Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52021PC0624

    Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

    COM/2021/624 final

    Date of document:
    04/10/2021
    Date of dispatch:
    04/10/2021; Edastatud nõukogule
    Date of dispatch:
    04/10/2021; Edastatud parlamendile
    Date of end of validity:
    No end date
    Author:
    Euroopa Komisjon, Peasekretariaat
    Responsible body:
    SG
    Form:
    Ettepanek võtta vastu rakendusotsus
    Treaty:
    Euroopa Liidu toimimise leping
    Legal basis:
    Link
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Instruments cited:
    Related document(s):

    Brüssel,4.10.2021

    COM(2021) 624 final

    2021/0317(NLE)

    Ettepanek:

    NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

    Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

    {SWD(2021) 284 final}


    2021/0317 (NLE)

    Ettepanek:

    NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

    Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 20,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

    ning arvestades järgmist:

    (1)COVID-19 puhangul on olnud häiriv mõju Soome majandusele. 2019. aastal oli Soome sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta 139 % liidu keskmisest. Komisjoni 2021. aasta suvise prognoosi kohaselt vähenes Soome reaalne SKP 2020. aastal 2,8 % ja peaks aastatel 2020 ja 2021 vähenema kumulatiivselt 0,1 %. Keskpikas perspektiivis majanduslikke näitajaid mõjutavad pikaajalised aspektid on näiteks aeglane tootlikkuse kasv, roheülemineku ning teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalikud suured investeeringud, kodumajapidamiste suurenev võlakoormus ning sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi tulemuslikkus.

    (2)9. juulil 2019 ja 20. juulil 2020 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Soomele soovitused. Täpsemalt soovitas nõukogu Soomel parandada sotsiaal- ja tervishoiuteenuse kulutõhusust ja võrdset kättesaadavust, kõrvaldada tervishoiutöötajate nappus, parandada töötamise stiimuleid, suurendada oskusi ja aktiivset kaasamist, toetada tööhõivet ja aktiivset tööturupoliitikat, keskenduda investeerimispoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile, rohe- ja digipöördele, tugevdada kodumajapidamiste võlakoormuse jälgimist ning tagada rahapesuvastase raamistiku tulemuslik järelevalve ja nõuete täitmise tagamine. Olles hinnanud nende riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi „kava“) esitamise ajal, leiab komisjon, et soovitused võtta kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausliga kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida pandeemiale, toetada majandust ja tagada selle taastumine, on täielikult rakendatud. Märkimisväärseid edusamme on tehtud seoses soovitusega võtta meetmeid, et tagada reaalmajanduse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate likviidsus.

    (3)Nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta soovitati euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas kavade kaudu, et muu hulgas tagada majanduse taastumist toetav poliitiline kurss ning veelgi parandada lähenemist ja vastupidavust ning suurendada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Samuti soovitati nõukogu soovituses euroala liikmesriikidel tugevdada riiklikke institutsioonilisi raamistikke, tagada makromajanduslik finantsstabiilsus, viia lõpule majandus- ja rahaliidu loomine ning tugevdada euro rahvusvahelist positsiooni.

    (4)27. mail 2021 esitas Soome vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku kava. See esitati pärast konsultatsioone, mis viidi läbi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas riikliku õigusraamistikuga. Riiklik vastutus kavade eest on aluseks nende edukale rakendamisele ja kestvale mõjule riiklikul tasandil ning usaldusväärsusele Euroopa tasandil. Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 kohaselt on komisjon hinnanud kava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega.

    (5)Kavadega tuleks püüda saavutada määrusega (EL) 2021/241 loodud taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi „rahastu“) ning nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 2 loodud Euroopa Liidu taasterahastu üldeesmärke, et toetada taastumist COVID-19 kriisi järel. Nende abil tuleks edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuut sammast.

    (6)Liikmesriikide kavade rakendamine kujutab endast ühist jõupingutust, mis hõlmab reforme ja investeeringuid kogu liidu ulatuses. Tänu nende kooskõlastatud ja üheaegsele rakendamisele ning piiriüleste ja mitut riiki hõlmavate projektide rakendamisele tugevdavad need reformid ja investeeringud üksteist vastastikku ning tekitavat positiivset ülekanduvat mõju kogu liidus. Seega tuleneb ligikaudu kolmandik rahastu mõjust liikmesriikide majanduskasvule ja töökohtade loomisele teiste liikmesriikide tegevuse ülekanduvast mõjust.

    Kuue samba rakendamist hõlbustavad tasakaalustatud lahendused

    (7)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile a ja V lisa kriteeriumile 2.1 sisaldab kava suures ulatuses (hinne A) liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad kaasa kõigi kuue kõnealuse määruse artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust.

    (8)Kava hõlmab meetmeid, mis toetavad kõiki kuut sammast, kusjuures märkimisväärne hulk kava komponente toetab samal ajal mitut sammast. Selline lähenemisviis aitab tagada, et iga sammast käsitletakse mitmekülgselt ja sidusalt. Võttes arvesse Soomele iseloomulikke probleeme, keskendumist rohepöördele ning arukale, kestlikule ja kaasavale majanduskasvule ning üldist rõhuasetust sammaste kaupa, esitatakse kavas üldiselt mitmekülgne ja piisavalt hästi tasakaalustatud vastus majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale.

    (9)Rohepöörde samba puhul panustavad suur osa kava meetmetest Soome eesmärki saavutada CO2-neutraalsus 2035. aastaks. Need meetmed hõlmavad eelkõige reforme ja investeeringuid, mis edendavad taastuvenergia osakaalu energiaallikate jaotuses, vähendavad tööstuse süsinikuheidet, vähendavad avaliku ja erasektori hoonete heiteid ning edendavad vähese heitega transpordiliike.

    (10)Aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks esitatakse kavas meetmed, millega suurendatakse tööhõive määra, meelitatakse ligi rahvusvahelisi talente ja suurendatakse tootlikkust. Negatiivsete majandusšokkide leevendamiseks ja kriisile paremini reageerimiseks sisaldab kava meetmeid, millega lahendatakse sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi kulutõhususe ja võrdse kättesaadavuse pikaajalised probleemid. Kava hõlmab täielikult digipöörde sammast ja selle eri mõõtmeid ning mitu komponenti käsitleb otseselt või kaudselt digipööret. Kuigi Soome on digivaldkonnas maailmas juhtival kohal, kõrvaldab kava eeldatavasti digitaristus veel esinevad vajakajäämised, täiustades ja laiendades kiireid lairibavõrke. Lisaks sellele toetavad reformid ja investeeringud eeldatavasti ettevõtete ja avaliku sektori üleminekut digitehnoloogiale, sh sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas, et suurendada digioskusi, edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni digitehnoloogia valdkonnas, toetada küber- ja infoturbe arendamist ning investeerida raudteeteenuste digitehnoloogiale üleminekusse.

    (11)Kava panustab eeldatavasti positiivselt ühtekuuluvusse ja lähenemisse, kõrvaldades praegused piirkondlikud erinevused avaliku sektori teenuste osutamises ning olemasolevad lüngad lairibajuurdepääsus. Järgmise põlvkonna poliitika puhul on reformide ja investeeringute eesmärk toetada jätkuõpet, sh paremini integreeritud digiplatvormide ja internetipõhiste teenuste abil, ning suurendada kõrghariduse õppekohtade arvu sektorites, kus on tööjõupuudus.

    Kõigi või suure osa riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleemide lahendamine

    (12)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 peaks kava aitama eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki või suurt osa probleemidest (hinne A), mis on kindlaks tehtud Soomele esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud.

    (13)Kava sisaldab ulatuslikku komplekti üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad tõhusalt lahendada kõiki või suurt osa majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest, mida on käsitletud riigipõhistes soovitustes, mille nõukogu esitas Soomele Euroopa poolaasta raames 2019. ja 2020. aastal, seda eelkõige oskuste, aktiivse kaasamise, töötutele ja mitteaktiivsetele hästi integreeritud teenuste pakkumise, teadusuuringute ja innovatsiooni, vähese CO2 heite ja energiasüsteemi ümberkujundamise ning kodumajapidamiste võlakoormuse jälgimise valdkonnas. Kava reformide ja investeeringute eesmärk on samuti panustada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kulutõhususse ja võrdsesse kättesaadavusse. Lisaks sellele on kaasatud rahapesuvastase raamistiku tulemusliku järelevalve tugevdamise ja nõuete täitmise tagamise meetmed.

    (14)Kava sisaldab mitut sihipärast reformi ja investeeringut, mis toetavad tööhõivet ja suurendavad tööhõive määra, täiustades töötutele ja mitteaktiivsetele osutatavaid integreeritud teenuseid ning aktiivset tööturupoliitikat, mis keskendub konkreetselt noortele ja osalise töövõimega isikutele. Lisatud on meetmed, et parandada tööturul vajaminevaid oskusi, eelkõige digi- ja rohepöörde kontekstis, sh väheste oskustega alaesindatud rühmades.

    (15)Kava panustab eeldatavasti sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vastupanuvõimesse. Struktuurireform, millega lahendatakse sotsiaal- ja tervishoiureformi raames hooldusgarantii küsimus, ning märkimisväärsed investeeringud parandavad eeldatavasti sotsiaal- ja tervishoiuteenuste võrdset kättesaadavust ja kulutõhusust. Keskendutakse peamiselt tervishoiu muutuvatele mustritele, uute, eelkõige digitaalsete lahenduste pakkumisele, probleemide varasele kindlakstegemisele ning madala läve sotsiaal- ja tervishoiuteenuste väljatöötamisele. Sellega kaasnevad meetmed, mille eesmärk on parandada kulutõhusust sihipärase digitehnoloogiale ülemineku (sh suurem andmete kättesaadavus ja tõenditel põhinevad otsused) ning e-tervise lahenduste kasutamise teel. Samuti on kava eesmärk suurendada kõrghariduse õppekohtade arvu tööjõupuudusega sektorites. See aitab eeldatavasti kõrvaldada tervishoiutöötajate nappuse keskpikas perspektiivis.

    (16)Kava keskendub suurel määral investeeringutele teadusuuringutesse ja innovatsiooni, rohe- ja digipöördesse, vähesele CO2 heitele üleminekusse ja energiasüsteemi ümberkujundamisse ning kestlikusse ja tõhusasse taristusse. Toetuskavade eesmärk on suurendada investeeringuid uutesse puhta energia tehnoloogiatesse, vähese CO2 heitega ja heiteta sõidukite kasutuselevõtu edendamisse ning tööstuse CO2 heite vähendamisse. Sihipärased meetmed toetavad investeeringuid digivaldkonda, sh digitaristusse, mikroelektroonikasse, 6Gsse, tehisintellekti ja kvantarvutusse.

    (17)Soovitusi, mis on seotud eelarvepoliitika meetmeid kasutades pandeemiale viivitamata reageerimisega, võib pidada Soome kava kohaldamisalast välja jäänuks, kuigi aastatel 2020 ja 2021 on Soome reageerinud vajadusele toetada majandust viivitamata eelarvevahenditega üldiselt asjakohaselt ja piisavalt, kooskõlas üldise vabastusklausli sätetega. Lisaks ei ole soovitus teha 2020. aastal piisavalt edusamme keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks enam asjakohane, seda nii vastava eelarveperioodi lõppemise kui ka stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli rakendamise tõttu 2020. aasta märtsis COVID-19 kriisi kontekstis.

    Majanduse kasvupotentsiaali tugevdamine, uute töökohtade loomine ning majandusliku, sotsiaalse ja institutsioonilise vastupidavuse suurendamine

    (18)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa kriteeriumile 2.3 aitab kava eeldatavasti mõjusalt (hinne A) tugevdada Soome majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsioonilist vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

    (19)Komisjoni talituste simulatsioonid näitavad, et kava abil on võimalik koos Euroopa Liidu taasterahastu ülejäänud meetmetega suurendada Soome SKPd 2026. aastaks 0,4–0,6 %, võtmata arvesse struktuurireformide võimalikku positiivset mõju, mis võib olla märkimisväärne. Kava sisaldab märkimisväärses koguses reforme ja investeeringuid, mis eeldatavasti edendavad arukat ja kestlikku majanduskasvu kooskõlas Euroopa tööstusstrateegiaga, toetavad rohe- ja digipööret ning kõrvaldavad kriisi mõju, suurendades samal ajal Soome konkurentsivõimet ja majanduskasvu potentsiaali. Meetmed aitavad eeldatavasti lahendada oskustöötajate nappuse, vähendada struktuurset tööpuudust ning toetada erasektori investeeringuid ja VKEde kasvu. Kava märkimisväärne rõhuasetus digitehnoloogiale üleminekule peaks suurendama tootlikkuse kasvu ja investeeringuid innovatsiooni.

    (20)Kava aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, sh soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, tööhõive aktiivse toetamise, puuetega inimeste kaasamise ning hariduse, koolituse ja elukestva õppe põhimõtteid, ning muid ELi algatusi, näiteks ELi oskuste tegevuskava, ELi juhtalgatust „Ümberõpe ja oskuste täiendamine“, nõukogu soovitust kutsehariduse ja -õppe kohta, oskuste täiendamise meetmeid ning soovitust toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete kohta. Kava on kooskõlas noortegarantiiga. Eelkõige aitab ette nähtud toetus noortele suunatud integreeritud tööhõive-, tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenustele eeldatavasti vältida noorte sotsiaalset tõrjutust ning parandab nende võimalusi tööd saada.

    (21)Samuti on kava eesmärk vähendada COVID‑19 pandeemia tõttu toimunud hoolekandeteenuste kuhjumist ning parandada sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, tugevdades seeläbi institutsioonide vastupanuvõimet, vähendades haavatavust šokkide suhtes ning aidates rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast.

    (22)Kava panustab eeldatavasti positiivselt ühtekuuluvusse ja lähenemisse, lahendades praegused piirkondlikud probleemid teenuste osutamises. Parem ühtekuuluvus saavutatakse peamiselt tänu rohkem integreeritud avalikele tööturuasutustele, integreeritud töövõime ja vaimse tervise teenuste laiendamisele uutesse piirkondadesse ning integreeritud noorteteenuste ühtse kontaktpunti tugevdamisele omavalitsustes.

    Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

    (23)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa kriteeriumile 2.4 tagatakse kavaga eeldatavasti, et ükski kavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta oluliselt (hinne A) keskkonnaeesmärkide saavutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 3 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).

    (24)Kavaga tagatakse, et ükski selles ette nähtud reform ega investeering ei kahjusta oluliselt ühtegi kuuest määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 kindlaks määratud keskkonnaeesmärgist, milleks on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Soome esitas põhjendused kooskõlas põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ käsitlevate Euroopa Komisjoni tehniliste suunistega (2021/C 58/01) kõigi kavas sisalduvate meetmete kohta. Soome on vajaduse korral pakkunud välja leevendusmeetmed või lisanud meetmete kujundamisse konkreetsed elemendid, mis aitavad vältida olulist kahju ning mida tuleb järgida asjakohaste eesmärkide saavutamisel.

    (25)Erilist tähelepanu on pööratud meetmetele, mille mõju keskkonnaeesmärkidele nõuab hoolikat kontrolli. Soome kava sisaldab mitut ulatuslikku investeerimiskava, mille puhul ei ole enne rakendusetappi võimalik kindlaks teha põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist. See kehtib eelkõige strateegiliste toetuskavade puhul, mis hõlmavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi rajatisi, ning muude ulatuslike toetuskavade puhul, sh investeeringud energiataristusse, toetus vesinikule ning süsiniku kogumisele ja kasutamisele ning investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni rohepöörde toetamiseks. Tulevaste projektikonkursside kõlblikkuskriteeriumide alusel tuleks keelata kahjulik tegevus ja nõuda, et valituks saab osutuda ainult ELi ja riiklikele keskkonnaõigusaktidele vastav tegevus. Nõue kontrollida investeeringute puhul põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist peaks olema siduv iga projektikonkursi algatamise ajal seatud eesmärgi abil.

    Panus rohepöördesse, sealhulgas elurikkuse toetamisse

    (26)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa kriteeriumile 2.5 sisaldab kava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 50,1 % kava kogueraldisest, arvutatuna kooskõlas kõnealuse määruse VI lisas märgitud metoodikaga. Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 17 on kava kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas 2021–2030 sisalduva teabega.

    (27)Reformid ja investeeringud aitavad eeldatavasti märkimisväärselt kaasa Soome CO2 heite vähendamise ja energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärkide saavutamisele, nagu on määratud kindlaks riiklikus energia- ja kliimakavas 2030, aidates seeläbi saavutada liidu kliimaeesmärki. Märkimisväärne osa kavas sisalduvaid meetmeid aitavad saavutada kliimaeesmärki ning suur osa meetmetest panustavad ka keskkonnaeesmärki, sh elurikkuse säilitamisse. Lisaks sellele võivad osa meetmetest, mis aitavad leevendada kliimamuutusi, tulla kasuks ka elurikkuse säilitamisele, kuna kliimamuutus on üks elurikkusele avalduvatest peamistest ohtudest. Nende meetmete rakendamine avaldab eeldatavasti püsivat mõju, eelkõige panustades rohepöördesse, elurikkuse suurendamisse ja keskkonnakaitsesse.

    (28)Kliimaeesmärke toetavatest meetmetest moodustavad suure osa investeeringud taastuvenergiatehnoloogiasse. Muud olulised meetmed, mis toetavad kliima- ja keskkonnaeesmärke, seisnevad investeeringutes tööstuse CO2 heite vähendamisse, hoonete ja transpordisektori heite vähendamisse ning ringlussevõtu ja korduskasutuse määra suurendamisse. Kava sisaldab ka teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate investeeringute paketti rohepöörde toetamiseks.

    Panus digipöördesse

    (29)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa kriteeriumile 2.6 sisaldab kava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Digieesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 27,0 % kava kogueraldisest, arvutatuna kooskõlas kõnealuse määruse VII lisas märgitud metoodikaga.

    (30)Kava meetmed aitavad lahendada Soome probleeme digipöörde valdkonnas. Täpsemalt esineb vajakajäämisi maapiirkondade digitaalses taristus, kuigi üldiselt on Soome digitaalne ühendatus heal tasemel. Toetus kiirele lairibaühendusele peaks aitama parandada juurdepääsu kiiretele ühendustele hõreda asustusega alades, mis suurendab tootlikkust ja aitab säilitada majandustegevust neis piirkondades. Kava sisaldab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori oskustöötajate nappuse vähendamiseks (hoolimata Soome elanikkonna üldiselt kõrgest digioskuste tasemest) meetmeid, millega suurendatakse vabade õppekohtade arvu IKT sektoriga seotud valdkondades ja reformitakse jätkuõppe raamistikku ning toetatakse digioskuste edendamist.

    (31)Kava reformid ja investeeringud aitavad eeldatavasti kaasa Soome digipöördele mitmes valdkonnas, toetades ettevõtete, eelkõige VKEde, ning avaliku sektori üleminekut digitehnoloogiale, edendades küber- ja infoturvet ning toetades teadusuuringuid ja innovatsiooni peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate, sh pooljuhtide, tehisintellekti ja 6G valdkonnas. Üleminekut digitehnoloogiale käsitletakse samuti valdkonnaülese teemana, kasutades muude meetmete raames digilahendusi, et aidata saavutada kliima- ja keskkonnaeesmärke, sh minnes digitehnoloogiale üle transpordisektoris ja energiataristu puhul. Samuti asetatakse suurt rõhku digitaalsetele terviselahendustele, alates andmeanalüüsi kasutamisest diagnostika parandamiseks kuni e-tervisesse tehtavate investeeringuteni, mille eesmärk on tagada ravi järjepidevus.

    Püsiv mõju

    (32)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa kriteeriumile 2.7 on kaval eeldatavasti Soomele suures ulatuses (hinne A) püsiv mõju.

    (33)Kavas sisalduvate meetmete rakendamise tulemusena tehakse avalikus halduses eeldatavasti struktuurseid muudatusi, mis peaksid parandama selle tulemuslikkust ja tõhusust. Energia maksustamise reform aitab eeldatavasti muuta Soome maksupoliitika struktuurselt keskkonnasõbralikumaks. Aktiivse tööturupoliitika reformid kooskõlas tööturuasutuste nn Põhjamaade mudeliga peaksid aitama suurendada tööjõudu ja parandada tööotsijate ja alaesindatud rühmade töölesobivust tööturul. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reform suurendab eeldatavasti Soome vastupanuvõimet pikas perspektiivis.

    (34)Kavasse lisatud suur rohepöörde investeerimistoetus peaks veelgi edendama uusi ja innovatiivseid vähese CO2 heitega majanduslahendusi. See peaks kiirendama majanduskasvu tekkivates sektorites ja looma uusi majanduskasvu võimalusi. Kava rõhuasetus digitehnoloogiale üleminekusse tehtavatele investeeringutele mitmes sektoris suurendab eeldatavasti pikas perspektiivis tootlikkust. Kava püsivat mõju saab samuti suurendada kava ja muude programmide koosmõju abil, sh programmid, mida rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, eelkõige lahendades sisulisel viisil territoriaalseid probleeme ja edendades tasakaalustatud arengut.

    Seire ja elluviimine

    (35)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa kriteeriumile 2.8 on kavas pakutud tegevuskord piisav (hinne A), et tagada kava, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tõhus seire ja elluviimine.

    (36)Kava elluviimise ja seire koordineerimise eest vastutab Soome Vabariigi rahandusministeerium. Sellel on kava elluviimiseks, edusammude seireks ja aruandluseks selgelt määratud vastutusvaldkonnad ja nõuetekohane struktuur.

    (37)Soome kavas märgitud eesmärgid ja sihid on selged ja realistlikud ning eesmärkide ja sihtide täitmise hindamiseks kavandatud näitajad on asjakohased, aktsepteeritavad ja usaldusväärsed. Need on piisavalt selged ja põhjalikud selleks, et nende täitmist oleks võimalik jälgida ja kontrollida. Lisaks sellele võimaldab eesmärkide ja sihtide järjestus nõuetekohaselt jälgida kava eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja koostada maksete ajakava. Eesmärgid ja sihid on samuti asjakohased juba rakendatud meetmete jaoks, mis on määruse (EL) 2021/241 artikli 17 lõike 2 alusel rahastamiskõlblikud. Need eesmärgid ja sihid tuleb vahemaksetaotluse põhjendamiseks aja jooksul rahuldavalt saavutada.

    (38)Liikmesriigid peaksid tagama, et rahastu kaudu antavast toetusest teavitatakse ja seda kinnitatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 34. Liikmesriigid võivad oma kavade rakendamiseks taotleda tehnilist toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 4 loodud tehnilise toe instrumendi alusel.

    Kulud

    (39)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa kriteeriumile 2.9 on kavas esitatud põhjendused kava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutasuvuse põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

    (40)Soome on esitanud kava kõigi komponentide eraldi kuluprognoosid, tuginedes investeeringute ja reformide kulude põhjendamiseks mitmele allikale. Need hõlmavad samalaadsete sektorite või samalaadsete tunnustega varasemaid projektikonkursse, samalaadsetele teenustele osutavaid hankelepinguid või samalaadseid varasemaid investeeringuid, valitsemissektori mõjuhinnanguid, akadeemilisi uuringuid ja muid väliseid viiteid, sh sektoripõhiseid investeerimisvajadusi, mille on esitanud rahvusvahelised organisatsioonid. Esitatud dokumentide põhjal peetakse kava enamike meetmete kulude arvutamise metoodikat usaldusväärseks ning on piisavalt põhjendatud hinnata nende mõistlikkust ja põhjendatust positiivselt. Kuid metoodika kohta esitatud tõendid võiksid teatavatel juhtudel olla üksikasjalikumad ja sisaldada põhjalikumaid kuluandmeid, eelkõige teatavate horisontaalsete investeerimiskavade puhul. Kava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis saavutada loodetava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

    Liidu finantshuvide kaitse

    (41)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile j ja V lisa kriteeriumile 2.10 on kavas kavandatud kord ning käesolevas otsuses sisalduvad täiendavad meetmed piisavad (hinne A), et tagada kõnealuse määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning peaksid eeldatavasti tulemuslikult vältima topeltrahastamist kõnealuse määruse alusel ja muudest liidu programmidest. See ei piira muude õigusaktide ja vahendite kohaldamist, millega edendatakse liidu õiguse järgimist ning tagatakse selle täitmine, sealhulgas korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning liidu rahaliste vahendite kaitsmiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092 5 .

    (42)Kavas kirjeldatakse nõuetekohaselt selle rakendamiseks, kontrolliks ja auditeerimiseks kasutusele võetud süsteemi. Kontrolli- ja auditisüsteem põhineb töökindlatel protsessidel ja struktuuridel. Osa struktuurist on loodud hiljuti. Rahandusministeeriumil peaks olema üldine vastutus kava rakendamise eest ja ta peaks tuginema operatiivsetes ja haldusküsimustes muudele rakendavatele ministeeriumidele ja organitele. Rahandusministeeriumi peaks toetama tehniline sekretariaat, kelle ülesanne on tagada kava rakendamise järelevalve. Rahandusministeeriumi ja muude asjaomaste ministeeriumide ülesannete jaotus on selge ning nende rollid ja vastutusvaldkonnad on nõuetekohaselt kindlaks määratud. Tuleks kehtestada eesmärk, millega nõutakse, et jõustuks riiklik õigusakt, millega kehtestatakse Soome kava rakendamise koordineerimises, seires, kontrollis ja auditeerimises osalevate organite õiguslikud volitused. Eesmärk tuleks täita enne seda, kui komisjonile esitatakse esimene maksetaotlus.

    (43)Rahandusministeerium peaks tagama määrusest (EL) 2021/241 tulenevate kontrolli- ja auditikohustuste täitmise. Kontrolli- ja auditiülesanded hõlmavad selget ja nõuetekohast ülesannete lahusust ministeeriumis. Kontrolli eest vastutavatel osalejatel on ülesannete täitmiseks õiguslikud volitused ja haldussuutlikkus. Üldiselt peetakse kontrollisüsteemi ja muud asjakohast korda, sh uue andmehoidla süsteemi loomist lõplike kasusaajate kohta andmete kogumiseks, salvestamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks piisavaks, et hoida ära, avastada ja kõrvaldada korruptsiooni, pettusi ja huvide konflikte rahastu vahendite kasutamise ajal ning vältida topeltrahastamist muudest liidu programmidest.

    (44)Eesmärgiga tuleks tagada, et kava rakendamise seireks kasutatav andmehoidla süsteem võetakse kasutusele ja seatakse töökorda enne komisjonile esimese maksetaotluse esitamist. Süsteem peaks sisaldama vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise jälgimine; b) määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punkiga d nõutud andmete kogumine, salvestamine ja neile juurdepääsu tagamine. Andmehoidla süsteemi funktsioonide kinnitamiseks tuleks koostada seda käsitlev auditiaruanne.

    Kava sidusus

    (45)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa kriteeriumile 2.11 sisaldab kava suures ulatuses (hinne A) meetmeid, millega tagatakse reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimisel sidus tegevus.

    (46)Soome kavas on esitatud terviklik ja tasakaalustatud reformide ja investeeringute pakett. Komponentide raames võetavad meetmed tugevdavad üksteist, kuna kõik komponendid hõlmavad tasakaalustatud reforme ja investeeringuid. Reformide ja investeeringute vahel on tugev seos ning meetmed tugevdavad ja täiendavad üksteist ning aitavad lahendada kindlaks tehtud probleeme. Meetmed on kooskõlas asjasse puutuvate riiklike poliitikaraamistike ja strateegiatega, näiteks valitsuse programmi ning riikliku energia- ja kliimakavaga. Komponentide raames välja pakutud meetmed ei ole üksteisega vastuolus ega kahjusta üksteise tulemuslikkust ning ei ole tehtud kindlaks ebakõlasid ega vastuolusid eri komponentide vahel.

    Võrdsus

    (47)Kava sisaldab mitmeid meetmeid, mis peaksid aitama lahendada probleeme soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste tagamise valdkonnas. Nende hulka kuuluvad tööhõive ja tööturu reformid, mille eesmärk on töötada välja paremini integreeritud teenuseid, mis on kõigile kättesaadavad ja juurdepääsetavad ning millega rahuldatakse ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sh osalise töövõimega isikute, tööleidmise raskustega inimeste ja rändajate vajadused. Haavatavatele rühmadele on tähelepanu pööratud ka sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi reformi kontekstis. Meetmed osalise töövõime valdkonnas, eelkõige vaimset heaolu toetavad meetmed, toetavad eeldatavasti soolist võrdõiguslikkust. Muude meetmete (sh digitehnoloogiale ülemineku kiirendamine ja kiire lairibaühenduse piirkondliku kättesaadavuse suurendamine) eesmärk on lihtsustada töötamist sõltumata asukohast, tänu millele on naistel ja meestel lihtsam leida tasakaal töö- ja pereelu vahel.

    Julgeolekualane enesehindamine

    (48)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punktile g on kavas märgitud, et ühenduvuse taristusse, 6G keskkondade väljatöötamisse, tehisintellekti ja kvantarvutusse ning küberturvalisuse õppustesse ja koolitustesse tehtavate investeeringute puhul tuleb iga projekti kohta koostada riskihindamise ja riskijuhtimise kava ning turvariske võetakse arvesse projekti kogu olelusringi vältel. Kavas on samuti märgitud, et projektiga seotud toodete ja teenuste puhul tagatakse küberturbe nõuete täitmine ning vajaduse korral võidakse kasutada sertifitseerimissüsteeme. Riigihankemenetluste puhul tagatakse turvanõuete järgimine ning vajaduse korral kasutatakse ettevõtete ja töötajate julgeolekukontrolli. Ühenduvusse tehtavate investeeringute puhul on kavas kirjeldatud riiklikku õigusraamistikku, milles võetakse arvesse turvaliste 5G võrkude ELi meetmepaketti. Näiteks ei tohi sidevõrkude kriitilise tähtsusega osades kasutada seadmeid, mis võivad ohustada riiklikku julgeolekut.

    Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid

    (49)Kava sisaldab meetmeid, mis võimaldavad Soome ettevõtetel osaleda võimalikes üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides mikroelektroonika ja taastuvallikatest toodetud vesiniku valdkonnas. Küberturvalisuse teadusuuringutesse tehtava investeeringu eesmärk on luua mitmekeelne platvorm küberturvalisuse oskuste arendamiseks ja õpetamiseks, mida saab kasutada kõikides liikmesriikides.

    Konsulteerimisprotsess

    (50)Selleks et suurendada riiklikku vastutust kava eest, on Soome konsulteerinud kava ettevalmistavas etapis mitmesuguste sidusrühmade ja muude huvirühmadega. Konsultatsioonid toimusid mitmes vormis, sh piirkondlikud ja temaatilised üritused, mille eesmärk oli teavitada osalejaid kava ettevalmistamisest ning küsida sidusrühmade arvamusi selle kohta, millised peaksid olema kava rahastamisprioriteedid ja sisu. Üritustele kutsuti mitmesuguseid osalejaid, sh piirkonnavolikogude, linnade, sotsiaalpartnerite, tegevusvaldkondade, äriorganisatsioonide, vabaühenduste ja haridusasutuste esindajaid.

