EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.2.2021

COM(2021) 72 final

2021/0037(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle juurde kuuluva rakendusprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Toetudes Euroopa Komisjoni soovitusele volitas nõukogu Euroopa Komisjoni pidama Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise uue partnerluslepingu ning selle juurde kuuluva rakendusprotokolli üle, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus. Läbirääkimiste tulemusena parafeerisid läbirääkijad 11. jaanuaril 2021 partnerluslepingu ja selle juurde kuuluva rakendusprotokolli. Uue partnerluslepinguga tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse praegu kehtiv partnerlusleping, mis jõustus 28. juunil 2007; 1 partnerlusleping hõlmab kuueaastast ajavahemikku (2021–2026) alates partnerluslepingu ajutise kohaldamise kuupäevast, partnerluslepingu kehtivusaeg pikeneb automaatselt. Uus rakendusprotokoll hõlmab nelja-aastast ajavahemikku (2021–2024) alates artiklis 15 sätestatud ajutise kohaldamise kuupäevast ehk kuupäevast, mil lepinguosalised partnerluslepingu allkirjastavad, ning seda võib lepinguosaliste kokkuleppel kahe aasta võrra pikendada.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on saada nõukogult luba säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle juurde kuuluva rakendusprotokolli allkirjastamiseks ja ajutiseks kohaldamiseks.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kehtiv kalandusalane partnerlusleping Euroopa Liidu ning Taani valitsuse ja Gröönimaa valitsuse vahel 2 allkirjastati 28. juunil 2007 ja see jõustus 2. novembril 2007 kestusega kuus aastat. Partnerluslepingut uuendatakse vaikimisi iga kuue aasta järel, kusjuures viimati pikendati partnerluslepingu kehtivustähtaega 1. jaanuaril 2019. Selle alusel hakati kalandusalase partnerluslepingu praegust viieaastast rakendusprotokolli 3 kohaldama 1. jaanuaril 2016 4 (kaotas kehtivuse 31. detsembril 2020) ning sellega kehtestati liidu laevastiku kalapüügivõimalused ja vastav rahaline toetus, mida maksavad liit ja ELi laevaomanikud.

Säästva kalapüügi uue partnerluslepingu ja selle juurde kuuluva rakendusprotokolli eesmärk on jätkata ja tugevdada Euroopa Liidu kalandusalast strateegilist partnerlust Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsusega, võttes arvesse reformitud ühise kalanduspoliitika 5 prioriteete ja välismõõdet 6 .

Rakendusprotokolli eesmärk on anda liidu laevadele kalapüügivõimalused Gröönimaa vetes, lähtudes parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ning järgides Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES), Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) soovitusi. Komisjoni seisukoht põhines muu hulgas eelmise partnerluslepingu ja selle juurde kuuluva rakendusprotokolli hindamise tulemustel ning uue partnerluslepingu ja rakendusprotokolli sõlmimist käsitleval ettevaataval hinnangul. Rakendusprotokolliga luuakse Euroopa Liidule ja Gröönimaale võimalus teha tihedamat koostööd, et edendada kalavarude vastutustundlikku kasutamist Gröönimaa vetes ja toetada Gröönimaa valitsuse tegevust kalandussektori arendamisel mõlema poole huvides.

Uue rakendusprotokolliga hõlmatud liigid on tursk, pelaagiline meriahven, põhjalähedane meriahven, süvalest, harilik süvameregarneel, kalju-tömppeakala, moiva ja makrell. Uue rakendusprotokolliga nähakse ette kalapüügivõimalused 12 laevale. Kuuel ELi liikmesriigil on otsene huvi uue rakendusprotokolli vastu, nimelt Taanil, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolal, Leedul ja Rootsil ning vähemal määral Hispaanial ja Portugalil.

Vastutasuks nähakse ELi eelarvest Gröönimaale ette iga-aastane rahaline hüvitis summas 16 521 754 eurot, millest 2 931 000 eurot on ette nähtud Gröönimaa kalanduspoliitika toetamiseks.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, millega kehtestatakse ühine kalanduspoliitika, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkt v ja lõige 7, mis käsitlevad lepingute sõlmimist liidu ja kolmandate riikide vahel ning võimalust volitada läbirääkijat kiitma liidu nimel heaks lepingu muudatusi, mis on vastu võetud lihtsustatud korras või mille on teinud lepingus sätestatud organ.

 •Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Järelhindamine toimus 2019. aasta aprillist augustini. Sidusrühmadega konsulteeriti seoses ajavahemikku 2016–2020 hõlmanud rakendusprotokolli järelhindamisega. Liikmesriikide ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Konsultatsioonid kinnitasid huvi Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsusega sõlmitud rakendusprotokolli uuendamise vastu. Peamine põhjus, miks rakendusprotokolli uuendamist peeti vajalikuks, on ühelt poolt see, et kalandusalane partnerlusleping ja selle rakendusprotokoll on ELi jaoks väga asjakohased, kuna võimaldavad ELi laevastikule juurdepääsu ning toetavad teaduskoostööd ja ressursside säästvat kasutamist, ning teiselt poolt on leping oluline Gröönimaa valitsuse jaoks, et jätkata koostööd ELiga.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.

4.MÕJU EELARVELE

Euroopa Liidu makstav aastane rahaline toetus on 16 521 754 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

a) 13 590 754 euro suurune aastane summa rakendusprotokolli kehtivusaja jooksul juurdepääsuks rakendusprotokollis sätestatud liikidesse kuuluvatele kalavarudele;

b) 2 931 000 euro suurune aastane toetus rakendusprotokolli kehtivuse ajal Gröönimaa kalanduspoliitika arendamiseks. Toetus vastab riikliku poliitika eesmärkidele edendada Gröönimaa merekalavarude säästvat majandamist kogu rakendusprotokolli kehtivusaja jooksul.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida aasta alguses veel jõustumata rakendusprotokollide jaoks 7 .

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Järelevalve kord on ette nähtud uue partnerluslepingu rakendusprotokolliga.

2021/0037 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle juurde kuuluva rakendusprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ja artikli 218 lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 8

ning arvestades järgmist:

(1)Komisjon pidas Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „partnerlusleping“) ja selle juurde kuuluva rakendusprotokolli sõlmimiseks.

(2)Partnerlusleping ja selle juurde kuuluv rakendusprotokoll parafeeriti kõnealuste läbirääkimiste lõpus 11. jaanuaril 2021.

(3)Partnerluslepinguga tunnistatakse kehtetuks eelmine leping, mis sõlmiti ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahel ning mis jõustus 28. juunil 2007.

(4)(4)Kooskõlas nõukogu otsusega 2021/.../EL 9 allkirjastati uus partnerlusleping ja selle juurde kuuluv rakendusprotokoll [lisada allkirjastamise kuupäev].

(5)Partnerluslepingut ja selle juurde kuuluvat rakendusprotokolli kohaldatakse ajutiselt alates nende allkirjastamise kuupäevast.

(6)Partnerlusleping ja selle juurde kuuluv rakendusprotokoll tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita.

(7)Partnerluslepingu artikli 12 kohaselt asutatakse ühiskomitee, mille ülesanne on teha järelevalvet partnerluslepingu rakendamise üle. Kooskõlas rakendusprotokolli artiklitega 4 ja 7 võib ühiskomitee kiita heaks teatavad rakendusprotokolli muudatused. Selliste muudatuste heakskiitmise hõlbustamiseks tuleks anda komisjonile volitus need teatavatel tingimustel lihtsustatud korras heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerlusleping (edaspidi „partnerlusleping“) ja selle juurde kuuluv rakendusprotokoll (edaspidi „rakendusprotokoll“).

Partnerluslepingu ja rakendusprotokolli tekst on esitatud käesoleva otsuse I lisas.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse II lisas kehtestatud tingimuste kohaselt on Euroopa Komisjon volitatud kiitma liidu nimel heaks muudatused, mille on rakendusprotokolli teinud partnerluslepingu artikli 12 kohaselt asutatud ühiskomitee

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel partnerluslepingu artiklis 20 ja selle juurde kuuluva rakendusprotokolli artiklis 14 sätestatud teate.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 10  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 11  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunamist uude meetmesse 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

Piiratud kestusega ettepanek 

–X    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 2021–2026

–X    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2021–2025

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 12

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Kindlakstehtud risk(id)

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning prognoositav veariski tase

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personalikulude ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–X    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus nõuab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

(1)    https://www.consilium.europa.eu/en/documents-publications/treaties-agreements/agreement/?id=2007046&DocLanguage=en

(2)    ELT L 172, 30.6.2007.

(3)    ELT L 305, 21.11.2015, lk 1.

(4)    https://www.consilium.europa.eu/en/documents-publications/treaties-agreements/agreement/?id=2015055&DocLanguage=et

(5)    ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(6)    Nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldused, mis käsitlevad komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta.

(7)    Kooskõlas eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega (2013/C 373/01).

(8)    ELT L ..., ..., lk.

(9)    ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(10)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(11)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(12)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(13)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(14)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(15)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(16)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(17)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(18)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(19)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/erieesmärgid…“.

(20)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(21)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(22)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(23)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(24)    Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.2.2021

COM(2021) 72 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

ettepanek: Nõukogu otsus

ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle juurde kuuluva rakendusprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

I LISA

SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPING

Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vaheline

EUROOPA LIIT

(edaspidi „liit“)

ning

GRÖÖNIMAA VALITSUS ja TAANI VALITSUS 

(edaspidi „Gröönimaa“),

mõlemad koos edaspidi „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE protokolli Gröönimaa suhtes kohaldatava erikorra kohta,

TÕDEDES, et Euroopa Liit ja Gröönimaa soovivad tugevdada omavahelisi suhteid ning panna aluse partnerlusele ja koostööle, mis toetaksid, täiendaksid ja laiendaksid nendevahelisi varasemaid suhteid ja senist koostööd,

VÕTTES ARVESSE, et nõukogu tunnistas 2003. aasta veebruaris vajadust laiendada ja tugevdada Euroopa Liidu ja Gröönimaa vahelisi edaspidiseid suhteid, võttes arvesse kalanduse tähtsust ning laiahaardelisel säästvat arengut soodustaval partnerlusel põhinevate struktuuri- ja valdkondlike reformide elluviimise vajadust Gröönimaal,

MEENUTADES nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga,

MEENUTADES nõukogu 14. märtsi 2014. aasta otsust ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani Kuningriigi vaheliste suhete kohta,

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse 19. märtsi 2015. aasta ühisdeklaratsiooni Euroopa Liidu ja Gröönimaa suhete kohta,

RÕHUTADES rahvusvahelise koostöö tähtsust Arktikas, et tuginedes 2008. aasta Ilulissati deklaratsioonile (mille tähtsust kinnitati taas 2018. aastal) oleks Arktika ka edaspidi ohutu, turvaline, kestlik ja jõukas piirkond,

VÄLJENDADES HEAMEELT Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe allkirjastamise üle Gröönimaal Ilulissatis 3. oktoobril 2018,

VÕTTES ARVESSE liidu ja Gröönimaa üldisi suhteid ja nende ühist soovi, et kõnealused suhted säiliksid,

