Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52021IP0114

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon Põhja-Makedooniat käsitlevate komisjoni 2019.–2020. aasta aruannete kohta (2019/2174(INI))

ELT C 494, 8.12.2021, p. 161–171 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Date of document:
25/03/2021; hääletamise kuupäev
Date of vote:
25/03/2021
Date of debate:
25/03/2021
Author:
Euroopa Parlament, Välisasjade komisjon
Form:
Omaalgatuslik resolutsioon
Parliamentary term:
Üheksas ametiaeg
Internal reference:
2019/2174(INI)
Session:
2021-2022

8.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 494/161

P9_TA(2021)0114

Põhja-Makedooniat käsitlevad 2019.–2020. aasta aruanded

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon Põhja-Makedooniat käsitlevate komisjoni 2019.–2020. aasta aruannete kohta (2019/2174(INI))

(2021/C 494/14)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta järeldusi, nõukogu 18. juuni 2019. aasta järeldusi ja Euroopa Ülemkogu 17.–18. oktoobri 2019. aasta järeldusi, millega lükati edasi otsuse tegemine ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta Põhja-Makedoonia Vabariigi ja Albaania Vabariigiga,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26. märtsi 2020. aasta järeldusi ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga, milles kiideti heaks nõukogu 25. märtsi 2020. aasta järeldused laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta,

—

võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Põhja-Makedoonia Vabariigi vahelist 1. augustil 2017. aastal allkirjastatud ja 2018. aasta jaanuaris ratifitseeritud sõpruse, heanaaberlikkuse ja koostöö lepingut,

—

võttes arvesse nn Prespa kokkulepet ehk lõplikku kokkulepet erimeelsuste lahendamiseks, nagu seda on kirjeldatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 817 (1993) ja 845 (1993), 1995. aasta ajutise kokkuleppe lõpetamist ning strateegilise partnerluse loomist Kreeka ja Põhja-Makedoonia vahel 17. juunil 2018. aastal,

—

võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani riikide 17. mai 2018. aasta tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava,

—

võttes arvesse Berliini protsessi raames 10. novembril 2020. aastal toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumist,

—

võttes arvesse Põhja-Makedoonia ühinemist NATOga 27. märtsil 2020,

—

võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatist „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“ (COM(2020)0057),

—

võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist „Majandus- ja investeerimiskava Lääne-Balkani jaoks“ (COM(2020)0641), selle lisa ja komisjoni talituste töödokumenti „Guidelines for the Implementation of the Green Agenda for the Western Balkans“ (Lääne-Balkani rohelise tegevuskava rakendamise suunised),

—

võttes arvesse komisjoni 29. mai 2019. aasta teatist „2019. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta“ (COM(2019)0260) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti „North Macedonia 2019 Report“ (2019. aasta aruanne Põhja-Makedoonia kohta, SWD(2019)0218),

—

võttes arvesse 6. mail 2020. aastal videokonverentsi teel toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel vastu võetud Zagrebi avaldust,

—

võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2020. aasta järeldusi rände ja julgeoleku valdkonnas tehtava koostöö tõhustamise kohta Lääne-Balkani partneritega,

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. aprilli 2020. aasta ühisteatist „Teatis ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID-19-ga“ (JOIN(2020)0011) ning komisjoni 29. aprilli 2020. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide toetamine COVID-19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel“ (COM(2020)0315),

—

võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist „2020. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta“ (COM(2020)0660) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti „North Macedonia 2020 Report“ (2020. aasta aruanne Põhja-Makedoonia kohta, SWD(2020)0351),

—

võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi,

—

võttes arvesse Berliini protsessi 2020. aasta Sofia tippkohtumist, mida juhtisid ühiselt Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda Põhja-Makedooniale ELi kandidaatriigi staatus,

—

võttes arvesse 2. juunil ja 15. juulil 2015. aastal Skopjes nelja peamise erakonna vahel saavutatud Pržino kokkulepet ning 20. juulil ja 31. augustil 2016. aastal saavutatud nelja erakonna kokkulepet selle poliitilise kokkuleppe rakendamise kohta,

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2020. aasta resolutsiooni meediavabaduse tugevdamise kohta: ajakirjanike kaitse Euroopas, vaenukõne, desinformatsioon ja platvormide roll (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete 8. detsembri 2020. aasta ühisavaldust ühinemisläbirääkimiste kohta Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga,

—

võttes arvesse oma 24. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta (2),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone selle riigi kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0040/2021),

A.

arvestades, et Põhja-Makedoonia on teel ELiga ühinemise poole näidanud üles pühendumust, teinud pidevalt edusamme ja suurendanud vastastikust usaldust, mistõttu võttis Euroopa Ülemkogu 26. märtsil 2020. aastal vastu otsuse alustada riigiga ühinemisläbirääkimisi;

B.

arvestades, et Põhja-Makedooniat tuleks hinnata individuaalselt tema enda saavutuste põhjal Euroopa Ülemkogu kehtestatud kriteeriumite täitmisel, ning arvestades, et ELiga ühinemise ajakava sõltub reformide kiirusest ja kvaliteedist; arvestades, et ELiga ühinemise väljavaade on olnud Lääne-Balkani riikide reformide peamine stiimul ja laienemisprotsess on aidanud Lääne-Balkanit olulisel määral stabiliseerida;

C.

arvestades, et õigusriik on riigi demokraatlike ümberkorralduste ja ELiga ühinemise suunas tehtud edusammude hindamisel peamine võrdlusalus;

D.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu 17.–18. oktoobri 2019. aasta otsus lükata Põhja-Makedooniaga ühinemisläbirääkimiste alustamine edasi viis riigis poliitilise ebastabiilsuse ja 2020. aastal toimunud ennetähtaegsete valimisteni;

E.

arvestades, et Euroopa Komisjon esitas 1. juulil 2020. aastal läbirääkimisraamistiku eelnõu;

F.

arvestades, et ühinemisprotsessi väärkasutamine ELi liikmesriikide kultuurilis-ajalooliste vaidluste lahendamiseks looks ohtliku pretsedendi ülejäänud Lääne-Balkani riikide ühinemisele tulevikus, eriti võttes arvesse piirkonna ajaloolist tausta;

G.

arvestades, et Põhja-Makedoonia hoiab ELi reformide tegemisel kindlat tempot, eriti sellistes olulistes valdkondades nagu õigusriik, võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, luure, avalik haldus ning demokraatlike institutsioonide ja menetluste toimimine;

H.

arvestades, et ELiga seotud strateegiliste reformide puhul on vaja järjekindlaid jõupingutusi jätkata ning vaja on ka kõigi juhtide ja sidusrühmade osalemist;

I.

