi. Samuti püütakse sellega suurendada renoveerimise määra piirkondades, kus kinnisvara väärtus on väiksem.
Toetust antakse eraomanikele renoveerimistöödeks, millega saavutatakse energiatõhususe klassi paranemine vähemalt ühe astme võrra või, tervikliku renoveerimise korral, vähemalt energiatõhususe klass C ja mis vastavad vähemalt keskmisele renoveerimise põhjalikkusele, mille puhul primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %. Toetusmäärasid diferentseeritakse vastavalt piirdkonnale järgmisel viisil: Tallinnas ja Tartus 30 %, Tallinna ja Tartu ümbruses kinnisvara hinna alusel 40 % ja kõigis teistes piirkondades 50 %. Meetme kohaldamisel on eluase (eluruum) määratletud kui „eluruum või eluruumid ühes hoones või eraldi hoonetes, mis on ette nähtud ühele leibkonnale aastaringseks elamiseks“ (vastavalt Eurostatile)”.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
4.4.Reform: Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine
Meetme eesmärk on aidata kaasa Eesti energiatootmise ja -tarbimise CO2 heite vähendamisele, ajakohastades Eesti energiapoliitika sihte ja meetmeid (muu hulgas põlevkivi kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks) ning kõrvaldades taastuvenergia tootmisseadmete rajamiselt haldustõkkeid.
Eesti energiamajanduse arengukava ajakohastatakse ning sellesse lisatakse sihid taastuvenergia tootmise, energiatõhususe ja varustuskindluse vallas. Riiklikusse energiamajanduse arengukavasse lisatakse ka meetmed, millega vähendada Eesti energiamajanduse sõltuvust põlevkivist, ning sihid põlevkivi järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks.
Reform hõlmab ka taastuvenergia tootmisseadmete rajamise kiirendamiseks vajalike õigusaktide vastuvõtmist ja juhendmaterjalide koostamist ning meetmeid tuuleparkide riigikaitseliste kõrgusepiirangute leevendamiseks.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
4.5.Investeering: Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks
Meetme eesmärk on aidata taastuvenergia tootmise liitumisvõimsuste suurendamise kaudu kaasa Eesti elektritootmise CO2 heite vähendamisele.
Selle meetme alusel kaasrahastatakse põhivõrguettevõtja investeeringuid ülekandevõrgu taristusse, et lisada vähemalt 310 MW ulatuses liitumisvõimsust.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
4.6.Investeering: Tööstusalades elektritootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm
Meetme eesmärk on muuta elektrienergiasüsteem tõhusamaks, soodustades elektritootmist tarbimise lähedal. Meetme abil innustatakse tootma taastuvelektrit tööstusaladel ja nende läheduses, kaasrahastades selleks elektrivõrguga liitumist. Taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele ettevõtjatele võrguga liitumiseks tehtavate investeeringute kaasrahastus antakse selle meetme alusel toetusena. Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 21 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 22 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 23 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 24 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
4.7.Investeering: Energiasalvestuse pilootprogramm
Eespool nimetatud meetmete täiendamiseks toetatakse põlevkivi järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist ja taastuvenergia tootmise suurendamist ning taastuvenergia salvestamise pilootprojekte.
Meetme eesmärk on katsetada Eestis taastuvenergia salvestamist. Pilootprojekti käigus saadud teadmiste põhjal loodetakse valmistuda salvestusseadmete paigaldamiseks tulevikus ilma rahalise toetuseta. Selle meetme alusel antakse toetusi ettevõtjatele, kes investeerivad taastuvenergia salvestusseadmetesse.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
63 |
4.1. Energiatõhustamise soodustamine |
Eesmärk |
Koostöölepingu sõlmimine, et sätestada SA Kredex / Enterprise Eesti ja maakondlike arenduskeskuste vahelise koostöö tingimused. |
Koostöölepingu sõlmimine, et sätestada SA Kredex / Enterprise Eesti ja maakondlike arenduskeskuste vahelise koostöö tingimused. |
4. kv |
2022 |
Sõlmitakse SA KredEx / Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja maakondlike arenduskeskuste vaheline koostööleping, mille alusel tagab SA KredEx / Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, et igas maakondlikus arenduskeskuses tegutseb vähemalt üks koolitatud spetsialist, kes annab renoveerimisalast nõu. |
|||
|
64 |
4.1. Energiatõhustamise soodustamine |
Eesmärk |
Kasutusele on võetud digitaalsed vahendid, millega hõlbustada juurdepääsu rekonstrueerimist käsitlevale teabele, sealhulgas visualiseerida rekonstrueerimise tulemusi ja hinnata rekonstrueerimiskulusid. |
Kasutajasõbralik rekonstrueerimise veebileht ja hinnastamise mudelid |
4. kv |
2024 |
SA KredEx / Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ajakohastab elamumajanduse toetusmeetmete kodulehekülge, et tagada renoveerimisest huvitatud isikutele ja taotlejatele kiire, ajakohastatud ja asjakohane teave. Tehakse kättesaadavaks veebipõhised digitaalsed vahendid, et renoveerimisest huvitatud isikud saaksid oma hoone parameetrite lisamisel visualiseerida võimalikke tulemusi ja arvutada välja võimalikud kulud nii koos toetuskavadega kui ilma nendeta. |
|||
|
65 |
4.2. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine |
Eesmärk |
Korterelamute rekonstrueerimistoetuse projektikonkursside väljakuulutamine |
Eluaseme rekonstrueerimistoetuse projektikonkursside väljakuulutamine |
2. kv |
2022 |
SA KredEx / Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus avaldab konkursikutse korterelamute energiatõhususe parandamiseks. Toetus diferentseeritakse piirkonniti kinnisvara väärtuse alusel nii, et piirkondades, kus kinnisvara väärtus on keskmisest madalam, on toetuse määr kõrgem. Toetust antakse renoveerimistöödeks, millega saavutatakse energiatõhususe klassi paranemine vähemalt ühe astme võrra või, tervikliku renoveerimise korral, vähemalt energiatõhususe klass C. Renoveerimistööd vastavad vähemalt Euroopa Komisjoni soovituses (EL) 2019/786 sätestatud keskmisele renoveerimise põhjalikkusele, mille puhul primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %. Tulemusi tõendatakse rekonstrueerimistööde eel ja järel väljastatavate energiatõhususe sertifikaatidega. |
|||
|
66 |
4.2. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine |
Siht |
Suurema energiatõhususega eluruumid |
Eluruumide arv |
0 |
2600 |
4. kv |
2024 |
Rekonstrueeritud on vähemalt 2 600 eluruumi, mille puhul on saavutatud energiatõhususe klassi paranemine vähemalt ühe astme võrra või, tervikliku renoveerimise korral, vähemalt energiatõhususe klass C. Renoveerimistööd vastavad vähemalt Euroopa Komisjoni soovituses (EL) 2019/786 sätestatud keskmisele renoveerimise põhjalikkusele, mille puhul primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %. Tulemusi tõendatakse rekonstrueerimistööde eel ja järel väljastatavate energiatõhususe sertifikaatidega. |
|
|
67 |
4.2. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine |
Siht |
Kasvuhoonegaaside heite hinnanguline vähenemine aastas |
Ei kohaldata |
CO2 ekvivalenttonni aastas |
0 |
2200 |
2. kv |
2026 |
Kasvuhoonegaaside heidet on vähendatud vähemalt 2 200 tonni CO2 ekvivalenti aastas. Sihti mõõdetakse kasvuhoonegaaside heite vähenemisega kõigi 2024. aastal lõpetatud projektide summana. Kõigi rekonstrueeritud hoonete energiatõhususe klassi mõõdetakse ning nende aastast kasvuhoonegaaside heidet hinnatakse selle järgi hiljemalt 2025. aastal. Lähtetasemeks võetakse hoonete hinnanguline kasvuhoonegaaside heide enne rekonstrueerimist. Hinnatakse, kas toetusmeetme tegevused on ellu viidud ja korteriühistud on esitanud kõik vajalikud dokumendid (energiatõhususe sertifikaat, audit jt dokumendid). Kasvuhoonegaaside heite vähendamise tulemuse arvutus baseerub energiatarbimise ja teiste asjakohaste andmete SA Kredexi / Ettevõtluse arendamise sihtasutuse mudelil. Saavutatud tulemused saadakse toetavate tegevuste lõppemisel. |
|
68 |
4.3. Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine |
Eesmärk |
Renoveerimistoetuse projektikonkursside väljakuulutamine |
Projektikonkursside väljakuulutamine |
2. kv |
2022 |
SA KredEx / Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus avaldab konkursikutse elamute energiatõhususe parandamiseks. Toetus diferentseeritakse piirkonniti kinnisvara väärtuse alusel nii, et piirkondades, kus kinnisvara väärtus on keskmisest madalam, on toetuse määr kõrgem. Toetust antakse renoveerimistöödeks, millega saavutatakse energiatõhususe klassi paranemine või, tervikliku renoveerimise korral, vähemalt energiatõhususe klass C. Tulemusi tõendatakse rekonstrueerimistööde eel ja järel SA KredExi energiatõhususe arvutustega. |
|||
|
69 |
4.3. Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine |
Siht |
Suurema energiatõhususega eluruumid |
Eluruumide arv |
0 |
80 |
4. kv |
2024 |
Renoveeritud on vähemalt 80 eluaset nii, et hoone energiatõhususe klass on paranenud või, tervikliku renoveerimise korral, on saavutatud vähemalt energiatõhususe klass C. Tulemusi tõendatakse rekonstrueerimistööde eel ja järel SA KredExi energiatõhususe arvutustega. |
|
|
70 |
4.4. Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine |
Eesmärk |