MÄRKIDES, et 21. juunil 2009 jõustus Gröönimaa omavalitsuse seadus, mis asendas Gröönimaa kohaliku valitsemise seaduse ja muutis Gröönimaa staatust Taani Kuningriigis, andes Gröönimaa valitsusele õiguse võtta uusi seadusandlikke ja täidesaatvaid kohustusi;

MÄRKIDES, et Gröönimaa teostab omavalitsuse seaduse alusel oma jurisdiktsiooni Gröönimaa majandusvööndis,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni ja lepingut Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta,

OLLES TEADLIKUD Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete ning FAO sadamariigi meetmeid käsitlevas kokkuleppes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks sätestatud põhimõtete tähtsusest ning OLLES KINDLALT OTSUSTANUD võtta vajalikud meetmed nende põhimõtete rakendamiseks,

OLLES OTSUSTANUD teha säästliku kalapüügi jätkumise kindlustamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis on kooskõlas poliitiliste otsustega ja tagavad jõupingutuste koostoime,

SOOVIDES sel eesmärgil jätkata dialoogi, et edendada Gröönimaa kalanduspoliitikat ning määrata kindlaks asjakohased vahendid selle poliitika tõhusaks rakendamiseks,

SOOVIDES kehtestada eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad liidu laevade kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis ning liidu toetust säästliku kalapüügi jätkumise kindlustamiseks kõnealustes vetes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1
Kohaldamisala

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:

–kalandussektoris tehtavat majandus-, rahandus-, tehnika- ja teaduskoostööd, mille eesmärk on edendada säästvat kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis (edaspidi „Gröönimaa majandusvöönd“), et saada majanduslikku ja sotsiaalset kasu, sealhulgas arendada Gröönimaa kalandussektorit;

–liidu kalalaevade juurdepääsu tingimusi Gröönimaa majandusvööndile;

–Gröönimaa majandusvööndis toimuva liidu laevade kalapüügi korraldust, mille eesmärk on tagada neile kehtestatud eeskirjade ja tingimuste täitmine, kalavarude kaitse- ja majandamismeetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

–äriühingute koostööd, mille eesmärk on vastastikust huvi pakkuva majandustegevuse arendamine kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas partnerluslepingus, rakendusprotokollis ja lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„Gröönimaa ametiasutused“ – Gröönimaa valitsus;

(b)„liidu ametiasutused“ – Euroopa Komisjon;

(c)„leping“ – partnerlusleping ja rakendusprotokoll ning selle lisa ja liited;

(d)„liidu laev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;    

(e)„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks;

(f)„kalapüügiluba“ – Gröönimaa õigusaktides määratletud litsents;

(g)„ühisettevõte“ – igasugune Gröönimaa õigusaktide kohaselt toimiv äriühing, kuhu kuulub üks või mitu liidu laevaomanikku ja üks või mitu Gröönimaa partnerit ning mille eesmärk on püüda kala Gröönimaa lipu all sõitvate laevadega ja kasutada võimalust mööda Gröönimaa majandusvööndis Gröönimaa püügikvoote, selleks et eelisjärjekorras varustada liidu turgu;

(h)„ajutine ühisettevõte“ – mis tahes ühendus, mis põhineb piiratud kestusega lepingul liidu laevaomanike ja Gröönimaa füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, selleks et ühiselt kala püüda ja kasutada püügikvoote ning jagada ühise majandustegevusega seotud kulusid, kasumeid või kahjumeid, selleks et eelisjärjekorras varustada Euroopa Liidu turgu;

(i)„ühiskomitee“ – liidu ja Gröönimaa esindajatest koosnev komitee, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 12;

(j)„säästev kalapüük“ – kalapüük kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega.

Artikkel 3
Lepingu rakendamise põhimõtted ja eesmärgid

1.Lepinguosalised kohustuvad kindlustama säästva kalapüügi jätkumise Gröönimaa majandusvööndis kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, mis lähtuvad majandusvööndis kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest ja mere bioloogiliste ressursside säästva kasutamise põhimõttest. Kalavarude säästev kasutamine põhineb Gröönimaa poolt kindlaks määratud ülejäägil, mille puhul võetakse arvesse Gröönimaa kalandussektori vajadusi, parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja asjakohast teavet, mida lepinguosalised vahetavad kõigi püügipiirkonnas tegutsevate laevastike kogu püügikoormuse ja asjaomaste kalavarude kogupüügi kohta.

2.Gröönimaa kohustub andma liidu laevastikule soodusjuurdepääsu püügiülejäägile.

3.Gröönimaa ametiasutus kohustub mitte andma käesolevast lepingust soodsamaid tingimusi Gröönimaa majandusvööndis tegutsevatele muude välisriikide laevastikele, mille laevad on samade tehniliste näitajatega nagu käesoleva lepingu ja selle rakendusprotokolliga hõlmatud laevad ja mis püüavad samu liike.

4.Läbipaistvuse huvides lepivad lepinguosalised kokku, et avalikustatakse kõik kokkulepped ja üldine lubatud kogupüük ning teavitatakse üksteist välisriikide laevastikele antud kalapüügivõimalustest ja nende kasutamisest.

5.Lepinguosalised võtavad nõuetekohaselt arvesse piirkondlike kalandusorganisatsioonide võetud kaitse- ja majandamismeetmeid ning teadusasutuste koostatud piirkondlikke teaduslikke hinnanguid. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada nende ühiste Põhja-Atlandi pika rändega kalavarude jätkusuutlikkus.

6.Lepinguosalised kohustuvad rakendama lepingut kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga.

7.Liidu laevadel töötavate Gröönimaa meremeeste tööd reguleeritakse eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga, mida kohaldatakse asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes, ning ILO asjaomaste konventsioonide ja Gröönimaa õigusaktidega. See tähendab eelkõige ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning tööhõive ja kutsealaga ning elu- ja töötingimustega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist kalalaeva pardal.

8.Gröönimaa jätkab kalandussektori poliitika väljatöötamist ning viib seda ellu ühe- ja mitmeaastaste programmide kaudu, pidades silmas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel seatud eesmärke. Sel eesmärgil jätkavad lepinguosalised poliitilist dialoogi kalanduspoliitika kavandamise üle. Lepinguosalised kohustuvad teatama üksteisele, kui selles valdkonnas kavandatakse ja võetakse täiendavaid olulisi meetmeid.

9.Lepinguosalised teevad juhul, kui üks neist seda taotleb, koostööd käesoleva lepingu alusel ellu viidud meetmete, programmide ja tegevuste nii ühis- kui ühepoolsel hindamisel.

10.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majandus- ja sotsiaalvaldkonna läbipaistvuse ja hea valitsemistava põhimõtetega.

Artikkel 4
Teaduskoostöö

1.Käesoleva lepingu kehtivusajal jälgivad Gröönimaa ja liit kalavarude seisu Gröönimaa majandusvööndis; ühiskomitee taotluse korral esitab ajutine ühine teaduskomitee asjakohase aruande, tuginedes ühiskomitee poolt kehtestatud nõuetele.

2.Lepinguosalised kohustuvad omavahel konsulteerima kas otse või piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames, et tagada bioloogiliste ressursside majandamine ja kaitse ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5
Ainuõigus ja juurepääs kalavarudele Gröönimaa majandusvööndis

1.Gröönimaa kohustub andma liidu laevadele oma majandusvööndis püügiloa käesoleva lepingu ning selle rakendusprotokolli ja lisa kohaselt. Gröönimaa ametiasutused annavad liidu poolt määratud laevadele püügilitsentsid, mis väljastatakse rakendusprotokolli alusel vastavalt rakendusprotokolli kohaselt antavatele kalapüügivõimalustele.

2.Norra, Islandi ja Fääri saarte lipu all sõitvad ning seal registreeritud laevad võivad kasutada Gröönimaa poolt käesoleva lepingu alusel liidule antavaid kalapüügivõimalusi sel määral, mis on vajalik liidu ja kõnealuste osaliste vahel sõlmitud kalanduskokkulepete nõuetekohaseks toimimiseks. Gröönimaa kohustub sel eesmärgil lubama Norra, Islandi ja Fääri saarte lipu all sõitvatel ja seal registreeritud laevadel oma majandusvööndis kala püüda.

3.Liidu laevad võivad käesoleva lepinguga hõlmatud majandusvööndis kala püüda üksnes juhul, kui neil on käesoleva lepingu alusel välja antud kalapüügiluba. Igasugune püügitegevus, mida käesolev leping ei hõlma, on keelatud. Gröönimaa ametiasutused annavad liidu laevadele kalapüügiload ainult käesoleva lepingu kohaselt.

Artikkel 6
Kohaldatav õigus

1.Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Gröönimaa kehtivatele õigusaktidele. Ametiasutused teatavad eelnevalt ja õigeaegselt kõigist nende õigusaktide muudatustest.

2.Ilma et see piiraks liidu laevade vastutust seoses liidu õigusaktidega, vastutab Gröönimaa rakendusprotokolli selliste sätete tõhusa kohaldamise eest, milles käsitletakse kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet. Liidu laevad teevad koostööd asjaomase seire, kontrolli ja järelevalve eest vastutavate pädevate asutusega.

3.Liit võtab kõik vajalikud meetmed, et tema laevad järgiksid käesolevat lepingut ja Gröönimaa majandusvööndis kalapüüki reguleerivaid Gröönimaa õigusakte.

Artikkel 7
Kalapüügiload

1.Liidu laevad võivad Gröönimaa majandusvööndis kala püüda vaid juhul, kui Gröönimaa on neile käesoleva lepingu kohaselt välja andnud kalapüügiloa.

2.Laevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid on sätestatud rakendusprotokolli lisas.

3.Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutustega tehtava halduskoostöö kaudu.

Artikkel 8
Rahaline toetus

1.Gröönimaale makstakse rahalist toetust vastavalt rakendusprotokollis ja lisas sätestatud tingimustele.

2.Rahaline toetus koosneb kolmest omavahel seotud osast:

(a)liidu rahaline toetus liidu laevade juurdepääsu eest Gröönimaa kalavarudele;

(b)liidu rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi ja kalavarude säästva kasutamise tagamiseks Gröönimaa majandusvööndis ning Gröönimaa kalanduspoliitika arendamiseks ja rakendamiseks;

(c)    loatasud juurdepääsu eest, mida maksavad ELi kvootide alusel kalastavad laevaomanikud.

3.Gröönimaa ametiasutused kasutavad lõike 2 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa, mis ei ole seotud juurdepääsutasudega, pidades silmas rakendusprotokolli sätetega kooskõlas olevaid lepinguosaliste vastastikuse kokkuleppe alusel seatud eesmärke, mida tahetakse saavutada Gröönimaa kalanduspoliitika ning selle rakendamiseks elluviidavate ühe- ja mitmeaastaste programmide raames.