arvestades, et EL toetab kooskõlas 2003. aasta Thessaloníki tegevuskavaga endiselt täiel määral nii Põhja-Makedoonia strateegilisi Euroopa-püüdlusi kui ka kaugemat eesmärki astuda Euroopa Liitu, mis põhinevad õigusriigil, rahvuste harmoonial ja heanaaberlikel suhetel;

J.

arvestades, et ELi tegevus Lääne-Balkani piirkonnas on ulatuslikum kui kus tahes mujal ja see näitab vastastikust strateegilist pühendumust;

K.

arvestades, et EL peaks jätkuvalt soodustama Põhja-Makedooniasse investeerimist ja arendama selle riigiga kaubandussuhteid, kuna Põhja-Makedoonia majanduslik areng on äärmiselt oluline;

L.

arvestades, et EL on Põhja-Makedoonia kaugelt kõige olulisem kaubanduspartner, kuhu saadetakse 75 % riigi ekspordist ja kust pärineb 62 % Põhja-Makedoonia impordist, ja lisaks on EL riigi kõige suurem finantsabi andja (alates 2007. aastast on Põhja-Makedooniale antud enam kui 1,25 miljardi euro ulatus ühinemiseelset abi);

M.

arvestades, et COVID-19 pandeemia on Põhja-Makedoonia majandust rängalt räsinud ja viiruse leviku tõkestamiseks võetud meetmetel on riigi eelarvele kahjulik mõju;

N.

arvestades, et kõige rohkem on Põhja-Makedooniale COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamiseks toetust andnud EL, kes on eraldanud 66 miljonit eurot kiireloomulisteks tervishoiumeetmeteks ning majanduse ja ühiskonna turgutamiseks pärast pandeemiat; arvestades, et EL on lubanud anda Põhja-Makedooniale kuni 160 miljoni euro ulatuses makromajanduslikku finantsabi;

O.

arvestades, et EL on eraldanud Lääne-Balkani riikides COVID-19 pandeemiaga tegelemiseks 3,3 miljardit eurot, sealhulgas 38 miljonit eurot tervishoiusektori koheseks toetamiseks, 467 miljonit eurot tervishoiusüsteemide vastupanuvõime loomiseks ja sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks, 750 miljonit eurot makromajanduslikuks finantsabiks, 385 miljonit eurot erasektori toetamiseks ja selle tegevuse elavdamiseks ning 1,7 miljardit eurot Euroopa Investeerimispanga sooduslaenudeks;

P.

arvestades, et Põhja-Makedoonia on endiselt üks ebaseadusliku rände peamisi transiiditeid;

Q.

arvestades, et piirkondlik koostöö Lääne-Balkani riikide vahel on riikide stabiilsuse säilitamiseks ja tugevdamiseks ning piirkonna heaolu parandamiseks möödapääsmatu; arvestades, et ELiga ühinemise protsessi edenemiseks on hädavajalik, et Põhja-Makedoonial oleksid oma naabritega head suhted;

R.

arvestades, et Prespa kokkulepe ja heanaaberlike suhete leping on olulised saavutused, mis on eeskujuks kogu Lääne-Balkani stabiliseerimisel ja lepitamisel ning mis on parandanud heanaaberlikke suhteid ja piirkondlikku koostööd;

S.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu ei ole siiani kiitnud heaks Põhja-Makedooniat puudutavat läbirääkimisraamistikku ning see kahandab liidu usaldusväärsust ja vähendab Lääne-Balkani riikide motivatsiooni viia läbi reforme;

T.

arvestades, et 2020. aasta märtsis sai riigist ajaloolise Prespa kokkuleppe ning sõpruse, heanaaberlikkuse ja koostöö lepingu jõustumise järel NATO 30. liikmesriik ja EL otsustas alustada riigiga ühinemisläbirääkimisi;

U.

arvestades, et 2020. aastal NATOsse astumine oli selge samm suurema stabiilsuse, koostegutsemisvõime ja kaitseküsimustes Euroopa-Atlandi kogukonda integreerumise poole, mis suurendab ELiga ühinemise potentsiaali;

V.

arvestades, et Euroopa tuleviku teemaline konverents võib samuti Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise püüdlustele hoogu anda;

W.

arvestades, et Põhja-Makedoonia saamine ELi täieõiguslikuks liikmeks on liidu enda poliitilistes, julgeolekualastes ja majanduslikes huvides;

1.   

kiidab heaks Põhja-Makedoonia selge strateegilise kava ja soovi saada ELi liikmeks, mille nimel rakendatakse järjekindlalt ühinemiseks vajalikke reforme ja püütakse lahendada seni lahendamata kahepoolseid küsimusi naaberriikidega;

2.   

kordab, et toetab täielikult 2003. aastal Euroopa Ülemkogu poolt Thessaloníkis väljendatud seisukohta, et Lääne-Balkani riikide tulevik on ELis;

3.   

kutsub ELi liikmesriike üles oma lubadustest kinni pidama ja näitama üles selget poliitilist tahet, et nõukogu saaks läbirääkimisraamistiku heaks kiita ja korraldada Põhja-Makedooniaga võimalikult kiiresti ja igasuguste lisaviivitusteta esimese valitsustevahelise konverentsi, mis näitaks, et ühinemisprotsess on usaldusväärne, objektiivne ja kindel;

4.   

tuletab liikmesriikidele meelde, et laienemispoliitika peab lähtuma objektiivsetest kriteeriumidest ja seda ei tohi takistada ühepoolsed huvid; kordab, et laienemispoliitika on olnud ELi välispoliitika kõige tulemuslikum instrument ja selle edasine lammutamine võib viia ebastabiilsuseni ELi lähinaabruses;

5.   

on Põhja-Makedoonia rahvaga solidaarne ning seisukohal, et Põhja-Makedoonia liikumist Euroopa Liidu suunas tuleb ka edaspidi pühendunult ja aktiivselt toetada;

6.   

peab kiiduväärseks, et Põhja-Makedoonia on 2023. aastal Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja;

7.   

on veendunud, et Euroopa tuleviku teemalisse konverentsi tuleks asjakohasel viisil aktiivselt kaasata ka Põhja-Makedoonia ja teiste Lääne-Balkani riikide esindajad, nii valitsuse kui ka kodanikuühiskonna tasandil, k.a noored;

8.   

nõuab tungivalt, et Põhja-Makedoonia ametiasutused ja erakonnad jätkaksid üksmeelseid jõupingutusi demokraatia ja üleminekuprotsessi tugevdamiseks, korruptsioonivastase võitluse jätkamiseks ning õigusriigi, heanaaberlike suhete ja piirkondliku koostöö tugevdamiseks, parandades samal ajal meediavabadust ja kodanikuühiskonna tegevusvõimalusi;

