EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.10.2020

COM(2020) 960 final

2020/0299(BUD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et aidata Horvaatiat ja Poolat seoses looduskatastroofiga ning teha Hispaaniale, Horvaatiale, Iirimaale, Kreekale, Portugalile, Saksamaale ja Ungarile ettemakseid seoses rahvatervise hädaolukorraga

SELETUSKIRI

1.Ettepaneku taust

Käesolev otsus käsitleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „ELSF“) kasutuselevõtmist kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002 1 (edaspidi „määrus“) summas 823 548 633 eurot, et aidata Horvaatiat ja Poolat pärast neis riikides 2020. aastal toimunud looduskatastroofe ning teha ettemakseid seitsmele liikmesriigile (Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Portugal, Saksamaa ja Ungari) 2020. aasta alguses COVID-19 pandeemiast põhjustatud ulatusliku rahvatervise hädaolukorra tõttu. Kasutuselevõtmise otsusele on lisatud paranduseelarve projekt nr 9/2020, 2 millega tehakse ettepanek kanda vajalikud assigneeringud 2020. aasta üldeelarvesse nii kulukohustuste kui ka maksetena.

2.Teave ja tingimused

2.1Horvaatia – 2020. aasta märtsis toimunud maavärin, mis mõjutas Zagrebi linna ning Zagrebi ja Krapina-Zagorje maakonda

(1)10. juunil 2020 esitas Horvaatia Vabariik (edaspidi „Horvaatia“) taotluse rahalise toetuse saamiseks ELSFist, et rahastada hädaolukorra ja taastumisoperatsioone, mis viidi ellu pärast 22. märtsil 2020 toimunud maavärinat, mis mõjutas Zagrebi linna ning Zagrebi ja Krapina-Zagorje maakonda.

(2)Taotlus esitati 12 nädala jooksul pärast katastroofi tekitatud esimesi kahjustusi ja see sisaldab kogu määruse artikli 4 alusel nõutavat teavet.

(3)Maavärin on looduskatastroof ja seega kuulub ELSFi kohaldamisalasse.

(4)Horvaatia ametiasutused hindavad otseste kahjude kogusummaks 11 572 586 387 eurot. See summa moodustab 22,9 % Horvaatia kogurahvatulust ja ületab „suure katastroofi“ künnise, alates millest saab kasutusele võtta ELSFi vahendeid 303,3 miljoni euro väärtuses (0,6 % Horvaatia kogurahvatulust 2020. aastal). Seega on tegemist suure looduskatastroofiga ja see kuulub määruse kohaldamisalasse.

(5)ELSFist eraldatava rahalise toetuse arvutamise aluseks on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult määruse artiklis 3 määratletud esmatähtsateks hädaolukorra meetmeteks.

(6)Komisjoni talitused on taotluse kooskõlas määrusega ning eriti selle artiklitega 2, 3 ja 4 põhjalikult läbi vaadanud. 17. juulil 2020 küsis komisjon Horvaatialt lisateavet metoodika kohta, mida kasutati elamute ja õppehoonete remontimise kulude hindamiseks. Horvaatia esitas selle teabe nõuetekohaselt 28. ja 31. juulil 2020, mis võimaldas komisjonil esitada lõpliku hinnangu.

(7)Horvaatia ametiasutused kirjeldavad oma taotluses üksikasjalikult juhtunut ja kogu sellest põhjustatud kahju. Enim mõjutatud piirkonnad on Zagrebi linn ning Zagrebi ja Krapina-Zagorje maakond, kus elab 1,23 miljonit inimest, kellest 1,18 miljonit elab omavalitsustes ja linnades, kus kuulutati välja looduskatastroofi olukord. Maavärin, mille magnituud oli Richteri skaala järgi 5,5 palli, oli alates 1880. aastast kõige tugevam Zagrebit tabanud maavärin. Viga sai 27 inimest, kellest üks suri saadud vigastustesse.