4. Vastavalt käesolevale lepingule ja selle protokollile makstakse liidu rahalist toetust üks kord aastas. Kui käesolevast lepingust ja rakendusprotokollist ei tulene teisiti, võib ühiskomitee rahalise toetuse summat muuta järgmistel põhjustel:

(a)erakorralised asjaolud, välja arvatud loodusnähtustest tingitud asjaolud, mis takistavad kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis;

(b)liidu laevadele lubatud kalapüügivõimaluste vähendamine vastavalt lepinguosaliste poolt ühiskomitees saavutatud vastastikusele kokkuleppele asjaomaste kalavarude jätkusuutliku majandamise huvides, kui seda peetakse parimate olemasolevate teadussoovituste põhjal varude kaitse ja säästva kasutamise seisukohalt vajalikuks;

(c)käesoleva lepingu kohaselt liidule eelisõiguse andmine, et liit saaks kasutada käesoleva lepingu rakendusprotokollis sätestatud kalapüügivõimalusi ületavaid lisapüügivõimalusi, mis nähakse ette ühiskomitees saavutatud lepinguosaliste vastastikuse kokkuleppega, kui kalavarude seisund seda parimate olemasolevate teadusuuringute tulemuste põhjal võimaldab;

(d)    Gröönimaa kalanduspoliitika elluviimiseks antava liidu rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui ühe- ja mitmeaastaste programmide tulemusaruanded selleks mõlema lepinguosalise arvates alust annavad;

(e)    käesoleva lepingu kohaldamise peatamine artikli 16 alusel.

Artikkel 9
Koostöö edendamine

1.Lepinguosalised soodustavad majandus-, kaubandus-, teadus-, kontrolli ja rakendamise alast ning koolitus- ja tehnilist koostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete kooskõlastamiseks peavad nad teineteisega nõu.

2.Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3.Eriti soodustavad lepinguosalised vastastikuseid huve teenivate ajutiste ühisettevõtete ja ühisettevõtete loomist kooskõlas mõlema õigusnormidega.

Artikkel 10
Koostöö kalapüügi kontrolli ja järelevalve alal ning võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga

1.Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses vastutustundliku ja säästva kalapüügi juurutamiseks.

2.Ühiskomitees peetud konsultatsioonide käigus võivad lepinguosalised leppida kokku, et teevad koostööd ja viivad läbi liidu laevade riskipõhiseid ühisinspekteerimise programme, et tugevdada kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate protokolli sätete ning nendega seotud parandusmeetmete kohaldamist.

Artikkel 11
Katsepüük

Lepinguosalised edendavad katsepüüki Gröönimaa majandusvööndis. Lepinguosalised rakendavad katsepüüki üheskoos vastavalt rakendusprotokollis ja selle lisas sätestatud korrale.

Artikkel 12
Ühiskomitee

1.Käesoleva lepingu kohaldamise kontrollimiseks ja rakendamise tagamiseks moodustatakse ühiskomitee, mis toimib lepinguosaliste foorumina.

2.Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

(f)jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamist ning annab selle kohta aru, määrab kindlaks artikli 8 lõikes 3 osutatud ühe- ja mitmeaastaste programmide rakendamise ja hindab seda;

(g)vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks;

(h)tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste lepitamise ja rahumeelse lahendamise foorumina;

(i)    vaatab vajaduse korral läbi vastavate kalavarude olemasolevate ja uute kalapüügivõimaluste taseme Gröönimaa majandusvööndis ja peab nende üle läbirääkimisi, lähtudes parimatest kättesaadavatest teadussoovitustest, ettevaatusprintsiibist ja Gröönimaa kalatööstuse vajadustest, ning vaatab sellest tulenevalt läbi liidu kalapüügivõimalused ja, kui see on asjakohane, rakendusprotokollis osutatud rahalise toetuse suuruse;

(j)    kontrollib käesoleva lepingu alusel esitatud ajutiste ühisettevõtete loomise ja muude ühisettevõtete asutamise taotlusi ning hindab projekte, mille lepinguosalised on esitanud ajutiste ühisettevõtete loomiseks ja muude ühisettevõtete asutamiseks käesoleva lepingu protokolli lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt ning jälgib ajutistele ühisettevõtetele ja muudele ühisettevõtetele kuuluvate laevade tegevust;

(k)määrab igal konkreetsel juhul kindlaks asjaomased liigid, püügitingimused ja muud katsepüügiga seotud näitajad;

(l)    lepib kokku haldusmeetmed, mis on seotud liidu kalalaevade sisenemisega Gröönimaa majandusvööndisse ja kalavarudega (kalapüügiload, liidu kalalaevade liikumine ja püügiaruandlus);

(m)    lepib kokku Gröönimaa majandusvööndis vastutustundliku kalapüügi jätkumise ja kalavarude säästva kasutamise tagamiseks antava liidu rahalise toetuse rakendamise meetodid;

(n)Gröönimaa kalanduspoliitika elluviimiseks antava liidu rahalise toetuse andmise tingimuste hindamine, kui ühe- ja mitmeaastaste programmide tulemused selleks mõlema lepinguosalise arvates alust annavad, ja rahalise toetuse summa muutmine vastavalt punktile 8.4;

(o)    täidab mis tahes muid ülesandeid, mille suhtes lepinguosalised vastastikku kokku lepivad.

3.Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi liidus ja Gröönimaal ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb kokku ühiskomitee erakorraline kohtumine.

4.Ühiskomitee võtab vastu oma kodukorra.

5.Ühiskomitee täidab oma ülesandeid kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.

6.Tuginedes enda poolt kehtestatud nõuetele, kutsub ühiskomitee vajaduse korral kokku ajutise ühise teaduskomitee.

7.Mõlemad lepinguosalised dokumenteerivad ühiskomitee koosoleku järeldused ja kirjutavad neile ühiselt alla.

8.Ühiskomitee võib vajaduse korral teha otsuseid kirjaliku menetluse teel.

Artikkel 13
Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Gröönimaa territooriumi ja Gröönimaa majandusvööndi suhtes.

Artikkel 14
Kehtivusaeg

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise alguskuupäevast; lepingut uuendatakse automaatselt kuue aasta kaupa, välja arvatud juhul, kui lepingu lõpetamisest teatatakse kirjalikult vähemalt kuus kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu.

Artikkel 15
Ajutine kohaldamine

Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamisest lepinguosaliste poolt.

Artikkel 16
Lepingu peatamine

1.Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaldamise peatada ühel või mitmel järgmistest juhtudest:

(p)a) olukord, mis ei ole seotud loodusjõududega, väljub ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja takistab kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis või

(q)b) käesoleva lepingu sõlmimisel kehtinud poliitilistes suunistes tehakse märkimisväärseid muudatusi ja üks lepinguosalistest taotleb lepingu sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise eesmärgil või

(r)c) kalandussektoris on tekkinud lepinguosaliste vahel ja/või seoses lepingu tõlgendamise või kohaldamisega tõsine lahendamata vaidlus või

(s)d) üks lepinguosalistest tuvastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga tagatud põhiõiguste rikkumise.

Käesolevat lõiku ei kohaldata, kui rikkumine leiab aset mis tahes vastutusalas või pädevusvaldkonnas, mille üle Gröönimaa valitsusel puudub juriidiline vastutus või kus tal puudub ametlik pädevus, kuna Gröönimaa on Taani Kuningriigi omavalitsuslik osa.

2.Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele lepingu peatamisest kirjalikult ning peatamine jõustub kolm kuud pärast sellise teate saamist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel ja juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku muus selgesõnaliselt nimetatud tähtajas. Pärast nimetatud teate kättesaamist alustavad lepinguosalised ühiskomitees konsultatsioone, mille eesmärk on jõuda kolme kuu jooksul mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

3.Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva lepingu kohaldamist ning kui ei ole kokku lepitud teisiti, vähendatakse artiklis 8 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil lepingu kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 17
Lepingu lõpetamine 

1.Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada:

(t)kui olukord, mis ei ole seotud loodusjõududega, väljub ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja takistab kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis;

(u)kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete kohaselt on asjaomased varud ammendunud või vähenenud;

(v)kui liidu laevadele antud kalapüügivõimalusi kasutatakse vaid väheses ulatuses;

(w)kui kohustusi, mis on võetud seoses võitlusega ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu, on tõsiselt rikutud;

(x)muude asjaolude korral, mis kujutavad endast lepingu rikkumist ühe lepinguosalise poolt.

2.Lepinguosaline annab lepingu lõpetamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja see jõustub kuus kuud pärast teate kättesaamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel seda tähtaega pikendada. Lepinguosalised alustavad pärast lepingu lõpetamisest teatamist ühiskomitee kaudu konsultatsioone, et leida lepingu lõpetamise põhjustanud probleemidele rahumeelne lahendus.

Lepingu lõpetamise korral vähendatakse artiklis 8 osutatud rahalist toetust lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 18
Rakendusprotokoll ja lisa

Rakendusprotokoll ja lisa koos liidetega on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 19
Kehtetuks tunnistamine

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping, mis jõustus 30. juunil 2007, tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 20
Jõustumine

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 21
Autentsed tekstid

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

 
RAKENDUSPROTOKOLL,

millega rakendatakse ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelist säästva kalapüügi partnerluslepingut

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva protokolli eesmärk on rakendada Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) ning Gröönimaa valitsuse (edaspidi „Gröönimaa“) ja Taani valitsuse (edaspidi „Taani“) vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu sätteid. Käesolev rakendusprotokoll sisaldab lisa ja liiteid.

Artikkel 2

Soovituslikud kalapüügivõimalused ja aasta püügikoguste kindlaksmääramise kord

1. Gröönimaa pädevad asutused lubavad liidu kalalaevadel püüda allpool loetletud liike asjaomastes majandamispiirkondades vastavalt järgmistele soovituslikele aasta kogustele (tonnides):

2. Protokolli kehtimisaja jooksul määrab ühiskomitee igal aastal hiljemalt eelneva aasta 1. detsembriks kindlaks eespool loetletud liikide tegelikud kalapüügivõimalused, lähtudes lõikes 1 sätestatud soovituslikest kogustest ja võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, Gröönimaa valitsuse või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud asjakohaseid majandamiskavasid, ettevaatusprintsiipi ja Gröönimaa kalatööstuse vajadusi.

3. Pärast lõikes 2 kirjeldatud iga-aastast menetlust ning kooskõlas artikli 2 lõikega 2, võib Gröönimaa pakkuda lõikes 1 loetletud liikide osas täiendavaid kalapüügivõimalusi; liit võib selle pakkumise vastu võtta täielikult või osaliselt. Sellisel juhul vaatab ühiskomitee täiendavad kalapüügivõimalused läbi ja kohandab proportsionaalselt artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust. Liidu pädevad asutused vastavad Gröönimaa pakkumisele hiljemalt kuue nädala jooksul alates selle saamisest.

4. Kaaspüügi majandamine

Gröönimaa majandusvööndis tegutsevad liidu kalalaevad järgivad kehtivaid kaaspüügieeskirju nii reguleeritud kui reguleerimata liikide puhul.

Artikkel 3

Rahaline toetus – Makseviisid

1. Liidu poolt makstav artikliga 8 ettenähtud rahaline toetus käesoleva protokolli artiklis 13 osutatud ajavahemikul on 16 521 754 eurot aastas.

2. Rahaline toetus hõlmab järgmist.

3. Liidu poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi ületada artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda.

