EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.6.2021

COM(2021) 323 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE EMPTY

ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021−2027
Töötervishoid ja tööohutus muutuvas töömaailmas

{SWD(2021) 148 final} - {SWD(2021) 149 final}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021−2027
Töötervishoid ja tööohutus muutuvas töömaailmas

1.Töötervishoid ja tööohutus ELis

1.1.Tervise ja ohutuse väärtus töökohal

ELi töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad õigusaktid on olulised peaaegu 170 miljoni ELi töötaja 1 tervise kaitsmiseks. Inimeste kaitsmine töökohal esinevate tervise- ja ohutusriskide eest on tähtis element, mis aitab saavutada püsivalt inimväärsed töötingimused kõigi töötajate jaoks. See on võimaldanud vähendada terviseriske töökohal ja parandada töötervishoiu ja tööohutuse standardeid kogu ELis ja kõigis sektorites. Siiski on endiselt probleeme ja COVID-19 pandeemia on süvendanud riske, millega tuleb tegeleda.

Töötajate tervise ja ohutuse kaitse, mis on sätestatud ELi aluslepingutes 2 ja põhiõiguste hartas, 3 on inimeste hüvanguks toimiva ELi majanduse üks põhielement. Õigus tervislikule ja ohutule töökohale kajastub Euroopa sotsiaalõiguste samba 10. põhimõttes ning on ÜRO kestliku arengu eesmärkide 4 saavutamisel põhjapaneva tähtsusega. See on ka loomisel oleva Euroopa terviseliidu oluline element.

Uues töötervishoiu ja tööohutuse raamistikus aastateks 2021–2027, millest anti teada Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas, 5 on sätestatud peamised prioriteedid ja meetmed, mis on vajalikud töötajate tervise ja ohutuse parandamiseks järgmistel aastatel pandeemiajärgses maailmas, mida iseloomustavad rohe- ja digiüleminek, majanduslikud ja demograafilised probleemid ning traditsioonilise töökeskkonna mõiste muutumine.

Tervislikud ja ohutud töötingimused on terve ja tootliku tööjõu olemasolu eeltingimuseks. Keegi ei tohiks kannatada tööga seotud haiguste või õnnetuste tõttu. See on ka ELi majanduse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime oluline aspekt.

Viimasel kolmel aastakümnel on töötervishoius ja tööohutuses tehtud suuri edusamme: aastatel 1994–2018 vähenesid surmaga lõppenud tööõnnetused ELis ligikaudu 70 % (joonis 1). Kuigi sellised tegurid nagu deindustrialiseerimine ja parem arstiabi on kahtlemata sellele vähenemisele kaasa aidanud, on tähtsat osa etendanud ka ELi töötervishoiu ja tööohutuse süsteem. Hoolimata neist edusammudest toimus EL 27s 2018. aastal ikka veel üle 3 300 surmaga lõppenud õnnetuse ja 3,1 miljonit surmaga mittelõppenud õnnetust ning igal aastal sureb tööga seotud haiguste tõttu üle 200 000 töötaja. See põhjustab tohutuid inimkannatusi. Töötajate kaitsestandardite hoidmine ja parandamine on seepärast pidev väljakutse ja vajadus.

Lisaks tervisele ja heaolule on töötajate kaitse kõrge tase ka majanduse seisukohalt oluline. Tööga seotud õnnetused ja haigused lähevad ELi majandusele maksma üle 3,3 % SKPst aastas 6 (2019. aastal ligikaudu 460 miljardit eurot) (joonis 2). Kuigi nende arvude taga peituva heaolu maksumust ei ole võimalik mõõta, aitavad töötervishoiu ja tööohutuse head tavad muuta ettevõtted tootlikumaks, konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks. Hinnangute kohaselt tasub iga töötervishoidu ja tööohutusse investeeritud euro ennast tööandja jaoks umbes kahekordselt ära 7 8 . Tugev töötervishoiu ja tööohutuse tugistruktuur, mis võtab arvesse VKEde erivajadusi ja mis moodustab ELi majanduse selgroo, annab olulise panuse kestlikku majandusse ning töötervishoiu ja tööohutuse edusse ELis tervikuna. Hea töötervishoid ja tööohutus vähendab ka tervishoiukulusid ja muud ühiskondlikku koormust, samas kui puudulikust töötervishoiust ja tööohutusest tulenevad kulud on üksikisikute, ettevõtjate ja ühiskonna jaoks suured.

COVID-19 pandeemia on näidanud, kui oluline on töötervishoid ja tööohutus töötajate tervise kaitsmiseks, meie ühiskonna toimimiseks ja kriitilise tähtsusega majandus- ja sotsiaaltegevuse jätkamiseks. Seepärast peab tootlikkuse taastamise ja elavdamise suunas liikumine hõlmama ka uuendatud kohustust hoida töötervishoid ja tööohutus esiplaanil ning parandada töötervishoiu ja tööohutuse ning rahvatervise poliitika koostoimet.

1.2.ELi süsteemi toimimine

Töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ELi lähenemisviisi saavutusi aitavad selgitada kaks tegurit. Esiteks on EL ja liikmesriigid välja töötanud täiustatud õigussüsteemi, et sätestada ennetus- ja kaitsemeetmed tööalaste riskidega tegelemiseks. Teiseks tugineb see kolmepoolsele lähenemisviisile, mille kohaselt töötajad, tööandjad ja valitsused on tihedalt kaasatud kõnealuste töötervishoiu- ja tööohutusmeetmete väljatöötamisse ja rakendamisse nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Lisaks aitab töötervishoiu- ja tööohutuseeskirjade nõuetekohasele kohaldamisele kaasa eelkõige mikroettevõtjatele ja VKEdele antav pidev toetus.

ELi töötervishoiu ja tööohutuse õigusraamistik koosneb raamdirektiivist ja 24 eridirektiivist, mis on aja jooksul välja töötatud. 1989. aasta Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiiv 9 on kogu ELi ühiste põhimõtete ja miinimumstandardite aluseks. Selles on keskendutud riskiennetuskultuurile ja sätestatud tööandjate kohustused seoses järgmisega: i) riskihindamised; ii) ennetusmeetmed; iii) töötervishoidu ja tööohutust käsitleva teabe andmine töötajatele; iv) koolitus; v) konsulteerimine ning vi) tasakaalustatud osalemine. Need kohustused kehtivad kõigis sektorites ja kutsealadel nii avaliku kui ka erasektori tööandjate suhtes. Konkreetsed direktiivid käsitlevad konkreetseid riske, rühmi ja tingimusi 10 .

Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad ELi õigusaktid on välja töötatud tihedas koostöös tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega, 11 mis on riikide valitsuste esindajatest, ametiühingutest ja tööandjate organisatsioonidest koosnev kolmepoolne organ. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) pakub suuniseid ja vahendeid, mis koos sarnaste riiklike internetipõhiste vahenditega: i) annavad sektoripõhist teavet, mis on suunatud peamiselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), sest nemad pakuvad tööd suuremale osale ELi töötajatest ning puutuvad töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel tihti kokku suuremate takistustega, ning ii) abistavad tööandjaid kõigis riskihindamisprotsessi etappides 12 . Kõrgemate tööinspektorite komitee 13 esitab arvamusi töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate ELi õigusaktide täitmise tagamise kohta ning edendab tööinspektsiooni tavade alaste teadmiste jagamist.