(8)Maavärin põhjustas hoonetele suuri struktuurseid kahjustusi, eelkõige elamutele ja üldkasutatavatele hoonetele (s.o õppehooned, haiglad ja ametiasutuste hooned). Horvaatia ametiasutuste hinnangul kahjustas maavärin 26 000 hoonet (ligikaudu 5 % suurel määral, 20 % mõõdukalt ja 74 % vähesel määral). Hinnanguliselt oli sunnitud kodust lahkuma 30 000 inimest; Horvaatia valitsus andis neile toetust ajutise eluaseme üürimiseks.

(9)Maavärin kahjustas suurel määral enamikku Zagrebi vanalinna hoonetest ning individuaalset kultuurilist kinnisvara, peamiselt kirikuid, mis asuvad laiemas linnapiirkonnas ja naabermaakondades. Zagrebi katedraali (mis on linna üks kuulsamaid kultuuriobjekte) kahest tornist üks kukkus kokku. Maavärin kahjustas otseselt rohkem kui 80 % haiglahoonetest ja 17 % neist loeti ajutiselt või püsivalt kasutuskõlbmatuks. Maavärin kahjustas paljusid õppehooneid. Esialgse hinnangu kohaselt sai kahjustada 106 koolieelse lasteasutuse hoonet, 214 koolihoonet ja õppekeskust ning 12 õpilaste ühiselamut. Lisaks sellele teatasid Zagrebi ülikooli 36 allüksust 142 hoone kahjustamisest. Maavärin mõjutas ka 29 teadusinstituudi hooneid. Üksikasjalik teave katastroofist põhjustatud üldise kahju, sellega seotud kulu ning sotsiaal-majandusliku mõju kohta on saadaval aruandes „Horvaatia 2020. aasta maavärin. Kahju ja vajaduste kiirhinnang“, mille Horvaatia valitsus koostas koostöös Maailmapangaga.

(10)Komisjoni talituste koostatud sõltumatu hinnang kinnitas taotluses märgitud andmeid mõjutatud piirkonna ja elanike üldarvu kohta. Riigi varale ja elamutele põhjustatud kahju sihtotstarbeline analüüs kinnitas kahju ruumilist jaotust ja õppehoonetele põhjustatud kahju konkreetseid näitajaid. Komisjoni talituste palvel Horvaatia esitatud täiendav teave võimaldas paremini mõista taotluses esitatud üldkulude päritolu. Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud kulude hindamise metoodika järgi arvutades jääb otsene kogukahju Horvaatia ametiasutuste hinnanguga samasse suurusjärku.

(11)Horvaatia hindas määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt abikõlblike hädaolukorra- ja päästeoperatsioonide maksumuseks 2 270,1 miljonit eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Suurim osa neist on seotud taristu (eelkõige hariduse ja tervishoiu taristu) uuesti töökorda seadmise ning ajutise majutuse pakkumise kuludega.

(12)Horvaatia ametiasutused kinnitasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

(13)Horvaatia soovis oma 10. juuni 2020. aasta taotluses määruse artikliga 4a ette nähtud ettemakset. 10. augustil 2020 võttis komisjon vastu rakendusotsuse C(2020) 5575, millega eraldatakse ELSFist ettemakse summas 88 951 877 eurot, ja maksis selle Horvaatiale välja.

(14)Mis puutub suurõnnetuse ohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamisse, siis ei ole praegu pooleli ühtegi rikkumismenetlust.

(15)28. detsembril 2019. aastal jõustunud Horvaatia ehitusseaduse artikli 47a muudatustega kehtestatakse kohustus võtta kasutusele pikaajaline strateegia riiklike hoonete renoveerimiseks, sh rakendada poliitika- ja muid meetmeid, mis aitavad suurendada kaitset hoonete kasutusaega mõjutavate maavärinatega seotud riski eest.

2.2Poola – üleujutused Podkarpacie vojevoodkonnas 2020. aasta juunis

(1)24. augustil 2020 esitas Poola Vabariik (edaspidi „Poola“) taotluse rahalise toetuse saamiseks ELSFist seoses 2020. aasta juunis Podkarpacie vojevoodkonnas toimunud üleujutustega.

