52021DC0797

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.12.2021

COM(2021) 797 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

2021. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest rakendusaastate 2014–2020 kohta

{SWD(2021) 384 final}

1.Sissejuhatus

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamine 2020. aastal toimus ebatavalisel ja keerulisel ajal. Rahvatervise kriis ning sellest tulenev majandusšokk on muutnud põhjalikult meie kogukondi ja igapäevast elu. Mobiliseeriti ELi toetus, et võimaldada kiiret reageerimist erakorralisele olukorrale, ning samal ajal töötati välja seninägematuid taastamislahendusi, et aidata kogukondadel saada üle nende ette kerkinud suurtest raskustest. ELi poliitikat kohandati väga kiiresti ja paindlikult; pakuti kohest likviidsust, rahalist toetust pakilistele vajadustele vastamiseks ning toetati liikmesriike nende majandust ja ühiskonda tabanud šokiga toimetulemisel.

Samal ajal on EL ka pöördepunktis. Selleks et kriisist tugevamana ja vastupidavamana välja tulla, tuleb Euroopal kiirendada üleminekut nii rohelisele kui ka digitaalsele Euroopale. Selle ettevõtmise esirinnas on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kui ELi eelarve ühest suurimast investeerimisvahendist toetatakse Euroopa piirkondade territoriaalset, majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning ka nende vastupanuvõimet neid viimastel aastatel tabanud kriisile ja sellest taastumist. Struktuuri- ja investeerimisfondide hulka kuuluvad:

·Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF);

·Euroopa Sotsiaalfond (ESF);

·Ühtekuuluvusfond;

·Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning

·Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).

ELi eelarve mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisperiood on kümme aastat 1 , millest 2020. aasta oli seitsmes. Käesolevas aruandes esitatakse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 53 nõuetele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalise rakendamise kujunemine kuni 2020. aasta lõpuni 2 . Aruanne sisaldab liikmesriikide teatatud kumulatiivseid tulemusi programmitöö perioodil 2014–2020 ning esialgseid tähelepanekuid koroonaviiruse pandeemia suhtes võetud struktuuri- ja investeerimisfondide programmide kohaste reageerimismeetmete kohta.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koguinvesteeringutega, mida oli 2020. aasta lõpus 640 miljardit eurot ning mis sisaldavad 461 miljardit eurot ELi rahastust, keskendutakse mitmele Euroopa tuleviku jaoks olulisele poliitikaeesmärgile. Need eesmärgid on järgmised:

·arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv,

·avaliku halduse institutsioonilise suutlikkuse tõhustamine,

·territoriaalne ja linnaareng ning territoriaalne koostöö (Interreg).

2020. aasta lõpuks olid liikmesriigid saanud kätte juba üle 55 % vahenditest. Kasutamismäär hoogustus eriti digitaalmajanduse, VKEde, kliimameetmete ja sotsiaalsete investeeringute puhul.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid kasutati sel ajavahemikul järgmiselt:

·toetati 3 miljonit ettevõtet;

·parandati enam kui 359 000 kodumajapidamise energiatõhusust;

·aidati 45 miljonit inimest seoses tööhõive, sotsiaalse kaasatuse või haridusmeetmetega;

·toetati üle 2 miljoni projekti põllumajandussektoris ja maapiirkondades;

·loodi 236 500 uut piirkondliku tasandi töökohta;

·merendus- ja kalandussektoris säilitati 31 500 töökohta ja loodi 4 000 uut töökohta.

Teave, mille liikmesriigid esitasid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide rakendamise kohta 2020. aastal, on esialgne. See on nii põhjusel, et COVID-19 kriisi mõjud veel kestavad. Programmidega mobiliseeritakse jätkuvalt ELi rahastust, et tegeleda pandeemia mõjudega, püüeldes samas nende algsete strateegiliste eesmärkide poole hoopis teistsuguses kontekstis. Alates 2020. aasta kevadest võimaldati koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatustega (CRII ja CRII+) lisapaindlikkust raha ümberplaneerimiseks ning paketist REACT-EU kavandati 2014.–2020. aasta programmidele tugevdatud finantsvahendeid koos taasterahastust „NextGenerationEU“ rahastamisega. Järgmistes temaatilistes jaotistes keskendutakse nende erakorraliste meetmete esimesele hindamisele.

2.Rakendamise ülevaade

2.1.Rahaline rakendamine 3

Viis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kaasavad 640 miljardit eurot investeeringuid

Viis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi (st ERF, Ühtekuuluvusfond, ESF, EAFRD, EMKF) eraldasid 2014.–2020. aasta eelarve programmiperioodiks algselt 461 miljardit eurot. Nende fondide toel, mida täiendab riikidepoolne kaasrahastamine, investeeritakse kokku 640 miljardit eurot (välja arvatud uued paketi REACT-EU ressursid). Projekti toetusesaajate kantud kulud on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaarahastamiseks kõlblikud kuni 2023. aasta lõpuni 4 .

Liikmesriikide poolt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 2020. aasta lõpuni toetamiseks valitud projektide kogukulu on 676 miljardit eurot ja see moodustab 106 % kogueraldisest. See on 17protsendipunktine suurenemine, võrreldes 2019. aasta lõpu olukorraga. Enamik liikmesriike on 2014.–2020. aasta tsükliks saadaoleva eelarve täielikult eraldanud. Liigse eraldamise selgitus peitub tavas, et paljude programmide puhul antakse toetust sellises mahus projektidele, mis ületavad programmi kavandatavaid kogukulusid. Seda peetakse usaldusväärseks juhtimistehnikaks. Liikmesriigid valivad seepärast välja rohkem projekte, kui saab rahastada, et luua puhver juhuks, kui mõni projekt rakendamise ajal ebaõnnestub või kui selgub, et saadaval on rohkem raha, tagades seega raha optimaalse kasutuselevõtmise.

Seoses ELi maksetega nähtub varasematest tõenditest, et rahaline rakendamine kipub esimestel aastatel olema aeglane, aga kiireneb viimastel aastatel märkimisväärselt, kajastades projekti olelustsüklit. Perioodi 2014–2020 puhul ei ole tegemist erandiga. ELi väljamaksemäär oli 2016. aasta lõpus vaid 7 % ning hakkas märgatavalt hoogustuma 2017. aastal. Arvestades programmide jõudmist lõpujärku ning rahastamise vahetut paindlikkust, mida algatuse CRII abil kriisile reageerimisena võimaldati, sealhulgas 100 % ELi rahastamist, hoogustusid selgelt ELi maksed programmidele. ELi eelarvest tehti liikmesriikidele makseid 2020. aasta lõpuks netosummas kokku 253,8 miljardit eurot (55 % kogu perioodi kohta kavandatud ELi summast). Kasutamismäär peab järgmistel aastatel kuni programmide lõppemiseni kiirenema. 2020. aastal vabastati kulukohustustest vaid 4,7 miljonit eurot.

Uusimad finantsandmed, mille liikmesriigid esitasid 2021. aasta septembri kohta, kajastavad nüüd 2021. aastal paketist REACT-EU ühtekuuluvuspoliitikale (36 miljardit eurot) ja EAFRD-le (29 miljardit eurot) juurde antud märkimisväärseid ressursse. Ühtekuuluvuspoliitika puhul kinnitavad 2021. aasta septembri finantsandmed hoogsat kasutamist. Üheksa kuu jooksul teatati lisaks 51 miljardi euro kasutuselevõtust.

Toetati 3 miljonit ettevõtet

2.2.Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide peamised tulemused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde reguleerivas 2014.–2020. aasta õigusraamistikus on igale ELi fondile nähtud ette ühisnäitajad, mis võimaldavad komisjonil jälgida iga-aastaseid ELi investeerimismeetmete, väljundite ja tulemuste koondandmeid.

2020. aasta lõpu seisuga on liikmesriikide teatatud kumulatiivsed põhiandmed tulemuslikkuse kohta järgmised:

·Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse saamiseks valitud projektidest saab kasu 3,6 miljonit ettevõtet, millest 3 miljonit 5 oli juba toetatud;

·ERFi toetusel loodi 236 500 uut töökohta;

·45,3 miljonit osalejat sai kasu ESFist ja noorte tööhõive algatusest toetatud projektidest;

·seni on antud toetust 2 miljonile projektile, et parandada põllumajandussektori ja maapiirkondade äriettevõtete konkurentsivõimet ning luua ja hoida maapiirkondades töökohti;

·32 miljonit hektarit põllumajandusmaad ehk 18,5 % kasutatavast põllumajandusmaast on välja valitud, et elurikkuse paremaks kaitseks toetada maa majandamist;

·ligikaudu 3 650 LEADERi kohalikku algatusrühma, kes rakendavad kohaliku arengu strateegiaid ning saavad EAFRD kaudu toetust, hõlmavad 64 % kogu maarahvastikust (184,5 miljonit elanikku).