4. Liit maksab lõike 2 punktis a sätestatud summa esimesel aastal hiljemalt 30. juuniks ning igal järgneval aastal hiljemalt 1. märtsiks. Liit maksab lõike 2 punktis b sätestatud kindla summa esimesel aastal hiljemalt 30. juuniks ning igal järgneval aastal hiljemalt 1. juuniks.

5. Gröönimaa ametiasutustel on lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

6. Rahaline toetus kantakse Gröönimaa ametiasutuste määratud finantsasutuses avatud riigikassa kontole.

Artikkel 4

Valdkondlik toetus

1. Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahaline toetus ei ole seotud kalavarudele juurdepääsu eest tasumisega. Valdkondlik toetus määratakse kindlaks lähtudes ja sõltuvalt Gröönimaa kalanduspoliitika eesmärkidest, mille kehtestab ühiskomitee, ning võttes arvesse eesmärkide saavutamise ühe- ja mitmeaastaseid kavasid.

2. Kohe kui käesolevat rakendusprotokolli hakatakse kohaldama ja hiljemalt kolm kuud pärast kõnealust kuupäeva, lepib ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus programmis ja selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades, mis hõlmavad eelkõige järgmist:

3. Mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee.

4. Valdkonna toetuseks ettenähtud rahalise toetuse maksmisel lähtutakse valdkondliku toetuse rakendamistulemuste analüüsi alusel kujundatud seisukohast ja vajadustest. Liit võib osaliselt või täielikult peatada kõnealuse eritoetuse maksmise:

Maksmise peatamiseks peab liit teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja nende saavutatud kokkulepet ja/või juhul, kui lõikes 5 osutatud rahalise rakendamise tulemused annavad aluse väljamaksete tegemiseks.

c) kui protokoll peatatakse vastavalt artiklile 8, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokolli kohaldamine oli peatatud.

5. Ühiskomitee vastutab mitmeaastase valdkondliku toetuse programmi rakendamise järelmeetmete eest. Vajaduse korral jätkavad mõlemad lepinguosalised pärast protokolli kehtivuse lõppemist ühiskomitee kaudu kõnealuste järelmeetmete võtmist senikaua, kuni artikli 3 lõike 2 punktiga b ettenähtud valdkondliku toetusega seotud rahaline eritoetus on täielikult ammendatud.

Artikkel 5

Teaduskoostöö

Mõlemad lepinguosalised kohustuvad edendama vastutustundlikku kalapüüki, sealhulgas piirkondlikul tasandil, eelkõige NEAFCi, NAFO ja muude piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames. Ühiskomitee võib arutada meetmete võtmist, et tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine kooskõlas asjaomaste kaitse- ja majandamismeetmetega.

Artikkel 6

Katsepüük

Lepinguosalised teevad koostööd (sh artikli 4 raames), et rakendada selliste liikide ja kalavarude suhtes, mis ei kuulu artikli 2 lõike 1 alla, jätkusuutlikku katsepüüki lisa VI peatükis kirjeldatud menetluse kaudu ja ilma, et see mõjutaks artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud liidu rahalist toetust.

 Artikkel 7

Uued kalapüügivõimalused

1. Uued kalapüügivõimalused on sellised liikide ja asjaomaste majandamispiirkondadega seotud kalapüügivõimalused, mida võetakse arvesse artikli 2 lõikes 1 ja millest lähtuvalt kohandatakse proportsionaalselt artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust.

2. Kui üks lepinguosaline soovib lisada artikli 2 lõikesse 1 uusi kalapüügivõimalusi, arutab ühiskomitee seda ettepanekut, lähtudes Gröönimaa õigusnormidest, parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest, Gröönimaa kalatööstuse vajadustest ja ettevaatusprintsiibist. Seejärel menetletakse uusi kalapüügivõimalusi artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korra kohaselt. Ühiskomitee määrab kindlaks ka uute liikide baashinna ja kalapüügiloa tasud, mida kohaldatakse kuni käesoleva rakendusprotokolli kehtivuse lõppemiseni.

Artikkel 8

Rakendusprotokolli kohaldamise peatamine ja rahalise toetuse summa korrigeerimine

1. Käesoleva rakendusprotokolli kohaldamise, sealhulgas rahalise toetuse maksmise, võib peatada või rahalise toetuse summat võib muuta emma-kumma lepinguosalise algatusel ühe või mitme järgmise asjaolu korral:

2. Artikli 4 lõike 4 kohaselt võib liit peatada artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse maksmise.

3. Välja arvatud eriti pakilisel juhul peab asjaomane lepinguosaline käesoleva rakendusprotokolli kohaldamise peatamiseks, sh rahalise toetuse maksmise peatamiseks, teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Käesoleva rakendusprotokolli kohaldamist, sh rahalise toetuse maksmist jätkatakse pärast seda, kui eespool nimetatud asjaolude leevendamiseks võetud meetmete järel on olukord paranenud ja kui mõlemad lepinguosalised on pärast konsulteerimist ühel nõul. Rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 9

Lõpetamine

Protokolli lõpetamisel lepingu artikli 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt, vähendatakse käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 2 osutatud rahalist toetust protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 10

Siseriiklikud õigusnormid

1. Liidu kalalaevade tegevust Gröönimaa majandusvööndis reguleeritakse Gröönimaal ja Taani Kuningriigis kohaldatavate õigusnormidega, ilma et see piiraks ELi kalalaevade vastutust seoses ELi õigusaktidega, kui lepingus, rakendusprotokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

2. Gröönimaa teavitab liitu Gröönimaa majandusvööndis kala püüdvate välisriikide laevadega seotud mis tahes muudatustest või uutest õigusaktidest aegsasti enne selliste muudatuste või uute õigusaktide jõustumist. Gröönimaa püüab võimaluse korral teatada õigusaktide muudatustest vähemalt kolm kuud enne nende rakendamist.

Artikkel 11

Andmekaitse

1.   Gröönimaa ja liit kohustuvad tagama, et kõiki liidu kalalaevade ja nende püügitegevusega seotud isikuandmeid, mis on saadud lepingu, rakendusprotokolli ja selle lisa raames, käsitletakse alati kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega, sealhulgas käesolevas artiklis sätestatud põhimõtetega.

2.   Isikuandmeid või muul viisil konfidentsiaalseks peetavaid andmeid kasutatakse üksnes lepingu ja rakendusprotokolli rakendamiseks. Lepinguosalised võivad ohuolukorras kasutada laevaseiresüsteemi andmeid otsingu- ja päästetöödeks või meresõiduohutuse tagamiseks. Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vajalik nende edastamise eesmärgi saavutamiseks.

3. Liidu kalalaevadega seotud isikuandmeid ei avalikustata. Isikuandmeid töödeldakse asjakohasel viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest

Artikkel 12

Ajutine kohaldamine

Käesolevat rakendusprotokolli kohaldatakse ajutiselt alates hetkest, mil lepinguosalised selle allkirjastavad.

Artikkel 13

Kehtivusaeg

Rakendusprotokolli ja selle lisa kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast. Kui mõlemad lepinguosalised selles kokku lepivad, pikendatakse protokolli kehtivusaega veel kahe aasta võrra.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev rakendusprotokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele rakendusprotokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

 
LISA

ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU NING TEISELT POOLT GRÖÖNIMAA VALITSUSE JA TAANI VALITSUSE VAHELISE SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPINGU RAKENDUSPROTOKOLLI KOHASED EUROOPA LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Pädeva asutuse määramine

Käesoleva lisa kohaldamisel ja kui ei ole sätestatud teisiti, tähendab pädev asutus

2. Kalapüügiluba on ELi kalalaevale väljastatud püügiluba, mis annab laevale õiguse teha Gröönimaa majanduspiirkonnas, millele on osutatud punktis 3, konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul.

3. Kalapüügipiirkond

3.1. Kala püütakse majandusvööndis, mis on sätestatud 20. oktoobri 2004. aasta määruses nr 1020 vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1005 Gröönimaa majandusvööndite seaduse (millega jõustatakse 22. mai 1996. aasta seadus nr 411 majandusvööndite kohta) jõustumise kohta.

3.2. Kui ei ole sätestatud teisiti, püütakse kala vähemalt 12 meremiili kaugusel lähtejoonest vastavalt Gröönimaa Landstingi 31. oktoobri 1996. aasta kalapüüki käsitleva seaduse nr 18 (mida on viimati muudetud Inatsisartuti 28. novembri 2016. aasta seadusega nr 28) paragrahvi 7 jaole 2.

3.3. Lähtejooned on kindlaks määratud vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1004 Gröönimaa territoriaalvete piiritlemist käsitleva kuningliku dekreedi muutmise kohta.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILUBADE TAOTLEMINE JA VÄLJAANDMINE

1. Kalapüügiloa saamise tingimused

1.1. Lepingu artiklis 2 osutatud kalapüügiloa võib anda üksnes liidu kalalaevade omanikele, kes on kantud ELi kalalaevade registrisse. Pelaagilise meriahvena püügiga seotud paindlikkuskava raames kala püüdmiseks tuleb laevadest teatada ka NEAFC-le vastavalt NEAFCi eeskirjadele. Lisaks ei tohi laev olla kantud ühtegi piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

1.2. Laev vastab nõuetele, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole Gröönimaa kalapüügipiirkonnas rakendatud kalapüügikeeldu. Need tingimused peavad olema täidetud enne lepingust tulenevaid kohustusi.

2. Kalapüügiloa taotlemine

2.1. Kuni kalapüügilubade elektroonilise süsteemi ühise rakendamiseni mõlema lepinguosalise poolt, esitatakse kalapüügiloataotlus järgmisel viisil.

2.2. ELi pädev asutus esitab Gröönimaa pädevale asutusele elektrooniliselt (kollektiivse) kalapüügiloa taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu alusel kala püüda. Taotlus esitatakse 1. liites esitatud vormil. ELi laevad, millel on sama omanik või esindaja, võivad esitada kollektiivse kalapüügiloa taotluse tingimusel, et kõnealused laevad sõidavad ühe ja sama liikmesriigi lipu all.

2.3. Koos kalapüügiloataotlusega esitatakse tõend loatasu maksmise kohta taotletud liikide ja koguse eest vastavalt käesoleva peatüki punktile 7.

2.4. Kui Gröönimaa pädeva asutuse arvates on taotlus puudulik või ei vasta muul moel punktides 1, 2.2 ja 2.3 sätestatud tingimustele, teatab ta põhjustest ELi pädevale asutusele võimalikult kiiresti ning igal juhul seitsme tööpäeva jooksul pärast seda, kui Gröönimaa kalapüügiloa taotluse kätte sai.

3. Kalapüügiloa väljastamine

3.1. Gröönimaa pädev asutus edastab kalapüügiloa elektrooniliselt ELi pädevale asutusele kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Elektrooniliselt edastatud kalapüügiluba on rakendusprotokolli ja selle lisa kohaldamisel samaväärne kalapüügiloa originaaliga.

3.2. Igale kalapüügiloale märgitakse kogus, mida on lubatud püüda. Kollektiivse taotluse alusel välja antud kalapüügiloale märgitakse nende liikide üldkogus, mille eest on makstud kalapüügiloa tasu.