9.   

tuletab meelde, et läbivaadatud laienemismetoodika kohaselt sõltub ühinemisläbirääkimiste edenemine jätkuvalt alalistest, põhjalikest ja pöördumatutest reformidest kõigis põhivaldkondades;

Õigusriik

10.

 rõhutab, et ülimalt oluline on viia läbi kohtureformid ning võidelda järjepidevalt kõrgetasemeliste korruptsiooni- ja kuritegelike võrgustike vastu, et tagada õigusriik;

11.

 tunneb heameelt edusammude üle nn kiireloomuliste reformiprioriteetidega tegelemisel ning Veneetsia komisjoni ja vanemekspertide rühma poolt õigusriigi süsteemsete probleemide kohta esitatud soovituste järgimisel;

12.

 võtab teadmiseks, et vastu on võetud korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamist, lobitööd, teabele juurdepääsu, rikkumisest teatajate kaitset ja prokuratuuri käsitlevad õigusaktid, ning nõuab, et neid rakendataks tulemuslikult ja järjepidevalt;

13.

 võtab teadmiseks, et valitsus võttis vastu kaks reformikava, nimelt kava „Europe at home“ ja korruptsioonivastase võitluse tegevuskava, mille eesmärk on ühtlustada läbivaadatud ühinemismetoodika põhiteemade raames prioriteetsete valdkondade reformiplaane;

14.

 tuletab meelde, et avaliku võimu kandjatega seotud huvide konflikte, lobitööd ja eetikat ning rikkumistest teatajate kaitset puudutavate meetmete võtmine, et tagada tulemuslik ja järjepidev tõkestamine, ennetamine, avastamine, proaktiivne uurimine ja sanktsioonimehhanismide rakendamine, eeldab piisavaid rahalisi vahendeid ja inimressursse;

15.

 tunneb heameelt korruptsiooni ja kuritegevuse vastase võitluse, kestliku arengu ja inimressursside eest vastutava asepeaministri ametikoha loomise üle, sest see on märk selgest poliitilisest pühendumusest nende probleemide esmatähtsale käsitlemisele;

16.

 nõuab tungivalt tulemuslikke meetmeid selleks, et tagada kohtu ja prokuratuuri professionaalsus, sõltumatus, usaldusväärsus ja vastutavus, sealhulgas eetikakoodeksite ja teedrajava prokuratuuriseaduse tõhusa rakendamise kaudu, eriprokuratuuri juhtumite kestlik lahendamine ja ulatusliku telefonikõnede pealtkuulamise juhtumiga seotud kuritegude eest vastutusele võtmine; nõuab, et kõikides kohtuasutustes võetaks täiendavaid meetmeid, et taastada üldsuse usaldus kohtusüsteemi vastu;

17.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et justiitsnõukogu proaktiivne tegutsemine aitab tugevdada kohtusüsteemi erapooletust, läbipaistvust ja vastutavust, ning nõuab riigiprokuröride nõukogu käsitleva muudetud seaduse tulemuslikku rakendamist; nõuab, et kohtusüsteemi professionaalsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks kasutataks täielikult ära kõiki mehhanisme (kontrolle, finantsuurimisi ja varade konfiskeerimist); on mures õiguskaitse piiratud kättesaadavuse pärast COVID-19 pandeemia ajal ning julgustab ametiasutusi kiirendama kohtusüsteemi ja sellega seotud haldustegevuse üleviimist digiruumi;

18.

 ergutab viima lõpule institutsioonilisi reforme ning rakendama ka julgeoleku- ja luuresektori käimasolevaid reforme, et tagada uue riikliku julgeolekuasutuse ja tehnilise operatiivasutuse finants-, operatiiv- ja tegutsemissõltumatus ning sisuline parlamentaarne järelevalve salateenistuse üle;

19.

 nõuab jätkuvat proaktiivseid pingutusi, et võidelda süstemaatiliselt ja ennetavalt organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu, samuti finantsuurimisi, finantskuritegude (sh rahapesu) ja terrorismi rahastamise eest vastutusele võtmist ning asjakohaste karistuste kehtestamist; nõuab edasisi jõupingutusi selleks, et käivitada operatsioonid ebaseadusliku kauplemisega (näiteks kauplemine tulirelvade ja uimastitega või inimkaubandus) tegelevate kuritegelike võrgustike lõhkumiseks; nõuab tungivalt, et riik liidu õigustikule veelgi läheneks ning viiks läbi süstemaatilisi finantsuurimisi ja ebaseaduslikul teel saadud vara tuvastamist, jälgimist, külmutamist, konfiskeerimist ja haldamist;

20.

 julgustab võtma meetmeid, et tugevdada hiljuti asutatud kriminaaltulu jälitamise talitust ning hoogustada võitlust rahapesu ja majanduskuritegude vastu; nõuab ühiste jõupingutuste suurendamist organiseeritud, majandus- ja küberkuritegevuse vastu võitlemiseks, muu hulgas parema koordineerimise ja partnerluse kaudu Europoliga;

21.

 võtab teadmiseks, et laialdase korruptsiooni vastu võitlemisel on tehtud edusamme, muu hulgas on paranenud suurkorruptsiooni, ametiseisundi kuritarvitamise ja ebaseadusliku rikastumise juhtumite uurimine ning nende kohta süüdistuste esitamine ja nende eest vastutusele võtmine; märgib, et on vaja suurendada korruptsioonivastase võitluse komisjoni juhtrolli ja teha sellega nendes küsimustes koostööd;

22.

 nõuab tungivalt, et prokuratuur tegeleks tõsiste juhtumitega ja võtaks proaktiivselt meetmeid ka nende oluliste juhtumite asjus, millele on tähelepanu juhtinud korruptsioonivastased ja auditiametid ning rikkumisest teatajad;

23.

 nõuab tungivalt, et Põhja-Makedoonia ametivõimud jätkaksid ja intensiivistaksid võitlust radikaliseerumise ja terrorismiga ning tegeleksid ka terroristist välisvõitlejate probleemiga, mis eeldab pidevat piiriülest teabevahetust ja paremat koostööd julgeolekuasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, usujuhtide, kohalike kogukondade ning haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuste vahel, aga ka asjakohaseid taasintegreerimismeetmeid;

Demokraatlike institutsioonide toimimine

24.

 tuletab meelde, et opositsiooni konstruktiivne roll on äärmiselt oluline nii Põhja-Makedoonia Vabariigi parlamendi (Sobranie) toimimiseks kui ka oluliste seaduste (näiteks ELi ja NATOga seotud reformide) vastuvõtmisel;

25.

