Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kaasava, turvalise ja usaldusväärse digiülemineku täiendamine kõigi kasuks“

(ettevalmistav arvamus)

(2021/C 374/03)

Raportöör:	Philip VON BROCKDORFF
Kaasraportöör:	Violeta JELIĆ

Konsulteerimistaotlus	Eesistujariik Sloveenia, 19.3.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	15.6.2021
Vastuvõtmine täiskogus	7.7.2021
Täiskogu istungjärk nr	562
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	221/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab kiiresti vastu võtta ELi kaasava digivalitsuse poliitika, tuginedes seejuures e-valitsuse tegevuskavale 2016–2020, e-valitsemist käsitlevale Tallinna deklaratsioonile, Berliini ühisdeklaratsioonile digiühiskonna ja väärtuspõhise digivalitsuse kohta (1). Nõukogu järeldustes tunnistatakse, et haldusasutustel lasub lisavastutus selle eest, et tagada kodanike võrdne kohtlemine ja samad õigused juurdepääsuks e-valitsusele.

1.2.

Komitee soovitab, et valitsused kehtestaksid kaasamise eesmärgil terviklikud strateegiad, toetusmeetmed ja õigusaktid, mis on asjakohased ja proportsionaalsed, et tagada avalike digiteenuste ja -toodete koostalitlusvõime, kvaliteet, inimkesksus, läbipaistvus, turvalisus, ohutus ja kättesaadavus, samuti optimaalne juurdepääs tervishoiule, haridusele ning majanduslikele ja kultuurilistele võimalustele. Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peavad võimalikult kiiresti digitaliseerima ja kiirendama uute digitaristute, sealhulgas 5G, rakendamist.

1.3.

Komitee tunnistab, et kaasatuse saavutamiseks peavad valitsused tegema suuri investeeringuid. Lisaks eeldatakse, et liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades on kaasatus kavandatud digiüleminekus väga olulisel kohal. Selleks kasutatakse taasterahastu „NextGenerationEU“ osa, ELi õiglase ülemineku fondi – küll piiratud – vahendeid, samuti programmi „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde (eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+)).

1.4.

Komitee tunnistab, et digiüleminek võib ettevõtjate jaoks kaasa tuua nii võimalusi kui ka ohte. Seepärast on vaja, et valitsused pakuksid igas suuruses ettevõtetele, eriti VKEdele, piisavat rahalist toetust, kasutades selleks muu hulgas ELi fonde. See aitab neil üleminekuga edukalt kohaneda.

1.5.

Samuti soovitab komitee rakendada selliseid töötavasid nagu kaugtöö, võttes täiel määral arvesse töö- ja eraelu tasakaalu. Sujuva ülemineku tagamiseks on ülimalt olulised sotsiaaldialoog, VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine ning töötajate õiguste, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste austamine.

1.6.

Komitee soovitab liikmesriikidel teha digiahenduste väljatöötamisel ja valideerimisel tihedamat koostööd, mis viib parimate tavade jagamise võrgustiku loomiseni.

1.7.

Komitee soovitab ka kogu ELi hõlmavat avaliku poliitika ja meetmete läbivaatamist, et kaasata asjaomased sidusrühmad sotsiaalsel õiglusel põhinevate tõhusate meetmete ettepanekute tegemisse. See peaks sisaldama poliitikameetmeid ja rahalisi vahendeid digiülemineku lihtsustamiseks. Komitee rõhutab ka vajadust suurendada lähiaastatel märkimisväärselt teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna erialade õpilaste arvu.

1.8.

Komitee soovitab tugevdada digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti, mis on eelduseks usaldusväärsele digiüleminekule, mis võimaldab tarbijatel teha valikuid tõeliselt avatud ja konkurentsivõimelisel turul. Digiteenuste õigusaktis tuleks platvormide vastutus ja kohustused muuta selgemaks ja paremini jõustatavaks kui on praegu kavandatud. Digiturgude õigusaktis tuleks keelata nn varjatud mustri ja muu mitteneutraalse arhitektuuri kasutus, mis mõjutab varjatult tarbijakäitumist.

1.9.

