Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52021AE2766

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia““ (COM(2020) 575 final) (täiendav arvamus)

ELT C 105, 4.3.2022, p. 152–157 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

4.3.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 105/152


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia““

(COM(2020) 575 final)

(täiendav arvamus)

(2022/C 105/27)

Raportöör:

Gonçalo LOBO XAVIER

Juhatuse otsus

26.4.2021

Õiguslik alus

kodukorra artikli 32 lõige 1 ja kodukorra rakenduseeskirja artikli 29 punkt A

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

5.10.2021

Vastuvõtmine täiskogus

20.10.2021

Täiskogu istungjärk nr

564

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

168/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on endiselt mures asjaolu pärast, et enamikus liikmesriikides ei ole piisavalt selge, millised on riiklike taaste- ja vastupidavuskavade haldamissüsteemid ning kuidas jaotub nende rakendamisel vastutus kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel. Samuti ei ole loomulikult piisavalt selge, milliste asjakohaste mehhanismide abil kaasatakse kodanikuühiskonna organisatsioonid ja sotsiaalpartnerid riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamis-, järelevalve- ja kohandamisetappidesse. See toodi esile komitee veebruari resolutsioonis (1) ning vaatamata komisjoni pingutustele on olukord jäänud samaks. Komitee nõuab tungivalt, et neid liidu majanduse taastamise seisukohast olulisi aspekte kontrollitaks põhjalikumalt.

1.2.

Komitee juhib tähelepanu vajadusele mõõta taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel tehtud edusamme. Vaja on häid seirenäitajaid, sest need aitavad seada arengu- ja taastumise suuna. Liikmesriigid peavad sellele probleemile asjakohaselt reageerima ning neil on vaja julgust, et teavitada kodanikke ees ootavatest tohututest raskustest.

1.3.

Komitee on veendunud, et järgmine poolaasta tsükkel on liidu jaoks põhivahend taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiseks. Riiklikes kavades on kahte liiki vahendeid: liikmesriigid saavad rakendada ja teha radikaalseid struktuurimuutusi ühelt poolt kahekordse üleminekuga ning teiselt poolt investeeringute ja reformidega kodanike (perekonnad, töötajad, ettevõtjad jne) jaoks, kes kannatavad selle kriisi tõttu otsesemalt. Komitee arvates tuleb mõlemat võimalust arvesse võtta. Need vajavad erinevaid vahendeid, mis mõnikord ei saa kattuda. Taastumine on vajalik selleks, et muuta majandussüsteem vastupidavaks.

1.4.

COVID-19 kriis on toonud esile mõned Euroopa kõige ohtlikumad nõrkused: tööstuse koordineerimispoliitika puudumine ning paljude toodete ja teenuste sõltuvus teistest majanduspiirkondadest. Komitee mõistab, et harjumusi ja poliitikat on raske muuta ning et uute poliitikameetmete tegeliku mõju avaldumiseks kulub mitu aastat. Siiski on aeg väga väärtuslik, kui liit tahab muutuda ja taastuda. Toorainehindade tõus (ja raskused selle jaotamisel), pooljuhtide puudus ja kõrged energiahinnad näitavad samuti ELi sõltuvust kriitilise tähtsusega varadest. Komitee soovib, et kõik liikmesriigid võtaksid reaalseid meetmeid investeeringute tegemiseks haridusse, taristusse ja tööstuspoliitikasse, mis võivad suurendada tööhõivet ja innustada kodanikke Euroopa tööstust hoogustama.

1.5.

Komitee toetab investeeringuid kvaliteetsesse haridusse, elukestvasse õppesse ning teadus- ja arendustegevusse, mis on tarvilikud, et juhtida ja täiendada majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, mida taasterahastuga „NextGenerationEU“ edendatakse. On selge, et COVID-19 pandeemia tõttu rängalt kannatanud riikide tervishoiusüsteeme ja rahvatervise poliitikat tugevdavad investeeringud on hädavajalikud. Seda tuleb kombineerida tõeliselt tugeva tööstuspoliitikaga, mis suudab edendada toodete ja teenuste tootmist ja arendamist Euroopas, et vältida täielikku sõltuvust teistest majanduspiirkondadest.