    (51)Selleks et tagada asjaomaste osalejate omavastutus, on hädavajalik kaasata kavas sisalduvate investeeringute ja reformide tegemisse kõik asjasse puutuvad kohalikud omavalitsused ja sidusrühmad, sh sotsiaalpartnerid.

    Positiivne hinnang

    (52)Pärast seda, kui komisjon on andnud Soome kavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 sätestada käesolevas otsuses kava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb kava rakendamiseks kättesaadavaks tagastamatu rahalise toetusena.

    Rahaline toetus

    (53)Soome kava hinnanguline kogukulu on 2 094 687 000 eurot. Kuna kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning selle hinnanguline kogukulu on Soome jaoks ette nähtud maksimaalsest rahalisest toetusest suurem, peaks Soome kava jaoks eraldatav rahaline toetus olema võrdne Soome jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusummaga.

    (54)Vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 11 lõikele 2 ajakohastatakse Soome maksimaalse rahalise toetuse arvutust 30. juuniks 2022. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 23 lõikele 1 peaks Soome jaoks ette nähtud summa, mis ei ületa kõnealuse määruse artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud maksimaalset rahalist toetust, olema võimalik siduda juriidiliste kohustustega 31. detsembriks 2022. Vajaduse korral peaks nõukogu pärast maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist muutma komisjoni ettepaneku põhjal põhjendamatu viivituseta käesolevat otsust, et lisada sellesse ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, mis on arvutatud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 11 lõikega 2.

    (55)Antavat toetust rahastatakse laenust, mille komisjon võtab liidu nimel nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 6 artikli 5 alusel. Toetus tuleks maksta välja osamaksetena siis, kui Soome on kava rakendamisega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid rahuldavalt täitnud.

    (56)Soome on taotlenud eelmakset, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. See summa tuleks teha Soomele kättesaadavaks määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase lepingu (edaspidi „rahastamisleping“) jõustumise korral ja sellega kooskõlas.

    (57)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude liidu programmide kui rahastu raames, ega selliseid menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mida võidakse algatada eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1
    Kavale antud hinnangu heakskiitmine

    Soome kavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Kava kohased reformid ja investeerimisprojektid, kava seire ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.

    Artikkel 2
    Rahaline toetus

    1.Liit teeb Soomele tagastamatu toetusena kättesaadavaks rahalise toetuse summas 2 085 341 084 eurot 7 . 1 660 743 618 eurot on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Kui määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikes 2 sätestatud ajakohastamise tulemusel nähakse Soome jaoks ette ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, mis on 2 085 341 084 eurot või rohkem, on alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 võimalik siduda juriidiliste kohustustega lisaks 424 597 466 eurot. Kui määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikes 2 sätestatud ajakohastamise tulemusel nähakse Soome jaoks ette ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, mis on väiksem kui 2 085 341 084 eurot, on ajakohastatud maksimaalse rahalise toetuse ja 1 660 743 618 euro suuruse summa vahe võimalik siduda juriidiliste kohustustega alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõikes 8 sätestatud menetlusele.

    2.Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Soomele kättesaadavaks osamaksetena vastavalt lisale. Eelmaksena tehakse kättesaadavaks 271 094 341 eurot, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. Komisjon võib eelmaksed ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.

    3.Eelmaksed tehakse rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse, arvates need proportsionaalselt maha osamaksetest.

    4.Osamaksete tegemine vastavalt rahastamislepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Soome on rahuldavalt täitnud kava rakendamisega seotud asjakohased eesmärgid ja sihid. Tingimusel, et lõikes 1 osutatud juriidilised kohustused jõustuvad, peab Soome täitma toetuse väljamaksmiseks eesmärgid ja sihid hiljemalt 31. augustiks 2026.

    Artikkel 3
    Adressaat

    Käesolev otsus on adresseeritud Soome Vabariigile.

    Brüssel,

       Nõukogu nimel

       eesistuja

    (1)    ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75.
    (2)    Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).
    (3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
    (4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).
    (5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1).
    (6)    ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.
    (7)    See summa vastab rahaeraldisele, mis jääb alles pärast määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 osutatud kuludest Soome proportsionaalse osa mahaarvamist ning mis arvutatakse kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud metoodika kohaselt.
    Top

    Brüssel,4.10.2021

    COM(2021) 624 final

    LISA

    järgmise dokumendi juurde:

    Ettepanek: Nõukogu rakendusotsus

    Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

    {SWD(2021) 284 final}


    LISA

    1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

    1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

    1. SAMMAS. Rohepööre toetab majanduse ümberkorraldamist ja süsinikdioksiidivaba heaoluühiskonda

    A. KOMPONENT P1C1. ENERGIASÜSTEEMI ÜMBERKUJUNDAMINE

    Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluühiskonnaks ning saavutada CO2-neutraalsuse aastaks 2035. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi üldeesmärk on aidata saavutada CO2-neutraalsuse eesmärki, edendades puhta energia tehnoloogiate kasutamist.

    See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid, mis hõlmavad taastuvenergia jaotamiseks vajalikku taristut ja puhta energia tootmist. Nende investeeringutega kaasnevad energiasektori reformid, mis keskenduvad söe kasutamise järkjärgulisele lõpetamisele energia tootmiseks, ning energia maksustamise reform puhta energia kasutamise edendamiseks. Eraldi investeering on ette nähtud taastuvenergia toetamiseks Ahvenamaa autonoomses piirkonnas.

    See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020), ning vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekusse tehtavate investeeringute edendamisele (riigipõhine soovitus 3/2019).

    Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

    A.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

    Reform 1 (P1C1R1): Söe energiakasutuse oluline vähendamine 2026. aastaks

    Soome parlament võttis 2019. aastal vastu kivisöe kasutamise keelustamise seaduse (406/2019). Selle seadusega keelatakse söe kasutamine alates 2029. aastast. Soome teeb jõupingutusi, et edendada söe kasutamise lõpetamist lühema aja jooksul, ning seab eesmärgiks vähendada 2026. aastaks söe kasutamist energiatootmises 40–80 % võrreldes 2019. aastaga. Soome võetud meetmed söe kasutamise järkjärgulise lõpetamise toetamiseks energiasektoris hõlmavad uute elektri- ja soojatootmise lahenduste integreerimist energiasüsteemi, energia ülekannet ja söe asendamiseks vajalike tehnoloogiate kättesaadavust.

    Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

    Reform 2 (P1C1R2): Energia maksustamise reform, et võtta arvesse tehnoloogia arengut

    Reformi eesmärk on muuta eri energiaallikate praegust maksustamist. Energia maksustamist käsitlevate õigusaktide (elektri ja teatavate kütuste aktsiisimaksu seadus) muutmine aitab kaasa fossiilkütuste järkjärgulisele kaotamisele, edendades tööstuse elektrifitseerimist ja soodustades investeerimist vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatesse. Reformiga vähendatakse ka tööstus-, kaevandus-, põllumajandus- ja andmekeskuste elektrimaksu rohkem kui 5 MW 0,05 sendini/kWh (st ELi miinimum) 0,69 sendilt/kWh kohta. Reformiga kaotatakse järk-järgult energiamahukate tööstusharude energiamaksu tagastamine 2025. aastaks ja suurendatakse alates 1. jaanuarist 2021 fossiilkütuste, sealhulgas turba maksustamist 2,7 euro võrra MWh kohta.

    Käimas on uuring põletamata soojuse tootmise energia maksustamise kohta. Uuring peaks olema aluseks otsuste tegemisel energiasektori maksustamise täiendavate meetmete kohta. Soome peaks esitama õigusaktide muudatused, et tagada muudatuste jõustumine 1. jaanuaril 2022.

    Reform tuli lõpule viia 30. juuniks 2021.

    Investeering 1 (P1C1I1): Energiataristuinvesteeringud

    Investeeringu eesmärk on parandada puhtasse energiasse investeerimise raamtingimusi, keskendudes energiasüsteemide integreerimisele, energia salvestamisele ja transpordile. Investeeringuga toetatakse projekte, millega edendatakse energiataristu ehitamist, keskendudes järgmisele:

    I)elektrivõrgud ja elektrienergia ülekandevõimsus;

    II)investeeringud energiasüsteemide integreerimiseks ning ülejääkide ja heitsoojuse tootmiseks, ülekandmiseks ja kasutamiseks kaugküttevõrkudes;

    III)vähese süsinikdioksiidiheitega gaaside, sealhulgas vesiniku, biogaasi ja biometaani transportimine.

    Valik tehakse vastavalt mitmesugustele kriteeriumidele, nagu nende panus energiasektori CO2-heite vähendamisse ja nende teostatavus vastavalt kehtestatud ajakavale.

    Toetust antakse uue valitsuse määruse alusel, mis võetakse vastu 31. detsembriks 2021. See toimub konkurentsipõhiste projektikonkursside vormis, mille eest vastutab majandus- ja tööhõiveministeerium ning organisatsioon Business Finland ning mis korraldatakse mitmes etapis, eesmärgiga koondada suured investeeringud varasemale ajale.

    Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 1 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 2 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 3 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 4 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

    Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud sekkumisvaldkonnaga 033, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend) 5 VI lisale.

    Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

    Investeering 2 (P1C1I2): Investeeringud uude energiatehnoloogiasse

    Investeeringu eesmärk on aidata kaasa Soome eesmärgile saavutada 2035. aastaks CO2-neutraalsus, ergutades uute puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu energia tootmiseks ja kasutamiseks. Toetuse andmisel eelistatakse sektoreid, kus heitkoguste vähendamine on keeruline ja kulukas („keerulise CO2-heitega sektorid“). Investeeringuga toetatakse näidisetapis olevaid suuremahulisi projekte, seades prioriteediks tehnilise teostatavuse, keskendudes eelkõige järgmisele:

    I)avamere tuuleenergia tootmine;

    II)taastuvkütused transpordisektoris (elektrilised kütused ja biokütused);

    III)põletamata soojuse tootmine, näiteks geoenergia söe kasutamise asendamiseks; ning

    IV)muud taastuvenergia projektid, näiteks vähese kasutusega biogaasitranspordi projektid, suuremahulised päikeseenergiaprojektid ja energia salvestamist edendavad projektid.

    Valik tehakse vastavalt erinevatele kriteeriumidele, sealhulgas nende panus taastuvenergia osakaalu suurendamisse ja nende võimalik panus asjakohaste tehnoloogiate pikaajalisse arendamisse ja turustamisse. Toetust antakse uue valitsuse määruse alusel, mis võetakse vastu 31. detsembriks 2021. See toimub konkurentsikonkursside vormis, mille eest vastutab majandus- ja tööhõiveministeerium ning organisatsioon Business Finland ning mis korraldatakse mitmes etapis eesmärgiga koondada suurinvesteeringud varasemale ajale. Selle meetme kohaselt võib keskkonnalubade andmise ja nende menetlemise kiirendamiseks palgata ajutisi töötajaid 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023.

    Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 6 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 7 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 8 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 9 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

    Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud sekkumisvaldkondadega 032, 034bis0, 028 ja 029 ning 030a, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend) VI lisale.

    Pakkumiskutsed kuulutatakse välja pärast seda, kui on kehtestatud õiguslik raamistik toetuse andmiseks. 2021. aastal korraldatakse eeldatavasti esimene kandideerimiskutse.

    Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

    Investeering 3 (P1C1I3): Investeeringute ja reformide pakett Ahvenamaal

    Investeeringu eesmärk on edendada taastuvenergia tootmist Ahvenamaa autonoomses piirkonnas. Investeering seisneb avamere tuuleenergia projekti ettevalmistusetapi ja päikeseenergia tootmise toetamises.

    Ahvenamaa valitsuse hinnangul kulub kogu avamere tuuleenergia projekti lõpuleviimiseks 10–15 aastat. Eeldatavasti kantakse toodetud energia üle peamiselt Mandri-Soomesse ja/või Rootsisse ning seega riiklikesse jaotusvõrkudesse. Investeeringuga toetatakse planeerimis- ja ettevalmistusetappi, mis kestab eeldatavasti 2024. aastani.

    Oma energia- ja kliimastrateegias on Ahvenamaa seadnud eesmärgiks suurendada päikeseenergia tootmisvõimsust 2030. aastaks 17 MW-ni. Investeeringuga toetatakse päikeseenergia tootmise projekte, mida edendavad ettevõtted, omavalitsused või kogukonnad. Muudatused rakendatakse aastatel 2021–2025.

    Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 10 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 11 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 12 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 13 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

    Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkondadega 028 ja 029, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.

    Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

    A.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

    Arv

    Meede

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

    Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

    Lõpuleviimise soovituslik ajakava

    Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

    Ühik

    Lähtetase

    Eesmärk

    Q

    Aasta

    1

    P1C1R1 – Energiasüsteemi muundamine – söe energiakasutuse oluline vähendamine 2026. aastaks

    Siht

    Söe energiakasutuse vähendamine 40 % võrra 2026. aastaks võrreldes 2019. aastaga

     

    Protsent

    0

    40

    Q2

    2026

    2019. aastal kasutati energia tootmiseks 60 petadžauli. Tarbimist vähendatakse 2026. aastaks maksimaalselt 36 petadžaulini.

    2

    P1C1R2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energia maksustamise reform, et võtta arvesse tehnoloogia arengut

    Eesmärk

    Elektriaktsiisi ja teatavate kütuste aktsiisi seaduse jõustumine

    Õigusakti jõustumisele viitav õigusnorm

     

     

     

    Q2

    2021

    Elektriaktsiisi ja teatavate kütuste aktsiisimaksu seaduse muudatusega:

    - alandatakse tööstuslikku elektrimaksu, et edendada tööstuse elektrifitseerimist ja soojuse tootmist;

    - alandatakse üle 5 MW suurust elektrimaksu kaevandustele, põllumajandusele ja andmekeskustele

    - järk-järgult kaotatakse energiamaksu tagastamine energiamahukatele tööstuskütustele

    - tõstetakse fossiilkütusemaksu 2,7 euro võrra MWh kohta.

    3

    P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud

    Eesmärk

    Esimese energiataristuprojektide konkursikutse avaldamine

    Esimese kandideerimiskutse avaldamine majandusministeeriumi veebisaidil

     

     

     

    Q4

    2021

    Jõustuvad rahastamissuunised (energiaabi määrus), mis võimaldavad välja kuulutada esimese konkurentsipõhise energiataristu investeeringute projektikonkursi, mille tingimused sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmist põhjustavate asjaolude loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    4

    P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud

    Eesmärk

    Kõigi toetuste andmine energiataristu investeeringuteks

    Teatis kõigi taristuinvesteeringute toetuste andmise kohta

     

     

     

    Q4

    2023

    Kõik energiataristu projektid valitakse vastavalt vastavate projektikonkursside kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad 3. eesmärgis märgitud toetuskõlblikkuse/valikukriteeriumidel; kõik rahastamisotsused antakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on valitud välja projektikonkursi alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

    5

    P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud

    Siht

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    Arv

    0

    4

    Q2

    2026

    Viiakse lõpule vähemalt neli projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 139 500 000 eurot meetmele eraldatud 155 000 000 eurost.

    6

    P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse

    Eesmärk

    Esimese taotluste esitamise kutse avaldamine uutesse energiatehnoloogiatesse investeerimiseks

    Esimese kandideerimiskutse avaldamine majandusministeeriumi veebisaidil

     

     

     

    Q4

    2021

    Jõustunud on rahastamissuunised (energiaabi määrus), mis võimaldavad avaldada esimese uutesse energiatehnoloogiatesse investeerimise projektikonkursi koos tingimustega, sealhulgas toetuskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmist võimaldavat loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    7

    P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse

    Eesmärk

    Kõik toetused energiatehnoloogia investeeringuteks

    Kõikidest energiatehnoloogia investeeringuteks antud toetustest teatamine

     

     

     

    Q4

    2023

    Kõik uute energiatehnoloogiatega seotud projektid valitakse vastavalt vastavates konkursikutsetes sätestatud kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad 6. eesmärgis esitatud toetuskõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Kõik rahastamisotsused antakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

    8

    P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse

    Siht

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    Arv

    0

    4

    Q2

    2026

    Viiakse lõpule vähemalt neli projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 144 900 000 eurot meetmele eraldatud 161 000 000 eurost.

    9

    P1C1I3 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Ahvenamaa investeeringute ja reformide pakett

    Eesmärk

    Esimese taastuvenergiasse investeerimise konkursikutse avaldamine Ahvenamaal

    Esimese kandideerimiskutse avaldamine Ahvenamaa valitsuse veebisaidil

     

     

     

    Q2

    2022

    Avaldatud on esimene konkurentsipõhine projektikonkurss taastuvenergiasse investeerimiseks Ahvenamaal, mille tingimused sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades erandite loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    10

    P1C1I3 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Ahvenamaa investeeringute ja reformide pakett

    Eesmärk

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    Lõpetatud projektide aruanded

     

     

     

    Q2

    2026

    Kõik toetatavad projektid viiakse lõpule 9. eesmärgis nimetatud projektikonkurssidel sätestatud toetuskõlblikkuse/valikukriteeriumide kohaselt, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 2 430 000 eurot meetmele eraldatud 2 700 000 eurost.

    B. KOMPONENT P1C2. TÖÖSTUSREFORMID NING INVESTEERINGUD ROHE- JA DIGIPÖÖRDE TOETUSEKS

    Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluühiskonnaks ning saavutada CO2-neutraalsuse aastaks 2035. Selle eesmärgi saavutamise peamisteks väljakutseteks on tööstuse heitkoguste vähendamine ja ringlussevõtu määra suurendamine. Uus vähese heitega tehnoloogia ei ole sageli veel konkurentsivõimeline ja selle arendamist tuleb kiirendada. Soome peab edendama ringmajandust, et suurendada ressursside säästvat kasutamist ja vähendada saastet.

    Soome taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi üldeesmärk on aidata saavutada CO2-neutraalsuse eesmärki, toetades investeeringuid tehnoloogiasse, et vähendada tööstuse CO2-heidet, luua keskkonnahoidlikke töökohti, investeerida keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse ning edendada ringlussevõttu ja korduskasutamist.

    Komponent hõlmab investeeringuid, mis keskenduvad selliste vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate edendamisele nagu vesiniku tootmine, süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine, fossiilkütuste asendamine elektrienergiaga tööstuslikes protsessides ning oluliste materjalide ja tööstuslike kõrvalsaaduste korduskasutamise ja ringlussevõtu edendamine. Nende investeeringutega kaasnevad kliima- ja jäätmealaste õigusaktide reformid, sealhulgas kliimaseaduse ja jäätmeseaduse vajalikud muudatused, et luua õiguslik alus 2035. aasta CO2-neutraalsuse eesmärgi ja ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks.

    See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020), ning vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekusse tehtavate investeeringute edendamisele (riigipõhine soovitus 3/2019).

    Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

    B.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

    Reform 1 (P1C2R1): Kliimaseaduse reform ja süsinikuvaese industrialiseerimine

    Soome on võtnud kohustuse ajakohastada kliimaseadust, et tagada oma 2-neutraalsuse eesmärgi saavutamine 2035. aastaks. Reform hõlmab vastavaid heitkoguste vähendamise eesmärke aastateks 2030, 2040 ja 2050. Reformitud kliimaseadus võimaldab kasutada kliimakavasid, et täita kliimaseaduses sätestatud leevendamis- ja kohanemiskohustusi. Soome valitsus esitab muudetud kliimaseaduse ettepaneku parlamendile 31. jaanuariks 2022, mis peaks jõustuma 30. juuniks 2022. Soome võttis 2020. aasta sügisel vastu kolmteist tööstuspõhist vähese CO2-heitega tegevuskava. Tegevuskavades on kindlaks määratud tööstusprotsesside elektrifitseerimine, fossiilkütustest lahtisidumine ja vähese heitega lahendustel põhinevad heitkoguste vähendamise meetmed. Soome jätkab eeldatavasti tööstusharuga koostööd, et ajakohastada ülejäänud tegevuskavad, milles esitatakse sektoripõhised võimalused tööstusheidete vähendamiseks. See hõlmab vähemalt nelja peamist energiamahukat tööstusharu, nimelt energeetika-, keemia-, metsa- ja tehnoloogiatööstust.

    Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.



    Reform 2 (P1C2R2): Ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

    Meede koosneb kahest reformielemendist. Esiteks rakendab Soome reformitud jäätmeseaduse (646/2011), mis on kesksel kohal ringmajanduse keskkonna reguleerimisel ja riiklikus jäätmekavas. Reform hõlmab kodumajapidamistest ja ettevõtetest pärit pakendite ja biojäätmete liigiti kogumise kohustust, pakenditootjate vastutust pakendijäätmete käitlemise kulude eest, ühekordselt kasutatavate plastmaterjalide direktiivi rakendamist ning kohustust koguda tekstiiljäätmeid liigiti piirkondlikes vastuvõtupunktides. Olmejäätmete ringlussevõtu määra suurendatakse praeguselt 41 %-lt 55 %-le 2025. aastal ja 60 %-le 2030. aastal. Plastpakendite ringlussevõtu määra suurendatakse 31 %.

    Teiseks edendab Soome ringmajandust 2035. aasta strateegilise programmi abil, milles seatakse konkreetsed eesmärgid taastumatute loodusvarade tarbimise, ressursside tootlikkuse ja ringmaterjali kasutamise määra kohta. See hõlmab riiklikku raamprogrammi, mida täiendab kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja muude sidusrühmade vaheliste vabatahtlike valdkondlike kokkulepete edendamine. Eesmärk on, et lepinguga ühineks vähemalt kaks olulist tööstusliitu ning vähemalt 20 omavalitsust ja linna ning kohustuksid rakendama meetmeid, mis edendavad strateegilise ringmajanduse programmi eesmärke: Vähendada loodusvarade kasutamist, suurendada ringlussevõetud materjalide kasutamist ja edendada vähese süsinikdioksiidiheitega ringmajandust. See hõlmab ka selliste „toetusstsenaariumide“ avaldamist, mis aitavad koostöös asjaomaste uurimisinstituutidega kindlaks teha sidusrühmade kõige asjakohasemad meetmed, mida selliste lepingute alusel võtta.

    Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

    Investeering 1 (P1C2I1): Vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

    Investeeringu eesmärk on edendada puhta vesiniku tootmist ja säilitamist kaubanduslikus mahus. Investeering aitab saavutada Soome eesmärki saavutada CO2-neutraalsus 2035. aastaks. Soome on ühinenud võimaliku üleeuroopalist huvi pakkuva olulise projektiga „Euroopa puhta vesiniku liit“, mida praegu ehitatakse ja millest ei ole veel komisjonile teatatud. See võimaldab Soome äriühingutel saada kasu piiriülesest majandus-, teadus- ja tööstuskoostööst. Rahalised vahendid eraldatakse investeeringute toetamiseks vesiniku väärtusahelas ning süsinikdioksiidi kogumisel, säilitamisel ja taaskasutamisel. Soome peaks andma oma panuse, toetades i) vähese CO2-heitega keskkonnahoidliku vesiniku tootmist, asendades fossiilkütuste kasutamise rasketööstuses, ii) CO2 kogumist, säilitamist ja kasutamist ning iii) vesinikuga seotud teadusuuringuid. Lisaks võimalikule üleeuroopalist huvi pakkuvale projektile võib toetada ka Euroopa koostöövõrgustikega (nt Eureka) seotud projekte. Rahalisi vahendeid ei eraldata vesiniku tootmiseks maagaasist. Selle meetme alusel võib võtta tööle ajutisi töötajaid, et kiirendada keskkonnalubade andmist ja menetlemist 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023.

    Lisaks antakse toetust teatavatele riigisisestele vähese CO2-heitega keskkonnahoidlikku vesinikku käsitlevatele investeeringutele uue valitsuse määruse alusel, mis võetakse vastu 2021. aastal (energiaabi määrus). Konkurssi korraldavad majandus- ja tööhõiveministeerium ning organisatsioon Business Finland ühes või mitmes etapis.

    Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 14 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 15 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 16 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 17 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

    Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud sekkumisvaldkonnaga 032, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Esimene projektikonkurss avatakse 2021. aastal ja avaldatakse organisatsiooni Business Finland veebisaidil.

    Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

    Investeering 2 (P1C2I2): Tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

    Meetmega edendatakse otsest elektrifitseerimist ja vähese CO2-heitega tööstusprotsesse, et vähendada CO2-heidet tööstussektoris. Meede:

    I)parandada energiatõhusust soojustarbimise ja -protsesside elektrifitseerimise abil; ning

    II)võtta kasutusele hübriidlahendused ning kasutada soojuspumba tehnoloogiat ja üleliigset soojust.

    Meetme eesmärk on toetada tööstuse ettevalmistamist söe energiatarbimise lõpetamiseks 2029. aastal ja vähemalt pooleks turba energiatarbimisest 2030. aastaks, ergutades fossiilkütuste kasutamist tööstuslikes rakendustes asendama elektriga.

    Toetust antakse uue valitsuse määruse alusel, mis võetakse vastu 31. detsembriks 2021.

    Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 18 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 19 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 20 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 21 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

    Valikukriteeriumidega tagatakse ka, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkonnaga 024ter, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Sel eesmärgil vähendatakse väljavalitud projektidega otseseid ja kaudseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes eelneva heitega keskmiselt vähemalt 30 %. Esimene projektikonkurss kuulutatakse välja niipea, kui õigusaktid on vastu võetud.

    Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

    Investeering 3 (P1C2I3): Peamiste materjalide ja tööstuslike kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

    Meetme eesmärk on edendada ringmajandust, mis taaskasutab ja ringlusse võtab tööstuslikke ja jäätmevooge ning muid põhimaterjale, nagu patareide materjalid, plast, tekstiilid, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmed, ehitus- ja lammutusmaterjalid.

    Toetust antakse:

    I)esimesed kommertskäitised, katse- ja näidistehased;

    II)uute tehnoloogiate kasutuselevõtt olemasolevates protsessides;

    III)digiplatvormid ja teenuste investeeringud, millega edendatakse korduskasutamist ja ringlussevõttu.

    Vähemalt 30 000 000 eurot rahastamispaketist suunatakse ringbiomajanduse edendamiseks ja vähemalt 30 000 000 eurot rahastamispaketist suunatakse ringmajanduse lahenduste edendamisele akude väärtusahelas.

    Projektikonkursse korraldab organisatsioon Business Finland mitmes etapis 2021. aastal.

    Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 22 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 23 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 24 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 25 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

    Valikukriteeriumidega tagatakse ka see, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud järgmise sekkumisvaldkonnaga 045a, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Seetõttu on valitud projektide eesmärk on muuta vähemalt 50 % liigiti kogutud tavajäätmete massist teiseseks toormeks.

    Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

    B.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

    Arv

    Meede

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

    Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

    Lõpuleviimise soovituslik ajakava

    Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

    Ühik

    Lähtetase

    Eesmärk

    Q

    Aasta

    11

    P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2-heitega industrialiseerimine

    Eesmärk

    Muudetud kliimamuutuste seaduse jõustumine

    Õigusakti jõustumisele viitav õigusnorm

     

     

     

    Q2

    2022

    Kliimaseaduse muutmine hõlmab järgmist:

    - heitkoguste vähendamise eesmärgid 2030. ja 2040. aastaks kooskõlas CO2-neutraalsuse kavaga

    - ajakohastatud 2050. aasta eesmärgid

    - maakasutuse sektoriga seotud eesmärgid ja süsinikusidujate tugevdamine

    12

    P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2-heitega industrialiseerimine

    Eesmärk

    Ajakohastatud kliima- ja energiastrateegia, keskpika perioodi kliimamuutuste poliitikakava ja sektoripõhiste vähese CO2-heitega majanduse edenemiskavade jõustumine

    Strateegia, kava ja tegevuskava avaldamine tööhõive- ja majandusministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi veebisaitidel

     

     

     

    Q4

    2025

    Ajakohastatakse kliimastrateegiaid, -kavasid ja tööstuse vähese CO2-heitega tegevuskavasid, mis on kliimamuutuste seaduse rakendamiseks kõige olulisemad (neli peamist energiamahukat tööstusharu on energia-, keemia-, metsa- ja tehnoloogiatööstus).

    Kliima- ja energiastrateegia hõlmab poliitikameetmeid ja stsenaariume, mille eesmärk on täita ELi 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärgid ning valitsuse programmis sätestatud CO2-neutraalsuse 2035. aasta eesmärk.

    13

    P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

    Eesmärk

    Muudetud jäätmeseaduse peamiste protsesside jõustumine

    Jäätmeseaduse muudatuse jõustumisele viitav õigusnorm

     

     

     

    Q4

    2024

    Muudetud jäätmeseadus (714/2021) sisaldab järgmist:

    1) biojäätmete liigiti kogumine riiklikul tasandil täielikult kasutusel 2022. aastal.

    2) tootja vastutus pakendijäätmete ning pakendijäätmete ja tekstiiltoodete liigiti kogumise eest oli 2023. aastal täielikult toimiv.

    3) biojäätmete liigiti kogumine uutest objektidest riiklikul tasandil toimib täielikult 2024. aastal.

    Muudetud jäätmeseadusega antakse Soome valitsusele õigus võtta vastu uusi määrusi, sealhulgas: i) olmejäätmete ringlussevõtu üldised eesmärgid, mida suurendatakse praeguselt 41 %-lt 55 %-le 2025. aastal ja 60 %-le 2030. aastal, ning ii) õiguslikult siduvad ringlussevõtu eesmärgid pakendijäätmete tootjatele, mis suurendavad plastpakendite ringlussevõtu määra 31 %.

    14

    P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

    Eesmärk

    Vastuvõtmine: valitsuse resolutsioon ringmajanduse strateegilise kava rakendamise kohta

    Valitsuse resolutsiooni (YM/2021/17) avaldamine valitsuse veebisaidil

     

     

     

    Q2

    2021

    Valitsuse resolutsioon ringmajanduse strateegilise programmi rakendamise kohta on vastu võetud ja sisaldab eesmärki, et taastumatute loodusvarade tarbimine väheneb ja taastuvate loodusvarade säästev kasutamine võib suureneda, nii et kodumaiste esmaste toorainete kogutarbimine ei ületa 2035. aastaks 2015. aasta taset.

    15

    P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

    Eesmärk

    Vähese CO2-heitega ringmajandust käsitleva riikliku kokkuleppe sõlmimine peamiste osalejatega

    Vähese CO2-heitega ringmajanduse lepinguraamistiku loomine ning kokkulepe on sõlmitud tööstuse ja sidusrühmade peamiste osalejatega.