1.3.Tuginemine eelnevatele strateegilistele raamistikele ja ulatuslik konsulteerimine

ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilistel raamistikel on nüüdseks ligi 20 aasta jooksul olnud keskne roll selles, kuidas riiklikud ametiasutused ja sotsiaalpartnerid teevad otsuseid töötervishoiu ja tööohutuse eesmärkide kohta. Nende eesmärkide hulka kuuluvad i) suurem ühtlustamine ühiste prioriteetidega; ii) koostöö hõlbustamine; iii) töötervishoidu ja tööohutusse tehtavate investeeringute stimuleerimine ning iv) konkreetsete meetmete edendamine töökoha tasandil.

2014.–2020. aasta strateegilise raamistiku peamised prioriteedid, 14 nt tööga seotud haiguste ennetamine, demograafiliste muutustega tegelemine ja õigusaktide rakendamine, kajastusid riiklikes raamistikes 15 . Mõned eelmise strateegilise raamistiku peamised saavutused ELi tasandil on järgmised: i) kantserogeenide ja mutageenide direktiivi 16 kolm ajakohastamist ja ettepanek neljanda ajakohastamise kohta; ii) nelja direktiivi moderniseerimisega seotud ajakohastamised, sh kokkupuute piirnormide ja bioloogiliste mõjurite valdkonnas; iii) suur hulk laialdaselt kasutatavaid EU-OSHA suuniseid ja veebipõhiseid vahendeid tööandjatele, sh COVID-19 kohta, ning iv) kõrgemate tööinspektorite komitee väljatöötatud kontrollijuhendid ja -vahendid.

See strateegiline raamistik tugineb ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku (2014–2020) rakendamisel tehtud edusammude hindamisele. Hindamise käigus tehti kindlaks mitu probleemi, mis on seotud strateegilise raamistiku lühemaajalise rakendamisega, pidades silmas: i) liikmesriikide piiratud ressursse; ii) vajadust pöörata rohkem tähelepanu kutsehaigustele, demograafilistele muutustele, psühhosotsiaalsetele riskidele ning luu- ja lihaskonna vaevustele ning iii) vajadust aidata nii tööinspektsioonidel kui ka ettevõtetel parandada oma töötervishoiu ja tööohutuse standardeid.

See strateegiline raamistik põhineb ka mitmesuguste sidusrühmade panusel ja kajastab kõigi osalejate pühendumust selle rakendamisele. Aluseks võeti EU-OSHA aruanne riiklike töötervishoiu ja tööohutuse strateegiate kohta, konkreetne hindamisaruanne ja täiustatud uurimisvahendid. Täiendavad olulised sisendid raamistiku jaoks olid: i) mitmed nõukogu järeldused 17 ; ii) aruanded, 18 soovitused, kuulamised ja muu teabevahetus Euroopa Parlamendiga; iii) teabevahetus sotsiaalpartnerite ja sõltumatute ekspertidega; iv) avaliku konsultatsiooni käigus saadud vastused ning v) töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitee arvamus.

Samuti on selle aluseks võetud teave, mis saadi töötajate töötervishoidu ja tööohutust käsitleva raamdirektiivi 89/391/EMÜ ja 23 sellega seotud ELi direktiivi praktilise rakendamise hindamisel ajavahemiku 2013–2017 kohta.

Käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis 19 ja kokkuvõtvas aruandes 20 on need tulemused kokkuvõtlikult esitatud.

2.Töötervishoiu ja tööohutuse ajakohastatud visioon – kolm põhieesmärki

Eelmise raamistiku prioriteedid on endiselt asjakohased. Samas on ELis vaja täiendavaid töötervishoiu ja tööohutuse meetmeid, et muuta töökohad kokkusobivaks üha kiiremate muutustega majanduses, demograafias, töökorralduses ja ühiskonnas üldiselt 21 . Teatava osa ELi töötajate jaoks muutub töökoha kontseptsioon laialivalguvamaks, aga ka keerukamaks, sest esile kerkivad uued organisatsioonilised vormid, ärimudelid ja tööstusharud. COVID-19 pandeemia on seda keerukust võimendanud ja muutnud töötervishoiu ja tööohutuse ning rahvatervise poliitika omavahel tihedamalt seotuks kui kunagi varem.

Seepärast keskendub strateegiline raamistik lähiaastatel kolmele valdkonnaülesele põhieesmärgile:

·valmisolek muutusteks ja nendega toimetulekuks rohe-, digi- ja demograafilisest ülemineku tõttu uuenenud töömaailmas;

·tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõhusam ennetamine;

·võimalikeks tulevasteks tervisekriisideks valmisoleku suurendamine.

Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja meetmeid ELi, riiklikul, sektori ja ettevõtte tasandil.

Nende kolme eesmärgi elluviimist toetatakse järgmisega: i) sotsiaaldialoog; ii) tõendusbaasi tugevdamine; iii) täitmise tõhusam tagamine; iv) teadlikkuse suurendamine ning v) rahastamine.

2.1. Valmisolek muutusteks ja nendega toimetulek 

Paljude ülesannete, töömudelite ja töökohtade olemus on muutumas. Esile on kerkinud rohe- ja digiülemineku käigus loodud töökohad, mida kümme aastat tagasi ei eksisteerinud. Euroopa roheline kokkulepe, 22 ELi digistrateegia 23 ja Euroopa uus tööstusstrateegia 24 koos: i) tekitavad suuri investeeringuid; ii) toetavad majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomist ning iii) pakuvad paindlikkust ja võimalusi töötajatele, äriühingutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. 1,8 triljoni euro suurune ELi eelarve aastateks 2021–2027, sh Euroopa taasterahastu, toetab neid algatusi ja aitab kaasa kestlikule taastumisele. Samal ajal nõuab Euroopa tööjõu vananemisest tulenev demograafiline muutus pidevat arutlemist ja reageerimist. Töötervishoiul ja tööohutusel on selles oluline osa, sest töötajate vananedes on vaja kohandada töökeskkonda ja ülesandeid nende konkreetsetele vajadustele ja minimeerida riske. Vananemist käsitleva rohelise raamatuga 25 algatati seepärast arutelu, mis hõlmab ka vanemate töötajate tööturul osalemise tingimusi.

Tehnoloogia areng võib pakkuda töötajatele uusi võimalusi kõigis elu- ja karjäärietappides. Digitehnoloogia võib pakkuda töötajatele, sh puuetega või eakamatele töötajatele, ja nende tööandjatele digilahendusi, mis võimaldavad toetada nende tervist ja heaolu. Need tehnoloogilised edusammud võivad endas kätkeda rohkem võimalusi nii naiste kui ka meeste töö- ja eraelu tasakaalu parandamiseks ning toetada töötervishoiu ja tööohutuse rakendamist kättesaadavate vahendite, teadlikkuse suurendamise ja tõhusama kontrolli kaudu. Robotiseerimine, tehisintellekti kasutamine ja kaugtöö suurem levik vähendavad ohtlike, nt väga saastatud aladel (reoveesüsteemid, prügilad või põllumajandusliku fumigeerimise alad) teostatavate tööülesannete riske. Uued tehnoloogiad tekitavad aga ka mitmeid probleeme nii i) suurenenud ebaregulaarsuse tõttu töö tegemise aja ja koha osas kui ka ii) uute tööriistade ja masinatega seotud riskide tõttu. Kliimamuutused võivad mõjutada ka töötajate ohutust ja tervist, sh suureneva õhutemperatuuri, õhusaaste ja äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu.