Valitsuse otsus investeeringute kohta, mis on vajalikud tuuleparkide riigikaitseliste kõrgusepiirangute tühistamiseks. |
Valitsuse otsuse vastuvõtmine. |
2. kv |
2021 |
Valitsus võtab vastu otsuse teha vajalikud investeeringud tuuleparkide riigikaitseliste kõrgusepiirangute leevendamiseks. |
|||
|
71 |
4.4. Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine |
Eesmärk |
Valitsuse otsuse vastuvõtmine, et kiita heaks energiamajanduse arengukava koostamine ning määrata kindlaks vastutajad ja tähtajad. |
Valitsuse otsuse vastuvõtmine. |
4. kv |
2021 |
Valitsuse otsus, millega alustatakse ettevalmistust energiamajanduse arengukava koostamiseks ning määratakse kindlaks vastutajad ja tähtajad, on heaks kiidetud. Arengukavas käsitletakse muu hulgas eesmärki suurendada taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust ning hoida ja parandada varustuskindluse taset, aga ka põlevkivi kasutamise lõpetamist elektri tootmiseks aastal 2035 ning põlevkivi kasutamise lõpetamist õlitootmiseks aastaks 2040. |
|||
|
72 |
4.4. Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine |
Eesmärk |
Asjaomaste esmaste ja/või teiseste õigusaktide jõustumine ja juhendmaterjalide avaldamine, et leevendada taastuvenergia tootmisseadmete ja energiasalvestusseadmete rajamise tõkkeid. |
Õigusnorm, mis viitab asjaomaste esmaste õigusaktide jõustumisele ja/või teiseste õigusaktide jõustumisele, ning juhendmaterjali avaldamine. |
4. kv |
2024 |
Avaldatud on juhendmaterjalid taastuvenergia tootmisseadmete ja energiasalvestusseadmete paigaldamise hõlbustamiseks ja ergutamiseks ning jõustuvad asjaomased esmased ja/või teisesed õigusaktid, et kõrvaldada taastuvenergia rajatiste paigaldamise tõkked, nagu kõrgusepiirangud, loamenetluste kestus ja keerukus. |
|||
|
73 |
4.4. Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine |
Eesmärk |
Energiamajanduse arengukava vastuvõtmine valitsuses |
Dokumendi vastuvõtmine valitsuses |
4. kv |
2025 |
Valitsus on energiamajanduse arengukava heaks kiitnud. Kava sisaldab meetmeid, mis on seotud põlevkivi kasutamise järkjärgulise lõpetamisega elektri tootmiseks 2035. aastal ja põlevkiviõli tootmiseks 2040. aastaks. Samuti sisaldab see sihte elektrienergia tootmisvõimsuse asendamiseks taastuvenergia tootmisvõimsusega. |
|||
|
74 |
4.5. Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse suurendamiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks |
Eesmärk |
Võrguinvesteeringute kaasrahastamise lepingu allkirjastamine põhivõrguettevõtjaga |
Lepingu allkirjastamine põhivõrguettevõtjaga |
1. kv |
2022 |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Elering ASi vahel on sõlmitud elektrivõrguinvesteeringute kaasrahastamise leping. Lepingus sätestatakse oodatavad tulemused ja tähtajad. |
|||
|
75 |
4.5. Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse suurendamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks (nt paranenud vastupidavus tormidele). |
Siht |
Täiendav taastuvenergia liitumisvõimsus, mis on loodud investeeringutega ülekandevõrku. |
Täiendav liitumisvõimsus (MW) |
0 |
310 |
2. kv |
2026 |
Eesti elektriülekandevõrgu taastuvenergiarajatiste liitumisvõimsuse suurendamine vähemalt 310 MW võrra. |
|
|
76 |
4.6. Tööstusalades elektritootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm |
Eesmärk |
Projektikonkursi väljakuulutamine tööstusaladel energiatootmise hoogustamiseks |
Konkursikutse avaldamine |
4. kv |
2022 |
Keskkonnainvesteeringute keskus on kuulutanud välja avatud konkursi, et toetada tööstusaladel taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvate ettevõtete võrguga liitmise kulusid. Projektikonkursiga nähakse ette valikukriteeriumid ja toetuse andmise tingimused, mis sisaldavad asjakohast välistamisnimekirja, et tagada valitud projektide kooskõla põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), samuti nõue järgida ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|||
|
77 |
4.6. Tööstusalades elektritootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm |
Siht |
Tööstusaladel või nende läheduses toimuva taastuvenergia tootmise jaoks on elektrivõrgus loodud täiendav liitumisvõimsus. |
Loodud liitumisvõimsus (MW) |
0 |
28 |
2. kv |
2026 |
Tööstusaladel või nende läheduses toimuva taastuvenergia tootmise jaoks on loodud vähemalt 28 MW täiendavat liitumisvõimsust. |
|
|
78 |
4.7. Energiasalvestuse pilootprogramm |
Eesmärk |
Energiasalvestuse pilootprogrammi projektikonkursi väljakuulutamine |
Konkursikutse avaldamine |
4. kv |
2022 |
Keskkonnainvesteeringute keskus kuulutab välja avatud projektikonkursi energiasalvestuse pilootprogrammide toetamiseks. Projektikonkursiga nähakse ette valikukriteeriumid ja toetuse andmise tingimused, mis sisaldavad asjakohast välistamisnimekirja, et tagada valitud projektide kooskõla põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), samuti nõue järgida ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valiku- ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides täpsustatakse, et toetatavad tegevused ja/või ettevõtted aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele, kliimamuutustele vastupanu võimele ja kliimamuutustega kohanemisele, sealhulgas ringmajanduse eesmärkidele. |
|||
|
79 |
4.7. Energiasalvestuse pilootprogramm |
Siht |
Investeeringutoetusest tulenev täiendav soojussalvestusvõimsus |
Rajatud võimsus (m³) |
0 |
35 000 |
2. kv |
2026 |
Investeeringute toetuskava tulemusel paigaldatakse kaugküttesüsteemidesse vähemalt 35 000 m³ soojussalvesteid. |
|
|
80 |
4.7. Energiasalvestuse pilootprogramm |
Siht |
Investeeringutoetusest tulenev täiendav elektrisalvestusvõimsus |
Rajatud võimsus (MW) |
0 |
4 MW |
2. kv |
2026 |
Investeeringute toetuskava tulemusel paigaldatakse vähemalt 4 MW elektrisalvestusvõimsust. |
|
E. KOMPONENT 5. Säästlik transport
Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga võetakse käsile transpordisektori CO2 heide. Komponendi eesmärk on vähendada CO2 heidet ja soodustada säästlike transpordiliikide kasutuselevõttu.
Komponendi reform ja investeeringud toetavad piiriülest Rail Balticu projekti, mis ühendab kolme Balti riigi pealinnu Poola ja ülejäänud liiduga. Komponendi meetmete eesmärk on ühendada Rail Baltic teiste riiklike raudteedega ja muude TEN-T sõlmpunktidega (Tallinna lennujaam ja Vanasadam) ning hõlbustada juurdepääsu kohalikele peatustele jalgsi ja jalgrattaga.
Selle komponendiga reageeritakse riigipõhisele soovitusele keskenduda investeeringutele energiatõhususse ja säästvasse transporti, aidates kaasa majanduse CO2 heite vähendamisele (2019. ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
5.1.Reform: Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu
Reformi eesmärk on vähendada transpordisektori CO2 heidet ja soodustada säästlike transpordiliikide kasutuselevõttu.
Meede seisneb uue transpordi ja liikuvuse arengukava ja selle rakendusplaani vastuvõtmises ja rakendamises. Kava keskendub transpordisüsteemide keskkonnajalajälje vähendamisele ning sisaldab meetmeid, millega arendatakse linnapiirkondades autokasutajate arvelt ühendatud ja jagatud liikuvust ning väljaspool suuremaid linnapiirkondi jalgratta- ja/või jalgteede terviklikumat võrgustikku. Kava sisaldab raudteeinvesteeringuid, millega suurendatakse reiside kiirust ja ohutust ning lisatakse ühendusi nii reisijate- kui ka kaubaveo jaoks. Transpordi ja liikuvuse arengukava peamised meetmed, mida taaste- ja vastupidavusrahastu ajakava raames rakendatakse, hõlmavad Tallinn–Tartu liinil elektrifitseeritud raudtee rajamist ja pikendamist ning ühistranspordisüsteemi ühtlustamist Tallinna ümbruskonnas (piletid ja tasud).
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
5.2.Investeering: Läänesuunalise Tallinna-Rohuküla raudteeliini uue lõigu rajamine
Investeering võimaldab ühendada Läänemaa Tallinna ja rahvusvaheliste TEN-T sõlmjaamadega, nagu Tallinna Lennujaam, Rail Baltic ning laevaühendused Tallinna Vanasadama kaudu.
Toetus antakse riiklikule raudteetaristu haldajale Eesti Raudtee 15 km pikkuse üherajalise elektrifitseeritud raudteelõigu ehitamiseks Turba (kus praegu raudtee lõppeb) ja Risti jaama vahele. Ülejäänud osa raudteest kuni Rohuküla jaamani, kust lähtuvad parvlaevaühendused Hiiumaa ja Vormsi saartega, rahastatakse eeldatavasti ERFist ja riigieelarvest ning see valmib kavakohaselt 2026. aastal. Tallinna-Rohuküla raudtee kogupikkuses lõpuleviimine ühendab riigi lääneosa rahvusvaheliste TEN-T sõlmpunktidega Tallinnas.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
5.3.Investeering: Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali ehitamine Tallinnasse
Meetme eesmärk on suurendada säästliku liikuvuse osakaalu Tallinna piirkonnas.
Ülemiste ühisterminalist peaks saama Rail Balticu lähtepunkt. Terminaliala koosneb terminalihoonest, sellega seotud raudteetaristust ja seda ümbritsevast avalikust linnaruumist, millest terminalihoonet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust. Ülejäänud osasid on kavas rahastada Euroopa ühendamise rahastust.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
5.4.Investeering: Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine
Meetme eesmärk on suurendada säästliku liikuvuse osakaalu Tallinna piirkonnas. Selleks on kavas ühendada Rail Baltic Tallinna Vanasadamaga, kust lähtuvad mereühendused Põhjamaadesse.