     

     

     

    Q2

    2023

    Vähese CO2-heitega ringmajanduse uus riiklik lepinguraamistik, millega toetatakse ringmajanduse strateegilist programmi, sõlmitakse ja avaldatakse Soome Vabariigi valitsuse veebisaidil. Loodusvarade kasutamise tugistsenaariumid koostatakse koostöös asjaomaste uurimisinstituutidega.

    Eesmärk on, et lepinguga ühineksid vähemalt kaks olulist tööstusliitu ning vähemalt 20 omavalitsust ja linna ning kohustuksid rakendama meetmeid, mis edendavad strateegilise ringmajanduse programmi eesmärke.

    16

    P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

    Eesmärk

    Vähese heitega vesiniku tootmise ja kasutamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise esimese riikliku taotlusvooru avaldamine

    Esimeste kandideerimiskutsete avaldamine organisatsiooni Business Finland veebisaidil

     

     

     

    Q4

    2021

    Esimese riikliku konkursikutse käivitamine vähese heitega vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks ning süsinikdioksiidi kogumiseks ja kasutamiseks. Konkursikutse tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    17

    P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

    Eesmärk

    Kõik toetused vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise projektidele

    Teade kõigi toetuste andmise kohta

     

     

     

    Q4

    2023

    Kõik vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise projektid valitakse vastavalt vastavate projektikonkursside kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 16. eesmärgis. Kõik rahastamisotsused antakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

    18

    P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

    Siht

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    Arv

     0

    5

    Q2

    2026

    Viiakse lõpule vähemalt viis toetatud projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need vastavad eelarvelistele kulukohustustele summas vähemalt 140 400 000 eurot meetmele eraldatud 156 000 000 eurost.

    19

    P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

    Eesmärk

    Esimese konkursikutse avaldamine tööstusprotsesside otsese elektrifitseerimise ja vähese CO2-heitega tootmise kohta, mille eesmärk on vähendada tööstuse CO2-heidet

    Esimese kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland veebisaidil.

     

     

     

    Q4

    2021

    Jõustunud on muudetud rahastamissuunised (energiaabi määrus), mis võimaldavad käivitada esimese konkurentsipõhise projektikonkursi tööstusprotsesside otsese elektrifitseerimise ja vähese CO2-heitega tootmise kohta, mille eesmärk on vähendada tööstuse CO2-heidet. Konkursikutse tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    20

    P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

    Eesmärk

    Kõik toetused elektrifitseerimise ja vähese süsinikdioksiidiheitega tööstusprotsesside projektidele

    Teade kõigi toetuste andmise kohta

     

     

     

    Q4

    2023

    Kõik otsese elektrifitseerimise ja vähese süsinikdioksiidiheitega tööstusprotsesside projektid valitakse vastavalt vastavate projektikonkursside kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 19. eesmärgis. Kõik rahastamisotsused tehakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

    21

    P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

    Siht

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    Arv

     0

    4

    Q2

    2026

    Viiakse lõpule vähemalt neli toetatud projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 54 000 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 60 000 000 euro suurusest summast.

    22

    P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

    Eesmärk

    Esimese osalemiskutse avaldamine investeerimisprojektidele, millega edendatakse jäätmematerjalide ja kõrvalvoogude korduskasutamist.

    Esimese kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland veebisaidil

     

     

     

    Q4

    2021

    Jõustus valitsuse dekreet ettevõtjatele ringmajanduse ja säästva rohelise majanduskasvu edendamiseks abi andmise kohta (1197/2020), mis võimaldas algatada esimese konkurentsipõhise projektikonkursi investeerimisprojektidele, millega edendatakse jäätmematerjalide ja kõrvalvoogude korduskasutamist. Konkursikutse tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    23

    P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

    Eesmärk

    Kõik toetused korduskasutamise ja ringlussevõtu projektidele

    Teade kõigi toetuste andmise kohta

     

     

     

    Q4

    2023

    Põhimaterjalide ja tööstuslike kõrvalvoogude mis tahes korduskasutamise ja ringlussevõtu projektide valik tehakse kooskõlas vastavate projektikonkursside kriteeriumidega. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 22. eesmärgis. Kõik rahastamisotsused tehakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

    24

    P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

    Siht

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    Arv

     0

    10

    Q2

    2026

    Viiakse lõpule vähemalt kümme toetatud projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need vastavad eelarvelistele kulukohustustele summas vähemalt 99 00 000 eurot meetmele eraldatud 110 000 000 eurost.

    C. KOMPONENT P1C3. HOONEFONDI KLIIMA- JA KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMINE

    Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluühiskonnaks ning saavutada CO2-neutraalsuse aastaks 2035. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa üldeesmärk on aidata kaasa CO2-neutraalsuse eesmärgi saavutamisele, vähendades hoonete heitkoguseid nende olelusringi jooksul, keskendudes eelkõige ehitusele ja küttele.

    Komponent hõlmab investeeringuid, et stimuleerida era- ja üldkasutatavate hoonete naftapõhiste küttesüsteemide asendamist vähese süsinikdioksiidiheitega või süsinikdioksiidivabal tehnoloogial põhinevate küttesüsteemidega ning edendada vähese süsinikdioksiidiheitega meetodite kasutamist ehitussektoris. Neid investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid hoonete ehitamisel ning lõpetada järk-järgult fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide kasutamine üldkasutatavates hoonetes 2024. aastaks ja täielikult 2030. aastate alguseks.

    See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020), ning vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekusse tehtavate investeeringute edendamisele (riigipõhine soovitus 3/2019).

    Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

    C.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

    Reform 1 (P1C3R1): Maakasutus- ja ehitusseaduse reform

    Soome võtab vastu õigusakti, et reformida kehtivat maakasutus- ja ehitusseadust (132/1999), mille üks eesmärk on vähendada kogu hoonete eluea jooksul tekkivaid heitkoguseid, sealhulgas ehitust, kasutamist, remonti ja lammutamist. Reform on suunatud ehitusarendajatele, omanikele, projekteerijatele, töövõtjatele, materjalitööstusele ja ametiasutustele.

    Reform viiakse ellu järk-järgult alates 2023. aastast ning viimased määrused võetakse vastu 30. juuniks 2026. Pärast reformi jõustumist peavad uued ehitised olema vähese CO2-heitega ning renoveerimine peab toimuma vähese CO2-heitega lahenduste abil.

    Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

    Reform 2 (P1C3R2): Fossiilkütuste küttesüsteemi järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise tegevuskava

    Soome on võtnud vastu eesmärgi lõpetada 2030. aastaks järk-järgult fossiilkütuste kasutamine. See reformimeede võimaldab Soomel koostada ülevaate fossiilõli küttega hoonetest ja nende omanikest, heitkogustest ja energiatarbimisest. Soome võtab vastu tegevuskava, mille eesmärk on saavutada eesmärk lõpetada järk-järgult naftaküte 2030. aastaks. Tegevuskava sisaldab selle eesmärgi saavutamiseks selliseid vahendeid nagu subsiidiumid ja toetused, maksud ja maksusubsiidiumid, teabe juhtimine, regulatiivne juhtimine, energiatõhususe kokkulepped, riigihanked ja rahastamisvahendid. Otsused uute vahendite kasutamise või olemasolevate vahendite täiustamise kohta tehakse eeldatavasti eraldi.

    Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

    Investeering 1 (P1C3I1): Küttesüsteemide asendamine hoonetes fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteviisidega

    Meetme eesmärk on toetada fossiilkütustel põhineva kütte järkjärgulist kaotamist Soomes 2030. aastate alguseks. Seega aitab see märkimisväärselt kaasa ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisele riiklikul tasandil. Pikendatakse kahte alates 2020. aasta sügisest rakendatavat programmi: Esiteks toetused naftakütte asendamiseks eraldunud elamutes, mis on mõeldud fossiilkütusel põhineva kütte asendamiseks eraldunud elamutes, ja teiseks toetused fossiilkütuse kütte asendamiseks omavalitsustele, valdadele ja ühendustele kuuluvates hoonetes. Abi on suunatud eraldatud elamute, omavalitsuste, valdade ja ühenduste omanikele.

    Kava jaoks, mis on suunatud fossiilõlipõhise kütte asendamisele eraldatud elamutes, nähakse ette rahastamine taotluse esitamise järjekorras. Majad peavad olema alaliselt kasutuses. Abi suurus sõltub paigaldatud kütte liigist.

    Kava jaoks, mis on suunatud fossiilkütustel põhineva kütte asendamisele omavalitsustele, valdadele ja ühendustele kuuluvates hoonetes, on kavandatud toetus 20–25 % tekkinud investeerimiskuludest.

    Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01). Küttesüsteemid, mis asendavad õlikatlaid, ei kasuta soojusallikana fossiilkütuseid, vaid tuginevad sellistele tehnoloogiatele nagu õhk-vesi soojuspumbad, maasoojuspumbad ja kaugküte. Renoveerimisprogrammi tulemusel väheneb keskmine primaarenergia nõudlus 1) ühepereelamutes vähemalt 30 % ja 2) kasvuhoonegaaside heide omavalitsuste, valdade ja ühenduste hoonetes vähemalt 30 %. Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkondadega 1) 025a ja 2) 024b, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.

    Investeering 2 (P1C3I2): Vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonna programm

    Meede koosneb peamiselt teadus-, arendus- ja innovatsiooniprogrammist, mille eesmärk on kiirendada vähese süsinikdioksiidiheitega lahenduste (nt töömudelid, tooted, materjalid) väljatöötamist ja kasutuselevõtmist tehiskeskkonnas. Meede aitab leevendada kliimamuutusi ja edendab vähese CO2-heitega ringmajandust, keskendudes teadusuuringutele ja innovatsioonile, tehnosiirdele ning teadusuuringute, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööle. Toetatakse järgmisi meetmeid:

    I)teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuskava investeeringute stimuleerimiseks (vähemalt 32 miljonit eurot);

    II)teadmusbaasi ja hindamisvahendite hankimine, mis toetavad kliimasõbralikke ja vähese CO2-heitega lahendusi tehiskeskkonnas, sealhulgas võimalus saada programmi raames investeeringutoetust (vähemalt 4 miljonit eurot); ning

    III) Selliste ühiste äriprojektide arendamise ja koordineerimise toetamine, mille eesmärk on eksportida vähem süsihappegaasiheiteid tekitavaid lahendusi tehiskeskkonnas (vähemalt 2 miljonit eurot).

    Toetust antakse organisatsiooni Business Finland toetusprogrammidest (vt punktid i ja iii) (õigusakt 1146/2017, dekreedid 1147/2017 ja 1444/2014) ning keskkonnaministeeriumi dekreedist 1286/2015 ja 688/2001 (punkt ii). Alates 2021. aastast korraldab organisatsioon Business Finland konkurentsipõhiseid projektikonkursse mitmes etapis. Kava põhineb katseprojektil (KIRA-digi programm, mis viidi ellu aastatel 2016–2019). Konkursikutsed on suunatud peamiselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja uurimisinstituutidele.

    Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 26 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 27 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 28 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 29 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

    Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkondadega 022 või 027, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.

    Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

    C.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

    Arv

    Meede

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

    Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

    Lõpuleviimise soovituslik ajakava

    Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

    Ühik

    Lähtetase

    Eesmärk

    Q

    Aasta

    25

    P1C3R1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Maa kasutamise ja ehitamise seaduse reform

    Eesmärk

    Muudetud maakasutus- ja ehitusseaduse jõustumine

    Seaduse säte, mis viitab maakasutus- ja ehitusseaduse muudatuste jõustumisele

     

     

     

    Q2

    2026

    Reformitud maakasutus- ja ehitusseadusel põhinevad õigusaktid sisaldavad ehitusprojektide süsinikdioksiidi heitkoguste piiranguid hoone olelusringi jooksul. Samuti reguleeritakse sellega arvutusmeetodite ja koostalitlusvõimeliste andmebaaside väljatöötamist, et võimaldada vähese süsinikdioksiidiheitega ehitust.

    26

    P1C3R2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks kaotamiseks

    Eesmärk

    Fossiilkütuste küttesüsteemi järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise tegevuskava avaldamine

    Tegevuskava avaldamine Soome valitsuse veebisaidil

     

     

     

    Q2

    2022

    Tegevuskavas sätestatakse kõik vajalikud meetmed, et toetada fossiilkütuste kütte järkjärgulist kaotamist kõigis Soome hoonetes 31. detsembriks 2030.

    27

    P1C3R2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks kaotamiseks

    Siht

    Eraldi kütteõli kasutavate eraldunud majade arvu vähendamine

    Arv

     133 000

    106 400

    Q4

    2025

    Eraldi kütteõli tarbivate eramute arvu vähendamine 133 000-lt 2019. aastal 106 400-le 2025. aastal, mis tähendab 20 %-list vähenemist.

    28

    P1C3I1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Hoonete küttesüsteemide asendamine fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteallikatega

    Eesmärk

    Valitsuse dekreedi jõustumine, millega määratakse kindlaks eraldunud majade toetuskava üksikasjad

    Valitsuse määruse jõustumisele viitav säte

     

     

     

    Q4

    2021

    Jõustub valitsuse dekreet, millega kehtestatakse eraldunud majade toetuskava üksikasjad, mis võimaldab algatada projektikonkursi, et asendada eraldunud majades (kus kohaldatakse sekkumisvälja 025a) fossiilkütusel töötavad küttesüsteemid vähese süsinikdioksiidiheitega küttesüsteemidega. Dekreedis sätestatakse tehnilised nõuded, et tagada vastavus primaarenergia tarbimise 30 % keskmisele vähenemisele. Konkursikutse tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    29

    P1C3I1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Hoonete küttesüsteemide asendamine fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteallikatega

    Eesmärk

    Valitsuse määruse või riigieelarvet käsitleva otsuse jõustumine, millega määratakse kindlaks teiste hoonete (mitte eraldunud majade) abikava üksikasjad

    Valitsuse määruse jõustumisele viitav säte

     

     

    Q2

    2022

    Jõustub valitsuse dekreet või riigieelarvet käsitlev otsus, millega kehtestatakse vallale, vallale või ühendusele kuuluvate hoonete abikava üksikasjad (kui kohaldatakse sekkumisvaldkonda 024ter), mis võimaldab avaldada konkursikutse abikava kohta, millega toetatakse fossiilkütustel põhinevate küttesüsteemide väljavahetamist omavalitsustele, vallale või ühendusele kuuluvates hoonetes, kus kasutatakse vähese süsinikdioksiidiheitega kütteliike. Dekreedis ja eelarves sätestatakse tehnilised nõuded, et tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste 30 % keskmise vähendamise järgimine. Konkursikutse tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    30

    P1C3I1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Hoonete küttesüsteemide asendamine fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteallikatega

    Eesmärk

    Kõik toetused projektidele, millega toetatakse hoonete küttesüsteemide asendamist fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate küttesüsteemidega

    Teade kõigi toetuste andmise kohta

     

    Q4

    2023

    Teatamine kõigist toetustest projektidele, millega toetatakse küttesüsteemide asendamist vähemalt 14 600 hoones fossiilõlist vähese süsinikdioksiidiheitega kütteks.

    31

    P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm

    Eesmärk

    Esimese konkursikutse avaldamine seoses vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonna toetamisega

    Konkursikutse avaldamine

     

     

     

    Q4

    2021

    Esimese konkursi algatamine seoses vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programmiga, mis käsitleb teadusuuringuid ja innovatsiooni, tehnosiiret ning koostööd teadusuuringute, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahel. Pädevus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    32

    P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm

    Eesmärk

    Kõik toetused ja riigihankelepingud projektide jaoks, millega toetatakse vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonda

    Teade kõigi toetuste andmise ja riigihankelepingute sõlmimise kohta

    Q2

    2024

    Kõik vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonna projektid valitakse vastavalt vastavate projektikonkursside kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 31. eesmärgis. Kõik rahastamisotsused tehakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

    33

    P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm

    Eesmärk

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    Lõpuleviidud projektide lõpparuande avaldamine

     

     

     

    Q2

    2026

    Kõik toetatavad projektid tuleb lõpule viia, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 36 000 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 40 000 000 euro suurusest summast. Programmi aruandes esitatakse põhiteave kõigi toetatud projektide kohta, sealhulgas neile eraldatud toetuste ning hangete ja programmi rakendamise kulude kohta. Samuti hõlmab see programmi mõju hindamist süsinikdioksiidi heitkogustele ehitus- ja kinnisvarasektoris.

    D. KOMPONENT P1C4. VÄHESE SÜSINIKDIOKSIIDIHEITEGA LAHENDUSED KOGUKONDADELE JA TRANSPORDILE

    Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluühiskonnaks ning saavutada CO2-neutraalsuse aastaks 2035. Osana 2035. aastaks CO2-neutraalsuse saavutamise kavast on Soome seadnud eesmärgiks vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 50 % võrreldes 2005. aastaga. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa üldeesmärk on aidata saavutada transpordisektori heitkoguste vähendamise eesmärki, vähendades heidet transpordisektoris ja edendades süsinikdioksiidivabade transpordiliikide kasutamist. Praegu moodustavad alternatiivsed mootorsõidukid ainult 2,3 % sõiduautodest, samas kui 48 % kõigist avaliku sektori elektrilaadimis- ja gaasitanklatest asuvad peamistes suurlinnapiirkondades (Helsingi, Tampere, Turu).

    Komponent hõlmab investeeringuid, millega edendatakse mittefossiilse era- ja ühistranspordi kasutamist, sealhulgas investeeringuid mittefossiilkütuseid kasutavate sõidukite laadimis- ja tankimistaristusse. Nende investeeringutega kaasnevad reformid, sealhulgas tegevuskava mittefossiilse transpordi kasutamise stimuleerimiseks ja transpordi maksustamise läbivaatamine.

    See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020), ning vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekusse tehtavate investeeringute edendamisele (riigipõhine soovitus 3/2019).

    Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

    D.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

    Reform 1 (P1C4R1): Fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

    Soome hinnangul on vaja täiendavaid meetmeid, et vähendada 2030. aastaks CO2-heidet transpordisektoris veel 1,65 megatonni võrra. Soome valitsus võttis 6. mail 2021 vastu resolutsiooni fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava kohta, milles esitatakse meetmed 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks ja 2045. aastaks heitevaba transpordi saavutamiseks.

    Esimeses etapis tehakse otsused toetuste ja stiimulite kohta, mis edendavad heitevaba transporti. Ette nähtud meetmete hulgas on biogaasi ja elektrikütuste lisamine jaotuskohustuse alla, elektri ja gaasi transportimise avaliku jaotustaristu toetamine, eluasemeettevõtete ja töökohtade eralaadimistaristu toetamine ning mitmed ostutoetused (kõik elektriautod, elektri- ja gaasimootoriga kaubikud ja veoautod) ning säästvate transpordiliikide (jalgrattasõit, ühistransport) toetamine. Nende meetmetega vähendatakse heitkoguseid vähemalt 0,62 megatonni (Mt). Selle komponendi raames ette nähtud investeeringud toetavad kõnealuse reformi rakendamist. Nende meetmete rahastamist käsitlevaid otsuseid arutatakse 2021. aasta sügisel toimuvatel valitsuse eelarveläbirääkimistel.

    Lisaks viiakse 31. detsembriks 2021 lõpule võimalike edasiste meetmete mõjuhinnangud. Hinnatavad meetmed hõlmavad järgmist:

    ·Biogaasi ja biokütuse jaotamise kohustuse suurendamine praeguselt 30 %-lt

    ·Kaugtöö suurendamise eeltingimused

    ·Kombineeritud transpordi heite vähendamise potentsiaal

    ·Digitaalsed transpordilahendused ja liikuvusteenuste edendamine

    ·Muud usaldusväärsed ja kontrollitavad heitkoguste vähendamise meetmed.

    Kui ELi tasandi meetmete edusammud ja mõjuhinnangute tulemused on teada, hindab Soome võimalikku vajadust lisameetmete järele ja teeb selle kohta otsuse ning võtab 2021. aasta lõpuks vastu poliitikaettepanekud, et saavutada ülejäänud heitkoguste vähendamine (tegevuskava 3. etapp). Selleks valmistatakse ette mitmesuguseid alternatiivseid meetmeid, sealhulgas riiklik fossiilkütuste heitkogustega kauplemine. Riigisisese transpordi heite lähtestsenaariumi ajakohastatakse 2021. aasta sügiseks, et saada uusi hinnanguid 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks vajaliku heite vähendamise ulatuse kohta.

    Pärast fossiilvaba transpordi tegevuskava rakendamist vähendab Soome 2025. aastaks sisetranspordi kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 29 % võrreldes 2005. aasta tasemega.

    Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

    Reform 2 (P1C4R2): Säästva transpordi maksureform

    Töötajate transporditoetuste maksustamise reform stimuleerib elektrisõidukite, ühistranspordi ja jalgrataste kasutamist. See hõlmab elektrisõidukite madalamaid maksumäärasid ajavahemikuks 2021–2025, pendelpiletite lihtsustatud maksustamiskavasid ja töötajate jalgrataste maksusoodustusi.

    Soome valmistab ette ka ametiautode maksustamise läbivaatamise, et soodustada vähese heitega sõidukeid, sealhulgas vähese heitega ametiautode madalamaid maksumäärasid.

    Lisaks peaks riigiteenistujatest koosnev töörühm võtma 2021. aasta mais vastu aruande, milles antakse Soome valitsusele nõu vajalike maksumeetmete kohta, et parandada transpordi heitekontrolli tõhusust ja tagada pikaajaline eelarvebaas.

    Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

    Investeering 1 (P1C4I1): Riiklik elektri- ja gaasilaadimise ning tankimise taristu

    Selle meetmega toetatakse laialdaselt kättesaadava avaliku taristuvõrgu ehitamist elektrisõidukite laadimiseks (sealhulgas ühistransport) ja gaasisõidukite tankimiseks, et vähendada heitkoguseid, soodustades fossiilkütuseid kasutavate sõidukite asendamist alternatiivkütuseid kasutavate sõidukitega. Toetust antakse:

    I)suure võimsusega laadurid;

    II)ühistranspordi laadimispunktid bussidele;

    III)kokkusurutud biogaasijaamad; ning

    IV)veeldatud biogaasi jaamad.

    Rühmades i, iii ja iv toetuse saamiseks peavad laadimispunktid ja tanklad olema üldkasutatavad. Rühmas ii on abikõlblikkuse tingimuseks see, et toetust saavat taristut kasutatakse kohaliku ühistranspordi jaoks. Toetust antakse konkurentsipõhiste projektikonkursside vormis, mille eest vastutab energiaamet, täiendades olemasolevat abikava, mis põhineb praegu valitsuse dekreedil (498/2018) energia ja biogaasi transpordiks antava taristuabi kohta aastatel 2018–2021. 2022. aastal võetakse vastu uus valitsuse dekreet, mis hõlmab ajavahemikku 2022–2025. Konkursid on avatud nii üksikettevõtjatele kui ka kohalikele omavalitsustele. Investeeringuid tehakse kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001.

    Investeering tehakse 30. juuniks 2025.

    Investeering 2 (P1C4I2): Eralaadimise taristu

    Selle meetmega edendatakse elektriautode laadimisjaamade erataristu ehitamist. Kodulaadimise taristu puudumist peetakse üheks kitsaskohaks, mis takistab elektrisõidukite omamise stimuleerimist.

    Suurendatakse olemasoleva kava „Elektrihoonete elektritranspordi taristu edendamise toetus“ eelarvet. Toetust antakse investeerimistoetusena projektidele, mis vastavad keskkonnaministeeriumi kehtestatud konkreetsetele kriteeriumidele. Toetus on suunatud elamuettevõtetele. Toetuse ulatust laiendatakse, toetades laadimisjaamu töökohal. Koostatakse eraldi kava, mis on kättesaadav alates 2022. aastast. Toetus on suunatud ettevõtetele ja tööandjatele.

    Investeering tehakse 30. juuniks 2024.

    D.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

    Arv

    Meede

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

    Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

    Lõpuleviimise soovituslik ajakava

    Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

    Ühik

    Lähtetase

    Eesmärk

    Q

    Aasta

    34

    P1C4R1 -

    Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

    Eesmärk

    Valitsuse resolutsiooni LVM/2021/62 vastuvõtmine riigisisesest transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta

    Valitsuse resolutsiooni avaldamine

     

     

     

    Q2

    2021

    Fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava sisaldab juhiseid ja suuniseid meetmete ettevalmistamiseks, et vähendada 2030. aastaks sisetranspordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 50 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Osa meetmetest rakendatakse õigusaktidega ja osa poliitikameetmetega.

    35

    P1C4R1 -

    Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

    Eesmärk

    Valitsuse otsuse avaldamine täiendavate riiklike meetmete kohta riigisisese transpordi heitkoguste vähendamiseks

    Valitsuse otsus avaldatakse

     

     

     

    Q4

    2021

    Võetavate meetmete puhul järgitakse põhjalikku mõjuhinnangut ja nende eesmärk on vähendada transpordisektori heitkoguseid 2030. aastaks 50 % võrreldes 2005. aastaga. Täiendavate meetmetega vähendatav hinnanguline kogus on 1,03 megatonni (vastavalt 2020. aasta aprilli lähtestsenaariumis esitatud hinnangule). Hinnangut ajakohastatakse 2021. aasta sügisel esitatava ajakohastatud põhistsenaariumi alusel.

    36

    P1C4R1 -

    Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

    Siht

    Sisetranspordist tuleneva heite vähendamine 2025. aastaks vähemalt 29 % võrreldes 2005. aastaga

    Protsent

    0

    29

    Q2

    2026

    Pärast fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava poliitikameetmete rakendamist on riigisisese transpordi kasvuhoonegaaside heide 2025. aastaks võrreldes 2005. aasta tasemega vähenenud vähemalt 29 %, mis võimaldab Soomel saavutada 2030. aastaks heitkoguste 50 % vähendamise eesmärgi.

    37

    P1C4R2 –

    Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – säästva transpordi maksureform

    Eesmärk

    Tulumaksuseaduse (1205/2020) seadusandlike muudatuste jõustumine seoses liikuvusest tulenevate tööhõivehüvitiste maksustamisega

    Seaduse säte, mis viitab seadusemuudatuste jõustumisele

     

     

     

    Q2

    2021

    Tulumaksuseaduse muudatustega soodustatakse palju väiksema heitega auto valikut ning kerg- ja ühistranspordi ning liikuvusteenuste võrdsemat kasutamist. See hõlmab täistööajaga elektriautode madalamaid maksumäärasid ajavahemikuks 2021–2025, pendelpiletite lihtsustatud maksustamiskavasid ja töötajate jalgrataste maksusoodustusi.

    38

    P1C4R2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – säästva transpordi maksureform

    Eesmärk

    Seadusemuudatuste jõustumine tulumaksuseaduses (xx/2021) ametiautode maksustamise kohta

    Seaduse säte, mis viitab seadusemuudatuste jõustumisele

    Q2

    2022

    Tulumaksuseaduse muudatustega soodustatakse väiksema heitega auto valimist. See hõlmab vähese heitega autode madalamaid maksumäärasid ajavahemikuks 2022–2025.

    39

    P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

    Eesmärk

    Konkursikutse gaasi-, elektri- ja vesinikusõidukite jaotustaristu parandamiseks

    Konkursikutse avaldamine

    Q2

    2022

    Konkursikutse gaasi-, elektri- ja vesinikusõidukite jaotustaristu kohta koos tingimustega, sealhulgas abikõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades erandite loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    40

    P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

    Siht

    Uued ja töötavad kõrgepingelaadijad

    Arv

    0

    376

    Q2

    2024

    Paigaldatakse ja võetakse kasutusele vähemalt 376 uut kõrgepingealalisvoolulaadijat (>22 kW, mis ei sisalda väga tõhusaid laadijaid, st >= 150 kW).

    41

    P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

    Siht

    Uued ja toimivad ühistranspordi laadimispunktid (bussid)

    Arv

    0

    417

    Q2

    2024

    Bussidele paigaldatakse ja võetakse kasutusele vähemalt 417 uut laadimispunkti.

    42

    P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

    Siht

    Uued ja toimivad CBG jaamad

    Arv

    0

    25

    Q2

    2025

    Ehitatakse ja võetakse kasutusele vähemalt 25 uut kokkusurutud biogaasi tanklat.

    43

    P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

    Siht

    Uued ja toimivad LBG jaamad

    Arv

    0

    14

    Q2

    2025

    Ehitatakse ja võetakse kasutusele vähemalt 14 uut veeldatud biogaasi tanklat.

    44

    P1C4I2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – erasektori laadimistaristu

    Eesmärk

    Valitsuse otsuste jõustumine elamute laadimistaristu toetamise eelarve laiendamise kohta ja erasektori laadimistaristu toetamise laiendamise kohta töökohtadele

    Parlamendi heakskiit 2022. aasta riigieelarvele

    Q4

    2021

    Valitsuse otsused elamute toetamise eelarve (eelarvepunkt 35.20.52) laiendamise ning ettevõtetele ja tööandjatele antava toetuse (eelarvepunkt 35.20.53) ulatuse laiendamise kohta jõustuvad siis, kui parlament kiidab 2022. aasta riigieelarve heaks. Tingimuste, sealhulgas abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    45

    P1C4I2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – erasektori laadimistaristu

    Eesmärk

    Kõik toetused projektidele, millega parandatakse elamute ja töökohtade laadimistaristut eelarvedekreedi 35.20.52 muudatuste alusel

    Antud toetustest teatamine

    Q4

    2023

    Toetusi antakse rahastamiskõlblikele projektidele vähese tähtsuse reegli kohaste pidevate projektikonkursside alusel vastavalt 44. eesmärgis nimetatud projektikonkurssides sätestatud valiku-/rahastamiskriteeriumidele. Toetusi andev asutus (ARA) teatab toetustest toetusregistrile.

    46

    P1C4I2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – erasektori laadimistaristu

    Siht

    Uute ja toimivate eraõiguslike laadimispunktide arv

    Arv

    0

    28 000

    Q2

    2024

    Kõik toetatavad projektid tuleb lõpule viia. Ehitatakse ja võetakse kasutusele vähemalt 28 000 uut laadimispunkti või laadimisvõimsust.

    E. KOMPONENT P1C5. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS JA LOODUSPÕHISED LAHENDUSED

    Soome valitsus on seadnud eesmärgiks peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2030. aastaks. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa üldeesmärk on aidata peatada loodusvarade intensiivsest kasutamisest põhjustatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning võidelda Läänemere reostuse vastu.

    Komponent hõlmab investeeringuid, mille eesmärk on edendada uuenduslikke lahendusi reostuse vastu võitlemiseks, näiteks kasutada tööstuslikku kõrvalsaadust kipsi Läänemere fosforisisalduse vähendamiseks, ning arendada kliimasäästlikku metsamajandamist. Neid investeeringuid täiendab looduskaitseseaduse reform. See õigusakt on riikliku bioloogilise mitmekesisuse strateegia õiguslik alus ja selle eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse tugevdamine.

    Komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele (riigipõhine soovitus 3/2020).

    Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

    E.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

    Reform 1 (P1C5R1): Looduskaitsealaste õigusaktide ajakohastamine

    Soomel puudub praegu õiguslik alus riiklikule bioloogilise mitmekesisuse strateegiale ja vabatahtlikele looduskaitsemeetmetele, sealhulgas taastamismeetmetele ja aktiivsetele looduslikele majandamismeetmetele. Soome ajakohastab looduskaitseseadust (1096/1996), et paremini reageerida praegustele vajadustele bioloogilise mitmekesisuse tugevdamiseks. Seadusemuudatustega tagatakse, et otsuste tegemisel võetakse paremini arvesse bioloogilise mitmekesisuse säilitamist väljaspool looduskaitsealasid ja ökosüsteemi teenuste säilitamist. Lisaks võetakse vastu uued meetmed, et tõhustada elupaikade ja liikide kaitset.

    Valitsus esitab uue looduskaitseseaduse parlamendile 31. jaanuariks 2022. Uus seadus jõustub 2022. aastal. Seaduse rakendamise eest vastutavad majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskused, Metsähallitus ja keskkonnaministeerium.

    Soomelt oodatakse ka määruse vastuvõtmist taastamis- ja hooldusmeetmete rahalise toetamise süsteemi kohta, millega toetatakse ohustatud elupaikade, liikide ja maastikuväärtuste taastamise ja haldamise meetmeid.

    Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

    Investeering 1 (P1C5I1): Kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

    Meetmega toetatakse kliima- ja keskkonnaeesmärke, töödeldes põllumaad kipsiga. Selle lahenduse eesmärk on vähendada fosforikoormust põllumajandusest Läänemereni. Meetme eesmärk on ka vähendada toitainete sattumist veekogudesse, edendades toitaineterikast linnapiirkonna jäätmevoost toitainete ringlussevõttu, mis peaks aitama ära hoida eutrofeerumist ja lagunemist.

    Investeering koosneb kahest osast:

    I)põldude töötlemine kipsiga; ning

    II)Toitainete ringlussevõttu käsitlevad teadus- ja arendusprojektid.

    Toetust põldude kipsiga töötlemiseks antakse valitsuse dekreediga 510/2020, mis anti välja veeressursside korralduse ja merestrateegia seaduse (1299/2004) alusel. Kipsihangete, transpordi- ja rakendusteenuste hankemenetlused kuulutatakse välja Edela-Soome majandusarengu, transpordi ja keskkonna keskuse vastutusel 2021. aastal. Meede on suunatud tootjatele ja põllumajandustootjatele. Soomes on leitud, et 540 000 hektarit põldu saab kipsiga töödelda. Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01). Eelkõige tehakse asjaomaste põllumaade ja veekogude seiret, et vältida kahjulikku mõju maale (sealhulgas mullale) ja veeökosüsteemidele ning kahjulikku mõju süsinikubilansile. Kui tuvastatakse kahjulik mõju, võetakse asjakohased meetmed, et tagada ökosüsteemi ja/või süsinikubilansi taastamine, ning tuleks vältida kipsi kasutamist asjaomasel alal. Selle investeeringu kohast rahastamist ei kasutata selleks, et kasutada kipsi toidupõhiste biokütuse-/bioenergiakultuuride kasvatamisel. Toetust teadus- ja arendustegevuse projektidele, mis käsitlevad toitainete ringlussevõttu, antakse valitsuse määruse alusel, milles käsitletakse toitainete ringlussevõttu ja reoveepuhastuse energiatõhususe projekte aastatel 2020–2026 (657/2020). Avatud projektikonkursid kuulutatakse välja keskkonnaministeeriumi vastutusel. Projektidega toetatakse toitainete ringlussevõtu uute tehnoloogiate ja meetodite kasutuselevõttu, kõrge töötlemistasemega konkurentsivõimeliste lõpptoodete tootmist, investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tööstuse konkurentsivõimet. Valikuprotsessis pööratakse erilist tähelepanu kliimamuutustele, eutrofeerumisele ja bioloogilisele mitmekesisusele avalduvale mõjule.

    Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkonnaga 045a, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Sel eesmärgil tagatakse valitud kipsitarneprojektidega, et vähemalt 50 % kuivmassi järgi liigiti kogutud ja asjaomaste kipsi tarnivate tootjate tekitatud tavajäätmetest töödeldakse teiseseks tooraineks. Valitud toitainete ringlussevõtu projektidega tagatakse, et vähemalt 50 % taaskasutatavatest toitainetest või reovee biomassist muundatakse teiseseks tooraineks.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Investeering 2 (P1C5I2): Kliimasäästvad meetmed maakasutussektoris

    See meede keskendub kliimasäästlike maakasutusmeetodite väljatöötamisele. Soome rahastab algatusi, mis võimaldavad metsandussektoril kasutada sihipärasemaid ja mitmekesisemaid metsaraie- ja põllumajandusmeetodeid, mille puhul võetakse rohkem arvesse mullastikku, loodusväärtusi ja veekaitset kui praegu („täppismets“). Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01). Meede hõlmab täiendavaid meetodeid, tehnoloogiaid ja teabe loomist metsade kestlikkuse edendamiseks, sealhulgas segametsade eelistamise ja metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamise kaudu, suurendades muu hulgas alal surnud puidu kogust. Metsades, kus kasutatakse pidevaid metsamajandamismeetodeid, mis tähendab selgete tükkide puudumist, ei tohi olla uusi ega parandavaid vette hädamaandumisi. Eeldatakse, et uute meetodite väljatöötamine parandab väärtuse loomist ja muudab metsategevuse ahelad tõhusamaks, samal ajal kui võidakse välja töötada uusi uuendusi, mida saab kasutada nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil.

    Toetust uute maakasutusmeetmete väljatöötamiseks antakse valitsuse dekreedi 5/2021 alusel, mis käsitleb toetusi kliimameetmeteks maakasutussektoris aastatel 2020–2025. Põllumajandus- ja metsandusministeerium avaldab konkursikutse arendus- ja koolitusprojektidele. Rahastatakse vähemalt seitset projekti. Meede on suunatud metsandussektoris osalejatele (metsaomanikud, planeerimine, tehnoloogia, lepingute sõlmimine ning muud selles valdkonnas tegutsevad ettevõtjad ja kogukonnad).

    Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud sekkumisvaldkonnaga 050, mille kliimakoefitsient on 40 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Selle meetme alusel on abikõlblikud ainult sellised projektid, millega toetatakse kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist ning mis on kooskõlas DNSH suuniste nõuetega.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    E.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

    Arv

    Meede

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

    Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

    Aeg

    Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

    Ühik

    Lähte-

    tase

    Eesmärk

    Q

    Aasta

    47

    P1C5R1 -

    Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – loodust käsitlevate õigusaktide ajakohastamine

    Eesmärk

    Muudetud looduskaitseseaduse jõustumine

    Seaduse säte, mis viitab looduskaitseseaduse muudatuste jõustumisele

     

     

     

    Q1

    2023

    Looduskaitseseaduse muudatus (1096/1996) hõlmab järgmist:

    - bioloogilise mitmekesisuse säilitamine väljaspool looduskaitsealasid

    - ökosüsteemi teenuste säilitamine

    - meetmed elupaikade ja liikide kaitse tõhususe tagamiseks

    48

    P1C5I1 -

    Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

    Eesmärk

    Kipsi tarnimise, transpordi ja jaotamise projekte toetatakse

    Kipsi tarnimist, transporti ja jaotamist käsitlevate projektide sõlmimine vastavalt pakkumiskutsele

     

     

     

    Q4

    2022

    Kipsi tarnimist, transporti ja jaotamist käsitleva projektikonkursi algatamine koos tingimustega, sealhulgas kõlblikkuskriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud töövõtjad täidavad nõuet, et vähemalt 50 % liigiti kogutud tavajäätmete massist peab olema töödeldud teisesesse toormesse, ning kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Selle investeeringu kohast rahastamist ei kasutata selleks, et kasutada kipsi toidupõhiste biokütuse-/bioenergiakultuuride kasvatamisel.

    49

    P1C5I1 -

    Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

    Siht

    Kipsiga töödeldud põllud ja tavapärase väetisekasutuse kombineeritud vähenemine

    Hektarid

    0

    50 000

    Q4

    2025

    Põllumajandustootjad taotlevad kipsiga töötlemist selleks sobivatel põldudel. Valitud töövõtja, kes osutab kipsi tarne-, transpordi- ja turustamisteenuseid, kohaldab kipsi põllumajandustootja põllu suhtes. Vähemalt 50 000 hektarit põldu töödeldakse kipsiga. Kliimamõju suurendab konkursikutse dokumentides esitatud nõue võtta väetamiskavades proportsionaalselt arvesse kipsi fosforisisaldust. Järgnevat fosforisisaldusega väetiste kasutamise vähenemist kontrollitakse uuringu abil.

    Asjaomaste põllumaade ja veekogude seire peab tagama, et puudub kahjulik mõju maale (sh mullale) ja veeökosüsteemidele ning kahjulik mõju süsinikubilansile. Kui tuvastatakse kahjulik mõju, võetakse asjakohased meetmed, et tagada ökosüsteemi ja/või süsinikubilansi taastamine, ning tuleks vältida kipsi kasutamist asjaomasel alal.

    50

    P1C5I1 -

    Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

    Eesmärk

    Toetatakse toitainete ringlussevõtu ja taaskasutamise projekte

    Teade kõigi toetuste väljaandmise kohta

     

     

     

    Q4

    2023

    Teade kõigi toetuste andmise kohta toitainete ringlussevõttu ja taaskasutamist käsitlevate avatud taotlusvoorude raames kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01), kasutades väljajätmiste loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    51

    P1C5I1 -

    Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

    Siht

    Kohad, kus toitainete ringlussevõtt või taaskasutamine on paranenud

    Arv

    0

    7

    Q4

    2025

    Vähemalt seitsmel käitisel või tegevuskohal on parem toitainete ringlussevõtt ja taaskasutamine reovees vähemalt 50 % taaskasutatavatest toitainetest või biomassist. Lisaks on eesmärgiks seatud vähemalt 6-punktine tehnilise valmisoleku tase.

    52

    P1C5I2 -

    Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris

    Eesmärk

    Esimese täppismetsandusprojektide projektikonkursi avaldamine

    Avaldamine

    Q4

    2021

    Jõustunud on rahastamissuunised (valitsuse dekreet 5/2021 kliimameetmete toetuste kohta maakasutussektoris aastatel 2020–2025), mis võimaldavad käivitada esimese konkurentsipõhise pakkumiskutse täppismetsandusprojektide jaoks. Pädevus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Esimene projektikonkurss avatakse 31. detsembriks 2021. Meede hõlmab täiendavaid meetodeid, tehnoloogiaid ja teabe loomist metsade kestlikkuse edendamiseks, sealhulgas segametsade eelistamise ja metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamise kaudu, suurendades muu hulgas alal surnud puidu kogust. Metsades, kus kasutatakse pidevaid metsamajandamismeetodeid, mis tähendab selgete tükkide puudumist, ei tohi olla uusi ega parandavaid vette hädamaandumisi. Selle meetme raames on abikõlblikud ainult need projektid, millega toetatakse kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist.

    53

    P1C5I2 -

    Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris

    Eesmärk

    Kõigi toetuste andmine rahastamiseks valitud täppismetsandusprojektidele

    Teade kõigi toetuste andmise kohta

     

     

     

    Q4

    2023

    Teade kõigi toetuste andmise kohta täppismetsandusprojektidele, mis on välja valitud vastavate projektikonkursside raames. Kõik projektikonkursid põhinevad 52. eesmärgis kajastatud toetuskõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Kõik rahastamisotsused on tehtud projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

    54

    P1C5I2 -

    Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris

    Siht

    Lõpetatud täppismetsandusprojektid

    Arv

    0

    7

    Q4

    2025

    Lõpule viiakse vähemalt seitse täppismetsandusprojekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõpparuanded.

       

    2. SAMMAS. Digiteerimine ja andmemajandus suurendavad tootlikkust ja teevad teenused kõigile kättesaadavaks

    F. KOMPONENT P2C1. DIGITARISTU

    See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid side- ja transporditaristusse, et vastata üha digitaalsema ühiskonna vajadustele.

    Esiteks on Soome eesmärk investeerida raudteetranspordi digiteerimisse, mis aitab Soomel täita oma heitkoguste vähendamise eesmärke, suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja parandada teenuste kvaliteeti. Eelkõige on projekti „Digirail“ eesmärk võtta kogu Soome võrgus kasutusele uus automaatblokeerimissüsteem, kuna praegune süsteem jõuab käesoleva kümnendi lõpuks oma kasutusaja lõpuni. Projekti rakendamine aitab tagada tulevikuks sobivad raudteeteenused.

    Teiseks kavatseb Soome kasutada tagastamatut toetust erasektori investeeringute rahastamiseks kiiretesse lairibavõrkudesse piirkondades, kus juurdepääsu ei pakuta ärilistel alustel. Komponendi eesmärk on kõrvaldada allesjäänud puudujäägid kiire lairibaühenduse taristus kogu Soomes, eelkõige maapiirkondades, kus juurdepääsumäär on madalam. Soomes on vaja terviklikke, kvaliteetseid ja kiireid sidevõrke, kuna töö ja tööstusliku tootmise digiteerimine suureneb ja teenused on suunatud digitaalsetele kanalitele. Uute digilahenduste kasutuselevõtt kõigis sektorites nõuab kiireid ja usaldusväärseid sidevõrke, eriti elutähtsate rakenduste puhul.

    See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, et keskenduda investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele, eelkõige kestlikule ja tõhusale taristule (riigipõhine soovitus 3/2020), ning investeeringutega seotud majanduspoliitikale, säästvale transpordile, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 3/2019).

    Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

    F.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

    Investeering 1 (P2C1I1): Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

    Investeering on investeeringute toetuskava, mille eesmärk on parandada sideühenduste kvaliteeti ja kättesaadavust piirkondades, kus selliseid ühendusi ei pakuta üksnes turumehhanismide alusel. Meede hõlmab toetusprogrammi käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist ning rahalise toetuse väljamaksmist lairibaühenduse pakkujatele. Kava raames toetatavate lairibaühenduste maht peab olema vähemalt 100 Mbit/s. Rahastu tagastamatu toetus täiendab riiklikku lairibaühenduse toetusprogrammi, mis põhineb lairibaühenduse toetamise seadusel, mis sisaldab sätteid vahendite eraldamise ja väljamaksmise tingimuste kohta, samuti pädeva tugiasutuse ja selle ülesannete kohta. Toetav asutus teeb analüüsi tagamaks, et projektid valitakse välja üksnes valdkondades, kus turupõhised lahendused ei ole kooskõlas üldise grupierandi määrusega kättesaadavad. Soome loob riiklikus lairibaühenduse büroos koordinaatori ametikoha, et edendada lairibaühendust ning kavandada riiklike ja ELi lairibaühenduse rahastamise koordineerimist, et vältida kattuvusi ja tagada vastastikune täiendavus.

    Meetme rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.

    Investeering 2 (P2C1I2): Transport ja maakasutus – Digiraili projekt

    Soome eesmärk on võtta 2040. aastaks kogu riiklikus raudteevõrgus kasutusele Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) ning 4G ja 5G-põhine tulevane raudtee mobiilsidesüsteem (FRMCS). ERMTSi ja FRMCSi kasutuselevõtt aitab tagada, et raudteeteenused on tulevikuks sobivad. Selleks rahastatakse investeeringuga digivaldkonna arendus- ja kontrollietappi, mis hõlmab katsetamis- ja katsetamistegevuste ettevalmistamist ja läbiviimist aastatel 2021–2026. Pärast laborikeskkonnas tehtud edukat katsetamist tuleb uut raadiopõhist süsteemi katsetada realistlikes tingimustes katserajal, enne kui see võetakse kasutusele kommertsrongiliikluse katserajal, kus uut väljaarendatud süsteemi kasutatakse ühtse rongijuhtimissüsteemina. Arendus- ja kontrollietapi viimases etapis katsetatakse ERTMSi 2027. aasta lõpuks eeldatavasti kommertskatserajal, kus uut süsteemi kasutatakse ühtse rongijuhtimissüsteemina. Alates 2028. aastast, st pärast rahastu toetust, kavatsetakse Digirail ja ERTMS kasutusele võtta kogu Soome võrgus.

    Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

    F.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

    Arv

    Meede

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

    Kvantitatiivsed näitajad
    (sihtide puhul)

    Lõpuleviimise soovituslik ajakava

    Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

    Ühik

    Lähtetase

    Eesmärk

    Q

    Aasta

    55

    P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

    Eesmärk

    Lairibaühendust käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine

    Lairibaühendust käsitlevate õigusaktide muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist

    Q4

    2022

    Lairibaühendust käsitlevate õigusaktide vajalikud muudatused on jõustunud. Lairibaühenduse toetamise seaduses sätestatakse vahendite andmise ja väljamaksmise tingimused, näiteks sihtvaldkonnad, samuti pädev tugiasutus ja selle ülesanded. Komisjon võtab arvesse kõiki vajalikke muudatusi, mis tulenevad üldise grupierandi määruse muutmisest, sealhulgas valitsuse määruse ajakohastamist, milles sätestatakse abikõlblike ühenduste miinimumkiirused.

    56

    P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

    Siht

    Lisaeluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s)

    Arv

    0

    10 000

    Q2

    2024

    Vähemalt 10 000 uut eluruumi on saanud juurdepääsu kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s) võrreldes lähteolukorraga enne programmi algust, kui toetusprogrammi alguses oli ühendus kas aeglasem või puudus see üldse (edaspidi „eluruumid läbitud“). See hõlmab eramuid, ettevõtteid ja puhkemaju.

    57

    P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

    Siht

    Lisaeluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s)

    Arv

    10 000

    25 000

    Q2

    2026

    Vähemalt 25 000 uut eluruumi on saanud juurdepääsu kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s) võrreldes lähteolukorraga enne programmi algust, kui toetusprogrammi alguses oli ühendus kas aeglasem või puudus see üldse (edaspidi „eluruumid läbitud“). See hõlmab eramuid, ettevõtteid ja puhkemaju.

    58

    P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt

    Eesmärk

    Euroopa ühise automaatblokeerimissüsteemi (ERTMS) modelleerimisseadmete katselabor töötab

    Katselabor on loodud Kouvola raudtee koolituskeskusesse ja on valmis tegema virtuaalseid simulatsiooniteste.

     

     

    Q4

    2022

    Automaatne rongiturvangusüsteem on raudteeohutuse põhielement. Arendustöid alustatakse katselabori tehtud mõjuhinnangute abil, enne kui arendusetapi saab tegelikes tingimustes katsetele üle minna.

    59

    P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt

    Siht

    Raadiopõhise ERTMSiga varustatud katserada

    (mitte äriotstarbelises kasutuses)

    Kilomeetrid

    0 

     50

    Q4

    2024

    Katserada peab asuma Kouvola-Kotka/Hamina vahel. Vähemalt 50 km rööbasteest (mitte äriotstarbelises raudteeliikluses) peab olema varustatud raadiopõhise ERMTSiga. Tehniline kirjeldus esitatakse pärast lõpetamist kinnitamiseks riiklikule raudteeohutusasutusele (Traficom). Kehtestatud katserada peab võimaldama katsetada uut üleeuroopalist raadiopõhist automaatblokeerimissüsteemi (ERTMS) realistlikes tingimustes õigete seadmetega.

    60

    P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt

    Siht

    ERMTSiga varustatud äriline katserada

    Kilomeetrid

    0 

    30

    Q2

    2026

    Euroopa Raudteeameti (ERA) menetluste kohaselt on hangitud katseraudteesüsteem ERTMS (ühtne kontaktpunkt). Vähemalt 30 km pikkune rööbastee on varustatud raadiopõhise ERTMSiga.

    G. KOMPONENT P2C2. ANDMEMAJANDUSE JA DIGIPÖÖRDE KIIRENDAMINE

    G.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

    See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab reforme ja investeeringuid, millega toetatakse Soomes digiteerimist, hõlbustades andmepõhist innovatsiooni, digitaalse teabe vahetamist ja avaliku sektori andmete kasutamist ning edendades teadusuuringuid põhitehnoloogiate valdkonnas, et suurendada Soome konkurentsivõimet. Suurendades andmete koostalitlusvõimet mitme sidusrühma jaoks, püüab Soome kasutada täielikult ära digipöörde potentsiaali. See nõuab standardimist digitaalse teabe vahetamiseks, mis hõlmab nii ettevõtjaid kui ka avalikku sektorit. Komponent hõlmab ka taaste- ja vastupidavuskava rakendamise järelevalveks vajaliku andmekogusüsteemi väljatöötamist.

    Laiendades elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi hõlmatust teabega eluasemeettevõtete laenude kohta, aitab see komponent kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, et tugevdada kodumajapidamiste võlaseiret ja luua krediidiregistri süsteem (riigipõhine soovitus 4/2019) ning keskenduda investeeringutele teadusuuringutesse ja innovatsiooni (riigipõhise soovitused 3/2020 ja 3/2019).

    Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

    Investeering 1 (P2C2I1): Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm

    Investeeringu eesmärk on aidata luua ühiseid lahendusi ja struktuure, et hõlbustada organisatsioonide vahel digitaalsete finantsandmete vahetamist masinloetaval struktureeritud kujul (näiteks e-arved, e-vastuvõtjad, hankedokumendid ja finantsaruanded), kooskõlas reaalajalise majanduse visiooniga. Struktureeritud finantsandmete vahetamine toetab tootlikkusele positiivset mõju avaldavate protsesside automatiseerimist nii avalikus kui ka erasektoris, edendades samal ajal ka valitsuse ja ühiskonna kui terviku digiteerimist. Tööhõive- ja majandusministeeriumi juhtimisel vastutab projekti rakendamise eest riiklik patendi- ja registreerimisamet koostöös maksuameti ja riigikassaga.

    Investeering peab võimaldama teabe jagamist ettevõtjate vahel, ettevõtjate ja ametiasutuste vahel ning avaliku sektori siseselt, tuginedes põhimõttele „ainult üks kord“. Investeeringute eesmärgid on järgmised:

    I)reaalajalise majanduse ökosüsteemi loomine, mis töötatakse välja avaliku ja erasektori koostöös. Rahalist toetust kasutatakse selleks, et luua 2022. aasta lõpuks minimaalne elujõuline ökosüsteem, st digitaalse põhiplatvormi ja sellega seotud taristu/tarkvaralahenduste kasutatav versioon, mis suudab edastada vähemalt e-arveid;

    II)2024. aasta lõpuks toimiva digitaalse taristu käikuandmine, mis võimaldab jagada, vastu võtta ja kasutada ettevõtte finantsandmeid, nagu e-vastuvõtt, e-arved ja hankesõnumid, kooskõlas isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatusega seotud asjaomaste õiguslike nõuetega. Digitaalne taristu peab sisaldama vähemalt järgmisi omadusi:

    oÜhised liideselahendused finantsandmete struktureeritud kujul jagamiseks

    oElektrooniliste äridokumentide standarditud masinloetav vorming.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

    Investeering 2 (P2C2I2): Andmemajanduse ja digipöörde kiirendamine – Virtual Finland

    Soome virtuaalne teenuseplatvorm parandab Soome konkurentsivõimet, võimaldades pakkuda sujuvaid digiteenuseid avalikust ja erasektorist erinevatele Soome saabuvatele sihtrühmadele, nagu ettevõtted, töötajad, üliõpilased ja turistid. Investeeringuga uuendatakse teenuse kontseptsiooni ja integreeritakse teenused, mida praegu eri ministeeriumides ja ametites eraldi käsitletakse, kasutajasõbralikuks üksuseks.

    Investeeringu eesmärk on pakkuda ühtset teenuseliidest ettevõtjatele ja üksikisikutele, kes soovivad Soomes elada, seal tegutseda või tegutseda. Investeering hõlmab teenuste digiteerimist, sealhulgas nii uute protsesside loomist kui ka olemasolevate protsesside asendamist, nagu pabervormide täitmine ja postitamine või kontoris tehtavad füüsilised tehingud, mis praegu nõuavad Soomes ettevõttesisest kohalolekut. Teenuseplatvorm peaks hõlmama nii avalikke teenuseid (nt digitaalne identiteet, e-residentsus või patendi registreerimine) kui ka erateenuseid (sealhulgas ärikindlustus, pangandus, raamatupidamine, finants-, õigus- ja muud teenused).

    Esimeses etapis (2021–2022) koordineerib arendustegevust Soome välisministeerium. Esimeses etapis kavandatakse ja määratletakse alalisem juhtimismudel järgmiste arendus- ja tootmisetappide jaoks. Rakendamine hõlmab makromajanduslikku finantsabi, rahandusministeeriumi, majandusministeeriumi, muid ministeeriume, Soome maksuametit, digitaal- ja rahvastikuandmete ametit, Soome innovatsioonifondi, patendi- ja registreerimisametit, Soome sisserändeametit ja võimalik, et ka muid asutusi.

    Meede hõlmab järgmisi elemente:

    -31. detsembriks 2022 peab olema kättesaadav platvormi „Virtual Finland“ esimene kasutatav versioon, mis toetab vähemalt järgmisi funktsioone: Isiku ja ärikasutaja tuvastamine, digitaalne identiteet, usaldusväärne andmete jagamine platvormiga seotud eri osapoolte vahel. Avaliku halduse ja erasektori digiteenuste platvormide koostalitlusvõime tagab tarbijatele sujuvad digiteenused.

    -Soome virtuaalne platvorm peab 31. detsembriks 2025 täielikult toetama vähemalt kahte teenuse osutamise protsessi, eelkõige mitteSoome eraisiku ja mitte Soome ettevõtte riiki sisenemise protsessi.

    -Soome virtuaalne platvorm peaks järk-järgult integreerima teenuseid täiendavatele sihtrühmadele (üliõpilased, börsil noteerimata äriühingud, hooajatöötajad, turistid, eksportivad ettevõtted).

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Investeering 3 (P2C2I3): Võtmetehnoloogiate (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus) kiirendamine

    Meetme eesmärk on rahastada rakendusuuringuid ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et kaitsta Euroopa konkurentsivõimet, infoturvet ja suveräänsust. Rahastatakse riiklikke teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendustegevusi ja neid toetavat taristut, st katse- ja eksperimenteerimiskeskkondi, mis on seotud mikroelektroonika, 5G/6G tehnoloogia, tehisintellekti või kvanttehnoloogiaga. Rahastamine toimub organisatsiooni Business Finland konkurentsipõhiste rahastamisvahendite kaudu. Projektid valitakse avatud projektikonkursside alusel ning valikukriteeriumidega tagatakse projektide digitaalne panus ja nende vastavus olulise kahju puudumise põhimõttele. Eelkõige toetatakse meetmega järgmisi tehnoloogiaid:

    -Mikroelektroonika valdkonnas hõlmavad Investeeringu eesmärk on kindlustada pooljuhtide tootmise väärtusahel, et suurendada selle olulise tehnoloogia autonoomsust. Rahalist toetust antakse selleks, et kiirendada ja suurendada Soome äriühingute investeeringuid mikroelektroonika tootmise väärtusahela arendamisse, suurendada Soomes ja ELis pooljuhtkomponentide väljatöötamise ja tootmise suutlikkust, võimaldades Soome äriühingutel osaleda võimalikus üleeuroopalist huvi pakkuvas mikroelektroonika projektis.

    -6G, tehisintellekt ja kvantarvutus: Rahalist toetust antakse investeeringutele 6G, tehisintellekti ja kvantarvutuse arendamisse, mida peetakse tulevikus tehnoloogilise konkurentsivõime seisukohast oluliseks. Eesmärk on luua Soomes tehisintellekti, tulevase telekommunikatsioonitehnoloogia ja kvantarvutuse rakenduste jaoks konkurentsivõimeline arengukeskkond, osaleda näiteks tehisintellekti Euroopa katse- ja eksperimenteerimisvahendite (AI TEF) loomises, uuendada riiklikku 5G katsevõrgustikku ja selle toimimismudelit ning luua kvantarvutuses vajaliku tarkvara arenduskeskkond.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Reform 1 (P2C2R1): Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

    Meetme eesmärk on parandada tarbijakaitset eluasemeturul ja konkurentsi eluasemesektoris ning teha kättesaadavaks teave elamu- ja ärikinnisvara finants- ja tehniliste tingimuste ning remondivajaduste kohta. Praegu puudub eluasemeettevõtete laenude keskregister; Selle asemel kantakse andmed ainult elamuettevõtete raamatupidamisarvestusse. Sellise elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi väljatöötamine, mis võimaldab krediidi andmise olukorras tarbijaid õiglasemalt kohelda, on positiivse krediidiregistri loomise põhitingimus.

    Investeeringuga toetatakse elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamist, et koguda teavet finants- ja tehniliste tingimuste ning remondivajaduste kohta täielikus kooskõlas asjakohaste isikuandmete kaitse sätetega. Teave eluasemeettevõtete laenude kohta edastatakse positiivse krediidiandmete registrisse, mis aitab vähendada erasektori ülemäärast võlgnevust.

    Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

    Reform 2 (P2C2R2): Maaelu arengu programmi reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu

    Et vastata Soome taaste- ja vastupidavuskava erivajadustele koordineerimise, juhtimise, kontrolli, aruandluse ja auditi osas, sätestatakse Soome asjaomaste ametiasutuste ülesanded ja kohustused uues õigusaktis. Nende ülesannete edukas täitmine nõuab ka täiendavaid sihtotstarbelisi ajutisi investeeringuid, et tagada juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine vastavalt regulatiivsetele vajadustele. See hõlmab muu hulgas vajaliku haldussuutlikkuse loomist ja IT-hoidla süsteemi loomist.

    Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

    G.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

    Arv

    Meede

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

    Kvantitatiivsed näitajad
    (eesmärkide puhul)

    Lõpuleviimise soovituslik ajakava

    Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

    Ühik

    Lähtetase

    Eesmärk

    Q

    Aasta

    61

    P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm

    Eesmärk

    Luuakse minimaalne elujõuline ökosüsteem ja see toimib

    Loodud on minimaalne elujõuline ökosüsteem, mida tõendab ühiste dokumenteeritud eeskirjade ja standardite avaldamine programmi veebisaidil.

    Q4

    2022

    Minimaalne elujõuline ökosüsteem on tootmiskeskkonnas ühiste dokumenteeritud eeskirjade alusel edukalt loodud. See võimaldab levitada e-arveid masinloetaval struktureeritud kujul, et suurendada protsessi automatiseeritust.

    62

    P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm

    Eesmärk

    Struktureeritud digitaalse äriteabe vahetamine on täielikult toimiv

    Avaldatakse projekti lõpparuanne, milles märgitakse, et struktureeritud digitaalse äriteabe vahetamine on täielikult toimiv

    Q4

    2024

    Elektroonilise äriteabe vahetamise standardid ja menetlused on kindlaks määratud ja neid on kirjeldatud projekti lõpparuandes. Põhitaristu võimaldab lõppkasutajate nõusolekul levitada digitaalset äriteavet struktureeritud kujul, mis hõlmab järgmisi elemente:

    -e-arved

    -e-vastuvõtjad

    -Hanketeade

    Digitaalse äriteabe jagamise katse on edukalt lõpetatud vähemalt kahe eraettevõtjaga (raamatupidamistarkvara müüjad ja/või teenuseosutajad) ja kahe avaliku sektori asutusega.

