EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.3.2021

COM(2021) 137 final

2021/0070(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS,

millega luuakse Euroopa lastegarantii

{SWD(2021) 62 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas oma poliitilistes suunistes, et luuakse Euroopa lastegarantii, mille eesmärk on tagada kõigile Euroopas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele kõige põhilisemad õigused, nagu juurdepääs tervishoiule ja haridusele 1 . Laste toetamine juba varases eas ja kogu nende lapsepõlves on ülioluline, et ehitada üles kestlik, võrdõiguslik, kaasav ja konkurentsivõimeline teadmistepõhine majandus ja õiglane ühiskond.

Sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ja selle vastu võitlemise eesmärgil toetatakse käesoleva ettepanekuga liikmesriikide püüdlusi tagada abivajavatele lastele juurdepääs kvaliteetsetele põhiteenustele, nagu alusharidus ja lapsehoid, haridusteenused (sealhulgas koolipõhine tegevus), tervishoiuteenused ning toit ja inimväärne eluase. Enamikul lastel ELis juba on juurdepääs neile teenustele, kuid kaasav ja tõeliselt universaalne juurdepääs on hädavajalik, et tagada võrdsed võimalused kõigile lastele, eelkõige neile, kes on vaesuse või muude ebasoodsate tingimuste tõttu sotsiaalselt tõrjutud.

Sotsiaalne tõrjutus on keeruline ja mitmemõõtmeline nähtus. Selle peamised põhjused on piisavate vahendite puudumine ja vaesus, aga ka mitmesuguste ebasoodsate tingimuste tõttu võrdse juurdepääsu puudumine kaupadele ja teenustele, mis takistab igakülgset osalemist ühiskonnas 2 . Käesolevas ettepanekus käsitletakse abivajavaid lapsi, st neid, kes on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. Võttes arvesse mitmetahulisi probleeme, millega seisavad silmitsi väikese sissetulekuga inimesed, kellel on raske pääseda juurde kaupadele ja teenustele või tööturule, on ELi tasandil kokku lepitud koondnäitaja „vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus“. Selle näitajaga hinnatakse järgmist: i) nende inimeste arv, kelle ekvivalentnetosissetulek (pärast sotsiaalsiirdeid) jääb allapoole vaesuspiiri, 3 ii) suur materiaalne puudus, st puudus põhikaupadest, mida on vaja, et tagada konkreetses ühiskonnas piisav elatustase 4 ning iii) väga madal tööhõive 5 . Sellistes leibkondades elavad lapsed kogevad sagedamini sotsiaalset tõrjutust ja on käesoleva soovituse sihtrühm.

Enamikus EL 27 riikides on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste määr laste hulgas kõrgem kui elanikkonna puhul tervikuna. 2019. aastal elas 22,2 % lastest (peaaegu 18 miljonit last) vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevates leibkondades, kogu elanikkonna hulgas elas sellistes leibkondades 20,9 % inimestest (ligikaudu 91 miljonit inimest). Laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu vähendamine on viimase kümne aasta jooksul kulgenud aeglasemalt kui elanikkonna puhul üldiselt. Lisaks on EL 27 riikides vaesuse süvik 6 laste hulgas suurem (2019. aastal 25,4 %) kui ülejäänud elanikkonnas (24,3 %), sama kehtib vaesuse püsivuse kohta 7 (2018. aastal laste hulgas 14,1 % ja ülejäänud elanikkonnas 10,8 %).

Laste sotsiaalse tõrjutuse ja põhiteenustele juurdepääsu puudumise vahel on tugev seos. Vaesuses elavatel või eriti ebasoodsas olukorras olevatel lastel on suurema tõenäosusega takistusi juurdepääsul teenustele, mis on nende heaolu ning sotsiaalsete, kognitiivsete ja emotsionaalsete oskuste arendamise seisukohast väga tähtsad. Kuigi sellised teenused on kõigis liikmesriikides üldiselt olemas, näitavad tõendid, et juurdepääs neile ei ole alati tagatud. Ligikaudu kolmandikus liikmesriikidest on mõõduka sissetulekuga lapsevanemate arvates alushariduse ja lapsehoiu kulud väga suured. Kooliõpikud, -transport ja -toit ning koolipõhine lisategevus koormavad oluliselt perede eelarvet 15 liikmesriigis. Mitmes liikmesriigis on ainult mõned lastele pakutavad tervishoiuteenused täiesti tasuta. Kuues liikmesriigis elab üle 10 % lastest väga halbades tingimustes. Kodutus on suurenenud peaaegu kõigis liikmesriikides ja mõjutab ka lapsi. Ebavõrdset juurdepääsu teenustele võivad põhjustada mitmesugused tegurid, sealhulgas see, et vanematel või eestkostjatel ei ole raha, et teenuste eest tasuda; teenused on vähe kättesaadavad, eelkõige maapiirkondades, 8 äärealadel või ebasoodsas olukorras olevates piirkondades; teenused või personal ei vasta erivajadustega laste vajadustele; puudub teave kättesaadavate teenuste kohta ning esinevad haldustõkked.

Lisaks vaesusele takistavad ühiskonda lõimumist ja selles osalemist ka muud ebasoodsad asjaolud. Ettepanekus soovitatakse, et liikmesriigid võtaksid vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste toetamiseks riiklike integreeritud meetmete kavandamisel vajaduse korral arvesse ka kodutute või väga halbades tingimustes elavate laste, puudega laste, rändetaustaga laste, rassilise või etnilise taustaga vähemusse (eelkõige romad) kuuluvate laste, asendushooldusel, eriti asutusepõhisel hooldusel olevate laste ning ebakindlates perekondlikes oludes elavate laste erivajadusi.

Ebasoodsatest oludest pärit lapsed on sageli just vaesuse või puuduse tõttu ebaproportsionaalselt palju sotsiaalselt tõrjutud. Sõltuvalt liikmesriigist on üksikvanemaga kasvavate laste, kolme või enama lapsega perede või rände- või roma taustaga perede laste vaesusrisk kuni kolm korda suurem kui teistel lastel 9 . Ebasoodsatest oludest pärit laste alushariduses ja lapsehoius osalemise määr on samuti märkimisväärselt madalam. Hooldusasutusse paigutatud lastel ei pruugi olla võimalust osaleda täiel määral tava- ja kaasavas hariduses. Lisaks ei ole puudega, rändetaustaga või maa- või äärepoolsetes piirkondades elavatel lastel sageli võimalik osaleda paljudes koolipõhistes tegevustes. Takistuseks võib olla taskukohasus, vajaliku taristu puudumine, halb juurdepääsetavus või keeleprobleem. Selliste laste osalemine ennetavates terviseprogrammides on samuti pärsitud. Vähene sissetulek või ebakindel perekondlik olukord põhjustab sageli ebaregulaarset või ebatervislikku toitumist. Kui puudub juurdepääs taskukohasele ja korralikule eluasemele ja puhtale joogiveele, suureneb väga halbades tingimustes elamise oht ning saab kannatada laste üldine heaolu. Kõik need takistused põhjustavad sotsiaalse tõrjutuse edasikandumist järgmistele põlvkondadele ning see avaldab sügavat ja pikaajalist mõju laste elule.

Laste sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja selle vastu võitlemine on sotsiaalse progressi ja kestliku arengu jaoks väga olulised. Sotsiaalne tõrjutus avaldab kahjulikku mõju laste praegustele ja tulevastele võimalustele ning nende suutlikkusele anda oma panus tänapäeva ja homsesse ühiskonda. Võrreldes paremas olukorras olevate eakaaslastega, on sotsiaalselt tõrjutud laste puhul vähem tõenäoline, et nad õpivad koolis hästi ja neil on hea tervis. Neil on suurem oht koolist välja langeda ning täiskasvanuks saades on nad suurema tõenäosusega (pikaajalised) töötud ja kogevad vaesust, sest nende töövõimalused ja sissetulek on väiksemad. Kehv haridus ja tervis mõjutavad oluliselt ka majandust ja tööturgu, sest kui inimeste haridus ja tervis on kehv, väheneb tööhõive kasv ning tööjõu kvaliteet ja tootlikkus.

COVID-19 kriis on ebavõrdsust süvendanud ja kaasa toonud märkimisväärse ohu, et vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määr suureneb. See on tekitanud sotsiaal-majanduslikke riske naistele ja haavatavatele rühmadele, nagu üksikvanemad, lapsed ja eakad, puuetega inimesed, rändajad, vähemused, noored ja ebakindlas olukorras töötajad ning inimesed, kes elavad piiratud digitaalse ühendatusega või sellise ühendatuseta piirkondades ja leibkondades. Väikese ja keskmise sissetulekuga rühmade puhul on suurem tõenäosus, et töötuse suurenemise ja vähemate kaugtöövõimaluste tõttu nende sissetulek väheneb. Sellise olukorra mõju leibkondade kasutada olevale sissetulekule suurendab eeldatavasti ebavõrdsust ja võib põhjustada uut liiki leibkondade sattumise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Kui koolid suleti, jäid lapsed ilma usaldusväärsest toitumisallikast, sest paljud lapsed ei saanud enam koolitoitu. Ulatuslik digivahendite kasutamine leevendas teataval määral koolide sulgemise tõttu pärsitud õppetööd, kuid paljudel lastel ei olnud kodus head õpikeskkonda, näiteks puudusid vajalikud seadmed, internetiühendus oli kehv või jäi vajaka koolitöös pakutavast toest. COVID-19 ohjamise ja sotsiaalse distantseerumise meetmed mõjutasid ka ametliku hoiu, haridus- ja vabaajateenuste osutamist.

ELis ollakse üksmeelel, et lastele, kes seisavad silmitsi mitmesuguste ebasoodsate tingimustega, on vaja tagada hea ja mittediskrimineeriv juurdepääs kvaliteetsetele põhiteenustele. 24. novembri 2015. aasta resolutsioonis 10 esitas Euroopa Parlament ettepaneku luua Euroopa lastegarantii, mis keskenduks vaesuses elavatele lastele ja teatavatele põhiteenustele. Ettepanekut korrati 4. aprilli 2019. aasta resolutsioonis Euroopa Sotsiaalfond+ kohta 11 . Parlament palus komisjonil uurida mitmeaastase ettevalmistava tegevuse raames Euroopa lastegarantii teostatavust. Nõukogu kutsus 8. juuni 2020. aasta järeldustes komisjoni üles esitama ettepaneku Euroopa lastegarantii kohta. Euroopa Kontrollikoda rõhutas 29. septembri 2020. aasta eriaruandes nr 20/2020 laste vaesuse kohta, 12 et laste vaesuse vastu võitlemiseks on vaja suunata paremini komisjoni toetust liikmesriikide meetmetele. Selle aruande põhjal kutsus nõukogu komisjoni üles võtma tulevaste algatuste raames, sh Euroopa poolaasta majanduse koordineerimise protsessi osana meetmeid ja seadma eesmärke, et võidelda laste vaesuse vastu. Lähtudes ELi lapse õiguste strateegiast, 13 võttis Euroopa Parlament 11. märtsil 2021 vastu resolutsiooni lapse õiguste kohta, milles ta palus komisjonil esitada 2021. aasta esimeses kvartalis ettepanek Euroopa lastegarantii loomise kohta ning kutsus liikmesriike üles kiirendama selle rakendamist ja võtma selleks kasutusele kõik võimalikud vahendid, sealhulgas ELi vahendeid. Lisaks rõhutas Euroopa Parlament, et liikmesriigid peaksid kehtestama mitmeaastased riiklikud strateegiad laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ning Euroopa lastegarantii riiklikud tegevuskavad.