Lõpetuseks tunnistab komitee, et digiüleminek ja ELi majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmine ning eelkõige ELi CO2-neutraalsuse eesmärgid käivad käsikäes. Digi- ja roheüleminek on äärmiselt olulised, kuid komitee rõhutab taas, et digitaalsete ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamise juhtpõhimõteteks peaksid alati olema võrdsus ja sotsiaaldialoog.

2.   Üldised märkused

2.1.

Euroopa ühiskonnad liiguvad internetti. COVID-19 pandeemia on kiirendanud ühiskonna digiülemineku vajadust, sest digikanalid on liikumispiirangute ajal sageli olnud ainsad kodanikele ja ettevõtjatele kättesaadavad kanalid.

2.2.

Paljud ettevõtete omanikud tunnistavad omalt poolt asjaolu, et oma ettevõtete pikaajalise edu tagamiseks on vaja liikuda digimaailma suunas. Samuti peavad töötajad ja üldsus mõistma, mida tähendab digiüleminek, kuidas see mõjutab nende tööd ja igapäevaelu äriorganisatsiooni või avaliku sektori asutuse töötajana või lihtsalt kogukonna liikmetena. Nagu on sätestatud uues tarbijakaitse tegevuskavas, peaksid Euroopa tarbijad olema digiülemineku keskmes, ning neile tuleb pakkuda muutuste protsessis piisavat kaitset ja suurendada nende mõjuvõimu.

2.3.

Valitsuste jaoks üle kogu ELi on kiire digiüleminek vältimatu ja see on võimalik ainult juhul, kui avalik sektor investeerib digitaristusse. Kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi avaliku sektori asutused peavad arenema paindlikeks, vastupidavateks ja uuenduslikeks organisatsioonideks, kasutades ära digiülemineku ja kujunemisjärgus tehnoloogiate eeliseid ning täiustatud suutlikkust, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele kaasavaid, sujuvaid, mugavaid, läbipaistvaid, turvalisi ja usaldusväärseid inimkeskseid digiteenuseid.

2.4.

Avalikud haldusasutused, ettevõtjad, töötajad ja üldsus peavad kohanema tehnoloogiakeskse maailmaga (selleks tuleb neile pakkuda tuge ja vajaduse korral alternatiivina analooglahendusi), kus me elame, ning oluline on mõista, mis vahe on digiteerimisel, digitaliseerimisel ja digiüleminekul.

2.5.

Digiteerimine viitab füüsiliste objektide või analoogmaterjali digitaalsele versioonile ning sellel on tähtis roll ettevõtete ja valitsuste jaoks ning töötundide arvestamisel. Digiteerimisprotsess käivitab sündmuste ahela, mis võib olulisel määral optimeerida mis tahes ettevõtte ja valitsuse töökorraldust, ning selle tulemuseks on äri- ja haldusprotsesside automatiseerimine. See on keeruline nii töötajate kui ka ametnike jaoks.

2.6.

Kuigi enamik ettevõtteid ja valitsusi kasutab oma igapäevastes protsessides põhilisi digiteerimismeetodeid, saab digiteerimise tõhusaks ärakasutamiseks teha palju enamat. Siin on suurimaks probleemiks töötajate, ametnike ja üldsuse usalduse võitmine, kui tahetakse, et nad kohaneksid edukalt uute digitaliseeritud töövoogude ja -protsessidega. Töökohal nõuab selline üleminek sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste austamist. Üleminek võib mõjutada töötajate elu märkimisväärselt, mistõttu on vaja anda teavet ja korraldada konsultatsioone protsessi varajases etapis. Samuti tuleb üldsust teavitada ülemineku võimalikest soovimatutest tagajärgedest.

2.7.

Kuigi digiteerimine näib suurendavat ettevõtete ja valitsuste tõhusust (potentsiaalset kasu on alati ülehinnatud), tuleb selle eest alati ka lõivu maksta, näiteks töötajate või ametnike koondamise korral või kui üldsus, eriti eakad ja puuetega inimesed, ei kohane digitaliseerimisega piisavalt kiiresti või ei suuda sellega üldse kohaneda. Seetõttu on oluline muuta digitaliseerimine kõigile kättesaadavaks, olenemata vanusest, soost, sotsiaal-majanduslikust staatusest või puudest. Samuti võivad VKEd sattuda ebasoodsasse konkurentsiolukorda, kui nad ei suuda sammu pidada digiteerimise tempoga oma valdkonnas, eriti kui sellised protsessid nõuavad suuri esialgseid kulusid.