1.6.

Komitee leiab, et praegu on aeg pakti põhjalikuks ja ulatuslikuks reformimiseks. Selles uues muudetud poolaastas ja uues paktis on vaja tugevat soovitust, mis sisaldab mõningaid siduvaid menetlusi ja eeskirju konsultatsioonide pidamiseks kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega. See nõuab tegutsemist. On aeg sõnastada siduvad eeskirjad osalemise kohta kõigis etappides alates ettevalmistamisest kuni rakendamiseni, et vältida tulevikus struktuurseid probleeme.

1.7.

Komitee arvates näitab taaste- ja vastupidavuskavade peamiste prioriteetide lühianalüüs selget keskendumist rohelise kokkuleppe eesmärkidele. Komitee jaoks on see ilmselgelt tähtis, kuid muret tekitab mõne sellise meetme rakendamine ja mõju, mis ei tundu olevat eriti põhjendatud. Kodanikke, töötajaid ja ettevõtjaid tuleb selle ülemineku ajal toetada ning eesmärgid tuleb selgelt ja mõistlikult määratleda, et vältida olukorda, kus meil on muljetavaldav poliitiline retoorika, kuid halb praktiline rakendamine, millel on pealispinna all tohutu kõrvalmõju.

1.8.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et aastate jooksul on eiratud Euroopa poolaasta protsessi ühte kõige väärtuslikumat väljundit. Riigipõhised soovitused annavad võimaluse teha parandusi ja põhinevad järjepidevatel andmetel. Liikmesriigid peaksid oma suhtumise sellesse vahendisse ümber mõtestama, eriti pärast COVID-19 kriisi ja võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu pakutavat võimalust rakendada enamikule liikmesriikidele hädavajalikke struktuurireforme (hariduses, eelarvepoliitikas, tööturul, sotsiaalsamba ja Porto tippkohtumise soovituste kohases sotsiaalkaitses). Komitee soovitab tungivalt liikmesriikidel oma suhtumist muuta ning kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid olema selles protsessis väga aktiivsed ja tegema selle üle järelevalvet.

1.9.

Komitee juhib tähelepanu ka teatavate liikmesriikide vahendite kasutamise suutlikkusele, pidades silmas nende varasemaid tulemusi. 2020. aasta lõpuks jäi kasutamata pool 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku struktuurifondidest ning järgnevatel aastatel tuleks need vahendid ära kasutada. Komisjoni kogemuste ja andmete põhjal tuleks liikmesriike hoiatada ning aidata neil vahendeid jaotamist ja ajakava silmas pidades paremini ümber jaotada. Väga tähtis on hoiatada liikmesriike, et nende poliitilised valikud ei tohi kahjustada taastamisprotsessi ning süsteemis ilmnevate probleemide vältimiseks tuleb võtta mõningaid meetmeid. See ei hõlma mitte ainult vajadust vältida bürokraatiat, vaid ka vajadust anda tõhususe tagamiseks õige poliitiline toetus.

1.10.

Komitee on seisukohal, et vältimatu digiüleminekuga, eelkõige seoses tervishoiu- või sotsiaalsüsteemide avalike teenustega, kaasneb mõningate töökohtade kaotus. Selline digiüleminek võib tekitada probleeme ka eakatele kodanikele, kellel on vähem võimalusi digiüleminekuga toime tulla. Komitee juhib tähelepanu vajadusele töötada välja programmid, mis tõepoolest toetaksid kodanikke ja hõlbustaksid üleminekut. Liikmesriigid peavad eraldama investeerimisvahendeid sellest muutusest mõjutatud inimeste ümberõppeks ning probleemi lahendamiseks on vaja poliitilist julgust ning head suhtlust kodanikega, et poliitikameetmeid ja eesmärke selgitada.

1.11.