Ühtki last ei tohi kõrvale jätta. Arvestades demograafilisi suundumusi ja oskuste nappust, millele komisjon osutas 17. juunil 2020 vastu võetud aruandes demograafiliste muutuste mõju kohta, 14 on hädavajalik edendada noorte põlvkondade potentsiaali, olenemata nende sotsiaal-majanduslikust taustast. Kuigi EL kuulub sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvuse poolest maailmas tippude hulka, 15 on vaja otsustavaid poliitikameetmeid, et toetada raskemas olukorras olevaid lapsi, kes võivad seista silmitsi mitmesugustest ebasoodsatest tingimustest tulenevate takistustega. Seetõttu keskendutakse Euroopa lastegarantii raames abivajavate laste toetamisele.

EL ja liikmesriigid lähtuvad oma tegevuses õiglase ja hästitoimiva tööturu ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse tagamisel Euroopa sotsiaalõiguste samba loodud raamistikust 16 . Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava 17  eesmärk on parandada elatustaset, töötingimusi ja kõigi võrdseid võimalusi ning tagada seeläbi õiglus, vastupanuvõime ja ülespoole suunatud sotsiaalne lähenemine. Tegevuskavaga antakse uut hoogu, et võidelda ELis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Selles on seatud eesmärgiks vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra, kusjuures sellest vähemalt 5 miljonit peaksid olema lapsed. Läbivaadatud sotsiaalnäitajate tulemustabeli abil jälgitakse liikmesriikide tulemusi ja suundumusi, mis võimaldab komisjonil jälgida edusamme sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisel osana väljakujunenud poliitikakoordineerimisraamistikust Euroopa poolaasta raames.

Euroopa lastegarantii eesmärk on ennetada sotsiaalset tõrjutust ja võidelda selle vastu, tagades abivajavatele lastele juurdepääsu teatavatele põhiteenustele. Algatusega soovitakse edendada abivajavate laste hulgas võrdseid võimalusi ja võidelda laste vaesuse vastu.

Eesmärgi saavutamiseks ja toetudes ulatuslikule konsulteerimisele on ettepanekus

–soovitatud liikmesriikidel suunata oma toetusmeetmed abivajavatele lastele (st alla 18aastastele), keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus;

–soovitatud liikmesriikidel võtta abivajavate laste kindlakstegemisel vajaduse korral arvesse konkreetseid ebasoodsaid olukordi ja erivajadusi, mis on näiteks järgmistel rühmadel: i) kodutud või väga halbades tingimustes elavad lapsed, ii) puudega lapsed, iii) rändetaustaga lapsed, iv) rassilise või etnilise taustaga vähemusse (eelkõige romad) kuuluvad lapsed, v) asendushooldusel, eriti asutusepõhisel hooldusel olevad lapsed ning vi) ebakindlates perekondlikes oludes elavad lapsed;

–kutsutud liikmesriike üles tagama abivajavatele lastele hea ja tasuta juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule, haridusteenustele (sealhulgas koolipõhisele tegevusele), tervislikule einele igal koolipäeval ja tervishoiuteenustele; üks viis juurdepääsu parandamiseks on pakkuda teatavaid teenuseid tasuta;

–kutsutud liikmesriike üles tagama abivajavatele lastele hea juurdepääs tervislikule toitumisele ja korralikule eluasemele;

–esitatud liikmesriikidele suunised selle kohta, kuidas tagada asjakohaste meetmetega juurdepääs neile teenustele;

–kehtestatud juhtimis- ja aruandlusmehhanismid;

–nähtud ette rakendus-, järelevalve- ja hindamiskord.

Ettepanekus tunnistatakse, et laste sotsiaalse tõrjutuse põhjustega tegelemine on mitmemõõtmeline ülesanne. Euroopa lastegarantii on tulemuslik üksnes siis, kui see on osa ulatuslikumast lõimitud meetmete kogumist, mida on kirjeldatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas, ning ELi lapse õiguste strateegia laiemast poliitilisest raamistikust, mida käesolev ettepanek samuti toetab. Selleks soovitatakse ettepanekus liikmesriikidel luua toetav poliitiline raamistik, milleks on vaja i) tagada asjakohaste meetmete omavaheline kooskõla ja muuta need laste toetamisel asjakohasemaks; ii) investeerida vajalikku haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi; iii) pakkuda lapsevanematele või hooldajatele tööturule integreerimise meetmeid ning perekondadele ja lastele sissetulekutoetust; iv) vähendada sotsiaalse tõrjutuse territoriaalset mõõdet, sealhulgas linna-, maa- ja äärepoolseimates piirkondades; v) tugevdada koostööd mitmesuguste sidusrühmadega ja kaasata neid paremini; vi) vältida abivajavate laste diskrimineerimist ja häbimärgistamist; vii) toetada strateegilisi investeeringuid laste olukorra ja teenuste (sh taristu ja kvalifitseeritud tööjõud) parandamiseks; viii) eraldada piisavalt vahendeid ja kasutada optimaalselt ELi rahalisi vahendeid.

Laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastaseid meetmeid ning Euroopa lastegarantii rakendamist toetatakse liidu vahenditest. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) raames peavad liikmesriigid, kus vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste määr on kõrgem kui ELi keskmine (ajavahemikul 2017–2019), eraldama rahastamisperioodiks 2021–2027 5 % ESF+ vahenditest laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ning muud liikmesriigid peavad eraldama asjakohase summa. Euroopa Regionaalarengu Fond pakub samuti toetust tulevikukindlate investeeringute tegemisel sotsiaaltaristu, seadmete ja kvaliteetsetele tavateenustele juurdepääsu parandamiseks ning koostööprojektide edendamisel piirialadel.

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend aitab tugevdada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua neis töökohti ning suurendada nende majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupidavust, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise kaudu, samuti leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju, ning toetab seega Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist ja majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamist. Tehnilise toe rahastamisvahendist toetatakse liikmesriike selliste reformide kavandamisel ja rakendamisel, mille eesmärk on kõrvaldada lapsi mõjutav hariduslik, sotsiaalne, majanduslik ja õiguslik ebavõrdsus ning leida lahendusi nimetatud valdkondadega seotud probleemidele.

Liikmesriigid saavad jätkuvalt toetust ka ELi koolipuuvilja-, -köögivilja ja -piima kavast (2017–2023) 18 . Komisjon esitab 2023. aastal ettepaneku kava läbivaatamiseks, et muuta tervislikud tooted lastele kättesaadavamaks ning parandada nende teadmisi tervisliku ja jätkusuutliku toidu kasulikkusest.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Komisjoni 2013. aasta soovituses „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ 19 on esitatud integreeritud lähenemisviis laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ja laste heaolu parandamiseks. Soovituses on välja toodud kolm tegevussuunda: i) tagada juurdepääs piisavatele vahenditele; ii) tagada taskukohaste kvaliteetteenuste kättesaadavus; iii) toetada laste õigust mängida ning osaleda vabaajategevuses, spordi- ja kultuuriringides ja nende elu mõjutavate otsuste tegemisel. Käesolev ettepanek täiendab olemasolevaid meetmeid, mille eesmärk on võidelda laste sotsiaalse tõrjutuse vastu. Ettepanek toetub kogemustele ja õppetundidele, mis on saadud lastesse investeerimist käsitleva soovituse rakendamisel, ning selles pööratakse erilist tähelepanu soovituse teisele tegevussuunale ja seatakse prioriteediks tagada abivajavatele lastele juurdepääs põhiteenustele. 

Euroopa poolaasta majandus- ja tööhõivevaldkonna kooskõlastamise protsessis, mida toetab sotsiaalvaldkonna tulemustabel, 20 on osutatud laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemile. Mitmele liikmesriigile on esitatud selle kohta riigipõhiseid soovitusi 21 . Tööhõivesuunistes 22 on rõhutatud, et oluline on tagada kõigile, sealhulgas lastele juurdepääs teatavatele teenustele, nagu alusharidus ja lapsehoid, haridus ja tervishoid. Selline juurdepääs on vajalik tingimus võrdsete võimaluste tagamiseks. 

Rahastamisperioodil 2014–2020 toetati Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks) mitmeid lastega seotud poliitikavaldkondi, sealhulgas võitlus laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, kvaliteetsete tavaharidus- ja lapsehoiuteenuste ning tervisliku ja toitva toitu tagamine ja materiaalse abi osutamine puudust kannatavatele lastele.

Aastatel 2017–2020 anti struktuurireformi tugiprogrammi raames tehnilist tuge, et viia ellu liikmesriikide reforme, mille eesmärk oli i) parandada alushariduse ja lapsehoiu kvaliteeti ning ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist; ii) muuta haridussüsteemid kaasavamaks; iii) toetada laste deinstitutsionaliseerimist; iv) parandada puuetega laste juurdepääsu teenustele; v) edendada lapsrändajate ja etnilistesse vähemustesse kuuluvate laste sotsiaalset integratsiooni; vi) muuta riiklikud kohtusüsteemid lapsesõbralikumaks ning vii) vaadata läbi perekonnakaitset käsitlevad õigusaktid, et need vastaksid igat liiki perede muutuvatele vajadustele.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek täiendab mitut ELi algatust ja on nendega kooskõlas. See on üks Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava konkreetseid tulemusi ja aitab saavutada samba peaeesmärki – vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu. Lisaks aitab vaesuse vastu võidelda alaesindatud rühmade, sealhulgas naiste, ulatuslikum tööturule toomine. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava üks peamisi eesmärke on saavutada tööhõive määraks 78 % ja lisaks on eesmärk vähendada 2030. aastaks soolist tööhõivelõhet vähemalt poole võrra.

Ettepanek täiendab sellega samal ajal vastu võetud ELi lapse õiguste strateegiat, mis koondab kõik olemasolevad ja tulevased laste õigusi käsitlevad algatused ühte sidusasse poliitikaraamistikku. Strateegia sisaldab konkreetseid soovitusi nii ELi sise- kui ka välistegevuse kohta. Selles antakse ülevaade komisjoni tegevusest järgmistes valdkondades: i) laste osalemine ELi poliitilises ja demokraatlikus elus; ii) sotsiaal-majanduslik kaasatus, haridus ja tervishoid; iii) igasuguse vägivalla ja diskrimineerimise ennetamine ja kaitse nende eest; iv) lapsesõbralik õigusemõistmine; v) lapsed digiajastul ning vi) lapse õiguste üleilmne mõõde. Sotsiaal-majanduslikku kaasamist käsitlev osa on viidud vastavusse Euroopa lastegarantiiga.

22. mail 2019 võttis nõukogu vastu soovituse kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta, 23 et toetada liikmesriike alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks muutmisel. 30. septembril 2020 võttis komisjon vastu teatise Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025, 24 milles on kaasatus ja sooline võrdõiguslikkus nimetatud ühena kuuest valdkonnast, kus tuleb jõupingutusi tugevdada. Teatisest lähtuvalt võttis nõukogu 19. veebruaril 2021 vastu resolutsiooni, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030), 25 ning leppis kokku ELi tasandi eesmärgis, et alushariduses ja lapsehoius peaks osalema vähemalt 96 % lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku alghariduse alguseni. Resolutsiooniga nähti samuti ette tagada hariduse ja koolituse valdkonnas parem kvaliteet, võrdsed võimalused, kaasatus ja edu kõigile. Liikmesriigid leppisid kokku, et madala haridustasemega noorte osakaal peaks 2030. aastaks olema alla 9 %.

