Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Täiskasvanuharidus“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Sloveenia taotlusel)

(2021/C 374/04)

Raportöör:

Tatjana BABRAUSKIENĖ

Nõukogu eesistujariigi Sloveenia taotlus	kiri, 19.3.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Juhatuse otsus	23.3.2021
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimused ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	21.6.2021
Vastuvõtmine täiskogus	8.7.2021
Täiskogu istungjärk nr	562
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	233/3/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab kõrgelt suuremat keskendumist täiskasvanuharidusele, koolitusele ja oskuste arendamisele, mida on korratud hiljutistes Euroopa Komisjoni algatustes, peamiselt Euroopa oskuste tegevuskavas. Komitee soovib koheste sihipäraste poliitikameetmete kavandamist ja rakendamist koos stiimulitega liikmesriikide toetamiseks, nagu on juba märgitud komitee arvamuses „Toetavad haridussüsteemid, et vältida oskuste mittevastavust nõudlusele – millist üleminekut on vaja“ (1).

1.2.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et uute tehnoloogiate kiire leiutamise ja levitamisega peab kaasnema tõhus oskuste täiendamine ja ümberõpe. Komitee rõhutab, et COVID-19 kriisi mõju Euroopa ühiskonnale ja majandusele tõstis veelgi esile tõhusa haridus- ja koolituspoliitika ning kvaliteetsete töökohtade tähtsust kestliku ja õiglase sotsiaalse ja majandusliku taastumise ja vastupanuvõime toetamisel, mis on väga oluline, et aidata Euroopal pandeemia tagajärgedega toime tulla. Investeeringutel täiskasvanuharidusse ja oskuste arendamisse võib olla otsustav osa majanduse taastamisel ja sotsiaalses Euroopas.

1.3.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada täiskasvanuhariduse poliitikat, pidades silmas terviklikku vaadet ning parandades selle kättesaadavust, kvaliteeti ja kaasavust, austades samal ajal riikide pädevusi ja subsidiaarsuse põhimõtet. Komitee kutsub üles parandama täiskasvanuhariduse poliitikat selle laias tähenduses, võttes arvesse tõhusaid strateegiaid uute vajaminevate oskuste saavutamiseks vastavalt kohalikele vajadustele. Komitee rõhutab, kui oluline on parandada täiskasvanuhariduse pedagoogikat ja andragoogikat koos kvaliteetse koolihariduse, pideva kutsealase arengu ning tõhustatud ja õiglaste töötingimuste ja täiskasvanuhariduse pedagooge toetava töökeskkonnaga.

1.4.

Komitee rõhutab, et täiskasvanuharidus on oluline täiskasvanute poolt kodakondsuse jaoks vajalike oskuste parandamisel ja omandamisel ning ühiskonnas aktiivsel osalemisel. Elukestvast õppest peaks saama kõigi eluviis, et ületada ühiskonnas esinevaid erinevusi ja ebavõrdsust, ning see peaks saama tegelikkuseks ka töökohal. Sellega seoses on „oskuste“ kasutamine eriti oluline selle laiemas tähenduses ja mõistes, mis puudutab töökohta ning sotsiaalset ja isiklikku elu kui terviklikku arusaama oskuste arendamise protsessist.

1.5.

Komitee rõhutab täiskasvanuhariduse tähtsust ja peab kahetsusväärseks, et ELi institutsioonid ja mitu liikmesriiki ei pea seda poliitiliseks prioriteediks, samas kui täiskasvanuharidus on oluline tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ning selleks, et võimaldada täiskasvanutel aktiivselt osaleda tööturul ja olla demokraatlikud kodanikud. Komitee soovitab liikmesriikidel tugevdada täiskasvanuhariduse meetmeid, juhtimist ja rahastamist kooskõlas UNESCO nelja haridussamba põhimõtetega: (2) õppida tundma, tegema, olema ja elama koos. Kestliku arengu 4. eesmärgi rakendamiseks on vaja tõhusat toetust kodanikuühiskonnale, et luua partnerlus täiskasvanuhariduse pakkumise valdkonnas informaalses ja mitteformaalses keskkonnas ning tagada tõhus inimeste kaasamine.