Komiteel on heameel taaste- ja vastupidavuse tulemustabeli algatuse üle. Komitee peab seda väga vajalikuks vahendiks, millega suudetakse hoogustada investeerimist ja luua mehhanisme, mis võivad olla liidu jaoks määrava tähtsusega. Komitee toetab ka kavandatud ajakava, mille komisjon võtab eeldatavasti vastu septembri lõpuks (2). Komitee nõuab siiski kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist ka selles protsessis. See pole mitte läbipaistvuse, vaid valvsuse küsimus ning komitee juhib tähelepanu ka vajadusele suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja valmistada neid selle ülesande täitmiseks ette. Kasutu on nõuda kodanikuühiskonna organisatsioonidelt meetmete võtmist, kui nad ei ole selleks valmis või neil puuduvad aktiivseks tegutsemiseks vahendid. See kujutab endast kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks tohutut vastutust ja võimalust.

2.   Üldised märkused

2.1.

Komitee peab tervitatavaks komisjoni teatist „Majanduspoliitika koordineerimine 2021. aastal: ületada COVID-19, toetada taastumist ja ajakohastada majandust“ (3). Maailm seisab silmitsi suure kriisiga, mis näib õõnestavat kõiki taastekavasid ja -strateegiaid. Liidu säilitamiseks tuleb aga seada esmatähtsale kohale Euroopa vastupanuvõime ja tugevus.

2.2.

Euroopa Liit on võtnud COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks enneolematuid meetmeid, leevendanud kriisi mõju ning suunanud meie majanduse kindla, kestliku ja kaasava kasvu teele. Tervishoiupoliitika tõhususe suhtes on siiski endiselt palju ebakindlust, kuna tervishoiukriis on avaldanud tohutut mõju kodanike usaldusele, mis on majandusliku ja sotsiaalse taastumise jaoks hädavajalik. Eesmärk, et üle 70 % Euroopa elanikkonnast oleks vaktsineeritud, mõjutab kodanike usaldust märkimisväärselt, ning komitee kiidab heaks liikmesriikidevahelise kooskõlastamise selle eesmärgi saavutamiseks. Komitee juhib tähelepanu ka vajadusele selgitada kodanikele, et need saavutused on hädavajalikud, kuid siiski on vaja olla ettevaatlik, sest need meetmed ei pruugi olla piisavad tervishoiukriisi täielikuks peatamiseks.

2.3.

Liikmesriikidele antud võimalus esitada riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad on mõjukas tegur, mis peab olema esmatähtsal kohal. Komitee usub kindlalt, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel võib olla otsustav roll nende kavade rakendamisel ja järelevalves. See peab olema kõigile liikmesriikidele selge. Komitee resolutsioonis on öeldud järgmist: „Komitee leiab, et kõik restruktureerimisprotsessi reformid peavad tuginema ELi aluspõhimõtetele – inimõiguste ja sotsiaalsete õiguste, demokraatlike väärtuste ja õigusriigi põhimõtte kaitsele. Taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavate investeeringute eesmärk peab olema kasutada täielikult ära ühtse turu potentsiaal, tugevdada ELi majanduslikku vastupanuvõimet, saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, luua ringmajandus, saavutada hiljemalt 2050. aastaks ELis kliimaneutraalsus, ergutada majanduse ja ühiskonna digiüleminekuga seotud innovatsiooni ja moderniseerimist ning rakendada tõhusalt Euroopa sotsiaalõiguste sammas, et tagada sotsiaalne ühtekuuluvus, kaotada vaesus ja vähendada ebavõrdsust“ (4).

2.4.

750 miljardi euro suurune taasterahastu „NextGenerationEU“ (millest 500 miljardit on kasutusel praegu) on ELi peamine investeeringute ja taastumise toetamise põhivahend, mille abil väljuda praegusest kriisist tugevama ja vastupidavamana.

2.5.

Komitee leiab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas on sätestatud konkreetsed meetmed sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks kõigis liidu poliitikavaldkondades ning see aitab tagada kaasavat taastumist.

2.6.