    63

    P2C2I2 – Andmepõhise majanduse ja digipöörde kiirendamine – Virtual Finland

    Eesmärk

    Soome virtuaalne ühisplatvorm ja integreeritud teenused toimivad

    Projekti lõpparuandes kontrollitakse, kas ühisplatvormi kasutatav versioon on valmis, ja toetatakse vähemalt kahte teenuseprotsessi, mis on täielikult platvormiga integreeritud.

     

     

     

    Q4

    2025

    Ühisplatvormi kasutatav versioon on valmis ning see on kättesaadav kõigile klientidele Soomes ja rahvusvahelisel tasandil. Digiplatvormist saab rahvusvaheline turg ja kohtumispaik Soome ja välismaistele äriühingutele, kasvavatele äriühingutele, sisserändajatest ekspertidele ja investoritele ning sellesse integreeritakse nende jaoks vajalikud asjakohased digitaalteenused. See peab toetama vähemalt järgmisi funktsioone: Isiku ja ärikasutaja tuvastamine (digitaalne identiteet) ning usaldusväärne andmete jagamine platvormiga seotud eri osapoolte vahel.

    Integreeritud on vähemalt kaks teenust, mis on seotud välismaalastest üksikisikute ja ettevõtjate riiki sisenemise protsessiga.

    Iga integreeritud teenuse osutamise protsessi kaasatud üksus on liideste kaudu ühendanud oma olemasolevad teenused või andmed platvormil „Virtual Finland“ ühtse kliendi digiteenuse protsessi osana.

    64

    P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

    Siht

    Mikroelektroonika projekte toetatakse

    Arv

    0

    2

    Q4

    2022

    Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt 2 rahastamisotsuse tegemise kohta. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Projektide valimisel hinnatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kvaliteeti ja tulemuslikkust ning seda, kuidas need edendavad digiteerimist. Valikukriteeriumid hõlmavad projekti kvaliteeti ja sobivust, projekti tulevast otsest ja kaudset mõju ettevõtlusele, projekti sobivust üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti põhiidee ning riiklike ja ELi strateegiate jaoks ning projektikonsortsiumi kvaliteeti.

    65

    P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

    Eesmärk

    Kõigi valitud projektide lõpuleviimine

    Lõpetatud projektide lõpparuanne

    Q4

    2025

    Kõigi toetatavate projektide lõpuleviimine, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded, vastavalt taotlusdokumentides sätestatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidele. Kogueelarve on vähemalt 13 500 000 eurot.

    66

    P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

    Eesmärk

    6G, tehisintellekti ja kvantarvutust arendavaid projekte toetatakse

    Teatis 6G, tehisintellekti ja kvantarvutust arendavate projektide kõigi toetuste andmise kohta

    Q4

    2022

    Avatud projektikonkursi raames, mille raames ettevõtted ja uurimisinstituudid arendavad ja kasutavad katsetamis- ja katsetamiskeskkondi, valib organisatsioon Business Finland rahastatavad projektid välja vastavalt konkursikutse kriteeriumidele. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Valikukriteeriumid hõlmavad projekti kvaliteeti ja sobivust, projekti tulevast otsest ja kaudset mõju ettevõtlusele, projektide sobivust riiklike ja ELi strateegiate jaoks ning projektikonsortsiumi kvaliteeti. Projektide valimisel hinnatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kvaliteeti ja tulemuslikkust ning seda, kuidas need edendavad digiteerimist.

    67

    P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

    Eesmärk

    Kõigi valitud projektide lõpuleviimine

    Lõpetatud projektide lõpparuanne

    Q4

    2025

    Kõigi toetatud projektide lõpuleviimine, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded, vastavalt konkursikutses sätestatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidele. Eraldatud kogueelarve peab olema vähemalt 9 000 000 eurot.

    68

    P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

    Eesmärk

    Õigusaktide vastuvõtmine elamu- ja kaubandusomandi teabesüsteemi kohaldamisala laiendamise kohta

    Parlament võtab vastu elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi seaduse ning piiratud vastutusega elamuühingute seaduse muudatused

    Q2

    2023

    Elamuid käsitleva teabesüsteemi ulatuse laiendamiseks elamuettevõtteid käsitlevale teabele muudetakse elamuid ja ärivara käsitleva teabesüsteemi seadust ning piiratud vastutusega elamuühinguid käsitlevat seadust. Eelkõige hõlmavad muudatused järgmist:

    - Elamuettevõtete kohustus teha põhiandmed kättesaadavaks masinloetaval struktureeritud kujul

    õigus pääseda juurde masinloetaval struktureeritud kujul kättesaadavaks tehtud andmetele

    69

    P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

    Eesmärk

    Selliste õigusaktide jõustumine, millega laiendatakse elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi ulatust

    Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi seaduse ning piiratud vastutusega elamuühingute seaduse muudetud sätted, milles on märgitud nende jõustumine

    Q2

    2025

    Elamuid käsitleva teabesüsteemi ulatuse laiendamiseks elamuettevõtteid käsitlevale teabele muudetakse elamuid ja ärivara käsitleva teabesüsteemi seadust ning piiratud vastutusega elamuühinguid käsitlevat seadust. Muudatused hõlmavad eelkõige järgmist:

    elamuettevõtjate kohustus teha põhiandmed kättesaadavaks masinloetaval struktureeritud kujul

    õigus tutvuda masinloetaval struktureeritud kujul kättesaadavaks tehtud andmetega

    Sätete kohaldamise alustamiseks vajalikud põhifunktsioonid on andmespetsifikatsioonid ja liidesed.

    70

    P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

    Eesmärk

    Tehniliselt on laiendatud elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi katvust.

    Lõpparuanne projekti lõpuleviimise kohta

    Q2

    2026

    Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi teostatud projekti ja riikliku maa-uuringu raames koostatakse andmespetsifikatsioonid elamuettevõtte andmete kohta, võimaluse kohta säilitada põhiandmeid (sealhulgas elamuettevõtete laenud, parandused ja ümberehitused) elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemis ning sideliideste kohta. Tarbijatel peab olema võimalus saada seadusega nõutud teavet majutusettevõtete kohta masinloetaval kujul.

    Määratletakse eluasemeettevõtteid käsitlevale haldusteabele juurdepääsu ühised menetlused ning elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteem võimaldab juurdepääsu eluasemeettevõtte haldusteabele struktureeritud masinloetaval kujul.

    71

    P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu

    Eesmärk

    Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse jõustumine

    Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse säte, mis viitab selle jõustumisele

    Q4

    2021

    Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse jõustumine. Seadusega kehtestatakse õiguslikud volitused asutustele, kes on seotud Soome taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineerimise, järelevalve, kontrolli ja auditeerimisega.

    Seaduses sätestatakse vähemalt nende organite ülesanded ja kohustused, tagades: a) eesmärkide ja sihtidega seotud andmete kogumine ja usaldusväärsus ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) kehtestatud on menetlused juhtkonna kinnitavate avalduste, auditikokkuvõtete ja maksetaotluste koostamiseks; c) on kehtestatud vajalikud põhimõtted, mille alusel kogutakse ja säilitatakse andmeid toetusesaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate kohta kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) artikliga 22.

    Seadus jõustub enne taaste- ja vastupidavuskava alusel esimese maksetaotluse esitamist.

    72

    P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu

    Eesmärk

    Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave

    Auditiaruanne, mille koostab auditifunktsioon, mis kinnitab andmekogu süsteemi funktsioone

    Q4

    2021

    Enne esimese maksetaotluse esitamist luuakse ja võetakse kasutusele taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seireks mõeldud andmekogusüsteem.

    Süsteem põhineb olemasolevatel süsteemidel ja sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone:

    a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve;

    b) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i–iii nõutud andmetele.

    H. KOMPONENT P2C3. DIGITAALNE TURVALISUS

    Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on aidata luua terviklik raamistik küber- ja infoturbe küsimuste käsitlemiseks, mis on eduka digipöörde eeltingimus. Soome investeerib küberjulgeoleku arendamise programmi kaudu tsiviilvaldkonna küberjulgeolekualastesse oskustesse. Soome eesmärk on ka tugevdada rahapesuvastaseid meetmeid, luues digitaalse süsteemi, mis tagab parema teabevahetuse erinevate rahapesuvastases tegevuses osalejate vahel nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil koos vajalike seadusandlike muudatustega.

    See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 4/2020 rahapesuvastase raamistiku tõhusa järelevalve ja täitmise tagamise kohta ning riigipõhist soovitust 3/2020 investeeringute suunamise kohta rohe- ja digipöördele, eelkõige teadusuuringutele ja innovatsioonile.

    Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

    H.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

    Reform 1 (P2C3R1): Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine

    Reformiga hõlbustatakse rahapesu tõkestamise ja avastamisega seotud teabe kogumist ja vahetamist pädevate asutuste vahel, sealhulgas andmetöötluse ja -analüüsi automatiseerimise kaudu. Ta pakub tuge, et parandada andmete töötlemist järelevalveasutuses ja teabevahetust eri asutuste vahel ning rakendada tõhusamat riskipõhist järelevalvet rahapesuvastaste meetmete üle. Muudetakse panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi, et suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise tõhusust. Parandatakse tegelike tulusaajate registri õigeaegsust, katvust ja täpsust.

    Seadusandlikud muudatused jõustuvad 31. detsembriks 2025 ning rahapesu vastu võitlevate ametiasutuste ja erasektori osalejate digitaalsed vahendid võetakse kasutusele 30. juuniks 2026.

    Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

    Investeering 1 (P2C3I1): Tsiviilvaldkonna küberturvalisuse oskused

    Investeeringu eesmärk on suurendada elanikkonna küberturvalisuse alaseid põhioskusi, et kodanikud saaksid digiteenuseid turvaliselt kasutada ning teha kindlaks riskid, mis on seotud eri seadmete, toodete ja teenuste kasutamisega.

    Esiteks rahastatakse investeeringuga teadusprojekti, et koguda ja koondada kõigilt ELi liikmesriikidelt teavet selle kohta, kuidas iga riik koolitab kodanikke põhilise küberturvalisuse valdkonnas. Teiseks kasutatakse seda teavet selleks, et luua ühine digiplatvorm küberturvalisuse alaste oskuste õpetamiseks ja arendamiseks, mida toetatakse kõnealuse investeeringuga. Kolmandas etapis tehakse platvorm kättesaadavaks kõigile eurooplastele eri keeltes.

    Projekti viib ellu teaduskonsortsium, mis koondab transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse kuuluvad Soome peamised küberturvalisuse uurimisülikoolid.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

    Investeering 2 (P2C3I2): Küberõppused

    Selle investeeringu eesmärk on pakkuda küberturvalisuse õppusi, et arendada ühiskonna vastupidavust ja valmisolekut küberturvalisuse intsidentideks. Õppustel on oluline roll küberrünnakute ennetamisel, ohjamisel ja lahendamisel. Õppused võimaldavad küberrünnakute käsitlemist ja arendamist turvalises keskkonnas. Kõrgharidusasutused pakuvad õppusi asjaomase avaliku halduse töötajatele. 19 harjutuse jooksul koolitatakse vähemalt 2 000 ametiisikut.

    Koolitust viib läbi rakenduskõrgkool, mis koondab transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluvad Soome peamised küberturvalisuse valdkonna ametnikud.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    H.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

    Arv

    Meede

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    Kvalitatiivsed näitajad
    (eesmärkide puhul)

    Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

    Lõpuleviimise soovituslik ajakava

    Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

    Ühik

    Lähtetase

    Eesmärk

    Q

    Aasta

    73

    P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine

    Eesmärk

    Äriregistriseaduse ning panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi seaduse muudatuste jõustumine

    Äriregistriseaduse ning panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi seaduse muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist

    Q4

    2025

    Selleks et võimaldada investeeringuid tõhusa rahapesuvastase kontrolli ja jõustamise tagamiseks, muudetakse äriregistri seadust ja pangamaksekontode kontrollisüsteemi seadust. Eelkõige hõlmavad muudatused järgmist:

    Äriregistri seadus (129/1979):

    -Võimalus jõustada sanktsioone, et tagada tegelikult kasusaavat omanikku käsitleva teabe saamine, täpsus ja õigeaegsus

    -Kohustus teatada igal aastal patendi- ja registreerimisametile, et tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlevas teabes ei ole muutusi.

    Panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi seadus (571/2019)

    -Rakenduse loomine: Õiguskaitseasutused võiksid oma pädevuse piires esitada taotlusi, kasutades tolli rakendatavat terviklikku rakendust ja kasutades ära tolli rakendatavaid integreerimisi.

    -Tehinguandmed: Juurdepääs kontotehinguid käsitlevale teabele oleks asutustel, kes on pädevad hankima sellist teavet vastavalt kohaldatavale õigusele, s.t teabe avalikustamise muutmine oleks üksnes selle tehnoloogia küsimus, mille abil teave avalikustatakse, mitte olemasolevate jurisdiktsioonivolituste täiendus.

    74

    P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine

    Siht

    Suurendada andmetöötluse ja asutustevahelise andmevahetuse automatiseerituse taset

    % (protsent)

    0

    25

    Q2

    2026

    Investeeringuid tehakse eesmärgiga suurendada andmete automatiseeritud töötlemist. Investeeringud digitaaltaristusse toovad kaasa: i) rakenduse koondamine ja kontotehinguid käsitleva teabe lisamine panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi, ii) tegelike tulusaajate registri ajakohasuse, täielikkuse ja täpsuse parandamine, iii) digitaalsed vahendid riikliku rahapesu/terrorismi rahastamise riski hindamiseks, iv) finantsjärelevalveasutuse kontrolliüksus, v) rahapesu kontrollimise ja heakskiitmise protsessi digiteerimine rahapesu andmebüroo poolt.

    Pädevate asutuste poolt andmete automaatse edastamise, vastuvõtmise ja töötlemise määr jõuab 30. juuniks 2026 25 %ni, võrreldes automatiseerimata jätmisega projekti alguses. Töödeldud andmed hõlmavad järgmist:

    - teave pangakontode kohta

    - teave tegelikult kasusaava omaniku kohta

    - teabevoog ja riikliku riskihindamise ajakohastamisega seotud teabe töötlemine.

    Tööprotsessid hõlmavad vähemalt järgmist:

    - andmete parem kättesaadavus, töötlemine ja analüüs

    - parem teabevahetus, teabe kasutamine ja koostöö pädevate asutuste vahel, kasutades meetodeid, mis võimaldavad töödelda üha rohkem andmeid.

    75

    P2C3I1 – Tsiviilküberturvalisuse oskused

    Eesmärk

    Tsiviilelanikkonna küberturvalisuse koolituse digitaalse platvormi väljatöötamine

    Koolitusplatvorm on välja töötatud ja üldsusele kättesaadav

    Q4

    2024

    See hõlmab 1) vajalike küberturvalisuse põhiteadmiste ja -oskuste ning nende õpetamise nõuete kindlaksmääramist ning 2) digitaalse koolitusplatvormi loomist, mis on kindlaksmääratud nõuete alusel avalikult kättesaadav kõigis ELi keeltes.

    76

    P2C3I2 – Küberturvalisuse alased õppused

    Siht

    Küberturvalisuse koolituse läbinud ametnike arv

    Arv

    0

    2 000

    Q4

    2025

    2021. aastal korraldatakse kolm küberturvalisuse koolituse tehnilist õppust. Samal ajal töötatakse juhtrühma abiga välja tehniline koolituskeskkond, et vastata tulevastele vajadustele. Ajavahemikul 2022–2025 viiakse aastas läbi vähemalt neli harjutust. Kokku koolitatakse vähemalt 2 000 ametnikku.

       

    3. SAMMAS. Tööhõive määra ja oskuste taseme tõstmine, et edendada kestlikku majanduskasvu

    I. KOMPONENT P3C1. TÖÖHÕIVE JA TÖÖTURG

    Soome taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse tööhõive ja tööturuga seotud probleeme. Soome tööjõud väheneb, mõjutades riigi kasvupotentsiaali, samal ajal kui võrreldes teiste Põhjamaadega püsib suur struktuurne tööpuudus, mida süvendab veelgi COVID-19 kriis.

    Komponendi eesmärk on tõsta tööhõive määra ja tugevdada tööturu toimimist. Seda tehakse riiklike tööturuasutuste struktuurireformi ja digiteerimise kaudu („Põhjamaade tööhõivemudel“). Tööhõivet soodustatakse ka vanemaealiste inimeste laiendatud töötushüvitise järkjärgulise kaotamisega enne seadusjärgset pensioniiga ehk nn töötustunnelit. Kolmas element tööhõive suurendamiseks on töö- ja hariduspõhise sisserände hõlbustamine. Samuti tehakse ettepanekuid noorte ja osalise töövõimega inimeste tööturule integreerimise edendamiseks.

    See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad töö vastuvõtmise, oskuste edendamise ja aktiivse kaasamise stiimulite parandamist, eelkõige töötutele ja tööturult eemalejäänutele suunatud hästi integreeritud teenuste kaudu (riigipõhine soovitus 2/2019), ning tööhõive toetamise ja aktiivse tööturupoliitika toetamise meetmete tugevdamist (riigipõhine soovitus 2/2020). See komponent peaks aitama kaasa ka Euroopa sotsiaalõiguste samba asjakohaste põhimõtete elluviimisele.

    Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

    I.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

    Reform 1 (P3C1R1): Põhjamaade tööturuasutuste mudel

    Meetme eesmärk on reformida riiklike tööturuasutuste protsessi.

    Reform seisneb uue Põhjamaade tööturuteenuste mudeli kasutuselevõtus, mis tõhustab aktiivset tööturupoliitikat, parandades tööotsijatele suunatud individuaalseid ja integreeritud teenuseid. Mudel sisaldab ka tööotsijate aktiivse otsimise kohustust. Uue mudeli rakendamine peaks aitama kaasa umbes 10 000 inimese tööhõivele.

    Mudelit täiendab riiklike tööturuasutuste jaoks digitaalse infosüsteemi väljatöötamine, mis koosneb järgmistest funktsioonidest:

    I)kliendisuhete haldamise tootmissüsteem;

    II)kohtumiste broneerimise süsteem;

    III)enesearuandlusvahend („Message Service“);

    IV)veebipõhine nõustamisteenus.

    Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

    Reform 2 (P3C1R2): Töötushüvitise lisapäevade kaotamine

    Reformi eesmärk on edendada tööhõivet, kõrvaldades eakamate inimeste töötamist takistavad tegurid ja vähendades eakamate töötajate koondamist. Vajadus sellise reformi järele tuleneb asjaolust, et õigus saada töötasust sõltuvaid töötushüvitisi lisapäevi toob kaasa töötuse perioodide pikenemise eakate inimeste hulgas, kes lähenevad seadusjärgsele pensionieale.

    Meede seisneb töötuskindlustuse seaduse muutmises, et kaotada järk-järgult töötasust sõltuvate töötushüvitiste lisapäevade vanusepiirang. Eeldatav mõju on umbes 7 900 töötaja tööhõive kasv 2029. aasta lõpuks, st pärast taaste- ja vastupidavusrahastu ajakava.

    Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

    Reform 3 (P3C1R3): Töö- ja hariduspõhise sisserändeprotsessi ühtlustamine

    Reformi eesmärk on meelitada ligi rahvusvahelisi talente, ühtlustades tööl ja haridusel põhinevate elamisloataotluste menetlemise haldusmenetlusi. See peaks suurendama oskustööliste sisserännet ja parandama rahvusvahelise kraadiõppe üliõpilaste võimalusi leida tööd Soomes. Sellest tulenevalt aitab reform kaasa tööjõupuuduse vähendamisele konkreetsetes sektorites, eelkõige varustades eksperte, üliõpilasi ja teadlasi juhtivates ja kasvavates sektorites.

    Meede koosneb ulatuslikust haldusasutustevahelisest projektist, mille eesmärk on parandada sisserännet käsitlevaid õigusakte (nimelt välismaalaste seaduse nr 301/2004 5. peatüki muudatusi) ja lühendada elamisloa andmise menetlusi. Koos elamisloataotluste menetlemiseks vajalike keskmise päevade arvu vähendamisega luuakse kasvufirmadele, spetsialistidele ja nende pereliikmetele kiirmenetlus.

    Seadusandlikku reformi toetab investeering digitaalsesse taristusse, et tagada loasüsteemi ja elamisloamenetluse muude infosüsteemide valmisolek töö- ja hariduspõhise sisserände vajaduste rahuldamiseks. Digitaalne taristu hõlmab järgmisi arenguvaldkondi:

    I) Uued digitaalsed struktuurid ja funktsioonid;

    II) Süsteemi integreerimise ja andmeedastuse liidesed;

    III) Taotluste registreerimise ja menetlemisega seotud süsteemi arendamine;

    IV) Kiirmenetluse rakendamine;

    V) Sektoritevaheline teadmuspõhine juhtimissuutlikkus;

    VI) Klientide juhendamine ja juhised, teated ja turundus, mis toetavad reformitud protsessi;

    VII)reformiga nõutav kasutatavuse ja tulemuslikkuse parandamine, kasutuselevõttu toetavad meetmed ja automatiseerimiskoodi suurendamine.

    Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

    Reform 4 (P3C1R4): Noortele suunatud multidistsiplinaarsete teenuste tugevdamine (Ohjaamo teenused)

    Reformi eesmärk on tugevdada ühtse kontaktpunkti noortekeskuste (Ohjaamo) multidistsiplinaarset iseloomu ning eelkõige tegeleda mittetöötavate ja mitteõppivate noorte vajadustega, et parandada nende tööväljavaateid. See saavutatakse kohalike omavalitsuste ajutise stiimuliga ligi meelitada või kohandada Ohjaamo teenuseid, parandades seeläbi noorte vajaduste rahuldamist, pakkudes kombineeritud haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja tööhõiveteenuseid. Ohjaamo teenused moodustavad organisatsioonide ühenduse ja enamik seal töötavatest ekspertidest on endiselt oma organisatsioonide töötajad. Kui omavalitsus võtab Ohjaamo teenistusse tööle uue töötaja, võib omavalitsus taotleda personalikulude rahastamist täiendavalt isikult, kes on ajutine ja tagab eelkõige koolituste kaudu töökultuuri ja talituste töömeetodite reformi. See stimuleerimismudel peaks kaasa tooma tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning eksperditeadmiste tõhusama integreerimise Ohjaamo teeninduspunktidesse. Reformi rahastamine toimub tööhõive ja majandusarengu arengu- ja halduskeskuse (KEHA keskus) kaudu.

    Meetme rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.

    Investeering 1 (P3C1I1): Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

    Investeeringu eesmärk on tõsta tööhõive määra, suurendades osalise töövõimega inimeste, sealhulgas puuetega inimeste osalemist tööturul, ning suurendada tööhõive määra vaimse tervise ja töövõime parandamise kaudu, pidades silmas töökarjääri laiendamist.

    Investeering koosneb järgmistest sekkumistest:

    I)Uue vahepealse tööturukorraldaja loomine, et edendada nende isikute kohanemist ja töölesuunamist, kellel on märkimisväärne oht jääda tööturult püsivalt kõrvale;

    II)Osalise töövõimega ja vaimse tervise häirete all kannatavate inimeste teenuste puuduste kõrvaldamine: Seda tehakse koolituste kaudu ja laiendades olemasolevat töövõime programmi veel viiele omavalitsusele või ühisomavalitsusele ning laiendades olemasolevat individuaalse suunamise ja toetamise mudelit veel kuuele haiglapiirkonnale.

    III)Pakkuda üksikisikutele ja töökohtadele füüsilise ja vaimse tervise meetmete kaudu ennetavat tuge töövõimele. Paljudel töökohtadel puuduvad korralduslikud meetmed, koostöö ei ole tõhus, töövõimet toetavad kohustused on ebaselged, mistõttu töökarjäär on lühem. Luuakse virtuaalne töövõime maja, et hõlbustada teabe otsimist ja levitamist ning praktilisi meetmeid töövõime toetamiseks.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    I.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

    Arv

    Meede

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    Kvalitatiivsed näitajad
    (eesmärkide puhul)

    Kvantitatiivsed näitajad
    (sihtide puhul)

    Lõpuleviimise soovituslik ajakava

    Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

    Ühik

    Lähtetase

    Eesmärk

    Q

    Aasta

    77

    P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel

    Eesmärk

    Jõustub seadus riiklike tööhõive- ja ettevõtlusteenuste kohta, millega reguleeritakse Põhjamaade tööturuasutuste mudelit tööotsijate teenindusprotsessis

    Riikliku tööhõive ja ettevõtlusteenuste seaduse säte, milles on märgitud seaduse jõustumine

    Q2

    2022

    Jõustub riiklike tööhõive- ja ettevõtlusteenuste seadus, millega reguleeritakse Põhjamaade tööhõiveteenuste mudelit tööotsijate teenindusprotsessis.

     

    78

    P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel

    Siht

    Põhjamaade tööturuasutuste mudeli kohaselt korraldatud tööotsimisvestluste arvu suurenemine aastas

    Arv

    1 000 000

    2 000 000

    Q4

    2023

    Tööotsingute vestluste arv aastas peab olema vähemalt 2 000 000 (võrreldes 2019. aastal korraldatud 1 000 000 vestlusega). Põhjamaade tööhõiveameti mudel hõlmab kolme liiki vestlusi: Tööotsija esmased vestlused, arutelud töö otsimiseks ja täiendavad arutelud tööotsingute kohta.

    Eri liiki isiklike vestluste korraldamist jälgitakse riiklike tööturuasutuste kliendiinfosüsteemide abil.

    79

    P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel

    Eesmärk

    Kõik viis Põhjamaade tööturuasutuste mudeli jaoks vajalikku digitaalset funktsiooni on integreeritud riiklike tööturuasutuste (TE-PES) teabesüsteemi ja toimivad.

    Digitaalsed funktsioonid, mis on integreeritud riiklike tööturuasutuste infosüsteemi (TE-PES) ja toimivad

    Q4

    2023

    Digitaalse taristu kõik viis funktsiooni töötatakse välja ja integreeritakse riiklike tööturuasutuste (TE-PES) infosüsteemi ning need peavad olema täielikult toimivad, et võimaldada Põhjamaade tööturuasutuste mudeli rakendamist. Viis asjaomast funktsiooni on järgmised:

    -klienditeenindusvajaduste hindamise vahendite laiendamine;

    -automaatse tööotsimisprofiili täiendamine;

    -tööotsijatele mõeldud tööotsimise enesearuandlussüsteem;

    -tööintervjuude elektrooniline vastuvõtusüsteem;

    -veebipõhine kliendinõustamine.

    80

     P3C1R2 – Tööhõive ja tööturg – täiendavate töötuskindlustuspäevade kaotamine

    Eesmärk

    Töötuskindlustuse seaduse seadusandlike muudatuste jõustumine seoses töötuskindlustuse lisapäevade järkjärgulise kaotamisega

    Töötuskindlustuse seaduse muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist

     

     

     

    Q2

    2023

    Töötuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine. Õigusaktide muudatused hõlmavad töötuskindlustuse lisapäevade järkjärgulist kaotamist, nii et lisapäevade miinimumvanus tõuseb ühe aasta võrra/vanuserühma võrra alates 1963. aasta sünnist ning lisapäeva võimalus kaotatakse täielikult 1965. aastal ja pärast seda sündinud isikute puhul.

    81

    P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

    Eesmärk

    Tudengeid, teadlasi ja praktikante käsitlevate seadusemuudatuste jõustumine (719/2018)

    Seaduse 719/2018 muudatuste sätted, mis käsitlevad üliõpilasi, teadlasi ja praktikante, märkides ära nende jõustumise

    Q2

    2022

    Tudengeid, teadlasi ja praktikante käsitleva seadusandliku muudatusettepaneku jõustumine (719/2018).

    Muudatus sisaldab vähemalt järgmist:

    -kraadiõppe jaoks antava elamisloa liigi muutmine – alaline (A) elamisluba tähtajalise (B) asemel. See toob kaasa võimaluse, et alalist elamisluba antakse kiiremini;

    -õpingute tõttu antava elamisloa kehtivusaja pikendamine ühe aasta võrra, et see hõlmaks õpingute kogukestust, kui õpingud annavad kraadi;

    -tööõigust käsitleva määruse koondamine ja täpsustamine.

    82

     P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

    Eesmärk

    Välismaalaste seaduse (301/2004) seadusandlike muudatuste jõustumine

    Välismaalaste seaduse muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist

     

     

     

    Q2

    2023

    Välismaalaste seadust (301/2004) muudetakse eesmärgiga ühtlustada töö- ja hariduspõhise sisserände loamenetlusi. Õigusaktide muudatused hõlmavad järgmist:

    -tööandja ja taotleja kohustuste täpsustamine taotlemisprotsessis

    -spetsialisti elamisloa liigitamine oma kategooriasse ja loa andmise tingimuste muutmine

    -muudatused Soome välismaal asuvate diplomaatiliste esinduste tegevust reguleerivates eeskirjades ja

    -läbivaadatud tingimused elamislubade väljastamiseks.

    83

    P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

    Siht

    Selliste elamislubade taotluste menetlemiseks kuluvate päevade keskmise arvu vähenemine, mis on spetsialistide ja kasvava majandusega ettevõtjate jaoks osa kiirmenetlusest

    Arv

    47

    14

    Q4

    2022

    Elamislubade menetlemiseks luuakse kiirmenetlus spetsialistidele (kes töötavad ettevõtte kesk- või tippjuhtkonnas või eriteadmisi nõudvatel töökohtadel), kasvavatele ettevõtjatele ja nende pereliikmetele, kellest kiire menetluse valinud sihtrühmale antakse teenuse osutamise kohustus, mis hõlmab 14-päevast menetlusaega (võrreldes 47 päevaga, mis on spetsialistide ja kasvava majandusega ettevõtjate elamisloamenetluse keskmine kestus ajavahemikul 2018–2020, mida on kaalutud lubade arvuga). Kiirteenus on lubatud elektrooniliste rakenduste puhul, mis täidavad kiirmenetluse nõuded.

    Kasvava ettevõtja ja spetsialisti määratlus ning elamisloa andmise kriteeriumid on sätestatud välismaalaste seaduses (301/2004).

    84

    P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

    Siht

    Tööl ja haridusel põhinevate elamisloataotluste menetlemiseks keskmiselt kulunud päevade arvu vähenemine

    Arv

    82

    30

    Q4

    2024

    Töö- ja hariduspõhiste elamislubade menetlemise aega lühendatakse keskmiselt 30 päevani. Eesmärk kehtib elektrooniliste elamisloataotluste suhtes. Lähtealus kajastab töötajate, spetsialistide ja kasvavate ettevõtjate elamisloamenetluste kaalutud keskmist kestust 2018.–2020. aastal.

