EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.2.2021

COM(2021) 104 final

2021/0052(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega antakse Eestile määruse (EL) 2020/672 alusel ajutist toetust töötuseriski leevendamiseks COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu määruses (EL) 2020/672 (edaspidi „TERA määrus“) on sätestatud õigusraamistik liidu finantsabi andmiseks liikmesriikidele, kus on COVID-19 puhangu tõttu tõsised majandushäired või suur oht nende tekkeks. Määruse alusel antav toetus on mõeldud selleks, et rahastada eelkõige lühendatud tööaja kavasid või muid samalaadseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ning seega vähendada töötust ja sissetulekute kaotust, samuti selleks, et rahastada mõnda eelkõige töökohal kohaldatavat tervisemeedet.

4. veebruaril 2021 taotles Eesti TERA määruse alusel liidu finantsabi. Vastavalt TERA määruse artikli 6 lõikele 2 konsulteeris komisjon Eesti ametiasutustega, et veenduda, kas COVID-19 pandeemia tõttu on järsult ja oluliselt suurenenud tegelikud ja kavandatud kulutused, mis on otseselt seotud lühiajaliste tööturu kavade ja samalaadsete meetmete ning tervisemeetmetega. Täpsemalt puudutavad need meetmed järgmist:

a) lühiajaline tööturu kava töökohtade säilitamiseks. Kava eesmärk oli toetada erasektori töötajaid, kelle palka/töötasu või tööaega eriolukorrast tuleneva olulise mõju tõttu ajutiselt vähendati, makstes töötajatele kuni 70 % töötaja keskmisest kuupalgast või töötasust, ülempiiriga 1000 eurot töötaja kohta kuus. Tegemist oli eriolukorra ajaks 2020. aasta märtsist maini kehtestatud ajutise meetmega. Võttes arvesse eriolukorra jätkuvat mõju tööhõivele, pikendati 2020. aasta juunis sundpuhkuse kava kohaldamist ja selle tingimusi kohandati selliselt, et töötajale makstavat valitsuse toetust vähendati kuni 50 %-ni töötaja keskmisest kuupalgast/töötasust ja kehtestati ülempiir 800 eurot töötaja kohta. Töötajatele makstava valitsuse toetuse saamiseks pidid ettevõtjad maksma töötaja kohta kuus vähemalt 150 eurot (brutosummas), nii et iga töötaja sai kuus töötasu vähemalt 584 eurot, mis on võrdne miinimumpalgaga;

b) sissetuleku säilitamise toetus vanematele, kes pidid eriolukorra ajal töö peatama, et hoolitseda oma hariduslike erivajadustega laste eest. Tegemist oli ajutise meetmega, mis kehtestati eriolukorra ajaks 12. märtsist 17. maini 2020. Toetus arvutati vastava vanema palgalt 2019. aastal makstud sotsiaalmaksu alusel. Toetus kattis 70 % ühe vanema keskmisest päevapalgast või tasust;

c) vabakutseliste kunstnike, sporditreenerite ning koori- ja tantsurühmade juhtide lühiajaline tööhõivekava. Tegemist oli ajutise kavaga, mis kehtestati eriolukorra ajaks 1. märtsist 31. maini 2020. Vabakutselistele kunstnikele maksti toetust kahe kuu jooksul miinimumpalgaga võrdses summas. Koori- ja tantsurühmade juhtidele ning sporditreeneritele maksti valitsuse toetust, mis moodustas 70 % keskmisest palgast või töötasust ajavahemikul 2019. aasta oktoobrist 2020. aasta veebruarini, ning sellele kehtestati ülempiir 1000 eurot töötaja kohta kuus. Sporditreenereid toetati 50 % ulatuses nende korrapärasest palgast/töötasust, ülejäänud 50 % maksis spordiorganisatsioon.

d) tervisega seotud meede, mis hõlmab isikukaitsevahenditele ning täiendavale üldisele lisavarustusele ja tarvikutele tehtavaid avaliku sektori kulutusi;

e) lühiajaline toetuskava haiglatele, et hüvitada COVID-19 osakondadesse ja intensiivraviosakondadesse ajutiste töötajate värbamisega kaasnevad kulud ning maksta arstide, õdede ja muude töötajate pikema tööaja eest. Toetuskavast kaeti kulud, mis olid seotud haiglate COVID-19 osakondade ja intensiivraviosakondade täiendava personalivajadusega. Lisatööjõud palgati kõrgema palgaga (koefitsient 2,0), et töötajaid hädaolukorras motiveerida;

f) eriolukorra ajal 13. märtsist kuni 17. maini 2020 töötajatele esimese kolme haiguspäeva eest makstav hüvitis. Haigus- ja hoolduspuhkuste suurenenud kasutamine COVID-19 tõttu kompenseeriti Eesti Haigekassas kindlustatud isikutele esimese kolme haiguspäeva eest (mida tavaliselt maksab töötaja).