3.3. Kalapüügiluba või selle koopia peab alati pardal olema ja see tuleb esitada Gröönimaa pädeva asutuse nõudel.

3.4. Kalapüügiluba antakse välja ühele kalalaevaomanikule ja selles tuleb märkida, millistel kalalaevadel on lubatud selle loa alusel kala püüda. Kalapüügiload ei ole edasiantavad.

3.5. Laev võib püügireisil tegutseda ainult ühe kalalaevaomaniku loa või lubade kohaselt.

4. Kalapüügiloa muutmine

4.1. Kalapüügiloal (kalapüügilubadel) märgitud lubatud koguse muutmiseks tuleb esitada uus taotlus.

4.2. Ilma et see piiraks punkti 4.3 kohaldamist, peab laevaomanik, juhul kui muudatus on seotud kalapüügiloaga lubatud koguste ületamisega, maksma lubatud kogust ületava koguse eest tasu, mis vastab kolmekordsele summale, mis on sätestatud punktis 7.1. Sellele laevale ei anta uut kalapüügiluba enne, kui ta ei ole ületatud koguste eest maksnud.

4.3. Erandjuhtudel, kui ELi asjaomaste liikide kalapüügivõimalused ei ole ammendatud, ja ainult selleks, et vältida rakendusprotokolli alusel väljastatud kalapüügiloa kohaselt Gröönimaa majandusvööndis kalastavate ELi laevade püügitegevuse katkemist, peab lipuriik, kelle laev tõenäoliselt ületab lubatud püügikogust, teatama viivitamata Gröönimaa pädevale asutusele (ja saatma teate koopia ELi pädevale asutusele) kavatsusest esitada ametlik taotlus uue kalapüügiloa taotlemiseks sama liigi täiendava koguse jaoks. Laeval lubatakse jätkata kalapüüki tingimusel, et laevaomanik esitab Gröönimaa pädevale asutusele 24 tunni jooksul pärast lipuriigi teadet tõendi asjakohase tasu maksmise kohta ja tingimusel, et uue kalapüügiloa taotlus esitatakse Gröönimaa pädevale asutusele viie tööpäeva jooksul pärast lipuriigi teadet vastavalt punktis 2 sätestatud korrale. Kõnealuste sätete täitmata jätmise korral kohaldatakse laeva suhtes punktis 4.2 sätestatud menetlust.

4.4. Piiratud arvul juhtudel ja ELi pädeva asutuse taotluse korral võib laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule ELi laevale antava uue kalapüügiloaga. Asendamine toimub ELi pädeva asutuse kaudu esitatud taotluse alusel. Uuele kalapüügiloale märgitakse kogus, mida on lubatud püüda ja mis vastab liigi kogusele, mille eest on kalapüügiloa tasu juba makstud ja millest on maha arvatud eelmise laeva poolt juba välja püütud kogused.

4.5. Asendatud kalapüügiluba kaotab kehtivuse päeval, mil Gröönimaa pädev asutus väljastab uue loa.

5. Kalapüügiloa kehtivusaeg

5.1. Kalapüügiload kehtivad väljaandmise kuupäevast kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil need välja anti.

5.2. Moivapüügi puhul antakse kalapüügiload välja rannikuäärsete riikide poolt nende raamkokkulepetega kokkulepitud kuupäevadel ning kooskõlas artikli 2 lõigetega 2 ja 3.

5.3. Kui kalastusaasta alguseks ei ole vastu võetud ELi õigusakte, millega määratakse kindlaks ELi laevade jooksva aasta kalapüügivõimalused püügipiirangutega vetes, võivad ELi kalalaevad, kellel oli lubatud püüda kala eelneva kalastusaasta 31. detsembril, võivad saada kalapüügiloa ka aastal, mille kohta ei ole õigusakte vastu võetud, tingimusel et kalapüük on teaduslike nõuannete kohaselt lubatud. Eelneva aasta kalapüügiloal märgitud kvoodist lubatakse ajutiselt kasutada üht kaheteistkümnendikku kuu kohta, tingimusel et kvoodi eest tasutakse kehtiva kalapüügiloa tasu. Ajutisi kvoote võidakse korrigeerida lähtudes teaduslikest nõuannetest ja konkreetse kalapüügipiirkonna tingimustest.

5.4. Hariliku süvameregarneeli püügiloa kasutamata koguse võib ELi pädeva asutuse taotluse korral, mis esitatakse asjaomase aasta 31. detsembriks, üle kanda järgmisesse aastasse maksimaalselt 5 % ulatuses asjaomaseks aastaks kalapüügiloale eraldatud üldkogusest, kui teaduslikud nõuanded seda võimaldavad. See kogus ei hõlma eelmise aasta eest üle kantud koguseid. Ülekantud kogus kasutatakse ära järgneva aasta 30. aprilliks. Pärast 30. aprilli kantakse kasutamata ülekantud kogused tagasi eelmisele aastale kasutamata püügikogusena.

6. Kalapüügiloa kohaldamise peatamine ja ennistamine

Gröönimaa võib kalapüügiloa kehtivuse peatada, kui

a) konkreetne laev rikub tõsiselt Gröönimaa õigusnorme või

b) laevaomanik ei ole järginud konkreetse laeva õigusrikkumisest tulenevat kohtu korraldust. Kui kohtu korraldust on hakatud järgima, ennistatakse laeva kalapüügiluba loa järelejäänud kehtivusajaks.

7. Kalapüügiloa tasu, selle maksmine ja tagasimaksmine

7.1.   Kalapüügiloa tasud ELi laevade jaoks on järgmised:

7.2. Enne käesoleva rakendusprotokolli kohaldamise algust esitab Gröönimaa pädev asutus ELile andmed valitsuse pangakonto(de) kohta, mida laevaomanikud kasutavad kõikide maksete tegemisel rakendusprotokolli kehtivusaja jooksul. Gröönimaa pädev asutus teavitab ELi pädevat asutust mis tahes muudatustest vähemalt kaks kuud ette.

7.3. Tasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke kalapüügiga seotud makse ning pankade kehtestatud ülekandetasusid. Kui laev ei ole ülekandetasu maksnud, tuleb see summa tasuda kõnealuse laeva järgmise kalapüügiloa taotlusega ja see on uue kalapüügiloa väljaandmise eeltingimus.

7.4. Kui lubatud kogust ei püüta, siis ei hüvitata laevaomanikule lubatud kogusele vastavat tasu.

7.5. Juhul kui kohaldatakse protokolli artiklit 8 või artiklit 9, mistõttu laev ei saa kalendriaasta jooksul püüda mis tahes osa lubatud kogusest, või juhul kui kalapüügiloataotlust ei rahuldata, maksab Gröönimaa pädev asutus kalapüügiloa tasu omanikule täielikult tagasi 60 kalendripäeva jooksul pärast tagasimaksetaotluse esitamist.

7.6. Kaaspüügi eest kalapüügiloa tasu ei maksta.

8. Liikide baashinnad on järgmised:

III PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

1. Gröönimaa pädev asutus teeb enne rakendusprotokolli ajutist kohaldamist ELi pädevale asutusele kättesaadavaks tehnilisi kaitsemeetmeid, seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate Gröönimaa asjakohaste õigusaktide ingliskeelse versiooni.

IV PEATÜKK

SEIRE, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

1. jagu

Registreerimine ja aruandlus

1. Liidu kalalaevade tegevust Gröönimaa majandusvööndis reguleeritakse Gröönimaal ja Taani Kuningriigis kohaldatavate õigusnormidega, ilma et see piiraks ELi kalalaevade vastutust seoses ELi õigusaktidega, kui lepingus, rakendusprotokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

2. Ilma et see piiraks lipuriigi kalapüügiseirekeskuse aruandlusnõudeid, teatavad ELi laevad, kellel on lubatud käesoleva lepingu alusel kala püüda, Gröönimaa pädevale asutusele oma registreerimis- ja aruandluskohustusest seoses käesoleva lepingu kohase püügitegevusega vastavalt Gröönimaa õigusaktidele. Elektroonilise laevaettekannete süsteemi käivitamisel asendab see IV peatüki 1. jaos osutatud elektroonilist aruandlussüsteemi.

3. Taotluse korral saadab Gröönimaa pädev asutus asjakohased sihtliike ja püügivahendeid käsitlevad paberkandjal püügipäevikud laeva esindajale (agendile), kes on märgitud 1. liite kohasel kalapüügiloa taotlusel. Kõik püügipäeviku tüüpide näidised peavad olema kättesaadavad ka ELi pädevale asutusele ja asjaomaste lipuriikide kalapüügiseirekeskustele.

4. Sadamariigi kontroll

Välisriikide kalalaevade suhtes, mille pardal on saak ja mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud, kohaldatakse enne Gröönimaa sadamatesse sisenemist järgmist korda.

Gröönimaa on määranud järgmised sadamad, kus on lubatud kala lossida või ümber laadida ja sadamateenuseid osutada: Nuuk.

Teade Gröönimaa sadamasse sisenemise kohta

Enne laeva sisenemist Gröönimaa sadamasse teatab laeva kapten või tema esindaja Gröönimaa püügilubade kontrolliasutusele (Grønlands Fiskerilicenskontrol) vähemalt kolm tööpäeva enne eeldatavat saabumisaega, millisesse sadamasse ta soovib siseneda.

Lõikes 1 osutatud eelteate esitamisel kasutatakse NEAFCi kontrolli- ja rakendussüsteemi XV lisas esitatud vorme ja spetsifikatsioone järgmiselt:

a) XV lisa punkti a A osa täidetakse juhul, kui laev veab püütud saaki;

b) XV lisa punkti b A osa täidetakse juhul, kui laev on osalenud ümberlaadimises, esitades iga ümberlaadiva laeva saagi kohta eraldi teabe;

c) saatja võib eelteate tühistada, teatades sellest GFLKile hiljemalt 24 tundi enne teatatud eeldatavat sadamasse saabumise aega;

d) GFLK edastab lõigetes 2 ja 3 osutatud vormi koopia viivitamata laeva lipuriigile ja nende laevade lipuriigile või -riikidele, millelt saak ümber laaditi;

e) kui laeva(de) lipuriik (-riigid) on eelteatise kinnitanud, annab GFLK sadamasse siseneda soovivale laevale loa või keelab selle.

Inspekteerimise korral dokumenteeritakse sadamakülastus, täites NEAFC kontrolli- ja rakendussüsteemi XVI lisas esitatud vormi sadamariigi kontrolli aruande (PSC 3) kohta.

5. Kuni lepinguosalised ei ole võtnud kasutusele elektroonilist laevaettekannete süsteemi, kasutatakse püügiandmete kogumiseks ja edastamiseks olemasolevaid vahendeid. Olemasolevad paberkandjal püügipäevikud ja teatised täidetakse Gröönimaa õigusaktide kohaselt.

Elektrooniline laevaettekannete süsteem

1. Lepinguosalised kohustuvad kasutama ja hoidma töökorras IT-süsteeme, mis on vajalikud, et tagada lepingu rakendamisega seotud teabe elektrooniline vahetamine.