 peab kiiduväärseks, et oluliste, kogu riiki mõjutavate otsuste tegemisel on Põhja-Makedoonia Vabariigi parlamendis osalenud nii valitsus- kui ka opositsioonierakonnad; märgib, et hea valitsemistava ja funktsionaalse õigusloome eeltingimus on tugevam poliitiline dialoog kõigi erakondade vahel; kutsub kõiki parlamendi erakondi üles jääma konstruktiivseks, hoiduma rahvuslikust ja viha õhutavast retoorikast ning osalema poliitilises dialoogis heas usus, eriti mis puudutab COVID-19 kriisi haldamisel tehtavaid olulisi otsuseid tervishoiu, majanduse, sotsiaalküsimuste ja poliitika vallas;

26.

 tuletab meelde Jean Monnet’ dialoogi tähtsust usalduse loomisel, demokraatliku kultuuri tugevdamisel ja parlamendi suutlikkuse suurendamisel Põhja-Makedoonia Vabariigi parlamendis poliitilise dialoogi hõlbustamise kaudu; tunneb heameelt asjaolu üle, et osalemine Jean Monnet’ dialoogis on konstruktiivne ja erakondadeülene ning et selle järelduste rakendamist ja neljanda vooru kokkukutsumist võetakse väga tõsiselt;

27.

 nõuab tungivalt, et Põhja-Makedoonia Vabariigi parlament täiustaks õigusloomeprotsessi, minimeerides kiirmenetluste kasutamist, suurendades läbipaistvust, tagades õigeaegse ja kaasava juurdepääsu õigusloomet käsitlevale teabele ning viies läbi nõuetekohased konsultatsioonid ja mõjuhindamised; tuletab meelde vajadust täiustada Põhja-Makedoonia Vabariigi parlamendi kodukorda (konsensuse alusel), et anda parlamendile suurem mõjuvõim ning tugevdada õigusliku järelevalve ja eelarvekontrolli mehhanisme; rõhutab kodanikuühiskonnaga tehtava koostöö ja selle kestliku rahastamise olulisust, et tagada riiklike institutsioonide tugev kontroll;

28.

 võtab teadmiseks, et 15. juulil 2020 toimunud parlamendivalimised viidi läbi sujuvalt, kuid tuletab meelde, et õigus- ja reguleeriva raamistiku sage läbivaatamine kahjustas siiski nende õiguslikku stabiilsust; toonitab vajadust rakendada põhjalikult OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) lõpparuandes esitatud täitmata soovitusi, mis puudutavad muu hulgas valimisseadustiku õigeaegset, kaasavat ja põhjalikku läbivaatamist enne tulevasi valimisi, ning vajadust teha täiendavaid jõupingutusi valijanimekirjade ajakohasuse ja täpsuse tagamiseks;

29.

 nõuab lisameetmeid, et muuta erakondade rahastamine läbipaistvamaks ja tagada, et erakonnasisesed toimimismehhanismid on demokraatlikud, konkurentsivõimelised ja esindavad (muu hulgas nõuetekohase sõltumatu järelevalve abil); tuletab meelde vajadust rakendada tulemuslikult riigikontrolli soovitusi;

30.

 nõuab tungivalt, et uus valitsus seaks prioriteediks avaliku halduse reformi, rakendades ja kasutades avaliku sektori ametikohtade täitmisel ja edutamisel süsteemselt tulemuspõhist lähenemisviisi, edendades läbipaistvust, ametialast sõltumatust, vastutavust, ausust, võrdset soolist ja etnilist esindatust avalikus teenistuses ja riigile kuuluvates ettevõtetes ning tagades samal ajal ka rikkumisest teatajatele piisava kaitse; nõuab korruptsioonivastase võitluse riikliku komisjoni soovituste põhjalikku järgimist;

31.

 nõuab tungivalt, et ametiasutused tagaksid täieliku läbipaistvuse, parandades veelgi ligipääsu teabele (sh COVID-19 küsimuses) ning tagades valitsuse avatud andmeportaali kaudu regulaarsed ametiteülesed uuendused ja avalikule teabele tasuta ligipääsu kaitsmise ameti täieliku toimimise;

32.

 ergutab riigi ametivõime võtma enda valdusse ja avama Jugoslaavia salateenistuse asjakohased arhiivid; on seisukohal, et totalitarismiperioodi läbipaistev käsitlemine, kaasa arvatud salateenistuste arhiivide avamine, on samm suurema demokratiseerimise, vastutuse ja institutsioonilise tugevuse poole nii Põhja-Makedoonias kui ka Lääne-Balkani piirkonnas tervikuna;

33.

 toonitab vajadust parandada veelgi ELi rahastuse läbipaistvust ja nähtavust ning tagada samal ajal tulemuslik kontroll, auditid ja järelmeetmed;

Põhiõigused

34.

 toetab püüdu tagada kõigi kodanike põhivabaduste ja -õiguste kaitsmiseks kaasav poliitika, pöörates erilist tähelepanu naistele, noortele, puuetega inimestele, rahvusvähemustele, vähemusrahvustele, LGBTQI+ inimestele ja madala kvalifikatsiooniga töötutele; kutsub ametiasutusi üles leevendama COVID-19 pandeemia ebaproportsionaalselt suurt mõju vähemuskogukondadele ja tõhustama võitlust ebavõrdsuse vastu;

35.

 peab kiiduväärseks, et usu-, mõtte- ja südametunnistusevabadus on riigis jätkuvalt tagatud ning diskrimineerimine usutunnistuse alusel on üldiselt keelatud;

36.

 kutsub ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni riikliku tegevuskava täitmise eest vastutavat riiklikku koordinatsiooniasutust üles tegema puuetega inimesi toetavate organisatsioonidega süstemaatilist koostööd; rõhutab vajadust edasise deinstitutsionaliseerimise järele ja tahtmatut vabaduse piiramist käsitlevate sätete kehtetuks kuulutamise järele; rõhutab vajadust piisavate ressursside ja taristu järele, mis võimaldaks pakkuda vajalikku sotsiaalkaitset ja tagaks puuetega inimestele inimväärsed elamistingimused; tunneb heameelt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni riikliku tegevuskava üle ja peab kiiduväärseks, et konventsiooni rakendamise eest vastutav riiklik koordineerimisorgan korraldab regulaarseid kohtumisi;

37.

 tunneb heameelt romade kaasamise poliitikale suurema tähelepanu pööramise ja selle parema rahastamise üle ning nõuab tungivalt, et ametiasutused parandaksid raha kasutuselevõtu, koordineerimise, järelevalve ja kasutamise tempot ja suutlikkust, sealhulgas eluasemete ja aktiivse tööturupoliitika valdkonnas, kooskõlas 2019. aasta Poznańi deklaratsiooniga romade integreerimise kohta ELi laienemisprotsessis; ergutab riigi ametiasutusi tagama reguleerimata tsiviilõigusliku seisundiga isikuid käsitleva seaduse takistamatu rakendamise ning lahendama romade dokumentide puudumise küsimuse;

