EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.7.2021

COM(2021) 412 final

2021/0232(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega peatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete kohaldamine Bangladeshi suhtes

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

·Bangladeshi juhtum

·Bangladesh on oluline stabiilsuse tagaja piirkonnas ja seal elab 1 miljon rohingja pagulast. EL tunnustab Bangladeshi selle pühendumuse eest ja jätkab Bangladeshi toetamist selle jätkuva humanitaarkriisiga tegelemisel.

EL on Bangladeshi ametiasutustele korduvalt toonitanud liikmesriikide üha suuremat rahulolematust ja võimalikke tagajärgi juhul, kui olukorda ei parandata, ning koostöö konkreetseid aspekte, mida tuleb parandada, ja oodatavaid tulemusi.

Ühise töörühma viimasel kohtumisel 21. juunil 2021 kinnitasid Bangladeshi ametiasutused taas oma kindlat tahet järgida standardtöökorda ja lubasid esmajärjekorras tegeleda kuhjunud juhtumitega (sealhulgas nendega, mis on algatatud tagasipöördujate juhtumite haldamise süsteemi kaudu) ning parandada tuvastamise ja reisidokumentide väljaandmise ajastust ja teha tagasisaatmisoperatsioonide läbiviimisel koostööd.

·Bangladesh kinnitas hiljuti oma kohustust rakendada ebaseaduslike rändajate tagasisaatmise standardtöökorda. Standardtöökorra kohaselt loodud ühise töörühma viiendal kohtumisel 21. juunil 2021 leiti, et Bangladesh on hakanud tegema edusamme pooleliolevate tagasivõtmisjuhtumitega tegelemisel. Komisjon jälgib neid edusamme, et hinnata, kas need on olulised ja pidevad.

Bangladesh on võtnud mais ja juunis 2021 järgmised konkreetsed meetmed: korraldatud on tuvastamismissioon ühte liikmesriiki 3 ja menetletud on palju pooleli olnud juhtumeid, mis olid algatatud tagasipöördujate juhtumite haldamise süsteemi kaudu, osa juhtumitest viidi lõpule ja anti välja reisidokument 4 . Nende meetmetega ei ole siiski veel saavutatud konkreetseid olulisi tulemusi ega püsivat koostööd vastavalt artikli 25a lõikes 2 sätestatud näitajatele, sealhulgas ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil viibivate isikute õigeaegse tuvastamise, reisidokumentide väljastamise ja tagasisaatmisoperatsioonide korraldamise osas.

·Liidu üldised suhted Bangladeshiga

Liidu ja Bangladeshi suhetes lähtutakse 2001. aastal sõlmitud ELi ja Bangladeshi koostöölepingust. EL on Bangladeshi oluline kaubanduspartner. Rändealane koostöö on ulatuslik ja see hõlmab järgmist: toetus kaitsega seotud meetmetele, mis on suunatud rohingja pagulastele; suutlikkuse suurendamine, et luua Bangladeshis eeldused rände paremaks haldamiseks; rändajate smugeldamist tõkestavad meetmed ning püsiv taasintegreerimine. 2017. aastal hakati kohaldama ELi ja Bangladeshi vahelist ebaseaduslikult riigis elavate isikute tuvastamise ja tagasisaatmise standardtöökorda ning toimusid selle töökorra kohaselt loodud ühise töörühma korrapärased kohtumised.

·Viisameetmed

Meetmete kohaldamisala

Nõukogu rakendusotsusega tuleks ajutiselt peatada viisaeeskirja teatavate sätete kohaldamine Bangladeshi kodanike suhtes. Peatamist ei kohaldata siiski direktiivi 2004/38/EÜ 5 kohaldamisalasse kuuluvate (liikuvate) ELi kodanike pereliikmete ja selliste kolmandate riikide kodanike pereliikmete suhtes, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt asjaomase kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega.