(2)Taotlus esitati 12 nädala jooksul pärast katastroofi tekitatud esimesi kahjustusi ja see sisaldab kogu määruse artikli 4 alusel nõutavat teavet.

(3)Paduvihmast põhjustatud üleujutus on looduskatastroof ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.

(4)Taotluses kirjeldati juhtunut määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud „piirkondliku looduskatastroofina“, mis on mis tahes looduskatastroof, mis põhjustab abikõlbliku riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna sisemajanduse koguproduktist (SKP). Poola ametiasutused hindavad otseste kahjude kogusummaks 282 851 202 eurot. Tekkinud kahju moodustab 1,56 % kõnealuse NUTS 2. tasandi piirkonna Podkarpacie vojevoodkonna SKPst ja seega ületab künnist 270 961 950 eurot (1,5 % piirkonna SKPst). Seega on Poola taotlus kõlblik ELSFist abi saamiseks.

(5)ELSFist eraldatava rahalise toetuse arvutamise aluseks on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult määruse artiklis 3 määratletud esmatähtsateks hädaolukorra meetmeteks.

(6)Poola ei küsinud ettemakset.

(7)Komisjoni talitused on taotluse kooskõlas määrusega ning eriti selle artiklitega 2, 3 ja 4 põhjalikult läbi vaadanud. 3. septembril 2020 esitas komisjon Poolale taotluse lisateabe saamiseks ettevõtetele, põllumajandusele ja metsandusele tekkinud kahju all märgitud kahjuliikide (alamkirjed) üksikasjalikuma jaotuse kohta. Poola esitas selle teabe nõuetekohaselt 7. septembril 2020, mis võimaldas komisjonil esitada lõpliku hinnangu.

(8)Taotluses kirjeldatakse üksikasjalikult juhtunut ja kogu tekkinud kahju. Üksteisele järgnenud ilmastikusündmused (s.o tuulepuhangute ja tugeva vihmasajuga tugevad tormid) esinesid kõikjal Podkarpacie vojevoodkonnas 7. juunist 29. juunini 2020. Selle tõttu tekkinud paduvihmast põhjustatud äkktulvad mõjutasid peamiselt vojevoodkonna lõuna-, edela-, kagu- ja keskosa. Tugeva vihmasaju tõttu tõusis kiiresti väikeste ojade ja lisajõgede veetase ning üle kallaste tõusnud vesi põhjustas äkktulvad, mis kahjustasid rohkem kui 2 000 elamut ning põllumajandus- ja kommunaalteenuste hoonet. Selle aja jooksul reageerisid Poola riiklik tuletõrjeteenistus ja vabatahtlik tuletõrjeteenistus kokku 4 569 olukorrale, mis olid seotud jõgede üleujutuste tõkete kindlustamise ja kõrgendamisega, inimeste evakueerimisega (evakueeriti rohkem kui 400 inimest) ja vara evakueerimisega, hoonete veest tühjaks pumpamisega, teetruupide hõõritsemisega ning langenud puude ja okste eemaldamisega. Kokku jäi ajutiselt elektrita ligikaudu 4 300 inimest.

(9)Üleujutuste tõttu hävis või sai kahjustada ligikaudu 251 km reguleeritud ja reguleerimata vooluveekogusid. Üleujutused kahjustasid võrgutaristut ning mõjutatud piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid; paljud tootmisobjektid, laohooned, masinad ja seadmed hävisid või uhuti minema. Märkimisväärset kahju kannatas ka üle 2 000 põllumajandustootja, kusjuures kahjustada said ligikaudu 9 000 hektarit kultuure ning paljud põllumajandustootmise hooned ja masinad.

(10)Poola hinnangul on määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt abikõlblike hädaolukorra- ja päästeoperatsioonide maksumuseks 216 180 849 eurot, mis esitati operatsiooni liigi põhjal jaotatuna. Suurim osa kuludest on seotud transporditaristu uuesti töökorda seadmise, ennetava taristu tagamise ja kahjustatud looduspiirkondade viivitamatu taastamisega, et vältida pinnase erosioonist vahetult tekkivat mõju.