38.

 märgib murega, et vaenukõne on muu hulgas sotsiaalmeedias laialt levinud ja selle objektiks on eelkõige romad, LGBTI+ inimesed ning teised kaitsetus olukorras rühmad, riigid ja inimesed nõuab asjakohase õigusraamistiku tulemuslikku rakendamist ja selget eristamist, mis on vaba avalik arutelu ja mis vaenukõne, laim või vägivallale õhutamine, samuti vihakuritegude, vaenukõne ja soolise vägivalla eest vastutusele võtmise suutlikkuse suurendamist; peab politsei vägivalda tõrjutud kogukondade vastu murettekitavaks;

39.

 peab kiiduväärseks edusamme institutsioonilise toe pakkumisel LGBTI+ inimeste inimõiguste edendamiseks, kuid märgib, et LGBTI+ kogukonna diskrimineerimine on jätkuvalt levinud probleem ja seetõttu tuleks prioriseerida õigusraamistiku rakendamist riiklikes institutsioonides; nõuab jõulisemaid meetmeid LGBTI+ inimeste vastu suunatud vaenukõne ja vihakuritegudega võitlemiseks, nendest teavitamise julgustamiseks ja karistamatuse lõpetamiseks;

40.

 tunneb heameelt uute diskrimineerimisvastaste õigusaktide vastuvõtmise üle kõigi erakondade poolt ja peab kiiduväärseks diskrimineerimise eest kaitsmise komisjoni läbipaistvat ametissenimetamist, mis tagab kõigi tõrjutud rühmade kaitse ja kaasamise; julgustab Põhja-Makedoonia Vabariigi parlamenti võtma vastu õigusakte, mis võimaldaksid lihtsat, läbipaistvat ja teostatavat soo õiguslikku tunnustamist inimese enese määratluse põhjal ning hoiaksid ära diskrimineerimise seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel; märgib, et 2019. aasta juunis toimus Skopjes esimene geiparaad;

41.

 nõuab konstruktiivsete jõupingutuste jätkamist, et parandada üldiselt rahulikke rahvustevahelisi suhteid ning tunnustada, kaitsta ja toetada piisavalt kõiki kogukondi ja nende kultuuripärandit; nõuab vähemuskogukondade õiguste kaitsmist, nende asjakohast integreerimist ning nende esindatust avalikus elus ja meedias, tagades vähemustega seotud poliitika eest vastutavatele institutsioonidele piisavad inim- ja rahalised ressursid ning kasutades täiel määral ära kogukondade õiguste realiseerimise ameti tugevdatud volitusi, et jälgida ja suunata avalik-õiguslikke asutusi vähemustega seotud juriidiliste kohustuste täitmisel;

42.

 kutsub Põhja-Makedooniat üles jätkama Ohridi raamlepingu rakendamist; toetab keelte kasutamise seaduse läbivaatamist kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega, mis esitati kõigi asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides; peab kiiduväärseks keelte kasutamise seaduse üleüldist rakendamist jälgiva ameti ja inspektsiooni loomist ning tuletab meelde, et haridus peab olema ka vähemuskeeltes võrdväärne ja mittediskrimineeriv;

43.

 kutsub poliitilise süsteemi ja kogukondadevaheliste suhete ministeeriumi üles edendama sotsiaalset sidusust, rakendades strateegiat „üks ühiskond kõigile“, ning ergutab ametivõime tegelema jätkuvate diskrimineerimise, tõrjutuse ja alaesindatuse probleemidega; rõhutab vajadust tagada, et kõik Põhja-Makedoonias elavad vähemused saaksid piisavalt toetust ning elada hirmuta ja igasuguse diskrimineerimiseta;

44.

 peab kiiduväärseks, et üldsusega konsulteerimine üha paraneb, ning nõuab edasisi edusamme selleks, et kodanikuühiskonda kaasata sisuliselt ja õigeaegselt eri poliitikavaldkondade otsustusprotsessidesse ja et valitsusvälise sektori tegevus oleks rahaliselt jätkusuutlik; märgib, et eelarve ümberstruktureerimisel tuleks järgida nõuetekohaseid konsulteerimisprotsesse ja see ei tohiks õõnestada kodanikuühiskonna sektori jätkusuutlikkust;

45.

 palub Põhja-Makedoonial tagada põhiõigustega tegelevate organite funktsionaalse sõltumatus, eraldada neile asjakohased rahalised vahendid ja hoolitseda, et nende liikmete ametissenimetamine oleks täielikult läbipaistev, kaasav ja tulemuspõhine, et parandada inimõiguste olukorda riigis; väljendab heameelt uue ombudsmani ametisse nimetamise üle ja nõuab suuremat koostööd kodanikuühiskonnaga; tunnustab ombudsmani institutsioonile suuremate volituste andmist ja nõuab tungivalt, et ametiasutused rakendaksid ombudsmani soovitusi tõhusamalt; peab kiiduväärseks, et ombudsmani büroo lõi politsei jaoks välise järelevalvemehhanismi, ning nõuab võitluse jätkamist politsei karistamatuse vastu, rakendades süstemaatiliselt politseipoolse väärkohtlemise vastaseid kaitsemeetmeid, kasutades tõeliselt sõltumatuid uurijaid ja parandades järelevalvet politsei üle;

46.

 peab kiiduväärseks, et naistevastase ja koduvägivalla ärahoidmise ja selle eest kaitsmise seadust on hiljuti ajakohastatud; nõuab tungivalt, et ametivõimud rakendaksid vastavaid seadusi tulemuslikult ning tõkestaksid soolist ja lastevastast vägivalda ja pakuksid kaitset, luues töökindlad mehhanismid tõendite kogumiseks ja selliste tegude toimepanijate vastutusele võtmiseks; rõhutab ennetusmeetmete ning COVID-19 pandeemia ajal süvenenud soolise ja koduvägivalla ohvrite kaitsmise ja toetamise olulisust;

47.

 nõuab tungivalt, et Põhja-Makedoonia suurendaks jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste vallas, sealhulgas seades prioriteediks soolise aspekti arvestamise ja tihedama koostöö kodanikuühiskonnaga, eelkõige naisorganisatsioonidega;

48.