2.8.

Digitaliseerimine on teine termin, millest ettevõtjad, töötajad ja üldsus peavad aru saama. See hõlmab väga erinevaid aspekte. Digitaliseerimine aitab digitehnoloogia rakendamise kaudu muuta ettevõtjate tegevust. See mõjutab ärimudeleid, kõnealuste ettevõtete sise- ja välissuhtlust ning kogu väärtusahelat.

2.9.

Digitaliseerimine avab ettevõtjatele uusi võimalusi, luues digitaalseid tuluvooge, mis ei ole olnud varem kättesaadavad. Alates sotsiaalmeedia integreerimisest kuni suutlikkuseni pakkuda klientidele tellimuspõhiseid andmeteenuseid, võivad kohandatud ärirakendused olla ettevõtete jaoks tulevikus innovatsiooni, kasvu ja laienemise baasiks. Uued digitehnoloogiad, eriti need, mida tähistatakse lühendiga SMACIT (sotsiaal-, mobiil-, analüüsi-, pilve- ja asjade interneti tehnoloogiad), on VKEde jaoks suurepärane võimalus, samas suurte ja vanade organisatsioonide jaoks pakuvad need ühtaegu võimalusi kui ka eksistentsiaalseid ohte.

2.10.

Aastaid kestnud uuringud digiülemineku tulemuste kohta on näidanud, et nende pingutuste edukuse määr on püsivalt madal: vähem kui 30 % kavandatud tulemustest. McKinsey uuringu hiljutised tulemused 263 vastajast koosneva valimi puhul näitasid, et ainult 16 % vastanutest väitis, et digiüleminek on nende organisatsioonides tulemuslikkust oluliselt parandanud. Nende probleemidega seisavad silmitsi ka sellised arukad majandusharud nagu kõrgtehnoloogia, meedia ja telekommunikatsioon, mille edukate tulemuste osakaal ei ületa 26 %. Teisest küljest on vähem kui 100 töötajaga organisatsioonide puhul 2,7 korda tõenäolisem, et vastajad peavad digiüleminekut edukamaks kui suurtes rohkem kui 50 000 töötajaga organisatsioonides.

2.11.

Kui jätta kõrvale ettevõtte suurus, on siiski oht, et jätkuvalt traditsioonilisemaid protsesse rakendavad ettevõtted kaotavad konkurentsivõimet, aga samas ei saa aga a priori eeldada, et kõik ettevõtted saavad digiüleminekuga edukalt hakkama. Sama kehtib ka töötajate puhul, eriti nende puhul, kes töötavad traditsioonilistes tegevusvaldkondades.

2.12.

Digiüleminek võib aidata suurendada äritegevuse tõhusust ja avada ettevõtetele uusi võimalusi tulu teenimiseks, lisaks aitab see vähendada CO2 jalajälge. Samuti võib see toetada suuremat liikuvust tööturul, suurendada tootlikkust ja paindlikkust töökohal ning võimaldada töö- ja eraelu ühildamist, kui töötajad teevad kaugtööd kodust, nagu see oli COVID-19 pandeemia ajal.

2.13.

Tegelikkus võib aga olla hoopis teistsugune ja tuleb esitada küsimus, kas digiüleminek ja eelkõige kaugtöö on tegelikult toonud kaasa parema tasakaalu töö- ja eraelu vahel. Kuigi paljud töötajad eelistavad kaugtööd, on seda sageli rakendatud juhuslikult, mis mõjutab töötingimusi, eelkõige töötavate emade ja puudulike digioskustega töötajate puhul. Seega on õigustatud küsimus, kas digitaliseerimine ei ole mitte hägustanud era- ja tööelu piire. Kuigi digitaliseerimine võib parandada töötajate ja ettevõtete tulemuslikkust, siis mõju pereelule ja ehk ka tervisele võib olla hoopis teistsugune. Tehisintellekti vahendid, mida pandeemia ajal kiirustades rakendati, on pigem suurendanud töötajate stressi ning tervishoiu ja tööohutusega seotud riske.