Viisameetmete sisu

Kuna Bangladesh ei teinud tagasivõtmise valdkonnas koostööd, on põhjendatud kõigi viisaeeskirja artikli 25a lõike 5 punktis a sätestatud meetmete rakendamine: täiendavate dokumentide esitamise nõuetest loobumise võimaluse peatamine artikli 14 lõikes 6 osutatud viisataotlejate puhul, taotluse läbivaatamiseks artikli 23 lõikes 1 osutatud üldise 15-kalendripäevase ajavahemiku peatamine (mis seetõttu välistab ka selle ajavahemiku pikendamise kuni 45 päevani üksikjuhtudel), artikli 24 lõigete 2 ja 2c kohaste mitmekordsete viisade väljaandmise peatamine ning diplomaatilise passi või teenistuspassi kasutajate puhul artikli 16 lõike 5 punkti b kohase viisatasust loobumise võimaluse peatamine.

Viisameetmete kohaldamisaeg

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

EL edendab ühistel väärtustel ja kohustustel põhinevat terviklikku lähenemisviisi rändele ja sundrändele. Uue rände- ja varjupaigaleppega nähakse ette spetsiaalselt kohandatud terviklike ja tasakaalustatud partnerluste arendamine ja süvendamine, et edendada koostööd kõigis olulistes aspektides:

–pakkuda kaitset neile, kes seda vajavad, ja toetust vastuvõtvatele riikidele ja kogukondadele;

–luua majanduslikke võimalusi ning tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega;

–toetada partnereid, et tugevdada rände juhtimist ja haldamist;

–edendada koostööd tagasisaatmise ja tagasivõtmise vallas;

–luua seaduslikke võimalusi Euroopasse tulekuks.

Liikmesriikide ja kolmandate riikide koostöö kolmandate riikide kodanike tagasivõtmisel on selle poliitika oluline osa. Selleks et tugevdada selliseid ulatuslikke partnerlusi ja tagada kolmandate riikide täielik koostöö peab EL mobiliseerima kõik olemasolevad vahendid, sealhulgas arengukoostöös, kaubanduses või viisapoliitikas.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), artikli 25a lõike 5 punkt a.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata

•Proportsionaalsus

Kavandatud meetmed, mille eesmärk on ergutada Bangladeshi parandama koostööd ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasivõtmisel, on taotletava eesmärgiga proportsionaalsed. Need meetmed ei piira viisataotleja võimalust viisat taotleda ja viisa saada, vaid need hõlmavad viisamenetluse teatavaid aspekte või mõjutavad viisatasu määra.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Ei kohaldata

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2021/0232 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega peatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete kohaldamine Bangladeshi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), 6 eriti selle artikli 25a lõike 5 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Kuigi liidu ja Bangladeshi ametiasutuste vahel on kokku lepitud töökorras, puutuvad liikmesriigid kokku ettearvamatu koostööga, mis kahjustab tagasisaatmisprotsessi kõiki etappe. Selle tulemuseks on vastamata tagasivõtutaotluste väga suur hulk.

(2)Alates 2019. aastast on komisjon astunud samme, et parandada Bangladeshiga koostööd ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasivõtmisel. Komisjon on korraldanud nii tehnilisel kui ka poliitilisel tasandil mitu kohtumist Bangladeshi ametiasutustega, et leida vastastikku rahuldavad lahendused, võttes arvesse ELi ja Bangladeshi üldisi suhteid, ning leppida kokku uutes, Bangladeshile kasulikes toetusprojektides. Need küsimused tõstatati ka Euroopa välisteenistuse korraldatud teistel kohtumistel.

(3)Kuigi Bangladesh on saavutanud mõningast edu, siis võttes arvesse komisjoni seni astutud samme, et parandada koostööd ja liidu üldisi suhteid Bangladeshiga, peetakse Bangladeshi koostööd liiduga tagasivõtmise küsimustes ebapiisavaks ja seetõttu tuleks võtta meetmeid.

(4)Määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete kohaldamine Bangladeshi kodanike suhtes tuleks seetõttu ajutiselt peatada. Seda peetakse kõige tõhusamaks meetmeks, mille eesmärk on ergutada Bangladeshi ametiasutusi võtma vajalikke meetmeid, et parandada koostööd tagasivõtmise küsimustes. Ajutist peatamist ei kohaldata Bangladeshi kodanike suhtes, kes taotlevad viisat ja kes on direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike või selliste kolmandate riikide kodanike pereliikmed, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega.