2. Lepinguosalised määravad kindlaks ja kiidavad ühiskomitees heaks elektroonilise teabevahetuse üksikasjaliku korra, eelkõige püügist teatamiseks elektroonilise laevaettekannete süsteemi kaudu, ning tõrgete puhul rakendatava menetluskorra.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et laeva asukohta käsitleva teabe ja elektroonilise püügipäeviku edastamiseks ning võimaluse korral ka kalapüügilubade haldamiseks kasutatakse tulevikus ÜRO/FLUX (ÜRO kalandusvaldkonna üldine teabevahetuskeel) standardit ja ELi teabevahetusvõrku FLUX.

4. Elektroonilist laevaettekannete süsteemi rakendatakse ühiskomitee poolt kindlaksmääratud ajakava kohaselt lähtudes kokku lepitud tehnilistest nõuetest. Lepinguosalised teevad ühiskomiteele ettepaneku elektroonilisele laevaettekannete süsteemile üleminekuks ja kasutusele võtmiseks vajaliku ajavahemiku kohta, võttes arvesse võimalikke tehnilisi piiranguid.

5. Mõlemad lepinguosalised määravad kindlaks katseaja, mis on vajalik, et minna üle FLUX-standardi tõhusale kasutamisele. Kui katsetused on edukalt lõpule viidud, määravad lepinguosalised võimalikult kiiresti kindlaks elektroonilisele laevaettekannete süsteemile ülemineku kuupäeva.

6. Kui elektrooniline laevaettekannete süsteem on täielikult toimiv, ei lubata ilma sellise süsteemita laeval käesoleva rakendusprotokolli alusel kala püüda.

7. Gröönimaa ja liit teavitavad teineteist viivitamata kõikidest IT-süsteemi riketest, mis takistavad kalapüügiseirekeskuste vahelist teabevahetust.

8. Kuni lepinguosalised ei ole rakendanud elektroonilist laevaettekannete süsteemi, saadetakse püügipäeviku koopia iga püügireisi lõpus kohe pärast sadamasse saabumist kas posti või e- posti teel Gröönimaa pädevale asutusele.

Lossimine ja ümberlaadimine

Kapten edastab käesoleva lepinguga nõutavad lossimisandmed Gröönimaa pädevale asutusele elektroonilise laevaettekannete süsteemi kaudu. Andmed peavad hõlmama Gröönimaa kalapüügiloa (-lubade) alusel püütud saagi lossimist väljaspool Gröönimaad asuvates sadamates. Üleminekuperioodil ja kuni elektroonilise laevaettekannete süsteemi rakendamiseni edastab kapten lossimisandmeid lepinguosaliste kokkulepitud asjakohaste vahendite abil.

2. jagu

Satelliitsidel põhinev laevaseiresüsteem

1. Kõik käesoleva rakendusprotokolli kohaselt loa saanud liidu laevad peavad olema varustatud täielikult toimiva satelliitsidel põhineva laevaseiresüsteemiga (edaspidi „laevaseiresüsteem“), mis on paigaldatud laeva pardale ja võimaldab nende asukoha pidevat automaatset edastamist maismaal asuvale lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

2. Käesoleva rakendusprotokolli kohaselt satelliitseire alla kuuluvate laevade laevaseiresüsteem edastab laeva asukohaandmed automaatselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele, kes edastab need viivitamata Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele. Kui mõlemad lepinguosalised on selles kokku leppinud, edastatakse laevade asukohateated ELi keskjaama kaudu. Lisaks edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Euroopa Komisjonile koopia kõigist laevade asukohateadetest.

3. Lipuriik ja Gröönimaa ametiasutused määravad kumbki laevaseiresüsteemi korrespondendi, kes tegutseb kontaktpunktina. Laevaseiresüsteemi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teavitada.

4. Enne rakendusprotokolli kohaldamise alguskuupäeva edastavad lipuriigi ja Gröönimaa kalapüügiseirekeskused üksteisele oma laevaseiresüsteemi korrespondendi andmed (asutus, aadress, telefon, teleks, e-post).

5. Laevaseiresüsteemi kontaktpunktid vahetavad kogu asjakohast teavet laeva seadmete, edastusprotokollide ja muude satelliitseireks vajalike funktsioonide kohta.

6. Laevaseiresüsteemi kasutamise kord ja menetlused süsteemi rikke korral on sätestatud 3. liites.

3. jagu

Inspekteerimine merel või sadamas

1. ELi laevu, millel on kalapüügiluba, inspekteerivad Gröönimaa majandusvööndis või sadamates Gröönimaa laevad ja inspektorid, kes on vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile selgelt määratletud, ning inspekteerimine toimub kooskõlas FAO ning asjakohase sadamariigi piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud meetmetega.

2. Mõlema lepinguosalise pädev asutus võib kutsuda inspekteerimist vaatlema teise lepinguosalise esindaja.

3. NEAFCi ja NAFO reguleeritavas piirkonnas rahvusvahelist inspekteerimist teostava lepinguosalise pädev asutus võib kutsuda teise lepinguosalise inspektorid rahvusvahelist inspekteerimist teostava inspekteerimislaeva pardale.

4. jagu

Vaatluskava

1. Gröönimaa majandusvööndis toimuva püügitegevuse suhtes kohaldatakse Gröönimaa õigusaktides sätestatud vaatluskava. Gröönimaa majandusvööndis kalapüügiluba omavate ELi kalalaevade kaptenid teevad Gröönimaa pädevate asutustega koostööd vaatlejate pardale võtmiseks.

2. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Gröönimaa pädevad asutused.

3. Kogu pardal viibimise aja jooksul vaatleja

4. Vaatleja võetakse pardale Gröönimaa pädeva asutuse ja kapteni vahel kokkulepitud sadamas või konkreetses piirkonnas merel. Kui vaatleja ei tule pardale kolme tunni jooksul alates määratud kuupäevast ja kellaajast, vabastatakse laevaomanik automaatselt kohustusest võtta vaatleja pardale ning laeval on õigus sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

5. Vaatleja aruanne

5.1. Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande elektroonilise koopia.

5.2. ELi pädeva asutuse või lipuriigi taotluse korral edastab Gröönimaa pädev asutus neile vaatleja aruande koopia kaheksa tööpäeva jooksul.

5. jagu

Rikkumised

1. Rikkumised

Kui ELi laev ei ole täitnud käesoleva rakendusprotokolli sätteid, eelkõige edastanud püügiaruandeid, peetakse seda rakendusprotokolli lisa II peatüki punkti 6 alapunkti a kohaselt tõsiseks rikkumiseks. Gröönimaa pädeval asutusel on õigus peatada kehtiv kalapüügiluba senikauaks, kuni püügiaruandeid käsitlevad sätted on täidetud. Korduva rikkumise puhul võib Gröönimaa pädev asutus keelduda asjaomase laeva kalapüügiloa uuendamisest. ELi pädevat asutust ja lipuriiki teavitatakse viivitamata nõuetekohaselt.

2. Rikkumiste menetlemine

2.1. Käesoleva lisa sätete kohaselt kalapüügiluba omava ELi kalalaeva poolt Gröönimaa majandusvööndis teostatud mis tahes rikkumine peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

2.2. Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira kapteni ja/või laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise puhul.

2.3. Mis tahes rikkumise puhul, mille on Gröönimaa majandusvööndis pannud toime lepingu kohast kalapüügiluba omav ELi laev, saadetakse Gröönimaa õigusaktides sätestatud korra kohaselt teave rikkumise määratluse ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes sellisel juhul kohaldatava karistuse kohta otse laevaomanikule.

2.4. Gröönimaa pädev asutus saadab inspekteerimisaruande ja rikkumisteate koopia ELi pädevale asutusele ja lipuriigile e-posti teel nii kiiresti kui võimalik.

2.5. Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle algatamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, püüda leida eeldatava rikkumise osas lahendus kokkuleppemenetluse teel nelja päeva jooksul pärast rikkumisteate esitamist. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

3. Laeva kinnipidamine

3.1. Lepingu kohast kalapüügiluba omava ELi kalalaeva mis tahes põhjustel kinnipidamisest teatab Gröönimaa viivitamata ELi pädevale asutusele ja lipuriigile. Kõnealuses teates esitatakse kinnipidamise põhjused ning sellele lisatakse rikkumist tõendavad dokumendid.

3.2. Enne mis tahes meetme võtmist kinni peetud ELi laeva, selle kapteni, meeskonna või lasti suhtes, välja arvatud meetmed, mille eesmärk on kaitsta tõendeid, määrab Gröönimaa uurimise eest vastutava ametniku ja korraldab ELi pädeva asutuse taotluse korral teabekoosoleku ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamise põhjustest teavitamist. Kõnealusel koosolekul võivad osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

4. Karistused rikkumiste eest

4.1. Rikkumise puhul kohaldatavad karistused kehtestab Gröönimaa vastavalt kehtivatele siseriiklike õigusaktidele.

4.2. Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse korras, lähtutakse mis tahes rahalise karistuse määramisel Gröönimaa siseriiklikest õigusaktidest.

5. Kohtumenetlus – Pangatagatis

5.1. Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Gröönimaa osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Gröönimaa pädev asutus, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitisi. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu. Kui kohtumenetlus kestab kauem kui neli aastat, selgitab Gröönimaa pädev asutus korrapäraselt ELi pädevale asutusele ja asjaomasele lipuriigile, milliseid samme on astutud kohtuotsuseni jõudmiseks.

5.2. Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule

5.3. Kohtumenetlust alustatakse niipea, kui siseriiklik õigus seda võimaldab.

5.4. Gröönimaa teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest 14 päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

6. Laeva ja meeskonna vabastamine

6.1. Pärast pangatagatise esitamist, trahvisummade maksmist või kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist lubatakse ELi kalalaeval sadamast lahkuda ja jätkata kalapüüki.

V PEATÜKK

AJUTISED ÜHISETTEVÕTTED

1. jagu

Ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete projektide hindamise meetodid ja kriteeriumid

1. Liidu kalalaevade tegevust Gröönimaa majandusvööndis reguleeritakse Gröönimaal ja Taani Kuningriigis kohaldatavate õigusnormidega, ilma et see piiraks ELi kalalaevade vastutust seoses ELi õigusaktidega, kui lepingus, rakendusprotokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

2. Gröönimaa teavitab ELi pädevat asutust viivitamata kõigist võimalustest ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete loomiseks Gröönimaa ettevõtetega. ELi pädev asutus teavitab sellest kõiki ELi liikmesriike. Ühisettevõtte puhul hinnatakse esitatud projekte vastavalt käesoleva peatüki sätetele.

3. Vastavalt lepingu artikli 12 punktile f esitab EL Gröönimaale võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kümme tööpäeva enne ühiskomitee koosolekut tehnilise toimiku ELi ettevõtjaid kaasavate ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete loomist käsitlevate projektide kohta. Projektid esitatakse ELi pädevale asutusele ELi asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste kaudu.