(11)Poola ametiasutused kinnitasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

(12)Mis puutub suurõnnetuse ohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamisse, siis ei ole praegu pooleli ühtegi rikkumismenetlust.

2.3Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Portugal, Saksamaa ja Ungari – 2020. aasta alguses COVID-19 pandeemiast põhjustatud ulatuslik rahvatervise hädaolukord

2019. aasta detsembris teatas Hiina linn Wuhan WHO-le teadmata päritoluga kopsupõletiku epideemiast. Hiljem tuvastati see uue koroonaviiruse tüvena, mida ei ole varem inimestel täheldatud – 2019. aasta koroonaviirushaigus (COVID-19) on nakkushaigus, mida põhjustab raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviirus-2 (SARS-CoV-2). Elanikkonnal puudub immuunsus uue ilmnenud viiruse vastu. Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkusena ja põhjustab suhteliselt kiiresti rohkeid haigusjuhtumeid, mille puhul esinevad peamiselt hingamisteedega seotud sümptomid. 30. jaanuaril 2020 kuulutas WHO uue koroonaviiruse epideemia tõttu välja rahvusvahelise epidemioloogilise hädaolukorra.

2020. aastal muudeti koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse (CRII) osana määrust, et ulatuslikele rahvatervise hädaolukordadele reageerimiseks oleks võimalik võtta kõikehõlmavaid liidu meetmeid, lisades ulatuslikud rahvatervise hädaolukorrad ELi solidaarsuspõhimõtte kohaldamisalasse 3 .

Seejärel on komisjon taotluste esitamise tähtpäevaks 24. juuniks 2020 saanud 22 taotlust fondist rahalise toetuse saamiseks seoses 2020. aasta alguses COVID-19 pandeemiast põhjustatud ulatusliku rahvatervise hädaolukorraga.

(1)Kokku on abi taotlenud 19 ELi liikmesriiki (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari) ning kolm läbirääkijariiki (Albaania, Montenegro ja Serbia).

(2)Seitse ELi liikmesriiki (Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Portugal, Saksamaa ja Ungari) küsisid oma taotlustes ELSFi eeldatava toetuse ettemakset. Määrus lubab ELSFi vahendite ettemakset küsida ainult liikmesriikidel.

(3)COVID-19 pandeemia on ulatuslik rahvatervise hädaolukord ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.

(4)Komisjoni talitused on teostanud eespool nimetatud seitsmelt liikmesriigilt saadud taotluste esialgse hindamise ning järeldanud, et ELSFist ettemakse tegemise tingimused on täidetud kõigi seitsme taotluse puhul.

(5)Määruse artikli 4a lõikes 2 on sätestatud, et lubatud on teha ettemakseid, mis ei ületa 25 % eeldatava rahalise toetuse summast ning igal juhul mitte 100 miljonit eurot. Kuna 2020. aasta eelarves esialgu saada olevad ELSFi ettemaksete assigneeringud on juba täielikult kasutatud, teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele vajalikke täiendavaid vahendeid ELSFi jaoks määratud iga-aastase ülemmäära piires.

(6)Esialgse hindamise põhjal määrasid komisjoni talitused esialgu kindlaks Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Portugali, Saksamaa ja Ungari jaoks heaks kiidetud kogukulud ainult ettemakse kindlaksmääramise otstarbel. Kui osa kuludest ei peetud abikõlblikuks, siis arvati see summa kogusummast maha. Ettemakse tegemine ei mõjuta ühelgi viisil komisjoni talituste tehtava täieliku hindamise tulemusi.

(7)Ettemakse summat tuleks võtta arvesse enne abisaajariigile lõppmakse tegemist.

(8)Alusetult tehtud ettemaksed peaks komisjon tagasi nõudma.

(9)Abisaajariik peab valima üksikmeetmed ja rakendama ELSFist tehtava rahalise toetuse ettemakse kooskõlas määruse artikliga 3, artikli 5 lõikega 3 ning artikliga 6.