1.6.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel seada saavutatavad pikaajalised eesmärgid ning luua iga liikmesriigi jaoks pidev seiresüsteem täiskasvanuhariduses osalemise ning kvaliteetse ja kättesaadava elukestva õppe, sealhulgas töötajate koolituse jaoks, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Selle süsteemi eesmärk peaks olema tagada, et kõigil oleksid olemas teadmised, oskused, pädevused ja suhtumine, mida Euroopa vajab õiglase, sidusa, kestliku, digitaalse ja jõuka ühiskonna loomiseks. Samuti on oluline parandada teadusuuringuid ja oskuste prognoosimist valdkondlikul ja riiklikul tasandil seoses oskustega seotud vajaduste ja oskuste prognoosidega, et ajakohastada täiskasvanuharidust üleminekuga silmitsi seisvate täiskasvanute jaoks ja parandada andmeid liikmesriikide investeeringute kohta täiskasvanuharidusse ning tagada sagedane järelevalve ja andmete kogumine töötajatele pakutud õppe ja kursuste kohta. Sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond peaksid olema aktiivselt kaasatud riikliku oskuste prognoosimise parandamisse, sealhulgas oskuste vajaduste analüüsi, ennustamisse ja prognoosimisse.

1.7.

Liikmesriigid peavad kiirendama nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovituse „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ (3) rakendamist, et tagada kõigi väheste oskustega ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute põhioskuste arendamine ning nende juhendamine ja motiveerimine osalema koolitustel, et nad saaksid parandada oma elu ja töölesobivust. Tagamaks, et 80 %-l täiskasvanutest on elementaarsed digioskused, kutsub komitee Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles toetama täiskasvanuid minimaalsete digitaalsete põhioskuste tasuta omandamisel, et toetada nende oskuste omandamist tööks ja igapäevaelus.

1.8.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et kõik täiskasvanud olenemata nende kvalifikatsioonist ja sotsiaal-majanduslikust taustast vajavad tuge kvaliteetsele ja kaasavale elukestvale õppele juurdepääsu saamiseks ning oma oskuste ja pädevuste valideerimiseks. Avaliku sektori tööhõiveasutused peaksid suurendama ja hõlbustama juurdepääsu õiglasele ja tasuta juhendamisele ja nõustamisele ning tagama, et kõiki täiskasvanuid teavitataks elukestva õppe võimalustest ja töötajaid sellest, kuidas töökohad muutuvad ning milliseid oskuseid on uute töökohtade ja ülesannete jaoks vaja.

1.9.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles käivitama sotsiaalpartneritega teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid rohe- ja digipöördest mõjutatud täiskasvanutele ja töötajatele, et aidata töötajatel omandada vajalikke oskusi. Euroopa Komisjon peaks korraldama igal aastal kutseoskuste nädala eeskujul üritusi, et teavitada ja motiveerida täiskasvanuid täiskasvanuhariduse ja täiendõppe osas ning olla riiklikule poliitikale abiks.

1.10.

Komitee rõhutab subsidiaarsuse tähtsust seoses täiskasvanuharidusega ja seda, et väga vajalik on arvestada riiklike ja valdkondlike sotsiaalpartnerite rolli oskuste vajaduste kindlakstegemisel ja riiklike süsteemide haldamisel täiskasvanuhariduse ja töötajate koolituse rahastamiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks. Komitee märgib, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine peaks tagama, et kõigil ettevõtetel on õigus ja suutlikkus koostada innovatsioonivajaduste jaoks oskuste strateegiad ning toetada töötajate õiglast üleminekut ning noorte ja täiskasvanute kvaliteetset õpipoisiõpet rohe- ja digipöörde kontekstis. Nõukogu 2020. aasta tööhõivepoliitika suunistes (4) eristatakse selgelt koolitusõiguse tagamist ja isikliku õppekonto pakkumist kui üht võimalikku vahendit, mis võimaldab riikidel otsustada, kuidas sellised õigused tagada. Isiklikud õppekontod on vahendid, mis võiksid tagada koolitusõiguse. Kõigil täiskasvanutel ja töötajatel peaks olema õigus – vastavalt kollektiivlepingutele ja riiklikele õigusnormidele – pääseda juurde kvaliteetsele töötajate koolitusele, tasulisele õppepuhkusele, kvalifikatsioonile, informaalse ja mitteformaalse õppe valideerimisele ning kvaliteetsele ja paindlikule juhendamisele ja nõustamisele. Liikmesriigid peavad looma finantsmehhanismid ja -vahendid, et hõlbustada täiskasvanute, eriti töötajate juurdepääsu õppele ja koolitusele, kaasates selleks sotsiaalpartnerid.