2.14.

Samuti on kasvav tendents, et üksikisikud ei lülitu välja digitaalsetest tööprotsessidest. Kuna kaugtöö muutub ettevõtetes ja avalikus teenistuses normiks, on äärmiselt oluline, et see toimuks sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste kontekstis. Õigust tööst välja lülituda tuleb kinnitada ka kogu ELis kehtiva õigusliku vahendi läbi.

2.15.

Digitaliseerimise viimane aspekt ei mõjuta mitte ainult ettevõtete omanikke, vaid ka ühiskonda üldiselt. Viimase kolme aastakümne ja kõige märgatavamalt viimase kümne aasta jooksul on toimunud oluline nihe digitehnoloogia kasutuselevõtu suunas kõigis sotsiaalsetes keskkondades ja inimtegevuse valdkondades. Sisuliselt on see loonud nn digitaalsed kliendid, kuna üha rohkem inimesi sõltub peaaegu kõigis oma igapäevaelu aspektides digitaliseerimisest. Tasapisi on digitaliseerimisest saamas viis, kuidas igat liiki ja suuruses organisatsioonid klientidega suhtlevad, kuid oleks vale eeldada, et kõik inimesed, olenemata nende vanusest, suudavad uute digitaalarengutega sammu pidada.

2.16.

See toob meid digitaliseerimise ja digiülemineku eristamise juurde. Viimane tähendab äri- ja sotsiaaltegevuse ümberkujundamist digitaalmaailma elementideks, nagu me kõik oleme pandeemia ajal kogenud kõikvõimalikel viisidel, näiteks kaugtöö sagenemisel.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

Meie ühiskonna ja majanduse jätkuv digitaliseerimine kasvab ja süveneb veelgi ning kuigi see tõotab täiendavaid sotsiaalseid ja majanduslikke eeliseid, tekitab muret selle lõhestav mõju ühiskonnale ja küsimus, kas ei ole mitte üha enam inimesi, kes ei suuda digiüleminekuga sammu pidada. Paberil tundub, et murrangulised tehnoloogiad pigem edendavad sotsiaalset kaasatust kui suurendavad lõhet digioskustega ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste vahel, kuid jällegi võib reaalsus olla mõnevõrra teistsugune. Paljud inimesed lihtsalt ei suuda kohaneda digiülemineku kiire tempoga. See kehtib eelkõige eakate, puuetega inimeste ning maapiirkondades ja äärealadel elavate inimeste suhtes.

3.2.

Kuigi digiüleminek kõigile on vajalik, et suurendada tõhusust ja tootlikkust ning kiirendada sotsiaal-majanduslikku arengut pandeemiajärgses maailmas, tuleb digiüleminekut teostada õigel viisil. See tähendab, et digiülemineku poliitika peab nii avalikus kui ka erasektoris olema kaasav, vältides iga hinna eest mõnede ühiskonnarühmade, näiteks eakate, sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate inimeste, puuetega inimeste ja maapiirkondade elanike tõrjumist.

3.3.

Kaasatuse saavutamiseks peavad valitsused kehtestama terviklikud strateegiad ja toetusmeetmed, et tagada digitaalsete avalike teenuste ja toodete koostalitlusvõime, kvaliteet, inimkesksus, läbipaistvus, turvalisus, ohutus ja kättesaadavus, samuti optimaalne juurdepääs tervishoiule, haridusele ning majanduslikele ja kultuurilistele võimalustele. Sellega seoses saavad avalikud haldusasutused kasutada digivahendeid, et kaasata kodanikke avalike digiteenuste loomisse, tagades, et sellised teenused vastavad neid kasutavate kodanike vajadustele ja eelistustele.

3.4.