Kokkuvõttes on Hispaaniale, Horvaatiale, Iirimaale, Kreekale, Portugalile, Saksamaale ja Ungarile ettemakse tegemise tingimused täidetud kõigi seitsme taotluse puhul saada ELSFist rahalist toetust seoses 2020. aasta alguses COVID-19 pandeemiast põhjustatud ulatusliku rahvatervise hädaolukorraga.

2.4Järeldus

Eespool märgitud põhjustel vastavad Horvaatia ja Poola esitatud taotlustes kirjeldatud katastroofid ning COVID-19 pandeemiaga seoses esitatud seitse taotlust määruses sätestatud tingimustele.

3.Rahastamine ELSFi 2020. aasta eraldistest

Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, 4 edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“), eriti selle artikli 10 kohaselt võib ELSFi kasutada igal aastal mahus 500 miljonit eurot (2011. aasta hindades). Eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 5 punktis 11 on sätestatud ELSFi kasutuselevõtmise kord.

Kuna ELSFi loomise keskne põhjus oli solidaarsus, on komisjon seisukohal, et antav abi peaks olema progresseeruv. See tähendab, et senise tava kohaselt peaks abi osatähtsus ELSFi vahendite kasutuselevõtmise korral olema suure looduskatastroofi künnisest (s.o 0,6 % kogurahvatulust või 3 miljardit eurot 2011. aasta hindades, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem) suurema kahju puhul suurem kui künnisest väiksema kahju puhul. Varem kasutatud määr assigneeringute määramiseks suurtele katastroofidele on 2,5 % kogu otsesest kahjust, mis on fondi kasutuselevõtmise künnisest allpool, ning 6 % kahjust, mis künnist ületab. Piirkondlike katastroofide ja naaberriigi kriteeriumile vastavate katastroofide puhul on määr 2,5 %.

Toetus ei tohi ületada abikõlblike meetmete hinnangulist kogumaksumust. Abi arvutamise metoodika esitati ELSFi aastaaruandes (2002–2003) ning metoodika kiitsid heaks nõukogu ja Euroopa Parlament.

Horvaatia ja Poola taotluste ning tekkinud otsese kahju hinnangulise kogusumma alusel on ELSFist antava rahalise toetuse suurus arvutatud järgmiselt:

Ulatuslike rahvatervise hädaolukordade puhul kasutab komisjon abisummade kindlaksmääramisel sama metoodikat mis looduskatastroofide puhul. Seega saab riik 2,5 % abikõlblike avaliku sektori meetmete kulude kogusummast kuni ulatuslike rahvatervise hädaolukordade riigipõhise ülemmäärani pluss 6 % ülemmäära ületavatest avaliku sektori kuludest. Kui selle arvutuse tulemusel ületab kõikide riikide kogusumma saada olevaid eelarveassigneeringuid, siis vähendatakse riigipõhiseid summasid proportsionaalselt.

Ettemakset taotlenud seitsme riigi taotluste esialgse hindamise põhjal määras komisjon kindlaks Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Portugali, Saksamaa ja Ungari puhul COVID-19 rahvatervise hädaolukorraga seotud esialgu heaks kiidetud kogukulud ainult ettemakse kindlaks määramiseks järgmiselt:

ELSFi 2020. aastal saada olev iga-aastane eraldis on 597 546 284 eurot (s.o 500 miljonit eurot 2011. aasta hindades). Lisaks sellele ei kasutatud 2019. aasta eraldisest 2019. aasta lõpuks 552 977 761 eurot ja see kanti üle 2020. aastasse.

Kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse 6 artikli 10 lõikega 1 tuleb kuni 1. oktoobrini 2020 säilitada 25 % algsest 2020. aasta eraldisest (149 386 571 eurot), aga alates nimetatud kuupäevast saab seda kasutada. Seega on ELSFist kogu 2020. aastaks saadav maksimaalne summa 1 150 524 045 eurot.