·ELi töötervishoiu- ja tööohutuseeskirjade ajakohastamine ja lihtsustamine seoses rohe- ja digiüleminekuga

Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad ELi õigusaktid hõlmavad juba paljusid riske, mis tulenevad muutuvatest tööstusharudest, seadmetest ja töökohtadest. Viimastel aastatel on ajakohastatud nelja töötervishoiu ja tööohutuse alast direktiivi, mis hõlmavad isikukaitsevahendeid, arstiabi laevadel, bioloogilisi mõjureid töökohal ja kokkupuudet keemiliste mõjuritega 26 . Komisjon on teinud ka ettepaneku vaadata läbi masinadirektiiv, 27 milles käsitletakse digiüleminekust ja masinate kasutamisest tulenevaid riske, mis on olulised ka töötajate tervise ja ohutuse seisukohast. Samuti teeb komisjon ettepaneku esimese tehisintellekti õigusraamistiku kohta, milles käsitletakse riske, mis tulenevad teatavatest tehisintellektisüsteemidest, mida kasutatakse töölevõtmisel, töötajate juhtimisel ja füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamisel 28 . Siiski vajavad olulised tehnoloogilised arengusuundumused, eelkõige kuvarite ja töökohtade valdkonnas, ning vananeva tööjõu vajaduste ja suutlikkuse muutumine täiendavat asjakohast õigusaktide ajakohastamist. Algatus „Industry 5.0“ 29 pakub välja visiooni, kuidas Euroopa tööstus saaks juhtida rohe- ja digiüleminekut, ühitades töötajate õigused ja vajadused tehnoloogia arengu ja planeedi taluvuspiiridega.

Muu hulgas digiteerimisest ja kaugtööd tegeva elanikkonna olulisest kasvust tulenevad muutuvad töövormid vajavad samuti uusi ja ajakohastatud töötervishoiu ja tööohutuse lahendusi. Traadita, mobiilsete ja muude kõrgtehnoloogiliste lahenduste kiire kasutuselevõtt ning selliste seadmete ulatuslikum kasutamine tööks nõuavad täiendavat analüüsi, et uurida töötajate kokkupuudet optilise kiirguse ja elektromagnetväljadega ning võimsamate seadmete võimalikku kahjulikku mõju tervisele.

Komisjon jälgib uute, eelkõige internetipõhise nõudlusmajandusega seotud töövormide ja ärimudelite üldist arengut. Ta on algatanud sotsiaalpartneritega konsulteerimise teise etapi ja esitab 2021. aasta lõpus algatuse digiplatvormide kaudu töötavate inimeste töötingimuste parandamiseks, kui sotsiaalpartnerid ei ole valmis omavahel läbirääkimisi pidama 30 . Käesoleva algatuse üks põhieesmärke on tagada kõigile platvormide kaudu töötavatele inimestele nõuetekohased töötingimused, sh tervise ja ohutuse osas. Sellega täpsustatakse eelkõige olukorda seoses töötervishoiu ja tööohutuse õigustikuga, mida kohaldatakse töötajatena tunnustatud isikute suhtes, kuid mitte füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.

Kuna Euroopa rohelise kokkuleppe ja kestlikkust toetava ELi kemikaalistrateegia 31 raames alustatakse mitme algatuse rakendamist, tuleb läbi vaadata teatavate olemasolevates ja kujunemisjärgus sektorites kasutatavate ohtlike ainete praegused piirnormid 32 . See on oluline nii roheliste üleminekute kui ka tööga seotud haiguste, eelkõige vähi ennetamise seisukohast (vt ka punkt 2.2). Plii ja koobalti, kahe taastuvenergiatehnoloogiates ja akude tootmisel sageli kasutatava ohtliku aine puhul näitavad uued teaduslikud andmed, et piirnormid tuleks läbi vaadata või koobalti puhul kehtestada.

Veel üks selline aine on asbest. Asbestiga kokkupuutumine on terviseriski tegur renoveerimislaine 33 puhul, mille eesmärk on Euroopa rohelist kokkulepet silmas pidades muuta hooned kliimaneutraalse tuleviku jaoks sobivaks. Kuigi asbesti ei saa enam ELis toota ega kasutada, puutuvad tööajad selle varasemast ajast pärit probleemiga kokku hoonete renoveerimisel, kus on sageli vaja palju aastaid tagasi kasutatud asbest eemaldada. Kokkupuude asbestiga nõuab Euroopas igal aastal umbes 88 000 inimelu, selle arvele langeb 55–85 % tööga seotud kopsuvähi juhtudest ning hinnangute kohaselt suureneb asbestist põhjustatud surmade arv veel kuni 2020. aastate lõpuni ja isegi 2030. aastateni 34 . Tööandjate suhtes on juba kehtestatud ranged kaitse-, planeerimis- ja koolituskohustused. Uusimate teaduslike tõendite kohaselt tuleb asbestiga kokkupuute piirnormi siiski alandada. Selleks algatab komisjon paralleelselt käesoleva strateegilise raamistikuga teise konsultatsiooni sotsiaalpartneritega 35 .

·Psühhosotsiaalsetele riskidele keskendumine

Juba enne pandeemiat mõjutasid vaimse tervise probleemid ligikaudu 84 miljonit inimest 36 ELis. Pooled ELi töötajatest peavad stressi oma töökohal tavaliseks ning stressi arvele langeb umbes pool kõigist kaotatud tööpäevadest. Ligi 80 % juhtidest on mures tööstressi pärast 37 .

Pandeemia tõttu hakkas peaaegu 40 % 38 töötajatest täistööajaga 39 kaugtööd tegema. See hägustab traditsioonilisi töö- ja eraelu vahelisi piire ning on koos muude kaugtöö suundumustega (nt pidev ühendatus, sotsiaalse suhtluse puudumine ning IKT laialdasem kasutamine) suurendanud psühhosotsiaalseid ja ergonoomilisi riske.

Tõendid näitavad, et psühhosotsiaalset heaolu ähvardavate ohtude kõrvaldamine on mitmeetapiline protsess, mis nõuab töökeskkonna muutmist. Euroopa Komisjon rahastab nende probleemidega tegelevaid projekte. Projektide eesmärk on töötada välja ja rakendada meetmeid, mis aitavad edendada head vaimset tervist ja ennetada psüühikahäireid tööl. Eelkõige peaksid programmi „Horisont 2020“ projektid „Magnet4Europe“ 40 ja „EMPOWER“ 41 andma uuenduslikke tulemusi. Tervishoiu- ja hooldussektoris tegutsevatele elutähtsate kutsealade töötajatele mõeldud projekti „RESPOND“ raames tegeldakse COVID-19 pandeemia kahjulike mõjudega vaimsele tervisele 42 .