Eesti esitas komisjonile asjakohase teabe.

Kättesaadavaid tõendeid arvesse võttes teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu rakendusotsus, millega antakse Eestile TERA määruse alusel finantsabi eespool nimetatud meetmete rakendamise toetamiseks.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2020/672, mille alusel see on tehtud.

Ettepanek täiendab teist liidu õigusakti, mille alusel toetatakse liikmesriike hädaolukordades, nimelt nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta (edaspidi „määrus (EÜ) nr 2012/2002“). 30. märtsil 2020 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/461, millega muudetakse nimetatud õigusakti, laiendades selle kohaldamisala ka ulatuslikele rahvatervise hädaolukordadele ja määrates kindlaks konkreetsed rahastamiskõlblikud meetmed.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on üks paljudest meetmetest, mis on välja töötatud praegusele COVID-19 pandeemiale reageerimiseks (näiteks koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus), ning see täiendab muid tööhõivet toetavaid vahendeid, nagu Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) / InvestEU fond. Praeguse COVID-19 puhangu ajal liikmesriikide toetamiseks laenude võtmist ja andmist käsitlev ettepanek toimib eelkõige teise kaitseliinina, mille kaudu rahastatakse lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, aidates säilitada töökohti ning kaitstes seega töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid töötuks jäämise eest.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on nõukogu määrus (EL) 2020/672.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek on vastus liikmesriigi taotlusele ja sellega näidatakse Euroopa solidaarsust, andes COVID-19 puhangust mõjutatud liikmesriigile ajutiste laenudena liidu finantsabi. Sellise finantsabiga toetatakse teisese kaitsemeetmena ajutiselt avaliku sektori kulutuste suurendamist seoses lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmetega, et aidata riigil kaitsta töökohti ning seega kaitsta töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid töötuseriski ja sissetuleku kaotuse eest.

Toetus aitab kriisist mõjutatud inimesi ning leevendab praeguse COVID-19 kriisi otsest ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. See ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ettepaneku eesmärkide saavutamiseks.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Kuna ettepanek tuli koostada kiiresti, et nõukogu saaks selle õigel ajal vastu võtta, ei olnud võimalik sidusrühmadega konsulteerida.

•Mõjuhinnang

Kuna ettepanek on kiireloomuline, siis mõju ei hinnatud.

4.MÕJU EELARVELE

Komisjonil peaks olema õigus võtta finantsturgudelt laenu, et laenata seda edasi liikmesriigile, kes taotleb finantsabi TERA rahastamisvahendist.

Lisaks liikmesriikide garantiidele hõlmab raamistik muid kaitsemeetmeid, et tagada kava rahaline usaldusväärsus:

·range ja konservatiivne finantsjuhtimine;

·sellise laenuportfelli loomine, mis piirab kontsentratsiooniriski, iga-aastast riskipositsiooni ja ülemäärast riskipositsiooni üksikute liikmesriikide suhtes, tagades samal ajal piisavad vahendid kõige enam abi vajavatele liikmesriikidele ning

·võla pikendamise võimalused.

2021/0052 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega antakse Eestile määruse (EL) 2020/672 alusel ajutist toetust töötuseriski leevendamiseks COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. mai 2020. aasta määrust (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), 1 eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

1)4. veebruaril 2021 taotles Eesti liidult finantsabi, et täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mida puhang on töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele põhjustanud.

2)COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Eesti on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta sügisprognoosi kohaselt oleks Eesti valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 5,9 % ja 17,2 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2021. aasta talvise vaheprognoosi kohaselt vähenes Eesti SKP 2020. aastal 2,9 %.

3)COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Eesti tööjõust. See on kaasa toonud Eesti avaliku sektori kulude järsu ja olulise suurenemise seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatavate lühiajaliste tööturu meetmete ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervishoiumeetmetega, nagu on täpsustatud põhjendustes 4–9.