4. Ühiskomitee esmane eesmärk on soodustada protokolli artikli 2 lõikes 1 loetletud liikide soovituslike kvootide täielikku kasutamist ELi laevade poolt. Kui ühiskomitee on teatava liigi suhtes leppinud ilma teadusliku põhjenduseta kokku väiksema aastase kalapüügivõimaluse, kui on sätestatud protokolli artikli 2 lõikes 1, jäetakse kõrvale projektid, milles käsitletakse ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete loomist nende liikide püüdmiseks sama kalendriaasta jooksul.

5. Ühiskomitee hindab projekte, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

6. Ühiskomitee esitab oma arvamuse projektide kohta pärast punkti 3 kohast hindamist.

7. Protokolli artikli 2 lõikes 1 loetletud liikide puhul ei mõjuta ELi laevade poolt ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete raames püütud kogused kehtivaid kokkuleppeid püügikoguste jagamiseks ELi liikmesriikide vahel.

2. jagu

Ajutistele ühisettevõtetele kehtestatud tingimused juurdepääsuks kalavarudele

1. Kalapüügiload

1.1. Kui ajutise ühisettevõtte projekt on saanud ühiskomiteelt positiivse hinnangu, esitab asjaomane ELi laev (esitavad asjaomased ELi laevad) kalapüügiloa taotluse vastavalt II peatüki sätetele. Taotluses tuleb selgelt märkida, et tegemist on ajutise ühisettevõttega.

1.2. Kalapüügiluba väljastatakse ajutise ühisettevõtte kestuse ajaks, kuid igal juhul ei kehti luba kauem kui ühe kalendriaasta.

1.3. Kalapüügiloale peab olema selgelt märgitud, et püük toimub Gröönimaa ametiasutuste poolt eraldatud kalapüügivõimaluste raames, võttes arvesse Gröönimaa lubatud kogupüüki, kuid väljaspool protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud kalapüügivõimalusi.

2. Laevade asendamine

Ajutise ühisettevõtte juures tegutseva ELi laeva võib asendada mõne muu samaväärse mahutavuse ja samaväärsete tehniliste näitajatega ELi laevaga ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja lepinguosaliste nõusolekul.

3. jagu

Hariliku süvameregarneeli kvoodi ühelt loaomanikult teisele ülekandmise kord

1. Ülekandmise kord

1.1. Gröönimaa ja Euroopa Liit võivad kehtestada hariliku süvameregarneeli püügivõimaluste ühelt ettevõtjalt teisele ülekandmise korra, mille puhul vahetatakse püügivõimalus ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas püügivõimaluse vastu NAFO alapiirkonnas 1.

1.2. Saades Euroopa Komisjonilt asjaomase liikmesriigi nimel esitatud taotluse, kohustuvad Gröönimaa ametiasutused hõlbustama sellise korra rakendamist.

1.3. Võttes arvesse teaduslikke nõuandeid, peaks maksimaalne aastane ülekantav kogus olema 2 000 tonni.

1.4. Liidu laevad kalastavad samadel tingimustel, mis on ette nähtud Gröönimaa laevaomanikele lisa II peatüki kohaselt väljaantud kalapüügilubades.

VI PEATÜKK

KATSEPÜÜK

1. Vastavalt lepingu artiklile 11 ja artikli 12 punktile g, kui ELi pädev asutus on Gröönimaad teavitanud huvist osaleda protokolli artikli 2 lõikes 1 loetlemata liikide ja kalavarude katsepüügil,

1.1. esitab ELi pädev asutus Gröönimaale hiljemalt 15 päeva enne ühiskomitee koosolekut tehnilise toimiku, milles täpsustatakse järgmist:

1.2. Gröönimaa esitab ühiskomiteele

c) olemasoleva teadusliku ja muu teabe.

2. Ühiskomitee hindab tehnilisi toimikuid, võttes nõuetekohaselt arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja ettevaatusprintsiipi.

3. Pärast ühiskomitee positiivset otsust ELi osalemise, selle ulatuse ja katsepüügikampaania tehniliste parameetrite kohta, esitavad ELi laevad kalapüügiloa taotluse vastavalt II peatüki sätetele. Kalapüügiluba ei kehti kauem kui kalendriaasta lõpuni.

4. Kõiki IV peatüki sätteid kohaldatakse katsepüügiga tegelevate ELi laevade suhtes.

5. Ilma et see piiraks punkti 4 kohaldamist, peavad katsepüügikampaania ajal merel viibivad asjaomased ELi laevad

6. Katsepüügikampaania ajal püütud saak, mis on kampaaniaga kooskõlas, jääb laevaomaniku omandisse.

7. Gröönimaa pädev asutus nimetab kontaktisiku, kelle poole pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võiksid katsepüüki takistada.

8. Toetudes asjaomaste teaduslike nõuandeasutuste soovitustele, võib Gröönimaa rakendada katsepüügi suhtes kaitse- ja majandamismeetmeid, sealhulgas sulgeda teatava püügipiirkonna teatavaks ajavahemikuks.

9. Asjaomased ELi laevad esitavad mõlemale lepinguosalisele hiljemalt 30 päeva pärast katsepüügi lõpetamist hindamisaruande, milles käsitletakse vähemalt järgmist:

a) kas püük toimus kavandatud tehniliste parameetrite kohaselt ning

b) kas tehnilises toimikus / tehnilistes toimikutes seatud oodatav eesmärk seoses kalandussektori teadusuuringute ja arenguga on saavutatud ja kui ei ole, siis miks;

c) kas esines ettenägematuid probleeme, sealhulgas kaaspüük;

d) kas laev järgis lõike 5 sätteid või kui see ei olnud võimalik, tuleb esitada nõuetekohane põhjendus.

10. Kui lepinguosalised jõuavad järeldusele, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, ja kui ühiskomitee on kooskõlas artikli 2 lõigetega 2 ja 4 ning artikliga 7 kehtestanud uued kalapüügivõimalused, võivad Gröönimaa ametiasutused pakkuda kalapüügivõimalusi, mis on proportsionaalsed eelneval viiel aastal katsepüügis osalenud ELi laevade suhtelise kvooditäitmisega. ELile eraldatud kogus ei tohi ületada 50 %, välja arvatud juhul, kui Gröönimaa otsustab pakkuda rohkem. Käesolevat sätet kohaldatakse kuni rakendusprotokolli kehtivusaja lõpuni.

Käesoleva lisa liited

1. liide Kalapüügiloa taotluse vorm

2. liide Gröönimaa pädevate asutuste kontaktandmed

3. liide Satelliitseire rakendamine (laevaseiresüsteem)

4. liide – Laevaseiresüsteemi andmete vorming

5. liide Gröönimaa vete ja NEAFCi reguleeritavate vete vahel toimuva pelaagilise meriahvena püügi puhul kohaldatav paindlikkuskava

1. liide

Kalapüügiloa taotlemine

Kalapüügiloa taotlusvorm Gröönimaa majandusvööndi jaoks ja Gröönimaa kvoodi kasutamiseks väljaspool Gröönimaa majandusvööndit

2. liide

Gröönimaa pädevate asutuste kontaktandmed

Aruannete ja teadete esitamine

Vastavalt IV peatüki 1. jaole esitatakse aruanded ja teated grööni, taani või inglise keeles.

Teated edastatakse rannalähedase raadioside, faksi või e-posti teel järgmistele asutustele: Grønlands Fiskerilicenskontrol (GFLK) ja Arktisk Kommando (AKO):

GFLK: tel +299 345 000, faks +299 346 360,

e-post: GFLK@NANOQ.GL

AKO: tel +299 364 000, faks +299 364 099,

e-post: JRCC@JRCC.GL

Püügipäevikud tuleb saata järgmisel aadressil:

Grønlands Fiskerilicenskontrol (GFKL)

P.O.Box 501, 3900 Nuuk, Greenland

Kalapüügiloa ja muude lubade taotlus tuleb esitada

kalandus-, jahindus- ja põllumajandusministeeriumile.

faks: + 299 346 355 või

e-post: APNN@NANOQ.GL

3. liide

.

SATELLIITSEIRE rakendamise kord (LAEVASEIRESÜSTEEM)

1. Laevade asukohateated – laevaseiresüsteem

1.1. ELi laevad, kes kalastavad lepingu kohase kalapüügiloa alusel Gröönimaa kalapüügipiirkonnas või Gröönimaa kvoodi alusel NEAFCi vetes (nagu on sätestatud 5. liites), peavad olema varustatud täielikult toimiva satelliitseireseadmega (laevaseiresüsteem), mis on paigaldatud pardale ja tagab kalapüügipiirkannas viibimise ajal laeva asukohaandmete pideva automaatse edastamise maismaal asuvale laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskusele mitte harvem kui üks kord tunnis.

1.2. Kui lepingu alusel kala püüdev kalalaev, mida käesoleva rakendusprotokolli kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb kalapüügipiirkonda, edastatakse asukohateated viivitamata nii lipuriigi kui ka Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele. Kui mõlemad lepinguosalised on selles kokku leppinud, edastatakse kõik asukohateated ELi keskjaama kaudu. Kõnealused teated edastatakse järgmiselt:

a) elektrooniliselt, kasutades turvalist andmevahetusprotokolli,

b) kalapüügipiirkonda sisenemisel ja sealt lahkumisel,

c) 4. liites osutatud vormingus.

1.3. Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

a) laeva tunnusandmed;

b) laeva viimati määratud geograafiline asukoht, kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c) asukohateate registreerimise UTC kuupäev ja kellaaeg;

d) laeva kiirus ja kurss asukoha registreerimise ajal.

1.4. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja nende elektroonilise edastuse. Asukohateated salvestatakse turvaliselt ning andmeid säilitatakse jooksva ja eelmise aasta kohta. Tehniliste piirangute korral võib seda ajavahemikku ühise otsusega vähendada.

1.5. Laevaseiresüsteemi tark- ja riistvarakomponendid peavad olema võltsimisekindlad, st valeandmete sisestamine või väljastamine peab olema võimatu ning seadmeid ei tohi olla võimalik käsitsi välja lülitada. Süsteem peab olema täisautomaatne ja kogu aeg töökorras, olenemata keskkonnatingimustest. Satelliitseireseadet on keelatud hävitada, kahjustada, töökorrast välja viia või mõnel muul viisil mõjutada.

1.6. Järelevalve ja kontrolli eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad vajaduse ja taotluse korral teavet kasutatavate seadmete kohta.

2. Kalalaeva pardal asuva seireseadme tehniline tõrge või rike

2.1. Kui kalalaeva pardale paigaldatud pideva satelliitseiresüsteemi seadmes tekib tehniline tõrge või rike, mis mõjutab seadme tööd, peab lipuriik viivitamata teavitama Gröönimaa ja liidu ametiasutusi.

2.2. Rikkis seade tuleb asendada või parandada esimeses külastatavas sadamas, kus teenus on kättesaadav, ja vähemalt 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui lipuriik on Gröönimaa kalapüügiseirekeskust rikkest teavitanud. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune kalalaev olema sõitnud Gröönimaa ametiasutuste määratud sadamasse regulatiivsete järelmeetmete võtmiseks ja rikke kõrvaldamiseks või lahkuma püügipiirkonnast eeldusel, et lipuriik esitab Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele kontrolliaruande rikkis seadme ja rikke põhjuste kohta.