1.11.

Komitee meenutab liikmesriikidele, et oluline on tagada kõigile täiskasvanutele, eriti sotsiaal-majandusliku tausta tõttu ebasoodsas olukorras olijatele, võrdne juurdepääs elukestvale õppele, mis teeniks nende isiklikke või karjäärivõimalustest lähtuvaid huve. Suunatud tuge tuleb pakkuda NEET-noortele (mittetöötavad ja mitteõppivad noored), migrantidele ja pagulastele, ebasoodsas olukorras olevatele ja haavatavatele rühmadele, täisväärtusliku eluperioodi pikendamiseks ka eakatele inimestele. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et uues ELi puuetega inimeste õiguste strateegias keskendutaks haridusele igas vanuses õppijatele ning keskendutaks sellele, et muuta täiskasvanuharidus juurdepääsetavaks ja tasuta kättesaadavaks kõigile puuetega ja õpiraskustega õppijatele füüsiliselt juurdepääsetavas keskkonnas, ning tagama, et õpetajatele pakutakse koolitust selle kohta, kuidas kohandada oma õppetunde ja kuidas muuta ka veebipõhine õppimine juurdepääsetavaks.

1.12.

Komitee rõhutab, et demokraatlik valitsemistava on haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas tõhusa sotsiaalse dialoogi ja tähendusliku kodanikuühiskonnaga konsulteerimise jaoks olulise tähtsusega, et toetada kõigi täiskasvanute, eelkõige töötajate ja töötute oskuste arendamist, täites samal ajal ELi eesmärke osaleda täiskasvanuhariduses, nagu on määratletud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas, nõukogu soovituses kutsehariduse kohta ja Osnabrücki deklaratsioonis, ja anda oma panus peatsele nõukogu resolutsioonile täiskasvanuhariduse tegevuskava kohta. Komitee juhib tähelepanu sellele, et sotsiaaldialoog ning ametiühingute ja tööandjate vaheline suhtlus on olulised selleks, et suurendada kõigi juurdepääsu täiskasvanuharidusele, edendada paindlikkust ja juhendamist, viia koolitus vastavusse tööturu vajadustega, tagada koolituse kvaliteet ja rahastada koolitust.

1.13.

Komitee rõhutab, et kõigil täiskasvanutel, eriti töötajatel, peab olema parem juurdepääs ajakohastatud teabele tunnustamise ja valideerimise menetluste kohta. Seda on võimalik saavutada, rakendades tõhusalt nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (5) ja tagades, et valideerimissüsteemid on avaliku sektori poolt igas liikmesriigis piisavalt rahastatud. Koolituse tunnustamise tagamisega saavad tööandjad ja ametiühingud toetada töötajate kvalifikatsioonitasemete tõstmist ning aidata kaasa nende karjääri arengule ja õiglasele üleminekule tööturul. Oluline on sotsiaalpartnerite kaasamine täiskasvanuhariduse, töötajate koolituse ja tasustatud hariduspuhkuse süsteemide juhtimisse, sealhulgas sotsiaalpartnerite ühismeetmete edendamine.

1.14.