4)Eesti 4. veebruari 2021. aasta taotluses osutatud valitsuse 17. novembri 2016. aasta määrusega nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“, mida muudeti 2020. aastal, 2 kehtestati lühiajaline tööturu kava töökohtade säilitamiseks (jõustus 23. märtsil 2020). Kava eesmärk oli toetada erasektori töötajaid, kelle palka või tööaega oli eriolukorra olulise mõju tõttu ajutiselt vähendatud, makstes töötajatele kuni 70 % töötaja keskmisest kuupalgast või töötasust, ülempiiriga 1000 eurot töötaja kohta kuus. Tegemist oli ajutise kavaga, mis kehtestati eriolukorra ajaks 2020. aasta märtsist maini. Võttes arvesse hädaolukorra jätkuvat mõju, muudeti määrust uuesti 3 ja seda kohaldati 2020. aasta juunis. Sundpuhkuse kava tingimusi kohandati selliselt, et töötajale makstavat valitsuse toetust vähendati kuni 50 %-ni töötaja keskmisest kuupalgast/töötasust ja kehtestati ülempiir 800 eurot töötaja kohta. Töötajatele makstava valitsuse toetuse saamiseks pidid ettevõtjad maksma töötaja kohta kuus vähemalt 150 eurot (brutosummas), nii et iga töötaja sai kuus töötasu vähemalt 584 eurot, mis on võrdne miinimumpalgaga.

5) Eesti 4. veebruari 2021. aasta taotluses osutatud valitsuse 9. aprilli 2020. aasta määrusega nr 26 „Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused“ 4 kehtestati sissetuleku säilitamise toetus vanematele, kes pidid eriolukorra ajal töö peatama, et hoolitseda oma hariduslike erivajadustega laste eest. Tegemist oli ajutise meetmega, mis kehtestati eriolukorra ajaks 12. märtsist 17. maini 2020. Toetus arvutati vastava vanema palgalt 2019. aastal makstud sotsiaalmaksu alusel. Toetus kattis 70 % ühe vanema keskmisest päevapalgast või -tasust.

6)Eesti 4. veebruari 2021. aasta taotluses osutatud kultuuriministri 30. aprilli 2020. aasta määrusega nr 7 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiividele“ 5 ja kultuuriministri 30. aprilli 2020. aasta määrusega nr 9 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ 6 (kehtis 3. maist kuni 11. septembrini 2020) ning 26. novembri 2014. aasta määrusega „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“, mida on muudetud 2020. aastal, 7 kehtestati vabakutseliste kunstnike, sporditreenerite ning koori- ja tantsurühmade juhtide lühiajaline tööhõivekava. Tegemist oli COVID-19 puhangust tuleneva eriolukorra ajaks kehtestatud ajutise meetmega. Vabakutselistele kunstnikele maksti toetust kahe kuu jooksul miinimumpalgaga võrdses summas. Koori- ja tantsurühmade juhtidele ning sporditreeneritele maksti valitsuse toetust, mis moodustas 70 % ajavahemiku 2019. aasta oktoobrist 2020. aasta veebruarini keskmisest palgast või töötasust, ning millele kehtestati ülempiir 1000 eurot. Sporditreenereid toetati 50 % ulatuses nende korrapärasest palgast/töötasust, ülejäänud 50 % maksis spordiorganisatsioon.

7) Eesti on võtnud ka mitmeid tervisega seotud meetmeid COVID-19 puhanguga tegelemiseks. Eesti 4. veebruari 2021. aasta taotluses osutatud parlamendi 15. aprilli 2020. aasta seaduse „Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadus“ 8 kohaselt on tegemist tervisega seotud meetmega, mis võimaldas valitsusel osta isikukaitsevahendeid ning täiendavat üldist lisavarustust ja tarvikuid. 

8) Eesti 4. veebruari 2021. aasta taotluses osutatud valitsuse 23. aprilli 2020. aasta määrusega nr 28 „Eriolukorras Eesti Haigekassa kaudu hüvitiste ja teenuste eest maksmise tingimused ja kord“ 9 kehtestati lühiajaline toetuskava haiglatele, et hüvitada COVID-19 osakondadesse ja intensiivraviosakondadesse ajutiste töötajate värbamisega kaasnevad kulud ning maksta arstide, õdede ja muude töötajate pikema tööaja eest. Toetuskavast kaetakse kulud, mis on seotud haiglate COVID-19 osakondade ja intensiivraviosakondade täiendava personalivajadusega. Lisatööjõud palgati kõrgema palgaga (koefitsient 2,0), et töötajaid hädaolukorras motiveerida.

9)Eesti 4. veebruari 2021. aasta taotluses osutatud valitsuse 23. aprilli 2020. aasta määrusega nr 28 „Eriolukorras Eesti Haigekassa kaudu hüvitiste ja teenuste eest maksmise tingimused ja kord“ 10 kehtestati töötajatele esimese kolme haiguspäeva eest makstav hüvitis. Tegemist oli ajutise meetmega, mis kehtestati eriolukorra ajaks 13. märtsist 17. maini 2020. Haigus- ja hoolduspuhkuste suurenenud kasutamine COVID-19 tõttu kompenseeriti Eesti Haigekassas kindlustatud isikutele esimese kolme haiguspäeva eest (mida tavaliselt maksab töötaja).