30. septembril 2020 võttis komisjon vastu teatise „Digiõppe tegevuskava 2021–2027. Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“, 26 milles on esitatud ambitsioonikas tulevikuvisioon digiharidusest, mida saavad omandada elukestva õppena kõik õppijad olenemata nende vanusest.

5. märtsil 2020 võttis komisjon vastu soolise võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2020–2025 27 . Strateegia eesmärk on võidelda sooliste stereotüüpidega, mis mõjutavad juba varasest east alates heaolu ja võimalusi, mis saavad osaks tüdrukutele ja poistele kogu nende mitmekesisuses. Sarnaselt Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaga kinnitatakse lapse õiguste strateegias, et komisjon vaatab 2022. aastal läbi Barcelona eesmärgid, 28 mis on seotud alushariduse ja lapsehoiuga. Strateegiaga soovitakse samuti suurendada naiste majanduslikku mõjuvõimu ning edendada tasustamata hooldustöö, sealhulgas laste eest hoolitsemise võrdset jagamist naiste ja meeste vahel. Niikaua kui naistel on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suur vastutus laste kasvatamise eest, on soolise võrdõiguslikkuse ja laste sotsiaalse kaasamise eesmärgid omavahel tihedalt seotud.

19. septembril 2020 võttis komisjon vastu ELi rassismivastase tegevuskava aastateks 2020–2025 29 . Tegevuskavaga nähakse ette võidelda rassismi vastu, rakendades poliitikameetmeteid ja rahastamisprogramme tööhõive ning eluasemele, tervishoiule ja haridusele juurdepääsu valdkonnas. Kavas on võtta meetmeid, et tagada rassilise või etnilise vähemuse taustaga lastele võrdne juurdepääs haridusele ning koolitada õpetajaid, et nad oskaksid töötada kõigi lastega ja võtta arvesse erineva taustaga õpilaste vajadusi. Lisaks nähakse tegevuskavaga ette, et komisjon koostab aruande ELi rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi kohaldamise kohta, millega keelatakse diskrimineerimine etnilise või rassilise päritolu alusel (sealhulgas roma laste diskrimineerimine) eri valdkondades, nagu haridus ja sotsiaalkaitse.

7. oktoobril 2020 võttis komisjon vastu romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva ELi strateegilise raamistiku 30 . See hõlmas teatist ning ettepanekut romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva nõukogu soovituse kohta. Nõukogu võttis soovituse 31 vastu 12. märtsil 2021. Soovituses kutsutakse liikmesriike üles võitlema romade, eelkõige roma laste mitmekordse ja struktuurse diskrimineerimise vastu ning võtma jõulisemaid meetmeid, et toetada roma lapsi ja nende perekondi sellistes omavahel seotud valdkondades nagu tööhõive, sotsiaalteenused, kvaliteetne kaasav tavaharidus ning alusharidus ja lapsehoid, tervishoid, eluase ning esmatähtsate teenuste kättesaadavus, toitumine ja juurdepääs vabaajategevusele.

14. oktoobril 2020 võttis komisjon vastu teatise „Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“ 32 . Algatus tugineb põhimõttele, et renoveeritud eluase peab olema taskukohane ja kättesaadav, ning aitab seega saavutada eesmärki tagada abivajavatele lastele korralik eluase, seda eelkõige komisjoni soovitusega energiaostuvõimetuse kohta 33 .

1. juulil 2020 võttis komisjon vastu paketi „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“, 34 et toetada tööturule sisenevaid noori. Üks paketi põhielemente oli ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ 35 . Nõukogu võttis soovituse vastu 30. oktoobril 2020. Soovituse eesmärk on tagada, et kõik alla 30-aastased noored saaksid hiljemalt nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetse tööpakkumise, jätkuõppe võimaluse, õpipoisiõppe- või praktikakoha.

12. novembril 2020 võttis komisjon vastu LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020–2025, 36 milles esitatakse meetmed LGBTIQ-inimeste ja nende perekondade, sealhulgas laste kaasamise edendamiseks ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks.

24. novembril 2020 võttis komisjon vastu integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027, 37  mis hõlmab rändajaid ja rändetaustaga ELi kodanikke. Tegevuskavas keskendutakse eduka integratsiooni ja kaasamise jaoks olulistele teguritele: haridus ja koolitus, tööhõive ja oskused, tervishoid ja eluase. Selles pööratakse erilist tähelepanu rändajate lastele ja rändetaustaga ELi kodanikele.

3. veebruaril 2021 võttis komisjon vastu teatise „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“, 38 milles käsitletakse ka laste vähktõbe. Üks kava juhtalgatusi on „Vähihaigete laste abistamine“, mille eesmärk on, et lastele oleks tagatud haiguse kiire ja optimaalne avastamine, diagnoosimine ja ravi ning nende hooldus.

ELi puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) 39  eesmärk on parandada puuetega inimeste elu järgmisel kümnendil nii ELis kui ka mujal. Strateegias võetakse arvesse ka puuetega laste vajadusi puuete läbipõimumise perspektiivist.

Mitmes komisjoni algatuses on juba käsitletud laiemat poliitilist konteksti ja laste sotsiaalse tõrjutuse peamisi tegureid, eelkõige lapsevanemate ja eestkostjate osalemist tööturul. Need algatused on: komisjoni soovitus tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta 40 ; nõukogu soovitus, milles käsitletakse pikaajaliste töötute integreerimist tööturule 41 ; vanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu käsitlev direktiiv 42 ; nõukogu soovitus, milles käsitletakse juurdepääsu sotsiaalkaitsele 43 ; uus oskuste tegevuskava 44 ; eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) 45 ja komisjoni ettepanek võtta vastu direktiiv piisava miinimumpalga kohta 46 .

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 151 kohaselt hõlmavad liidu ja liikmesriikide eesmärgid elutingimuste parandamist ning piisava sotsiaalkaitse ja inimressursside arendamist, et tagada kestvalt kõrge tööhõive ja võidelda tõrjutuse vastu. Nende eesmärkide saavutamisele aitab kaasa kõigile ELis elavatele lastele võrdsete võimaluste loomine. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punkti j kohaselt toetab ja täiendab liit liikmesriikide meetmeid sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise valdkonnas, et saavutada artiklis 151 sätestatud eesmärgid.

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklil 292 (mille kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovitused) koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktiga j ja lõikega 2.

Ettepanek aitab saavutada Euroopa Liidu lepingu eesmärke, eelkõige võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning kaitsta lapse õigusi (lepingu artikkel 3).

Ettepanek aitab rakendada ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artiklit 24, milles on tunnustatud lapse õigust kaitsele ja hoolitsusele, mis on vajalikud tema heaoluks, ning artiklit 33, milles on sätestatud, et perekond peab olema õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse kaitse all.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kuigi laste sotsiaalse tõrjutuse vastase poliitika eest vastutavad liikmesriigid, on liidul pädevus toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid.

Ettepanekuga tagatakse ELi tasandi meetmete lisaväärtus. Sellega väljendatakse poliitilist kohustust edendada kõigi laste, eelkõige abivajavate laste võrdseid võimalusi ning toetatakse liikmesriikide ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist.

Kui võtta arvesse COVID-19 pandeemiaga seotud probleeme, on ELi tasandi meetmete lisaväärtus veelgi suurem, sest pandeemia sotsiaal-majanduslik mõju abivajavatele lastele on tõenäoliselt ebaproportsionaalselt suur. Euroopa lastegarantii aitab leevendada pandeemia mõningat negatiivset mõju, tagades, et abivajavatel lastel on täielik juurdepääs põhiteenustele.

Võttes arvesse liikmesriikide pädevusi, antakse ettepanekus sellele eesmärgile konkreetne sisu, toetudes eelkõige kogemustele, mis on saadud lastesse investeerimist käsitleva soovituse kaheksa rakendamisaasta jooksul. ELi sihipärane sekkumine, mille eesmärk on vähendada abivajavate laste ja nende soodsamas olukorras olevate eakaaslaste vahelist lõhet juurdepääsul põhiteenustele, aitab lõppkokkuvõttes tagada lastele võrdsed võimalused ELis ning vältida laste sotsiaalse tõrjutuse suuri majanduslikke ja ühiskondlikke kulusid ning ebasoodsate tingimuste põlvkonnalt põlvkonnale edasikandumist.

Samuti aitab ettepanek liikmesriikidel kasutada parimal viisil ELi ja riiklikke vahendeid, et võidelda laste sotsiaalse tõrjutusega. Komisjon soovitab tungivalt, et liikmesriigid käsitleksid laste sotsiaalset tõrjutust prioriteetse teemana.

•Proportsionaalsus

Ettepanekuga toetatakse liikmesriikide tegevust laste sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel. Selles võetakse arvesse liikmesriikide tavasid ja süsteemide mitmekesisust. Soovituses tunnistatakse, et erinevad riigisisesed, piirkondlikud või kohalikud olud võivad kaasa tuua erinevused soovituse rakendamises. See võimaldab liikmesriikidel rakendada soovitust vastavalt oma konkreetsetele tingimustele.

Ka vahendi valikul oli proportsionaalsusel keskne roll .

•Vahendi valik

Kavandatud õigusakt on ettepanek nõukogu soovituse kohta, milles järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Ettepanek põhineb kehtival Euroopa Liidu õigusel ja on kooskõlas vahenditega, mis on sobilikud Euroopa Liidu meetmete jaokssotsiaalpoliitika valdkonnas. Õigusaktina annab ettepanek tunnistust liikmesriikide kohustusest võtta käesolevas soovituses kirjeldatud meetmeid ja on tugev poliitiline alus Euroopa tasandi koostööle selles valdkonnas, kusjuures selles võetakse samal ajal täielikult arvesse liikmesriikide pädevust.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kui komisjon tutvustas 2017. aastal Euroopa sotsiaalõiguste sammast, esitas ta ka ülevaate sellest, kuidas on soovitust lastesse investeerimise kohta 47 nelja aasta jooksul rakendatud. Hindamisaruandele lisaks esitati Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustiku ekspertide uuring Euroopa edusammudest 2013. aasta ELi soovituse „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ rakendamise kohta („Progress across Europe in the implementation of the 2013 EU recommendation on Investing in children: Breaking the cycle of disadvantage. A study of national policies“ 48 ).

Komisjoni hindamisaruandes käsitleti nii poliitikas üldiselt kui ka kõigis kolmes tegevusvaldkonnas tehtud edusamme. Samuti uuriti soovituse mõju lapsi ja perekondi käsitleva poliitika kujundamisele, sealhulgas tõsteti esile häid tavasid ja praktilisi näiteid võetud meetmetest.