Komitee rõhutab, et täienduskoolitus ja ümberõpe on majandussektorite rohe- ja digipöörde toetamisel väga tähtsad ning et neid tuleb näha sotsiaalse ja majandusliku kohustusena tagada kaasav koolitus kvaliteetsete töökohtade jaoks ja õiglane üleminek kõigile. Tööjõu oskuste täiendamise ja ümberõppe toetamiseks on vaja tulevikku suunatud tööstusstrateegiaid, sealhulgas tõhusat oskuste parandamise meetmeid. Need võivad aidata tagada võrdse ja sotsiaalselt õiglase ülemineku kliimaneutraalsele majandusele, tasakaalustades tööturgu, mis aitab kaasa kaasavale digiüleminekule ja kvaliteetsetele töökohtadele. Ettevõtted vajavad tõhusat tuge, et tugevdada ja finantseerida oma tööjõu täienduskoolituse ja ümberõppe strateegiaid innovatsiooni innustamiseks. Samal ajal tuleks arvestada üldisi majanduslikke ja sotsiaalseid huve. Kollektiivlepingutega tuleb töötajate isiklike ja ametialaste vajaduste jaoks kindlaks määrata juurdepääs erinevat tüüpi tasustatud õppepuhkusele. Komitee meenutab ELi liikmesriikidele, et töötajate juurdepääs tasustatud õppepuhkusele tuleb viia võimalikult kiiresti kooskõlla ILO konventsiooniga nr 140 tasustatud õppepuhkuse kohta riiklike meetmete ja kollektiivlepingute kaudu, ning tagama sotsiaalpartnerite toetusel selle tõhusa kasutamise.

1.15.

Komitee pooldab täiskasvanuhariduse kestlikku riiklikku rahastamist, mida täiendatakse ELi vahendite, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu, tõhusa kasutamisega, et toetada majanduskasvu ja vastupidavat ühiskonda majanduse digi- ja rohepöörde kontekstis, tagades kvaliteetse ja kaasava täiskasvanuhariduse kõigile, sealhulgas töötutele ja teistele tööturuvälistele inimestele, pöörates erilist tähelepanu sellele, et koolitus oleks kõigile töötajatele kättesaadav ja ligipääsetav. See nõuab selge kohustuse võtmist Euroopa ja riiklikul tasandil, et eraldada piisav osa olemasolevatest vahenditest süstemaatiliste ja kooskõlastatud täiskasvanuhariduse süsteemide arenduse toetamisele olulise osana riiklikest kavadest.

1.16.

Komitee rõhutab, kui oluline on tagada täiskasvanuhariduse ja koolituse kvaliteet, asjakohasus, tulemuslikkus ja kaasavus. Komitee soovitab julgustada liikmesriike tagama, et kõigis haridus- ja töötajate koolitusprogrammides ja -kavades määratletakse selgelt õpitulemused ja võtmepädevused, ning Euroopa Komisjon peaks jätkama tööd elukestva õppe võtmepädevusi käsitleva nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituse (6) rakendamiseks ja sotsiaalpartnerite ühismeetmete toetamiseks. Oluline on parandada täiskasvanuhariduse kvaliteedi tagamise süsteeme ja arendada edasi Euroopa Komisjoni EQAVETi võrgustikku, et kohaldada seda täiskasvanuhariduse, jätkuva kutseõppe, õpipoisiõppe ja töötajate koolituse suhtes. Seejuures tuleks arvesse võtta majanduse, tööandjate ja töötajate vajaduste ülekandmist täiskasvanuhariduse programmidesse ja õppekavadesse.

1.17.

Komitee kutsub liikmesriike tungivalt üles täiel määral kaasama ettevõtteid ja ametiühinguid oskuste arendamise strateegiate arendamisse majandussektorite digi- ja rohepöörde jaoks. Komitee soovitab ühendada keskkonnapoliitika hariduspoliitikaga ning kehtestada riiklikud roheliste kutseoskuste ja -pädevuste strateegiad, et iga täiskasvanu oleks teadlik kliimamuutustest, keskkonnaalasest vastutusest ja kestlikust arengust osana elukestvast õppest, selleks määratakse riiklikud koordinaatorid.