Toetus antakse Tallinna linna transpordiametile, kes vastutab ühistranspordi käitamise eest Tallinnas, uue, umbes 2 km pikkuse trammiliini ehitamiseks, et ühendada omavahel Tallinna lennujaam, Rail Balticu ühisterminal, kesklinn, Vanasadam ja piirkondlik raudteejaam.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
5.5.Investeering: KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse
Meetme eesmärk on vähendada autosõltuvust ja suurendada säästlikku liikuvust piirkondades, mis asuvad väljaspool kolme peamist linnakeskust (Tallinn, Tartu ja Pärnu), kus omavalitsuste vähene finantssuutlikkus takistab turvaliste ja kliimasõbralike jalgratta- ja jalgteekoridoride arendamist.
Kohalikke omavalitsusi toetatakse 24 km pikkuse jalgratta- ja/või jalgteetaristu ehitamisel, et tagada turvaline ja säästlik juurdepääs avalikele teenustele, sealhulgas ühistranspordile, ja töökohtadele. Samuti pööratakse tähelepanu Rail Balticu kohalikele peatustele ning ühendustele olemasoleva jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga.
Meede täiendab sarnast meedet, mida eeldatavasti rahastatakse ERFist ja mis aitab suurendada jalgrattaliiklust kolmes suuremas linnakeskuses – Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
81 |
5.1. Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu |
Eesmärk |
Transpordi ja liikuvuse arengukava (2021–2035) vastuvõtmine valitsuses |
Transpordi ja liikuvuse arengukava (2021–2035) vastuvõtmine |
1. kv |
2022 |
Vabariigi Valitsus on transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2035 heaks kiitnud. See hõlmab Tallinna ümbruskonna ühise piletimüügisüsteemi loomist, kohaliku biometaani kasutuselevõttu hõlbustavaid meetmeid, suuremate linnade säästva linnaarengu kavade koostamist integreeritud transpordikoridoride põhimõtete vaimus, mitmeliigilise taristu planeerimist, raudtee sõlmjaamade, kiiruse ja ohutuse suurendamist, meretranspordi konkurentsivõime parandamist ja keskkonnahoidlikkuse suurendamist ning selle ühendamist mitmeliigilisse transpordisüsteemi, kiirema ja ohutuma maanteetranspordi arendamist. Kava sisaldab eesmärki vähendada CO2 heidet 700 000 tonni (ehk 30 %) võrreldes 2018. aasta tasemega ning saavutada 2035. aastaks transpordisektoris tarbitavas energias taastuvenergia osakaal 24 %. |
|||
|
82 |
5.1. Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu |
Eesmärk |
Transpordi ja liikuvuse arengukava (2021–2035) keskkonnasõbraliku ja säästliku transpordi arendamise rakendusplaani vastuvõtmine |
Rakenduskava vastuvõtmine |
4. kv |
2022 |
Rakendusplaani kiidab heaks transpordi ja liikuvuse arengukava (2021–2035) juhtkomitee. See hõlmab Tallinna ümbruskonna ühise piletimüügisüsteemi loomist, kohaliku biometaani kasutuselevõttu hõlbustavaid meetmeid, suuremate linnade säästva linnaarengu kavade koostamist integreeritud transpordikoridoride põhimõtete vaimus, mitmeliigilise taristu planeerimist, raudtee sõlmjaamade, kiiruse ja ohutuse suurendamist, meretranspordi konkurentsivõime parandamist ja keskkonnahoidlikkuse suurendamist ning selle ühendamist mitmeliigilisse transpordisüsteemi, kiirema ja ohutuma maanteetranspordi arendamist. Rakendusplaanis sisaldub nõue, et vastutav minister esitab igal aastal valitsusele aruande. |
|||
|
83 |
5.1. Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu |
Eesmärk |
Transpordi ja liikuvuse arengukava (2021–2035) rakendamine |
Transpordi ja liikuvuse arengukava (2021–2035) mitme põhimeetme rakendamine on lõpule viidud |
2. kv |
2026 |
Transpordi ja liikuvuse arengukava peamiste meetmete rakendamine, sealhulgas Tallinna-Rohuküla liinil elektrifitseeritud raudtee rajamine ja pikendamine ning ühistranspordisüsteemi ühtlustamine Tallinna ümbruskonnas (piletid ja tasud) on lõpule viidud. |
|||
|
84 |
5.2. Läänesuunalise Tallinna-Rohuküla raudteeliini uue lõigu rajamine |
Eesmärk |
Raudtee ehituslepingu sõlmimine raudtee ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel |
Leping on allkirjastatud. |
2. kv |
2022 |
Sõlmitud on leping elektrifitseeritud raudtee ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel nende kogupikkuses. |
|||
|
85 |
5.2. Läänesuunalise Tallinna-Rohuküla raudteeliini uue lõigu rajamine |
Siht |
Uue raudtee väljaehitamine (liiklusvalmis) |
Raudteeraja km |
0 |
15 |
4. kv |
2024 |
Tallinna-Rohuküla liinil, mis ühendab Lääne-Eesti raudteid Tallinna Vanasadama ja lennujaamaga, on valmis ehitatud ja reisijatele avatud Turba ja Risti vaheline elektrifitseeritud raudteelõik. |
|
|
86 |
5.3. Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali ehitamine Tallinnasse |
Eesmärk |
Lepingu sõlmimine Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali hoone ehitamiseks Tallinnasse |
Leping on allkirjastatud. |
1. kv |
2022 |
Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali arhitektuurilahendus ja insenertehniline projekt on viidud lõpule ja hankija Rail Baltic Estonia OÜ on andnud sellele heakskiidu ning terminalihoone ehitajaga on allkirjastatud ehitusleping. |
|||
|
87 |
5.3. Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali ehitamine Tallinnasse |
Eesmärk |
Terminalihoone aluse tunneli lõpuleviimine |
Terminalialusele kergliiklustunnelile on antud kasutusluba |
4. kv |
2024 |
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab loa kasutada tunnelit, mis ühendab Ülemiste terminali alt Peterburi maanteed Tallinna lennujaamaga. |
|||
|
88 |
5.3. Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali ehitamine Tallinnasse |
Eesmärk |
Uue raudteejaama valmimine |
Ehitustööd on lõpule viidud |
1. kv |
2026 |
Rail Balticu Ülemiste mitmeliigilise terminali hoone ehitustööd on lõpule viidud ja kõik vajalikud kasutusload on olemas. |
|||
|
89 |
5.4. Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine |
Eesmärk |
Trammiteede ehitusprojekti lõpuleviimine |
Projektikavandi heakskiitmine |
4. kv |
2021 |
Tallinna linnaplaneerimise ja kommunaalteenuste amet võtab vastu trammitee projektilahenduse |
|||
|
90 |
5.4. Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine |
Eesmärk |
Ehituslepingu sõlmimine |
Trammiliini ehitamiseks on sõlmitud ehitusleping |
2. kv |
2022 |
Tallinna linnaplaneerimise ja kommunaalteenuste ameti ning töövõtja vahel on sõlmitud ehitusleping Gonsiori tänava ja Põhja Puiestee vahelise trammiliini ehitamiseks. |
|||
|
91 |
5.4. Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine |
Siht |
Uus trammiliin toimib |
Trammitee meetrid |
0 |
2500 |
2. kv |
2024 |
2500 meetri pikkune trammitee lõik on lõpule viidud ja vastavalt Tallinna linnavalitsuse kasutusloale kasutusse võetud. |
|
|
92 |
5.5. KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse |
Eesmärk |
Konkurss toetuse saamiseks |
Konkursi teatise avaldamine |
4. kv |
2022 |
Omavalitsuste jaoks on välja kuulutatud avatud projektikonkurss toetuse saamiseks jalgratta- ja/või jalgteede rajamiseks. |
|||
|
93 |
5.5. KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse |
Siht |
Jalgratta- ja/või jalgteede taristu on valmis. |
Km jalgratta- ja jalgteid |
0 |
24 |
4. kv |
2025 |
Toetuskava tulemusel ehitatakse vähemalt 24 km jalgratta- ja/või jalgteid. Need peavad üldjuhul olema uued teed. Põhjendatud juhtudel on lubatud olemasolevate jalgratta- ja/või jalgteede rekonstrueerimine, näiteks kui olemasoleva jalgtee laius ei vasta standarditele, mistõttu ei ole jalakäijatel ja jalgratturitel võimalik üheskoos turvaliselt ja teineteist segamata liikuda. |
|
F. KOMPONENT 6. Tervis ja sotsiaalkaitse
Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga võetakse käsile tervishoiusüsteemi vastupidavus ja juurdepääs tervishoiusüsteemile, sotsiaalse turvavõrgu piisavus, juurdepääs sotsiaalteenustele ja noorte töötus. Komponendi raames on ette nähtud järgmine: tegeleda tööjõupuudusega tervishoiusektoris, tugevdada esmatasandi arstiabi ja haiglaravi, laiendada suure töötusega perioodidel töötuskindlustushüvitise kestvust, parandada juurdepääsu sotsiaalteenustele, tegeleda noorte töötuse probleemiga ja vähendada soolist palgalõhet.
Selle komponendiga reageeritakse järgmistele riigipõhistele soovitustele: parandada tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust ja vastupidavust, sealhulgas võttes meetmeid tervishoiutöötajate nappuse leevendamiseks, tugevdades esmatasandi arstiabi ja tagades elutähtsate meditsiinitoodetega varustatuse (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 1), parandada sotsiaalset turvavõrku ning juurdepääsu integreeritud sotsiaalteenustele (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2) ning vähendada soolist palgalõhet, sealhulgas palkade läbipaistvuse suurendamise kaudu (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
6.1.Reform: Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine
Reformi eesmärk on parandada Eesti tervishoiusüsteemi vastupidavust ja kriisidega toimetuleku võimet, tagades seeläbi inimestele juurdepääsu kvaliteetsetele integreeritud tervishoiuteenustele terves Eestis. Reform koosneb järgmistest elementidest:
(I)31. detsembriks 2024 võetakse vastu haiglavõrgu arengukava, milles nähakse ette haiglavõrgu tugevdamine, et muuta ravi tulemuslikumaks ja parandada taristut, ning määratakse kindlaks haiglate spetsialiseerumine, et vähendada rahuldamata ravivajaduse kõrget määra.