    85

    P3C1R4 – Tööhõive ja tööturg – Distsiplinaarteenuste tugevdamine noortele (Ohjaamo teenused)

    Siht

    Selliste Ohjaamo teeninduspunktide osakaalu suurendamine, mis pakuvad integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid ning haridusalaseid eriteadmisi

    % (protsent)

    33

    60

    Q4

    2024

    Vähemalt 60 % Ohjaamo ühtse kontaktpunkti keskustest pakuvad integreeritud tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenuseid (võrreldes 33 %-ga 2019. aasta detsembris). Eesmärgi saavutamist jälgitakse ja mõõdetakse uuringute ja munitsipaalrakenduste abil.

    86

    P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

    Eesmärk

    Riigi omandis olevat uut ettevõttepõhist vahepealset tööturu ettevõtjat käsitleva seaduse jõustumine

    Seaduse sätted riigi omandis oleva uue ettevõttepõhise vahepealse tööturu korraldaja kohta, mis näitavad seaduse jõustumist

    Q2

    2022

    Riigi omandis olevat uut ettevõttepõhist vahepealset tööturu ettevõtjat käsitleva seaduse jõustumine. Seaduses määratakse kindlaks vähemalt eriotstarbeline sihtäriühing, selle eesmärk ja ülesanded, sihtrühm, organisatsioon, rahastamine ja seos muude tööhõivealaste tegevustega. Seadus on eeltingimus riigieelarvest rahaliste vahendite eraldamiseks hüvitisena teenuse osutamise eest üldist majandushuvi pakkuva teenusena.

    87

    P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

    Siht

    Vahepealse tööturukorraldaja poolt tööle võetud puudega inimeste arv seisuga 31. detsember 2023

    Arv

    0

    400

    Q4

    2023

    Uus vahepealne tööturukorraldaja võtab 31. detsembriks 2023 tööle vähemalt 400 puudega inimest.

    88

    P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

    Siht

    Vahepealse tööturukorraldaja poolt tööle võetud puudega inimeste arv seisuga 31. detsember 2025

    Arv

    400

    700

    Q4

    2025

    Vahepealse tööturukorraldaja enda teenistuses peab 31. detsembriks 2025 olema vähemalt 700 puudega inimest.

    89

    P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

    Siht

    Töövõimeprogrammi ning individuaalse suunamis- ja toetusmudeli laiendamine 11 uuele valdkonnale

    Arv

    0

    11

    Q4

    2024

    Töövõimeprogrammi laiendatakse viie uue omavalitsusüksuse või ühisomavalitsuse aladele ning individuaalse suunamise ja toetamise mudelit laiendatakse kuue uue haiglapiirkonna aladele.

    90

    P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

    Siht

    Vaimset tervist ja töövõimet toetavates meetmetes osalenud töökohtade ja töötervishoiu üksuste arv

    Arv

    0

    1 000

    Q4

    2024

    Olemasoleva vaimse tervise tööprogrammi laiendusena osalevad vähemalt 1 000 töökohta ja töötervishoiu üksust vaimse tervise ja töövõime edendamise meetmetes, nagu koolitus, juhendamine või muud arengumeetmed. Pädevuse suurendamist hinnatakse, jälgides meetodite kasutuselevõtmist ja osalemist koolituses, juhendamises või muudes arengumeetmetes.

    J. KOMPONENT P3C2. PÄDEVUSE TASEME TÕSTMINE JA PIDEVÕPPE REFORM 

    See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb üleilmastumisest, tehnoloogilistest ja demograafilistest muutustest tulenevaid väljakutseid, mis mõjutavad Soome majandust ja ohustavad tööhõive taset. Tööealiste inimeste, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga töötajate oskuste arendamine (ümberõppe ja oskuste täiendamise kaudu) tööturu jaoks olulistes valdkondades on väga oluline, et suurendada tööjõu tööalast konkurentsivõimet üha digitaalsemas ja keskkonnahoidlikumas majanduses.

    Selle komponendi üldeesmärk on tõsta Soome pädevuste taset ja suurendada kõrgharidussüsteemi tõhusust. Selle eesmärgi saavutamiseks hõlmab komponent järgmisi tegevusi: i) pidevõppe reform, et vastata tulevastele pädevusvajadustele; ii) investeerimine pidevõppe digitaliseerimisse; iii) kõrghariduses üliõpilaste kohtade arvu suurendamine, ning iv) investeerimine Ahvenamaa kõrghariduse digitaliseerimisse ja ajakohastamisse.

    Komponent toetab sujuvamat üleminekut tööelult haridusele. Samuti aitab see kaasa tööhõivetingimuste parandamisele, eelkõige alaesindatud rühmades, ning võimaldab peamiste majandussektorite inimestel võtta uusi ülesandeid.

    See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad töö vastuvõtmise stiimulite parandamist ning oskuste ja aktiivse kaasamise parandamist, eelkõige töötutele ja tööturult eemalejäänutele suunatud hästi integreeritud teenuste kaudu (riigipõhine soovitus 2/2019), samuti tööhõive toetamise ja aktiivse tööturupoliitika toetamise meetmete tugevdamist (riigipõhine soovitus 2/2020).

    Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

    J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus 

    Reform 1 (P3C2R1): Pidevõppe reform

    Reformi eesmärk on parandada tööealiste inimeste (sealhulgas alaesindatud rühmadesse kuuluvate inimeste) tööhõivevõimalusi, arendades nende oskusi ja pädevusi, ning toetada ettevõtete pikaajalist kasvupotentsiaali ja piirkondade elujõulisust. Reformi eesmärk on suurendada vastavust õppekursuste pakkumise ja tööturu vajaduste vahel.

    Meede koosneb järgmistest sekkumistest: i) pideva õppimise ja tööhõive teeninduskeskuse loomine, et edendada reformi rakendamist; ii) töö- ja pädevusvajaduste prognoosimise süsteemi loomine; iii) selliste koolitusprogrammide läbiviimine, mis toetavad digipööret, uute töömeetodite mõistmist ja kodanike suutlikkust hallata uusi digivahendeid ning õiglast üleminekut CO2-neutraalsele ühiskonnale, ning iv) vajaduspõhine koolitus, et parandada nõustamisteenuste, -tavade ja -vahendite kvaliteeti.

    Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

    Investeering 1 (P3C2I1): Digiteerimise programm pidevaks õppeks

    Selle investeeringu eesmärk on võimaldada ja kiirendada haridus-, koolitus- ja oskuste arendamise süsteemi ümberkujundamist üle halduspiiride, viies ellu ulatusliku digiteerimisprogrammi, et arendada digiteenuseid ja teaberessursse, mis toetavad pidevat õppimist. Olemasolevate ja uute digitaalteenuste arendamine suurendab ka kõrghariduse innovatsioonisuutlikkust ja hõlbustab juurdepääsu digitaalsetele haridusteenustele.

    Meede koosneb kahest põhielemendist: (I) luua pidevõppe digiteenuste pakett, mis hõlmab kogu haridussüsteemi ja ületab halduspiire; Ning ii) suurendada digiteerimist ja paindlikku õppimist kõrgharidusasutustes. Selle tulemusena pakuvad uued digitaalsed lahendused teenuseid, teenusahelaid ja teenusepakette, mis vastavad klientide vajadustele märkimisväärselt paremini kui praegu, vähendavad eri osalejate töö kattumist ning parandavad kasutatavate ressursside ja halduspiire ületavate töömeetodite tõhusust.

    Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

    Investeering 2 (P3C2I2): Parandada haridustaset üliõpilaste kohtade suurendamise kaudu kõrghariduses

    Investeeringu eesmärk on tõsta haridustaset, suurendades kõrgharidusega inimeste arvu. See peaks aitama kaasa majanduse elavdamisele ja leevendama COVID-19 pandeemia negatiivset mõju, kiirendades noorte juurdepääsu kõrgharidusele.

    Meetme eesmärk on suurendada vähemalt 600 koha võrra kraadiõpet pakkuvatele kõrgharidusasutustele eraldatud kohtade arvu, mis on suunatud kutsesektoritele, kus valitseb tööjõupuudus. Sellised sektorid hõlmavad sotsiaal- ja tervishoiu-, haridus-, tehnoloogia- ja IKT-sektorit. Kõik valitud kutsealad aitavad kaasa taaste- ja vastupidavuskava edukale rakendamisele. Investeeringuga kaetakse üliõpilaste kõrgharidusasutuses õppimise kulud kogu õpingute vältel.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2022.

    Investeering 3 (P3C2I3): Pädevuse suurendamine ja pidevõppe uuendamine, digipööre ja hariduse ajakohastamine Ahvenamaal

    Selle investeeringu eesmärk on parandada haridussüsteemi pakutavate oskuste kvaliteeti, tugevdada elukestva õppe võimalusi, toetada töökohtade loomist ja ettevõtlust Ahvenamaal.

    Meede hõlmab järgmist: i) võtta kõigis kõrgharidusõpingutes alates bakalaureuseõppest kuni kraadiõppeni kasutusele üliõpilaskeskne digiharidus (selle eesmärk on võimaldada üha suuremal arvul üliõpilastel osaleda kõrghariduses, olenemata nende füüsilisest kaugusest või erinevatest eluoludest, sealhulgas kombineerides tööd ja õpinguid); ii) ajakohastada ja arendada kõrgharidusasutuste digitaalse juhendamise ja juhtimise süsteemi, et seda saaks integreerida ka riiklike andmebaaside ja riiklike digitaalsete pidevõppe ökosüsteemidega (selle eesmärk on tagada Ahvenamaal õppimiseks võrdsed tingimused võrreldes teiste Soome kõrgkoolidega); iii) luua kaks uut bakalaureuse- ja magistriprogrammi digiteerimise, automatiseerimise ja taastuvenergia valdkonnas (selle eesmärk on edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni uuringute teemavaldkondades).

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

     

    J.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

       

    Arv

    Meede

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

    Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

    Aeg

    Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

    Ühik

    Lähtetase

    Eesmärk

    Q

    Aasta

    91

    P3C2R1 pidevõppe reform

    Eesmärk

    Pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskust käsitleva seaduse jõustumine

    Pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskust käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte

    Q4

    2021

    Soome pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskust käsitleva seaduse jõustumine. Seadus sisaldab vähemalt järgmist teavet: i) teeninduskeskuse korraldus ja struktuur; ii) missioon ja eesmärgid; iii) hariduse ja oskustega seotud teenuste rahastamine. Teeninduskeskuse loomise eesmärk on reformida teenindussüsteemi nii, et tööealise elanikkonna oskuste arendamine oleks tihedamalt seotud tööelu vajadustega ning piirkondlike tööstusharude arendamise ja uuendamisega. Pidevõppe ja tööhõive teeninduskeskus luuakse selleks, et edendada tööealise elanikkonna oskuste arendamist ja oskustööjõu kättesaadavust.

    92

    P3C2R1 pidevõppe reform

    Eesmärk

    Keskpika perspektiivi tööjõu- ja pädevusvajaduste prognoosimise mudeli lõpuleviimine

    Keskpika perioodi prognoosimudel toimib

    Q4

    2023

    Töö- ja pädevusvajaduste prognoosimise süsteem peab olema valmis ja toimiv. Mudel tugevdab tööealise elanikkonna jaoks vajalike oskuste prognoosimise suutlikkust. Mudel hõlmab tööjõu, hariduse ja oskustega seotud vajaduste prognoosimist lühiajalises, keskpikas ja pikas perspektiivis ning erinevate tööjõu pakkumise voogude arengu hindamist (prognoosides eri haridustasemetel omandatud kvalifikatsioonide arvu, hinnates kutsealaste üleminekute arengut ning hinnates töötute ja väljaspool tööjõudu elavate isikute tööjõupotentsiaali).

    93

    P3C2R1 pidevõppe reform

    Eesmärk

    Esimese osalemiskutse avaldamine, et pakkuda koolitust digitaal- ja keskkonnasäästlike oskuste tugevdamiseks

    Esimese kandideerimiskutse avaldamine

    Q1

    2022

    Esimese konkursikutse käivitamine koolituse pakkumiseks digioskuste ja/või keskkonnasäästlike oskuste tugevdamiseks. Eeldatakse, et järgmised hankekonkursid või pakkumiskutsed kuulutatakse välja korrapäraselt kuni 31. detsembrini 2024, et paindlikult reageerida tekkivatele koolitus- ja haridusvajadustele.

    Vähemalt 20 % koolitusest suunatakse eelkõige digipöörde (15 %) ja õiglase ülemineku toetamiseks CO2-neutraalsele ühiskonnale (5 %). Selleks peavad kandideerimiskutsete või võistupakkumise tingimused sisaldama valiku-/kõlblikkuskriteeriume, mis vastavad taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI ja VII lisas sätestatud kohaldatavatele sekkumisvaldkondadele, nimelt „keskkonnasäästlike oskuste ja töökohtade ning keskkonnahoidliku majanduse toetamine“ (01) ja „Digioskuste arendamise toetus (108)“.

    94

    P3C2R1 pidevõppe reform

    Siht

    Digi- ja keskkonnasäästlike oskuste tugevdamise koolitusel osalenud isikute arv

    Arv

    0

    7 800

    Q2

    2025

    Vähemalt 7 800 inimest, kellest 1 500 kuuluvad alaesindatud rühmadesse, peavad olema osalenud 93. eesmärgis osutatud projektikonkursside kaudu käivitatud koolitusprogrammides. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 93. eesmärgis.

    Töötatakse välja, katsetatakse ja rakendatakse haridustasemest sõltumatu täiendava hariduse mudel. Alaesindatud rühmade (sealhulgas eakate) osalemist suurendatakse teavitustegevuse, juhendamise, toetusmeetmete ja sihipärase koolituse kaudu. Sihipärane koolitus on koolitus, mille eesmärk on soodustada alaesindatud rühmade juurdepääsu kontekstipõhisele õppele ja kohandatud teenustele.

     95

    P3C2R1 pidevõppe reform

    Siht 

    Kutsenõustamisspetsialistide arv, kes osalesid koolitusel, et suurendada oma asjatundlikkust

     Arv

    0

    300

    Q4

    2024

    Kutsenõustamisspetsialistide oskusteabe arendamiseks saavad vähemalt 300 kutsenõustamisspetsialisti täiendavat erikoolitust, mis on seotud instruktorite digioskuste, keele- ja kultuuriteadlikkuse, rohepöörde ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega.

    Erinevate organisatsioonide (sh kohalikud omavalitsused, tööhõiveamet, haridusasutused) kutsenõustamisspetsialistid peavad olema suunatud teadmiste laialdase levitamise tagamisele.

     96

    P3C2I1 – Digiteerimisprogramm pidevõppeks

    Eesmärk 

    Pidevõppeteenuste IT-arhitektuuri lõpuleviimine

    IT-arhitektuur on valmis ja toimiv

     Q4

    2021

    Digitaalse pideva õppe teenuste jaoks töötatakse välja IT-arhitektuur ja see toimib täielikult. Sellega kehtestatakse raamistik ressursside eraldamise kavandamiseks ja teenuste osutamise praeguste tavade ühtlustamiseks, et luua kliendikesksed digiteenused pidevaks õppeks. Selleks võtab ta arvesse kõiki IT arendamise vajalikke aspekte, sealhulgas ärisuutlikkust, komponente, rakendusi, kasutajarühmi ja andmeobjekte.

    IT-arhitektuur on aluseks olemasolevate digitaalteenuste ajakohastamisele ja uute digitaalteenuste arendamisele ning sisaldab väljatöötatavate teenuste loetelu.

    97

    P3C2I1 – Digiteerimisprogramm pidevõppeks

    Siht

    Uute toimivate digiteenuste osakaal pidevõppes

    % (protsent)

    0

    80

    Q4

    2024

    Vähemalt 80 % 96. eesmärgis osutatud IT-arhitektuuris määratletud ja loetletud uutest digitaalteenustest peavad olema toimivad ja kättesaadavad eri kliendirühmadele.

    Võetakse kasutusele teenused, mis toetavad sujuvat üleminekut hariduses ja tööelus. Teenused hõlmavad vähemalt järgmist: a) pädevuste, huvivaldkondade ja võimete kaardistamine; b) Teave pädevusvajaduste, tööturu, hüvitiste ja hariduse andmise kohta; c) nõustamine, pädevuse edasiarendamine ja karjääri kavandamine.

    98

    P3C2I2 – Haridustaseme parandamine üliõpilaste kohtade suurendamise teel kõrghariduses

    Siht

    Üliõpilaste vastuvõtu suurendamine kõrgharidusasutustes

    Arv

    0

    600

    Q4

    2022

    Kõrgharidusasutused laiendavad 2022. aastal oma tegevust vähemalt 600 õppekohaga esimese tsükli kraadiõppeprogrammides, mille eesmärk on toetada Soome kestliku majanduskasvu programmi rakendamist ja tegeleda tööjõupuudusega. See peaks täiendama riiklikke vahendeid, mis on juba eraldatud kõrgharidusasutuste vastuvõtu suurendamiseks alates 2020. aastast.

    2021. aasta lõpuks peaksid haridus- ja kultuuriministeerium ning kõrgharidusasutused kokku leppima, millistele õppevaldkondadele ja millistele kõrgharidusasutustele keskenduda. Õppekohtade arvu suurendamine on suunatud valdkondadele, kus on suurim nõudlus hariduse järele ja oskuste nappus. Valikukriteeriumid hõlmavad piirkondlikku ja riiklikku tööjõunõudlust, nõudlust hariduse järele ja seda, kui tõhusalt toetavad programmid uute oskuste nõudlust tulevikuks, keskendudes muu hulgas tervishoiusektorile, kõrgtehnoloogiale ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoritele. Uutelt üliõpilastelt oodatakse kraadiõppeprogrammides osalemist hiljemalt 2022. aasta sügisel (akadeemiline aasta 2022/2023).

    Haridus- ja kultuuriministeerium jälgib, et üliõpilaste vastuvõtmise kasv oleks toimunud, võrreldes üliõpilaste vastuvõtmist 2022. aastal võrdlusalusega, mis on määratletud maksimaalse aastase vastuvõtmisena aastatel 2017–2019.

    99

    P3C2I3 – pädevuse taseme tõstmine ja pidevõppe uuendamine, digipööre ja hariduse ajakohastamine Ahvenamaal

    Siht

    Ahvenamaa kolmanda taseme hariduses olulisi digitaalseid elemente sisaldavate ajakohastatud kursuste osakaal

    % (protsent)

    10

    70

    Q4

    2024

    Ulatuslike digielementidega ajakohastatud kursuste (st vähemalt 25 % üksikust kursusest antakse vahemaa tagant või vähemalt 30 % kursuse materjalist toimub ühel kursusel digitaalsel mitmel kujul) osakaalu suurendatakse 10 %-lt (2020. aastal olemasolevad kursused, mis vastavad sihtnõuetele, st ajakohastatud kursused, mis sisaldavad piisaval hulgal digielemente) 70 %-le kõigist Ahvenamaa Ülikooli avatud ülikoolis programmihariduses ja akadeemilistes kursustes pakutavatest ülikoolikursustest.

    See vastab teoreetilist õpet hõlmavatele kursustele (kursused, mis hõlmavad üksnes praktiliste oskuste õpetamist, ei kuulu eesmärgi alla). Tugisüsteemid digiteeritakse ja viiakse vastavusse riiklike registrite ja andmebaasidega. Õpetajatele ja asjaomastele tugitöötajatele õpetatakse digitaalset mitmekülgset pedagoogikat ja uute digitaalsete haldussüsteemide kasutamist. Ahvenamaa Ülikooli digitaalseadmeid ja -tarkvara ajakohastatakse ja laiendatakse.

    K. KOMPONENT P3C3. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOON, TEADUSUURINGUTE TARISTU JA KATSETAMINE

    Soome taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna probleeme. Kuigi Soome kuulub Euroopa innovatsiooni tulemustabeli kohaselt juba aastaid innovatsiooniliidrite hulka, on ta 2010. aastatel kogenud tagasilööke seoses investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, eelkõige seoses erasektori investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Veel üks probleem, millega Soome silmitsi seisab, on vajadus tugevdada koostööd avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni üksustes ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku ja erasektori üksuste vahel, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil.

    Komponendi eesmärk on aidata kaasa teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni intensiivsuse suurendamisele, suurendades Soomes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulutuste osakaalu 2,9 %-lt (2019) 4 %-le SKPst 2030. aastaks ning suurendades teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud tegevuse ambitsioonikust kooskõlas 2020. aasta kevadel vastu võetud riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegevuskavaga. Selleks tehakse komponendi raames ettepanek kahe investeerimispaketi kohta, mille eesmärk on edendada rohepööret ning investeerida kestlikku majanduskasvu ja digiteerimist toetavasse teadus- ja innovatsioonitaristusse.

    Rohepöörde edendamise pakett hõlmab investeeringuid juhtivate ettevõtete projektide toetamiseks, võtmesektorite kiirendamiseks ja pädevuse suurendamiseks võtmesektorites ning innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamiseks (investeeringud 1–4 allpool). 

    Tagamaks, et käesolevast komponendist rahastatavad investeeringud vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), ei hõlma tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvad abikõlblikkuse kriteeriumid järgmist tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 30 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 31 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 32 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 33 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Järgmised T &D&I meetmed loetakse vastavaks olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01): i) need teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimeetmed, mis annavad tehnoloogiliselt neutraalseid tulemusi nende kohaldamise tasandil; ii) need teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimeetmed, millega toetatakse väikese keskkonnamõjuga alternatiive, mille jaoks need on olemas, ning iii) need teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimeetmed, mis on peamiselt suunatud kõige väiksema võimaliku keskkonnamõjuga alternatiivide väljatöötamisele sektoris selliste tegevuste jaoks, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese keskkonnamõjuga alternatiivi.

    Innovatsiooni ja teadustaristute edendamise pakett hõlmab investeeringuid kohalike teadustaristute, riiklike teadustaristute ja innovatsioonitaristute arendamisse.

    Komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, et keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile, vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekule ning säästvale transpordile (riigipõhine soovitus 3/2019), samuti investeeringute suunamisele rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, säästvale ja tõhusale taristule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile (riigipõhine soovitus 3/2020). 

    K.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

    Investeering 1 (P3C3I1): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad ettevõtted

    Investeeringu eesmärk on organisatsiooni Business Finland hallatava kava kaudu toetada ettevõtete ja muude teadusasutuste vahelisi partnerlusi ja ökosüsteeme, mis tugevdavad ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendavad teadus- ja arendustegevuse tõhusust. Rahastatavad partnerlused keskenduvad tegevusvaldkondadele, mis toetavad rohepööret.

    Investeering seisneb uute sektorite, toodete, ettevõtete ja tegevusmudelite loomise toetamises ning ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja uurimisinstituutide uurimistulemuste kasutamises ettevõtete vajadusteks. Partnerlused võimendavad märkimisväärselt muid riiklikke teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisvahendeid, ettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning ELi ja muude rahvusvaheliste rahastamisvahendite kasutamist. Ettevõtete ja teadusasutuste ning muude teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejate vahelised paindlikud partnerlused ja ökosüsteemid tugevdavad eeldatavasti ettevõtete ja tööstuse konkurentsivõimet ning parandavad tootlikkust.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Investeering 2 (P3C3I2): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

    Investeeringu eesmärk on Soome Akadeemia hallatava kava kaudu edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, mis toetab rohepööret, keskendudes rohepöörde peamistele sektoritele ja tehnoloogiatele, et edendada oskusteabe kasutamist ja jagamist ning parandada partnerluste ja ökosüsteemide kvaliteeti ja tõhusust. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumide kohaselt peavad teadusuuringud olema suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele. Kava hõlmab kõiki teadusharusid ja sektoreid, sealhulgas vesinikumajandust, väärtuslikke biotooteid ja heitevabasid energiasüsteeme ning andmeanalüüsi ja sotsiaalteaduste alaseid pädevusi.

    Meede hõlmab meetmeid, mille eesmärk on tugevdada olemasolevaid teadusklastreid, suurendada eksperditeadmiste taset, sealhulgas väljaspool olemasolevaid teadusklastreid, ning toetada äritegevuse uuendamist. Investeeringud peamiste sektorite ja tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tõhustavad ka teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejate partnerlusi ja ökosüsteeme. Meetmega toetatakse teadusasutusi, näiteks kõrgkoole või uurimisinstituute.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.



    Investeering 3 (P3C3I3): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)

    Selle investeeringu eesmärk on edendada organisatsiooni Business Finland hallatava kava kaudu teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, mis toetab rohepööret, keskendudes rohelisele majandusele ülemineku peamistele sektoritele ja tehnoloogiatele, et edendada oskusteabe kasutamist ja jagamist ning parandada partnerluste ja ökosüsteemide kvaliteeti ja tõhusust. Kava hõlmab kõiki teadusharusid ja sektoreid, sealhulgas vesinikumajandust, väärtuslikke biotooteid ja heitevabasid energiasüsteeme ning kliimamuutustele vastupidavus ja nendega kohanemisega seotud andmeanalüüsi- ja sotsiaalteaduste alaseid pädevusi.

    Meede hõlmab meetmeid, mille eesmärk on tugevdada olemasolevaid teadusklastreid, suurendada eksperditeadmiste taset, sealhulgas väljaspool olemasolevaid teadusklastreid, ning toetada äritegevuse uuendamist. Investeeringud peamiste sektorite ja tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tõhustavad ka teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejate partnerlusi ja ökosüsteeme. Meetmega toetatakse era- ja avaliku sektori teadusasutusi ning ettevõtteid ja omavalitsusi. Eelkõige on selle eesmärk toetada eespool nimetatud investeeringu 1 raames valitud juhtivate äriühingute projekte.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Investeering 4 (P3C3I4): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde toetamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

    Investeeringu eesmärk on suurendada organisatsiooni Business Finland hallatava kava kaudu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning parandada nende valmisolekut rohe- ja digipöördeks. Samuti eeldatakse, et investeeringuga tugevdatakse teaduspõhist ettevõtlust, arendades kõrgkoolide ja uurimisinstituutide tulemusi uude ettevõtlusse, mis toetab rohepööret.

    Meede seisneb sihtotstarbelise toetuse pakkumises suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetele, kes töötavad välja rohepöörde lahendusi, et hoogustada juba ekspordiga tegelevate ettevõtete kasvu ja suurendada ekspordiettevõtete arvu. Valitud ettevõtete toetamine hõlmab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist, nõustamist ja teavitamist ning kontakte sihtturgudel.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Investeering 5 (P3C3I5): Innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalikud teadusuuringute taristud

    Selle investeeringu eesmärk on rahastada Soome Akadeemia hallatava kava kaudu kohalike teadustaristute uuendamist ja arendamist. See hõlmab kõiki teadus- ja uurimisvaldkondi. Rõhku pannakse rohe- ja digipöörde eesmärkidele. Valikukriteeriumides võetakse arvesse kogemusi, mis on saadud riiklike teadustaristute projektide valimisel (investeering 6 allpool).

    Meede seisneb rahalise toetuse andmises kohaliku teadustaristu ehitamiseks, näiteks seadmete ja süsteemide soetamiseks, teenuste loomiseks või ajakohastamiseks. Meetmega toetatakse ka riikliku teadusuuringute taristu strateegia eesmärke, hõlmates kõiki teadusharusid, pöörates erilist tähelepanu rohe- ja digipöördele. Erilist rõhku pannakse teadustöö taristu tugevdamisele kooskõlas vastuvõtvate instituutide, näiteks ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, uurimisinstituutide ja muude teadusasutuste strateegiate ja profiilidega. Lõpuks aitab investeering tugevdada erinevate osalejate (ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted ning muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni osalised) teadustaristute avatust ja koostalitlusvõimet.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Investeering 6 (P3C3I6): Innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

    Selle investeeringu eesmärk on rahastada – Soome Akadeemia hallatava kava kaudu – riiklike teadustaristute uuendamist ja arendamist, pöörates erilist tähelepanu rohe- ja digipöörde eesmärkidele.

    Meede seisneb rahalise toetuse andmises riikliku teadusuuringute taristu ehitamiseks, näiteks seadmete ja süsteemide soetamiseks, teenuste loomiseks või ajakohastamiseks. Vähemalt 40 % investeeringu väärtusest eraldatakse digiteerimisega seotud teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Meetmega toetatakse ka Soome Akadeemia teadustaristu toetuse kriteeriumide läbivaatamist kooskõlas riikliku teadustaristu strateegia eesmärkidega, pannes rõhku rohe- ja digipöördele. Lõpuks aitab investeering tugevdada erinevate osalejate (ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted ning muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni osalised) teadustaristute avatust ja koostalitlusvõimet.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Investeering 7 (P3C3I7): Innovatsiooni- ja teadustaristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

    Investeeringu eesmärk on toetada organisatsiooni Business Finland hallatava kava kaudu katsekeskkondade (innovatsioonitaristute) arendamist, pöörates erilist tähelepanu rohe- ja digipöörde eesmärkidele. Eesmärk on ka suurendada teadus- ja innovatsioonitaristute avatust ja koostalitlusvõimet.

    Meede seisneb selliste keskkondade arendamise toetamises, mis on vajalikud selliste lahenduste väljatöötamiseks ja katsetamiseks, mis edendavad süsinikdioksiidi neutraalsust ja digiteerimist tegelikes kasutajatingimustes. Sellised keskkonnad võivad hõlmata linnade, omavalitsuste ja muude avaliku sektori osalejate erinevaid teadustaristuid või ettevõtete ja muude osalejate ühiselt loodud innovatsioonikeskkondi.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    K.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

    Arv

    Meede

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

    Kvantitatiivsed näitajad

    (sihtide puhul)

    Lõpuleviimise soovituslik ajakava

    Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

    Ühik

    Lähtetase

    Eesmärk

    Q

    Aasta

    100

    P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud

    Eesmärk

    Juhtivate ettevõtete projektide konkursikutse avaldamine

    Kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland poolt

     

     

     

    Q2

    2022

    Organisatsioon Business Finland kuulutab välja konkursi juhtivate ettevõtete projektide jaoks. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega nähakse ette, et teadusuuringud on suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

    101

    P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud

    Siht

    Toetuste andmine juhtivate ettevõtete projektidele

     

    Arv

    0

    5

    Q4

    2023

    Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt viie toetuse andmise kohta juhtivate ettevõtete projektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 100 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.

    102

    P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud

    Siht

    Juhtivate ettevõtete lõpetatud projektide osakaal

    % (protsent)

    0

    90

    Q4

    2025

    Vähemalt 90 % eesmärgis 100 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 90 000 000 eurot meetmele eraldatud 100 000 000 eurost.