1.18.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama täiskasvanuhariduse poliitikat, et muuta eluks vajalikke oskuseid õpetav kvaliteetne ja kaasav täiskasvanuharidus kõigi täiskasvanute õiguseks ning täita ja suurendada eesmärki, mille järgi igal aastal täiskasvanuhariduses osalemise määr on 60 %. Selleks tuleb tegeleda oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemiga ning parandada täiskasvanuhariduse, sealhulgas töötajate koolituse, juhtimist ja rahastamist. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles taastama avatud koordinatsiooni meetodid liikmesriikide täiskasvanuharidusega tegelevate ministeeriumide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna vahel osana töörühmast ning tagama, et eelmiste täiskasvanuhariduse töörühmade tulemusrikka tööga jätkatakse. Samuti kutsub komitee üles looma EPALEst (7) eraldiseisva platvormi riiklikele täiskasvanuhariduse koordinaatoritele, sotsiaalpartneritele ja sidusrühmadele ja et need mitmesugused osalejad kohtuksid regulaarselt võrgustikuna.

2.   Arvamuse taust

2.1.

COVID-19 kriis, demograafilised muutused, digiüleminek tööturul ja majanduse CO2 heite vähendamine käivitavad tohutud muutused töökohtades ja -ülesannetes. Juba enne pandeemiat ennustati, et viiest töökohast kahel muutuvad mõned ülesanded ja digiülemineku tõttu muutub 14 % töökohtadest (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus). 2030. aastaks võiks kõigi majandussektorite rohepööre luua kogu maailmas kuni 20 miljonit töökohta (OECD). Ligikaudu 128 miljonit täiskasvanut (8) – 46,1 % Euroopa täiskasvanud elanikkonnast – vajab täiendus- ja ümberõpet. Digiülemineku, robotiseerimise, selliste uute majandusmudelite nagu tööstus 4.0 ning ring- ja jagamismajanduse mõju uute oskuste vajadusele nõuab kooskõlastatud tegevust, et ergutada edasist täiskasvanuharidust Euroopas.

2.2.

Liikmesriikide juhid kohtusid 7. mail 2021 Porto sotsiaaltippkohtumisel Euroopa sotsiaalõiguste samba tugevdamiseks. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas kavandatud meetmete eesmärk on luua rohkem ja paremaid töökohti, edendada oskuseid ja võrdõiguslikkust ning parandada sotsiaalkaitset ja kaasamist. Juhid seadsid eesmärgid 2030. aastaks, näiteks peaks vähemalt 60 % täiskasvanutest igal aastal osalema täiskasvanuhariduses ja 80 % täiskasvanutest peaksid omama vähemalt põhilisi digioskuseid. Need eesmärgid on seotud Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõttega, milles on sätestatud, et „[i]gaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule“, ning neljandas põhimõttes nimetatud õigustega, sealhulgas koolituse ja ümberõppe toetamisega, eelkõige noorte juurdepääsuga täiskasvanuharidusele, õpipoisiõppele ja praktikale.

2.3.

Euroopa Komisjoni hiljutiste elukestva õppe, täienduskoolituse ja ümberõppega seotud poliitiliste algatuste (9) rakendamine peab aitama saavutada Euroopa sotsiaalõiguste samba täiskasvanuhariduse eesmärke tulemusliku sotsiaaldialoogi abil sotsiaalpartneritega ja läbi konsultatsioonide kodanikuühiskonnaga. Vastavalt komisjoni soovitusele (EL) 2021/402 (10) tuleb täiskasvanuhariduse süsteeme täiendada tõhusate elukestva juhendamise süsteemide ning nõustamis- ja teadlikkust tõstvate tegevuste loomisega, haavatavate rühmade integreerimisega ja mitteformaalse ning informaalse õppimise valideerimise tõhusate süsteemide kasutuselevõtuga kõigi jaoks.

3.   Üldised märkused

3.1.