2.3. Kuni seade parandatakse või asendatakse, edastab kalalaeva kapten lipuriigi kalapüügiseirekeskusele üldise asukohateate iga nelja tunni järel käsitsi elektrooniliselt, raadio kaudu või faksiga, lisades kalalaeva kapteni poolt vastavalt punktis 1.2 sätestatud tingimustele registreeritud asukohateated.

2.4. Käsitsi edastatud teated registreeritakse viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskuse andmebaasis, millele on osutatud punktis 1.4, ning lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab need viivitamata Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele kasutades 4. liites kirjeldatud protokolli ja vormingut.

2.5. Pärast punktis 2.2 nimetatud ajavahemikku ei lubata laeval enam Gröönimaa kalapüügipiirkonnas kala püüda.

3. Asukohateadete turvaline edastamine kalapüügiseirekeskuste vahel

3.1. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele.

3.2. Mõlema lepinguosalise kalapüügiseirekeskused vahetavad omavahel kontaktandmeid, nt e-posti aadresse, faksi, teleksi ja telefoni numbreid, ning hoiavad üksteist vahetult kursis nende kontaktandmete muutumisega.

3.3. Ilma et see piiraks edasiste täiustuste rakendamist, edastatakse asukohateateid asjaomaste kalapüügiseirekeskuste ja lipuriikide vahel elektrooniliselt, kasutades HTTPS-protokolli. Gröönimaa ametiasutused ja asjaomase lipuriigi kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel sertifikaate.

3.4. Laevaseiresüsteemi andmeid kasutatakse vastavalt käesoleva rakendusprotokolli artiklile 11.

4. Teabevahetussüsteemi tõrked

4.1. Gröönimaa pädev asutus ja ELi lipuriigi kalapüügiseirekeskused tagavad, et nende elektroonilised seadmed ühilduvad ning teavitavad üksteist viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel, et leida võimalikult kiire tehniline lahendus.

4.2. Kalapüügiseirekeskuste vahelised sidehäired ei mõjuta laevade tegevust.

4.3. Kõik rikke ajal edastamata jäänud teated saadetakse niipea, kui taastatakse side asjaomaste kalapüügiseirekeskuste vahel.

5. Kalapüügiseirekeskuse hooldus

5.1. Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada laevaseiresüsteemi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne hooldustööde algust, märkides võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

5.2. Hoolduse kestel võib laevaseiresüsteemi andmete edastamise katkestada kuni süsteemi taas töökorda seadmiseni. Asjaomased laevaseiresüsteemi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

5.3. Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse laevaseiresüsteemi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks vastastikku kokku lepitud alternatiivset elektroonilist viisi.

5.4. Gröönimaa teavitab oma pädevaid seire-, kontrolli-ja järelevalvetalitusi, et ELi laevad ei edasta laevaseiresüsteemi andmeid Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kalapüügiseirekeskuses.

6. Asukohateadete sageduse muutmine

6.1. Kui rikkumist on võimalik põhjendatud andmetel tõestada, võib Gröönimaa taotleda, saates taotluse koopia liidule, et lipuriigi püügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Gröönimaa peab edastama tõendavad andmed lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja liidule. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Gröönimaale viivitamata asukohateate, kasutades uut sagedust.

6.2. Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Gröönimaa lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja liitu võimalikust edaspidisest seirest.

4. liide

1. jagu – Laevaseiresüsteemi andmete NAF-vorming

Laevaseiresüsteemi andmete vorming

Laevaseiresüsteemi teate vorming kui teade esitatakse teise lepinguosalise kalapüügiseirekeskusele

Kõik käesolevas lisas esitatud väljakoodid on Põhja-Atlandi vormingus, mida kirjeldatakse Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) kontrolli- ja rakendussüsteemis.

(1) Defektse satelliitseireseadmega laevade saadetud teadete puhul on teate liik „MAN“.

(2)  Kohaldatakse ainult siis, kui laev edastab asukohateateid „POS“ väiksema sagedusega.

5. liide

Gröönimaa vete ja NEAFCi reguleeritavate vete vahel toimuva pelaagilise meriahvena püügi puhul kohaldatav paindlikkuskava

1.   Pelaagilise meriahvena püüdmisel paindlikkuskava raames Gröönimaa vete ja NEAFCi reguleeritavate vete vahel, peab laeval olema Gröönimaa poolt protokolli lisa II peatüki kohaselt välja antud kalapüügiluba. Kalapüügiloa taotlusel ning kalapüügiloal on selgelt märgitud, et püügitegevus toimub väljaspool Gröönimaa majandusvööndit.

2.   Järgida tuleb kõiki NEAFCi poolt vastu võetud meetmeid, mis on seotud kalapüügiga kõnealuses NEAFCi reguleerimispiirkonnas.

3.   Laev võib oma Gröönimaa meriahvena kvoodi alusel kala püüda üksnes siis, kui ta on ammendanud oma osa NEAFCi meriahvena ELi kvoodist, mille on eraldanud tema lipuriik.

4.   Kui punktist 5 ei tulene teisiti, võib laev oma Gröönimaa kvoodi alusel kala püüda samas NEAFCi piirkonnas, kus ta on kala püüdnud oma NEAFCi kvoodi alusel.

5.   Laev võib oma Gröönimaa kvoodi alusel kala püüda meriahvena kaitsealas tingimustel, mis on sätestatud NEAFC soovituses, milles käsitletakse meriahvena püügi majandamist Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes, kuid mitte mingil Islandi kalapüügipiirkonna alla kuuluval territooriumil.

6.   NEAFCi reguleerimispiirkonnas kalapüügiga tegelev laev edastab oma lipuriigi kalapüügiseirekeskuse kaudu NEAFC-le laevaseiresüsteemi asukohateate kooskõlas õiguslike nõuetega. Gröönimaa kvoodi alusel NEAFCi meriahvena kaitsealas kala püüdes peab lipuriigi kalapüügiseirekeskus eelkõige tagama, et kord tunnis laekuvad laeva laevaseiresüsteemi asukohateated edastatakse Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele peaaegu reaalajas.

7.   Laeva kapten tagab, et NEAFC-le ja Gröönimaa ametiasutustele esitatud aruannetes on NEAFCi reguleerimispiirkonnas Gröönimaa paindlikkuskava kohaselt püütud meriahvena saak selgelt tähistatud kui saak, mis on püütud paindlikkuskava raames väljastatud Gröönimaa kalapüügiloa alusel.

e) Teated PÜÜGI ALUSTAMISE ja PÜÜGI LÕPETAMISE kohta ning PÄEVANE PÜÜGIARUANNE edastatakse vastavalt lisa IV peatüki 2. jaole.

8.   Vastsete koorumispiirkondade kaitse tõhustamiseks ei tohi püügitegevust alustada enne kuupäeva, mis on kehtestatud NEAFCi soovituses, milles käsitletakse meriahvena püügi majandamist Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes.

9.   Lipuriik teatab ELi ametiasutustele Gröönimaa kvoodi alusel Gröönimaa vetes ja NEAFCi reguleerimispiirkonnas püütud saagi. See hõlmab kogu paindlikkuskava alusel püütud saaki; seejuures tuleb selgelt ära märkida saak ning vastav kalapüügiluba.

10.   Püügihooaja lõpus edastab iga lipuriigi kalapüügiseirekeskus Gröönimaa ametiasutustele kõnealuse paindlikkuskava alusel püütud pelaagilise meriahvena saagi statistilised andmed.

II LISA

Volituse ulatus ja menetlus ühiskomitees võetava liidu seisukoha kindlaksmääramiseks

(1)Komisjonil on volitus pidada Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsusega läbirääkimisi ning asjakohasel juhul ja kooskõlas käesoleva lisa punktiga 3 kiita heaks protokolli muudatused, mis käsitlevad järgmisi küsimusi:

(a)kalapüügivõimaluste ja sellest lähtuvalt ka antava rahalise toetuse läbivaatamine, kooskõlas protokolli artikliga 4;

(b)valdkondliku toetuse korra muutmine kooskõlas protokolli artikliga 5;

(c)liidu laevade püügitegevuse tehnilised tingimused ja kord.

(2)Kalanduslepinguga moodustatud ühiskomitees liit:

(a)tegutseb vastavalt ühise kalanduspoliitika raames seatud eesmärkidele;

(b)edendab seisukohti, mis on kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud asjaomaste reeglitega ning milles on arvesse võetud rannikuriikide ühist haldamist.

(3)Kui ühiskomitee koosolekul on kavas vastu võtta otsus punktis 1 osutatud protokolli muudatuste kohta, võetakse vajalikud meetmed selleks, et liidu nimel võetavas seisukohas oleks arvesse võetud uusimaid statistilisi, bioloogilisi ja muid asjakohaseid komisjonile edastatud andmeid.

(4)Sel eesmärgil ja nimetatud andmetele tuginedes edastavad komisjoni talitused piisava ajavaruga enne asjaomast ühiskomitee kohtumist nõukogule või nõukogu ettevalmistavatele organitele analüüsimiseks ja heakskiitmiseks dokumendi, milles on esitatud liidu kavandatava seisukoha üksikasjad.

(5)Punkti 1 alapunktis a osutatud küsimustes on liidu kavandatava seisukoha heakskiitmiseks nõukogus vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. Muudel juhtudel loetakse ettevalmistavas dokumendis kavandatav liidu seisukoht heakskiidetuks, kui blokeeriva vähemusega võrdne arv liikmesriike ei avalda selle suhtes vastuseisu nõukogu ettevalmistava organi koosolekul või 20 päeva jooksul ettevalmistava dokumendi kättesaamisest, olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset varem. Vastuseisu korral edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule.

(6)Kui edasiste koosolekute käigus, sealhulgas kohapeal, ei suudeta kokkulepet saavutada, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.

(7)Komisjonil palutakse võtta õigel ajal ühiskomitee otsuse suhtes vajalikud järelmeetmed, sealhulgas asjakohasel juhul asjaomase otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ning kõnealuse otsuse rakendamiseks vajalike ettepanekute esitamine.

(1)    Meriahvena püügivõimaluste jaotamine peaks olema kooskõlas NEAFC tasandil sõlmitud majandamiskokkuleppe ja tehtud otsustega.

(2)    RED on FAO kood Sebastes spp. puhul, kuid püügiaruannetes tuleb koodid esitada vastavalt liikidele (REG, REB).

(3)

   Korraga tohib püüda kuni kuue laevaga.

(4)

   Kui vastavalt esialgsele, vahepealsele ja lõplikule lubatud kogupüügile on püük võimalik pärast 25 000 tonni suurust Gröönimaa miinimumkvooti, pakutakse liidule kalapüügiks maksimaalselt 7,7 % kohaldatavast moiva lubatud kogupüügist püügihooaja jooksul ning kooskõlas artikli 2 lõigete 2 ja 3 sätetega.

(5)    Gröönimaa poolt üle kantud makrelli kvoot sõltub Gröönimaa ja ELi osalemisest allakirjutanud riigina rannikuäärsete riikide makrellivarude majandamise ühiskokkuleppes.

(6)    Kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ei püüta sihtliigina, neid püütakse üksnes kaaspüügina koos teiste sihtliikidega.