Hindamisaruandes jõuti järeldusele, et soovitust ei ole veel jõutud täies ulatuses rakendada. Kuigi soovitus sai tugeva toetuse nii riikide kui ka ELi tasandil, sealhulgas Euroopa Parlamendilt ja kodanikuühiskonnalt, siis liikmesriikides kohalikul tasandil, kus oleks pidanud konkreetseid poliitikameetmeid välja töötama ja rakendama, teati soovitusest vähe ja seda ei rakendatud nõuetekohaselt. Hindamisaruandes rõhutati siiski, et soovitus andis tõuke mitme positiivse mõjuga projekti käivitamiseks. Soovitust kasutati Euroopa poolaasta raames mitmel korral edukalt poliitilise hoovana, sellest lähtuvalt koostati liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi selliste valdkondade kohta nagu alushariduse ja lapsehoiuteenuste pakkumine, sissetulekutoetused ja kaasav haridus. Samuti mõjutas see 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide 49 ettevalmistamist ja rakendamist.

Hindamisaruandes tõsteti esile enamiku liikmesriikide nõustumist väitega, et üksnes ühtne terviklik lähenemisviis on tõhus strateegia, mis aitab ebasoodsate olude ringist välja murda. Liikmesriigid kiitsid selle uue rõhuasetuse heaks ja tunnistasid vajadust parandada kõigi sidusrühmade koostööd kohalikul tasandil. Enamik liikmesriike nõustus, et varases eas lastesse rohkem investeerida on sotsiaalselt õiglane ja majanduslikult mõistlik ning väga oluline on pakkuda kvaliteetset alusharidust ja lapsehoidu.

Hindamisaruandes leiti ka, et soovituse kaks esimest tegevussuunda, mis käsitlesid juurdepääsu sissetulekule ja teenustele, andsid tõuke konkreetsete poliitiliste muudatuste tegemiseks ja projektide väljatöötamiseks.

Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustiku tehtud uuringus jõuti aga järeldusele, et juurdepääs taskukohastele kvaliteetsetele teenustele paraneb liikmesriikides ebapiisavalt ja ebaühtlaselt. Kõige väiksem on edasiminek eluaseme, tervishoiu ja hariduse kättesaadavuse tagamisel.

Lastesse investeerimist käsitleva soovituse rakendamisel saadud kogemus ja Euroopa Kontrollikoja järeldused osutavad, et tõhusaks võitluseks laste sotsiaalse tõrjutuse vastu on vaja rohkem pingutada ja liikmesriigid peavad ELi rahalist toetust paremini suunama.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon korraldas 2020. aasta juulist novembrini sihtkonsulteerimise, mis hõlmas veebipõhiseid küsimustikke, arutelusid teemarühmades ja spetsiaalseid ärakuulamisi. Liikmesriigid osalesid konsulteerimises nõukogu sotsiaalkaitsekomitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu, samuti küsiti liikmesriikidest pärit laste arvamust. Käesolev ettepanek tugineb suurel määral sidusrühmade seisukohtadele, mis koguti konsultatsioonide käigus.

Enamik sihtkonsultatsioonis osalenutest rõhutas, et ELil on oluline roll riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste koordineeritud tegevuse toetamisel, et parandada abivajavate laste olukorda. Sidusrühmad väljendasid heameelt Euroopa lastegarantii algatuse üle ja kinnitasid, et juurdepääsu tagamine tasuta alusharidusele ja lapsehoiule, tasuta haridusele, tasuta tervishoiule, korralikule eluasemele ja tervislikule toitumisele ning lastele mängu- ja vabaajategevuse võimaldamine on väga oluline. Enamik konsulteeritud sidusrühmadest pooldas ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus Euroopa lastegarantii kohta. Sidusrühmad osutasid ka vajadusele, et lastegarantii hõlmaks konkreetseid lasterühmi. Tõsteti esile vajadust töötada välja ja rakendada integreeritud strateegiaid, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu ja murda ebasoodsate olude ring ning keskenduda mitte ainult laste vajadustele, vaid toetada perekonda tervikuna.

Ettepanek põhineb ka ulatuslikul lastega konsulteerimisel, milles osales 10 000 last. Selle konsulteerimise tulemusena sai selgeks, et Euroopa lastegarantii peab keskenduma konkreetsetele ja tõhusatele meetmetele, millega tagatakse kõigi laste võrdne kohtlemine, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras lastele, ning millega luuakse kõikidele lastele võrdne juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele haridusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni keskhariduseni.

Sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemuste kokkuvõte on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendi lisas.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanek põhineb komisjoni talituste töödokumendil, milles on antud ülevaade lastesse investeerimist käsitleva soovituse rakendamisest, Euroopa Kontrollikoja eriaruandel laste vaesuse kohta ning Euroopa Parlamendi nõutud mitmeaastase ettevalmistava tegevuse käigus kogutud eksperdiarvamustel, mida sisaldavad eelkõige lastegarantii teostatavusuuring 50 ja uuring võimaliku ELi lastegarantii majandusliku rakendusraamistiku kohta 51 .

Lastegarantii teostatavusuuringuga sooviti välja selgitada Euroopa lastegarantii võimalik kohaldamisala, analüüsida selle rakendamise tingimusi ning hinnata selle ELi lisaväärtust. Vaadeldi nelja sotsiaalselt haavatavate laste rühma: hoolekandeasutustes elavad lapsed, puuetega lapsed, rändetaustaga lapsed (sh lapspagulased) ja ebakindlates perekondlikes oludes elavad lapsed. Analüüsiti, kuivõrd on neile võimalik tagada juurdepääs viiele põhiteenusele: tasuta tervishoid, tasuta haridus, tasuta alusharidus ja lapsehoid, korralik eluase ning tervislik toitumine.

Uuringus jõuti järeldusele, et eespool loetletud lasterühmade juurdepääsu nimetatud viiele teenusele tuleb parandada. Juurdepääsu puudumisel võib olla lühi- ja pikaajaline mõju lastele endile ning kogu ühiskonnale. Tavateenused peavad olema kaasavad, et abivajavad lapsed saaksid neist kogu kasu ning et vältida häbimärgistamist ja segregatsiooni. Kuigi juurdepääsu tagamine teenustele on laste sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel oluline, tuleks seda teha osana ulatuslikumast käsitlusest, nagu on kirjeldatud lastesse investeerimist käsitlevas soovituses, ning toetava sotsiaalpoliitikaraamistiku alusel. Teenustele juurdepääsu toetamisel võiks palju tõhusamalt ja strateegilisemalt kasutada ka ELi rahalisi vahendeid.

Teostatavusuuringut täiendas uuring võimaliku ELi lastegarantii majandusliku rakendusraamistiku kohta. Selles vaadeldi, milliseid kulusid ja kasu tooks pädevatele asutustele kaasa kõigile abivajavatele lastele ühesuguse juurdepääsu tagamine viiele Euroopa lastegarantiiga hõlmatud teenusele. Jõuti järeldusele, et saadaval kasul on lühiajaline mõju laste elule ning pikaajaline mõju nende väljavaadetele täiskasvanuna, ühiskonnale ja avaliku sektori tulevastele kuludele. Uuring näitas, et kulud, mis on seotud abivajavatele lastele tasuta koolitoidu ning tasuta kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu pakkumisega ning koolikulude kõrvaldamisega, on suhteliselt väikesed ning seda eriti, kui arvestada meetmete võimalikku suurt kasu.

Komisjon viib Euroopa Parlamendi soovil ja partnerluses UNICEFiga ellu katseprojekte Bulgaarias, Horvaatias, Kreekas ja Itaalias, et katsetada neid meetmeid kohapeal, ning uurib Saksamaal, Leedus ja Hispaanias poliitikaraamistikke. See annab väärtuslikku teavet kavandatud soovituse rakendusetapi jaoks.

•Mõju hindamine

Kavandatav vahend, milleks on nõukogu soovitus, sisaldab juhiseid Euroopa lastegarantii rakendamise kohta ning võimaldab ühtlasi liikmesriikidele paindlikkust meetmete kavandamisel ja rakendamisel vastavalt riigi tavadele. Seetõttu ei ole mõju hindamine vajalik.

Soovituse mõju ei sõltu üksnes sellest, kuidas liikmesriigid meetmeid rakendavad. Tähtsad on ka riigisisesed olud, nagu makromajanduslik olukord, sotsiaalkaitsesüsteemide ja sotsiaalteenuste ülesehitus ning tööturu toimimine, mistõttu on raske eristada ettepaneku konkreetset mõju muudest teguritest.

Lisatud komisjoni talituste töödokumendis on antud ülevaade suurimatest laste sotsiaalse tõrjutusega seotud probleemidest ning teguritest, mis takistavad abivajavate laste võrdset juurdepääsu asjaomastele teenustele. Dokument sisaldab ka soovituse tulemuslikkuse ja võimaliku mõju esialgset analüüsi.

Analüüs põhineb nii sise- kui ka välisekspertide arvamustel. Lisaks põhineb see mitmesugustel seire- ja vastastikuse õppimise tegevustel ning sihtkonsultatsioonide käigus saadud tagasisidel. Kogu selle töö põhjal töötati välja ettepanekus kirjeldatud meetmed.

Lisaks muule tehakse ettepanek andmete paremaks kogumiseks ELi tasandil, et liikmesriikides võetavaid meetmeteid saaks hoolikamalt jälgida. Ettepanek sisaldab erisätet soovituse läbivaatamise kohta pärast esialgset rakendusperioodi.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei ole asjakohane.

•Põhiõigused

Euroopa lastegarantii aitab kaitsta laste õigust heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning tagada perekonna õiguslikku, majanduslikku ja sotsiaalset kaitset (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 24 ja 33).

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanekul ei ole finantsmõju ELi eelarvele.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepaneku kohaselt peaks komisjon jälgima soovituse rakendamist Euroopa poolaasta raames, kasutades ka läbivaadatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, sh uut põhinäitajat vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste kohta.

Ettepanekus soovitatakse liikmesriikidel määrata riiklik lastegarantii koordinaator, kellel on piisavad vahendid ja volitused ning kelle ülesanne on tõhusalt koordineerida ja jälgida soovituse rakendamist ning toimida komisjoni kontaktisikuna. Komisjon teeb koostööd lastegarantii koordinaatorite ja sotsiaalkaitsekomiteega, et hõlbustada vastastikust õppimist (nt vastastikuste eksperdihinnangute või vastastikuse nõustamise kaudu), vahetada kogemusi ja häid tavasid ning võtta järelmeetmeid meetmete suhtes, mida liikmesriigid on võtnud Euroopa lastegarantii rakendamiseks.

Komisjon annab sotsiaalkaitsekomiteele korrapäraselt aru soovituse rakendamise kohta, tuginedes liikmesriikide iga kahe aasta tagant esitatavatele aruannetele.

Komisjon teeb sotsiaalkaitsekomiteega koostööd, et kehtestada käesoleva soovituse rakendamise hindamiseks ühine järelevalveraamistik, sh kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad. Komisjon ja sotsiaalkaitsekomitee töötavad koos ka selle nimel, et muuta vajalikud andmed kättesaadavamaks ja asjakohasemaks ja suurendada nende ulatust ELi tasandil.

Pärast esialgset rakendusperioodi teeb komisjon soovituse rakendamisel tehtud edusammudest kokkuvõtte ja esitab nõukogule aruande viie aasta jooksul pärast soovituse vastuvõtmist.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Punktid 1 ja 2: soovituse eesmärk ja isikuline kohaldamisala (milliseid lapsi soovituses käsitletakse).

Punkt 3: soovituses kasutatud mõisted.

