Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise kohta – parem koostöö riiklike maksuhaldurite vahel teabevahetuse valdkonnas

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Probleemid on järgmised: a) andmete vähesus digiplatvormide kaudu teenitud raha kohta; b) ebatõhus koostöö maksuhaldurite vahel. Kuna digimajandus laieneb ja selle maht peaks lähiaastatel kasvama, suurenevad probleemid tõenäoliselt veelgi, kui EL meetmeid ei võta. Halduskoostöö direktiivi hindamisel juhiti tähelepanu sellele, et kuigi asjaomane raamistik on üldiselt tugev, ei kasuta kõik liikmesriigid vahendeid ühtemoodi. Selgituse andmine halduskoostöö eesmärgipäraste aspektide kohta (eeldatav asjakohasus, ühisauditid, rühmataotlused) peaks suurendama halduskoostöö tõhusust ja tulemuslikkust. Digiplatvormide põhise majanduse digitaalne ja globaalne olemus, mis võib põhjustada eri platvormide kaudu saadud tulu killustatust ja erinevaid aruandlusnõudeid eri riikides, loob uusi väljakutseid digiplatvormide kaudu teenitud raha kohta nõuetekohase aruandluse saamisel. Liikmesriigid peavad sagedaseks seda, et aruandluses esitatakse andmeid piiratud määral. Teabe erinev rakendamine ja kasutamine muudab koostöö ebatõhusaks. Digiplatvormid ja maksuhaldurid on kõige enam mõjutatud sidusrühmad.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Peamised eesmärgid on tagada siseturu õiglane ja järjepidev toimimine ning säilitada samal ajal liikmesriikide ja ELi tulud. Meetmed toovad eelduste kohaselt 2025. aastaks ELis kaasa rohkem kui 30 miljardi euro suuruse täiendava maksutulu.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

Liikmesriikide võetavate meetmetega ei ole võimalik olemuslikult riikidevahelisi probleeme tõhusalt ja tulemuslikult lahendada: digiplatvormid võimaldavad osta ja müüa kaupu ja teenuseid interneti kaudu, sõltumata riigipiiridest või jurisdiktsioonidest, andes müüjatele võimaluse teenida tulu igalt poolt mujalt kui oma maksuresidentsuse riigist. Ebatõhusa koostöö tõttu tuleb leida ka riikidevahelisi lahendusi, kuna selleks, et koostöö oleks tõhus, peab see juba oma olemuselt toimuma piiriüleselt.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks? 

Kaaluti järgmisi variante: a) muud kui seadusandlikud suunised; b) seadusandlikud meetmed alamvariantidega, mis hõlmavad tegevusi, platvormihaldureid ja müüjaid; c) seadusandlikud meetmed halduskoostöö tugevdamiseks. Eelistatud variant on seadusandlik meede halduskoostöö tugevdamiseks ning kõigi platvormide ja müüjate hõlmamiseks, et tagada maksukuulekuse ja võrdsete võimaluste osas võimalikult laiaulatuslikud tulemused.

Kes millist varianti toetab? 

Enamik liikmesriike on toetanud eelistatud varianti. Platvormihalduritega peetud sihipärastel konsultatsioonidel toetati seadusandlikku meedet, millega kaasnevad võimalikult väikesed platvormihaldurite vahelised moonutused.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised? 

Meetmetel on eeldatavasti märkimisväärne otsene majanduslik kasu. Sellel on positiivne mõju maksude kogumisele, kuna hinnanguline täiendav maksutulu on ligikaudu 30 miljardit eurot (maksimaalselt). Neist tuludest on võimalik rahastada liikmesriikide majandus- ja sotsiaalpoliitikat. Algatusega loodetakse luua võrdsed tingimused ka platvormihalduritele ja neile, kes kasutavad platvorme oma kaupade ja/või teenuste müümiseks. Õiglasemad tingimused luuakse ka seeläbi, et suureneb usaldus maksusüsteemi vastu ning maksumaksjate vahel jaotub koormus õiglaselt.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? 

Analoogselt varasemate aruandlusnõuetega võib maksuhaldurite hinnangulisteks kuludeks arvestada ligikaudu 200 miljonit eurot ühekordsete kulude ja kuni 30 miljonit eurot korduvate kulude näol. Platvormide kulud on hinnanguliselt kokku 875 miljonit eurot ühekordsete kulude ja ligikaudu 100 miljonit eurot korduvate kulude näol. Kõigi platvormide kulud ulatuvad hinnanguliselt kümnete tuhandete eurodeni platvormi kohta (korduvad kulud). See hinnang põhineb siiski mitmel eeldusel ja ekstrapoleerimisel ning sellesse tuleks suhtuda ettevaatlikult.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Meetmel on eeldatavasti mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kuna algatus hõlmab kõiki digiplatvorme ja müüjaid, olenemata nende suurusest. Kuigi algatus toob kaasa nõuete täitmisega seotud kulusid, võib see olla VKEde jaoks soodsam kui ELis praegu kehtivad erinevad aruandlusnõuded. Samuti peaks algatus andma kõigile osalejatele võrdsed võimalused, mis toob kasu ka VKEdele.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? 

Maksuhalduritel tuleb andmete esitamise, salvestamise ja kasutamise võimaldamiseks vajalike IT-süsteemide arendamisega seoses kanda lisakulud, mis on liidu 27 liikmesriigi maksuhaldurite puhul hinnanguliselt ligikaudu 200 miljonit eurot ühekordsete kulude ja kuni 30 miljonit eurot korduvate kulude näol. Täiendavast maksutulust tulenev kasu liikmesriikide eelarvetele on hinnanguliselt kümme miljardit eurot (maksimaalselt: ca 30 miljardit eurot).

Kas on oodata muud olulist mõju?

Meetmed on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ega mõjuta seega negatiivselt põhiõigust isikuandmete kaitsele.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Meetmete rakendamist jälgitakse teabe abil, mida kogutakse iga-aastaste ülevaadete ja maksuhalduritega peetavate arutelude põhjal. Põhjalikum hindamine toimub 2023. aastal, kui komisjonil tuleb esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule maksustamisalase halduskoostöö direktiivi toimimise kohta aruanne.