Eelkõige nõuab kaasatuse saavutamine valitsustelt suuri investeeringuid ning eeldatakse, et liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades on kaasatus kavandatud digiüleminekus väga olulisel kohal. Selleks kasutatakse taasterahastu „NextGenerationEU“ osa, ELi õiglase ülemineku fondi – küll piiratud – vahendeid, samuti programmi „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde (eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+)). Siiski on õiglase ülemineku fondi puhul väljendatud kahtlusi, kas fond on piisav nii digitaliseerimise kui ka kliimamuutustega seotud üleminekuprobleemide lahendamiseks (2). Samuti peavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused digitaliseerima ja kiirendama uute digitaristute, sealhulgas 5G, kasutuselevõttu.

3.5.

Digiülemineku laine on enneolematu selle kiiruse, ulatuse ja mõõtmete poolest. Ei ole realistlik eeldada, et kõik ettevõtted, VKEd ja sotsiaalsed ettevõtted suudavad kiiresti ja edukalt selle enneolematu muutuste lainega kohaneda. Muutused võivad kaasa tuua sama palju ohvreid kui edulugusid, kui ettevõtjatele ei anta aega kohanemiseks ja kui neid ei toetata asjakohaste meetmetega.

3.6.

Sellised meetmed peaksid sisaldama digiülemineku toetamiseks ettevõtjatele vajaliku taristu tagamist ja sellega kaasnevat õigusraamistikku, mis on proportsionaalne ja eesmärgipärane. Samuti on oluline, et liikmesriigid teeksid tihedat koostööd digilahenduste väljatöötamisel ja valideerimisel, mis viib parimate tavade jagamise võrgustiku loomiseni. Muud meetmed võiksid sisaldada maksuvähendusi, et täiendavalt toetada investeeringuid, mida ettevõtjad peavad tegema oma tegevuse ja tööprotsesside digitaliseerimiseks.

3.7.

Usaldusväärse digiülemineku eeltingimuseks on turud, mida tarbijad saavad usaldada ja kus nad saavad manipulatsioonidest vabana teha valikuid tõeliselt avatud ja konkurentsivõimelises keskkonnas. Sageli see nii ei ole, piisab, et vaadata kui kontsentreeritud on teatud turud (sotsiaalmeedia, suhtlusrakendused, otsingumootorid, operatsioonisüsteemid jne) ja kui sageli rikutakse tarbijate õigusi. Komitee rõhutas oma arvamuses uue tarbijakaitse tegevuskava kohta (INT/922 (3)), et tarbijakaitse eeskirjad on vaja kohandada digimaailmaga. Uued probleemid, mis tulenevad kujunemisjärgus digitehnoloogiatest, nagu tehisintellekt (TI), asjade internet (IoT) ja robootika nõuavad paremat kaitset kui praegune seda on.

3.8.

Veel üks eeltingimus digiülemineku soovitud tulemuste saavutamiseks on igas suuruses ettevõtete, sealhulgas sotsiaalsete ettevõtete, ettevalmistamine digiüleminekuks. See hõlmab toetust asjakohastest rahalistest vahenditest ja koolitusprogrammidest väikeettevõtete omanikele ja töötajatele, et need saaksid tutvuda uusimate tehnoloogiate ja nendest tulenevate võimalustega. Teiseks tuleb kõigil töökoha tasanditel tutvustada kõiki selle kaugeleulatuva muutuse elluviimise aspekte. Kolmandaks on vaja suurendada teadlikkust vajadusest võtta kasutusele uued töö-, käitumis- ja suhtlusviisid kooskõlas ennenägematute muutustega organisatsioonikultuuris.

3.9.

Digiüleminek on märkimisväärselt suurendanud nõudlust digioskuste järele peaaegu kõigis majandusharudes alates tootmisest kuni finantsteenusteni ja sellest kaugemalegi, ning see nõudlus suureneb lähitulevikus ilmselt veelgi. Seepärast on hädavajalik, et valitsused ja ettevõtjad jätkaksid investeerimist kõigi jaoks mõeldud haridusse ja koolitusse, sealhulgas kutseharidusse, et tagada sujuv digiüleminek õigete talentide abiga ning võimaldada üksikisikutel ja ettevõtjatel sellest üleminekust kasu saada. See peaks hõlmama ka digiplatvormidel osalemise alast haridust.

3.10.