2.2.Tööga seotud haiguste ja õnnetuste parem ennetamine 

Kooskõlas ELis tööga seotud surmajuhtumite suhtes rakendatava nulleesmärgipõhise lähenemisviisiga 51 tuleb teha kõik, et vähendada tööga seotud surmajuhtumeid nii palju kui võimalik. Sel eesmärgil tugevdatakse käesoleva strateegilise raamistikuga ennetuskultuuri nii organisatsioonides kui ka üksiktöötajate tasandil. Tööga seotud surmajuhtumite ennetamine on võimalik ainult järgmiste meetmete abil: i) töökohal toimunud õnnetuste ja surmajuhtumite põhjalik uurimine; ii) nende õnnetuste ja surmajuhtumite põhjuste väljaselgitamine ja kõrvaldamine; iii) teadlikkuse suurendamine tööga seotud õnnetuste, vigastuste ja kutsehaigustega kaasnevate riskide kohta ning iv) kehtivate eeskirjade ja suuniste täitmise tõhusam tagamine. Ohuolukordadest ja kriitilistest vahejuhtumitest saadud õppetunnid ja neid sündmusi käsitlev teabevahetus aitavad kogu ELis olukorda paremini analüüsida ja ennetustööd teha. Näiteks ELi põllumajandus- ja metsandussektoris on õnnetuste ja surmajuhtumite arv endiselt lubamatult suur. Usaldusväärsed andmed põllumajandusettevõtetes toimunud õnnetuste ja surmajuhtumite arvu kohta on seepärast äärmiselt olulised, nagu ka ulatuslik teadlikkuse suurendamine, sh teiste põllumajandusettevõttes elavate pereliikmete ja lastega seotud võimalike riskide kohta.

Tööga seotud surmade põhjused

Peamine tööga seotud surmapõhjus ELis on vähktõbi (joonis 3). Kantserogeenide tõttu sureb igal aastal tööga seotud vähisurma hinnanguliselt 100 000 inimest. Tööga seotud vähktõve vastased meetmed on kesksel kohal Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas, 52 milles on esitatud uus ELi lähenemisviis kestlikuks vähiennetuseks, -raviks ja -hoolduseks. ELi pühendumus võidelda tööga seotud vähktõve vastu on kooskõlas ka strateegiaga, mis on esitatud 2020.–2024. aasta kantserogeenide tegevuskavas, 53 mis ühendab liikmesriike ja sotsiaalpartnereid, et kiiresti rakendada ELi tasandil vastu võetud piirnorme ja muid sätteid, piirates kokkupuudet 26 ohtliku ainega ja parandades seeläbi ligikaudu 40 miljoni töötaja töötingimusi.

Joonis 3: Tööga seotud surmajuhtumite põhjused ELis (%) 54  

Allikas: „Tööga seotud õnnetuste ja haiguste kulude rahvusvaheline võrdlus“, EU-OSHA, 2017.

Teine oluline aspekt töötajate kaitse parandamisel hõlmab tööga seotud vereringehaigusi, nt südamehaigusi või insulti. Kuigi vereringehaigused on ELis tähtsuselt teine tööga seotud surmade põhjus (joonis 3), on nende põhjustest ja seostest tööst tulenevate riskidega vähe teada. See takistab asjakohaste ennetusmeetmete rakendamist töökohal. Edasised teadusuuringud ja andmete kogumine ning tervise edendamine nii ELi kui ka riiklikul tasandil tuleks seada prioriteediks. Need meetmed peaksid hõlmama ka luu- ja lihaskonna vaevusi, mis mõjutvad miljoneid ELi töötajaid 55 . Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused võivad halvimal juhul põhjustada puudeid ning need ei ole tavaliselt seotud üheainsa põhjusega, vaid füüsiliste, psühhosotsiaalsete, organisatsiooniliste ja individuaalsete tegurite kombinatsiooniga.

·Ohtlikud ained

Ohtlikke aineid leidub peaaegu kõigil töökohtadel ja miljonid ELi töötajad puutuvad nende ainetega iga päev kokku.

Üldiselt on teaduslikul hindamisel, töötervishoiu ja tööohutuse kolmepoolse nõuandekomiteega konsulteerimisel ning kõigi sidusrühmade tihedal kaasamisel põhinev ohtlike ainete käsitlemise protsess osutunud edukaks, ehkki see on aeganõudev ja ressursimahukas. Käesoleva strateegilise raamistiku kohaselt jätkatakse ohtlike ainete käsitlemise metoodika ajakohastamist, et teha kindlaks, kuidas töötervishoiu ja tööohutuse piirnormide kehtestamise otsustusprotsessi veelgi tõhusamaks muuta. Lisaks jätkab komisjon töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide ning REACH-määruse vahelise seose ühtlustamist, 56 et tagada töötajate kaitse kooskõlas lähenemisviisiga „üks aine, üks hindamine“ ja paremat õigusloomet käsitleva ajakohastatud lähenemisviisiga.

Käimasolev seadusandlik menetlus akrüülnitriili, nikliühendite ja benseeni 57 piirnormide kohta vastavalt kantserogeenide ja mutageenide direktiivile aitab rohkem kui miljonit töötajat paremini kaitsta kantserogeensete ja mutageensete ainete eest. Sellele lisaks määrab nõuandekomitee kindlaks ained, millega tuleb kantserogeenide ja mutageenide direktiivi ning keemiliste mõjurite direktiivi alusel esmajärjekorras tegeleda, et tagada ohtlike kemikaalide ajakohastatud piirnormid.

Esmatähtsaks peetakse reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvate töötajate kaitse ajakohastamist ja laiendamist kooskõlas Euroopa Parlamendi nõudmistega. Reproduktiivtoksilistel ainetel võib olla kaks erinevate mõjude rühma: i) mõju suguvõimele ja viljakusele ning ii) mõju loote või järglaste arengule. Need on tõsised terviseriskid ning võivad põhjustada iseeneslikku aborti ja surnultsündi või kahjustada eostatud laste kognitiivset arengut. Kõige halvema stsenaariumi kohaselt võivad reproduktiivtoksilised ained põhjustada igal aastal kuni 1 274 uut reproduktiivhaiguse juhtu, mis tähendab 381 miljoni euro suurust majanduslikku kulu. Plii on suurim reproduktiivtoksilistest ainetest tekitatud haiguste põhjustaja 58 . Kavandatav ettepanek plii rangemate siduvate piirnormide kohta on seega oluline samm reproduktiivtoksiliste ainete probleemiga tegelemisel. Samas on ka oluline koostada konkreetne loetelu peamistest reproduktiivtoksilistest ainetest, millega tuleb kiiresti tegeleda. Paralleelselt jätkab töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitee kemikaalide töörühm arutelu vajaduse üle lisada reproduktiivtoksilised ained kantserogeenide ja mutageenide direktiivi ning piirnormide kehtestamise metoodika üle.

Euroopa Parlament ja sidusrühmad on rõhutanud ka ohtlike ravimite ja muude riskidega kokkupuutuvate tervishoiutöötajate kaitsmise vajadust. Euroopa Komisjon ja EU-OSHA on algatanud ekspertide ja sidusrühmadega ulatuslikud uuringud ja dialoogid selle kohta, kuidas käsitleda neid riske osana tõhusast tervishoiuteenuste pakkumisest. See on tekitanud suure vajaduse täiendava koolituse, juhendamise ja suuniste järele ning põhjustanud probleeme selle küsimuse lahendamiseks vajalike siduvate õigusaktide jõustamisel.