Punktid 4 ja 5: põhisoovitused. Liikmesriike kutsutakse üles tagama abivajavatele lastele hea ja tasuta juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule, haridusteenustele ja koolipõhisele tegevusele, vähemalt ühele tervislikule einele igal koolipäeval ning tervishoiuteenustele. Samuti kutsutakse neid üles tagama abivajavatele lastele hea juurdepääs tervislikule toitumisele ja korralikule eluasemele. Liikmesriigid peaksid tegema kindlaks abivajavad lapsed ning võtma selle rühma piires arvesse abivajavate laste konkreetseid ebasoodsaid olukordi.

Punkt 6: jõupingutused, mida liikmesriigid peaksid tegema, et luua toetav poliitikaraamistik, mille abil võidelda sotsiaalse tõrjutusega ning lõpetada ebasoodsate olude edasikandumine põlvkonnalt põlvkonnale, ning soovitused vajalike poliitikameetmete kohta.

Punktid 7–10: riigisisesed meetmed, mida liikmesriigid peaksid võtma, Euroopa lastegarantii tulemuslikuks rakendamiseks.

Punkt 11: nähakse ette juhtimis- ja aruandlusmehhanismid. Liikmesriikidele tehakse järgmised soovitused:

·määrata riiklik lastegarantii koordinaator, kes koordineerib ja jälgib soovituse rakendamist;

·kaasata asjakohaseid sidusrühmi, et teha kindlaks abivajavad lapsed ning tõkked, mis takistavad neil juurde pääseda soovitusega hõlmatud teenustele ja neid kasutada; arvesse tuleks võtta riigisiseseid, piirkondlikke ja kohalikke tingimusi ja olusid;

·esitada komisjonile soovituse rakendamiseks riiklik tegevuskava;

·korraldada teavitustegevust;

·kaasata asjakohaseid sidusrühmi riikliku tegevuskava ettevalmistamisse, rakendamisse, rakendamise järelevalvesse ja hindamisse;

·esitada komisjonile korrapäraselt aruandeid.

Punkt 12: nähakse ette rakendus-, järelevalve- ja hindamismehhanismid ning väljendatakse heameelt komisjoni kavatsuse üle

·kasutada soovituse rakendamise jälgimiseks Euroopa poolaastat;

·teha koostööd sotsiaalkaitsekomitee ja riiklike lastegarantii koordinaatoritega;

·anda sotsiaalkaitsekomiteele korrapäraselt aru tehtud edusammudest;

·teha sotsiaalkaitsekomiteega koostööd järelevalveraamistiku ja asjakohaste näitajate vallas;

·vaadata soovituse rakendamine läbi ja esitada nõukogule viie aasta jooksul pärast soovituse vastuvõtmist aruanne;

·tugevdada teadlikkuse suurendamise ja teabevahetustegevust ning parandada tulemuste levitamist.

2021/0070 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS,

millega luuakse Euroopa lastegarantii

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292 koostoimes artikli 153 lõikega 2 ja lõike 1 punktiga j,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 kohaselt võitleb liit sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja lapse õiguste kaitset.

(2)Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.

(3)ELi toimimise lepingu artikli 151 kohaselt on liit ja liikmesriigid võtnud eesmärgiks tööhõive edendamise, parandatud elamis- ja töötingimused, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi ning inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punkti j kohaselt toetab ja täiendab liit nende eesmärkide saavutamiseks liikmesriikide meetmeid sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise valdkonnas.

(4)Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 24 on tunnistatud, et lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning et kõigis lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 33 on sätestatud, et perekond on õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse kaitse all.

(5)Strasbourgis 3. mail 1996 sõlmitud, parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artiklis 17 on kinnitatud kohustust tagada, et lastel on võimalik saada vajalikku hooldust, abi, haridust ja väljaõpet.

(6)ÜRO lapse õiguste konventsioon, mis võeti vastu 20. novembril 1989 ja mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid, sisaldab artiklites 18, 24, 27, 28 ja 31 sätteid, millega osalisriigid tunnistavad lapse õigust riigi abile, võimalikult heale tervisele, tervishoiuteenuste saamisele, piisavale elatustasemele, haridusele, puhkusele ja jõudeajale ning vabale osalemisele kultuuri- ja kunstielus.

(7)ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, 52 mille on ratifitseerinud liit ja kõik selle liikmesriigid, sisaldab artiklis 7 sätet, et osalisriigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et tagada puuetega lastele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik teostamine teiste lastega võrdsetel alustel.

(8)Liidul on kindel tahe olla koos liikmesriikidega esirinnas ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, sealhulgas vaesuse kaotamisel ning hea tervise ja heaolu ja kõigile kaasava ja õiglase kvaliteetse hariduse tagamisel.

(9)Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid 2017. aasta novembris välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, milles on esitatud 20 põhimõtet, et toetada hästitoimivaid ja õiglaseid tööturge ja sotsiaalhoolekandesüsteeme. 11. põhimõtte kohaselt on lastel õigus kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule, kaitsele vaesuse eest ning ebasoodsatest oludest pärit lastel on õigus erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi.

(10)Komisjoni võttis 20. veebruaril 2013 vastu soovituse 2013/112/EL „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ 53 . Soovituses on esitatud lõimitud lähenemisviis laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ja laste heaolu parandamiseks kolme samba põhjal: juurdepääs vahenditele, kvaliteetteenuste kättesaadavus ja laste õigus osaleda.

(11)Euroopa Parlament kutsus 24. novembri 2015. aasta resolutsioonis 54 komisjoni ja liikmesriike üles looma lastegarantii, mille keskmes oleksid vaesuses elavad lapsed ja nende juurdepääs teenustele. 11. märtsi 2021. aasta resolutsioonis 55 palus Euroopa Parlament komisjonil esitada 2021. aasta esimeses kvartalis ettepanek Euroopa lastegarantii loomise kohta ning kutsus liikmesriike üles investeerima laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastasesse võitlusesse kõik võimalikud vahendid, sealhulgas ELi vahendid, ning kehtestama lastegarantii riiklikud tegevuskavad.

(12)Ühisdeklaratsioonis „Overcoming poverty and social exclusion – mitigating the impact of COVID-19 on families – working together to develop prospects for strong children“ (Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamine – leevendame COVID-19 perekondadele – koostöö tugevate laste jaoks väljavaadete loomiseks), millele kirjutasid 2020. aasta detsembris alla 24 tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ministrit, kutsuti üles looma Euroopa lastegarantiid, tuginedes ühistele põhimõtetele ja lõimitud lähenemisviisile, mida sisaldavad soovitus 2013/112/EL ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas. Ministrid kinnitasid veelkord, et juurdepääs tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta alusharidusele ja lapsehoiule, korralikule eluasemele ning tervislikule toitumisele on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste jaoks väga oluline.

(13)Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava 56 annab uut hoogu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastaseks võitluseks liidus, eelkõige eesmärgiga vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu 2030. aastaks 15 miljoni võrra, sealhulgas vähemalt 5 miljoni lapse võrra.

(14)Liidu terviklik lapse õiguste strateegia 57 aitab tugevdada laste osalemist ühiskonnas, kaitsta haavatavaid lapsi, sealhulgas neid, kes on sotsiaal-majandusliku tõrjutuse ja marginaliseerumise ohus, kaitsta laste õigusi internetis, edendada lapsesõbralikku õigusemõistmist ning ennetada lastevastast vägivalda ja võidelda selle vastu. Strateegiaga soovitakse astuda vastu laste diskrimineerimisele nende endi või nende vanemate soo või seksuaalse sättumuse alusel.

(15)Käesoleva soovituse eesmärk on ennetada sotsiaalset tõrjutust ja võidelda selle vastu, tagades abivajavatele lastele juurdepääsu teatavatele põhiteenustele. Abivajavad lapsed on alla 18aastased isikud, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus 58 .

(16)Et tagada hea juurdepääs või hea ja tasuta juurdepääs põhiteenustele, peaksid liikmesriigid vastavalt riigisisestele oludele ja lähenemisviisidele kas sellised teenused organiseerima ja neid osutama või nägema ette piisavad hüvitised, et laste vanematel või eestkostjatel oleks võimalik nende teenuste eest seista.

(17)ELis on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus peaaegu 18 miljonit last. Üks laste sotsiaalse tõrjutuse peamisi põhjuseid on ebavõrdne juurdepääs põhiteenustele, mis on nende heaolu ning sotsiaalsete, kognitiivsete ja emotsionaalsete oskuste arendamise seisukohast väga tähtsad. Vaesuses elavatel või ebasoodsatest oludest pärit lastel on suurema tõenäosusega takistusi juurdepääsul alusharidusele ja lapsehoiule, kaasavale haridusele, tervishoiule, tervislikule toitumisele ning korralikule eluasemele. Nende elu algab ebasoodsamates tingimustes, mis võib avaldada pikaajalist mõju nende arengule ja tulevikuväljavaadetele.

(18)Sotsiaalse tõrjutuse põlvkonnalt põlvkonnale edasikandumine ohustab sotsiaalse ühtekuuluvust edasisteski põlvkondades ning toob kaasa suuremaid kulusid meie heaoluühiskondadele, mis piirab majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet. Abivajavatele lastele võrdsema juurdepääsu tagamine põhiteenustele on oluline vahend, mille abil sotsiaalset tõrjutust paremini ennetada ja selle vastu võidelda. Samuti aitab see luua abivajavate laste jaoks võrdseid võimalusi ja võidelda laste vaesuse vastu.

(19)Ebasoodsate olude leevendamine varases eas on kulutõhus investeering ja seda ka pikas perspektiivis, sest see ei aita kaasa mitte üksnes laste kaasamisele ja nende sotsiaal-majanduslikele saavutustele täiskasvanueas, vaid ka majandusele ja ühiskonnale tänu inimeste paremale lõimumisele tööturgu ja ühiskondlikku ellu. Lastele võrdsete võimaluste loomisse investeerimine loob aluse kestlikule ja kaasavale majanduskasvule, mis toetab õiglast ja vastupanuvõimelist ühiskonda ning ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist. Samuti aitab selline investeerimine leevendada negatiivsete demograafiliste muutuste mõju, sest sellega vähendatakse oskuste ja tööjõu nappust ning tagatakse suurem territoriaalne hõlmatus, kasutades ühtlasi ära ka rohe- ja digipöördest tulenevaid võimalusi.

(20)Võrdne juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale alusharidusele ja lapsehoiule ning haridusele on keskse tähtsusega, et peatada sotsiaalse tõrjutuse edasikandumine ja tagada ebasoodsas olukorras olevatele lastele võrdsed võimalused. Ent alushariduse ja lapsehoiu piiratud kättesaadavus ja suur maksumus võib olla väikese sissetulekuga perede lastele takistuseks. Nende osalemise määr on märkimisväärselt madalam, mis põhjustab hiljem kehvemaid õpitulemusi ja kõrgemat koolist väljalangemise määra, eriti rändetaustaga ja roma laste hulgas. Puuetega või hariduslike erivajadustega laste segregeerimine ja diskrimineerimine tavaharidusele juurdepääsu võimaldamisel on endiselt probleem. Haridusasutuse valik tuleb teha lapse huvidest lähtudes. Arvestades, et haridussüsteemides suureneb rändetaustaga laste arv, on vaja vältida segregeerimist koolides ja kohandada õpetamismeetodeid.

