—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 165 ja 166,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli artiklit 2, milles käsitletakse õigust haridusele,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (1),

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni 22. septembri 2020. aasta resolutsiooni ettepanekut Euroopa hariduse tuleviku kohta COVID-19 kontekstis,

—

võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (2),

—

võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni hariduse kohta digiajastul ning ELi poliitikakujundamisega seotud probleemide, võimaluste ja õppetundide kohta (3),

—

võttes arvesse oma 12. juuni 2018. aasta resolutsiooni hariduse ajakohastamise kohta ELis (4),

—

võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta (5),

—

võttes arvesse nõukogu 9. juuni 2020. aasta järeldusi Euroopa digituleviku kujundamise kohta (6),

—

võttes arvesse nõukogu 26. mai 2020. aasta järeldusi tuleviku Euroopa õpetajate ja koolitajate kohta (7),

—

võttes arvesse nõukogu 18. novembri 2019. aasta järeldusi, mis käsitlevad elukestva õppe poliitika keskset rolli ühiskonna võimekuse suurendamisel tegeleda tehnoloogiapõhisele ja rohelisele majandusele üleminekuga kaasavat ja kestlikku majanduskasvu toetaval viisil (8),

—

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (9),

—

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitust, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (10),

—

võttes arvesse nõukogu 30. mai 2016. aasta järeldusi meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu (11),

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitust „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ (12),

—

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2015. aasta järeldusi alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel (13),

—

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (14),

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Digiõppe tegevuskava 2021–2027: hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020)0624) ja sellele lisatud talituste töödokumenti (SWD(2020)0209),

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020)0625),

—

võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

—

võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2018. aasta teatist digiõppe tegevuskava kohta (COM(2018)0022),

—

võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2017. aasta teatist „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ (COM(2017)0673),

—

võttes arvesse komisjoni 30. mai 2017. aasta teatist „Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon“ (COM(2017)0248),

—

võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2016. aasta teatist „Hariduse täiustamine ja moderniseerimine“ (COM(2016)0941),

—

võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruannet „Education responses to COVID-19: an implementation strategy toolkit“ (COVID-19 pandeemiale reageerimine hariduses: rakendusstrateegia töövahend),

—

võttes arvesse OECD aruannet „OECD Skills Outlook 2019: Thriving in a Digital World“ (OECD oskuste väljavaated 2019: edukus digitaalses maailmas),

—

võttes arvesse ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) aruannet „Skills for a connected world“ (Ühendatud maailma oskused),

—

võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 4. juuni 2020. aasta aruannet „Digital gap during COVID-19 for VET learners at risk in Europe“ (Digilõhe COVID-19 pandeemia ajal haavatavate kutsehariduse ja -koolituse õppurite seas Euroopas),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9-0042/2021),

A.

arvestades, et kaasav, õiglane ja nõuetekohaselt rahastatud kvaliteetne haridus on rohe- ja digipöörde peamine edasiviiv jõud; arvestades, et haridus on investeering meie ühisesse tulevikku, mis aitab kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele, kestlikule majanduskasvule, töökohtade loomisele ja tööhõivele ning seeläbi õiglasele ühiskonnale; arvestades, et haridus on individuaalse arengu ja eneseteostuse oluline vahend ning suurendab osalust demokraatlikus elus;

B.

arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi alusväärtus, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 8 ja 19;

C.

arvestades, et digitehnoloogia on ühiskonda ümber kujundamas, muutes põhilised digioskused ja digikirjaoskuse kõigi kodanike jaoks hädavajalikuks;

D.

arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba esimeses põhimõttes tuuakse esile oskuste säilitamise ja omandamise tähtsus, et „tagada võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule“, ning sätestatakse, et igaühel on „õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule“;

E.