Komitee kinnitab ka oma seisukohta, et keskkonnasäästlikkus, tootlikkus, võrdne ja õiglane jaotamine ning makromajanduslik stabiilsus jäävad ELi majanduse tegevuskava juhtpõhimõteteks. Hoolimata kõigist probleemidest jääb roheline kokkulepe pikaajaliseks prioriteediks ja Euroopa peab kasutama võimalust selles valdkonnas juhtpositsioonile asuda.

2.7.

Komitee on kindlalt veendunud, et poliitika tõhus koordineerimine Euroopa poolaasta raames on jätkuvalt väga tähtis, et suunata ELi majandus pärast pandeemiat kindlamale, kestlikumale ja kaasavamale kasvuteele. Komitee on seda viimastel kuudel juba väljendanud ja see jääb prioriteediks.

2.8.

Komitee on seisukohal, et üldiselt on organiseeritud kodanikuühiskonna osalus liikmesriikides endiselt väike. Organisatsioone on teavitatud ja paljudel juhtudel ära kuulatud, kuid see on toonud väga üksikuid käegakatsutavaid tulemusi. Kui vaid mõni üksik erand kõrvale jätta, ei ole enamikus liikmesriikides peetud tõhusaid konsultatsioone, mis oleksid viinud oluliste muudatuste tegemiseni valitsuse esialgsetes ettepanekutes.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

Tänu ELi ja liikmesriikide tasandil võetud meetmetele on suudetud piirata pandeemia mõju Euroopa tööturgudele. Siiski on liidus ikka veel erinevaid seisukohti ja olukordi. Komitee leiab, et kriisi tõttu rohkem kannatavate liikmesriikide taastumise tagamiseks tuleb kasutada diferentseeritud lähenemisviisi.

3.2.

Komitee nõustub seisukohaga, et majanduspoliitika peab jääma toetavaks kogu 2021. ja 2022. aasta jooksul. Liikmesriigid seisavad silmitsi tohutu võitlusega, mis ei ole kaugeltki läbi. Liit peab selles võitluses peale jääma ja mõistma, et taastekavade mõju avaldumine võtab aega ja et tulemuste saavutamiseks on vaja vastupidavust. Komitee nõuab tungivalt lühi- ja keskpika perioodi strateegiaid, et kriisi kahjulike mõjudega nõuetekohaselt tegeleda ning tagada aastate jooksul kindel ja kestlik majanduskasv.

3.3.

Euroopa kodanike seas on huvitav suundumus säästa rohkem. See suundumus peaks olema ka hea võimalus edendada era- ja avaliku sektori investeeringute kombinatsiooni, mis võib aidata kaasa majanduse ja sotsiaalse olukorra taastumisele. Komitee kutsub üles võtma selles küsimuses konkreetseid meetmeid ja leiab, et komisjon peaks innustama kõiki liikmesriike võtma vastu tugeva eelarvepoliitika. Selleks, et võtta vastu säästude arukateks investeeringuteks muutmise strateegiad, on vaja loovust, ning selle eest vastutavad valitsused, sidusrühmad ja finantsasutused ühiselt.

3.4.

Komitee, või täpsemalt Euroopa poolaasta rühm, kavatseb sügisel koostada oma järgmise resolutsiooni, mis tugineb Euroopa poolaasta rühma 27 kolmeliikmelise delegatsiooni tööle, ning jälgida kodanikuühiskonna osalemist rakendamisprotsessis, analüüsides samal ajal poliitika sisu kodanikuühiskonna seisukohast. Praegu on täheldatud vaid väikest paranemist, peamiselt seoses ametlike teabekoosolekutega, millel on väga piiratud võimalused kavasid mõjutada.

3.5.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid toetavad rohkem valitsuste kavatsust kasutada vahendeid investeeringute edendamiseks kui majanduskasvu soodustavate reformide edendamiseks. Paljud liikmed tunnevad, et nende riikide riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad ei ole piisavalt kaugeleulatuvad ja neis puudub reformidega seotud pühendumus, teised aga kritiseerivad asjaolu, et puuduvad sellised lisainvesteeringud, mis polnud juba enne COVID-19 kriisi ette nähtud.

3.6.