(21)Suur osa õppest, sealhulgas sotsiaalsete oskuste omandamine, toimub spordi-, vabaaja- või kultuuritegevuse kaudu. Selline tegevus on juba tõestanud oma kasu, eriti ebasoodsatest oludest pärit laste jaoks. Teatavad lasterühmad ei pruugi aga saada endale seda tegevust lubada või ei saa nad selles osaleda vajaliku taristu puudumise, halva juurdepääsu või keeleprobleemide tõttu.

(22)Väikese sissetulekuga perede lastel on piiratud juurdepääs teatavatele tervishoiuteenustele, nagu hambaravi, või meditsiinilistele abivahenditele, nagu hambaklambrid, kontaktläätsed või prillid. Neil on ka vähem võimalusi ja vahendeid saada kasu haiguste ennetamise ja tervise edendamise programmidest. Rahaline vaesus ja muud sotsiaalsed tegurid mõjutavad märkimisväärselt laste üldist arengut ja tervist, sealhulgas vaimset tervist, ning suurendavad hilisematel aastatel terviseprobleemide tekke riski. Väga oluline on siin varajane sekkumine ja ennetamine. Paremaid tulemusi võib aidata saavutada parem juurdepääs avalikele tervisealase ennetamise ja tervise edendamise programmidele, sealhulgas vaktsineerimisele, ning vanemluse toetamisele.

(23)Juurdepääs tervislikule ja jätkusuutlikule toitumisele on eelkõige väikese sissetulekuga perede jaoks probleemne. Tervisliku toidu ja toitumise programmid saavad aidata lahendada selliseid probleeme nagu halb toitumine, vähene kehaline aktiivsus, rasvumine või alkoholi ja tubaka tarbimine ning seega vähendada alatoitlust ja halba toitumist, mida esineb rohkem ebasoodsatest oludest pärit laste seas. COVID-19 pandeemia jooksul saadud kogemused on näidanud, kui tähtsad on koolitoidukavad mõnedele lastele, kes jäid liikumispiirangute ajal korraga ilma usaldusväärsest toitumisallikast 59 .

(24)Väikese sissetulekuga perede, rändetaustaga või rassilise või etnilise vähemuse taustaga lastel on suurem oht elada väga halbades tingimustes või ülerahvastatud eluruumides või kannatada energiaostuvõimetuse tõttu ning nad puutuvad rohkem kokku kodutusega. Eluasemekulud on suur koormus, eriti ühe vanemaga leibkondadele. Korraliku eluaseme võimaldamine ning selle tagamine, et lastele ja nende peredele pakutakse sobivat ajutist peavarju, on oluline vahend, mis aitab võidelda laste sotsiaalse tõrjutuse vastu ja vähendada kodutuks jäämise ohtu. Laste deinstitutsionaliseerimise eesmärgil tuleks lapsi paigutada hoolekandeasutusse vaid viimase võimalusena ja võttes arvesse lapse huve. Tuleks edendada kvaliteetset kogukonna- või perepõhist hooldust. Hoolekandeasutusest lahkuvaid lapsi toetades saab toetada nende iseseisvat elu ja sotsiaalset lõimumist.

(25)COVID-19 pandeemia võib avaldada kaugeleulatuvat mõju perede ja laste majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule ning mõjutab tõenäoliselt ebaproportsionaalselt palju ebasoodsatest oludest pärit lapsi. Väikese ja keskmise sissetulekuga rühmadel on suurem oht, et töötuse suurenemise ja vähemate kaugtöövõimaluste tõttu väheneb nende sissetulek ja seega võib oluliselt kannatada saada leibkonna kasutada olev tulu. Praegune kriis suurendab eeldatavasti ebavõrdsust ja toob tõenäoliselt kaasa vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate leibkondade arvu suurenemise. See kriis seab ka märkimisväärse surve alla teenuste kättesaadavuse. Mitmesugustes ebasoodsates oludes olevad lapsed kannatavad COVID-19 pandeemia tõttu kõige rohkem. Kaugõpe on olnud keeruline paljudele lastele, kes elavad leibkondades, kus ei ole piisavalt perepoolset toetust, oskusi või varustust, sealhulgas lastele, kes elavad äärealadel või maapiirkondades, kus puudub sobiv digitaristu.

(26)Laste sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ja COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju vähendamiseks on vaja lõimitud, isikukeskset ja mitmemõõtmelist lähenemisviisi ning toetavat poliitikaraamistikku. Eri tasandi teenuste puhul koostöö suurendamine ja nende teenuste koordineerimine võimaldab probleeme hästi ennetada ja toetab laste sotsiaalset kaasamist. Peale juurdepääsu tagamise põhiteenustele kõigis piirkondades ja kõigil territooriumidel, muu hulgas teenustetaristusse ja tõõjõudu investeerimise kaudu, on samuti vaja muuta seotud poliitika tulemuslikumaks ja asjakohasemaks, kombineerida ennetus- ja parandusmeetmeid ning kasutada võimalikult hästi ära olemasolevaid liidu vahendeid.

(27)Euroopa poolaasta majandus- ja tööhõivevaldkonna kooskõlastamise protsessis, mida toetab sotsiaalvaldkonna tulemustabel, on osutatud laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemile ning mitmele liikmesriigile on esitatud selle kohta riigipõhiseid soovitusi. Tööhõivesuunistes on rõhutatud, kui oluline on tagada kõigile, sealhulgas lastele juurdepääs teatavatele teenustele, nagu alusharidus ja lapsehoid, haridus ja tervishoid, ning et selline juurdepääs on vajalik tingimus võrdsete võimaluste tagamiseks.

(28)Euroopa lastegarantii rakendamist ja edasisi toetavaid meetmeid saab toetada liidu vahenditest. Kavandatava Euroopa Sotsiaalfond+ 60 raames peavad kõik liikmesriigid eraldama asjakohase summa laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks. Liikmesriikides, kus vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste määr on liidu keskmisest kõrgem, tuleb eraldada vähemalt 5 % riigi Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest. Euroopa Regionaalarengu Fond ja InvestEU toetavad võrdväärselt investeeringuid tugitaristusse, nagu sotsiaaleluruum ning alusharidus- ja lapsehoiuasutused, ning varustusse ja kvaliteetsetele tavateenustele juurdepääsu parandamisse. Osana Euroopa taastekavast ja rahastamisvahendist „Next Generation EU“ pakutakse taaste- ja vastupidavusrahastust liidu rahalisi lisavahendeid järgmise põlvkonna, laste ja noortega seotud reformide, investeeringute ja poliitikameetmete jaoks (nagu hariduse ja oskustega seotud meetmed), mis tuleb lisada riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse 61 . Tehnilise toe rahastamisvahendist on võimalik toetada liikmesriike, kui nad kavandavad ja teevad struktuurireforme hariduse, sotsiaalteenuste, õiguse ja tervise valdkonnas, sealhulgas sektoriülesed reformid laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks.

(29)Liikmesriigid saavad kasutada ka ELi 2017.–2023. aasta koolipuuvilja-, -köögivilja ja -piima kava, et muuta tervislikud tooted lastele kättesaadavamaks ning parandada nende teadmisi tervisliku ja kestliku toidu kasulikkusest.

(30)Käesolevat soovitust tuleks rakenda riigi, piirkondade ja kohalikele oludele kohandatud riiklike tegevuskavade kaudu. Neis riiklikes tegevuskavades tuleks teha kindlaks abivajavad lapsed ning tõkked, mis takistavad neil juurde pääseda soovitusega hõlmatud teenustele ja neid kasutada. Selleks peaksid liikmesriigid kaasama asjakohaseid sidusrühmi, sealhulgas laste õigusi edendavaid valitsusväliseid organisatsioone. Käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusamme tuleks korrapäraselt jälgida Euroopa poolaasta raames, sealhulgas asjakohaste seirenäitajate väljatöötamise kaudu.

(31)Käesolev soovitus täiendab soovitust 2013/112/EL, on üks Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava tulemusi ning täiendab liidu terviklikku lapse õiguste strateegiat.

(32)Käesolevas soovituses järgitakse täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Soovitus ei piira siseriikliku menetlusõiguse põhimõtete ja liikmesriikide õigustraditsioonide kohaldamist ning sellega ei laiendata liidu pädevust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

EUROOPA LASTEGARANTII EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

(1)Käesoleva soovituse eesmärk on ennetada sotsiaalset tõrjutust ja võidelda selle vastu, tagades abivajavatele lastele juurdepääsu teatavatele põhiteenustele.

(2)Soovitust kohaldatakse abivajavate laste suhtes.

MÕISTED

(3)Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„abivajavad lapsed“ – alla 18aastased isikud, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus;

(b)„rändetaustaga lapsed“ – kolmandate riikide kodanikest lapsed olenemata nende rändestaatusest ning liikmesriigi kodakondsusega lapsed, kellel on vähemalt ühe välismaal sündinud vanema kaudu kolmanda riigi rändetaust;

(c)„ebakindlates perekondlikes oludes elavad lapsed“ – lapsed, kes puutuvad kokku sotsiaalset tõrjutust põhjustada võivate riskiteguritega, näiteks elavad ühe vanemaga leibkonnas; elavad koos vanemaga, kel on puue; elavad leibkonnas, kus kellelgi on vaimse tervise probleeme või pikaajaline haigus; elavad leibkonnas, kus esineb mõnuainete kuritarvitamist või koduvägivalda; on teise liikmesriiki kolinud liidu kodaniku lapsed, kes on ise jäänud elama päritoluliikmesriiki, on lapsed, kel on või kes on ise teismeline ema; on lapsed, kelle vanem on vangis;

(d)„hea juurdepääs“ – olukord, kus teenused on kergesti kättesaadavad, taskukohased, juurdepääsetavad, kvaliteetsed ja osutatud õigel ajal ning kus võimalikud kasutajad teavad nende olemasolust ja oma õigusest neid kasutada;

(e)„hea ja tasuta juurdepääs“ – olukord, kus teenused on tasuta, kergesti kättesaadavad, juurdepääsetavad, kvaliteetsed ja osutatud õigel ajal ning kus võimalikud kasutajad teavad nende olemasolust ja oma õigusest neid kasutada;

(f)„koolipõhine tegevus“ – õppimine läbi mängimise või vabaaja-, spordi- või kultuuritegevuse, mis toimub tavapäraste koolitundide ajal või väljaspool neid, mida korraldab kool ja mis on osa kooli õppekavast või sellega seotud;

(g)„tervislik eine“ või „tervislik toitumine“ – tasakaalus toidutarbimine, mille kaudu lapsed saavad toitaineid, mis on vajalikud nende füüsiliseks ja vaimseks arenguks ning füsioloogilistele vajadustele vastavaks kehaliseks tegevuseks;

(h)„korralik eluase“ – eluruum, mis vastab kehtivatele riiklikele tehnilistele normidele, on mõistlikus seisukorras, võimaldab mõistlikku soojusmugavust ja on taskukohase hinnaga.

PÕHISOOVITUSED

(4)Liikmesriike kutsutakse üles

(a)tagama abivajavatele lastele hea ja tasuta juurdepääsu alusharidusele ja lapsehoiule, haridusteenustele ja koolipõhisele tegevusele, vähemalt ühele tervislikule einele igal koolipäeval ning tervishoiuteenustele;

(b)tagama abivajavatele lastele hea juurdepääsu tervislikule toitumisele ja korralikule eluasemele.