arvestades, et digioskuste ja digipädevuse omandamise üks peamine eeltingimus on valdkonnaüleste põhioskuste omandamine, nagu arvutusoskus, kriitiline mõtlemine ja sotsiaalse suhtlemise oskused; arvestades, et samal ajal suureneb tulevikus vajadus digioskuste (nagu programmeerimine, logistika ja robootika) järele mitte ainult IT-hariduse, vaid ka õppekava kui terviku seisukohast; arvestades, et kodanike digipädevuse raamistikus tunnistatakse pehmete oskuste, sealhulgas suhtlus-, koostöö- ja infosisu loomise tähtsust, mida sageli õpetatakse humanitaar-, kunsti- ja sotsiaalteaduste kaudu; arvestades, et interdistsiplinaarne lähenemine teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) valdkonna õpingutele võib kaasa tuua digilahenduste parema ja inimkesksema kavandamise;

F.

arvestades, et küberhügieeni-, küberturvalisuse-, andmekaitse- ja meediapädevusealane põhiharidus peab olema eakohane ja orienteeritud õppijate arengule, et aidata neil saada kriitiliselt mõtlevateks õppijateks, aktiivseteks kodanikeks, internetikasutajateks ja demokraatliku digiühiskonna kujundajateks, teha teadlikke otsuseid ning olla teadlik internetiga kaasnevatest ohtudest, nagu veebis leviv desinformatsioon, ahistamine ja isikuandmetega seotud rikkumised, ja osata nendega toime tulla; arvestades, et õppekavadesse tuleks lisada küberturvalisusega seotud õppeprogrammid;

G.

arvestades, et digiüleminek kujundab tööturgu ning et komisjoni hinnangul (15) vajab mitmetes töökategooriates 90 % töökohtadest tulevikus eeldatavasti mõningaid digioskusi ja 65 % lastest, kes alustavad praegu õpinguid algkoolis, peaksid lõpuks töötama töökohtadel, mida ei ole veel olemas; arvestades, et kõrgtasemel digioskuste järele on suur nõudlus, mis toob tõenäoliselt kaasa suurema rõhuasetuse STEAM-erialadele;

H.

arvestades, et põhjalikult tuleb uurida selliste uute tehnoloogiavaldkondade nagu robootika ja tehisintellekti mõju tööhõivele; arvestades, et on juba selge, et digioskustest on kiiresti saamas üldlevinud oskused, mida vajatakse ka töökohtadel, mis olid varem digisfääriga väga vähe seotud või üldse mitte seotud, sealhulgas füüsilises töös; arvestades, et ümber- ja täiendusõpe on vajalikud selleks, et inimesed saaksid kohaneda üha digitaalsemaks muutuva tööturu muutuvate vajaduste ja tegelikkusega; arvestades, et COVID-19 põhjustatud üleminek kaugtööle toob kaasa uued digioskused, suhtluse ja muud probleemid; arvestades, et tööandjad peaksid tagama töötajatele digiväljaõppe ja -vahendid, pöörates nõuetekohast tähelepanu erivajadustega töötajatele, näiteks pakkudes puuetega inimestele mõistlikke võimalusi; arvestades, et kutseharidusel ja -õppel on väga oluline roll tulevastele töötajatele areneva tööturu jaoks vajalike oskuste ja kvalifikatsiooni pakkumisel;

I.

arvestades, et 42 %-l eurooplastest puuduvad ikka veel isegi põhilised digioskused (16), kusjuures märkimisväärsed erinevused digioskuste tasemes esinevad liikmesriikide sees ja nende vahel ning sõltuvad sotsiaal-majanduslikust staatusest, vanusest, soost, sissetulekust, haridustasemest ja tööhõivest; arvestades, et ainult 35 %-l 55–74-aastastest inimestest on põhilised digioskused, võrreldes 82 %-ga 16–24-aastastest (17), mis muudab eakamad inimesed digitaalse tõrjutuse suhtes haavatavamaks; arvestades, et oskuste tegevuskava eesmärk on tagada, et 2025. aastaks on 70 %-l 16–74-aastastel põhilised digioskused, mis tähendab keskmiselt kahe protsendipunktilist kasvu aastas võrreldes 0,75 protsendipunktilise iga-aastase kasvuga aastatel 2015–2019; arvestades, et õppijad ei ole kunagi digioskuste omandamisel võrdsel positsioonil, sest põhioskuste tase on väga erinev;

J.

