EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.9.2020
COM(2020) 588 final
2020/0274(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2020) sõlmimise kohta
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Nõukogu võttis 8. juulil 2019 vastu otsuse, millega volitati komisjoni alustama Mauritaaniaga läbirääkimisi säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli sõlmimiseks (10402/19 ja 10231/19). Kõnealuse otsuse artikli 1 lõikega 2 on komisjonile antud luba pidada läbirääkimisi praeguse protokolli (mis aegub 15. novembril 2019) kehtivusaja tähtajaliseks pikendamiseks, et vältida seega püügitegevuse pikaajalist katkemist. Nõukogu otsusele (10231/19 ADD1) lisatud läbirääkimisjuhistes on täpsustatud, et kehtivusaega ei tohi pikendada rohkem kui ühe aasta võrra.
Protokolli pikendati 8. novembril 2019 kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppega (12928/19) ühe aasta võrra kuni 15. novembrini 2020.
Ajavahemikus 2019. aasta septembrist kuni 2020. aasta veebruarini peeti Mauritaaniaga neli läbirääkimiste vooru säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle protokolli uuendamiseks, kuid need ei olnud lõplikud.
Vaatamata protokolli kehtivusaja pikendamisele tuleb praeguse nakkusohu tõttu (COVID-19 pandeemia) tõdeda, et läbirääkimisi uue lepingu ja protokolli sõlmimiseks ei suudeta lõpule viia õigeks ajaks, et vältida püügitegevuse katkemist pärast pikendatud kehtivusaja lõppu. Seda arvesse võttes volitas nõukogu 26. juunil 2020 komisjoni pidama läbirääkimisi protokolli täiendavaks pikendamiseks maksimaalselt ühe aasta võrra.
Läbirääkimiste viiendas voorus (7. juulil 2020) leppisid liidu ja Mauritaania Islamivabariigi läbirääkijad kokku protokolli kehtivusaja teistkordses pikendamises maksimaalselt üheks aastaks vastavalt nõukogu volitustele. Kehtivusaja teistkordne pikendamine on sätestatud kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppes, mis parafeeriti Brüsselis 7. juulil 2020.
Selleks et vältida Euroopa kalalaevastiku püügitegevuse katkemist Mauritaania vetes, on vaja kiiresti vastu võtta nõukogu otsus kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppe heakskiitmise kohta, et mõlemad pooled saaksid kokkuleppele alla kirjutada enne 15. novembrit 2020, mil praegune protokoll aegub.
Ettepaneku eesmärk on kiita heaks protokolli sõlmimine.
Protokolli eesmärk on sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Mauritaania vetes kalavarude kasutamata ülejäägi piires, võttes arvesse eelkõige Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) teadusalaseid hinnanguid ning lähtudes teadusuuringutest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi. Lisaks on partnerluslepingu eesmärk tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik säästva kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse arenguks Mauritaania Islamivabariigi kalapüügipiirkonnas.
Protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused järgmistele laevakategooriatele:
–püügikategooria 1 – vähilaadsete (v.a langustid ja krabid) püüdmiseks ettenähtud laevad: 5 000 tonni, 25 laeva;
–püügikategooria 2 – senegali merluusi püügi traalerid (mitte külmutustraalerid) ja põhjaõngejadalaevad: 6000 tonni, 6 laeva;
–püügikategooria 2a – senegali merluusi püügi külmutustraalerid: 3 500 tonni merluusi, 1 450 tonni kalmaari, 600 tonni seepiat; 6 laeva;
–püügikategooria 3 – põhjalähedaste liikide (v.a senegali merluus) püügiks ettenähtud laevad, mis kasutavad muid püügivahendeid kui traalnoot: 3000 tonni, 6 laeva;
–püügikategooria 4 – tuunipüügiseinerid: 12 500 tonni (võrdluskogus), 25 laeva;
–püügikategooria 5 – ritvõngedega ja triivõngejadaga tuunipüügilaevad: 7 500 tonni (võrdluskogus), 15 laeva;
–püügikategooria 6 – pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid: 225 000 tonni, 19 laeva;
–püügikategooria 7 – värske pelaagilise püügi laevad: 15 000 tonni (püügikategooria 6 kasutamise korral arvatakse maha kõnealuse kategooria kogustest), 2 laeva.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Kooskõlas kalanduspoliitika reformi prioriteetidega pakub protokoll liidu laevadele kalapüügivõimalusi Mauritaania vetes, lähtudes parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi. Protokoll võimaldab Euroopa Liidul ja Mauritaania Islamivabariigil teha tihedamat koostööd, et edendada kalavarude vastutustundlikku kasutamist Mauritaania vetes ja toetada Mauritaania kalandussektorit mõlema poole huvides.
•Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega
Läbirääkimised kalandusalase partnerluslepingu uue protokolli sõlmimiseks Mauritaania Islamivabariigiga on osa ELi välistegevusest seoses AKV riikidega ning vastavad eelkõige liidu eesmärkidele austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Valitud õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping, mille artikli 43 lõikes 2 on sätestatud ühine kalanduspoliitika, artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktis v on sätestatud liidu ja kolmandate riikide vaheliste läbirääkimiste pidamise ja lepingute sõlmimise kord ning artikli 218 lõikes 7 on sätestatud protokolli muudatuste heakskiitmise kord.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.
•Proportsionaalsus
Ettepanek on proportsionaalne eesmärgiga luua õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes ning mis on kehtestatud ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 31. Ettepanek vastab nimetatud sätetele ja sama määruse artikli 32 sätetele kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.
15. novembril 2020 aeguva protokolliga kehtestatud raamistiku täiendav aastane pikendamine läbirääkimiste ajaks, et tagada Mauritaania vetes tegutsevate Euroopa laevade püügitegevuse järjepidevus, on eesmärgipärane.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Huvitatud isikutega konsulteeriti ajavahemikku 2015–2019 hõlmanud protokolli hindamise raames. Liikmesriikide ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Konsultatsioonid kinnitasid huvi Mauritaania Islamivabariigiga sõlmitud kalandusprotokolli uuendamise vastu.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Hindamise käigus konsulteeriti liikmesriikidega, tööstusharu esindajatega ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Mauritaania kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjoni raames.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.
4.MÕJU EELARVELE
Euroopa Liidu makstav aastane rahaline toetus on 61 625 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:
a) 57 500 000 euro suurune aastane summa protokolli pikendatud kehtivusaja jooksul juurdepääsuks protokollis sätestatud liikidesse kuuluvatele kalavarudele;
b) 4 125 000 euro suurune aastane toetus protokolli pikendatud kehtivusaja jooksul Mauritaania kalandusvaldkonna arendamiseks. Toetus vastab riikliku poliitika eesmärkidele edendada sisevete ja merekalavarude säästvat majandamist.
Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida aasta alguses veel jõustumata protokollide jaoks.
Kehtivusaja pikendamist käsitlevas kirjavahetuses on sätestatud, et neid summasid vähendatakse proportsionaalselt, kui läbirääkimised partnerluslepingu ja selle protokolli uuendamise üle jõuavad lõpule ja allkirjastatud dokumente hakatakse kohaldama enne kirjavahetuse teel kokku lepitud aastase pikendamistähtaja lõppu.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Järelevalve kord on sätestatud protokollis, mille kehtivusaja pikendamist kirjavahetuses käsitleti.
2020/0274 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2020) sõlmimise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut
ning arvestades järgmist:
(1)Vastavalt nõukogu otsusele 2019/ … /EL allkirjastati [lisada kuupäev] kirjavahetuse vormis kokkulepe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2020) (edaspidi „kirjavahetuse vormis kokkulepe“), tingimusel et nimetatud kokkulepe hiljem sõlmitakse.