(5)Liikmesriigid peaksid tegema kindlaks abivajavad lapsed ning võtma selle rühma piires siis, kui nad kavandavad riiklikke lõimitud meetmeid, vajaduse korral arvesse konkreetseid ebasoodsaid olukordi, milles on

(a)kodutud või väga halbades tingimustes elavad lapsed,

(b)puudega lapsed,

(c)rändetaustaga lapsed,

(d)rassilise või etnilise taustaga vähemusse (eelkõige romad) kuuluvad lapsed,

(e)asendushooldusel, eriti hoolekandeasutuses viibivad lapsed,

(f)ebakindlates perekondlikes oludes elavad lapsed.

TOETAV POLIITIKARAAMISTIK

(6)Liikmesriike kutsutakse üles töötama laste sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks välja lõimitud ja toetav poliitikaraamistik, mille keskmes on eesmärk lõpetada vaesuse ja ebasoodsate olude edasikandumine põlvkonnalt põlvkonnale ning vähendada COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikku mõju. Selleks peaksid liikmesriigid käesoleva soovituse rakendamisel

(a)tagama, et sotsiaal-, haridus-, tervise-, toitumis- ja eluasemepoliitika on riigi, piirkondade ja kohalikul tasandil käesoleva soovitusega kooskõlas, ning muutma selle poliitika võimaluse korral laste toetamisel asjakohasemaks, tegutsedes lõimitud viisil;

(b)suurendama investeeringuid haridusse ning piisavatesse tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemidesse, et tegeleda tulemuslikult laste ja nende perede, eelkõige sotsiaalse tõrjutuse all kannatavate laste ja nende perede vajadustega;

(c)tagama piisavad poliitikameetmed ja vahendid, sealhulgas pakkuma lapsevanematele või eestkostjatele tööturule lõimumise meetmeid ning peredele ja leibkondadele sissetulekutoetust, et rahalised tõkked ei takistaks laste juurdepääsu kvaliteetteenustele;

(d)tegelema sotsiaalse tõrjutuse territoriaalse mõõtmega, võttes arvesse laste erivajadusi erinevates linna-, maa-, äärepoolsetes ja eraldatud piirkondades ning järgides lõimitud ja valdkonnaülest lähenemisviisi;

(e)suurendama riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, sotsiaalmajanduse organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ning muude sidusrühmadega tehtavat koostööd ja nende osalemist laste jaoks ette nähtud poliitikameetmete ja kvaliteetteenuste väljatöötamisel, rakendamisel ja jälgimisel;

(f)võtma meetmeid, et edendada abivajavate laste kaasamist ning vältida ja tõkestada nende diskrimineerimist ja häbimärgistamist;

(g)toetama strateegilisi investeeringuid laste jaoks ette nähtud kvaliteetteenustesse, sealhulgas taristusse ja kvalifitseeritud tööjõudu;

(h)eraldama käesoleva soovituse rakendamiseks piisavad ressursid ning kasutama optimaalselt riikide ja ELi rahalisi vahendeid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fondi, REACT-EUd, InvestEUd, taaste- ja vastupidavusrahastut ning tehnilise toe rahastamisvahendit.

ALUSHARIDUS JA LAPSEHOID, HARIDUS JA KOOLIPÕHINE TEGEVUS NING TERVISLIK EINE IGAL KOOLIPÄEVAL

(7)Et tagada abivajavatele lastele hea ja tasuta juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule, haridusteenustele ja koolipõhisele tegevusele ning tervislikule einele igal koolipäeval, kannustatakse liikmesriike

(a)tegema kindlaks alushariduse saamise ja lapsehoius osalemise, hariduse saamise ning koolipõhises tegevuses osalemise rahalised ja mitterahalised takistused ning võtma nende vastu meetmeid;

(b)võtma meetmeid, et ennetada ja vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ning kaasata taas lapsi, kes on koolist või väljaõppes osalemisest väljalangemise ohus või juba välja langenud;

(c)pakkuma õpituge õpiraskustega lastele, et täita nende keelelisi, kognitiivseid ja hariduslünki;

(d)kohandama alusharidus- ja lapsehoiuasutuste ning haridusasutuste taristut ja õppematerjale puudega laste vajadustele, kasutades kaasavaid õpetamis- ja õppemeetodeid; tagama selleks, et on olemas kvalifitseeritud õpetajad ja muud haridusspetsialistid, nagu psühholoogid, logopeedid, rehabilitoloogid või õpetaja abid;

(e)kehtestama meetmed, et toetada kaasavat haridust ning vältida segregeeritud klasse alusharidus- ja lapsehoiuasutustes ning haridusasutustes; see võib hõlmata ka abivajavatele lastele eelis- või varajase juurdepääsu võimaldamist;

(f)tagama igal koolipäeval vähemalt ühe tervisliku eine;

(g)tagama vajaduse korral õppematerjalide, sealhulgas raamatute või vormiriietuse olemasolu;

(h)pakkuma kaugõppeks vajalikke kiiret ühenduvust, digiteenuseid ja piisavaid seadmeid, et tagada juurdepääs internetis pakutavale haridussisule;

(i)tagama vajaduse korral transpordi alusharidus- ja lapsehoiuasutustesse ning haridusasutustesse;

(j)tagama võrdse ja kaasava juurdepääsu koolipõhisele tegevusele, sealhulgas võimaluse osaleda kooliekskursioonidel;

(k)töötama välja raamistiku haridusasutuste, kohalike kogukondade, sotsiaalteenuste pakkujate ja sotsiaalmajanduses osalejate koostööks, et toetada kaasavat haridust, pakkuda koolijärgset hoidu ning spordi-, vabaaja-, ja kultuuritegevuses osalemise võimalusi ning rajada haridusasutusi, mis toimiksid kaasamis- ja osalemiskeskustena, ning investeerida neisse.

TERVISHOID

(8)Et tagada abivajavatele lastele hea ja tasuta juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, kutsutakse liikmesriike üles

(a)hõlbustama haiguste ja arenguprobleemide, sealhulgas vaimse tervisega seotud probleemide varajast avastamist ja ravi ning tagama juurdepääsu korrapärastele arstlikele läbivaatustele ja sõeluuringuprogrammidele, sealhulgas hamba- ja silmaarsti juures; tagama õigeaegsed ravi- ja taastusravimeetmed, sealhulgas juurdepääs ravimitele, ravile ja meditsiinilistele abivahenditele, samuti vaktsineerimisprogrammidele;

(b)pakkuma puuetega lastele rehabilitatsiooni- ja puudega toimetuleku suute loomise teenuseid;

(c)rakendama juurdepääsetavaid tervise edendamise ja haiguste ennetamise programme, mis on mõeldud abivajavate laste ja nende perede, aga ka lastega töötavate spetsialistide jaoks.

TERVISLIK TOITUMINE

(9)Et tagada abivajavatele lastele hea ja tasuta juurdepääs piisavale ja tervislikule toitumisele, sealhulgas ELi koolipuuvilja-, -köögivilja ja -piima kava kaudu, kannustatakse liikmesriike

(a)toetama muu hulgas mitterahalise või rahalise toetuse kaudu võimalust saada tervislikke eineid ka muul ajal kui koolipäevadel;

(b)tagama, et alusharidus- ja lapsehoiuasutuste ning haridusasutuste toitumisstandardites on võetud arvesse toitumise erivajadusi;

(c)piirama rasva-, soola- ja suhkrurikaste toiduainete reklaamimist ja nende kättesaadavust alusharidus- ja lapsehoiuasutustes ning haridusasutustes;

(d)pakkuma lastele ja peredele piisavat teavet laste tervisliku toitumise kohta.

KORRALIK ELUASE

(10)Et tagada abivajavatele lastele hea juurdepääs korralikule eluasemele, kutsutakse liikmesriike üles

(a)tagama, et kodututele lastele ja nende peredele pakutakse sobivat ajutist peavarju, et neile leitaks sellise peavarju asemele kiiresti alaline eluase ning et neile pakutakse asjakohaseid sotsiaal- ja nõuandeteenuseid;

(b)hindama riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku eluasemepoliitikat ja vaatama selle vajaduse korral läbi ning võtma meetmeid tagamaks, et nõuetekohaselt võetakse arvesse abivajavate lastega perede huve, sealhulgas vajadust võtta abinõusid energiaostuvõimetuse vastu; selline hindamine ja läbivaatamine peaks hõlmama ka sotsiaaleluruumipoliitikat ja majutustoetusi;

(c)tagama abivajavatele lastele ja nende peredele eelis- ja õigeaegse juurdepääsu sotsiaaleluruumile;

(d)võttes arvesse lapse huve, vältima laste paigutamist hoolekandeasutusse; tagama laste ülemineku hoolekandeasutusest kvaliteetsele kogukonna- või perepõhisele hooldusele ning toetama nende iseseisvat elu ja sotsiaalset lõimumist.

JUHTIMINE JA ARUANDLUS

(11)Usaldusväärse juhtimise, järelevalve ja aruandluse tagamiseks kannustatakse liikmesriike

Riiklikud lastegarantii koordinaatorid

(a)määrama riikliku lastegarantii koordinaatori, kellel on piisavad vahendid ja volitused, et tõhusalt koordineerida ja jälgida käesoleva soovituse rakendamist;

Abivajavate laste kindlakstegemine

(b)selleks, et väljatöötatud meetmed oleksid abivajavate laste jaoks võimalikult sihtotstarbelised, ning võttes arvesse riigisiseseid, piirkondlikke ja kohalikke tingimusi ja olusid, kaasama asjakohaseid sidusrühmi, et teha kindlaks abivajavad lapsed ning tõkked, mis takistavad neid käesoleva soovitusega hõlmatud teenustele juurde pääsemast ja neid kasutamast;

Riiklikud tegevuskavad

(c)esitama komisjonile kuue kuu jooksul alates käesoleva soovituse vastuvõtmisest aastani 2030 ulatuva tegevuskava, mille alusel soovitust rakendatakse, võttes arvesse riigi, piirkondade ja kohalikke olusid. Tegevuskava peaks sisaldama eelkõige järgmist:

i)abivajavate laste rühmad, kellele tuleb vastavad lõimitud meetmed suunata;

ii)kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eesmärgid, mis on piirkondlikke ja kohalikke erinevusi arvesse võttes vaja saavutada seoses abivajavate lastega, kellele tuleb vastavad lõimitud meetmed suunata;

iii)käesoleva soovituse rakendamiseks kavandatud või võetud meetmed, sealhulgas piirkondade ja kohalikul tasandil, ning vajalikud rahalised vahendid ja ajakavad;

iv)muud meetmed, mis on kavandatud või võetud laste sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ja ebasoodsate olude põlvkonnalt põlvkonnale edasikandumine lõpetamiseks, tuginedes eelkõige punktiga 6 ette nähtud toetavale poliitikaraamistikule;

v)riiklik raamistik, mille alusel toimub käesoleva soovitusega seotud andmekogumine, järelevalve ja hindamine, muu hulgas selleks, et kehtestada lõike 12 punktis d osutatud ühine järelevalveraamistik;

Teavitustegevus

(d)töötama abivajavate laste ja nende perede jaoks välja tõhusad teavitusmeetmed, eelkõige piirkondade ja kohalikul tasandil ning haridusasutuste, väljaõppe saanud vahendajate, peretoetusteenuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalmajanduse organisatsioonide kaudu, et suurendada teadlikkust käesoleva soovitusega hõlmatud teenustest ning edendada ja hõlbustada nende kasutamist;

Sidusrühmade kaasatus

(e)tagama, et tegevuskava ettevalmistamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises osalevad piirkondlikud, kohalikud ja muud asjakohased asutused, lapsed ja asjakohased kodanikuühiskonda esindavad sidusrühmad, valitsusvälised organisatsioonid, haridusasutused ning asutused, mis vastutavad sotsiaalse kaasamise ja lõimimise, laste õiguste, kaasava hariduse ja mittediskrimineerimise edendamise eest, sealhulgas riiklikud võrdõiguslikkust edendavad asutused;

Aruandlus komisjonile

(f)esitama komisjonile iga kahe aasta tagant aruande edusammude kohta, mis on tehtud käesoleva soovituse rakendamisel kooskõlas riikliku tegevuskavaga.