Töötervishoiu parandamine

Terved töötajad on tugeva ja vastupidava majanduse ja ühiskonna põhialus. Tervislike elustiilivalikute soodustamine töökohal võib oluliselt vähendada töölt puudumist, haige olemist ja mittenakkuslikke haigusi (nt vähktõbi, rasvumine, südame-veresoonkonna haigused ja diabeet). Näiteks käivitatakse Euroopa vähktõvevastase võitluse kava kaudu meetmed, mis aitavad parandada tervisealast teadlikkust vähktõvega seotud riskidest ja teguritest, et pakkuda inimestele, sh töötajatele, teavet ja vahendeid, mida nad vajavad tervislikumate valikute tegemiseks.

Töökohad kõigile

Mitmekesisuse, sh sooliste erinevuste ja ebavõrdsuse tunnistamine ning tööjõu diskrimineerimise vastu võitlemine on äärmiselt oluline nii nais- kui ka meestöötajate ohutuse ja tervise tagamiseks, sh tööl esinevate riskide hindamisel. Näiteks tõi pandeemia esile halvasti kohandatud vahendite ja seadmetega seotud riskid (nt tervishoiusektori naised peavad kandma meestele mõeldud isikukaitsevahendeid) ning vajaduse anda täpset, õigeaegset ja kergesti mõistetavat teavet, tagamaks et kõik töötajad, sh kõige ebasoodsamas olukorras olevad töötajad, suudaksid täielikult mõista töökohal kehtivaid eeskirju ja saaksid kasutada oma õigusi. Meetmete võtmiseks vajalike riskide hindamisel ja prioriseerimisel innustatakse võtma soolise kallutatuse vältimise meetmeid, tagades järgmise: i) sooline esindatus töötajate ärakuulamisel; ii) töötajate isikliku olukorraga kohandatud koolitus ning iii) riskide äratundmine kutsealadel, millele ei ole tähelepanu pööratud ja mida peetakse „kergeks tööks“ (nt hooldajad või koristajad).

Kooskõlas komisjoni puuetega inimeste õiguste strateegiaga aastateks 2021–2030 59 esitab komisjon puuetega inimeste tööturutulemuste parandamise paketi.  See pakett sisaldab suuniseid ja toetust vastastikuseks õppimiseks järgmistes valdkondades: töötervishoiu ja tööohutuse parandamine töökohal ning kroonilisi haigusi põdevate või õnnetustes kannatanute kutsealase rehabilitatsiooni kavad.

Soost, vanusest, puuetest, usutunnistusest või veendumustest, rassilisest või etnilisest päritolust ja seksuaalsest sättumusest tingitud vägivald, ahistamine või diskrimineerimine töökohal võib mõjutada töötajate ohutust ja tervist ning seetõttu avaldada negatiivset mõju selle objektiks olevatele inimestele, nende peredele, kaastöötajatele, organisatsioonidele ja ühiskonnale tervikuna. See võib põhjustada ka tööalase ärakasutamise olukordi. Komisjon hindab, kuidas parandada tööandjate karistuste direktiivi (2009/52/EC) tulemuslikkust, sh eriti haavatavatele töötajate rühmadele suunatud tööinspektsiooni kontrolle. Komisjon on teinud ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida ELi huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2019. aasta vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsioon (nr 190) 60 . See konventsioon sisaldab ka konkreetseid eeskirju soolise vägivalla ja ahistamise kohta töökohal, mida tugevdatakse 2020.–2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegias 61 välja kuulutatud tulevase seadusandliku ettepanekuga naiste vastu suunatud soolise vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise kohta.

2.3.Valmisoleku suurendamine – kiire reageerimine ohtudele

Selliste kriiside nagu COVID-19 ajal on tööohutusel ja töötervishoiul oluline roll, aitamaks töötajatel, ettevõtjatel ja valitsustel kaitsta elusid, juhtida heaoluriske ning kanda hoolt äritegevuse järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse eest. Seetõttu on oluline õppida COVID-19 pandeemiast ja suurendada valmisolekut võimalikeks tulevasteks tervisekriisideks, kuid ka pandeemiajärgseks töö jätkamiseks. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata hügieenile, mittefarmatseutilistele sekkumistele ja vaimse tervise toetamisele, parandades sellistele kriisidele reageerimise õigeaegsust ja tõhusust, ning edasi tuleks arendada töötervishoiu ja tööohutuse ning rahvatervise koostoimet. Praegune raamistik aitab seega ühes COVID-19 pandeemiast saadud varajasi õppetunde käsitleva teatisega 63 edendada tervishoiupoliitikat ja parandab valmisolekut tulevikuks.

COVID-19 pandeemia osutas, kui oluline on tervisekriisi korral töötajate terviseriskidega tegelemiseks tööandja üldine riskide hindamise ja ennetusmeetmete raamkohustus. See tõi rohkem kui kunagi varem esile vajaduse, et töötajad saaksid kasu töökeskkonnast, mis vähendab nakkushaiguste edasikandumise ohtu. Pandeemia puhkemisest alates on EU-OSHA riiklike ametiasutuste ja sotsiaalpartneritega konsulteerides töötanud välja mitmeid juhenddokumente ja vahendeid, 64 mis võimaldas tööandjatel, eelkõige VKEdel, teada saada, kuidas täita 65 töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid pandeemia eri etappides. Neid suuniseid kohandatakse vastavalt teadlaste järjest paremale arusaamisele riskidest ja vastavatele rahvatervishoiumeetmetele. Lisaks töötab komisjon välja ELi töötervishoiu ja tööohutuse hädaolukorra menetlused ja suunised, mis võimaldavad võtta kiiresti meetmeid võimalike tervisekriiside korral. See hõlmaks muu hulgas sätteid ajakohastatud riskihindamise kohta, mehhanisme, mille abil liikmesriigid saavad komisjoni õigeaegselt teavitada terviseohtude esinemisest eri sektorites ja töökohtadel, ning nendega seotud riiklikke töötervishoiu ja tööohutuse kavasid.

Samal ajal klassifitseeriti SARS-CoV-2 viirus bioloogiliste mõjurite direktiivi 66 alusel kiirmenetluse korras. See otsus aitab tagada töötajate kaitse rajatistes, kus viirust otse käideldakse, nt vaktsiinide tootmis- ja jaotuskeskustes. Komisjon jälgib nüüd selle rakendamist ning töötab tööinspektoritele välja suunised, mis aitavad tagada meetmete nõuetekohase kohaldamise.

Pandeemia tõi samuti esile selle, et mõnel juhul võivad liikuvad ja piiriülesed töötajad, sh ELi ja kolmandate riikide hooajatöötajad, puutuda rohkem kokku ebatervislike või ohtlike elamis- ja töötingimustega, nt kehv või ülerahvastatud eluase või teabe puudumine oma õiguste kohta. Komisjon töötas välja suunised hooajatöötajate ja transporditöötajate kohta ELis COVID-19 puhangu tingimustes. Nendes suunistes kutsutakse liikmesriike ja ettevõtjaid üles tagama, et nad täidavad oma kohustust kaitsta asendamatuid ja haavatavaid töötajaid, seda muu hulgas oma töötervishoiuga ja tööohutusega seotud kohustusi täites. Samuti käivitas Euroopa Tööjõuamet (ELA) Euroopa Komisjoni toel 2021. aasta juunis teadlikkuse suurendamise kampaania „Õigused igaks hooajaks“, kus juhitakse tähelepanu vajadusele edendada ELi riikides töötavate hooajatöötajate õiglasi ja ohutuid töötingimusi 67 . Sellele lisaks viib EU-OSHA koostöös kõrgemate tööinspektorite komiteega läbi uuringu, milles käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse inspektorite seisukohti kõrge riskiastmega kutsealade, sh hooajatöö kohta kõigis liikmesriikides.