2.3.1. samm võitluses COVID-19 kriisiga: koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused

Jaotati ümber 21 miljardit eurot võitlemiseks COVID-19 kriisiga

2020. aastal oli COVID-19 kriis kogu Euroopa Liidu jaoks suur probleem. Haiguse vastu võitlemisel ja selle sotsiaal-majandusliku mõjuga tegelemisel olid eesliinil riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud kogukonnad.

2020. aasta kevadel anti liikmesriikidele võimalus jaotada kasutamata ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendid koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse paketi (CRII ja CRII+) raames ümber. Kriisi algusest alates on ümber jaotatud ligikaudu 21,3 miljardit eurot. Tervishoiusektorit toetati 7,4 miljardi euroga, et kiiresti hankida elutähtsaid isikukaitsevahendeid, ventilaatoreid ja kiirabiautosid. Ettevõtetele mõeldud toetused korraldati märkimisväärselt ümber, et suunata 11,5 miljardit eurot erakorralise olukorra toetuste ja väikese intressiga laenude kaudu VKEde toetuseks, et need suudaksid liikumispiirangute ajal tegevust jätkata. Haavatavate inimeste rühmad said Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 4,1 miljardit eurot toetust tänu sissetuleku säilitamiseks võetud uutele tööhõivemeetmetele.

Liikmesriikide 2020. aasta aruannetes on esitatud esimesed COVIDi-spetsiifiliste näitajate seireandmed. Need näitajad, mida komisjon soovitas ühtekuuluvuspoliitikaga seotud erakorralise olukorra meetmete edusammude mõõtmiseks, olid 2021. aasta oktoobriks võetud kasutusele enam kui 219 programmi puhul peaaegu kõigis liikmesriikides. Enamiku programmide puhul sai teatada nende 2020. aasta rakendusaruannetes kasutatud meetmete rakendamisel seiratud väärtustest. Riikide aruannetest pärit põhiväärtused osutavad 2020. aasta lõpus järgmistele esialgsetele saavutustele.

·Tervishoiukulutused seoses COVIDi-näitajatega: kokku 2 miljardist kavandatud eurost teatati 70 % kohta, et see on eraldatud valitud projektidele, ning 14 % kohta kinnitati 2020. aasta lõpuks ärakasutamist.

·COVIDi-spetsiifiliste tervishoiuväljundite põhinäitajad on suures osas täidetud:

oeesmärgist hankida 2,3 miljardit isikukaitsevahendite artiklit, nagu oli liikmesriikide programmides ette nähtud, on 71 % ulatuses kaetud valitud projektidega (28 % puhul teatati, et see on saavutatud);

o4 300 uue ventilaatori hankimise eesmärgi kohta teatati enam kui ligikaudu 3 500 ventilaatori (81 %) ostu lõpuleviimisest.

·Seoses eesmärgiga anda VKEde toetuste ja laenudena erakorralise olukorra käibekapitalitoetust 6,8 miljardit eurot teatati, et sellest on täidetud 75 %. 2020. aasta lõpuks oli eesmärgist toetada käibekapitaliga 640 000 VKEd täidetud 96 %: teatati 615 000 ettevõtte toetamisest.

·ESF on olnud esmane allikas, millest toetada sotsiaalteenuseid, töökohtade säilitamist, haavatavaid rühmi ja teisi näiteks lühendatud tööaja, tervishoiutöötajate lisatasude, IT-seadmete, isikukaitsevahendite ning haavatavatele rühmadele mõeldud teenustega.

·Algatuste CRII/CRII+ paindlikkust laiendati Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks 6 : programmi tehti muudatused, et lisada ELi rahastusele 500 miljonit eurot ja võimaldada suuremat ELi kaasrahastamismäära ja/või võtta kasutusele erakorralised meetmed.

Selleks et tagada ühtekuuluvuspoliitika ressursside täielik läbipaistvus ja vastutus koroonaviiruse kriisi ajal, pakub komisjoni ühtekuuluvuspoliitika avaandmete platvormi koroonaviiruse veebivaatmik ajakohast teavet CRII/CRII+ meetmete kasutamise kohta.

Loodi uus EAFRD meede, millega antakse ajutist likviidsustoetust põllumajandusettevõtjatele ja maapiirkonna ettevõtetele, mida COVID-19 kriis eriti mõjutas. 2020. aasta lõpuks oli uus meede käivitatud 14 liikmesriigis enam kui 40 riikliku või piirkondliku maaelu arengu programmi raames. Üle 700 miljoni euro eraldati kavandatavate avaliku sektori kogukulutuste meetmele, mis oli üle 1 miljardi euro (sealhulgas riiklik kaasrahastamine). Sellest summast oli 2020. aasta lõpuks kasutatud ligikaudu 70 %, millest peaaegu 98 % oli toetus põllumajandusettevõtjatele. Toetust sai üle 500 000 põllumajandusettevõtte ja üle 1 000 VKE.

EMKF nägi ette erakorralise toetuse, et kompenseerida püügitegevuse ajutist seiskumist ning tootmise ja töötlemise peatumist või vähendamist seoses pandeemiaga. 109 miljonit eurot nähti ette kalandus- ja vesiviljelusettevõtetele 2020. aastal avaldunud koroonaviiruse pandeemia mõju leevendamiseks. 2021. aastal neid meetmeid eeldatavalt jätkatakse ning säilitatakse investeeringud ja tegevused.

2.4.2. samm võitluses COVID-19 kriisiga: REACT-EU (2021–2022)

Ühtekuuluvuspoliitikat hoogustati pandeemia vastu võitlemiseks 50,6 miljardi euroga

EL on võtnud vastu senini suurima taastepaketi, et tulla kriisist välja vastupanuvõimelisemana ning toetada taasterahastust „NextGenerationEU“ rahastatavat Euroopa digi- ja rohepööret.

Taastumise esimestel kriitilistel aastatel toetatakse uute ressurssidega – 50,6 miljardit eurot paketist REACT-EU (ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetav taasteabi) – 2014.–2020. aasta struktuurifondide kohaseid kriisist taastumise meetmeid. Need ressursid on aruka ja kestliku taastumise jaoks olulised ning CRII-liiki toetust tervishoiule, töötajatele ja ettevõtetele jätkatakse ja laiendatakse, keskendudes samal ajal rohelistele ja digitaalsetele piirkondlikele investeeringutele. Selle uue rahastusega, mis lisatakse olemasolevatele 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmidele, saavad liikmesriigid minna edasi kriisi ajal peatatud projektidega, et tagada keskpika tähtaja jooksul taastumine ja vastupanuvõime.

REACT-EU oli päris esimene taasterahastu „NextGenerationEU“ raames kasutatav vahend, millest esimene makse tehti 28. juunil 2021. Vaid kolme kuuga kiitis komisjon 2021. aastal saadaolevast 39,8 miljardist eurost heaks üle 90 %. Kuni 5. novembrini 2021 on liikmesriigid eraldanud programmidele ametlikult 36 miljardit eurot. Peagi jõuab rahastamine meditsiiniasutusteni, teadlasteni, ettevõtete omanikeni, töötajateni ja haavatavate inimesteni. Senini on 5,5 miljardit eurot eraldatud roheinvesteeringuteks (sellest 4,7 miljardit kliimameetmetele) ja 2,7 miljardit eurot digimajandusele; 6,7 miljardit eurot on eraldatud ettevõtetele; 5,7 miljardit eurot tervishoiusektorile ja 12,3 miljardit eurot tööjõuturule, sotsiaalsele kaasatusele ning haridusele ja koolitusele.

Uute ressursside läbipaistvuse ja reaalajas aruandluse tagamiseks on komisjon loonud ühtekuuluvuspoliitika avaandmete platvormil REACT-EU veebivaatmiku . Liikmesriigid esitavad oma esimesed vahearuanded REACT-EU rakendamise kohta 2022. aasta keskel.

Näited Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavatest projektidest, mis toetavad reageerimist COVID-19-le

Vastuseks koroonaviiruse pandeemia põhjustatud raskustele koolihariduse jätkumisel käivitati Poolas kaugkooli algatus . Paljudel lastel ei olnud internetiühendust ega seadmeid, millega nad oleksid saanud oma õpinguid jätkata. Tänu sellele algatusele said Poola omavalitsused varustada üle 23 000 kooli sülearvutitega, tahvelarvutitega või mobiilse internetiga, mida pakuti lastele, kellel neid ei olnud. Seni on kasu saanud üle 330 000 Poola õpilase.