    103

    P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

    Eesmärk

    Soome Akadeemia avaldab esimese osalemiskutse teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust olulistes sektorites

    Soome Akadeemia esimese kandideerimiskutse avaldamine

     

     

     

    Q4

    2021

    Soome Akadeemia käivitab esimese projektikonkursi teadusuuringute rahastamiseks, keskendudes rohepöörde peamistele sektoritele ja tehnoloogiatele, et edendada oskusteabe kasutamist ja jagamist ning parandada partnerluste ja ökosüsteemide kvaliteeti ja tõhusust. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega nähakse ette, et teadusuuringud on suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Kava hõlmab kõiki teadusharusid ja sektoreid, sealhulgas vesinikumajandust, väärtuslikke biotooteid ja heitevabasid energiasüsteeme ning andmeanalüüsi ja sotsiaalteaduste alaseid pädevusi. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    104

    P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

    Siht

    Soome Akadeemia poolt toetuste andmine teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust olulistes sektorites

     

    Arv

    0

    25

    Q2

    2023

    Soome Akadeemia on teatanud vähemalt 25 toetuse andmisest teadusprojektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 103 täpsustatud kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 103. eesmärgis.

    105

    P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

    Siht

    Soome Akadeemia poolt läbi viidud peamiste sektoripõhiste teadusprojektide osakaal

     

    % (protsent)

    0

    90

    Q4

    2025

    Vähemalt 90 % eesmärgis 103 osutatud projektikonkursside raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 40 500 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 45 000 000 euro suurusest summast.

    106

    P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)

    Eesmärk

    Organisatsiooni Business Finland avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide jaoks, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites

    Kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland poolt

    Q2

    2022

    Organisatsioon Business Finland käivitab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide taotluste esitamise kutse, mille eesmärk on suurendada pädevusi sellistes rohepöörde võtmesektorites nagu vesinikumajandus, väärtuslikud biotooted ja heitevabad energiasüsteemid ning pädevus nt andmeanalüüsi ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis on seotud vastupidavuse ja kliimamuutustega kohanemisega. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega nähakse ette, et teadusuuringud on suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

    107

    P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)

    Siht

    Organisatsiooni Business Finland antud toetused teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites

     

    Arv

    0

    10

    Q4

    2023

    Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt 10 toetuse andmise kohta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 106 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.

    108

    P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)

    Siht

    Organisatsiooni Business Finland poolt peamistes sektorites läbi viidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide osakaal

     

    % (protsent)

    0

    90

    Q4

    2025

    Vähemalt 90 % eesmärgis 106 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 24 300 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 27 000 000 euro suurusest summast.

    109

    P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

    Eesmärk        

    Organisatsiooni Business Finland avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide jaoks, millega toetatakse uuenduslikke kasvufirmasid

    Kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland poolt

    Q2

    2022

    Organisatsioon Business Finland käivitab projektikonkursi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks, mis on ette nähtud innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamiseks. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega nähakse ette, et teadusuuringud on suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022.

    Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

    110

    P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

    Siht

    Toetuste andmine innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele

     

    Arv

    0

    25

    Q4

    2023

    Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt 25 toetuse andmise kohta innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele vastavalt eesmärgis 109 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.

    111

    P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

    Siht

    Innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele suunatud lõpetatud projektide osakaal

     

    % (protsent)

    0

    90

    Q4

    2025

    Vähemalt 90 % eesmärgis 109 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 18 000 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 20 000 000 euro suurusest summast.

    112

    P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu

    Eesmärk

    Kohaliku teadustaristu uuendamise ja arendamise taotlusvooru avaldamine

    Soome Akadeemia kandideerimiskutse avaldamine

    Q2

    2022

    Soome Akadeemia kuulutab välja projektikonkursi kohaliku teadustaristu arendamiseks. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Valikukriteeriumid hõlmavad projektide mõju kestlikule arengule ning rohe- ja digipöördele.

    113

    P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu

    Siht

    Toetuste andmine kohaliku teadustaristu uuendamiseks ja arendamiseks

     

    Arv

    0

    12

    Q4

    2022

    Soome Akadeemia teade vähemalt 12 toetuse andmise kohta projektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 112 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.

    114

    P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu

    Siht

    Lõpuleviidud kohalike teadustaristuprojektide osakaal

     

    % (protsent)

    0

    90

    Q4

    2025

    Vähemalt 90 % eesmärgis 112 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 27 000 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 30 000 000 euro suurusest summast.

    115

    P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

    Eesmärk

    Konkursikutse avaldamine riiklike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks

    Soome Akadeemia kandideerimiskutse avaldamine

    Q2

    2021

    Soome Akadeemia kuulutab välja projektikonkursi riiklike teadustaristute jaoks. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Valikukriteeriumid hõlmavad projektide mõju kestlikule arengule ning rohe- ja digipöördele. Projektide valimisel tuleb samuti tagada, et vähemalt 8 000 000 eurot eraldatakse vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud sekkumisvaldkonnale 009a „Investeeringud digitaalvaldkonnaga seotud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni“.

    116

    P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

    Siht

    Toetuste andmine riiklike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks

     

    Arv

    0

    6

    Q2

    2022

    Soome Akadeemia teade vähemalt 6 toetuse andmise kohta projektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 115 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.

    117

    P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

    Siht

    Lõpuleviidud riiklike teadustaristuprojektide osakaal

     

    % (protsent)

    0

    90

    Q4

    2025

    Vähemalt 90 % eesmärgis 115 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 18 000 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 20 000 000 euro suurusest summast.

    118

    P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

    Eesmärk

    Innovatsiooni taristu arendamise konkursikutse avaldamine

    Kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland poolt

    Q2

    2022

    Organisatsioon Business Finland kuulutab välja konkursikutse innovatsioonitaristute arendamiseks. Kõlblikkus- ja valikukriteeriumidega tagatakse, et sekkumisel keskendutakse selliste elementide edendamisele, mis on otseselt seotud ettevõtluse digiteerimisega (vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa sekkumisväljale 019). Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

    119

    P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

    Siht

    Toetuste andmine innovatsioonitaristu arendamiseks

     

    Arv

    0

    4

    Q4

    2023

    Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt nelja toetuse andmise kohta projektidele, mis on välja valitud vastavalt eesmärgis 118 täpsustatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidele.

    120

    P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

    Siht

    Lõpuleviidud innovatsioonitaristu projektide osakaal

     

    % (protsent)

    0

    90

    Q4

    2025

    Vähemalt 90 % eesmärgis 118 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 22 500 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 25 000 000 euro suurusest summast.

       

    L. KOMPONENT P3C4. KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE JA MAJANDUSKASVU EDENDAMINE KRIISIST MÕJUTATUD SEKTORITES

    Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on suurendada ekspordivõimet, tehes sektoripõhiseid investeeringuid, mis põhinevad Soome tugevatel külgedel ja rahvusvahelise turu potentsiaalil. Teine eesmärk on toetada kultuuri- ja loomemajanduse taastumist ja kestlikku uuendamist. Kultuuri- ja loomesektoritel on loomingulised eksperditeadmised ning nad mõlemad loovad ja turustavad intellektuaalomandit. See edendab innovatsiooni ja loob lisaväärtust ka teistes sektorites. Lisaks toetatakse selle komponendi meetmetega Soome turismitööstuse uuendamist, et suurendada teenuste eksporti. Soome VKEd annavad vaid 16 % ekspordist, mis on vähem kui teised riigid. VKEde rahvusvaheline äriareng ja innovatsiooni turustamine nõuab sageli raha, mida paljudel VKEdel pole. Kultuuri- ja loomemajandusel ning turismil on täiendav potentsiaal toetada ekspordi kasvu, eelkõige teenuste valdkonnas.

    See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 3/2020 meetmete võtmise kohta likviidsuse pakkumiseks reaalmajandusele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide kiireks kasutuselevõtuks ning erainvesteeringute edendamiseks, et edendada majanduse elavdamist ja pöörata peatähelepanu investeeringutele rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, säästvale ja tõhusale taristule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile.

    Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

    L.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

    Investeering 1 (P3C4I1): Majanduskasvu kiirendamise programm väikeettevõtjatele

    Selle investeeringu eesmärk on kiirendada Soome mikro- ja väikeettevõtete kasvu ning suurendada nende rahvusvahelistumise suutlikkust.

    Investeering seisneb mikro- ja väikeettevõtetele ettevõtluse arendamise toetuste andmises. Projektide peamised rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumid hõlmavad uute digilahenduste edendamist ja rohepööret ning nendega seotud teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni.

    Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

    Investeering 2 (P3C4I2): Rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

    Selle investeeringu eesmärk on toetada konkreetsete arengutoetuste abil ettevõtete rahvusvahelist kasvu.

    Investeering koosneb järgmistest sekkumistest:

    I.programm, mille eesmärk on edendada tööstuses vähese CO2-heitega ringmajandust ja digitaalset uuendust ning suurendada tööstusteenuste eksporti;

    II.elektriliste raskeveokite transpordi ökosüsteem;

    III.ümberkujundamine ja hanketoetus; 80 % eraldatud vahenditest eraldatakse eeldatavasti uute gaasi- ja elektriautode ning elektriautode ostutoetusteks ning 20 % eraldatud vahenditest peaks toetama olemasolevate autode, kaubikute ja raskeveokite gaasi ja etanooli muundamist;

    IV.tervise ja heaoluga seotud oskusteave ja tehnoloogia; Selle eesmärk on toetada tervishoiusektori kasvustrateegia tegevuskavas sisalduvaid algatusi, mille eesmärk on arendada tervishoiusektori ökosüsteeme ning eksporditurgude jaoks uusi lahendusi ja uuendusi;

    V.veealase oskusteabe kasvu ja ekspordi programm; Selle eesmärk on edendada veemajandussektori tehnoloogiate, meetodite, teenusekontseptsioonide ja lahenduste loomist, katsetamist ja rahvusvahelistumist.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Investeering 3 (P3C4I3): Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

    Selle investeeringu eesmärk on toetada kultuuri- ja loomesektori kui tulevase majanduskasvu tugevate võimalike edasiviijate kasvu.

    Investeering seisneb toetuse andmises kultuuri- ja loomesektoris tegutsevatele üksustele. Suurem osa rahalisest toetusest (75 % eraldatud vahenditest) on suunatud kultuuri- ja loomesektori ettevõtetele ja organisatsioonidele uuenduslike teenuste, tootmise ja tegevusmudelite väljatöötamiseks ning asjaomaste sektorite ja üksuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamiseks. Ülejäänud (25 %) eraldatud vahenditest kasutatakse arengu- ja katserahastamisena, et toetada innovatsiooni ja uut koostööd loomemajanduse ettevõtetes.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Investeering 4 (P3C4I4): Kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

    Investeeringu eesmärk on edendada kestlikku majanduskasvu ja innovatsiooni turismisektoris.

    Investeering seisneb selliste teenuste ostmises, mille eesmärk on kavandada, arendada ja rakendada turismiteenuste digitaalse süsinikujalajälje kalkulaatorit, säästva turismi teenuste pakette, teadmuspõhise juhtimise riiklikku tegevusmudelit ning turismiettevõtete ja -piirkondade juhendamisprogramme, et toetada kestlikkust ja digipööret. Lisaks hõlmab investeering teenuste ostmist Soome külastuse andmekeskuse ja muude digitaalteenuste (STF-platvorm ja visitfinland.com) arendamiseks integratsiooni kaudu ning avatud liideseid tervikliku ja nõuetele vastava reisiandmete ökosüsteemi loomiseks. Investeeringud hõlmavad ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist teadus-, eksperimenteerimis- ja arendusprojektidele, mis toetavad turismiettevõtluse ja innovatsiooni kommertsialiseerimist.

    Investeering tehakse 30. juuniks 2025.

    L.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

    Arv

    Meede

    Eesmärk/siht

    Nimetus

    Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

    Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

    Lõpuleviimise soovituslik ajakava

    Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

    Ühik

    Lähtetase

    Eesmärk

    Q

    Aasta

    121

    P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm

    Eesmärk

    Taotluste esitamise kutse avaldamine ettevõtete rahvusvahelistumisvõime toetamiseks

    Esimese kandideerimiskutse avaldamine

     

     

     

    Q2

    2022

    Kuulutati välja esimene kandideerimiskutse, et toetada ettevõtete rahvusvahelistumisvõimet. Kõlblikkus- ja valikukriteeriumidega tagatakse, et valitud projektidel on märkimisväärne digiteerimismõju, sealhulgas eelkõige digitehnoloogia ja töömeetodite kasutamine väikeettevõtete äritegevuses ja rahvusvahelistumisega seotud tegevuses.

    122

    P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm

    Eesmärk

    Toetuste andmine kõigile projektidele, mis on seotud ettevõtete rahvusvahelistumise suutlikkusega

    Teade kõigi toetuste andmise kohta

    Q4

    2024

    Teade kõigi toetustaotluste esitamise kutsete alusel välja valitud projektidele antud toetuste kohta. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 121. eesmärgis.

    123

    P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm

    Siht

    Ettevõtete rahvusvahelistumisvõimet toetavate projektide lõpuleviimine

     

    Arv

    0

    240

    Q2

    2026

    Eesmärgis 122 osutatud projektikonkursside raames toetatakse vähemalt 240 projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõpparuanded.

    124

    P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

    Eesmärk

    Kolme esimese osalemiskutse avaldamine rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide raames

    Esimese kolme kandideerimiskutse avaldamine

     

    Q2

    2022

    Rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide jaoks kuulutatakse välja vähemalt kolm konkursikutset, sealhulgas:

    ·Vähese CO2-heitega ringmajanduse ja digitaalse uuenduse edendamine tööstuses ning tööstusteenuste ekspordi suurendamine;

    ·Elektriliste raskeveokite transpordi ökosüsteem;

    ·Sõidukite ümberehitamise ja sõidukite hanke toetus, mille puhul 80 % vahenditest eraldatakse eeldatavasti uute gaasi- ja elektriautode ning elektriautode toetustele ning 20 % olemasolevate autode, kaubikute ja raskeveokite gaasi ja etanooli ümberehitamise toetustele;

    ·Tervise ja heaolu valdkonna eksperditeadmised ja tehnoloogia, et toetada tervishoiusektori kasvustrateegia tegevuskava;

    ·Veemajanduse alase oskusteabe kasvu ja ekspordi programm.

    Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et projektid vastavad tehnilisele suunisele „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    125

    P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

    Eesmärk

    Toetuste andmine kõigile projektidele rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide raames

     Teade kõigi toetuste andmise kohta

    Q4

    2023

    Teade kõigi toetustaotluste esitamise kutsete alusel välja valitud projektidele antud toetuste kohta. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 124. eesmärgis.

    126

    P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

    Siht

    Toetustaotluste esitamise kutsete alusel toetust saanud üksuste arv

     

    Arv

    0

    550

    Q4

    2025

    Eesmärgis 125 osutatud taotlusvoorude raames saavad toetust vähemalt 550 üksust (sealhulgas organisatsioonid ja füüsilised isikud), mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed või lõplikud projektiaruanded, sõidukite esmakordne registreerimine (sõidukite hanketoetuste puhul) või ümberehitustööde arved (sõidukite ümberehitustoetuste puhul).

    127

    P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

    Eesmärk

    Kahe konkursikutse avaldamine projektide jaoks, millega toetatakse kultuuri- ja loomesektori uuendamist, vastavalt arenguabi ja katseabi jaoks

    Esimese toetustaotluste esitamise kutse ja esimese toetustaotluste esitamise kutse avaldamine

    Q4

    2021

    Esimesed kaks konkursikutset (üks organisatsiooni Business Finland ja teine haridus- ja kultuuriministeeriumi poolt) algatatakse eesmärgiga taaselustada, kasvatada ja rahvusvahelistada loomemajandust, pannes rõhku digipöördele ja innovatsioonile. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega tagatakse, et projektid keskenduvad ettevõtete digitaliseerimise edendamisele (vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa sekkumisvaldkonnale 015). Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et projektid vastavad tehnilisele suunisele „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    128

    P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

    Siht

    Toetuste andmine kultuuri- ja loomesektorite uuendamist toetavatele projektidele

     

    Arv

    0

    145

    Q4

    2024

    Toetuse määramisest teatamine vähemalt 145 projekti puhul, mis on välja valitud kõigi konkursikutsete alusel. Kõik projektikonkursid põhinevad eesmärgis 127 osutatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidel.

    129

    P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

    Siht

    Kultuuri- ja loomesektori uuendamiseks lõpuleviidud projektide osakaal

     

    % (protsent)

    0

    90

    Q4

    2025

    Vähemalt 90 % eesmärgis 128 osutatud projektikonkursside raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded.

    130

    P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

    Eesmärk

    Turismisektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide esimese konkursikutse avaldamine

    Organisatsiooni Business Finland esimese kandideerimiskutse avaldamine

     

     

     

    Q2

    2022

    Organisatsioon Business Finland käivitab esimese projektikonkursi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks turismisektoris. Valikukriteeriumid keskenduvad kestliku majanduskasvu ja innovatsiooni edendamisele turismisektoris. Rahastamine on suunatud teadus-, eksperimenteerimis- ja arendusprojektidele, millega toetatakse turismiäri ja innovatsiooni kommertsialiseerimist, näiteks sellistes valdkondades nagu digi- ja rohepööre, prognoosimine, kestlik turism, virtuaalturism ja tarbijate mõistmine. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega tagatakse, et projektid keskenduvad ettevõtete digitaliseerimise edendamisele (vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa sekkumisvaldkonnale 015). Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et projektid vastavad tehnilisele suunisele „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

    131

    P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

    Siht

    Turismi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele toetust saanud üksuste arv

     

    Arv

    0

    35

    Q2

    2025

    Vähemalt 35 üksust (turismifirmad, kõrgharidusasutused, uurimisinstituudid) saavad toetust kõigi konkursikutsete alusel välja valitud projektide raames, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõpparuanded. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 130. eesmärgis.

    132

    P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

    Siht

    Selliste ettevõtete ja piirkondade osakaal, kes osalevad Soome kestliku reisimise programmis, mis on võtnud kohustuse kasutada süsinikujalajälje kalkulaatorit

     

    % (protsent)

    0

    45

    Q4

    2024

    Vähemalt 45 % Soome kestliku reisimise programmis osalevatest turismiettevõtjatest ja -piirkondadest kasutab turismiteenuste puhul riiklikku digitaalse süsinikujalajälje kalkulaatorit.

    Turismiteenuste riiklik jalajälje kalkulaator võimaldab mõõta turismiteenuste kliimamõju kooskõlas riiklikus turismistrateegias ja Soome turismi digitaalses tegevuskavas sätestatud lähenemisviisiga.

    4. SAMMAS. Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ning kulutõhususe suurendamine

    M. KOMPONENT P4C1. SOTSIAALHOOLEKANDE- JA TERVISHOIUTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE PARANDAMINE NING KULUTÕHUSUSE SUURENDAMINE

    Soome taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse mitmeid probleeme, mis on seotud sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kulutõhususega. Juurdepääs sotsiaal- ja tervishoiuteenustele on Soomes killustatud. Teenusesüsteemi ja selle digitaalsete lahenduste killustatus raskendab vajalike lahenduste väljatöötamist elanikkonna tervise ja sotsiaalsete vajadustega tegelemiseks. Seetõttu on selle komponendi eesmärk parandada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust kogu riigis ning kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud teenuste osutamise mahajäämus. See komponent aitab rakendada seitsmepäevast hooldusgarantii reformi, mis seisneb esmatasandi tervishoius mittekiireloomulise ravi tähtaegade lühendamises seitsme päevani alates praegusest kolmekuulisest tähtajast. Samuti aitab see parandada põhihoolduse tagatist, vähendades ebavõrdsust, keskendudes varasemale tuvastamisele ja tõhusale ennetamisele ning parandades tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteeti ja kulutõhusust. Veel üks eesmärk on parandada tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate töötingimusi ja heaolu. Komponent hõlmab reformi ja investeeringuid, mis üksteist vastastikku tugevdavad. Reform aitab kaasa sotsiaal- ja tervishoiureformi ettevalmistamisele. Investeeringud aitavad: i) rakendada hoolduse (sealhulgas vaimse tervise) garantiid ja vähendada COVID-19 pandeemiast tulenevat teenuste osutamise mahajäämust; ii) tugevdada ennetamist ning sotsiaalsete ja tervishoiuvajaduste varajast kindlakstegemist hooldusgarantii rakendamisel; iii) tugevdada teadmusbaasi ja parandada juhendamist, et toetada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust; iv) juurutada digitaalsed uuendused hooldusgarantii teenuse kujul, ning v) võtta Ahvenamaal kasutusele isikukeskne digitaalne infosüsteem.

    See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kulutõhususe ja võrdse juurdepääsu parandamist (riigipõhine soovitus 1/2019) ning tervishoiutöötajate nappusega tegelemist, et tugevdada tervishoiusüsteemi vastupidavust ning parandada juurdepääsu sotsiaal- ja tervishoiuteenustele (riigipõhine soovitus 1/2020).

    Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

    M.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

    Reform 1 (P4C1R1): Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu reformi ettevalmistamine, et toetada hooldusgarantii rakendamist

    Sotsiaal- ja tervishoiureformi ettevalmistamise osana on selle meetme eesmärk parandada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust, edendades hooldusgarantii rakendamist. Reformiga toetatakse järgmisi tegevusi: i) rakendada hooldusgarantiid ja tugevdada teenuste osutamist; ii) tugevdada ennetustegevust ja sotsiaal- ja tervishoiuvajaduste varajast väljaselgitamist ning iii) tugevdada teadmusbaasi ja parandada suuniseid, et toetada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna digilahenduste kulutõhusust.

    Tervishoiu-, sotsiaal- ja päästeteenuste reformi rakendamise ning sellega seotud õigusaktide jõustumise seadus jõustub eeldatavasti 1. juulil 2021. Reformi käigus võetakse vastu mitu õigusakti Soome sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi reformimiseks, ning luuakse 22 hoolekandepiirkonda. Hoolekandeasutused vastutavad sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste osutamise eest. Need võetakse kasutusele 1. jaanuariks 2023.

    Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

    Investeering 1 (P4C1I1): Hooldusgarantii rakendamise edendamine ja COVID-19 pandeemiast tingitud teenuste kuhjumise vähendamine

    Investeeringu eesmärk on vähendada mahajäämust tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste osutamisel.

    Meetme eesmärk on toetada: I) hooldus-, rehabilitatsiooni- ja teenindusprotsesside ühtlustamine ning uute ja tõhusamate kliendikesksete, multidistsiplinaarsete ja mitut kutseala hõlmavate lähenemisviiside kasutuselevõtmine; ning ii) sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine ning nende kättesaadavamaks ja haavatavamate inimeste vajadustele paremini vastavaks muutmine. Põhiteenuste kättesaadavuse parandamine nõuab tegevusmudelite süstemaatilist väljatöötamist ja nende rakendamise pidevat muutmist. Projektidega edendatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, kasutades uuenduslikke tegevusmudeleid, mis on osutunud tõhusaks, näiteks kliendi- ja teenusenõustamist, kohapealseid arstlikke vastuvõtuaegu ja kaugtervishoiuteenuseid.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Investeering 2 (P4C1I2): Terviseprobleemide ennetamise ja varajase tuvastamise tõhustamine

    Investeeringu eesmärk on võtta kasutusele uued valdkonnaülesed lähenemisviisid, et edendada kaasatust, edendada tervist ja heaolu ning tugevdada ennetamist ja varajast tuvastamist kui viisi, kuidas edendada hooldusgarantii rakendamist.

    Meede seisneb riiklikul tasandil antavas toetuses: i) heaoluauditid; ii) inimeste heaolu ja tervise analüüs; iii) uued enesehooldusvahendid (sealhulgas vaimse tervise edendamise meetodid), mida võib kasutada iseseisvalt, ning iv) suunamisteenused. Meede hõlmab ka piirkondlikul tasandil toetust mitut sektorit hõlmavate teenuste integreeritud haldamisele, sealhulgas sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ning kultuuri-, spordi- ja loodusega seotud teenustele.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Investeering 3 (P4C1I3): Teadmusbaasi ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi tugevdamine, et suurendada sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust

    Selle investeeringu eesmärk on parandada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kulutasuvust, edendades heade tavade uurimist ning töötades välja tõhusa järelevalve ja analüüsimeetodid.

    Meetmega toetatakse: i) hooldusgarantii järelevalvemeetmete rakendamine ja COVID-19 kriisi ajal tuvastatud teabelünkade kõrvaldamine; ii) kulusid ja kulutasuvust käsitleva teabe kasutamise tõhustamine sotsiaal- ja tervisevaldkonnaga seotud otsuste tegemisel, kavandamisel, juhendamisel ja teenuste osutamisel; iii) teadusuuringute arendamine sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi tõhususe parandamiseks, parandades seeläbi teenuste kvaliteeti, ning iv) heaolu ja majandusliku mõju hindamise mehhanismi ja töömeetodite väljatöötamine, et toetada sotsiaalsete otsuste tegemist COVID-19 kriisi järelmeetmete võtmisel.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Investeering 4 (P4C1I4): Digitaalsete uuenduste kasutuselevõtt sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste valdkonnas

    Investeeringu eesmärk on pakkuda digilahendusi, et toetada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arengut ning edendada hooldusgarantii rakendamist.

    Meede seisneb digitaalsete lahenduste pakkumises: i) ressursitõhususe suurendamine ja teenustele juurdepääsu hõlbustamine, sealhulgas hooldusvajaduste hindamise ja suunamise kiirendamine ning haiguste kaugdiagnoosimise, seire ja ravi võimaldamine; ii) probleemide varajase tuvastamise toetamine ja ennetusteenuste kasutamise suurendamine; iii) eri piirkondade ja teenuseosutajate vahel suuremat hulka multidistsiplinaarsete teenuste ja eksperditeadmiste vahetamise võimaldamine ning iv) klientide rolli tugevdamine ja seeläbi teenuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamine.

    Riiklikud ja piirkondlikud osalejad töötavad välja kodanikele suunatud digiteenuseid, kutsealaseid süsteeme ja juhtimislahendusi.

    Kodanike teenused hõlmavad muu hulgas i) teenuste osutamisele eelnevaid ja juurdepääsul põhinevaid digilahendusi (nt teenuste kataloogid, sümptomid, enesehooldusteenused, hüvitiste kalkulaatorid), ii) enesehooldust, käitlemist (nt digitaalsed vaimse tervise teenused, järelhooldus- ja järelhooldusteenused) ning iii) digilahendusi ennetusteenuste ja künniseta teenuste jaoks.

    Professionaalsed süsteemid võivad hõlmata i) kliendiandmete analüüsil põhinevaid kliendisegmente ja segmendispetsiifilisi digiteenuste mudeleid; ii) uued ärijuhtimise lahendused (nt paigutamine pikaajalise hoolduse teenustesse, töö kavandamine ja koduhoolduse optimeerimine) ja iii) digitaalsed lahendused kutsealaseks tööks (nt telekonsultatsioonid, meeskonnavastuvõtt).

    Juhtimislahendused võivad hõlmata kõrgetasemeliste teadmushalduse ja analüüsilahenduste väljatöötamist ja rakendamist. Need võimaldavad teenusepakettide paremat kontrolli ja riiklikku järelevalvet ning parandavad teenusesüsteemi kulutõhusust.

    Digitaalteenuste arendamisel võetakse arvesse haavatavate inimeste vajadust tagada ligipääsetavus. Eeldatavasti toetab nende teenuste kasutuselevõttu ka tarbijate parem arusaam sellest, kuidas digiteenuseid kasutatakse tervise ja heaolu toetamiseks.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    Investeering 5 (P4C1I5): Isikukeskse digitaalse tervishoiu infosüsteemi kasutuselevõtt Ahvenamaal

    Investeeringu eesmärk on luua Ahvenamaal tervishoiu ja arstiabi tänapäevane infosüsteem, mis peaks olema kooskõlas nii kohalike sotsiaalteenistuste kui ka eraettevõtjate vajadustega.

    Meetmega toetatakse: i) patsiendi vajadustel, väärtustel ja eelistustel põhinevate kliendikesksete protsesside arendamist; ii) digitaalsete teenuste väljatöötamist, mis võimaldavad patsientide osalemist; iii) teabe- ja protsessistruktuuride väljatöötamist, mis on patsientide ülevaadete ja koordineeritud raviplaani koostamise aluseks; iv) kooskõlastatud hoolduskava väljatöötamist, mis integreerib kõik patsientide hoolduskavad sotsiaal- ja tervishoiuteenustesse; v) andme- ja tervisekaardisüsteemide elektroonilise vahetamise standardite väljatöötamist ja rakendamist, et võimaldada paremat ennetust, diagnoosimist, ravi ja uimastihaldust; vi) digitaalsete teabeteenuste väljatöötamist, mis toetavad tervishoiuüksuste koostööd ja organisatsioonilisi üritusi nii piirkondlikul tasandil kui ka Soome ja Rootsi riikliku tervishoiusüsteemiga, ning vii) tervisenäitajate standardite väljatöötamist ja rakendamist.

    Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

    M.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

    Arv

    Meede

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

    Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

    Lõpuleviimise soovituslik ajakava

    Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

    Ühik

    Lähtetase

    Eesmärk

    Q

    Aasta

    133

    P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks

    Eesmärk

    Esialgse õigusraamistiku jõustumine, millega luuakse hoolekandepiirkonnad ning reformitakse sotsiaal- ja tervishoiu- ning päästeteenuseid

    Õigusaktide sätted, mis osutavad nende jõustumisele

     

     

     

    Q3

    2021

    Esimesed õigusaktid, millega nähakse ette hoolekandeasutuste loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform, jõustuvad järgmiselt:

    -22 hoolekandeala loomine, millele on usaldatud tervishoiu-, sotsiaal- ja päästeteenused, mille eest vastutasid enne omavalitsusüksused ja ühised omavalitsusüksused;

    -Õigusliku vastutuse üleandmine tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja päästeteenuste ning muude hoolekandepiirkonna teenuste ja kohustuste korraldamise eest;

    -Päästeteenuste korraldamine hoolekande valdkonnas eraldi sektorina, mis tegutseb paralleelselt tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektoriga.

    134

    P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks

    Eesmärk

    Täiendava õigusraamistiku jõustumine, millega viiakse lõpule hoolekandeasutuste loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform

    Täiendavate õigusaktide sätted, mis osutavad nende jõustumisele

    Q1

    2023

    Teine õigusaktide pakett, millega viiakse lõpule hoolekandepiirkondade loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform, jõustub järgmiselt:

    -Heaoluvaldkondade juhtimiseeskirjade, haldusmenetluste ja organisatsiooniliste struktuuride loomine;

    -Haiglapiirkondade, eriravipiirkondade, sotsiaaltöötajate ja psühholoogide teenuste üleviimine õppurite heaolu valdkondadesse (nii hoolekandepiirkonnad kui ka omavalitsused vastutavad tervise ja heaolu edendamise eest);

    -Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajate ning nende ülesannete üleminek kohalikelt omavalitsustelt ja ühistelt munitsipaalasutustelt hoolekandepiirkondade tööhõivele;

    -Rahastamismehhanismi loomine hoolekandepiirkondade tegevuse rahastamiseks keskvalitsuse poolt ja teenuste kasutajatelt kogutud tasudest.