Kuigi ELi töötervishoidu ja tööohutust käsitlev lähenemisviis keskendub ennetamisele, on samuti tähtis toetada COVID-19 nakkusega töötajaid ja perekondi, kes on kaotanud pereliikmed nende kokkupuute tõttu SARS-CoV-2-ga töökohal. Selleks on enamik liikmesriike teatanud, et nad tunnustavad COVID-19 kutsehaigusena. Kuigi kutsehaigused on tihedalt seotud sotsiaalkindlustusega, mis kuulub liikmesriikide pädevusse, innustatakse komisjoni kutsehaigusi käsitlevas soovituses 68 liikmesriike ühtekuuluvuse edendamise eesmärgil soovituses loetletud kutsehaigusi tunnustama.

3.Ajakohastatud strateegilise raamistiku rakendamine

Käesolevat strateegilist raamistikku toetavad: i) tugevdatud tõendusbaas; ii) tugev sotsiaaldialoog; iii) koondatud rahalised vahendid; iv) parem täitmise tagamine ning v) teadlikkuse suurendamine.

Liikmesriigid peavad oma töötervishoiu ja tööohutuse strateegiates käsitlema keskkonna- ja digiteemalisi küsimusi ning parandama ennetustegevust ja valmisolekut, tagamaks et need ajakohastatud meetmed ja lähenemisviisid jõuavad töökohale välja.

Ettevõtte tasandil väljendub see tööandjate planeerimis- ja ennetusmeetmetes. Selleks et neid selles üleminekus toetada, on vaja eelkõige VKEde jaoks mõeldud sihipäraseid ja ajakohastatud suuniseid, teadlikkuse suurendamist ja digivahendeid, et tagada töötajate kõrgetasemeline kaitse ja jätkusuutlikud lahendused, kuid säilitada konkurentsivõime.

·Sotsiaaldialoog

Sotsiaalpartneritel on eriti head võimalused konkreetse tegevuse või sektori asjaoludega kohandatud lahenduste leidmiseks. ELi valdkondlik sotsiaaldialoog annab olulise panuse töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate ELi õigusaktide tõhusasse rakendamisse. Komisjon teeb koostööd sotsiaalpartneritega, et määrata kindlaks asjakohased valdkonnad ja valdkondlikud meetmed käesoleva strateegilise raamistiku rakendamiseks.

·Tõendusbaas

Teadusuuringud ja andmete kogumine nii ELi kui ka riiklikul tasandil on tööga seotud haiguste ja õnnetuste ennetamise eeltingimus. Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevates õigusaktides ja poliitikas kasutatakse teaduslikke nõuandeid ja uusimaid tehnoloogilisi arengusuundumusi. See võimaldab komisjonil jätkata tõenduspõhist poliitikakujundamist, nagu on sätestatud 2021. aasta parema õigusloome teatises 69 .

Nii riiklikul kui ka ELi tasandil küsitlused, andmete kogumine ja sihipäraste eksperdihinnangute andmine praeguse raamistiku konkreetsete teemade kohta aitavad saavutada töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna muutustega toimetuleku, ennetustegevuse ja valmisoleku eesmärke. Meetmed peavad olema sooteadlikud ja kohandatud kõigi töötajate olukorrale, sh: i) noorte, tööturule sisenevate töötajate vajadustele; ii) puuetega inimeste vajadustele ning iii) vananeva tööjõu vajadustele – neil on vaja sammu pidada kaasaegse tehnoloogia kiire arenguga ning nende hulgas on krooniliste haiguste ja invaliidsust põhjustavate seisundite esinemissagedus kasvanud 70 .

·Strateegilise raamistiku kohaldamine ja järelevalve

Käesoleva strateegilise raamistiku edu sõltub suuresti selle rakendamisest riiklikul ja kohalikul tasandil. Selle saavutamiseks kutsutakse liikmesriike üles: i) ajakohastama oma praeguseid töötervishoiu ja tööohutuse raamistikke; ii) kajastama töötajate kaitse ajakohastatud lähenemisviisi kohalikul tasandil ning iii) tegelema tööinspektsioonide arvu vähenemisega mõnes liikmesriigis, 71 karmistades kohapealseid kontrolle.

2023. aasta töötervishoiu ja tööohutuse kokkuvõtval tippkohtumisel, kus osalevad ELi institutsioonid, liikmesriigid, sotsiaalpartnerid, EU-OSHA ja muud asjaomased sidusrühmad, tuginetakse esimestele saadud kogemustele ja antakse soovitusi käesoleva strateegia jaoks vajalike suunamuutuste kohta. Tippkohtumisel keskendutakse edule, mis on saavutatud tööga seotud surmajuhtumite suhtes rakendatava nulleesmärgipõhise lähenemisviisi, aga ka töötajate tervist ja ohutust tulevikus mõjutada võivateks ohtudeks valmisoleku osas.

Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas esitas komisjon läbivaadatud sotsiaalnäitajate tulemustabelis uue näitaja surmaga lõppenud tööõnnetuste kohta. See uus näitaja on põhielement ELi nulleesmärgipõhise lähenemisviisi jälgimisel.

Käesolev strateegiline raamistik aitab ka parandada kehtivate ELi õigusaktide kohaldamist ja nende täitmise tagamist, nt tööinspektorite töös, mida toetavad asjaomased osalejad (nt töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitee, EU-OSHA ja kõrgemate tööinspektorite komitee). Pakkudes tööinspektoritele ELi tasandi ja riiklikke suuniseid ning koolitusi koostöö ja uuenduslike kontrollimeetodite edendamiseks, saab parandada järjekindlat täitmise tagamist kõigis liikmesriikides. Lisaks teeb komisjon koostööd EU-OSHAga, et töötada tööandjate, eriti mikro- ja väikeettevõtjate jaoks välja töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimiseks vajalikud abivahendid ja suunised.

·Teadlikkuse suurendamine ja suutlikkuse arendamine

Tööga seotud surmajuhtumite suhtes rakendatava nulleesmärgipõhise lähenemisviisi elluviimiseks on kaks eeltingimust: i) tuleb suurendada teadlikkust tööga seotud õnnetuste, vigastuste ja kutsehaiguste seotud riskide kohta; ii) tuleb arendada tööandjate suutlikkust, et tagada tööohutus tänu koolitusele ja haridusele, ning iii) kõik osalised peavad tunnistama oma vastutust järgida eeskirju ja suuniseid. EU-OSHA keskendub pidevalt teadlikkuse suurendamisele, eelkõige oma digiteerimist käsitleva töötervishoiu ja tööohutuse ülevaate ning töötervishoidu ja tööohutust ning digiteerimist käsitleva tervislike töökohtade kampaania (2023–2025) kaudu. See aitab süvendada teadmisi ja suurendada teadlikkust nende arengutega kaasnevatest riskidest.