Bulgaarias jaotati ümber 20 miljonit eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raha, et aidata riigi tervishoiusektoril tervisealastele hädaolukordadele paremini reageerida. Raha kasutati uute tippklassi seadmete ning elupäästvate ravimite ja töötajate isikukaitsevahendite ostmiseks. Hangiti enam kui 377 ventilaatorit, üle 2 miljoni näomaski ja 177 000 testi. Kuni 14 000 meditsiini- ja muud töötajat said lisahüvitist koroonaviirusega eesliinil võitlemise eest.

Alam-Austria digiteerimismaja on piirkondlik digiteerimisvaldkonna ökosüsteem, mida toetab ERF. COVID-19 liikumispiirangute ajal pakkus see maja digiteenuseid, nt arendati WhatsAppi ostlemisplatvormi , mille kaudu said VKEd otse klientidega ühendust võtta, ja korraldas veebiseminare kodukontorite küberturvalisuse kohta.

Vastuseks pandeemiast põhjustatud hooajalise tööjõu kriisile aitas EAFRD rahastatud projekt „ KoroKausi “ Soomes pakkuda nõustamis- ja juhendamisteenuseid, et tegeleda hooajaliste võõrtööliste nappusega ja edendada maapiirkondade noorte töövõimalusi. Projektiga aidati leida töötajaid peaaegu kõigisse põllumajandusettevõtetesse, kes aegsasti teenusest abi otsisid.

3.Rakendamine põhivaldkondade kaupa

Järgmistes jaotistes antakse ülevaade Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide saavutustest peamiste poliitikavaldkondade kaupa, nagu liikmesriigid 2020. aasta lõpus teatasid.

3.1.Arukas majanduskasv

189 miljardit eurot arukale majanduskasvule

Aruka majanduskasvu investeeringud moodustavad ligikaudu 30 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kogurahastusest. Üle 189 miljardi euro on saadaval kolmele järgmisele arukale eesmärgile: teadusuuringud ja innovatsioon (66 miljardit eurot), info- ja sidetehnoloogia (18 miljardit eurot) ning VKEde konkurentsivõime (105 miljardit eurot) 7 .

2020. aasta lõpuks olid liikmesriigid eraldanud nende kolme eesmärgi projektidele 190 miljardit eurot ehk 101 % 8 kogu saadaolevast rahastusest (eespool joonisel „Projektidele eraldatud“) ning projektide toetusesaajatele oli juba välja makstud 102 miljardit eurot, mis vastab 54 %-le eraldisest („Projektides kasutatud“). See kujutab endast eelmise aastaga võrreldes 14protsendipunktilist suurenemist, mis näitab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raha head kasutamisrütmi. Allpool esitatud joonisel esitatakse iga kolme eesmärgi kasutamismäära üksikasjalikum jaotus ning ka aruka majanduskasvu valdkonna keskmine.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks on peamine viis, kuidas aidata liikmesriikidel ja piirkondadel luua innovatsiooniks ning teadus- ja arendustegevuseks vajalikud tingimused. Innovatsiooni toetamine aruka spetsialiseerumise strateegiate kaudu on paljude liidu prioriteetide, eelkõige Euroopa rohelise kokkuleppe, inimeste hüvanguks toimiva majanduse ja Euroopa digiajastule vastavaks muutmise seisukohalt väga oluline.

2020. aasta lõpuks registreeriti teadusuuringute ja innovatsiooni alal olulised tulemused. Näiteks tegi tänu ELi toetusele rohkem kui 44 800 ettevõtet koostööd teadusasutustega (72 % eesmärgist) ning ligikaudu 24 000 ettevõtet tõi turule uusi tooteid (79 % eesmärgist ja 18 protsendipunkti rohkem kui 2019. aastal).

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid aitavad märkimisväärselt kaasa Euroopa majanduse digipöördele, parandades IT-taristut ning võimestades inimesi, ettevõtteid ja avaliku sektori asutusi uue põlvkonna tehnoloogiate ja oskustega. Projektide valimine suurenes 2020. aastal oluliselt, 22 miljardi euro võrra, ulatudes 101 %ni kogueraldisest. Raha kasutamine suurenes 2020. aastal 14 protsendipunkti. Kuna investeeringud juba teostuvad, annavad ELi fondid oma panuse, et valmistada Euroopat digiajastuks ette.

Tänu valitud ERFi projektidele on rohkem kui 5,5 miljonil kodumajapidamisel parem lairibajuurdepääs. 2023. aasta lõpuks peaks see olema ligikaudu 12 miljonil kodumajapidamisel. Maapiirkondades toetas EAFRD rohkem kui 1 900 investeerimistoimingut, kogusummas üle 1,1 miljardi euro, et parandada IKT juurdepääsetavust, kasutamist ja kvaliteeti. Täiustatud IT-taristust või -teenustest on kasu saanud rohkem kui 5,1 miljonit maapiirkondade elanikku.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid pakuvad olulist toetust, mis aitab ettevõtetel kasvada ja muutuda tootlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning ettevõtjatel võtta kasutusele innovaatilisi lahendusi. Kokku on Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamiseks kavandatud 105 miljardit eurot (16 % kogueelarvest), et toetada komisjoni püüdlust tugevdada „inimeste hüvanguks toimivat majandust“. Kuna 96 % kavandatud summast on juba projektidele eraldatud ja 61 % on juba kasutatud, on see 2020. aasta lõpus üks kõige paremate tulemustega toetusvaldkondi.

Näited Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatavatest projektidest, mis toetavad arukat majanduskasvu

Kagu-Itaalias asuv Bari sadam on üks Aadria mere suurimaid sadamaid ning oluline värav Euroopast Balkanile ja Lähis-Idasse. See kasutab ERFi rahastatud digitaaltehnoloogiat, et kõigi sadamatsüklis osalejate vaheline teabevahetus sujuvaks muuta. Automatiseeritud süsteem lihtsustab sadama kaudu toimuvat transporti, mis hoogustab piirkonna konkurentsivõimet.

EL kaasrahastas Hispaanias Extremaduras asuva Badajozi teadus- ja tehnoloogiapargi innovatsioonibüroo loomist. Innovatsioonibüroo on vahend, millega teadmiste vahetuse abil edendada innovatsiooni vähem arenenud Extremadura piirkonnas. Büroo võimaldas teadus- ja arendustegevuse toetamiseks juurdepääsu 283 ettevõttele.

Aprillis 2021 käivitati ametlikult superarvuti Vega , mis sai Sloveenia suurimaks superarvutiks. Vegaga toetatakse juhtivate tipptasemel rakenduste arendamist, eriti masinõppe, tehisintellekti ja suuremahulise andmeanalüüsi valdkonna rakenduste puhul. See 17,2 miljoni euro suurune projekt sai ERFist toetuseks 11,2 miljonit eurot.

Saksamaal Baden-Württembergis rahastas ERF piirkondliku innovatsiooni- ja tehnoloogiasiirde keskuse (Ritz) loomist. See keskus loodi ettevõtetevahelise innovatsioonitegevuse tugevdamiseks piirkonnas ning innovatsiooni- ja tehnoloogiasiirde keskmena ja ühtse kontaktpunktina toimimiseks. Projektile kulus 8,9 miljonit eurot, millest 6,4 miljonit eurot tuli ERFilt.

Saksamaal Baierimaal võimaldas digiplatvorm HofladenBOX klientidel osta erinevatelt piirkondlikelt väiketootjatelt otse, ilma vahendava kauplejata. Registreerus ligikaudu 60 ettevõtjat ja üle 3 000 kliendi. Hooajast olenevalt annab platvorm tööd ligikaudu 20 inimesele. Paljudele põllumajandusettevõtjatele on HofladenBOX muutunud oluliseks müügikanaliks, mis võimaldab säilitada piirkondliku põllumajanduse töökohti.

3.2.Kestlik kasv

257 miljardit eurot kestlikule majanduskasvule

Toetades investeeringuid kliimaneutraalsesse ja rohelisse majandusse ja ringmajandusse ning investeeringuid keskkonda ja kliimamuutustega kohanemisse, annavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse olulise panuse. Programmides on kestliku majanduskasvu jaoks ette nähtud 250,6 miljardit eurot, mis moodustab 39 % kogueraldisest. 2020. aasta lõpuks oli projektidele eraldatud 257,3 miljardit eurot (103 % sihtotstarbelisest rahastusest) ja kasutusmäär ulatus 149,1 miljardi euroni (59 % kavandatud kogusummast).

Kliimameetmete toetuste jälgimine

Komisjon jälgib hoolikalt kliimameetmetele eraldatud 2014.–2020. aasta eelarve täitmist. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid suunavad kliimameetmete eesmärkideks kokku 24 % oma eelarvest. Need meetmed hõlmavad investeeringuid vähese CO2 heitega majanduse, ringmajanduse, riskiennetuse, keskkonnakaitse, rohelise linnaliikuvuse ning teadus- ja innovatsioonitegevuse valdkondadesse.