    -Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi juurde tervishoiu ja sotsiaalhoolekande nõuandekomitee loomine, et jälgida ja hinnata tervishoiu- ja sotsiaalteenustega seotud kohustuste täitmist ning toetada riiklikke suuniseid ja suuniseid tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas.

    135

    P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks

    Eesmärk

    Sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste korraldamise eest vastutavate piirkondlike heaolupiirkondade loomine

    Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse, et piirkondlikud hoolekandepiirkonnad on toimivad ja valmis rakendama sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi

     

     

     

    Q2

    2023

    Sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste korraldamise eest vastutavad piirkondlikud hoolekandepiirkonnad luuakse ja toimivad kooskõlas tervishoiu- ja sotsiaalteenuste reformi rakendamise kavandamise ja ettevalmistamise tegevuskavaga. Sotsiaal- ja tervishoiuministeerium uurib ja kinnitab aruandes heaolualade loomiseks vajalike meetmete rakendamist. See hõlmab järgmisi valdkondi: 1) juhtimine, 2) haldus, 3) rahandus ja 4) teenused.

    136

    P4C1I1 – Hooldusgarantii rakendamise edendamine ja COVID-19 pandeemiast tingitud teenuste kuhjumise vähendamine

    Siht

    Selliste lõpuleviidud mittekiireloomuliste hooldusvisiitide osakaal, mis jõuavad 7-päevase ravi saamise tähtajani

    % (protsent)

    58

    80

    Q4

    2025

    Selliste lõpuleviidud mittekiireloomuliste hoolduskülastuste osakaal, mis jõuavad seitsmepäevasesse ravi saamise tähtajasse, suureneb 58 %-lt (2020. aastal) 80 %-le. Selle saavutamiseks võetakse kasutusele uued ja uuenduslikud rakenduslikud lähenemisviisid, mille eesmärk on kiiremad, tõhusamad ja kliendikesksemad hooldus- ja teenused piirkondades. Teenuseid ja toetust arendatakse nii, et need oleksid kergemini kättesaadavad ja vastaksid paremini haavatavate inimeste vajadustele.

    137

    P4C1I2 – Terviseprobleemide ennetamise ja varajase tuvastamise tugevdamine

    Eesmärk

    Piirkondlike integreeritud mitut sektorit hõlmavate teenuste haldamise mudelite väljatöötamine ja rakendamine 22 hoolekandepiirkonnas

    Rakendamisaruande avaldamine, milles kinnitatakse piirkondlike integreeritud mudelite kasutuselevõttu 22 heaoluvaldkonnas

    Q4

    2024

    Piirkondlikud integreeritud mitut sektorit hõlmavad teenuste haldamise mudelid (sealhulgas sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused ning kultuuri-, spordi- ja loodusega seotud teenused) töötatakse välja ja rakendatakse 22 hoolekandepiirkonnas, mis on loodud osana sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformist. Rakendamisaruandes kinnitatakse piirkondlike integreeritud mudelite kasutuselevõttu 22 heaoluvaldkonnas.

    138

    P4C1I3 – teadmusbaasi ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi tugevdamine, et suurendada sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust

    Eesmärk

    Kõikides tervisekeskustes kasutatava ravitagatise riiklik reaalajas jälgimise süsteem

    Kõikides tervisekeskustes on kasutusele võetud täiustatud süsteem hooldustagatise jälgimiseks.

    Q4

    2025

    Kõigis tervisekeskustes (võrreldes 90 %ga keskustest 2020. aastal) võetakse kasutusele ajakohastatud reaalajas toimiv riiklik süsteem Kanta-teenustel põhineva hooldusgarantii rakendamise jälgimiseks.

    139

    P4C1I4 – Digitaalsete uuenduste kasutuselevõtmine sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste jaoks

    Siht

    Sotsiaalhoolekannet ja tervishoiu e-teenuseid kasutava elanikkonna osakaalu suurenemine

    % (protsent)

    26

    35

    Q4

    2025

    Tervishoiuteenuseid ja sotsiaalhoolekande e-teenuseid kasutavate 20aastaste ja vanemate elanike osakaal suureneb 26 %-lt (2020. aasta lähtetase) 35 %-le.

    Koostöös hoolekandeasutuste ja riiklike osalejatega (sotsiaal- ja tervishoiuministeerium, riiklik tervise- ja heaoluinstituut, DigiFinland Oy, KELA) töötatakse välja uued digitaalsed meetodid, et toetada hooldusgarantii andmist sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. See hõlmab tegelikke e-tervise ja e-sotsiaalseid teenuseid, nagu telefoni-, jutu- ja videokõned, patsiendilt patsiendile osutatavad vastastikused tugiteenused, kliendinõustamisteenused ja muud elektroonilised teenused. Lisaks võetakse meetmeid, et toetada sotsiaal- ja tervishoiutöötajate oskusi ning tagada digitaalsete lahenduste laialdasem kasutamine.

    140

    P4C1I5 – Ahvenamaal inimesekeskse digitaalse tervishoiu infosüsteemi kasutuselevõtmine

    Siht

    Tervishoiu infosüsteemi kasutusele võtnud kohalike sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja/või erahooldusettevõtete osakaal

     

     % (protsent)

    0

    80

    Q4

    2025

    Ahvenamaa tervishoiu ja arstiabi abil töötatakse välja tervishoiu, sotsiaalteenuste ja erasektori osalejate hooldusteabe süsteem. Süsteem hakkab toimima ja seda kasutavad kogu riiklik tervishoiusüsteem ning 80 % Ahvenamaa omavalitsusüksuste sotsiaalteenustest ja erasektori osalejatest.

    Süsteem hõlmab hooldusprotsesside dokumenteerimist, arstiretsepte, abi meditsiiniliste otsuste tegemisel, kliinilisi andmeid, suunamist eriarstide juurde, ajaressursside eraldamist ning põhilisi kvaliteedi- ja tootmisalaseid järelmeetmeid. Hankeprotsessi ajal võib süsteemiga ühendada ka muid erihooldussüsteeme, näiteks logistika- ja operatsioonisüsteeme.

    2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

    Soome taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 2 094 687 000 eurot.

    2. JAGU. RAHALINE TOETUS

    1.Rahaline toetus

    Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

    1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

    Arv

    Seotud meede (reform või investeering)

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    2

    P1C1R2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energia maksustamise reform, et võtta arvesse tehnoloogia arengut

    Eesmärk

    Elektriaktsiisi ja teatavate kütuste aktsiisi seaduse jõustumine

    3

    P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud

    Eesmärk

    Esimese energiataristuprojektide konkursikutse avaldamine

    6

    P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse

    Eesmärk

    Esimese taotluste esitamise kutse avaldamine uutesse energiatehnoloogiatesse investeerimiseks

    14

    P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

    Eesmärk

    Vastuvõtmine: valitsuse resolutsioon ringmajanduse strateegilise kava rakendamise kohta

    16

    P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

    Eesmärk

    Vähese heitega vesiniku tootmise ja kasutamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise esimese riikliku taotlusvooru avaldamine

    19

    P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

    Eesmärk

    Esimese konkursikutse avaldamine tööstusprotsesside otsese elektrifitseerimise ja vähese CO2-heitega tootmise kohta, mille eesmärk on vähendada tööstuse CO2-heidet

    22

    P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

    Eesmärk

    Esimese osalemiskutse avaldamine investeerimisprojektidele, millega edendatakse jäätmematerjalide ja kõrvalvoogude korduskasutamist.

    28

    P1C3I1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Hoonete küttesüsteemide asendamine fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteallikatega

    Eesmärk

    Valitsuse dekreedi jõustumine, millega määratakse kindlaks eraldunud majade toetuskava üksikasjad

    31

    P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm

    Eesmärk

    Esimese konkursikutse avaldamine seoses vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonna toetamisega

    34

    P1C4R1 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

    Eesmärk

    Valitsuse resolutsiooni LVM/2021/62 vastuvõtmine riigisisesest transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta

    35

    P1C4R1 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

    Eesmärk

    Valitsuse otsuse avaldamine täiendavate riiklike meetmete kohta riigisisese transpordi heitkoguste vähendamiseks

    37

    P1C4R2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – säästva transpordi maksureform

    Eesmärk

    Tulumaksuseaduse (1205/2020) seadusandlike muudatuste jõustumine seoses liikuvusest tulenevate tööhõivehüvitiste maksustamisega

    44

    P1C4I2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – erasektori laadimistaristu

    Eesmärk

    Valitsuse otsuste jõustumine elamute laadimistaristu toetamise eelarve laiendamise kohta ja erasektori laadimistaristu toetamise laiendamise kohta töökohtadele

    52

    P1C5I2 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris

    Eesmärk

    Esimese täppismetsandusprojektide projektikonkursi avaldamine

    71

    P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu

    Eesmärk

    Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse jõustumine

    72

    P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu

    Eesmärk

    Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave

    91

    P3C2R1 pidevõppe reform

    Eesmärk

    Pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskust käsitleva seaduse jõustumine

    96

    P3C2I1 – Digiteerimisprogramm pidevõppeks

    Eesmärk

    Pidevõppeteenuste IT-arhitektuuri lõpuleviimine

    103

    P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

    Eesmärk

    Soome Akadeemia avaldab esimese osalemiskutse teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust olulistes sektorites

    115

    P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

    Eesmärk

    Konkursikutse avaldamine riiklike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks

    127

    P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

    Eesmärk

    Kahe konkursikutse avaldamine projektide jaoks, millega toetatakse kultuuri- ja loomesektori uuendamist, vastavalt arenguabi ja katseabi jaoks

    133

    P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks

    Eesmärk

    Esialgse õigusraamistiku jõustumine, millega luuakse hoolekandepiirkonnad ning reformitakse sotsiaal- ja tervishoiu- ning päästeteenuseid

    Osamakse summa

    312 801 163 eurot

    1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

    Arv

    Seotud meede (reform või investeering)

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    9

    P1C1I3 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Ahvenamaa investeeringute ja reformide pakett

    Eesmärk

    Esimese taastuvenergiasse investeerimise konkursikutse avaldamine Ahvenamaal

    11

    P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2-heitega industrialiseerimine

    Eesmärk

    Muudetud kliimamuutuste seaduse jõustumine

    26

    P1C3R2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks kaotamiseks

    Eesmärk

    Fossiilkütuste küttesüsteemi järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise tegevuskava avaldamine

    29

    P1C3I1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Hoonete küttesüsteemide asendamine fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteallikatega

    Eesmärk

    Valitsuse määruse või riigieelarvet käsitleva otsuse jõustumine, millega määratakse kindlaks teiste hoonete (mitte eraldunud majade) abikava üksikasjad

    38

    P1C4R2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – säästva transpordi maksureform

    Eesmärk

    Seadusemuudatuste jõustumine tulumaksuseaduses (xx/2021) ametiautode maksustamise kohta

    39

    P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

    Eesmärk

    Konkursikutse gaasi-, elektri- ja vesinikusõidukite jaotustaristu parandamiseks

    48

    P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

    Eesmärk

    Kipsi tarnimise, transpordi ja jaotamise projekte toetatakse

    55

    P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

    Eesmärk

    Lairibaühendust käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine

    58

    P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt

    Eesmärk

    Euroopa ühise automaatblokeerimissüsteemi (ERTMS) modelleerimisseadmete katselabor töötab

    61

    P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm

    Eesmärk

    Luuakse minimaalne elujõuline ökosüsteem ja see toimib

    64

    P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

    Siht

    Mikroelektroonika projekte toetatakse

    66

    P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

    Eesmärk

    6G, tehisintellekti ja kvantarvutust arendavaid projekte toetatakse

    77

    P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel

    Eesmärk

    Jõustub seadus riiklike tööhõive- ja ettevõtlusteenuste kohta, millega reguleeritakse Põhjamaade tööturuasutuste mudelit tööotsijate teenindusprotsessis

    81

    P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

    Eesmärk

    Tudengeid, teadlasi ja praktikante käsitlevate seadusemuudatuste jõustumine (719/2018)

    83

    P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

    Siht

    Selliste elamislubade taotluste menetlemiseks kuluvate päevade keskmise arvu vähenemine, mis on spetsialistide ja kasvava majandusega ettevõtjate jaoks osa kiirmenetlusest

    86

    P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

    Eesmärk

    Riigi omandis olevat uut ettevõttepõhist vahepealset tööturu ettevõtjat käsitleva seaduse jõustumine

    93

    P3C2R1 pidevõppe reform

    Eesmärk

    Esimese osalemiskutse avaldamine, et pakkuda koolitust digitaal- ja keskkonnasäästlike oskuste tugevdamiseks

    98

    P3C2I2 – Haridustaseme parandamine üliõpilaste kohtade suurendamise teel kõrghariduses

    Siht

    Üliõpilaste vastuvõtu suurendamine kõrgharidusasutustes

    100

    P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud

    Eesmärk

    Juhtivate ettevõtete projektide konkursikutse avaldamine

    106

    P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)

    Eesmärk

    Organisatsiooni Business Finland avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide jaoks, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites

    109

    P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

    Eesmärk

    Organisatsiooni Business Finland avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide jaoks, millega toetatakse uuenduslikke kasvufirmasid

    112

    P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu

    Eesmärk

    Kohaliku teadustaristu uuendamise ja arendamise taotlusvooru avaldamine

    113

    P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu

    Siht

    Toetuste andmine kohaliku teadustaristu uuendamiseks ja arendamiseks

    116

    P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

    Siht

    Toetuste andmine riiklike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks

    118

    P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

    Eesmärk

    Innovatsiooni taristu arendamise konkursikutse avaldamine

    121

    P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm

    Eesmärk

    Taotluste esitamise kutse avaldamine ettevõtete rahvusvahelistumisvõime toetamiseks

    124

    P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

    Eesmärk

    Kolme esimese osalemiskutse avaldamine rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide raames

    130

    P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

    Eesmärk

    Turismisektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide esimese konkursikutse avaldamine

    Osamakse summa

    521 335 271 eurot

    1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

    Arv

    Seotud meede (reform või investeering)

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    4

    P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud

    Eesmärk

    Kõigi toetuste andmine energiataristu investeeringuteks

    7

    P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse

    Eesmärk

    Kõik toetused energiatehnoloogia investeeringuteks

    15

    P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

    Eesmärk

    Vähese CO2-heitega ringmajandust käsitleva riikliku kokkuleppe sõlmimine peamiste osalejatega

    17

    P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

    Eesmärk

    Kõik toetused vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise projektidele

    20

    P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

    Eesmärk

    Kõik toetused elektrifitseerimise ja vähese süsinikdioksiidiheitega tööstusprotsesside projektidele

    23

    P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

    Eesmärk

    Kõik toetused korduskasutamise ja ringlussevõtu projektidele

    30

    P1C3I1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Hoonete küttesüsteemide asendamine fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteallikatega

    Eesmärk

    Kõik toetused projektidele, millega toetatakse hoonete küttesüsteemide asendamist fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate küttesüsteemidega

    45

    P1C4I2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – erasektori laadimistaristu

    Eesmärk

    Kõik toetused projektidele, millega parandatakse elamute ja töökohtade laadimistaristut eelarvedekreedi 35.20.52 muudatuste alusel

    47

    P1C5R1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – loodust käsitlevate õigusaktide ajakohastamine

    Eesmärk

    Muudetud looduskaitseseaduse jõustumine

    50

    P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

    Eesmärk

    Toetatakse toitainete ringlussevõtu ja taaskasutamise projekte

    53

    P1C5I2 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris

    Eesmärk

    Kõigi toetuste andmine rahastamiseks valitud täppismetsandusprojektidele

    68

    P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

    Eesmärk

    Õigusaktide vastuvõtmine elamu- ja kaubandusomandi teabesüsteemi kohaldamisala laiendamise kohta

    78

    P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel

    Siht

    Põhjamaade tööturuasutuste mudeli kohaselt korraldatud tööotsimisvestluste arvu suurenemine aastas

    79

    P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel

    Eesmärk

    Kõik viis Põhjamaade tööturuasutuste mudeli jaoks vajalikku digitaalset funktsiooni on integreeritud riiklike tööturuasutuste (TE-PES) teabesüsteemi ja toimivad.

    80

    P3C1R2 – Tööhõive ja tööturg – täiendavate töötuskindlustuspäevade kaotamine

    Eesmärk

    Töötuskindlustuse seaduse seadusandlike muudatuste jõustumine seoses töötuskindlustuse lisapäevade järkjärgulise kaotamisega

    82

    P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

    Eesmärk

    Välismaalaste seaduse (301/2004) seadusandlike muudatuste jõustumine

    87

    P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

    Siht

    Vahepealse tööturukorraldaja poolt tööle võetud puudega inimeste arv seisuga 31. detsember 2023

    92

    P3C2R1 pidevõppe reform

    Eesmärk

    Keskpika perspektiivi tööjõu- ja pädevusvajaduste prognoosimise mudeli lõpuleviimine

    101

    P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud

    Siht

    Toetuste andmine juhtivate ettevõtete projektidele

    104

    P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

    Siht

    Soome Akadeemia poolt toetuste andmine teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust olulistes sektorites

    107

    P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)

    Siht

    Organisatsiooni Business Finland antud toetused teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites

    110

    P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

    Siht

    Toetuste andmine innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele

    119

    P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

    Siht

    Toetuste andmine innovatsioonitaristu arendamiseks

    125

    P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

    Eesmärk

    Toetuste andmine kõigile projektidele rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide raames

    134

    P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks

    Eesmärk

    Täiendava õigusraamistiku jõustumine, millega viiakse lõpule hoolekandeasutuste loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform

    135

    P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks

    Eesmärk

    Sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste korraldamise eest vastutavate piirkondlike heaolupiirkondade loomine

    Osamakse summa

    417 068 217 eurot

    1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

    Arv

    Seotud meede (reform või investeering)

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    13

    P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

    Eesmärk

    Muudetud jäätmeseaduse peamiste protsesside jõustumine

    32

    P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm

    Eesmärk

    Kõik toetused ja riigihankelepingud projektide jaoks, millega toetatakse vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonda

    40

    P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

    Siht

    Uued ja töötavad kõrgepingelaadijad

    41

    P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

    Siht

    Uued ja toimivad ühistranspordi laadimispunktid (bussid)

    46

    P1C4I2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – erasektori laadimistaristu

    Siht

    Uute ja toimivate eraõiguslike laadimispunktide arv

    56

    P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

    Siht

    Lisaeluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s)

    59

    P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt

    Siht

    Raadiopõhise ERTMSiga varustatud katserada (mitte äriotstarbelises raudteeliikluses)

    62

    P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm

    Eesmärk

    Struktureeritud digitaalse äriteabe vahetamine on täielikult toimiv

    75

    P2C3I1 – Tsiviilküberturvalisuse oskused

    Eesmärk

    Tsiviilelanikkonna küberturvalisuse koolituse digitaalse platvormi väljatöötamine

    84

    P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

    Siht

    Tööl ja haridusel põhinevate elamisloataotluste menetlemiseks keskmiselt kulunud päevade arvu vähenemine

    85

    P3C1R4 – Tööhõive ja tööturg – Distsiplinaarteenuste tugevdamine noortele (Ohjaamo teenused)

    Siht

    Selliste Ohjaamo teeninduspunktide osakaalu suurendamine, mis pakuvad integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid ning haridusalaseid eriteadmisi

    89

    P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

    Siht

    Töövõimeprogrammi ning individuaalse suunamis- ja toetusmudeli laiendamine 11 uuele valdkonnale

    90

    P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

    Siht

    Vaimset tervist ja töövõimet toetavates meetmetes osalenud töökohtade ja töötervishoiu üksuste arv

    95

    P3C2R1 pidevõppe reform

    Siht

    Kutsenõustamisspetsialistide arv, kes osalesid koolitusel, et suurendada oma asjatundlikkust

    97

    P3C2I1 – Digiteerimisprogramm pidevõppeks

    Siht

    Uute toimivate digiteenuste osakaal pidevõppes

    99

    P3C2I3 – pädevuse taseme tõstmine ja pidevõppe uuendamine, digipööre ja hariduse ajakohastamine Ahvenamaal

    Siht

    Ahvenamaa kolmanda taseme hariduses olulisi digitaalseid elemente sisaldavate ajakohastatud kursuste osakaal

    122

    P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm

    Eesmärk

    Toetuste andmine kõigile projektidele, mis on seotud ettevõtete rahvusvahelistumise suutlikkusega

    128

    P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

    Siht

    Toetuste andmine kultuuri- ja loomesektorite uuendamist toetavatele projektidele

    132

    P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

    Siht

    Selliste ettevõtete ja piirkondade osakaal, kes osalevad Soome kestliku reisimise programmis, mis on võtnud kohustuse kasutada süsinikujalajälje kalkulaatorit

    137

    P4C1I2 – Terviseprobleemide ennetamise ja varajase tuvastamise tugevdamine

    Eesmärk

    Piirkondlike integreeritud mitut sektorit hõlmavate teenuste haldamise mudelite väljatöötamine ja rakendamine 22 hoolekandepiirkonnas

    Osamakse summa

    417 068 217 eurot

    1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

    Arv

    Seotud meede (reform või investeering)

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    12

    P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2-heitega industrialiseerimine

    Eesmärk

    Ajakohastatud kliima- ja energiastrateegia, keskpika perioodi kliimamuutuste poliitikakava ja sektoripõhiste vähese CO2-heitega majanduse edenemiskavade jõustumine

    27

    P1C3R2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks kaotamiseks

    Siht

    Eraldi kütteõli kasutavate eraldunud majade arvu vähendamine

    42

    P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

    Siht

    Uued ja toimivad CBG jaamad

    43

    P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

    Siht

    Uued ja toimivad LBG jaamad

    49

    P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

    Siht

    Kipsiga töödeldud põllud ja tavapärase väetisekasutuse kombineeritud vähenemine

    51

    P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

    Siht

    Kohad, kus toitainete ringlussevõtt või taaskasutamine on paranenud

    54

    P1C5I2 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris

    Siht

    Lõpetatud täppismetsandusprojektid

    63

    P2C2I2 – Andmepõhise majanduse ja digipöörde kiirendamine – Virtual Finland

    Eesmärk

    Soome virtuaalne ühisplatvorm ja integreeritud teenused toimivad

    65

    P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

    Eesmärk

    Kõigi valitud projektide lõpuleviimine

    67

    P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

    Eesmärk

    Kõigi valitud projektide lõpuleviimine

    69

    P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

    Eesmärk

    Selliste õigusaktide jõustumine, millega laiendatakse elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi ulatust

    73

    P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine

    Eesmärk

    Äriregistriseaduse ning panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi seaduse muudatuste jõustumine

    75

    P2C3I1 – Tsiviilküberturvalisuse oskused

    Eesmärk

    Tsiviilelanikkonna küberturvalisuse koolituse digitaalse platvormi väljatöötamine

    88

    P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

    Siht

    Vahepealse tööturukorraldaja poolt tööle võetud puudega inimeste arv seisuga 31. detsember 2025

    94

    P3C2R1 pidevõppe reform

    Siht

    Digi- ja keskkonnasäästlike oskuste tugevdamise koolitusel osalenud isikute arv

    102

    P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud

    Siht

    Juhtivate ettevõtete lõpetatud projektide osakaal

    105

    P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

    Siht

    Soome Akadeemia poolt läbi viidud peamiste sektoripõhiste teadusprojektide osakaal

    108

    P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Organisatsioon Business Finland)

    Siht

    Organisatsiooni Business Finland poolt peamistes sektorites läbi viidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide osakaal

    111

    P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

    Siht

    Innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele suunatud lõpetatud projektide osakaal

    114

    P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu

    Siht

    Lõpuleviidud kohalike teadustaristuprojektide osakaal

    117

    P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

    Siht

    Lõpuleviidud riiklike teadustaristuprojektide osakaal

    120

    P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

    Siht

    Lõpuleviidud innovatsioonitaristu projektide osakaal

    126

    P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

    Siht

    Toetustaotluste esitamise kutsete alusel toetust saanud üksuste arv

    129

    P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

    Siht

    Kultuuri- ja loomesektori uuendamiseks lõpuleviidud projektide osakaal

    131

    P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

    Siht

    Turismi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele toetust saanud üksuste arv

    136

    P4C1I1 – Hooldusgarantii rakendamise edendamine ja COVID-19 pandeemiast tingitud teenuste kuhjumise vähendamine

    Siht

    Selliste lõpuleviidud mittekiireloomuliste hooldusvisiitide osakaal, mis jõuavad 7-päevase ravi saamise tähtajani

    138

    P4C1I3 – teadmusbaasi ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi tugevdamine, et suurendada sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust

    Eesmärk

    Kõikides tervisekeskustes kasutatava ravitagatise riiklik reaalajas jälgimise süsteem

    139

    P4C1I4 – Digitaalsete uuenduste kasutuselevõtmine sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste jaoks

    Siht

    Sotsiaalhoolekannet ja tervishoiu e-teenuseid kasutava elanikkonna osakaalu suurenemine

    140

    P4C1I5 – Ahvenamaal inimesekeskse digitaalse tervishoiu infosüsteemi kasutuselevõtmine

    Siht

    Tervishoiu infosüsteemi kasutusele võtnud kohalike sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja/või erahooldusettevõtete osakaal

    Osamakse summa

    312 801 163 eurot

    1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

    Arv

    Seotud meede (reform või investeering)

    Eesmärk / siht

    Nimetus

    1

    P1C1R1 – Energiasüsteemi muundamine – söe energiakasutuse oluline vähendamine 2026. aastaks

    Siht

    Söe energiakasutuse vähendamine 40 % võrra 2026. aastaks võrreldes 2019. aastaga

    5

    P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud

    Siht

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    8

    P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse

    Siht

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    10

    P1C1I3 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Ahvenamaa investeeringute ja reformide pakett

    Eesmärk

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    18

    P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

    Siht

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    21

    P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

    Siht

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    24

    P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

    Siht

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    25

    P1C3R1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Maa kasutamise ja ehitamise seaduse reform

    Eesmärk

    Muudetud maakasutus- ja ehitusseaduse jõustumine

    33

    P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm

    Eesmärk

    Toetatud projektide lõpuleviimine

    36

    P1C4R1 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

    Siht

    Sisetranspordist tuleneva heite vähendamine 2025. aastaks vähemalt 29 % võrreldes 2005. aastaga

    57

    P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

    Siht

    Lisaeluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s)

    60

    P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt

    Siht

    ERMTSiga varustatud äriline katserada

    70

    P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

    Eesmärk

    Tehniliselt on laiendatud elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi katvust.

    74

    P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine

    Siht

    Suurendada andmetöötluse ja asutustevahelise andmevahetuse automatiseerituse taset

    123

    P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm

    Siht

    Ettevõtete rahvusvahelistumisvõimet toetavate projektide lõpuleviimine

    Osamakse summa

    104 267 053 eurot

    3. JAGU. TÄIENDAV KORD

    1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

    Soome taaste- ja vastupidavuskava järelevalve ja rakendamine toimub järgmise korra kohaselt:

    ·Soome taaste- ja vastupidavuskava rakendamise, järelevalve ja aruandluse tagab Soome valitsuse kõrgeimal tasandil ministritest koosnev ja rahandusministri juhitav töörühm. Selle ülesanne on suunata ja jälgida Soome taaste- ja vastupidavuskavast rahastatava Soome kestliku majanduskasvu programmi rakendamist. Ministrite töörühm jälgib poliitilisel tasandil ka programmiga seotud reformide ja investeeringute rakendamist ning käsitleb sellega seotud äri- ja ettevõtluspoliitika küsimusi.

    ·Lisaks koordineerib Soome kestliku majanduskasvu programmi rakendamist halduslikult ministeeriumidevaheline koordineerimisrühm, mis koosneb kõigi ministeeriumide alalistest sekretäridest ja mida juhib rahandusministeerium. Soome taaste- ja vastupidavusprogrammi koordineerimise, juhtimise, kontrolli ja auditeerimisega seotud kesktasandi ülesanded konsolideeritakse rahandusministeeriumiga.

    ·Rahandusministeeriumi toetab plaani rakendamise ja järelevalve protsessis tehniline sekretariaat, mis tegutseb koos rahandusministeeriumi hallatava riigikassaga. Sekretariaat tegutseb riikliku tasandi kontaktasutusena ministeeriumide ja asutuste vahel, kes vastutavad kava rakendamise ja järelevalve eest.

    ·Rahandusministeerium jälgib korrapäraselt reformide ja investeeringutega seotud sihtide ja eesmärkide saavutamist asjaomaste ametiasutuste (majandus- ja tööhõiveministeerium, keskkonnaministeerium, transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium, organisatsioon Business Finland, Energiaamet, Soome elamumajanduse rahastamise ja arengu keskus (ARA), piirkondlikud majandusarengu, transpordi ja keskkonna keskused jne) kogutud ja esitatud teabe alusel.

    ·Finantskontrolörina vastutab rahandusministeerium kontrollide ja auditite läbiviimise ning auditite kokkuvõtte koostamise eest. Ta määrab kindlaks auditeerimisstrateegia ja auditeerib nii kontrollisüsteeme kui ka projekte ja meetmeid. Erinevad ministeeriumid ja asutused, kes vastutavad reformide ja investeeringute eest, vastutavad oma pädevuse piires kontrollide, auditite, korrektsioonide ja sissenõudmiste eest.

    2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

    Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, kehtestab Soome järgmise korra:

    ·Rahandusministeerium kui Soome taaste- ja vastupidavuskava keskne koordineeriv asutus kogub teavet kava alusel rahastatavate reformide ja investeeringute eesmärkide ja sihtidena valitud näitajate edenemise kohta. Asjakohased andmed esitatakse kohalikul tasandil ja koondatakse riiklikul tasandil spetsiaalsesse IT-vahendisse ning neid kasutatakse eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. IT-vahendit kasutatakse ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude kohustuslike andmete, näiteks lõppsaajate kohta, hoidlana. Tehniline sekretariaat kogub infotehnoloogilisest vahendist andmeid ja esitab need rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi ELi sekretariaat koostab maksetaotlused, mis esitatakse Euroopa Komisjonile.

    ·Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Soome pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse maksmiseks. Soome tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.

    (1)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
    (2)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
    (3)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (4)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (5)      ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75.
    (6)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
    (7)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
    (8)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (9)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (10)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
    (11)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
    (12)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (13)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (14)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
    (15)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
    (16)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (17)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (18)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
    (19)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
    (20)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (21)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (22)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
    (23)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
    (24)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (25)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (26)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
    (27)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
    (28)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (29)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (30)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
    (31)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
    (32)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    (33)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
    Top