10) Eesti vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Eesti on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud kulud on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 230 000 000 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. See kujutab endast kulude järsku ja olulist kasvu, sest tegemist on nii uute meetmetega kui ka nõudluse kasvuga olemasolevate meetmete järele, mis koos hõlmavad märkimisväärset osa Eesti tööjõust.

11)Komisjon on määruse (EL) 2020/672 artikli 6 kohaselt Eestiga konsulteerinud ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud kulutused on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega, millele on osutatud 4. veebruari 2021. aasta taotluses.

12)Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Eestil tegeleda COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

13)Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teatada komisjonile võimalikest riigiabi juhtudest.

14)Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Eesti olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eesti vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

1.Liit annab Eestile laenu kuni 230 000 000 eurot. Laenu maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg on 15 aastat.

2.Käesoleva otsuse alusel antav finantsabi on kättesaadav 18 kuu jooksul alates otsuse jõustumise kuupäevale järgnevast päevast.

3.Komisjon teeb liidu finantsabi Eestile kättesaadavaks kuni kaheksa osamaksena. Osamakse võidakse välja maksta ühe summana või mitmes osas. Esimese osamakse osade tagasimaksetähtaeg võib olla pikem kui lõikes 1 osutatud maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg. Sellisel juhu määratakse edasiste osade tagasimaksetähtajad kindlaks nii, et pärast kõikide osamaksete väljamaksmist ei ületataks lõikes 1 osutatud maksimaalset keskmist tagasimaksetähtaega.

4.Esimene osamakse tehakse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 sätestatud laenulepingu jõustumisel.

5.Eesti tasub iga osamakse eest määruse (EL) 2020/672 artiklis 4 osutatud liidu rahastamiskulud ning kõik sellest rahastamisest tulenevad muud tasud, kulud ja väljaminekud, mis liidul tekivad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt antud laenuga.

6.Osamaksete suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse otsustab komisjon.

Artikkel 3

Eesti võib rahastada järgmisi meetmeid:

(a)valitsuse 17. novembri 2016. aasta määrusega nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ (muudetud 2020. aastal) ette nähtud lühiajaline tööturu kava töökohtade säilitamiseks;

(b)valitsuse 9. aprilli 2020. aasta määrusega nr 26 „Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused“ ette nähtud sissetuleku säilitamise toetus vanematele, kes pidid eriolukorra ajal töö peatama, et hoolitseda oma hariduslike erivajadustega laste eest;

(c)kultuuriministri 30. aprilli 2020. aasta määrusega nr 7 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiividele“ ja kultuuriministri 30. aprilli 2020. aasta määrusega nr 9 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ ning 26. novembri 2014. aasta määrusega „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“, mida on muudetud 2020. aastal, ette nähtud vabakutseliste kunstnike, sporditreenerite ning koori- ja tantsurühmade juhtide lühiajaline tööhõivekava;

(d)parlamendi 15. aprilli 2020. aasta seadusega „Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadus“ ette nähtud tervisega seotud meede, mis võimaldas valitsusel osta isikukaitsevahendeid ning täiendavat üldist lisavarustust ja tarvikuid;

(e)valitsuse 23. aprilli 2020. aasta määrusega nr 28 „Eriolukorras Eesti Haigekassa kaudu hüvitiste ja teenuste eest maksmise tingimused ja kord“ ette nähtud lühiajaline toetuskava haiglatele, et hüvitada COVID-19 osakondadesse ja intensiivraviosakondadesse ajutiste töötajate värbamisega kaasnevad kulud ning maksta arstide, õdede ja muude töötajate pikema tööaja eest;

(f)valitsuse 23. aprilli 2020. aasta määrusega nr 28 „Eriolukorras Eesti Haigekassa kaudu hüvitiste ja teenuste eest maksmise tingimused ja kord“ ette nähtud töötajatele esimese kolme haiguspäeva eest makstav hüvitis.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Eesti Vabariigile.

Käesolev otsus jõustub selle adressaadile teatavakstegemise päeval.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

(1)    ELT L 159, 20.5.2020, lk 1.

(2)    Riigi Teataja (edaspidi „RT“) I, 20.3.2020, 3. 

(3)    RT I, 30.5.2020, 4.

(4)

   RT I, 10.4.2020, 5.

(5)    RT I, 30.4.2020, 28.

(6)

   RT I, 9.9.2020, 4.

(7)    RT I, 5.5.2020, 21.

(8)    RT I, 21.4.2020, 2.

(9)    RT I, 24.4.2020, 13.

(10)    RT I, 24.4.2020, 13.