2020. aasta lõpus ulatus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osatähtsus EAFRD kogueelarve 57 %st kuni 28 %ni Ühtekuuluvusfondi kogueraldisest, 18 %ni EMKFi kogueraldisest ja 17 %ni ERFi kogueraldisest.

2020. aasta jooksul kasvasid jälgitavatele kliimamuutustega seotud projektidele eraldatud ja nende kasutatud kogusummad märkimisväärselt, ulatudes valitud projektide puhul 124 miljardi euroni ning seonduva rahakasutuse puhul 72 miljardi euroni, järgides üsna täpselt programmide rakendamise määra. 3. lisas on esitatud rohkem üksikasju fondide kliimaalaste eraldiste ja kasutusmäärade kohta 9 .

COVIDiga seotud ümberplaneerimine 2020. aastal viis raha ülekandmisteni, mis vähendasid Ühtekuuluvusfondi üldisi eraldisi ERFi ja ESFi kasuks. ERFist kliimameetmetele eraldatud kogumahtu vähendati 3,4 miljardi euro võrra, sest suurendati eraldisi rahvatervise meetmetele ja ettevõtete toetamisele. Aga ERFi kogueraldist kliimameetmetele tugevdati 2021. aastal täiendavate 4,7 miljardi euro suuruste eraldistega paketist REACT-EU, tänu millele küündis ERFi kogueraldis 39,6 miljardi euroni (rohkem kui varasem kogusumma).

Finantsareng on valdkondade lõikes väga erinev. Kliimamuutustega kohanemine ja riskiennetus on toetusesaajate poolt juba kasutatud summade seisukohalt üks kiiremini edenevaid valdkondlikke eesmärke. Teiselt poolt on investeeringud vähese CO2 heitega majandusse jäänud aeglase tempo tõttu plaanitust maha ning viimasel kolmel aastal täheldatud kiirenemine ei ole seda veel tasa teinud. See on tingitud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suurest osast, millega toetatakse taristuinvesteeringuid (nt hoonete energiatõhusus, taastuvenergia, arukad jaotusvõrgud või säästlik linnatransport), mille puhul projekti rakendamise tsükkel kipub kestma kauem.

Enne 2020. aasta lõppu registreeriti järgmised konkreetsed tulemused:

·taastuvenergia tootmisvõimsust suurendatakse 7 400 megavati võrra, millest 2 700 megavatti on juba paigaldatud; see on 40 % rohkem kui eelmisel aastal;

·energiatõhusus paraneb 663 000 kodumajapidamises (110 % eesmärgist); 2020. aasta lõpuks oli parematest tingimustest võitnud juba koguni 359 000 kodumajapidamist (76 000 võrra rohkem kui 2019. aasta lõpus);

·üldkasutatavate hoonete energiatarbimist vähendatakse aastas 7 teravatt-tunni võrra (109 % eesmärgist), millest aastas säästetakse juba 1,9 teravatt-tundi ehk 53 % rohkem kui eelmisel aastal;

·paremast veevarustusest võidab 19,5 miljonit inimest (3,5 miljonit inimest on sellest juba kasu saanud);

·üleujutuste eest kaitsvad meetmed vähendavad peaaegu 42 miljoni inimese haavatavust (151 % eesmärgist), neist 11,3 miljonit on tänu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavatele investeeringutele nüüd üleujutustest vähem ohustatud;

·tänu rohelise linnatranspordi projektidele rajati 137 km uusi või täiustatud trammi- ja metrooliine (29 % eesmärgist) ning rakendatavate projektidega luuakse lisaks 405 km;

·märkimisväärset edu on saavutatud tänu põllumajandus- ja metsamaa paremale majandamisele seoses süsiniku sidumise ja säilitamisega ning kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkoguste vähendamisega põllumajanduses. 2020. aasta lõpuks oli EL nendes valdkondades oma 2023. aasta eesmärgid juba ületanud;

·1,5 miljardit eurot, mis on võrdne peaaegu 37 %ga EMKFi toetusest kalandus- ja vesiviljelussektorile, on suunatud keskkonnahoiule ja -kaitsele, näiteks Natura 2000 alade kaitsmine, ning ressursitõhususe edendamisele ja jäätmete vähendamisele.

Näited Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatavatest projektidest, mis toetavad kestlikku majanduskasvu

Bâti Bruxellois , uute materjalide allikas – kohtleb Brüsseli hooneid ehitussektori materjalide reservina. Projekti eesmärk on maksimeerida olelusringi lõpus olevate materjalide tuvastamist ja kasutamist ning töötada välja tööriist eri liiki ehitusjäätmete haldamiseks ja väärindamiseks. Belgia pealinna Brüsseli piirkonnas loodi uued viisid ehitusjäätmete kõrvaldamiseks.

Kaitse üleujutuste eest Prantsusmaa saare La Réunion piirkondade Ermitage les Bains ja Saline les Bains elanikele. Projekti eesmärk on teha uuringud ja vajalikud tööd, et kaitsta üleujutuste eest neid kaht piirkonda, kus elab enam kui 5 000 inimest ja mida ujutavad korrapäraselt üle tihedad troopilised ja tsüklonitest tingitud vihmasajud.

Utrechti (Lääne-Madalmaade) linna projektiga „ Nutikas päikeseenergialaadimine “ töötatakse välja jagatavate elektriautode kahesuunalist laadimissüsteemi, kus autoakud kas laevad või annavad energiat elektrivõrku tagasi. Sel viisil saab kasutada jätkusuutlikku energiat ajal, kui kohalikus piirkonnas on suur energianõudlus. Projektiga on kaasa aidatud 200 nutika kahesuunalise laadimispunkti paigaldamisele ja see kogub veel hoogu.

2021. aasta septembris avati Tšehhis uus raudteejaam Prague-Zahradní Město. See hõlmab äsja ehitatud ühistranspordi sõlmterminali trammi- ja bussipeatustega. Jaam rajati Praha-Linzi raudteekoridori moderniseerimise osana ning seda rahastati nii struktuurifondidest kui ka Euroopa ühendamise rahastust.

Rootsis pakuti EAFRD rahastatud projektiga „ Greppa Näringen “ („Haara toitaineid“) põllumajandusettevõtjatele sihipäraseid nõuandeid kliimamuutuste leevendamise meetmete kohta. Projekt ühendas rohkem kui 10 000 liiget – põllumajandusettevõtjaid, konsultante, äriühinguid ning riigiesindajaid – ühise eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning põllumajanduse keskkonnamõju.

Ungaris Biharugra küla lähedal olevate tiikide abil toetatakse Natura 2000 erikaitseala osa moodustavat rikkalikku märgalade ökosüsteemi. EMKFi toetus aitas tugevdada tamme ja taristut ning ehitada uusi kalakasvatusrajatisi. See aitas hoida alles kohalikke töökohti, säilitada ja kaitsta kohalikku ökosüsteemi ning pakkuda kohalikule kogukonnale kohapeal toodetud kala.

3.3.Kaasav majanduskasv

174 miljardit eurot kaasavale majanduskasvule

Investeeringud kaasavasse majanduskasvu moodustavad kogurahastusest 27 %. Kolme hõlmatud eesmärgi jaoks on saadaval 174 miljardit eurot: jätkusuutlik ja kvaliteetne tööhõive (59 miljardit eurot), sotsiaalne kaasatus (68 miljardit eurot) ning haridus ja kutseõpe (47 miljardit eurot).

COVID-19 kriis on põhjustanud kogu ühiskonnas doominoefekti, mis on inimesi erineval viisil mõjutanud. ELi sotsiaalmeetmete kava koos Euroopa sotsiaalõiguste sambaga on olulisem kui kunagi varem nii COVID-19 pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamisel kui ka Euroopa majanduse ja ühiskonna muutmisel kestlikumaks ja vastupidavamaks ning paremini ettevalmistatuks rohe- ja digipöördega kaasnevate probleemide ja võimalustega toimetulekuks. Praeguse kriitilise stsenaariumi puhul toimivad struktuurifondid ning eriti ESF struktuurireformide toetusena, mis hõlmab avalike teenuste ajakohastamist, noorte tööhõive ergutamist ning vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamist.

ESF on olnud peamine fond, mida kasutatakse sotsiaalteenuste, töökohtade säilitamise, haavatavate rühmade ja teiste toetamiseks näiteks tänu lühendatud tööajale, tervishoiutöötajate lisatasudele, IT-seadmetele, isikukaitsevahenditele ning haavatavatele rühmadele mõeldud teenustele.

2020. aasta lõpuks oli tööhõivevõimaluste parandamise projektidega saavutatud järgmist:

·ESFist ja noorte tööhõive algatusest on toetatud 45,3 miljonit osalejat, sealhulgas 17,3 miljonit töötut ning 17,2 miljonit mitteaktiivset osalejat;

·tänu ESFi ja noorte tööhõive algatuse toetusele on töö leidnud 5,4 miljonit inimest;

·osalejatest 48 % olid madala kvalifikatsiooniga. 15 % olid rändajad, välismaise taustaga või kuulusid vähemuste hulka;

·naiste ja meeste osalemine toetatavas tegevuses jaotub ELi tasandil peaaegu võrdselt (53 % on naised).