(II)Tervishoiutöötajate nappuse leevendamiseks on kavandatud kolm meedet:
a.31. detsembriks 2022 võetakse vastu strateegiline raamistik kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamiseks terves riigis. Selles kirjeldatakse tervishoiuteenuste osutamist erinevates tervishoiusektorites, eelkõige eriarstiabi puhul, füüsiliste ja inimressursside jaotamist ning rahastamismehhanismi. 2023. aastaks suurendatakse vastuvõttu õenduse erialale 2020. aastaga võrreldes 5 %.
b.Et innustada tervishoiutöötajaid asuma tööle äärealadele, muudetakse 31. märtsiks 2023. aastaks arstide, õdede ja apteekrite tasustamissüsteemi.
c.Muudetakse sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahelist kokkulepet, et sätestada nõuded, mis võimaldavad arstide puuduse vähendamiseks järk-järgult suurendada vastuvõttu teatavatel erialadel (nt perearstid, psühhiaatria, sisehaigused). Muudatused jõustuvad 30. juuniks 2026.
6.2.Investeering: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine
Investeeringu eesmärk on aidata optimeerida Eesti haiglavõrku, suurendada ressursitõhusust ja vähendada rahuldamata eriarstiabi vajadust, mis on liidu suurimaid. Investeering seisneb Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitamises. Sellest kujundatakse tippkeskus, kus pakutakse kvaliteetseid tervishoiuteenuseid nüüdisaegses ja turvalises keskkonnas kahele kolmandikule Eesti elanikkonnast. Põhja-Eesti meditsiinilinnak luuakse kahe olemasoleva Tallinna haigla – Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla – ühendamise teel. Haiglahoonete arvu vähenemine peaks parandama pakutavaid teenuseid ning uus moodne rajatis peaks aitama tulla toime patsientide kasvavast arvust tingitud survega ning suurendama tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, aidates hoida tervishoiutöötajaid Eestis. Taaste ja vastupidavusrahastust rahastatakse linnaku ehitamist vaid osaliselt.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
6.3.Reform: Tervishoiu esmatasandi tugevdamine
Reformi eesmärk on tagada üldarstiabi kättesaadavus, parandada ravi järjepidevust ning muuta süsteem paindlikumaks ja inimkesksemaks. Meede koosneb kolmest osameetmest. Esiteks laiendati 30. septembril 2020 eriarstiabiteenuste kättesaadavuse parandamiseks esmatasandi tervishoius e-konsultatsioonide kasutamist, võimaldades eriarstidel patsiente nõustada, ilma et oleks vaja silmast silma kohtuda. Teiseks jõustusid tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks 31. märtsil 2021 õigusaktid, millega nähti ette perearstidele makstavate toetuste suurendamine ning üldarstiabi rahastusmudeli muutmine viisil, mis soosiks perearstide töötamist esmatasandi tervisekeskustes. Kolmandaks on kavas muuta tervishoiuteenuste korraldamise seadust, et parandada patsientide nimistute teenindamist, tagades esmatasandi arstiabi järjepidevuse ja laiendades meditsiiniõdedele õiguse patsientidele ravimeid välja kirjutada.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.
6.4.Reform: E-tervise valitsemisraamistiku uuendamine
Reformi eesmärk on uuendada e-tervise valitsemisraamistikku, et see vastaks senisest paremini tervishoiusüsteemi vajadustele ning oleks tagatud jätkusuutlikku tervishoiusüsteemi toetavate digilahenduste areng Eestis. Reform seisneb praeguse tervishoiusüsteemi IKT-valitsemismudeli läbivaatamises ja uue tulevikku vaatava e-tervise valitsemismudeli väljatöötamises, tagades partnerite ühise arusaama rollide ja vastutuse jaotusest e-tervises.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
6.5.Investeering: Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine
Investeeringu eesmärk on tagada aegkriitiliste meditsiiniliste juhtumite korral (nagu rasked liiklusõnnetused, suuri rahvahulki hõlmavad päästeoperatsioonid, meditsiinilise sekkumise vajadus laeva pardal jne) mitmeotstarbeliste meditsiinikopterite abil kiire meditsiinilise abi kättesaadavus, sh äärealadel ja saartel; Investeering seisneb kahe mitmeotstarbelise meditsiinikopteri soetamises. Samuti on kavas hankida kopteri sihtotstarbeliseks kasutuseks vajalik lisavarustus, hooldustarvikud jms, tagada kopterite käitamiseks vajaliku personali esmane koolitamine ning projekteerida ja ehitada erakorralise meditsiini keskuste juurde kopteri maandumisplatsid. Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Mitmeotstarbeliste helikopterite puhul kasutatakse kogu asjaomase sektori parimat võimalikku tehnoloogiat, millel on vähim võimalik keskkonnamõju.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
6.6.Investeering: Tööturumeetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks
Investeeringu eesmärk on aidata vähese töökogemusega noortel tööd leida. Uuendatud kava „Minu esimene töökoht“ (M1T) reguleerivate õigusaktidega nähakse ette meetmed kahes harus: tööandjale makstav palgatoetus ja nooruki koolituskulude hüvitamine. Palgatoetust ja koolituskulu hüvitist (kuni 2 500 eurot) makstakse tööandjale, kes võtab tööle 16–29-aastase töötuna registreeritud noore, kellel puudub töökogemus või kelle töökogemus on lühiajaline. M1T-meede lõimitakse muude teenustega, et jätkata noorte ja tööandjate toetamist ka pärast töösuhte algust. Esmatähtis on vältida töösuhte enneaegset lõppemist ning teha koostöös tööandja ja noorukiga kindlaks koolitusvajadused. 30. juuniks 2022 esitatakse täiustatud noortegarantii tegevuskava, millega nähakse investeeringute kõrval ette täiendavad noorte töötute toetamise meetmed. Noortegarantii tegevuskava hõlmab meetmeid, millega parandada noorte oskusi, ennetada noorte töötust ja sellega võidelda, sh tegeledes mittetöötavate ja mitteõppivate noorte probleemiga ja otsides võimalusi selle ennetamiseks, ning määrata noorte töötuse ennetamisel ja sellega võitlemisel kindlaks osalejad ja nende vastutusala.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
6.7.Reform: Töötuskindlustushüvitise kestuse pikendamine
Reformi eesmärk on võtta käsile pikka aega muret valmistanud sotsiaalse turvavõrgu piisavuse küsimus. Reform seisneb selles, et luuakse asjakohane mehhanism, mille abil pikendada töötuskindlustushüvitise kestust 60 päeva võrra, kui registreeritud töötuse tase ületab inflatsiooni/palgakasvu mitte kiirendavat töötuse taset (NAIRU/NAWRU) märkimisväärsel määral. Pikendamise mehhanism ja märkimisväärne määr, mis ei tohi olla rohkem kui 2 %, määratakse kindlaks dialoogis tööturu osapooltega. Meetme eesmärk on aidata inimestel elada rasketes tööturutingimustes üle pikem töötuse periood.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
6.8.Reform: Pikaajaline hooldus
Reformi eesmärk on parandada pikaajalist hooldust. Reform koosneb järgmistest elementidest:
i) sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega määratletakse pikaajalise hoolduse mõiste ning kohustatakse kohaliku tasandi ametiasutusi järgima põhimõtet, et inimene peab saama elada võimalikult kaua oma kodus oma tavalises keskkonnas, nii et talle on kättesaadavad piisavad kvaliteetsed teenused. Muudatused jõustuvad 30. juuniks 2022;
ii) sotsiaalteenuste ja hoolduse integreerimise tegevuskavas nähakse ette hoolduse integreerimise mudel, mida rakendada üle terve Eesti, ning määratakse kindlaks osalejate rollid ja vastutus ning süsteemi rahastamine. Tegevuskava võetakse vastu 31. detsembriks 2022;
iii) sotsiaalkaitseministri käskkirjaga määratakse kindlaks kohalike ametiasutuste osutatavate hooldusteenuste vorm ja omadused, samuti nende rakendamise tingimused. Et võimaldada väiksema hooldusvajadusega eakamatel inimestel ja puuetega inimestel iseseisvalt toime tulla, peavad reformiga kaasnema piisavad investeeringud ja teenusearendus kohalike ametiasutuste poolt. Sotsiaalkaitseministri käskkiri jõustub 31. detsembriks 2024;
iv) õigusmuudatustega, millega parandatakse suurema hooldusvajadusega laste toetussüsteemi, nähakse ette suurema hooldusvajadusega lastele osutatavate teenuste ajakohastamine ja integreerimine. Eelkõige on kavas hoolduskoormusega perekondade igakülgseks toetamiseks integreerida tervise-, haridus-, sotsiaalkaitse- ja tööhõiveteenused. Praegust toetussüsteemi lihtsustatakse ja hooldusvajaduste hindamine muudetakse põhjalikumaks, et vanematel oleks kindel kontaktpunkt, kust esialgset nõu ja tuge saada. Õigusmuudatused jõustuvad 31. märtsiks 2025.
6.9.Reform: Soolise palgalõhe vähendamine
Reformi eesmärk on vähendada soolist palgalõhet. Reform seisneb heaolu arengukava 2023–2030 vastuvõtmises, selle rakendamises ja digitaalse soolise palgalõhe töövahendi käikulaskmises.
Heaolu arengukava võetakse vastu 31. märtsiks 2024 ning selles sätestatakse strateegilised eesmärgid vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja vaesust, tagades soolise võrdõiguslikkuse ja suurema sotsiaalse kaasatuse ning edendades vähemusrühmadesse kuuluvate isikute võrdset kohtlemist. Heaolu arengukavas nähakse ette meetmed, millega vähendada soolist palgalõhet, suurendades tasustamise läbipaistvust, vähendades soostereotüüpide levikut ja negatiivset mõju naiste ja meeste eludele ja otsustele, sealhulgas haridus- ja karjäärivalikutes ja hoolduskoormuse kandmisel, ning toetades soolise võrdõiguslikkuse seaduse tulemuslikumat rakendamist.
31. märtsiks 2024 lastakse käiku digitaalne soolise palgalõhe töövahend, mis võimaldab tööandjatel lihtsal ja hõlpsal viisil saada ja analüüsida andmeid ja teavet, mis käsitlevad soolist palgalõhet ja selle eeldatavaid põhjuseid nende organisatsioonis, aidates neil teha teadlikke valikuid ja võtta tulemuslikke meetmeid võrdse töötasu põhimõtte rakendamiseks ja palgalõhe vähendamiseks.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märts 2024.