arvestades, et endiselt esineb ebavõrdsust juurdepääsul digitaristule ja -seadmetele, kuna maa- ja äärepoolsed piirkonnad ning mahajäänud linnapiirkonnad kannatavad sageli halva ühenduvuse tõttu ja madalama sissetulekuga leibkondadel puudub sageli juurdepääs arvutitele; arvestades, et 10 % ELi maapiirkondades elavatest leibkondadest on interneti püsiühenduseta ja veel 41 % on lairibaühenduseta;

K.

arvestades, et sooline lõhe digioskustes on 11 % (18); arvestades, et Eurostati andmetel on vaid iga kolmas teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) erialade lõpetaja naissoost, ehkki 54 % kõrgharidust omandavatest üliõpilastest on naised; arvestades, et poiste ja tütarlaste suhtumine STEM-ainetesse alghariduse ajal ei erine, kuid tütarlaste huvi näib vähenevat alates 15. eluaastast; arvestades, et vähem kui kolm protsenti teismelistest tütarlastest väljendab huvi töötada IKT-spetsialistina;

L.

arvestades, et sooline ebavõrdsus hariduses ja koolituses väljendub töökohtadel, kuna naised töötavad ainult 17 %-l IKT-sektori töökohtadest ja digitaalsektoris töötavate meeste osakaal on 3,1 korda suurem kui naiste osakaal (19); arvestades, et sooline ebavõrdsus on eriti ilmne tehisintellekti sektoris, kus ainult 22 % spetsialistidest kogu maailmas on naised; arvestades, et sellised erinevused mõjutavad naiste võimalusi töötada hästi tasustatud ja tulevikku suunatud sektorites ning piiravad samuti digitaalsektori mitmekesisust, näiteks seoses tehnoloogia kavandamisega;

M.

arvestades, et on oluline mõista tegureid, mis mõjutavad tütarlaste ja naiste haridust ja karjäärivalikuid, sealhulgas soolist kallutatust, ning motiveerida neid jätkama STEM-erialade ning IKT-õpinguid ja karjääri; arvestades, et sellega seoses on vaja edasi arendada kutsenõustamist puudutavaid lahendusi;

N.

arvestades, et digitehnoloogias peitub märkimisväärne potentsiaal õpetajatele, koolitajatele ja haridustöötajatele ning õppijatele kõigis haridussektorites ja -keskkondades juurdepääsetavate, avatud, sotsiaalsete ja personaalsete tehnoloogiavõimaluste näol, mis võivad viia kaasavamate õppimisvõimalusteni; arvestades, et uuenduslikest õpetamismeetoditest ja õppijate võimestamisest juhinduv digitehnoloogia arukas kasutamine võib anda inimestele eluks vajalikud põhipädevused, nagu loov mõtlemine, uudishimu ja probleemilahendamise oskus; arvestades, et digitehnoloogia kasutamist ei tohi kunagi pidada kulude kokkuhoiu meetmeks; arvestades, et õpetajate vabadus valida parim õpetamismeetodite ja õpetatava sisu kombinatsioon peaks jääma haridusprotsessi keskmesse;

O.

arvestades, et õpetaja ja õpilase vaheline suhtlemine on õpilaste heaolu ja arengu jaoks ülioluline ning seetõttu peab kontaktõpe jääma hariduse andmise keskmesse; arvestades, et digivahendid ja -tehnoloogia ei saa asendada õpetaja rolli, kuid nad pakuvad siiski mitmeid eeliseid, mis täiendavad kontaktõpet, sealhulgas kombineeritud haridusmudelite kujul; arvestades, et tehnoloogia ja digitaalseadmete ülemäärane kasutamine võib põhjustada probleeme, nagu unepuudus, sõltuvus ja istuv eluviis; arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata väiksematele lastele ja õppijatele, kellel on hariduslikud erivajadused või puue, ning kelle jaoks veebiõpe kujutab endast erilist probleemi;

P.

arvestades, et digitehnoloogia tuleks kasutusele võtta õppijakesksel, eakohasel ja arengule suunatud viisil; arvestades, et digiõppe strateegiates tuleb arvesse võtta uuringuid digitehnoloogia varajase kasutamise mõju kohta väikelaste arengule;

Q.