Noorte tööhõive algatusega on pakutud rahastamiskõlblike liikmesriikide noortele järjepidevalt olulist rahalist tuge. Selle algatuse puhul on tehtud suuri edusamme: 2020. aasta lõpuks oli 241 424 projektile eraldatud 10,4 miljardit eurot. Deklareeritud kulud näitasid tugevat kohapealset rakendustegevust; 2020. aasta lõpuks oli toetusmeetmetega hõlmatud ligikaudu 3,4 miljonit noort. Neist:

• ligikaudu 2,5 miljonit inimest oli osalenud noorte tööhõive algatuse sekkumismeetmetes; 1,1 miljonile osalejale oli pakutud töökohta, täiskasvanuharidust, praktikat või koolitust ning

• üle 1,7 miljoni noore kas osales õppes või koolitusel, omandas kvalifikatsiooni või töötas, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana.

Sotsiaalse kaasamise valdkonnas, kus ESFi osalus on suurim, on seni väljavalitud projektide maht ligikaudu 63 miljardit eurot. 2020. aasta lõpuks oli saanud abi 3,1 miljonit puuetega osalejat, 6,8 miljonit rändajat, teise riigi või vähemuse taustaga osalejat ja 8,5 miljonit muus ebasoodsas olukorras olevat inimest, et parandada oma tööhõivevõimalusi ja arendada tööturu jaoks õigeid oskusi. ERFist antava ELi toetuse tulemusel suurendati lastehoiu- ja haridustaristu suutlikkust 19,7 miljoni inimese jaoks ning 53 miljonit inimest kogu ELis saavad nüüd paremaid tervishoiuteenuseid.

EAFRDst toetati üle 145 000 sotsiaalset kaasatust tõhustava meetme elluviimist maapiirkondades. Samuti toetati sellest kohalikke maakogukondi, kes rakendasid oma kohaliku arengu strateegiaid. Rohkem kui 3 650 kohalikku algatusrühma, kes rakendavad kohalikke arengustrateegiaid, hõlmavad 64 % ELi maaelanikkonnast ning toovad kokku konkreetse piirkonna avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna sidusrühmad.

Haridus- ja koolitusvaldkonnas on konkreetsetele projektidele eraldatud 50 miljardit eurot. 2020. aasta lõpuks oli tänu ESFi ja noorte tööhõive algatuse toetusele aidatud 21,8 miljonit madala kvalifikatsiooniga isikut, 7,4 miljonit inimest oli omandanud kvalifikatsiooni ning 2,2 miljonit osales õppes või koolitusel.

Näited Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatavatest projektidest, mis toetavad kaasavat majanduskasvu

ESFi abiga pakub Skåne-Blekinge piirkonnas asuv Rootsi sotsiaalne ettevõte Yalla Sofielund naistele võimalust osaleda kooperatiivis ja töötada ühes kolmest äriettevõtluse valdkonnast: kohvik ja toitlustusteenus, puhastus- ja konverentsiteenus või õmblus- ja kujundusstuudio. Yalla Sofielundis, mis on Rootsi suurema sotsiaalse ettevõtte Yalla Trappan osa, on 35 töötajat, keda kõiki toetatakse iseseisvamaks saamisel. Senini on projektis osalenud üle 200 naise ning pakutav toetus innustab neid väga.

Poola rannikulinnas Sopotis äsja avatud geriaatrilise ravi keskus on mõeldud selleks, et anda Pomorze piirkonna eakamatele elanikele juurdepääs laiale valikule spetsialiseeritud meditsiiniteenustele, mis ei olnud varem kohalikul tasandil kättesaadavad. Keskuse rajamine annab piirkonna eakatele hõlpsa juurdepääsu geriaatria-, psühhogeriaatria- ja rehabilitatsiooniteenustele. Lisaks pakub keskus tööhõivet; kokku loodi 70 uut töökohta.

Kreeka saarel Kreetal Archaneses asuv vabatahtlike meeskond „Filios Zeus“ on kodanikukaitse vabatahtlike ühendus. Erakorraliste olukordade puhul võtavad riigiasutused ühendust meeskonnaga, kes on kohe valmis pakkuma oma vabatahtlikke ja varustust. Programmist LEADER saadud toetus võimaldas vabatahtlike meeskonnal hankida varustust, tänu millele nad said suurendada nende juhtumite valikut, kus nad saavad sekkuda, näiteks loodusõnnetuste ennetamine ja ohjamine.

3.4.Institutsioonilise suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine

6 miljardit eurot tõhusale avalikule haldusele

2020. aasta lõpuks oli institutsioonilise suutlikkuse ja reformidega seotud projektidele eraldatud hinnanguliselt 6 miljardit eurot, mis on 97 % kavandatud 6,2 miljardist eurost. Kohapealne kasutusmäär ulatus 2,6 miljardi euroni (41 % kavandatud kogumahust). Seda tegevust täiendas toetus, mida anti lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele struktuurireformi tugiprogrammi kaudu, mis on nüüd kujundatud ümber tehnilise toe instrumendiks 10 .

Selle eesmärgi raames on ESFist toetatud

·722 020 osalejat,

·2 673 projekti, mis on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldusasutuste või avalike teenuste toetamisele.

Haridus-, elukestva õppe, koolitus- ja tööhõive- ning sotsiaalpoliitikaga tegelevate sidusrühmade suutlikkust parandavate projektide rakendamine on plaanitust maha jäänud ning projektide valikumäär on endiselt alla 60 %. Mahajäämuse põhjused on liikmesriigiti erinevad ning seotud muu hulgas rakendamist mõjutavate õiguslike muudatustega või sekkumise innovaatilisusest ja keerukusest tulenevate raskustega.

Näited Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatavatest projektidest, mis toetavad institutsioonilist suutlikkust

Horisontaalsete ja tsentraalsete Bulgaaria e-valitsuse süsteemide arendamine: kolmel viimasel aastal on e-valitsuse amet võtnud kasutusele üle 320 internetiteenuse, mis juba muudavad tuhandete kodanike ja ettevõtete elu lihtsamaks. COVID-19 kriisi ajal kasutasid e-teenuseid sajad tuhanded inimesed. Dokumendid esitati turvaliselt ja viivitusteta, ilma et olnuks vaja reisida. E-valitsuse ameti peamine eesmärk on teha järgmise viie aasta jooksul võimalikuks täielikult elektrooniline kodanike ja riigi valitsuse vaheline suhtlus.

3.5.Territoriaalne ja linnaareng

31 miljardit eurot territoriaalsele ja linnaarengule

Aastateks 2014–2020 on integreeritud territoriaalsele arengule ja säästvale linnaarengule eespool punktides 3.1 ja 3.2 esitatud põhieesmärkide all kavandatud ligikaudu 31 miljardit eurot. Nende strateegiate rakendamisel esines programmitöö algusaastatel hilinemisi, kuna strateegiate koostamisel ja detsentraliseeritud rakendamise menetluste kehtestamisel esines viivitusi. Ühtekuuluvuspoliitika fondide raames on projektide jaoks eraldatud 2020. aasta lõpuni ligikaudu 27,5 miljardit eurot, mis moodustab kavandatud eraldistest 89 %. Projektide rahakasutus kiirenes, ulatudes kavandatud eraldisest (12 miljardit eurot) 2020. aasta lõpus 39 %ni, võrreldes 2019. aasta lõpu 26 %ga, kuid jäi siiski tunduvalt alla keskmise vahendite kasutusmäära (56 %).

Integreeritud arengustrateegiate raames välja valitud projektide tulemuseks on 53 miljonit ruutmeetrit renoveeritud või äsja arendatud avalikku linnaruumi (137 % eesmärgist), mis on üldsusele juurdepääsetav; 3,1 miljonit ruutmeetrit renoveeritud või äsja ehitatud üldkasutatavaid hooneid (128 % eesmärgist) ning peaaegu 22 500 renoveeritud elamuüksust (95 % eesmärgist). Kooskõlas rahalise rakendamisega on füüsiline rakendamine maha jäänud ja jääb vahemikku 30–39 % sihtväärtustest.

Näited Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatavatest projektidest, mis toetavad territoriaalset ja linnaarengut

CO-CITY tegeles Itaalias Torinos ebasoodsas olukorras linnaosade taastamisega. Projektiga toetati mahajäetud või alakasutatud avalike hoonete ja avaliku ruumi uuendamist aktiivsete kodanike ja Torino omavalitsuse koostöös. Tänu projektile töötati välja ja rakendati kodanike, ühenduste ja Torino omavalitsuse vahelised „koostööpaktid“. CO-CITY abil uuendati ja taastati neli hoonet ja kuus kooli.