 kutsub Põhja-Makedoonia seadusandjaid ja kõiki erakondi üles võtma meetmeid, et parandada naiste esindatust kõikidel valitavatel ja otsuste langetamise tasandi määratavatel ametikohtadel, ning võtma eeskuju parlamendist, kus naiste esindatus on tänu sookvootidele paranenud; ergutab ametiasutusi jätkama tegelemist selliste probleemidega nagu naissoost töötajate õiguste puudulik rakendamine, sooline tasakaalustamatus ja sooline palgalõhe, võtma meetmeid sooliste stereotüüpide, rasedus- ja sünnituspuhkusega seotud õigusnormides esineva diskrimineerimise ning töökohal toimuva ahistamise vastu ja tagama piisavad lastehoiu võimalused;

49.

 tunneb heameelt riigi jõupingutuste üle koostöö parandamisel ebaseadusliku rände haldamise ja piiride kaitse küsimuses ning pagulaste, varjupaigataotlejate ja rändajate põhivajadustega tegelemisel; nõuab abi vajavatele inimestele mõeldud rahvusvahelise kaitse pakkumise süsteemi täiendavat tugevdamist ja hoidumist igasugusest rahvusvahelise õiguse rikkumisest (näiteks rändajate tõrjumisest); palub riigi ametiasutustel seada sisse aktiivne seiremehhanism ja võtta vajalikud meetmed selliste rahvusvahelise õiguse rikkumiste ennetamiseks; rõhutab, et Põhja-Makedoonia roll on Euroopa Liidu välispiiri kaitsel väga oluline, ja kutsub ELi üles jõulisemalt toetama piirikaitset selles piirkonnas; võtab teadmiseks inimkaubanduse ja -smugeldamise vastases võitluses tehtud edusammud ning tuletab meelde, et ebaseaduslike rändevoogude haldamiseks ja inimsmugeldamise võrgustike vastu võitlemiseks on vaja luua jätkusuutlik mehhanism, sest riik asub ühel peamisel rändeteel; võtab tehtava koostöö teadmiseks ja toetab staatust käsitleva lepingu sõlmimist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex), sest see hõlbustaks piiride kaitset ja võitlust piiriülese kuritegevusega, austades selles juures täielikult põhiõigusi; ergutab riiki rändajate integreerimise, sealhulgas tagasipöördujate taasintegreerimise strateegia vastuvõtmisega edasi liikuma;

Ajakirjandus

50.

 märgib, et väljendusvabaduse ja meedia sõltumatuse jaoks üldiselt soodsat keskkonda tuleb veelgi tugevdada täiustatud õigusraamistiku, eneseregulatsiooni ning omandisuhete ja reklaamituru läbipaistvuse kaudu, samal ajal suurendada ka avalike ja erameediakanalite rahalist kestlikkust ja erapooletust ning tagada meedia reeglitel põhinev eelarveline rahastamine, aga ka poliitilise reklaami läbipaistvus ja vähendamine, et tagada õiglane konkurents ja sõltumatute toimetuspõhimõtete järgimine;

51.

 nõuab tungivalt, et riigi ametiasutused viiksid kiiresti läbi süsteemsed meediareformid, mis elavdaksid konkurentsi, suurendaksid avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni ja meediat reguleeriva asutuse sõltumatust ja suutlikkust ning toetaksid uurivat ajakirjandust;

52.

 võtab teadmiseks professionaalse võrgumeedia registri kaudu meedia eneseregulatsiooni parandamiseks võetud meetmed ning kutsestandardite täiustamise ajakirjanike töötingimuste harta ja digimeedia sektorit käsitleva õiglase töölepingu eelnõu kaudu;

53.

 nõuab tungivalt meetmeid avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni ning audio- ja audiovisuaalmeedia teenuste ameti rahalise ja operatiivsõltumatuse kaitseks; kiidab ametit meediakanalite omandisuhete läbipaistvuse järelevalve eest ning võitluse eest vaenukõne, diskrimineerimise ja ajakirjanike ähvardamise vastu;

54.

 julgustab kõiki poliitilisel ja meediamaastikul tegutsejaid jääma kaasavaks, et tagada kõigi asjakohaste poliitiliste seisukohtade õiglane kajastatus ning aidata kodanikel teha teadlikke demokraatlikke valikuid;

55.

 ergutab õigusraamistikku veelgi parandama ja võtma tulemuslikke meetmeid, et suurendada ajakirjanike ohutust ja tagada, et ajakirjanike vastu toime pandud kuriteod ei jää karistamata; nõuab meediatöötajate vastu suunatud füüsiliste ähvarduste ja verbaalsete rünnakute tulemuslikku uurimist;

56.

 peab murettekitavaks desinformatsioonikampaaniaid ja välissekkumist, mille eesmärk on süvendada etnilisi pingeid, kahjustada riigi suhteid ja mainet rahvusvahelisel areenil ning moonutada avalikku arvamust ja valimisprotsesse, sest lisaks satuvad nii tõsisesse ohtu ka meediavabadus, ühiskonna ja institutsioonide demokraatlik toimimine, põhiõigused ja -vabadused ning õigusriik;

57.

 märgib, kui oluline on tagada meediavabadus ning edendada kvaliteetset ajakirjandust ja meediapädevust, et võidelda laialt levinud desinformatsiooni, valeuudiste, natsionalistliku retoorika ja vaenukõne vastu; toonitab vajadust uurida desinformatsioonikampaaniate päritolu ja välissekkumist meediasse; kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles parandama koordineerimist ning tegelema strateegiliselt desinformatsiooni ja hübriidohtudega, millega püütakse piirkonna riikides õõnestada ELi liikmeks saamise väljavaadet; nõuab Balkanile keskenduva tippkeskuse loomist, et võidelda desinformatsiooni vastu;

Sotsiaal-majanduslikud reformid

58.

 märgib COVID-19 kahjulikku majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning väljendab toetust mitmetele eri meetmetele, mis on võetud selle leevendamiseks; soovitab ametiasutustel tungivalt täies ulatuses ära kasutada jätkuvat COVID-19-ga seotud ELi toetust ja seonduvaid mehhanisme, kasutades Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskavas pakutud võimalusi, mille eesmärk on piirkonna lähendamine ELi ühtsele turule; väljendab heameelt 4 miljoni euro suuruse tervishoiusektori otsetoetuse üle ning sotsiaalse ja majandusliku taastumise toetuseks antud 62 miljoni euro üle, mille Euroopa Liit pandeemia alguses Põhja-Makedooniale eraldas ning mida täiendab 160 miljoni euro suurune makromajanduslik abipakett laenudena;

59.

 väljendab heameelt 70 miljoni euro suuruse toetustepaketi üle ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA II), et rahastada Lääne-Balkani partnerite juurdepääsu COVID-19 vaktsiinidele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama kõigi Lääne-Balkani riikide kodanikele piisavalt COVID-19 vaktsiine; julgustab tervishoiu vallas piirkondlikku koostööd tegema, eelkõige piiriüleste haiguste asjus, et vähendada piirkonnale langevat koormust;