Pärast 2020. aasta varasemat kasutuselevõtmisotsust on ELSFi vahendeid juba kasutusele võetud 7 järgmise nelja taotluse puhul, mis vähendab ülejäänud aastaks saadaval olevaid koguvahendeid:

Seega on ELSFist 2020. aasta praegusel hetkel saadaval olev maksimumsumma 871 530 231 eurot, millest piisab, et katta vajadused käesoleva kasutuselevõtmise otsuse alusel, nagu on kirjeldatud eespool (823 548 633 eurot, millest 683 740 523 eurot seoses Horvaatia maavärinaga, 7 071 280 eurot seoses Poola üleujutustega ja 132 736 830 eurot COVID-19 taotlustega seotud ettemaksete jaoks) 8 .

2020/0299 (BUD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et aidata Horvaatiat ja Poolat seoses looduskatastroofiga ning teha Hispaaniale, Horvaatiale, Iirimaale, Kreekale, Portugalile, Saksamaale ja Ungarile ettemakseid seoses rahvatervise hädaolukorraga

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta, 9 eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 10 eriti selle punkti 11,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond“) eesmärk on võimaldada liidul kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele ning näidata üles solidaarsust suure või piirkondliku looduskatastroofi või ulatusliku rahvatervise hädaolukorra tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 11 artikli 10 kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 500 000 000 eurot (2011. aasta hindades).

(3)10. juunil 2020 esitas Horvaatia taotluse fondi kasutuselevõtmiseks pärast 2020. märtsis toimunud maavärinat, mis mõjutas Zagrebi linna ning Zagrebi ja Krapina-Zagorje maakonda.

(4)24. augustil 2020 esitas Poola taotluse fondi kasutuselevõtmiseks pärast 2020. aasta juunis Podkarpacie vojevoodkonnas toimunud üleujutusi.

(5)24. juuniks 2020 esitasid Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Portugal, Saksamaa ja Ungari taotlused fondi kasutuselevõtmiseks seoses 2020. aasta alguses COVID-19 pandeemiast põhjustatud ulatusliku rahvatervise hädaolukorraga. Oma taotlustes küsisid kõik seitse liikmesriiki fondi eeldatava toetuse ettemakset.

(6)Horvaatia ja Poola looduskatastroofidega seotud taotlused vastavad fondist rahalise toetuse saamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artiklis 4.

(7)Seega tuleks fondi vahendid kasutusele võtta, et anda Horvaatiale ja Poolale rahalist toetust.

(8)Selleks et tagada liidu üldeelarves 2020. aastaks piisavate eelarvevahendite kättesaadavus, tuleks fondi kasutada ettemaksete tegemiseks Hispaaniale, Horvaatiale, Iirimaale, Kreekale, Portugalile, Saksamaale ja Ungarile seoses ulatusliku rahvatervise hädaolukorraga.

(9)Selleks et fondi vahendid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu 2020. aasta üldeelarves võetakse seoses looduskatastroofidega Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahenditest kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele järgmised summad:

a) Horvaatiale eraldatakse 683 740 523 eurot;

b) Poolale eraldatakse 7 071 280 eurot.

Artikkel 2

Liidu 2020. aasta üldeelarves võetakse seoses ulatusliku rahvatervise hädaolukorraga ettemaksete tegemiseks Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahenditest kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele järgmised summad:

a) Horvaatiale eraldatakse 8 462 280 eurot;

b) Saksamaale eraldatakse 15 499 409 eurot;

c) Kreekale eraldatakse 4 535 700 eurot;

d) Ungarile eraldatakse 26 587 069 eurot;

e) Iirimaale eraldatakse 23 279 441 eurot;

f) Portugalile eraldatakse 37 528 511 eurot;

g) Hispaaniale eraldatakse 16 844 420 eurot.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates … [vastuvõtmise kuupäev] 12***.

Brüssel,

(1)    EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

(2)    COM(2020) 961, 9.10.2020.

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/461.

(4)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(5)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(6)    Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020.

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1076 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale, mille viimased tagajärjed kanti samal päeval vastu võetud paranduseelarvesse 4/2020.

(8)    Ülejäänud summat 47 981 598 eurot 2020. aastal ei kasutata ja sellega seotud kulukohustuste assigneeringud kantakse üle 2021. aastasse.

(9)    EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

(10)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(11)    Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(12) ** Kuupäeva sisestab Euroopa Parlament enne ELTs avaldamist.