·Rahastamine

ELi vahendeid, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastut ning ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, saab kasutada investeeringute kaasamiseks töötervishoiu ja tööohutuse meetmetesse. Üle 50 % ELi uuest pikaajalisest eelarvest ja taasterahastu „NextGenerationEU“ toetavad eelkõige teadusuuringutesse ja innovatsiooni, rohe- ja digiüleminekusse, valmisolekusse, taastumisse ja vastupanuvõimesse investeerimise kaudu ELi moderniseerimist. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) on kättesaadav selliste meetmete toetamiseks, mille eesmärk on edendada kestlikku kvaliteetset tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, kusjuures viimase jaoks on ette nähtud 25 % vahenditest. ESF+ võivad liikmesriigid kasutada investeeringuteks järgmistesse valdkondadesse: i) uuenduslik ja produktiivsem töökorraldus; ii) koolitus; iii) tervislikke eluviise käsitlevad teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad; iv) tööheaolu ning v) tööinspektorite toetamine. Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) saab toetada paremini kohandatud töökeskkonda, digilahendusi ja seadmeid. ERFist ja Ühtekuuluvusfondist saab toetada maa- ja äärepoolseimate piirkondade ühenduvust. ELi uus terviseprogramm „EU4Health 2021–2027“ pakub ka märkimisväärset tuge vähivastases võitluses. Lisaks aitab programm „EU4Health 2021–2027“ ellu viia järgmisi tegevussuundi: i) haiguste ennetamine ja tervise edendamine vananeva elanikkonna hulgas ning ii) terviseohtude tõhusam seire. Samuti toetab EL liikmesriike tervisealastes teadusuuringutes programmi „Euroopa horisont“ vähivastase võitluse missiooni 72 kaudu, mis ühendab uuenduslikud lähenemisviisid teadusuuringutele ja rahvatervisele rõhuasetusega vähiennetusel, ning digitaalsete tervishoiuvahendite jaoks vajaliku taristuga Euroopa ühendamise rahastu kaudu. Programmi „Euroopa horisont“ esimestes tööprogrammides on tervishoiu valdkonnas välja pakutud mitu töötervishoiu ja tööohutusega seotud teemat. Lisaks annavad käimasolevate programmi „Horisont 2020“ raames rahastatavate töötervishoiu ja tööohutuse uuringute tulemused väärtuslikku teavet näiteks vaimse tervise kohta töökohal 73 . Samuti on kättesaadav uus tehnilise toe instrument, mis aitab liikmesriikidel kavandada ja rakendada töötervishoiu ja tööohutuse reforme.

4.Tõhusate töötervishoiu ja tööohutuse standardite edendamine maailmas

Globaliseerunud maailmas ei püsi tervise- ja ohutusriskid ühe riigi piires. Kogu maailma riigid saavad kasu parimate tavade vahetamisest ja üksteise kogemustest õppimisest. Selleks et tõsta töötervishoiu ja tööohutuse standardeid kogu maailmas, on äärmiselt tähtis tugevdada koostööd ELi partnerriikide, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning muude rahvusvaheliste foorumitega. 

Komisjon teeb koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO), et rakendada 2019. aastal vastu võetud sajanda aastapäeva deklaratsiooni töö tuleviku kohta ja võtta selle suhtes järelmeetmeid. See tegevus hõlmab toetust ohutute ja tervislike töötingimuste õiguse integreerimisele ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste raamistikku. Koostöö ILO ja WHOga andmete ja teadmiste valdkonnas on eriti oluline. Selle koostöö raames toetatakse koos liikmesriikidega uue, kutsealastest riskiteguritest tingitud haigustest tuleneva suremuse näitaja väljatöötamist osana ÜRO säästva arengu eesmärkidest.

Komisjon edendab töötervishoidu ja tööohutust üleilmsetes tarneahelates ning madala ja keskmise sissetulekuga riikides tegutsevates äriühingutes. See hõlmab eelkõige osalemist sellistes raamalgatustes nagu G7 „Vision Zero Fund“, G20 ohutumate töökohtade kokkulepe ning töötervishoiu ja tööohutuse ekspertide võrgustik.

Oluline on teha järgmist: i) tagada, et töötervishoiu ja tööohutuse standardeid võetakse nõuetekohaselt arvesse töö- ja sotsiaalstandardite valdkonnas kehtivate siduvate kohustuste osana ning ii) propageerida tulevastes ELi kaubanduslepingutes inimväärse töö teemat laiemalt. ELi kaubanduslepingute tõhus rakendamine peaks neid kohustusi toetama, nagu nähtub hiljutisest ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu näitest.

Komisjon jätkab kahepoolse koostöö arendamist partnerriikidega, et luua paremaid töötingimusi, võideldes nii ebavõrdsuse vastu ja edendades inimarengut kogu maailmas. Lisaks taasalustatakse kahepoolset koostööd USAga läbivaadatud ja ajakohastatud ühise töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava alusel ning alustatakse uut koostööd, eelkõige Kanadaga.

Kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike toetatakse nende jõupingutustes viia töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad õigusraamistikud ning vastav poliitika vastavusse ELi õigustikuga. Ida-Balkani riikide puhul hõlmab see toetust järgmiste vahendite kaudu: i) majandus- ja reformiprogrammi protsess; ii) allkomiteede koosolekud; iii) vajaduse korral 19. peatüki kohased läbirääkimised ning iv) rahaline abi EU-OSHA tegevusele ning töötervishoiu ja tööohutuse asutuste toetuseks.

Ka ELi ida- ja lõunanaabritega arendatakse kahepoolset töötervishoiu ja tööohutuse alast koostööd ja edendatakse piirkondlikku koostööd, sealhulgas idapartnerluse ja Vahemere Liidu kaudu.

5.Kokkuvõte

Käesoleva strateegilise raamistiku eesmärk on koondada ELi institutsioonide, liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmade tähelepanu töötajate tervise ja ohutuse kaitse ühistele prioriteetidele. See kehtib kõigi töötervishoiu ja tööohutusega tegelejate suhtes (riiklikud haldusasutused, sh tööinspektsioonid, tööandjad, töötajad ja muud asjaomased töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas tegutsejad) ning sellega luuakse tegevus-, koostöö- ja teabevahetusraamistik.

Koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega on komisjonil kavas: i) tegeleda muutustega uues töömaailmas; ii) parandada tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamist kooskõlas nulleesmärgipõhise lähenemisviisiga ning iii) suurendada valmisolekut võimalikeks tulevasteks tervisekriisideks.

Komisjon kutsub liikmesriike üles, et nad ajakohastaksid ja koostaksid koos sotsiaalpartneritega oma riiklikud töötervishoiu ja tööohutuse strateegiad kooskõlas käesoleva strateegilise raamistikuga, et tagada uute meetmete rakendamine kohapeal. 2023. aasta töötervishoiu ja tööohutuse alane tippkohtumine võimaldab teha kokkuvõtte selle ulatusliku raamistiku osas tehtud edusammudest ning hinnata kohanemist kiiresti muutuvas olukorras.

(1)      Eurostat, lfsa_eegan2, ainult töötajad (v.a pereettevõtete töötajad).

(2)      https://europa.eu/european-union/law/treaties_et

(3)      Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).