F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
94 |
6.1. Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine |
Eesmärk |
Haiglavõrgu arengukava käsitleva valitsuse määruse jõustumine |
Määruse jõustumine |
4. kv |
2024 |
Jõustub määrus, milles on sätestatud: - loend piirkondliku, kesk- ja kohaliku tasandi ning taastusravihaiglatest, et tagada võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele; - haiglavõrgu konsolideerimise nõuded, eesmärgid ja meetmed; - haiglate loendisse kantud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks vajalikud investeeringud. |
|||
|
95 |
6.1. Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine |
Eesmärk |
Tervishoiutöötajate nappuse leevendamise strateegilise raamistiku heakskiitmine |
Tervise- ja tööminister annab tervishoiutöötajate nappuse leevendamise strateegilisele raamistikule heakskiidu. |
4. kv |
2022 |
Tervishoiutöötajate nappuse leevendamise strateegilises raamistikus esitatakse: - tervishoiuteenuste korraldamise meetmed erinevates tervishoiusektorites, eelkõige eriarstiabi vallas, - füüsiliste ja inimressursside eraldamine, et tagada tervishoiuteenuste osutamine kogu territooriumil, - rahastamis-, valitsemis- ja teabevahetusmehhanismid, mille abil tagada strateegia tulemuslikkus kogu riigis. |
|||
|
96 |
6.1. Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine |
Eesmärk |
Tervishoiuteenuste korraldamise seadust käsitleva tervise- ja tööministri käskkirja jõustumine, et parandada arstide, õdede ja proviisorite kulude hüvitamise süsteemi. |
Tervishoiuteenuste korraldamise seadust käsitleva tervise- ja tööministri käskkirja jõustumine. |
1. kv |
2023 |
Jõustub tervishoiuteenuste korraldamise seadust käsitlev tervise- ja tööministri käskkiri, millega parandatakse arstide, õdede ja proviisorite kulude hüvitamise süsteemi, et motiveerida tervishoiutöötajaid töötama äärealadel. |
|||
|
97 |
6.1. Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine |
Siht |
Vastuvõtt õenduse erialale |
Õenduse erialale vastu võetud inimeste arvu suurenemine protsentides |
0 |
5 |
4. kv |
2023 |
Õenduse erialale vastu võetud inimeste arv on suurenenud 2020. aastaga võrreldes 5 %. |
|
|
98 |
6.1. Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine |
Eesmärk |
Jõustub ministri määrus, millega muudetakse sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahelist lepingut arstide nappuse kohta teatavatel erialadel. |
Jõustuvad ministri määrus ning sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vaheline leping. |
2. kv |
2026 |
Jõustub sotsiaalministri määrus, millega muudetakse sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahelist kokkulepet, et näha arstide puuduse vähendamiseks ette vastuvõtu järkjärguline suurendamine teatavatel erialadel (nt perearstid, psühhiaatria, sisehaigused). |
|||
|
99 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Eesmärk |
Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu allkirjastamine. |
Projekteerimislepingu allkirjastamine |
4. kv |
2021 |
Hankija, kes on haigla omanik, allkirjastab Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu. Leping hõlmab vajalike ehituslubade hankimist. |
|||
|
100 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Eesmärk |
Põhja-Eesti meditsiinilinnaku kaevetööde-, veevarustus- ja elektrivarustuslepingu ning raudbetoonelementide hankimise lepingu allkirjastamine |
Lepingute allakirjutamine |
4. kv |
2023 |
Hankija, kes on haigla omanik, sõlmib lepingud: - kaevetööde tegemiseks ning ühendustrasside rajamiseks veevarustuse, reovee kogumise taristu ja elektrivõrguga ning - raudbetoonelementide hankimiseks. |
|||
|
101 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Eesmärk |
Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehituslepingu allkirjastamine |
Lepingu allkirjastamine |
1. kv |
2024 |
Hankija, kes on haigla omanik, allkirjastab Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehituslepingu, mis hõlmab hoone tehnosüsteeme, sealhulgas kütte, jahutuse, ventilatsiooni, sooja vee, valgustuse ja elektri tootmise, mõõte-, seire- ja juhtimissüsteeme, ning sisetöid. |
|||
|
102 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Siht |
10 % ehituslepingu mahust on lõpule viidud. |
Ehituse edenemine |
0 % |
10 % |
4. kv |
2024 |
Eesmärgi 101 all nimetatud 10 % ehituslepingu mahust loetakse saavutatuks siis, kui ehitaja on kinnitanud, et 10 % lepingus nimetatud ehitustöödest on lõpule viidud, hankija on töö vastu võtnud ning võimalikud puudused on kindlaks tehtud ja tähtaeg nende kõrvaldamiseks on kindlaks määratud. |
|
|
103 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Siht |
50 % ehituslepingu mahust on lõpule viidud. |
Ehituse edenemine |
10 % |
50 % |
4. kv |
2025 |
Eesmärgi 101 all nimetatud 50 % ehituslepingu mahust loetakse saavutatuks siis, kui ehitaja on kinnitanud, et 50 % lepingus nimetatud ehitustöödest on lõpule viidud, hankija on töö vastu võtnud ning võimalikud puudused on kindlaks tehtud ja tähtaeg nende kõrvaldamiseks on kindlaks määratud. |
|
|
104 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Eesmärk |
Põhja-Eesti meditsiinilinnakusse seadmete paigaldamise lepingu allkirjastamine, et haiglakompleks saaks tegevust alustada |
Lepingu allkirjastamine |
2. kv |
2025 |
Hankija, kes on haigla omanik, sõlmib lepingu haigla varustamiseks kõigi seadmetega, mis on vajalikud haigla tegevuseks pärast ehitustööde lõppu (nt haiglavoodid, meditsiiniseadmed). |
|||
|
105 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Eesmärk |
Ehitustööde lõpuleviimine |
Ehitustööde lõpuleviimist tõendav dokument |
2. kv |
2026 |
Hankija, kes on haigla omanik, saab töövõtjalt ehitustööde lõpuleviimist tõendava dokumendi. Hankija tõendab, et ta on algatanud menetluse, et väljastada dokument, mis kinnitab, et ehitis on valmis ja vastab asjakohastele normidele. . |
|||
|
106 |
6.3. Tervishoiu esmatasandi tugevdamine |
Eesmärk |
Eesti haigekassa tervishoiuteenuste loetelu eriarstiabile juurdepääsu osa muutva valitsuse akti jõustumine. |
Valitsuse akti muudatuste jõustumine
|
3. kv |
2020 |
Jõustunud on õigusakti muudatused, millega parandada eriarstiabiteenuste kättesaadavust, ning esmatasandi tervishoius e-konsultatsioonide kasutamist, võimaldades eriarstidel patsiente nõustada, ilma et oleks vaja silmast silma kohtuda. |
|||
|
107 |
6.3. Tervishoiu esmatasandi tugevdamine |
Eesmärk |
Jõustuvad valitsuse akti muudatused, millega muudetakse Eesti haigekassa tervishoiuteenuste loetelu perearstide kulusid ja -teenuseid käsitlevat osa. |
Valitsuse akti muudatuste jõustumine |
1. kv |
2021 |
Jõustuvad seadusemuudatused, millega nähakse ette perearstide püsikulude ja -teenuste rahastamine, et eraldada rohkem vahendeid esmatasandi meditsiinipraksistele väljaspool suurlinnapiirkondi, sealhulgas äärealadel, ning suurendatakse patsientide juurdepääsu diagnostika- ja sõeluuringuteenustele. |
|||
|
108 |
6.3. Tervishoiu esmatasandi tugevdamine |
Eesmärk |
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuste jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm |
1. kv |
2023 |
Jõustuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused, millega parandatakse patsientide nimistute teenindamist, tagatakse esmatasandi arstiabi järjepidevus ja laiendatakse meditsiiniõdede õigusi patsientidele ravimeid välja kirjutada. |
|||
|
109 |
6.4. E-tervise valitsemisraamistiku uuendamine |
Eesmärk |
E-tervise valitsemisraamistiku ja selle rakenduskava heakskiitmine |
E-tervise valitsemisraamistiku ja selle rakenduskava ettepanekute heakskiitmine „Eesti tervise IKT juhtimisraamistiku“ juhtkomitees. |
2. kv |
2023 |
E-tervise valitsemisraamistikku ja rakendusplaani käsitleva ettepaneku heakskiitmine, et ajakohastada e-tervise valitsemisraamistikku ja e-tervishoiuteenuste arendamise koordineerimist. |
|||
|
110 |