3.6.Territoriaalne koostöö

12 miljardit eurot territoriaalsele koostööle

ERFist toetatakse territoriaalse koostöö programme, mille raames investeeritakse piiriülesesse, riikidevahelisse ja piirkondadevahelisse koostöösse. Need programmid moodustavad kavandatud eraldisest 12,6 miljardit eurot, samas kui 12,9 miljardit eurot oli 2020. aasta lõpuks projektidele juba eraldatud. Nende projektide kulutused olid 6 miljardit eurot (48 % kavandatud summast). Koostööprogrammide rahaline rakendamine jäi 2020. aasta lõpus veidi aeglasemaks kui riiklike/piirkondlike programmide rakendamine.

Mõned territoriaalse koostöö programmide tulemused on hõlmatud oluliste investeerimisvaldkondade alla koondatud näitajates, samal ajal kui mõne sihtotstarbelise näitajaga mõõdetakse toetatud projektide koostöö aspekti:

·peaaegu 25 000 ettevõtet ja 11 000 teadusasutust on osalenud piiriülestes, riikidevahelistes või piirkondadevahelistes teadusprojektides;

·ligikaudu 110 000 inimest on osalenud ühistes kohalikes tööhõivealgatustes ja ühistel koolituskursustel;

·132 000 inimest on saanud kasu piiriülese liikuvuse algatustest.

Näited Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatavatest projektidest, mis toetavad territoriaalset koostööd

COVID-19 kriisi ajal põhjustas riikidevahelise koordineerimise puudumine arvukalt kitsaskohti piirialadel, mis osutus kahjulikuks Maasi-Reini piirkonna kodanikele. Projektiga „ PANDEMRIC “ toetati avalikke teenuseid, rõhuga piiriülese koostöö edendamisel. Vastastikuse abi taotlemine (kiirabiautod ja intensiivraviüksused) muudeti automaatsemaks, et vähendada survet liiga väheste töötajatega dispetšerkeskustele, nakkushaiguste tõrje osakondadele ning kriisimeeskondadele. Usaldusväärse kaitsevarustuse ja piiriülese testimissuutlikkuse ühiseks hankimiseks loodi piiriülene keskus.

4.Liikmesriikide hindamistegevus

Liikmesriikide tehtavad hindamised on kestnud kogu viimase aasta ning nad on üles näidanud erakordset pühendumust, et tervishoiukriisi ajal eraldada algatuste CRII/CRII+ ja paketi REACT-EU ressursside intensiivse ümberplaneerimise kõrval ressursse ka hindamistegevusele.

Nende hindamiste osa, mille eesmärk oli hinnata 2014.–2020. aasta programmide sekkumiste mõju, on 30 % suurenenud, ulatudes mõnes liikmesriigis üle 50 %. Samal ajal on rakendamisele keskendunud hindamistega toetatud juhtimisasutusi sekkumistes vajalike kohanduste tegemisel, et maksimeerida nendest saadavat kasu.

Iseenesest on järeldused enamasti üksikute hindamiste põhised, sest need olenevad suuresti kohalikust rakendamiskontekstist ega pruugi olla eriti laiaulatusliku kehtivusega. Siiski hakkavad eri kontekstides tehtud hindamistest toetatud sekkumiste mõjude kohta kooruma mõned ühised järeldused, mis tõendavad soodsaid tulemusi paljudes valdkondades ning toetuse tulemuslikkust nii avaliku ja erasektori kui ka eraisikutest toetusesaajate puhul.

Käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis on esitatud üksikasjalikum teave liikmesriikide ja komisjoni poolt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate programmide suhtes tehtud hindamiste tulemuste kohta.

Komisjon jätkab liikmesriikide abistamist spetsiaalsete võrgustike ja metoodiliste tugiteenuste osutamisega, et jätkuvalt parandada hindamiskultuuri ning järelduste kvaliteeti ja nende kasutamist poliitika mõistmiseks. Samal ajal on ta alustanud ettevalmistavat tööd Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide järelhindamiseks. Strateegiat korraldada ERFi/Ühtekuuluvusfondi ja ESFi hindamine 2025. aasta lõpus tutvustati 2021. aasta septembris toimunud ELi ühtekuuluvuspoliitika hindamise 9. konverentsil.

5.Järeldused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid kohanesid muutuvate vajadustega kiiresti

Kriisi ajal kohandati Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringute esialgseid eesmärke liikmesriikide vajadustega. Peale algse keskendumise arukale, jätkusuutlikule, kaasavale majanduskasvule on fondid alates 2020. aasta veebruarist pakkunud liikmesriikidele ka kiiret toetust COVID-19 pandeemiale reageerimisel ja taastamismeetmete võtmisel. Tänu selle juures võimaldatud paindlikkusele said liikmesriigid keskenduda eelkõige tervishoiu, ettevõtluse ja sotsiaalvaldkonna vahetutele vajadustele. Toimunud ümberplaneerimisest nähtus, et programme saab tervishoiukriisile vastamiseks kiirelt investeerimisstrateegiatega kohandada, kusjuures üksnes 2020. aasta jooksul planeeriti ümber üle 20 miljardi euro. Sellega leidis veel kord tõendamist fondide suutlikkus kohaneda ja reageerida ettenägematutele sündmusele ja asjaoludele.

Vaatamata COVID-19 pandeemia enneolematutele tagajärgedele ja sellega kaasnenud survele, mida pandeemia avaldas 2020. aastal avalikule haldusele, kiirenes fondide kasutusmäär; kõige rohkem täheldati suurenemist aruka majanduskasvu (suurenes varasemalt 40 %-lt 54 %ni), kestliku majanduskasvu (suurenes varasemalt 45 %-lt 59 %ni) ja territoriaalse koostöö puhul (suurenes varasemalt 30 %-lt 48 %ni). Nendest saavutustest oli märgata ka püsivat soodsat muutust. Uusimatest, 30. septembri 2021. aasta andmetest ühtekuuluvuspoliitika rahalise rakendamise kohta nähtub, et 2021. aastal kasutati investeeringuteks 51 miljardit eurot, ehk et programmitsükli lõpu lähenedes on tempo seega jätkuvalt kiire.

2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika ja EMKFi programmidel on enne ametlikku rahastamiskõlblikkuse perioodi lõppu 2023. aasta lõpus veel kaks rakendamisaastat (neli aastat EAFRD puhul, mis lõpeb 2025. aastal). Tulevikku vaadates antakse 2022. aasta aruandlustsüklis esialgsete eesmärkidega seotud edusammude kohta olulist teavet. Samuti peaks sellest saama ulatuslikuma ülevaate fondide toetatud COVID-19-vastaste meetmete elluviimise edusammude kohta.

Samal ajal võetakse varsti vastu 2021.–2027. aasta programmid. Eeldatavalt alustatakse neid 2022. aastal märkimisväärsete uuendustega ning nendega kaasnevad täiendavad erakorralised ressursid, mis on loodud jätkusuutliku taastumise toetamiseks lisaks taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu võimaldatavatele vahenditele. See pakett koosneb mitmest olulisest rahastamisvahendist:

·taaste- ja vastupidavusrahastu, mis annab liikmesriikidele toetustena 338 miljardit eurot ja laenudena 386 miljardit eurot;

·REACT-EU, millega tugevdatakse ühtekuuluvuspoliitika programmide eelarvet nende rakendamise viimastel aastatel 50,6 miljardi euroga;

·lisarahastus 17,5 miljardit eurot Õiglase Ülemineku Fondile, millega toetatakse kliimaneutraalsusele üleminekust enim mõjutatud aladel elavaid inimesi;

·täiendavad 8,1 miljardit eurot antakse ka maaelu arenguks, et toetada maapiirkondade vastupanuvõimet.

Kuna 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika ja EMKFi investeeringute elluviimiseks ja aruandluseks on aega veel kolm aastat (maaelu arengu puhul viis aastat), liiguvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid stabiilselt oma eesmärkide poole, nagu on näha ka 2020. aasta andmetest. Ka nendel erakorralistel aegadel on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid kiirelt kohanenud ning aidanud meie kogukondi pandeemiaga silmitsi seismisel, aga samas ka toetanud nende üleminekut rohelise ja digitaalse Euroopa poole.

(1) Määrusega (EL) nr 2020/2220 pikendati Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi praegust rakendamisperioodi kahe aasta võrra, et võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil valmistada ette kõik elemendid, mis on vajalikud ühise põllumajanduspoliitika uue õigusraamistiku kohaldamiseks vastavate strateegiliste kavade suhtes.

(2) Kui andmed olid saadaval, on nendest näha ka rahalise rakendamise osaline edenemine 30. septembrini 2021.