60.

 julgustab valitsust seadma prioriteediks meetmed, mille eesmärk on leevendada majanduslangust ja tegeleda struktuursete vajadustega, nagu puudujäägid hariduses ja koolituses, samuti oskustööliste väljavool ja lüngad taristuinvesteeringutes, edendades mitmekesistamist, konkurentsi ja digiteerimist ning võideldes mitteametliku majandusega; tuletab meelde väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime tugevdamise tähtsust;

61.

 märgib valitsuse jõupingutusi miinimumpalga seaduse kehtestamisel ja sotsiaalabi ulatuse laiendamisel; ergutab ametiasutusi ajakohastama maksuseadustikku, et parandada riiklike tervishoiu- ja tervisekindlustussüsteemide suutlikkust, personali ja töötingimusi ning nende kättesaadavust; nõuab tungivalt, et võetaks vastu sihipärased meetmed, mis käsitlevad laste vaesust ja kütteostuvõimetust, mida pandeemia on süvendanud;

62.

 nõuab sotsiaal-majanduslike meetmete tõhustamist, et võidelda rahvastiku vähenemise ja ajude äravoolu vastu aktiivse tööturupoliitikaga, mis vähendab pikaajalist töötust;

63.

 rõhutab vajadust jõupingutuste edendamiseks, et tagada ELi kodanikele mittediskrimineeriv ligipääs tööturule, vabadus pakkuda teenuseid, vastastikune kutsekvalifikatsioonide tunnustamine ja mittetariifsete tõkete kõrvaldamine kaubanduses;

64.

 tuletab meelde, kui tähtis on tagada õigeaegsed, terviklikud ja kvaliteetsed sektoriülesed statistilised andmed, ning nõuab tungivalt, et riik korraldaks ammuoodatud rahvaloenduse;

Energeetika, transport ja keskkond

65.

 tuletab meelde, et energiatõhususe, taastuvenergia, varustuskindluse ja heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks tuleb veel teha suuri jõupingutusi;

66.

 soovitab keskendada riiklikud investeeringud kestlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning nõuab tungivalt, et riik suurendaks energiavarustuse kindlust ja kestlikkust, suurendades tõhusust ja mitmekesistamist taastuvate energiaallikate kestliku kasutamise kaudu;

67.

 väljendab heameelt seoses energiatõhususe seaduse vastuvõtmisega ja ergutab Põhja-Makedooniat seda rakendama; väljendab heameelt saavutatud edusammude üle kolmandas energiapaketis sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks ja integreeritud piirkondliku energiaturu loomiseks tulevaste elektri- ja gaasiühenduste kaudu naaberriikidega; nõuab meetmete võtmist, et tagada raudteeturu konkurentsivõimelisus, edendada asjaomaste raudteekoridoride ehitamist ja tagada asjaomaste piiripunktide toimimine;

68.

 kutsub Euroopa Komisjoni üles rangelt rakendama põhimõtet „rohkema eest rohkem“, eriti Põhja-Makedoonia suhtes ühinemiseelse abi rahastamisvahendi või Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskava kontekstis, võttes arvesse riigi märkimisväärset progressi aruandlusperioodi kestel ning märgina liidupoolsest solidaarsusest;

69.

 väljendab heameelt majandus- ja investeerimiskava (EIP) ning Lääne-Balkani rohelise tegevuskava vastuvõtmise üle, toetamaks piirkonna digi- ja rohepööret ning tugevdamaks laiemat piirkondlikku ja piiriülest koostööd ja energiajulgeolekut; tuletab meelde nende kavade potentsiaali parandada avalikku taristut ja piirkondlikku ühenduvust, eelkõige Bulgaariasse viiva raudtee- ja maanteekoridori VIII ning Kosovo, Serbia ja Kreekaga ühendatud gaasivõrkude kaudu, samuti Alexandroupolise veeldatud maagaasi terminali projekti abil; rõhutab veelkord lennuühenduste arendamise olulisust Lääne-Balkani riikide vahel ning ELi liikmesriikidega; rõhutab, et EIP investeeringud peavad aitama kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja ELi süsinikdioksiidiheite vähendamise eesmärkide saavutamisele ning hõlmama keskkonnamõju eelhindamisi; rõhutab Põhja-Makedoonia ja tema naaberriikide vahelise ühenduvuse ja majandusliku integratsiooni tugevdamise strateegilist väärtust;

70.

 tunnustab Põhja-Makedooniat kui esimest Lääne-Balkani riiki, kes on välja töötanud oma lõimitud riikliku energia- ja kliimakava eelnõu, mis tagab tugeva aluse ambitsioonika lõpliku kava loomiseks kooskõlas Euroopa Energiaühenduse kohustustega;

71.

 nõuab poliitilist tahet Pariisi kokkuleppe ning ambitsioonikate keskkonnakaitse ja kestliku arengu kavade rakendamiseks, sealhulgas hüdroenergia arendamise piirangute kaudu kaitsealadel, kaitstes elurikkust ja tagades keskkonnavastutuse;

72.

 kordab oma üleskutset käsitleda õhusaaste murettekitavaid tasemeid, eelkõige linnapiirkondades, minnes üle säästvale energiale, küttele ja transpordile ning investeerides taastuvatesse energiaallikatesse, parandades sektoritevahelist koordineerimist, suurendades kohalikku ja riiklikku rahastamist, tagades vastavuse suurte põletusseadmete heitkoguste ülemmääradele ning töötades välja riikliku strateegia söetootmise järkjärguliseks lõpetamiseks;

73.

 tervitab veekvaliteedi parandamisel tehtud edusamme ja tuletab meelde vajadust suurendada reovee puhastamise suutlikkust, vähendada mereplasti lekkimise kõrget määra, seada prioriteediks integreeritud piirkondliku jäätmekäitlussüsteemi loomine ja edendada ringlussevõttu;

74.

 kutsub ametivõime üles võtma vajalikke meetmeid Ohridi loodus- ja kultuuripärandi säilitamiseks, tagades Ohridi piirkonda käsitleva UNESCO soovituse täieliku rakendamise;

Piirkondlik koostöö ja välispoliitika

75.

 tuletab meelde Põhja-Makedoonia poolt võetud koostööaldist ja konstruktiivset hoiakut Prespa kokkuleppe läbirääkimistel Kreekaga ja heanaaberlike suhete lepingu läbirääkimistel Bulgaariaga, mis näitab riigi kindlat strateegilist tahet Euroopaga integreeruda; märgib, et ELi liikmesriigid peaksid soodustama Põhja-Makedooniaga valitsustevahelise konverentsi võimalikult peatset korraldamist, et tunnustada Põhja-Makedoonia pingutusi ELi ühinemisprotsessis, aga ka selleks, et jätkuv viivitamine ei kahjustaks selles piirkonnas lepitamise edenemist;