On oluline tugevdada demokraatlikku juhtimist Euroopa ja riiklikul tasandil ning kasutada ära sotsiaalpartnerite potentsiaali, et teha kindlaks vajaminevad oskused ja aidata kaasa tööturule kaasamise parandamisele, selleks et töötada välja ja rakendada kättesaadavamaid ja kvaliteetsemaid täiskasvanuhariduse süsteeme kõigi täiskasvanute elu ja sotsiaalsete oskuste parandamiseks, sealhulgas ka kestliku arengu, keskkonnavastutuse, demokraatliku kodakondsuse, sallivuse ja euroopalike väärtuste alase teadlikkuse tõstmiseks. Oluline on tugevdada täiskasvanuhariduse poliitikat selle laias tähenduses ja võtta arvesse tõhusaid strateegiaid uute vajaminevate oskuste olemasolu tagamiseks.

3.2.

Tõhus sotsiaaldialoog sotsiaalpartneritega ja konsulteerimine kodanikuühiskonnaga on täiskasvanuhariduse poliitika eduka kavandamise ja rakendamise jaoks olulise tähtsusega. Sotsiaalpartneritel on oluline roll oskuste vajaduse määratlemisel ja kvalifikatsiooniprofiilide ajakohastamisel, kui ettevõtted ja töötajad kogevad igapäevaselt töökohtade ja -ülesannete arengut. Ettevõtjad ja töötajad peavad olema täielikult kaasatud strateegiate väljatöötamisse, et arendada oskuseid majandussektorite digi- ja rohepöördeks.

3.3.

Täiskasvanuhariduse süsteemide kõigile kättesaadavamaks muutmine nõuab jõulisi riiklikke strateegiaid ja täiendavat poliitilist koostööd liikmesriikide, eriti ministeeriumide, hariduse sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna asjaomaste sidusrühmade vahel. Oluline on ühendada ELi ja riiklikud, piirkondlikud ning kohalikud poliitikameetmed, et saavutada tõhus juurdepääs täiskasvanuharidusele ja töötajate koolitusele ning ühendada erinevad poliitikavaldkonnad, et sotsiaal-, keskkonna-, digitaliseerimis- ja rahanduspoliitika meetmed saaksid täiskasvanuharidust parandada.

3.4.

Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas seatud ambitsioonikas täiskasvanuhariduses osalemise eesmärk on saavutatav, kui nõukogu soovitusega toetatud ELi algatuse abil julgustatakse valitsusi tagama parem juurdepääs ja piisav rahastus täiskasvanuharidusele ja töötajate koolitusele mitmesuguste rahastamisvahendite kaudu. Komitee viitab oma arvamusele „Elukestva õppe jätkusuutlik rahastamine ja oskuste arendamine oskustööjõu nappuse tingimustes“ (11) ning rõhutab, et kestlikud avaliku sektori investeeringud täiskasvanuharidusse ning tõhusad erasektori investeeringud töötajate koolitusse on eeltingimused igas vanuses õppijate sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks rakendatavate poliitikameetmete eduks ning ettevõtjate toetamiseks. Seepärast peab ELi taastekava, taasterahastut „NextGenerationEU“ ja muid ELi fonde (nt ESF+, õiglase ülemineku fond) kasutama Euroopa poolaastal tõhusalt ja järjepidevalt haridus- ja koolituspoliitika toetamiseks.

3.5.

Komitee märgib, (12) et oluline on parandada kõigi Euroopa inimeste keskkonnaga seotud oskuseid, pädevust ja suhtumist ning tegeleda vajadusega oskuste järele. Liikmesriigid peavad ühendama keskkonnapoliitika hariduspoliitikaga ning looma riiklikud keskkonnasäästlike oskuste ja pädevuste strateegiad, et teadvustada iga täiskasvanu jaoks kliimamuutuseid, keskkonnaalast vastutust ja kestlikku arengut osana elukestvast õppest ning tagada, et töötajad on varustatud ka majandussektorite õiglaseks üleminekuks vajalike roheoskuste ja -pädevustega.