(5)Meetmed, mille kohaldamine ajutiselt peatatakse, on sätestatud viisaeeskirja artikli 25a lõike 5 punktis a: täiendavate dokumentide esitamise nõuetest loobumise võimaluse peatamine artikli 14 lõikes 6 osutatud viisataotlejate puhul, taotluse läbivaatamiseks artikli 23 lõikes 1 osutatud üldise 15-kalendripäevase ajavahemiku peatamine (mis seetõttu välistab ka selle ajavahemiku pikendamise kuni 45 päevani üksikjuhtudel), artikli 24 lõigete 2 ja 2c kohaste mitmekordsete viisade väljaandmise peatamine ning diplomaatilise passi või teenistuspassi kasutajate puhul artikli 16 lõike 5 punkti b kohase viisatasust loobumise võimaluse peatamine.

(6)Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Need piirangud ja tingimused on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ 7 . Käesolev otsus ei mõjuta kõnealuse direktiivi kohaldamist, millega laiendatakse vaba liikumise õigust pereliikmetele nende kodakondsusest sõltumata, kui nad ühinevad liidu kodanikuga või on temaga kaasas. Käesolevat otsust ei kohaldata seega direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike või selliste kolmandate riikide kodanike pereliikmete suhtes, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega.

(7)Kuna Taani on otsustanud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikli 4 kohaselt rakendada oma riigi õiguses määrust (EÜ) nr 810/2009, mis põhineb Schengeni acquis’l, on Taani rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustatud käesolevat otsust rakendama.

(8)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; 8 seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ 9 artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(10)Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 10 tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/146/EÜ 11 artikliga 3.

(11)Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 12 tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2011/350/EL 13 artikliga 3.

(12)Käesolev otsus on õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1
Kohaldamisala

1.Käesolevat otsust kohaldatakse Bangladeshi kodanike suhtes, kelle suhtes kehtib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1806 14 viisanõue.

2.Seda ei kohaldata Bangladeshi kodanike suhtes, kellele ei kehti kõnealuse määruse artikli 4 või 6 alusel viisanõue.

3.Käesolevat otsust ei kohaldata Bangladeshi kodanike suhtes, kes taotlevad viisat ja kes on direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike või selliste kolmandate riikide kodanike pereliikmed, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega.

Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete kohaldamise ajutine peatamine

Määruse (EÜ) nr 810/2009 järgmiste sätete kohaldamine peatatakse ajutiselt:

(a)artikli 14 lõige 6;

(b)artikli 16 lõike 5 punkt b;

(c)artikli 23 lõige 1;

(d)artikli 24 lõiked 2 ja 2c.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Horvaatia Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Ungarile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Sloveenia Vabariigile, Slovaki Vabariigile, Soome Vabariigile ja Rootsi Kuningriigile.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(2)    COM(2021) 55 final (EU Restricted).

(3)    Tuvastusmissioon Maltale toimus 10.–15. juunini 2021, et teha kindlaks ligikaudu 160 võimaliku Bangladeshi kodaniku kodakondsus; neist 91 juhtumit oli algatatud tagasipöördujate juhtumite haldamise süsteemi kaudu.

(4)    Bangladeshi ametiasutused tegelevad praegu pooleliolevate kuhjunud juhtumitega. Alates 13. juulist 2021 on viidud tuvastamisprotsess lõpule liikmesriikide poolt tagasipöördujate juhtumite haldamise süsteemi kaudu esitatud umbes 1500 juhtumist 195 juhtumi puhul ja välja on antud mõned reisidokumendid. Umbes 100 juhtumi puhul olid tuvastamise tulemused Bangladeshis ebaselged ja tuvastamiseks on vaja korraldada vestlused Bangladeshi saatkondades ELi liikmesriikides. Veel 200 juhul on tuvastamise tulemused Bangladeshis siseriiklikul heakskiitmisel.

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(6)    ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(8)    Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(9)    Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(10)    ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(11)    Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(12)    ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(13)    Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (kodifitseeritud), (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39).