(3) Rahalise rakendamise üksikasjad fondide ja liikmesriikide kaupa on esitatud lisades.

(4) EAFRD puhul on kulud rahastamiskõlblikud kuni 2025. aasta lõpuni.

(5) Ettevõtteid püütakse toetada kõikidest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Projektidega toetatakse ERFist 1,4 miljonit ettevõtet, ESFist 1,2 miljonit mikro-, väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat ning EAFRDst 390 000 maaettevõtet (toetused 156 000 noorele põllumajandustootjale ja investeeringud 234 000 põllumajandusettevõtte materiaalsesse põhivarasse).

(6) Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks: ühtekuuluvuspoliitika avaandmete ülevaade: https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/tdry-xg55 .

(7) Peamiste poliitikavaldkondade koondsummad on suuremad kui konkreetsed lisas 1.1 esitatud valdkondlike eesmärkide summad. Põhjuseks on „mitme valdkonna eesmärkide“ all teatatud investeeringute ümberjaotamine.

(8) Valitud summa on suurem kui kavandatav summa, et tagada parem ärakasutamine juhuks, kui mõni projekt rakendamise ajal ebaõnnestub, või kui selgub, et saadaval on rohkem raha.

(9) Ühtekuuluvuspoliitika kliimameetmete jälgimist saab uurida ühtekuuluvuspoliitika avaandmete platvormi kliima jälgimise tööriista abil.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1). Samuti saadaval aadressil https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/240

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.12.2021

COM(2021) 797 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

2021. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest rakendusaastate 2014–2020 kohta

{SWD(2021) 384 final}

LISA 1.1

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kumulatiivne rahaline rakendamine valdkondlike eesmärkide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele seisuga 31. detsember 2020 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega)

	Valdkondlikud eesmärgid	Programmide maht kokku (EL ja riigid)	Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku	Valitud projektide teatatud kulutused kokku	Projektide valiku määr	Vahendite kasutamise määr
		miljonites eurodes	miljonites eurodes	miljonites eurodes	%	%
01	Teadusuuringud ja innovatsioon	59 932,2	64 595,4	27 255,0	108 %	45 %
02	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia	16 127,3	16 432,6	7 191,1	102 %	45 %
03	VKEde konkurentsivõime	91 392,3	97 830,8	56 416,9	107 %	62 %
04	Vähese CO2 heitega majandus	44 283,2	46 879,4	20 657,9	106 %	47 %
05	Kliimamuutustega kohanemine ja riskiennetus	38 221,6	43 409,3	29 652,4	114 %	78 %
06	Keskkonnakaitse ja ressursitõhusus	70 921,5	76 732,5	44 143,0	108 %	62 %
07	Transpordi- ja energiavõrkude taristu	63 063,4	70 749,0	35 724,6	112 %	57 %
08	Jätkusuutlik ja kvaliteetne tööhõive	49 481,3	47 283,1	27 230,4	96 %	55 %
09	Sotsiaalne kaasatus	56 607,8	54 613,7	28 765,2	96 %	51 %
10	Haridus ja kutseõpe	39 091,5	41 409,7	21 506,2	106 %	55 %
11	Tõhus avalik haldus	5 738,8	5 571,0	2 383,8	97 %	42 %
12	Äärepoolseimad ja hõredalt asustatud piirkonnad	220,5	232,9	592,8	106 %	269 %
LM	Lõpetatud meetmed	140,3	–	114,0	0 %	81 %
	Mitme valdkonna eesmärgid (ERF/Ühtekuuluvusfond/ESF)	85 918,8	94 543,8	46 485,9	110 %	54 %
TA	Tehniline abi	18 972,4	15 768,2	9 566,9	83 %	50 %
	Kõik kokku	640 113,0	676 051,2	357 686,1	106 %	56 %

Märkus. 2020. aasta lõpu väärtused „Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku“ on suuremad kui 28. aprilli 2021. aasta dokumendis COM (2021) 213 osutatud, sest nüüdseks on teatatud 2020. aasta väärtused EAFRD ja EMKFi kohta ning need on lisatud eespool olevasse tabelisse.
Allikas: Euroopa Komisjon, programmide kohta esitatud aruannete alusel, mis on leitavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete lehel aadressil https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/99js-gm52

LISA 1.2

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kumulatiivne rahaline rakendamine valdkondlike eesmärkide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele seisuga 30. september 2021 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega) koos paketi REACT-EU ja EAFRD uute 2021. aasta ressurssidega

	Valdkondlikud eesmärgid	Programmide maht kokku (EL ja riigid)	Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku	Valitud projektide teatatud kulutused kokku	Projektide valiku määr	Vahendite kasutamise määr
		miljonites eurodes	miljonites eurodes	miljonites eurodes	%	%
01	Teadusuuringud ja innovatsioon	60 701,5	69 901,8	35 432,9	115 %	58 %
02	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia	16 029,4	17 740,6	8 464,6	111 %	53 %
03	VKEde konkurentsivõime	103 966,1	101 240,3	61 781,2	97 %	59 %
04	Vähese CO2 heitega majandus	45 705,2	48 970,3	23 930,3	107 %	52 %
05	Kliimamuutustega kohanemine ja riskiennetus	47 858,3	43 801,8	30 216,3	92 %	63 %
06	Keskkonnakaitse ja ressursitõhusus	82 349,9	79 477,4	46 641,5	97 %	57 %
07	Transpordi- ja energiavõrkude taristu	63 054,1	72 391,8	41 270,1	115 %	65 %
08	Jätkusuutlik ja kvaliteetne tööhõive	50 146,2	51 905,8	31 865,1	104 %	64 %
09	Sotsiaalne kaasatus	60 966,1	59 544,5	34 280,4	98 %	56 %
10	Haridus ja kutseõpe	39 057,6	44 031,5	25 049,0	113 %	64 %
11	Tõhus avalik haldus	5 593,5	5 902,2	2 797,1	106 %	50 %
12	Äärepoolseimad ja hõredalt asustatud piirkonnad	220,5	267,7	642,7	121 %	291 %
13	REACT-EU Kriisist taastumise ja vastupanuvõime tugevdamine	35 976,7	6 572,1	2 237,7	18 %	6 %
LM	Lõpetatud meetmed	153,2	–	114,0	0 %	74 %
	Mitme valdkonna eesmärgid (ERF/Ühtekuuluvusfond/ESF)	85 919,8	99 017,6	55 371,7	115 %	64 %
TA	Tehniline abi	21 404,0	16 935,0	10 836,6	79 %	51 %
	Kõik kokku	719 102,3	717 700,6	410 930,9	100 %	57 %

Allikas: Euroopa Komisjon, programmide kohta esitatud aruannete alusel, mis on leitavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete lehel aadressil https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/99js-gm52

See tabel sisaldab 2021. aastal paketist REACT-EU ja EAFRD programmidest antud täiendavat kogutoetust (vt lisa 4).

LISA 2.1

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kumulatiivne rahaline rakendamine liikmesriikide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele seisuga 31. detsember 2020 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega)

	ELi eraldatud summa 2014–2020	Programmide maht kokku (EL ja riigid)	Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku 2020. aasta lõpus	Valitud projektide teatatud kulutused kokku 2020. aasta lõpus	Projektide valiku määr	Vahendite kasutamise määr
	miljonites eurodes	miljonites eurodes	miljonites eurodes	miljonites eurodes	%	%
Austria	4 922,9	10 606,7	10 900,1	7 963,0	103 %	75 %
Belgia	2 744,7	6 088,8	6 463,1	3 050,4	106 %	50 %
Bulgaaria	9 868,9	11 704,5	10 888,2	6 192,9	93 %	53 %
Horvaatia	10 731,2	12 653,8	15 788,7	6 205,9	125 %	49 %
Küpros	917,3	1 169,8	1 246,9	660,7	107 %	56 %
Tšehhi	23 865,0	32 051,6	32 329,1	18 444,5	101 %	58 %
Taani	1 546,8	2 314,1	2 401,9	1 212,2	104 %	52 %
Eesti	4 423,5	5 769,9	5 633,8	3 600,2	98 %	62 %
Soome	3 765,0	8 435,2	10 776,9	6 959,9	128 %	83 %
Prantsusmaa	27 502,3	45 841,3	52 150,8	30 416,0	114 %	66 %
Saksamaa	27 935,0	44 743,4	47 394,5	27 758,0	106 %	62 %
Kreeka	21 381,4	26 655,4	33 655,9	15 035,0	126 %	56 %
Ungari	25 013,2	29 661,6	31 885,0	17 119,5	107 %	58 %
Iirimaa	3 361,6	6 140,1	8 443,2	4 709,3	138 %	77 %
Itaalia	44 661,6	72 406,8	67 169,5	36 934,3	93 %	51 %
Läti	5 633,7	6 907,2	6 911,0	4 222,3	100 %	61 %
Leedu	8 436,4	9 993,4	10 999,5	6 358,2	110 %	64 %
Luksemburg	140,1	454,7	440,7	337,9	97 %	74 %
Malta	827,9	1 021,4	960,8	590,7	94 %	58 %
Madalmaad	1 947,4	3 772,7	4 476,3	2 502,4	119 %	66 %
Poola	86 113,3	104 932,2	100 403,5	57 472,1	96 %	55 %
Portugal	25 859,7	33 047,2	40 888,0	20 729,5	124 %	63 %
Rumeenia	30 883,1	36 569,1	47 705,6	17 845,8	130 %	49 %
Slovakkia	15 137,6	19 133,7	19 084,7	8 589,9	100 %	45 %
Sloveenia	3 928,0	4 953,2	5 179,4	2 820,3	105 %	57 %
Hispaania	39 927,4	56 552,7	55 034,1	24 128,8	97 %	43 %
Rootsi	3 626,4	7 363,3	7 743,7	5 167,4	105 %	70 %
Ühendkuningriik	16 346,0	26 538,1	26 146,7	14 617,1	99 %	55 %
Interreg	9 408,9	12 631,2	12 949,8	6 042,0	103 %	48 %
Kõik kokku	460 856,5	640 113,0	676 051,2	357 686,1	106 %	56 %