Kuna digiüleminek hoogustub, peab sellega lähiaastatel kaasnema teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna erialade õpilaste arvu märkimisväärne suurenemine. Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna oskuste arendamine on vajalik ülemineku toetamiseks, soolise lõhe ületamiseks ja uue uuendajate põlvkonna loomiseks. Teaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna haridus aitab elavdada majandust ja luua töökohti.

3.11.

Digiüleminek on kaasa toonud töö intensiivistumise ja töökohtadega seotud ebakindluse, mis tekitab tõsiseid probleeme töötajate kaitsele, esindatusele ja õiglasele kohtlemisele. 2019. aastal vastu võetud ILO sajanda aastapäeva deklaratsioonis töö tuleviku kohta pakuti välja inimkeskne lähenemisviis uutele tehnoloogiatele töömaailmas. Probleem seisneb aga selles, kuidas panna see ümber tõhusateks poliitikameetmeteks, õigusaktideks ja vahenditeks, mis kaitsevad töötajaid ja võimaldavad piisavat esindatust. Seepärast peetakse vajalikuks kogu ELi hõlmavat poliitikavahendite (ja tõenäoliselt ka proportsionaalsete ja eesmärgipäraste õigusaktide) ja meetmete läbivaatamist, mis ei teeniks mitte ainult poliitika sidususe huve, vaid aitaks ka kaasata asjaomased sidusrühmad sellise poliitika kujundamisse, mille põhieesmärk on sotsiaalse õigluse saavutamine.

3.12.

Üheski digitaliseerimise üle peetavas arutelus ei saa eirata selle seost ELi majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmise ja ELi CO2-neutraalsuse eesmärkidega, samuti tuleb taaste- ja vastupidavuskavades pöörata tähelepanu algatustele, mis neid eesmärke toetavad.

3.13.

Digitaalsus ja keskkonnahoid ei peaks mitte ainult käima käsikäes, vaid need on äärmiselt olulised innovatsiooni edendamise komponendid kogu ELis. Näitena võib tuua plokiaheltehnoloogiad, mis on mõeldud tarneahela optimeerimiseks ja tõhususe suurendamiseks ning aitaks vähendada ressursside tarbimist, jälgides samal ajal komponente, tooteid ja materjale, aidates seeläbi kaasa ringmajandusele. Lisaks võib digitehnoloogia aidata neutraliseerida või kompenseerida heitkoguseid, mis on tehniliselt keerulised või kulukad. Digi- ja roheüleminek on äärmiselt olulised, kuid nagu on rõhutatud käesolevas arvamuses, peaks selle rakendamise juhtpõhimõte olema alati õiglus ühiskonnas. Teisisõnu, digiülemineku eelised, näiteks selliste uusimate tehnoloogiate rakendamine, mida kasutatakse arukate, sujuvate ja märkamatute teenuste pakkumiseks energia, julgeoleku, liikuvuse, heaolu ja kogukonna valdkonnas, mis aitavad saavutada CO2-neutraalsust, peaksid olema kõigile kättesaadavad.

3.14.

Me mõistame, et seda ei ole lihtne saavutada, kuid just seetõttu peaksid ELi majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmisega seotud digitaliseerimiskavad hõlmama paljusid sidusrühmi kaasavaid konsultatsiooniprotsesse ja analüüse, mis põhinevad sotsiaaldialoogil ja kollektiivläbirääkimistel, kus keskendutakse keskpikkadele ja pikaajalistele eesmärkidele, mis muudavad tõesti eurooplaste elu.

---

(1)  See on kooskõlas nõukogu järeldustega Euroopa digituleviku kujundamise kohta (9. juuni 2020), milles nõukogu „kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut ELi tugevdatud digivalitsuse poliitika kohta, pidades silmas kõigi kodanike ja erasektori osalejate e-kaasatust, et tagada kõigi ELi liikmesriikide haldusasutuste digiülemineku koordineerimine ja toetamine, sealhulgas koostalitlusvõime ning ühised standardid turvaliste ja piirideta avaliku sektori andmevoogude ja -teenuste jaoks“.

(2)  https://www.epsu.org/article/proposed-transition-fund-really-just.

(3)  ELT C 286, 16.7.2021, lk 45.