arvestades, et digitaristu ja -tehnoloogia arendamine hariduses nõuab märkimisväärseid avaliku sektori investeeringuid, sealhulgas haridusasutuste IT-töötajatesse; arvestades, et e-õppe lahenduste väljatöötamisele aitavad olulisel määral kaasa ka erainvesteeringud;

R.

arvestades, et juurdepääs digitaristule, sealhulgas kiirele internetile ning kvaliteetsetele ja haridusvajadustele kohandatud seadmetele ja sisule on digiõppe eeltingimus; arvestades, et COVID-19 pandeemia ja äkiline digiüleminek kaug- või veebiõppele tõid välja juurdepääsu ja ühenduvusega seotud puudused liikmesriikides ja nende vahel, avaldades eri haridussektoritele erinevat mõju; arvestades, et 2020. aasta kevadel COVID-19 liikumispiirangute ajal ei olnud 32 %-l (20) mõne liikmesriigi õpilastest ja tudengitest juurdepääsu internetile ja digitaalsetele vahenditele;

S.

arvestades, et järsk üleminek veebi- ja kaugõppele tõi ühtlasi välja valmisoleku puudumise enamiku Euroopa piirkondade haridussüsteemides ning puudused õpetajate, haridustöötajate, lapsevanemate ja õppijate digioskustes ja nende võimekuses digitehnoloogiat tõhusalt ja turvaliselt kasutada; arvestades, et enne kriisi tundsid vaid 39 % ELi õpetajatest, et neil on õppetöös digitehnoloogia kasutamiseks hea või väga hea ettevalmistus, kusjuures siin esines liikmesriikide vahel olulisi erinevusi; arvestades, et õpetajad on siiski näidanud, et nad suudavad kohaneda haridussüsteemi põhjalike muutustega, kui neile võimaldatakse piisav paindlikkus ja autonoomia, ja nad kasutavad parimal viisil ära veebi- ja kaugõppe innovatsioonipotentsiaali;

T.

arvestades, et üleminek veebi- ja kaugõppele on võimendanud olemasolevaid ebavõrdsusi, jättes ebasoodsas olukorras olevad, haavatavad õppijad, hariduslike erivajadustega õppijad ja puuetega õppijad veelgi kaugemale maha, suurendades koolist väljakukkumise määra mitmetes haridussektorites ning tuues esile nõustamise ja sotsiaalse toe puudumise digitaalses keskkonnas; arvestades, et varases lapseeas sotsiaalse ja haridusliku ebavõrdsuse kogemine võib mõjuda negatiivselt hilisemas elus õpitulemustele ja töövõimalustele; arvestades, et kiiresti on vaja parandada veebiõppe kvaliteeti ja kaasavust;

U.

arvestades, et COVID-19 pandeemia toob kaasa põhjalikke muutusi meie eluviisis ning on esile toonud vajaduse pakkuda kõigile täiemahulist ja kvaliteetset haridust, et valmistuda võimalikeks tulevasteks kriisideks, suurendada haridussüsteemide pikaajalist vastupanuvõimet ja panna alus edukale digiüleminekule;

V.

arvestades, et kuigi õpetuse sisu ja haridussüsteemi korraldus kuulub liikmesriikide pädevusse, nõuavad uued väljakutsed siiski tõhusat kooskõlastamist ning vajaduse korral Euroopa Liidu digiõppe poliitikat ja vahendeid keskpikas ja pikas perspektiivis, mis on Euroopa haridusruumi oluline mõõde;

W.

arvestades, et kvaliteetse veebiõppe kättesaadavus ei ole sageli alternatiiv, vaid ainus võimalus teatavatele rühmadele, nagu maa- ja äärepoolseimates piirkondades täistööajaga töötavad inimesed või töötud või puuetega inimesed;

X.

arvestades, et haridus on investeering tulevikku ja iga inimese oluline arengu ning eneseteostamise vahend; arvestades, et digiõpe võiks aidata lahendada selliseid probleeme nagu desinformatsioon, radikaliseerumine, identiteedi- ja andmevargused, küberkiusamine ja veebipettused; arvestades, et haridusel, koolitusel ja elukestval õppel on õiglasel üleminekul digimajandusele keskne roll;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.