Allikas: vt lisa 1.1.

LISA 2.2

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kumulatiivne rahaline rakendamine liikmesriikide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele seisuga 30. september 2021 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega, koos paketi REACT-EU ja EAFRD uute 2021. aasta ressurssidega)

	ELi eraldatud summa 2014–2020	Programmide maht kokku (EL ja riigid)	Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku 2020. aasta lõpus	Valitud projektide teatatud kulutused kokku 2020. aasta lõpus	Projektide valiku määr	Vahendite kasutamise määr
	miljonites eurodes	miljonites eurodes	miljonites eurodes	miljonites eurodes	%	%
Austria	6 546,2	13 826,4	11 280,3	8 285,8	82 %	60 %
Belgia	3 174,7	6 742,2	6 624,3	3 415,9	98 %	51 %
Bulgaaria	10 285,3	12 120,0	11 399,3	7 565,7	94 %	62 %
Horvaatia	12 091,9	14 103,9	16 833,5	7 781,4	119 %	55 %
Küpros	1 093,0	1 368,3	1 473,5	863,8	108 %	63 %
Tšehhi	25 462,0	33 968,5	35 628,1	21 731,6	105 %	64 %
Taani	1 955,6	2 784,5	2 488,8	1 338,6	89 %	48 %
Eesti	4 855,3	6 303,8	5 996,7	4 091,2	95 %	65 %
Soome	4 896,4	10 756,5	11 178,1	7 223,4	104 %	67 %
Prantsusmaa	34 360,7	54 632,9	55 458,7	33 384,3	102 %	61 %
Saksamaa	33 360,6	51 879,0	49 078,5	30 641,5	95 %	59 %
Kreeka	23 089,3	28 371,4	38 528,1	17 841,2	136 %	63 %
Ungari	25 424,7	30 166,8	33 493,4	20 134,0	111 %	67 %
Iirimaa	4 243,6	7 597,4	8 477,3	5 174,1	106 %	59 %
Itaalia	58 194,3	88 301,0	70 531,9	42 619,1	112 %	68 %
Läti	6 182,9	7 616,1	7 290,9	4 757,0	80 %	48 %
Leedu	8 710,1	10 268,4	11 155,6	7 241,4	96 %	62 %
Luksemburg	313,8	642,2	509,3	421,4	109 %	71 %
Malta	939,1	1 132,6	1 138,7	648,4	79 %	66 %
Madalmaad	2 731,1	4 905,4	5 011,2	2 813,7	101 %	57 %
Poola	90 665,1	110 819,0	103 237,8	65 894,3	102 %	57 %
Portugal	28 838,2	36 306,0	42 867,7	24 666,6	93 %	59 %
Rumeenia	34 757,2	40 965,7	50 844,4	20 684,1	118 %	68 %
Slovakkia	16 473,0	20 773,3	19 843,8	9 925,3	124 %	50 %
Sloveenia	4 498,8	5 647,6	5 886,7	3 490,8	96 %	48 %
Hispaania	51 672,8	69 281,6	62 266,5	29 613,6	104 %	62 %
Rootsi	4 536,1	8 739,4	7 941,5	5 520,6	90 %	43 %
Interreg	16 346,0	26 451,3	27 857,5	15 675,4	91 %	63 %
Ühendkuningriik	9 408,9	12 631,2	13 378,6	7 486,6	105 %	59 %
Kõik kokku	525 106,9	719 102,3	717 700,6	410 930,9	100 %	57 %

Allikas: vt lisa 1.2.

LISA 3

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – kavandatud summad kliimaeesmärkide jaoks
koos kumulatiivsete projekti valiku- ja kasutusmääradega 31. detsembriks 2020

Fond	ELi kavandatud summa	Kliimameetmetele eraldatud summa		Valitud projektide väärtus 2020. aasta lõpuks (hinnanguline ELi osa)	Kliimameetmetele eraldatud summa		Projektides kulutatud summa 2020. aasta lõpuks (hinnanguline ELi osa)	Kliimameetmetele kulutatud summa
	miljardit eurot	miljardit eurot	%	miljardit eurot	miljardit eurot	%	miljardit eurot	miljardit eurot	%
Ühtekuuluvusfond	61,5	17,0	28 %	71,9	20,2	28 %	32,8	8,1	25 %
EAFRD	100,1	57,4	57 %	100,7	60,1	60 %	68,1	44,1	65 %
EMKF	5,7	1,0	18 %	4,0	0,7	18 %	3,3	0,4	12 %
ERF	200,1	34,9	17 %	221,3	36,0	16 %	101,3	15,1	15 %
ESF / noorte tööhõive algatus	93,5	1,1	1 %	93,0	7,4	8 %	50,9	4,0	8 %
Kokku	460,9	111,4	24 %	490,9	124,4	25 %	256,4	71,7	28 %

Allikas: Euroopa Komisjon.

LISA 4

2021. aasta kohta otsustatud eraldis paketist REACT-EU 2021. aasta novembri seisuga

	Paketist REACT-EU programmi kohta saadaolevad ELi eraldised			Otsustatud ELi summad
	2021	2022	Kokku	ERF	ESF	FEAD	Kokku
AT	218,3	–	218,3	123,8	88,5	6,0	218,3
BE	258,8	–	258,8	97,9	123,0	31,8	252,7
BG	436,4	–	436,4	186,8	229,7	19,9	436,4
CY	111,4	–	111,4	46,4	65,0	–	111,4
CZ	834,8	–	834,8	834,8	–	–	834,8
DE	1 886,6	–	1 886,6	1 177,9	708,7	–	1 886,6
DK	177,8	–	177,8	123,1	54,7	–	177,8
EE	177,8	–	177,8	160,5	12,8	4,5	177,8
ES	10 855,4	–	10 855,4	6 974,1	2 144,0	40,0	9 158,1
FI	134,5	–	134,5	94,0	40,5	–	134,5
FR	3 093,0	–	3 093,0	2 065,8	251,7	104,0	2 421,5
GR	1 707,9	–	1 707,9	1 607,9	100,0	–	1 707,9
HR	571,5	–	571,5	31,5	530,0	10,0	571,5
HU	881,2	–	881,2	223,7	187,9	–	411,5
IE	88,3	–	88,3	–	–	–	–
IT	11 303,5	–	11 303,5	4 734,3	6 369,8	199,4	11 303,5
LT	273,7	–	273,7	236,7	37,0	–	273,7
LU	139,8	–	139,8	69,7	69,7	0,5	139,8
LV	210,0	–	210,0	183,3	20,6	6,1	210,0
MT	111,2	–	111,2	–	111,2	–	111,2
NL	440,8	–	440,8	220,4	220,4	–	440,8
PL	1 644,7	–	1 644,7	1 280,4	74,4	–	1 354,7
PT	1 594,1	–	1 594,1	1 325,6	268,6	–	1 594,1
RO	1 323,9	–	1 323,9	1 033,9	–	56,0	1 089,9
SE	287,3	–	287,3	57,5	229,9	–	287,3
SI	262,2	–	262,2	240,1	13,2	8,9	262,2
SK	616,0	–	616,0	194,9	402,1	19,0	616,0
Kokku	39 640,9	–	39 640,9	23 324,8	12 353,3	506,0	36 184,1

Allikas: Käesoleva andmelooga esitatakse ajakohastatud seisukoht „Programmi kohta saadaolevate ELi eraldiste“ ja „Otsustatud ELi summade“ kohta. https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/26d9-dqzy

Top