(4)      https://sdgs.un.org/goals

(5)      https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-action-plan_et

(6)      Selle näitaja arvutamiseks kasutati tervisekaotuse tõttu kaotatud eluaastate (DALYd) protsendimäära ELi töötava elanikkonna tööaastate koguarvust, mis korrutati ELi SKPga. Tervisekaotuse tõttu kaotatud eluaastate arvutamiseks liidetakse surmaga lõppenud ja surmaga mittelõppenud tööõnnetuste ning haiguse läbi kaotatud ja puuetega elatud eluaastad.

(7)      Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, „Tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste sotsiaal-majanduslikud kulud – lõpparuanne“, 2011.

(8)      Tompa, E. „IWH economic analysis recommends a combination of methods to reduce silica dust exposure“, At Work, Issue 101, Summer 2020: Institute for Work & Health, Toronto.

(9)      Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (89/391/EMÜ).

(10)    Raamdirektiivi ja sellega seotud ELi töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide rakendamine ajavahemikul 2013–2017 on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2021) 148/2.

(11)      Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee (2003/C 218/01, ELT C 218, 13.9.2003).

(12)      Näiteks on praeguseks avaldatud 250 interaktiivset veebipõhist riskihindamisvahendit ja üle 70 vahendi on väljatöötamisel. Nende vahenditega on tehtud rohkem kui 173 000 riskihindamist.

(13)      Liikmesriikide tööinspektsioonide esindajad.

(14)      Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2014−2020 (COM(2014) 332 final).

(15)      Aruanne töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna riiklike strateegiate kohta ELis. EU-OSHA 2019.

(16)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

(17)      Nõukogu 13. juuni 2019. aasta järeldused „Muutuv töömaailm: arutusel on uued töövormid ning nende mõju töötajate ohutusele ja tervisele“ (eesistujariik Rumeenia); Nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldused „ELi uus töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik: töötervishoiu ja tööohutuse rakendamise tõhustamine ELis“ (eesistujariik Soome); Nõukogu 8. juuni 2020. aasta järeldused „Tööheaolu parandamine“ (eesistujariik Horvaatia).

(18)      Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2016/2095(INI)); Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglase ülemineku jaoks“ (2020/2084(INI)).

(19)      SWD(2021) 148/2.

(20)      SWD(2021) 149/2.

(21)      ESENER 2019.

(22)      https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et

(23)      https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age_et

(24)      https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0102

(25) https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/1_en_act_part1_v8_0.pdf

(26)      Isikukaitsevahendid (nõukogu direktiiv 89/656/EMÜ); arstiabi laevadel (nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ); bioloogilised mõjurid töökohal (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ); viies loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas (komisjoni direktiiv 2019/1831).

(27)      https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/2019-Revision-of-the-Machinery-Directive

(28)      https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/proposal-regulation-laying-down-harmonised-rules-artificial-intelligence

(29)       https://ec.europa.eu/info/news/industry-50-towards-more-sustainable-resilient-and-human-centric-industry-2021-jan-07_en

(30)      https://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=522&furtherNews=yes&newsId=10025

(31)      https://ec.europa.eu/environment/pdf/chemicals/2020/10/Strategy.pdf

(32)      https://echa.europa.eu/oels-activity-list/-/substance-rev/25140

(33)      Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“, COM(2020) 662 final.

(34)      Asbestiga töötamine hoonete energiatõhusamaks renoveerimisel (omaalgatuslik arvamus): https://www.eesc.europa.eu/en/news-media/news/workers-health-should-not-be-jeopardised-order-make-buildings-energy-efficient.

(35)      Konsultatsioonidokumendid avaldatakse siin: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?advSearchKey=consultationsocialpartners&mode=advancedSubmit&catId=22&doc_submit=&policyArea=0&policyAreaSub=0&country=0&year=0#navItem-1

(36)      https://ec.europa.eu/health/sites/default/files/state/docs/2018_healthatglance_rep_en.pdf

(37)      Eurofound ja EU-OSHA (2014), „Psychosocial risks in Europe: Prevalence and strategies for prevention“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(38)      Võrreldes 2020. aastaga, kui üks kümnest ELi töötajast tegi täisajaga või ajutiselt kaugtööd ja enamasti oli tegu kõrge kvalifikatsiooniga ametikohtadega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alal ja teadmismahukates sektorites.

(39)      https://ec.europa.eu/jrc/sites/jrcsh/files/jrc120945_policy_brief_-_covid_and_telework_final.pdf

(40)       https://cordis.europa.eu/project/id/848031

(41)       https://cordis.europa.eu/project/id/848180

(42)      https:// www.respond-project.eu

(43)      Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta.

(44)      Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta.

(45)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl.

(46)      Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl.

(47)      2021.–2024. aasta töötervishoiu ja tööohutuse ülevaated digiteerimise ja psühhosotsiaalsete riskide kohta, koostatud koostöös EU-OSHAga.

(48)       https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/expert_panel/docs/mandate_workforce_mental-health_en.pdf

(49)      https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0021_ET.html

(50)      https://www.etuc.org/system/files/document/file2020-06/Final%2022%2006%2020_Agreement%20on%20Digitalisation%202020.pdf

(51)      Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioonis tugeva sotsiaalse Euroopa kohta õiglaste üleminekute jaoks (2020/2084(INI)) kutsutakse liikmesriike üles võtma kohustuse kaotada tööga seotud surmajuhtumid ja vähendada tööga seotud haigusi 2030. aastaks ning komisjoni saavutama seda eesmärki uue töötervishoiu ja tööohutuse strateegia abil.

(52)      https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/non_communicable_diseases/docs/eu_cancer-plan_et.pdf

(53)      https://roadmaponcarcinogens.eu/

(54)      ELi andmed pärinevad 2021. aasta eelsest ajast, hõlmates seega ka Ühendkuningriiki.

(55) https://healthy-workplaces.eu/en/about-topic/what-issue

(56)      Kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitlev määrus (https://ec.europa.eu/environment/chemicals/reach/reach_en.htm).

(57)      https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0571

(58)      Uuring reproduktiivtoksiliste kemikaalide kohta: https://ec.europa.eu/social/.

(59)      https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=8376&furtherPubs=yes

(60)      https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0024

(61)      https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0152

(62)      Kantserogeenide ja mutageenide direktiivi viies läbivaatamine.

(63)      https://ec.europa.eu/info/files/communication-early-lessons-covid-19-pandemic_et

(64)      https://osha.europa.eu/en/themes/covid-19-resources-workplace

(65)       https://osha.europa.eu/en/publications/covid-19-back-workplace-adapting-workplaces-and-protecting-workers/view  

(66)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl.

(67)      https://www.ela.europa.eu/en/news/rights-all-seasons-european-labour-authority-supports-fair-work-seasonal-workers

(68)      Komisjoni 19. septembri 2003. aasta soovitus Euroopa kutsehaiguste nimekirja kohta.

(69)      https://ec.europa.eu/info/files/better-regulation-joining-forces-make-better-laws_en

(70)      The ageing workforce: implications for occupational safety and health. A research review. EU-OSHA, 2016.

(71)      Euroopa Komisjon (2021): „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku (2014−2020) hindamist toetav uuring – lõpparuanne“.

(72)      Missiooni üldeesmärk on säästa 2030. aastaks üle kolme miljoni inimelu ning võimaldada vähktõve all kannatavatel inimestel kauem ja paremini elada.

(73)      https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/03a2c022-9c01-11eb-b85c-01aa75ed71a1/language-en/format-PDF/source-199503195#document-info