Euroopa seisis COVID-19 kriisi tõttu silmitsi suurte raskustega ja see tõi esile ELi kõige ohtlikumad nõrkused: tööstuse koordineerimispoliitika puudumine ning paljude toodete ja teenuste suhtes sõltuvus teistest majanduspiirkondadest. Selle asjaoluga tuleb tegeleda kooskõlastatult, et hõlbustada majanduse taastumist. Rohkem kui kunagi varem on vaja korralikku tööstuspoliitikat ja nüüd on aeg tegutseda. Toorainehindade tõus näitab ka liidu sõltuvust kriitilise tähtsusega varadest. Komitee soovib, et kõik liikmesriigid võtaksid reaalseid meetmeid investeeringute tegemiseks haridusse, taristusse ja tööstuspoliitikasse, mis võivad suurendada tööhõivet ja innustada kodanikke Euroopa tööstust hoogustama.

3.7.

Enamus kodanikuühiskonna organisatsioonidest (71 %) on seisukohal, et nende osalemine riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel on kas mõnevõrra ebapiisav või äärmiselt piiratud.

3.8.

Komitee on seisukohal, et digiüleminek on majanduse ja ühiskonna elavdamiseks väga tähtis, kuid liikmesriikidel on tõepoolest vaja kavandada programme ja eraldada vahendeid, et kõrvaldada selle protsessi takistused, eriti mõne elanikkonna osa jaoks, nagu eakad ja madalama kvalifikatsiooniga inimesed. Seetõttu on esmatähtis arendada välja IT-programmid, mille mõju on kooskõlas kõigile kodanikele kasu toova tarkvaraga. Digiüleminek tuleb küll ellu viia, kuid mitte iga hinna eest.

3.9.

Komitee on väga rahul komisjoni taaste- ja vastupidavuse tulemustabeli algatusega. See on oluline samm taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise jälgimiseks ning komitee peab seda võimaluseks hoogustada investeerimist ja luua mehhanisme, mis võivad olla ELis jaoks määrava tähtsusega. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel võib taas olla seejuures oluline roll ja nad on valmis koostööd tegema.

4.   Taastekavad ja erinevad lähenemisviisid

4.1.

Komitee leiab, et mis puudutab olemasolevat raamistikku, peab liikmesriikide kestliku ja kaasava majanduskasvu ning eelarvetasakaalu poliitika olema prioriteet. Vajadus kohaneda uue etapiga – kui COVID-19 pandeemia põhjustatud terviseoht on ületatud – on ilmne. Ülemäärane tasakaalustamatus ei peaks olema ainus väljavaade pärast liikmesriikide võla ja eelarvepuudujäägi tohutut kasvu, vaid tuleks leida alternatiiv. Komitee on seisukohal, et praegu on aeg radikaalselt ja põhjalikult reformida eelarve juhtimise raamistikku, ning hoiatab kindlalt „vanade“ eelarve-eeskirjade juurde tagasipöördumise eest. Vaja on tugevat soovitust selle uue muudetud poolaasta ja uue pakti kohta, mis hõlmaks mõningaid siduvaid menetlusi ja eeskirju konsultatsioonide pidamiseks kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega, ning see nõuab tegutsemist. On aeg luua siduvad eeskirjad kõigis etappides osalemise kohta alates ettevalmistamisest kuni rakendamiseni ning liikmesriigid peavad kaaluma uusi eelarvepuudujäägi vähendamise eesmärke, keskendudes majanduskasvule ja ka juhtimisele.

4.2.

Kiiresti on vaja ajakohastada eelarve- ja majandusraamistikku, rakendada heaolule suunatud hoiakut ja tasakaalus eelarve nõuet. Komisjon vaatleb praegu kulude poolt, kuid väga õigustatult ka tulude poolt. Komitee soovitab viia tööjõu maksustamine üle keskkonnamaksudele, hoolitsedes samal ajal regressiivse lähenemisviisi eest ja mitte koormates madala sissetulekuga leibkondi. Komitee nõuab ka agressiivse maksuplaneerimise ja pettuste vastast võitlust, sest need võivad kahjustada liikmesriikide ja kogu ELi majanduse ja eelarve taastumist. Edasiliikumiseks on vaja arukat lähenemisviisi ja ka suuremat lähenemist ELis. Üheks võimaluseks peab olema ka rahandus- ja fiskaalpoliitika, mis hõlmab võib-olla progressiivseid keskkonnamakse ja järkjärgulisi maksukärpeid. On selge, et maksukonkurents mitte ELi riikide, vaid kolmandate riikidega võib olukorda muuta.