RAKENDAMINE, JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

(12)Nõukogu väljendab heameelt komisjon kavatsuse üle

(a)jälgida Euroopa poolaasta raames edusamme, mis on tehtud käesoleva soovituse rakendamisel, sealhulgas soovituse tulemusi ja mõju abivajavatele lastele, ning esitada vajaduse korral liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi;

(b)teha koostööd liikmesriikide, riiklike lastegarantii koordinaatorite ja sotsiaalkaitsekomiteega, et hõlbustada vastastikust õppimist, vahetada kogemusi ja häid tavasid ning võtta järelmeetmeid meetmete suhtes, mis on võetud käesoleva soovituse põhjal vastavalt asjakohastele riiklikele tegevuskavadele;

(c)anda sotsiaalkaitsekomiteele liikmesriikide aruannetele põhjal korrapäraselt aru käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusammude kohta;

(d)teha koostööd sotsiaalkaitsekomiteega, et:

i)kehtestada ühine järelevalveraamistik ning töötada välja kokkulepitud ühised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tulemusnäitajad, et hinnata käesoleva soovituse rakendamist;

ii)muuta poliitika kujundamiseks vajaliku teabe saamiseks andmed liidu tasandil kättesaadavamaks ja asjakohasemaks ja suurendada nende ulatust, sealhulgas andmed abivajavate laste ja nende teenustele juurdepääsu kohta, ning parandada lastele suunatud hüvitiste piisavust ja nendega kaetust;

(e)vaadata käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusammud läbi ja esitada nõukogule viie aasta jooksul pärast soovituse vastuvõtmist aruanne;

(f)tugevdada teadlikkuse suurendamise ja teabevahetusmeetmeid ning parandada tulemuste ja heade tavade näidete levitamist liidu tasandil ning liikmesriikide ja asjakohaste sidusrühmade seas.

Brüssel,

(1)

   Poliitilised suunised Euroopa Komisjonile (2019–2024).

(2)

   Vt näiteks: komisjoni teatis „Solidaarse Euroopa suunas. Sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse tõhustamine ja integratsiooni edendamine“ (COM(92) 542); nõukogus 29. septembril 1989. aastal kokku tulnud liikmesriikide sotsiaalministrite ja nõukogu resolutsioon sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise kohta (EÜT C 277, 31.10.1989, lk 1); „The multi-dimensional analysis of social exclusion“, Levitas jt, (2007); „Leaving no one behind: the imperative of inclusive development. Report on the World social situation 2016.“, ÜRO (2016).

(3)

   60 % riigi keskmisest ekvivalentnetosissetulekust pärast sotsiaalsiirdeid. 

(4)

   Suur materiaalne puudus on määratletud kui sunniviisiline võimetus lubada endale vähemalt nelja hüve järgmisest üheksast: 1) maksta üüri, hüpoteeklaenude tagasimakseid või kommunaalarveid; 2) piisav küte; 3) ettenägematud kulud; 4) süüa korrapäraselt liha või valku; 5) käia puhkusel; 6) televiisor; 7) pesumasin; 8) auto; 9) telefon.

(5)

   See kajastab nende alla 60-aastaste elanike osakaalu, kes elavad leibkondades, kus tööealised töötasid eelmisel aastal alla 20 % võimalikust tööajast.

(6)

   Suhtelise vaesuse süvik võimaldab hinnata, kui vaesed on vaesed. See arvutatakse allpool suhtelise vaesuse piiri elavate inimeste mediaan-ekvivalentnetosissetuleku ja suhtelise vaesuse piiri vahena ning seda väljendatakse protsendina suhtelise vaesuse piirist.

(7)

   Vaesuse püsivuse määr on selliste inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mille ekvivalentnetosissetulek on allpool vaesuse piirmäära jooksval aastal ja oli sel tasemel veel vähemalt kahel kolmest eelnevast aastast.

(8)    Komisjon võtab 2021. aasta juunis vastu teatise „Maapiirkondade pikaajaline visioon“, milles käsitletakse muu hulgas laste piiratud juurdepääsu teenustele või taristule maapiirkondades, äärealadel või ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. 

(9)

   2021. aasta ühine tööhõivearuanne, mille nõukogu võttis vastu 15. märtsil 2021.

(10)

   Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta resolutsioon ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta (2014/2237(INI)).

(11)

   Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta (COM(2018)0382 – C8-0232/2018 – 2018/0206(COD)).

(12)

   Eriaruanne nr 20/2020: „Võitlus laste vaesuse vastu – komisjoni toetust on vaja paremini suunata“, Euroopa Kontrollikoda, 2020.

(13)

   Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon laste õiguste kohta seoses ELi lapse õiguste strateegiaga (2021/2523(RSP)).

(14)

   Aruanne demograafiliste muutuste mõju kohta, Euroopa Komisjon, 2020.

(15)

   Näiteks üldine sissetulekute ebavõrdsus, mida mõõdetakse sissetulekukvintiilide suhte kordajaga, oli 2018. aastal USAs 8,4 ja EL 27 riikides ainult 5,05. Teiste juhtivate riikide kohta kas puudusid värsked ja usaldusväärsed andmed (Hiina 2011. aasta hinnang oli 28,3) või ületasid andmed ELi taset (UK 5,6; Jaapan 6,2). Hoolimata sellest, et Euroopas on üldine inimarengu indeks USA omast veidi väiksem (2019. aastal USAs 0,920 ja EL 27 riikides 0,894), on seal keskmine eluiga 2,4 aastat pikem kui Ameerikas (2018. aastal oli oodatav eluiga vastavalt 80,9 ja 78,5 aastat).

(16)

   Eelkõige 1. põhimõte „Haridus, koolitus ja elukestev õpe“, 3. põhimõte „Võrdsed võimalused“, 11. põhimõte „Lapsehoid ja laste toetamine“, 14. põhimõte „Miinimumsissetulek“, 16. põhimõte „Tervishoid“, 17. põhimõte „Puudega inimeste kaasamine“, 19. põhimõte „Eluase ja abi kodututele“ ning 20. põhimõte „Juurdepääs esmatähtsatele teenustele“.

(17)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021) 102 final).

(18)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854).

(19)

   Komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitus 2013/112/EL „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (ELT L 59, 2.3.2013, lk 5).

(20)

    https://ec.europa.eu/eurostat/web/european-pillar-of-social-rights/indicators/social-scoreboard-indicators .

(21)

   Riigipõhistes soovitustes käsitletakse mitmesuguseid laste vaesusega seotud küsimusi, nagu sissetulekutoetus, kaasav haridus, alushariduse ja lapsehoiu ning tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kodutus.

(22)

   Nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1512 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 344, 19.10.2020, p. 22–28).

(23)

   Nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta (ELT C 189, 5.6.2019, lk 4–14).

(24)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025“ (COM(2020) 625 final).

(25)

   Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1–21)

(26)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digiõppe tegevuskva 2021–2027. Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020) 624 final).

(27)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020) 152 final).

(28)

   Barcelona eesmärgid lepiti kokku 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Nende kohaselt tuleks lastehoiuasutusse kaasata 33 % alla kolmeaastastest lastest ning 90 % lastest vanuses kolmest eluaastast kuni kohustusliku koolieani.

(29)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020) 565 final).

(30)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik 2020–2030“ (COM(2020) 620 final).

(31)

   Nõukogu 12. märtsi 2021. aasta soovitus romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta (2021/C 93/01).

(32)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“ (COM(2020)662 final).

(33)    Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1563, mis käsitleb energiaostuvõimetust (ELT L 357, 27.10.2020, lk 35–41).

(34)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020) 276 final).

(35)

   Nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovitus, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja millega asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (ELT C 372, 4.11.2020, lk 1–9). 

(36)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Võrdõiguslik liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 (COM(2020) 698 final).

(37)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027“ (COM(2020) 758 final).

(38)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“ (COM(2021) 44 final).

(39)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võrdõiguslikkuse liit: puuetega inimeste õiguste strateegia 2021–2030“ (COM(2021) 101 final).

(40)

   Komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitus tööturult tõrjutud inimeste aktiivse kaasamise kohta (ELT L 307, 18.11.2008, lk 11–14).

(41)

   Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (ELT C 67, 20.2.2016, lk 1–5).

(42)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (ELT L 188, 12.7.2019, lk 79–93).

(43)

   Nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitus, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (ELT C 387, 15.11.2019, lk 1–8).

(44)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020) 274 final).

(45)

   Nõukogu 19. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) (ELT L 159, 20.5.2020, lk 1–7).

(46)

   Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus (COM(2020) 682 final)

(47)

   Ülevaade 2013. aasta soovitusest „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (SWD(2017) 258 final).

(48)

   Progress across Europe in the implementation of the 2013 EU recommendation on „Investing in children: Breaking the cycle of disadvantage“, a study of national policies, Euroopa Komisjon, 2017.

(49)

   Programmitöö perioodil 2014–2020 eraldati ESFile ette nähtud 86,4 miljardist eurost 25,6 % sotsiaalse kaasamise meetmetele. Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest on eraldatud 24,1 miljardit eurot kaasava majanduskasvu prioriteetide jaoks, sealhulgas sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse vastu võitlemine ning haridusasutustesse investeerimine.

(50)

   „Lastegarantii teostatavusuuring (lõpparuanne)“, Euroopa Komisjon, 2020.

(51)

   „Study on the economic implementing framework of a possible EU Child Guarantee Scheme including its financial foundation, Final Report“, Euroopa Komisjon, 2020.

(52)

   Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).

(53)

   Komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitus 2013/112/EL „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (ELT L 59, 2.3.2013, lk 5).

(54)

   Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta resolutsioon ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta (2014/2237(INI)). 

(55)

   Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon laste õiguste kohta seoses ELi lapse õiguste strateegiaga (2021/2523(RSP)).

(56)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021) 102 final).

(57)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi lapse õiguste strateegia“ (COM(2021) 142/1).

(58)    St lapsed, kes on vaesuse ohus, suures materiaalses puuduses või elavad väga madala tööhõivega leibkonnas.

(59)

   Sotsiaalkaitsekomitee 2020. aasta aruanne „2020 Social Protection Committee annual review of the Social Protection Performance Monitor (SPPM) and developments in social protection policies“. Aruanne peamiste sotsiaalsete väljakutsete ja põhisõnumite kohta, lk 58.

(60)

   Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta (COM(2018) 382 final).

(61)    Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrusega (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).