6.5. Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine |
Eesmärk |
Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomise lepingute sõlmimine |
Riigihankelepingute sõlmimine |
4. kv |
2023 |
Eesti Politsei- ja Piirivalveameti juhataja allkirjastatud lepingud kiirabikopterite ostmiseks ning helikopterite lennubaaside ja meditsiinikeskuste juurde maandumispaikade rajamiseks. Eriotstarbeliste helikopterite soetamisel valitakse parim tehnoloogia, mis võimaldab järgida põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilisi suuniseid (2021/C58/01). |
|||
|
111 |
6.5. Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine |
Siht |
Helikopterite vastuvõtmine |
Helikopterite arv |
0 |
2 |
1. kv |
2025 |
Eesti Politsei- ja Piirivalveamet on heaks kiitnud kahe kopteri vastuvõtmise |
|
|
112 |
6.5. Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine |
Siht |
Ehitatud või laiendatud lennubaaside valmimine |
Helikopteri lennubaaside arv |
0 |
2 |
2. kv |
2026 |
Ehitatud/laiendatud on kaks kopterite lennuväebaasi/maandumiskohta ja need on kasutusvalmis, mida tõendab lepingu täitmise ametlik kinnitamine Eesti Politsei- ja Piirivalveameti poolt. |
|
|
113 |
6.6. Tööturumeetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks |
Eesmärk |
Meedet „Minu esimene töökoht“ tugevdava tervise- ja tööministri käskkirja jõustumine. |
Tervise- ja tööministri käskkirja jõustumine. |
1. kv |
2022 |
Jõustub tervise- ja tööministri käskkiri, milles määratakse kindlaks meetme omadused ja selle rakendamise tingimused, sealhulgas rahastamine ja sihtrühm. Meetme eesmärk on võimaldada töökogemuseta või vähese töökogemusega noortel saada töökogemusi ja parandada oma oskusi tööturul edukaks osalemiseks. |
|||
|
114 |
6.6. Tööturumeetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks |
Eesmärk |
Noortegarantii tegevuskava |
Valitsus võtab vastu noortegarantii tõhustatud tegevuskava |
2. kv |
2022 |
Valitsus võtab vastu muudetud noortegarantii tegevuskava, et toetada noorte tööhõivet. Tegevuskavas: - sisalduvad meetmed noorte oskuste parandamiseks, - nähakse ette tegevused noorte töötuse ennetamiseks ja sellega võitlemiseks, sh tegeledes mittetöötavate ja mitteõppivate noorte probleemiga ja otsides võimalusi selle ennetamiseks, - määratakse noorte töötuse ennetamisel ja sellega võitlemisel kindlaks peamised osalejad ja nende vastutusala. |
|||
|
115 |
6.6. Tööturumeetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks |
Siht |
Meetmes „Minu esimene töökoht“ osalevate noorte arv |
|
Osalejate arv |
0 |
3178 |
4. kv |
2025 |
Meetmes „Minu esimene töökoht“ on osalenud vähemalt 3 178 noort vanuses 16–29 aastat (meetmega hõlmatute kumulatiivne arv). |
|
116 |
6.7. Töötuskindlustushüvitiste kestuse pikendamine |
Eesmärk |
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine |
Õigusakti muudatuste jõustumine |
2. kv |
2023 |
Seadusemuudatuste jõustumine, et näha ette püsiv mehhanism töötuskindlustushüvitiste kestuse pikendamiseks 60 päeva võrra, eelkõige juhul, kui registreeritud töötuse tase ületab inflatsiooni/palgakasvu mitte kiirendavat töötuse taset märkimisväärsel määral. Pikendamise mehhanism ja märkimisväärne määr, mis ei tohi olla rohkem kui 2 %, määratakse kindlaks dialoogis tööturu osapooltega. |
|||
|
117 |
6.8. Pikaajaline hooldus |
Eesmärk |
Sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste jõustumine |
Õigusakti muudatuste jõustumine |
2. kv |
2022 |
Jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega määratletakse pikaajalise hoolduse mõiste ning kohustatakse kohaliku tasandi ametiasutusi järgima põhimõtet, et inimene peab saama elada võimalikult kaua oma kodus oma tavalises keskkonnas, nii et talle on kättesaadavad piisavad kvaliteetsed teenused. |
|||
|
118 |
6.8. Pikaajaline hooldus |
Eesmärk |
Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise tegevuskava |
Tegevuskava vastuvõtmine |
4. kv |
2022 |
Sotsiaalministeerium võtab vastu tegevuskava, milles nähakse ette hoolduse integreerimise mudel, mida rakendada üle terve Eesti, ning määratakse kindlaks süsteemi finantseerimise mudelis osalejate rollid ja vastutus. |
|||
|
119 |
6.8. Pikaajaline hooldus |
Eesmärk |
Sotsiaalkaitseministri käskkirja jõustumine |
Sotsiaalkaitseministri käskkirja jõustumine |
4. kv |
2024 |
Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga määratakse kindlaks kohalike ametiasutuste osutatavate teenuste vorm ja omadused, samuti nende rakendamise tingimused. Et võimaldada väiksema hooldusvajadusega eakamatel inimestel ja puuetega inimestel iseseisvalt toime tulla, peavad reformiga kaasnema investeeringud ja teenusearendus kohalike ametiasutuste poolt. |
|||
|
120 |
6.8. Pikaajaline hooldus |
Eesmärk |
Suure hooldusvajadusega laste toetussüsteemi parandamist käsitlevate seadusemuudatuste jõustumine |
Seadusemuudatuste jõustumine |
1. kv |
2025 |
Jõustuvad seadusemuudatused, millega nähakse ette suurema hooldusvajadusega laste jaoks mõeldud teenuste ajakohastamine ja integreerimine. Eelkõige on kavas järgmised sammud: - hoolduskoormusega perekondade igakülgseks toetamiseks integreeritakse tervise-, haridus-, sotsiaalkaitse- ja tööhõiveteenused, - praegust toetussüsteemi lihtsustatakse ja hooldusvajaduste hindamine muudetakse põhjalikumaks, et vanematel oleks kindel kontaktpunkt, kust esialgset nõu ja tuge saada. |
|||
|
121 |
6.9. Soolise palgalõhe vähendamine |
Eesmärk |
Heaolu arengukava (2023–2030) vastuvõtmine valitsuses |
Heaolu arengukava vastuvõtmine |
1. kv |
2024 |
Kavas kirjeldatakse meetmeid, millega vähendada soolist palgalõhet. |
|||
|
122 |
6.9. Soolise palgalõhe vähendamine |
Eesmärk |
Digitaalne soolise palgalõhe töövahend |
Soolise palgalõhe töövahendi prototüübi väljaarendamine. |
4. kv |
2022 |
Arendatakse välja soolise palgalõhe töövahendi prototüüp, et varustada tööandjad soolist palgalõhet ja selle eeldatavaid põhjuseid nende organisatsioonis käsitlevate andmete ja teabega, aitamaks neil teha teadlikke valikuid ja võtta tulemuslikke meetmeid võrdse töötasu põhimõtte rakendamiseks ja palgalõhe vähendamiseks. |
|||
|
123 |
6.9. Soolise palgalõhe vähendamine |
Eesmärk |
Digitaalne soolise palgalõhe töövahend |
Digitaalse soolise palgalõhe töövahendi kasutuselevõtt |
1. kv |
2024 |
Soolise palgalõhe töövahend tehakse tööandjatele kättesaadavaks, et varustada neid andmete ja teabega, mis käsitlevad soolist palgalõhet ja selle eeldatavaid põhjuseid nende organisatsioonis, aitamaks neil teha teadlikke valikuid ja võtta tulemuslikke meetmeid võrdse töötasu põhimõtte rakendamiseks ja palgalõhe vähendamiseks. |
|||
G. Audit ja kontroll
G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reformi eesmärk on kehtestada õigusraamistik taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ja järelevalveks. Selles määratakse kindlaks asjaomaste avaliku sektori asutuste roll taastekava rakendamisel ja see, kuidas need asutused oma ülesandeid täidavad.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.
G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
124 |
Taastekava rakendamine ja järelevalve |
Eesmärk |
Jõustub valitsuse määrus, millega on kehtestatud õigusraamistik Eesti taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ja järelevalveks. |
Valitsuse määruse jõustumine |
4. kv |
2021 |
Enne, kui esitatakse esimene maksetaotlus, on jõustunud määrus, millega kehtestatakse õigusraamistik Eesti taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ja järelevalveks. Määruses määratakse kindlaks vähemalt Eesti taaste- ja vastupidavuskava rakendamises osalevad asutused ja nende ülesanded, sealhulgas rahandusministeeriumi, valdkondlike ministeeriumide ja Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesanded. |
|||
2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu
Eesti taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 982 490 000 eurot.