4.3.

Komitee rõhutab asjaolu, et lisaks pandeemiale avaldab survet ka tooraine hind. Sellega tuleb tegeleda väga hoolikalt. Komitee usub ausasse konkurentsi ja toetab vajadust võrdsete võimaluste järele, kuid juhib tähelepanu sellele, et olukord on muutumas tõsiseks, mis võib põhjustada ulatuslikku kahju kogu Euroopa Liidule. Toorainehinnad on viimastel kuudel tõusnud 30–120 % ning surve püsib.

4.4.

Taaste- ja vastupidavuskavad näitavad liikmesriikide erinevaid seisukohti iga majanduse ja sotsiaalse olukorra taastumise kohta. See näitab ka ebavõrdsust liikmesriikides. Komitee nõuab rohkem kooskõlastatud poliitikameetmeid, mis suudaks Euroopa Liitu tugevdada. Vaja on liikmesriikidevahelist koostööd ning eksimuste vältimiseks võiks jagada häid tavasid. Kõige rohkem on teiste hulgas kannatanud sellised sektorid nagu turism ja töötlev tööstus ning nende järgmisele tasandile viimine peaks olema prioriteet. See on ülitähtis töökohtade loomisel ja tööjõu kohandamisel majanduse tegelike vajadustega ning kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamisel rakendamisprotsessi.

4.5.

Komitee tunneb muret asjaolu pärast, et teatavad liikmesriigid on komisjoni riigipõhiseid soovitusi siiani suurel määral eiranud. See tekitab kahtlusi, kas nad suudavad tulevikus oma suhtumist muuta. Lisaks on küsitav teatavate liikmesriikide suutlikkus abi vastu võtta ja riskikapitalifondide investeeringute ümberkujundav mõju ning seega on nende võimalik tõhusus ja tulemuslikkus ebakindlad. Komitee rõhutab, et seetõttu on vaja hoolikat järelevalvet.

4.6.

Komitee leiab, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine ei peaks toimuma vaid linnukese kirja saamiseks, vaid seda tuleb teha selle vahendi tegelikus vaimus: kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli tuleks tunnustada ja konsultatsioonid peaksid toimuma avalikel foorumitel, mitte suletud uste taga.

4.7.

COVID-19 kriis tõi esile ja süvendas pikaajalisi lõhesid meie ühiskonnas ning kõige haavatavamad on sageli kõige rohkem kannatada saanud. COVID-19 nakkuse esinemissagedus oli kõige suurem enim puudustkannatavate inimeste seas ning mõni ühiskonna osa kannatab sageli kriisi vastu võitlemise meetmete mõju tõttu. Kriisi tagajärjel vähenes tööhõive ebaproportsionaalsel määral madala kvalifikatsiooniga ja/või noorte hulgas. Lisaks on paljude inimeste haridustee olnud tõsiselt häiritud. Suureneb ebavõrdsuse oht seoses vähem kvalifitseeritud kodanike rühmadega.

5.   Ühtne turg kui euroopaliku eluviisi tugevus

5.1.

COVID-19 kriis on olnud tuntav kõigis liikmesriikides, kuid selle mõju on olnud erinev. Kooskõlastatud lähenemisviis vaktsineerimisele võimaldas liidul saavutada väga häid tulemusi. Eesmärk, et 70 % liidu elanikkonnast oleks vaktsineeritud, tähendas tohutut ülesannet ja ELi meetmed olid väga tõhusad. Vaatamata mõningatele probleemidele (mis olid sellise projekti puhul ootuspärased), oli see edukas ja hea näide rahuprojektist, mida liit on algusest peale esindanud.