76.

 peab kahetsusväärseks, et end avalikult bulgaarlasena ja/või Bulgaaria päritolu inimesena identifitseerivate kodanike diskrimineerimise küsimuses esitatud Euroopa Parlamendi varasemate soovituste rakendamisel pole ikka veel edusamme tehtud;

77.

 kutsub ametiasutusi ja kodanikuühiskonda tungivalt üles võtma asjakohaseid meetmeid, et saavutada ajalooline leppimine ning ületada lõhed etnilistes ja rahvusrühmades (sh Bulgaaria päritolu kodanikud) ja nende vahel;

78.

 kordab oma täielikku toetust tõhustatud piirkondlikule koostööle ja kutsub kõiki osalisi üles tagama Kreekaga sõlmitud Prespa kokkuleppe ja Bulgaariaga sõlmitud heanaaberlike suhete lepingu täieliku, järjepideva ja heas usus rakendamise, kuna need mõlemad on kahepoolsete suhete oluline koostisosa; kutsub partnereid üles jätkama kõigi ühinemisprotsessiga mitteseotud lahendamata kahepoolsete küsimuste käsitlemist ja kahepoolset lahendamist, tegutsema konstruktiivselt ning hoiduma tegevusest, mis võiks kahjustada Euroopa integratsiooni ja ELi laiemaid huve;

79.

 märgib, et piirkondlik koostöö peab põhinema ühisel tulevikul ELis, eelarvamustevabal dialoogil, mis aitaks üle saada piirkondlikest vaidlustest ja raskest minevikupärandist, ja Euroopa põhiväärtuste austamisel; nõuab ELi ja Lääne-Balkani regulaarsete tippkohtumiste ning ministrite tihedamate kontaktide kaudu uute võimaluste loomist kõrgetasemeliseks poliitiliseks ja poliitikameetmeid käsitlevaks dialoogiks Lääne-Balkani riikidega, et tugevdada laienemisprotsessi poliitilist olemust, tagada selle tugevam juhtimine ja kõrgetasemeline osalus, nii nagu seda nõuab ka muudetud laienemismetoodika;

80.

 peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole suutnud vastu võtta läbirääkimisraamistikku; ootab, et läbirääkimisraamistik kiiresti heaks kiidetaks, et saaks vältida edasist viivitamist ja korraldada esimese valitsustevahelise konverentsi, mis aitaks võimalikult kiiresti alustada ühinemisläbirääkimisi; toetab kõiki pingutusi, mis aitavad dialoogi soodustada ja sellega tasandada teed elujõulise kokkuleppe saavutamiseks; toonitab, et Euroopa Liidu eesmärk on ületada piirkondlikud vaidlused ja keeruline minevikupärand, et koos tegutseda parema ja rahuliku tuleviku nimel ja koos edu saavutada;

81.

 peab kahetsusväärseks, et Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia ei ole veel jõudnud kokkuleppele lahendamist ootavates kahepoolsetes küsimustes; tuletab meelde, kui oluline on jätkata dialoogi, et saavutada püsivaid tulemusi kahepoolsete lepingute heas usus täitmisel, kasutades täiel määral kahe riigi sõprus-, heanaaberlikkus- ja koostöölepingu raamistikku ja eesmärke; väljendab rahulolu Põhja-Makedoonia Bulgaaria eriesindaja ametisse nimetamise üle ja rõhutab jätkuva dialoogi tähtsust, et saavutada praegustes kahepoolsetes küsimustes kestlik kokkulepe; kutsub Bulgaariat ja Põhja-Makedooniat üles leidma kompromissi konkreetsete meetmete tegevuskava suhtes, mille rakendamist tuleb vastavalt sõpruslepingule regulaarselt hinnata;

82.

 tunnustab Põhja-Makedooniat ja Bulgaariat Lääne-Balkani riikide Berliini protsessi eduka ühise juhtimise eest ning oluliste saavutuste eest,

83.

 nõuab Prantsuse-Saksa noorteameti eeskujul institutsionaliseeritud noortedialoogi loomist Põhja-Makedoonia ja Kreeka ning Põhja-Makedoonia ja Bulgaaria vahel ja selle piisavat rahastamist avaliku sektori vahenditest;

84.

 kutsub veel kord kõiki piirkondlikke poliitilisi liidreid üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et moodustada piirkondlik komisjon, mille ülesandeks on välja selgitada faktid kõigi endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud sõjakuritegude ja muude raskete inimõiguste rikkumiste ohvrite kohta, tuginedes piirkondliku komisjoni loomise koalitsiooni märkimisväärsele tööle;

85.

 väljendab rahulolu selle üle, et 27. märtsil 2020 sai Põhja-Makedoonia NATO liikmeks ja et Põhja-Makedoonia seob end jätkuvalt Euro-Atlandi julgeolekuraamistikuga; tunnustab Põhja-Makedoonia osalust NATO juhitud missioonides ja Kosovo rahuvalvejõududes (asukohariigi koordineerimiskeskuse kaudu) ning Põhja-Makedoonia ametlikku koostööd Euroopa Kaitseagentuuriga; kutsub Põhja-Makedooniat üles jätkama enda vastavusse viimist sõjaliste ja operatiivsete standarditega, et suurendada koostalitlusvõimet ja sidusust ELi ja NATO liikmesriikidega; tunnustab Põhja-Makedoonia kindlat toetust algatusele „Clean Network“ (Puhas võrk);

86.

 rõhutab, et EL ja USA peavad tugevdama oma partnerlust ja tegevuse kooskõlastamist Lääne-Balkanil, et edendada tähtsamaid reforme ning aidata parandada valitsemist ja lepitamist;

87.

 tunnistab, et Põhja-Makedoonia on parandanud oma vastavust ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale, ja kutsub Põhja-Makedooniat üles seda jätkuvalt suurendama, eelkõige seoses Venemaa vastu suunatud piiravate meetmetega; avaldab Põhja-Makedooniale tunnustust jätkuva osalemise eest käimasolevates ELi kriisiohjamisoperatsioonides ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonides ja operatsioonides ning rõhutab, et Põhja-Makedoonia peab sellekohase valmiduse säilitama ka tulevikus; peab murettekitavaks, et Põhja-Makedoonia majandus ja energiavarustus sõltub üha rohkem kolmandatest riikidest;

88.

 tunnustab Põhja-Makedoonia jätkuvat seotust piirkondlike algatustega ja nõuab kohustuste järjepidevat täitmist eri piirkondlikes raamistikes, millega edendatakse ühist piirkondlikku turgu;

o

o o

89.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Põhja-Makedoonia Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0320.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0050.

Top