3.6.

Koolitustoetuse võimalused peavad olema kättesaadavad neile, kes neid kõige rohkem vajavad, näiteks madala kvalifikatsiooniga töötajad ja ebatüüpilised töötajad. Töötajate koolitus ja koolitus väljaspool ettevõtet, mida ettevõtted rahastavad, peavad toetama oskuste arendamist ettevõtete ja töötajate vajaduste rahuldamiseks. Tagamaks, et kõigil töötajatel, olenemata nende oskuste tasemest ja lepingulisest olukorrast, oleks juurdepääs täiendkoolitusele ja ümberõppele, tuleb koolitusvajaduste ja koolitustingimuste kindlaksmääramiseks sõlmida valdkondlikud, riiklikud ja ettevõtte tasandi kokkulepped. Sõlmida tuleb kollektiivlepingud, et tagada töötajatele mitmesuguste stiimulite abil juurdepääs täiskasvanuharidusele ja tasustatud õppepuhkusele.

3.7.

Komitee viitab nõukogu resolutsioonile täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava kohta (13) ja rõhutab, et liikmesriigid peavad täiskasvanuhariduse sektori õpetamiskvaliteedi parandamiseks tegema rohkem, tugevdades kooliharidust ja pidevat kutsealast arengut koos õpetajate kaasamisega, hõlbustades õpetajate, koolitajate ja muu täiskasvanuhariduse personali liikuvust ning tagades head töötingimused ja täiskasvanuhariduse personali toetava töökeskkonna. Vaja on tõhusat sotsiaaldialoogi nende ametiühingutega, et oleks võimalik kokku leppida kutseala atraktiivsuse tõstmise ning värbamise ja töötajate hoidmise edendamise meetmetes.

3.8.

Digiõppe tegevuskava (2021–2027) ja Euroopa mikrokvalifikatsioonitunnistusi käsitleva lähenemisviisi raames Euroopa digimaterjalide ja -kursuste vahetusplatvormi loomine võib olla kasulik täiskasvanuhariduse kursustele juurdepääsu parandamiseks ja usalduse suurendamiseks nende vastu. Õppijad vajavad põhjalikku teavet selle kohta, kas kursused annavad täieliku või osalise kvalifikatsiooni või mikrokvalifikatsioonitunnistuse, kes valideerib ja tagab veebikursuste kvaliteedi, kas ja kuidas neid tunnustatakse ning kuidas saaks neid täielikuks kvalifikatsiooniks muuta.

---

(1)  ELT C 228, 5.7.2019, lk 16.

(2)  https://en.unesco.org/themes/education/research-foresight/revisiting-learning

(3)  ELT C 484, 24.12.2016, lk 1.

(4)  Tööhõivepoliitika suunised.

(5)  ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

(6)  ELT C 189, 4.6.2018, lk 1, https://ec.europa.eu/education/education-in-the-eu/council-recommendation-on-key-competences-for-lifelong-learning_et

(7)  https://epale.ec.europa.eu/et

(8)  Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus: „Empowering adults through upskilling and reskilling pathways“ („Täiskasvanute võimestamine täienduskoolituse ja ümberõppe kaudu“). „Volume 1: adult population with potential for upskilling and reskilling“ („1. köide: täienduskoolituse ja ümberõppe potentsiaaliga täiskasvanud elanikkond“), veebruar 2020.

(9)  Nendeks algatusteks on nõukogu 24. novembri 2020. aasta teatis „Jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta“ (ELT C 417, 2.12.2020, lk 1), nõukogu soovitus kutsehariduse kohta, komisjoni teatis „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“, „Ettepanek: nõukogu soovitus töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid“ ja digiõppe tegevuskava (2021–2027).

(10)  Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta soovitus (EL) 2021/402 toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi (ELT L 80, 8.3.2021, lk 1).

(11)  ELT C 232, 14.7.2020, lk 8.

(12)  ELT C 56, 16.2.2021, lk 1.

(13)  ELT C 372, 20.12.2011, lk 1.