5.2.

Rohkem kui kunagi varem peab ühtne turg ja selle integreerimine olema prioriteet ning vältida tuleks poliitilisi vaidlusi. Mõnes liikmesriigis esinev ühtset turgu kahjustav poliitiline retoorika on faktidega vastuolus: taaste- ja vastupidavuskavade üle on olnud võimalik nii lühikese ajaga läbirääkimisi pidada ja selle kohta eelnõu koostada ainult tänu liidu tugevusele ja kooskõlastatud lähenemisviisile. Teabevahetus on oluline Euroopa väärtuste edendamiseks ja ühtne turg on osa sellest protsessist. Kõik Euroopa kodanikud peaksid saama siseturust kasu, et nad saaksid olla uhked Euroopa suutlikkuse üle kriisile reageerida, hoolimata kõigist tagasilöökidest, mis on tekkinud kriisile koordineeritud reageerimisel.

5.3.

Komitee mõistab, et liikmesriigid suhtusid tervishoiuolukorda erinevalt, kuid rõhutab ka asjaolu, et koordineerimist ja häid tavasid tuleks pärast vaktsineerimist rohkem edendada. EL peab kasutama ära oma varade eelise, eelkõige kodanike, toodete ja kapitali vaba liikumise. Komitee soovib seda vabadust toetada, kahjustamata seejuures liikmesriikide tervishoiusüsteeme, ning see on võimalik ainult ühtse turu koordineerimisega. Liikmesriigid on korduvalt näidanud, et see on võimalik. Nüüd on aeg hästi tegutseda.

5.4.

Komitee toetab ühtset turgu ja selle võimalusi koos tugeva sotsiaalse turuga, mis on liidu jaoks suure ja märgilise tähtsusega. See on saavutus, mida tuleb kaitsta.

6.   Kodanikuühiskonna organisatsioonid taastekavadest

6.1.

Komitee rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine on majanduse elavdamisel otsustava tähtsusega, eriti kuna me peame tunnistama, et erakorralised taastemeetmed nii riiklikul kui ka ELi tasandil võiks muuta püsivaks.

6.2.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid toetavad kvaliteetseid investeeringuid haridusse, elukestvasse õppesse ning teadus- ja arendustegevusse, mis on olulised, et hoogustada ja täiendada taasterahastu „NextGenerationEU“ edendatavaid majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, samuti investeeringuid, mis tugevdavad COVID-19 pandeemia tõttu rängalt kannatanud riikide ühiskonna tervishoiusüsteeme ja rahvatervise poliitikat. Rohkem kui kunagi varem on kohapealsetel organisatsioonidel võimalus ja vastutus näidata ja pakkuda välja lahendusi tegelikele probleemidele vastu astumiseks, ning liikmesriikidel peab olema julgust neid otsustusprotsessi kaasata. Komitee nõuab sellist lähenemisviisi peamiselt seetõttu, et aastakümnete jooksul on kogutud kogemusi ja teadmisi, mis on andnud väga häid tulemusi.

6.3.

Kriisi ajal on kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukoht tähendusrikkam kui kunagi varem, mitte ainult nende organisatsioonide kogemust arvestades, vaid eelkõige seetõttu, et neil on otsene kontakt tegelikkusega, mis on hädavajalik, et jälgida ja rakendada tegeliku mõjuga poliitikat.

Brüssel, 20. oktoober 2021

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG


(1)  „Organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse – mis toimib ja mis mitte?“ (ELT C 155, 30.4.2021, lk 1).

(2)  Taaste ja vastupidavuse tulemustabel ja ühised näitajad, delegeeritud määruse eelnõu „Taaste ja vastupidavuse tulemustabel – ühised näitajad ja üksikasjalikud elemendid.

(3)  COM(2021) 500 final 2.6.2021, „Majanduspoliitika koordineerimine 2021. aastal: ületada COVID-19, toetada taastumist ja ajakohastada majandust“.

(4)  „Organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse – mis toimib ja mis mitte?“ (ELT C 155, 30.4.2021, lk 1).


Top