2. JAGU: RAHALINE TOETUS
1.Rahaline toetus
Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
Esimene osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
23 |
2.1. Ettevõtete rohepööre |
Eesmärk |
Rohepöörde rakkerühma loomine rohepöörde rakendamiseks ja seireks |
|
28 |
2.3. rohetehnoloogiate arendusprogrammid |
Eesmärk |
Arendusprogrammi kavandamise ja koostamise töörühma moodustamine |
|
37 |
2.6. Rohefond |
Eesmärk |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning SmartCapi vahelise lepingu allakirjutamine |
|
38 |
2.6. Rohefond |
Eesmärk |
Investeerimispoliitika dokumendi vastuvõtmine SmartCapi poolt |
|
44 |
3.1. Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine |
Eesmärk |
Andmehaldusmeeskonna moodustamine statistikaametis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning Riigi Infosüsteemi Ametis |
|
70 |
4.4. Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine |
Eesmärk |
Valitsuse otsus investeeringute kohta, mis on vajalikud tuuleparkide riigikaitseliste kõrgusepiirangute tühistamiseks. |
|
71 |
4.4. Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine |
Eesmärk |
Valitsuse otsuse vastuvõtmine, et kiita heaks energiamajanduse arengukava koostamine ning määrata kindlaks vastutajad ja tähtajad. |
|
74 |
4.5. Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks |
Eesmärk |
Võrguinvesteeringute kaasrahastamise lepingu allkirjastamine põhivõrguettevõtjaga |
|
81 |
5.1. Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu |
Eesmärk |
Transpordi ja liikuvuse arengukava (2021–2035) vastuvõtmine valitsuses |
|
86 |
5.3. Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali ehitamine Tallinnasse |
Eesmärk |
Lepingu sõlmimine Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali hoone ehitamiseks Tallinnasse |
|
89 |
5.4. Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine |
Eesmärk |
Trammiteede ehitusprojekti lõpuleviimine |
|
99 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Eesmärk |
Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu allkirjastamine. |
|
106 |
6.3. Tervishoiu esmatasandi tugevdamine |
Eesmärk |
Eesti haigekassa tervishoiuteenuste loetelu eriarstiabile juurdepääsu osa muutva valitsuse akti jõustumine. |
|
107 |
6.3. Tervishoiu esmatasandi tugevdamine |
Eesmärk |
Jõustuvad valitsuse akti muudatused, millega muudetakse Eesti haigekassa tervishoiuteenuste loetelu perearstide kulusid ja -teenuseid käsitlevat osa. |
|
113 |
6.6. Tööturumeetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks |
Eesmärk |
Meedet „Minu esimene töökoht“ tugevdava tervise- ja tööministri käskkirja jõustumine. |
|
124 |
Audit ja kontroll |
Eesmärk |
Jõustub valitsuse määrus, millega on kehtestatud õigusraamistik Eesti taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ja järelevalveks. |
|
Osamakse summa |
145 394 882 eurot |
Teine osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
1 |
1.1. Ettevõtete digipööre |
Eesmärk |
Projektikonkursi ettevalmistamine koos hindamiskriteeriumide ja toetuse andmise tingimustega |
|
11 |
1.4. Oskuste reform ettevõtete digipöördeks |
Eesmärk |
Digioskuste arendamise toetamise tingimusi sisaldavate teiseste õigusaktide jõustumine |
|
16 |
1.5.1. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel |
Eesmärk |
Strateegiate väljatöötamise ettevalmistamine |
|
19 |
1.5.2. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel - Innovaatilised ettevõtluskeskused peamistel eksporditurgudel |
Eesmärk |
Ettevalmistav analüüs ettevõtluskeskuste sisustuse ja asukoha kindlaksmääramiseks |
|
21 |
1.5.3. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel - Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad |
Eesmärk |
Löögirühmade loomine ja sihtkohtade valimine ülemaailmsete digilähetuste jaoks |
|
25 |
2.2. Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks |
Eesmärk |
Roheoskuste arendamise toetamise tingimusi sisaldavate teiseste õigusaktide jõustumine |
|
32 |
2.4. Tootmisettevõtete ärimudelite ajakohastamine |
Eesmärk |
Toetuse andmise tingimusi sätestava ministri käskkirja jõustumine |
|
34 |
2.5. Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt |
Eesmärk |
Konkursikutse avaldamine |
|
51 |
3.4. #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem) |
Siht |
Juurdepääs digitaalsetele avalikele teenustele virtuaalassistendi platvormi kaudu |
|
54 |
3.5. Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek |
Eesmärk |
Keskselt osutatud / jagatud IT-baasteenuste väljaarendamine |
|
65 |
4.2. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine |
Eesmärk |
Korterelamute rekonstrueerimistoetuse projektikonkursside väljakuulutamine |
|
68 |
4.3. Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine |
Eesmärk |
Renoveerimistoetuse projektikonkursside väljakuulutamine |
|
84 |
5.2. Läänesuunalise Tallinna-Rohuküla raudteeliini uue lõigu rajamine |
Eesmärk |
Raudtee ehituslepingu sõlmimine raudtee ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel |
|
90 |
5.4. Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine |
Eesmärk |
Ehituslepingu sõlmimine |
|
114 |
6.6. Tööturumeetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks |
Eesmärk |
Noortegarantii tegevuskava |
|
117 |
6.8. Pikaajaline hooldus |
Eesmärk |
Sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste jõustumine |
|
Osamakse summa |
145 394 882 eurot |
Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
7 |
1.3. E-veoselehe teenuse arendamine |
Siht |
Elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) platvormide arendamine |
|
24 |
2.1. Ettevõtete rohepööre |
Eesmärk |
Ringmajanduse tegevuskava vastuvõtmine rohepöörde rakkerühmas |
|
41 |
2.7. Tingimuste ja võimaluste loomine taastuvenergial põhinevate rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuks |
Eesmärk |
Toetuse andmise tingimusi sätestava ministri käskkirja jõustumine |
|
47 |
3.2. Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine |
Siht |
Eraisikute elusündmusteenuste ja/või etteaimavate teenuste käivitamine |
|
49 |
3.3. Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine |
Siht |
Ärisündmustel põhinevate teenuste ja digivärava rakendamisele kaasa aitavate IT-arenduste kasutuselevõtt |
|
63 |
4.1. Energiatõhustamise soodustamine |
Eesmärk |
Koostöölepingu sõlmimine, et sätestada SA Kredex / Enterprise Eesti ja maakondlike arenduskeskuste vahelise koostöö tingimused. |
|
76 |
4.6. Tööstusalades elektritootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm |
Eesmärk |
Projektikonkursi väljakuulutamine tööstusaladel energiatootmise hoogustamiseks |
|
78 |
4.7. Energiasalvestuse pilootprogramm |
Eesmärk |
Energiasalvestuse pilootprogrammi projektikonkursi väljakuulutamine |
|
82 |
5.1. Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu |
Eesmärk |
Transpordi ja liikuvuse arengukava (2021–2035) keskkonnasõbraliku ja säästliku transpordi arendamise rakendusplaani vastuvõtmine |
|
92 |
5.5. KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse |
Eesmärk |
Konkurss toetuse saamiseks |
|
95 |
6.1. Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine |
Eesmärk |
Tervishoiutöötajate nappuse leevendamise strateegilise raamistiku heakskiitmine |
|
96 |
6.1. Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine |
Eesmärk |
Tervishoiuteenuste korraldamise seadust käsitleva tervise- ja tööministri käskkirja jõustumine, et parandada arstide, õdede ja proviisorite kulude hüvitamise süsteemi. |
|
108 |
6.3. Tervishoiu esmatasandi tugevdamine |
Eesmärk |
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuste jõustumine |
|
109 |
6.4. E-tervise valitsemisraamistiku uuendamine |
Eesmärk |
E-tervise valitsemisraamistiku ja selle rakenduskava heakskiitmine |
|
116 |
6.7. Töötuskindlustushüvitise kestuse pikendamine |
Eesmärk |
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine |
|
118 |
6.8. Pikaajaline hooldus |
Eesmärk |
Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise tegevuskava |
|
122 |
6.9. Soolise palgalõhe vähendamine |
Eesmärk |
Digitaalne soolise palgalõhe töövahend |
|
Osamakse summa |
145 394 882 eurot |
Neljas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
2 |
1.1. Ettevõtete digipööre |
Siht |
Toetuste määramine |
|
12 |
1.4. Oskuste reform ettevõtete digipöördeks |
Siht |
Koolitustele registreerumine |
|
14 |
1.4. Oskuste reform ettevõtete digipöördeks |
Siht |
Oskuste täiendamise ja ümberõppe uute moodulite arv |
|
17 |
1.5.1. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel |
Eesmärk |
Uuringute tellimine |
|
26 |
2.2. Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks |
Siht |
Oskuste täiendamise ja ümberõppemoodulite arv |
|
29 |
2.3. Rohetehnoloogiate arendusprogrammid |
Eesmärk |
Rohetehnoloogiate arendusprogrammi käivitamine |
|
35 |
2.5. Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt |
Siht |
Projektikonkursi tulemusel sõlmitud lepingute arv |
|
55 |
3.5. Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek |
Siht |
Riikliku privaatpilvetaristu kasutuselevõtt avaliku sektori asutuste poolt |
|
56 |
3.5. Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek |
Eesmärk |
Pilvetaristu laiendamine andmesaatkonnale |
|
61 |
3.8. Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine |
Siht |
Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrgu kasutuselevõtt uutes kohtades |
|
91 |
5.4. Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine |
Siht |
Uus trammiliin toimib |
|
97 |
6.1. Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine |
Siht |
Vastuvõtt õenduse erialale |
|
100 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Eesmärk |
Põhja-Eesti meditsiinilinnaku kaevetööde-, veevarustus- ja elektrivarustuslepingu ning raudbetoonelementide hankimise lepingu allkirjastamine |
|
101 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Eesmärk |
Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehituslepingu allkirjastamine |
|
110 |
6.5. Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine |
Eesmärk |
Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomise lepingute sõlmimine |
|
121 |
6.9. Soolise palgalõhe vähendamine |
Eesmärk |
Heaolu arengukava (2023–2030) vastuvõtmine valitsuses |
|
123 |
6.9. Soolise palgalõhe vähendamine |
Eesmärk |
Digitaalne soolise palgalõhe töövahend |
|
Osamakse summa |
145 394 882 eurot |
Viies osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
4 |
1.2. E-ehituse arendamine |
Eesmärk |
Ehitusalase digitehnoloogia kasutamise rahvusvaheliste standardite ja parimate tavade juurutamine |
|
8 |
1.3. E-veoselehe teenuse arendamine |
Siht |
E-veoselehe (eCMR) liidese arendustööd |
|
15 |
1.4. Oskuste reform ettevõtete digipöördeks |
Siht |
IKT-spetsialistide kvalifikatsioonistandardite läbivaatamine. |
|
39 |
2.6. Rohefond |
Siht |
Riskikapitalifondidesse tehtud investeeringute või ettevõtetesse tehtud omakapitaliinvesteeringute maht |
|
42 |
2.7. Tingimuste ja võimaluste loomine taastuvenergial põhinevate rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuks |
Eesmärk |
Tehnoloogiad ja seadmed terviklike rohevesiniku väärtusahelate loomiseks |
|
57 |
3.5. Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek |
Siht |
Elutähtsate süsteemide üleviimine pilvelahendusega andmesaatkonda |
|
58 |
3.5. Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek |
Siht |
Riigiasutuste infosüsteemide keskne turvatestimine |
|
59 |
3.6. Rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegilise analüüsi uuele tasemele viimine Eestis |
Eesmärk |
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatuse ning muude strateegilise analüüsi keskuse jaoks vajalike seadusandlike, halduslike ja lepinguliste muudatuste jõustumine |
|
64 |
4.1. Energiatõhustamise soodustamine |
Eesmärk |
Kasutusele on võetud digitaalsed vahendid, millega hõlbustada juurdepääsu rekonstrueerimist käsitlevale teabele, sealhulgas visualiseerida rekonstrueerimise tulemusi ja hinnata rekonstrueerimiskulusid. |
|
66 |
4.2. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine |
Siht |
Suurema energiatõhususega eluruumid |
|
69 |
4.3. Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine |
Siht |
Suurema energiatõhususega eluruumid |
|
72 |
4.4. Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine |
Eesmärk |
Asjaomaste esmaste ja/või teiseste õigusaktide jõustumine ja juhendmaterjalide avaldamine, et leevendada taastuvenergia tootmisseadmete ja energiasalvestusseadmete rajamise tõkkeid. |
|
85 |
5.2. Läänesuunalise Tallinna-Rohuküla raudteeliini uue lõigu rajamine |
Siht |
Uue raudtee väljaehitamine (liiklusvalmis) |
|
87 |
5.3. Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali ehitamine Tallinnasse |
Eesmärk |
Terminalihoone aluse tunneli lõpuleviimine |
|
94 |
6.1. Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine |
Eesmärk |
Haiglavõrgu arengukava käsitleva valitsuse määruse jõustumine |
|
102 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Siht |
10 % ehituslepingu mahust on lõpule viidud. |
|
111 |
6.5. Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine |
Siht |
Helikopterite vastuvõtmine |
|
119 |
6.8. Pikaajaline hooldus |
Eesmärk |
Sotsiaalkaitseministri käskkirja jõustumine |
|
120 |
6.8. Pikaajaline hooldus |
Eesmärk |
Suure hooldusvajadusega laste toetussüsteemi parandamist käsitlevate seadusemuudatuste jõustumine |
|
Osamakse summa |
145 394 882 eurot |
Kuues osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
3 |
1.1. Ettevõtete digipööre |
Siht |
Toetuste määramine |
|
5 |
1.2. E-ehituse arendamine |
Eesmärk |
Avalike teenuste kättesaadavus e-ehituse platvormil |
|
6 |
1.2. E-ehituse arendamine |
Siht |
Arendus- ja prototüüpimisprojektide lõpuleviimine |
|
9 |
1.3. E-veoselehe teenuse arendamine |
Siht |
Lõpetatud projektide arv kokku |
|
33 |
2.4. Tootmisettevõtete ärimudelite ajakohastamine |
Siht |
Toetatud projektide arv |
|
45 |
3.1. Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine |
Siht |
Andmekvaliteedi parandamise projektide lõpuleviimine |
|
46 |
3.1. Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine |
Siht |
Andmekogumite avaldamine riiklikus avaandmete teabeväravas |
|
48 |
3.2. Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine |
Siht |
Eraisikute sündmusteenuste ja/või etteaimavate teenuste käivitamine |
|
50 |
3.3. Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine |
Siht |
Ärisündmustel põhinevate teenuste ja digivärava rakendamisele kaasa aitavate IT-arenduste kasutuselevõtt |
|
52 |
3.4. #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem) |
Siht |
Bürokrati virtuaalassistendi kasutuselevõtt digitaalseid avalikke teenuseid pakkuvates teeninduskeskkondades |
|
53 |
3.4. #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem) |
Siht |
Juurdepääs digitaalsetele avalikele teenustele virtuaalassistendi platvormi kaudu |
|
62 |
3.8. Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine |
Siht |
Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrgu kasutuselevõtt uutes kohtades |
|
73 |
4.4. Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine |
Eesmärk |
Energiamajanduse arengukava vastuvõtmine valitsuses |
|
93 |
5.5. KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse |
Siht |
Jalgratta- ja/või jalgteede taristu on valmis. |
|
103 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Siht |
50 % ehituslepingu mahust on lõpule viidud. |
|
104 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Eesmärk |
Põhja-Eesti meditsiinilinnakusse seadmete paigaldamise lepingu allkirjastamine, et haiglakompleks saaks tegevust alustada |
|
115 |
6.6. Tööturumeetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks |
Siht |
Meetmes „Minu esimene töökoht“ osalevate noorte arv |
|
Osamakse summa |
145 394 882 eurot |
Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
10 |
1.3. E-veoselehe teenuse arendamine |
Eesmärk |
E-veoselehtede väljatöötamise ja kasutuselevõtu järelhindamine |
|
13 |
1.4. Oskuste reform ettevõtete digipöördeks |
Siht |
Koolituste lõpuleviimine |
|
18 |
1.5.1. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel |
Siht |
Riigi- ja regioonipõhiste ekspordistrateegiate arv |
|
20 |
1.5.2. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel - Innovaatilised ettevõtluskeskused peamistel eksporditurgudel |
Siht |
Avatud ettevõtluskeskuste arv |
|
22 |
1.5.3. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel - Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad |
Siht |
Globaalsete löögirühmade lähetuste arv ja nende suurürituste arv, kus Eesti on virtuaallavade kaudu esindatud |
|
27 |
2.2. Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks |
Siht |
Oskuste täiendamise ja ümberõppeprogrammides osalevad inimesed |
|
30 |
2.3. Rohetehnoloogiate arendusprogrammid |
Siht |
Rohetehnoloogiate arendusprogrammi kaudu toetatavate klastrite arv |
|
31 |
2.3. Rohetehnoloogiate arendusprogrammid |
Siht |
Rohetehnoloogiate arendusprogrammi kaudu toetust ja erainvesteeringuid saanud idufirmade arv |
|
36 |
2.5. Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt |
Siht |
Lõpetatud projektide arv |
|
40 |
2.6. Rohefond |
Siht |
Riskikapitalifondidesse tehtud investeeringute või ettevõtetesse tehtud omakapitaliinvesteeringute maht |
|
43 |
2.7. Tingimuste ja võimaluste loomine taastuvenergial põhinevate rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuks |
Siht |
Taastuvatel energiaallikatel põhinevatele rohevesiniku tehnoloogiatele eraldatud toetused moodustavad vähemalt 49,49 miljonit eurot |
|
60 |
3.7. Rahapesu ja terrorismi rahastamise reaalaja strateegilise analüüsi süsteem |
Eesmärk |
Strateegilise analüüsi keskuse jaoks uue reaalajas kasutatava IKT analüüsisüsteemi väljatöötamine ja selle üleandmine rahapesu andmebüroole |
|
67 |
4.2. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine |
Siht |
Kasvuhoonegaaside heite hinnanguline vähenemine aastas |
|
75 |
4.5. Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks |
Siht |
Täiendav taastuvenergia liitumisvõimsus, mis on loodud investeeringutega ülekandevõrku. |
|
77 |
4.6. Tööstusalades elektritootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm |
Siht |
Tööstusaladel või nende läheduses toimuva taastuvenergia tootmise jaoks on elektrivõrgus loodud täiendav liitumisvõimsus. |
|
79 |
4.7. Energiasalvestuse pilootprogramm |
Siht |
Investeeringutoetusest tulenev täiendav soojussalvestusvõimsus |
|
80 |
4.7. Energiasalvestuse pilootprogramm |
Siht |
Investeeringutoetusest tulenev täiendav elektrisalvestusvõimsus |
|
83 |
5.1. Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu |
Eesmärk |
Transpordi ja liikuvuse arengukava (2021–2035) rakendamine |
|
88 |
5.3. Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali ehitamine Tallinnasse |
Eesmärk |
Uue raudteejaama valmimine |
|
98 |
6.1. Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine |
Eesmärk |
Jõustub ministri määrus, millega muudetakse sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahelist lepingut arstide nappuse kohta teatavatel erialadel. |
|
105 |
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine |
Eesmärk |
Ehitustööde lõpuleviimine |
|
112 |
6.5. Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine |
Siht |
Ehitatud või laiendatud lennubaaside valmimine |
|
Osamakse summa |
96 929 921 eurot |
3. JAGU: TÄIENDAV KORD
1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord
Eesti taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.
Taaste- ja vastupidavuskava üldise koordineerimise, järelevalve ja rakendamise tagavad rahandusministeerium juhtiva ministeeriumina ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Riigi Tugiteenistuse Keskus tegutseb korraldusasutusena. Järelevalve ja hindamisega seotud ülesandeid täidab rahandusministeeriumi riigieelarve osakond koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega.
Valdkondlikud ministeeriumid ja asutused täidavad neile taastekava rakendamisel määratud kohustusi. Ministeeriumite talitused toetavad nende pädevusse kuuluvate projektide edenemise järelevalvet ning teevad tihedat koostööd Riigi Tugiteenuste Keskusega ja rahandusministeeriumiga. Et registreerida kõik kava rakendamise ja järelevalvega seotud andmed, kasutatakse olemasolevat struktuurifondide operatiivsüsteemi (SFOS).
Auditeerimisasutusena tegutseb rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond, mis auditeerib loodud juhtimis- ja kontrollisüsteeme korrapäraselt. Samuti koostab see kokkuvõtte maksetaotlustega seoses tehtud audititest. Auditeerimisasutus haldab ka pettusevastase koordineerimise talitust.
Kõik riiklikud ja välised allikad kantakse koos valdkondlike programmide eelarvesse, mis võimaldab teostada läbipaistvat järelevalvet valdkondliku rahastamise üle ning teha kindlaks riskid ja vältida topeltrahastamist.
2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord
Riigi Tugiteenuste Keskus kui korraldusasutus vastutab Euroopa Komisjonile maksetaotluste esitamise eest ja koostab vahendite haldamise kinnituse, millega tõendab, et vahendeid on kasutatud ettenähtud otstarbel, teave on täielik, täpne ja usaldusväärne ning kontrollisüsteem annab vajaliku kindluse. Lisaks tagab järelevalve ja hindamise ka rahandusministeerium koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega.
Kava rakendamise ja järelevalvega seotud andmeid säilitatakse olemasolevas ühtses infosüsteemis – struktuurifondide operatiivsüsteemis (SFOS). Struktuurifondide operatiivsüsteemi on kohandatud vastavaks andmete kogumist, eduaruandeid ja maksetaotlusi käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruses (EL) 2021/241, sealhulgas selleks, et koguda näitajaid ja muud teavet, mis on vajalik eesmärkide ja sihtide saavutamise tõendamiseks ja nende kohta aru andmiseks. Struktuurifondide operatiivsüsteemi kasutavad kõik taastekava rakendamises osalejad. Struktuurifondide operatiivsüsteemis sisalduvat teavet taastekava edenemise ja tulemuste kohta, samuti tuvastatud puuduste ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta ajakohastatakse pidevalt.
Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Eesti pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud eesmärkide ja sihtide täitmist komisjonile asjakohaselt põhjendatud taotluse, et rahaline toetus välja makstaks. Eesti tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis kinnitavad maksetaotluses esitatud põhjendusi, nii maksetaotlusele määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõike 3 kohase hinnangu andmiseks kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.
- (1) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
- (2) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
- (3) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
- (4) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
- (5) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
- (6) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
- (7) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
- (8) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
- (9) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
- (10) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
-
(11)
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
- (12) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
- (13) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
- (14) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
- (15) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
- (16) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
- (17) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
- (18) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
- (19) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
- (20) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
- (21) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
- (22) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
- (23) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
- (24) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
All