(2)Kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppe eesmärk on võimaldada Euroopa Liidul ja Mauritaania Islamivabariigil jätkata koostööd, et arendada säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude vastutustundlikku kasutust Mauritaania vetes ning anda liidu laevadele võimalus neis vetes kala püüda.
(3)Kirjavahetuse vormis kokkulepe tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vaheline kirjavahetuse vormis kokkulepe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2020) (edaspidi „kirjavahetuse vormis kokkulepe“) kiidetakse liidu nimel heaks.
Kirjavahetuse vormis kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud kirjavahetuse vormis kokkuleppe artikliga 6 ettenähtud teate Euroopa Liidu nimel esitama, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end kirjavahetuse vormis kokkuleppega siduda.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel,
ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS
1.
ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.
Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: nõukogu otsus kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2020) sõlmimise kohta
1.2.
Asjaomased poliitikavaldkonnad
11 – Merendus ja kalandus
11.03 – Kohustuslikud osamaksed piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetena ja säästva kalanduse kokkulepetes osalejana
11.03.01 – Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine (jätkusuutliku kalanduse kokkulepped)
1.3.
Ettepanek/algatus käsitleb:
◻ uut meedet
◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest
X olemasoleva meetme pikendamist
◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.4.
Eesmärgid
1.4.1.
Üldeesmärgid
Läbirääkimiste pidamine ja säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastab üldisele eesmärgile võimaldada Euroopa Liidu kalalaevadele juurdepääs kolmandate riikide püügipiirkondadele ning arendada nende riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist liidu vetest väljaspool.
Säästva kalapüügi partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).
1.4.2.
Erieesmärgid
Erieesmärk
Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool liitu asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega säästva kalapüügi partnerluslepinguid kooskõlas Euroopa muude poliitikavaldkondadega.
Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile:
Merendus ja kalandus, luua raamistik Euroopa Liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi partnerluslepingud) (eelarverida 11.03.01).
1.4.3.
Oodatavad tulemused ja mõju
Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.
Kalandusalase partnerluslepingu protokolli kehtivuse pikendamine võimaldab vältida Euroopa laevade püügitegevuse katkemist pärast protokolli kehtivusaja lõppemist 15. novembril 2020. Kokkulepe kehtib maksimaalselt üks aasta, kuni kalandusalase partnerluslepingu uuendamise üle peetavad läbirääkimised on lõpule viidud.
Protokolliga luuakse Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi strateegiline partnerlus kalandusvaldkonnas. Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja kaitsta, eelkõige teostada kontrolli ebaseadusliku kalapüügi üle ja selle vastu võidelda ning toetada väikesemahulist kalapüüki.
1.4.4.
Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (püügilubade osakaal protokolliga pakutud võimalustest).
Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubanduslik väärtus
Kaasa aitamine liidu tööhõivele ja lisandväärtuse loomisele ning liidu turu stabiliseerumisele (muude säästva kalanduse partnerluslepingutega saavutatud tasemel).
Kaasa aitamine partnerriigi püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve parandamisele ning kalandussektori, eelkõige väikesemahulise kalapüügi arengule.
1.5.
Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1.
Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
Kirjavahetuse vormis kokkulepet protokolli kehtivusaja pikendamise kohta on kavas kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamisest 16. novembril 2020, et vältida kehtiva protokolli alusel toimuva püügitegevuse katkemist.
1.5.2.
Liidu meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „Liidu meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
Kui liit ei sõlmi uut protokolli, siis ei saa liidu laevad kala püüda, sest leping sisaldab klauslit, mille kohaselt ei ole lubatud kalapüük, mis ei toimu lepingu protokolliga kindlaks määratud raamistikus. ELi kaugpüügilaevastiku jaoks on protokollil seega selge lisandväärtus. Lisaks luuakse protokolliga raamistik liidu ja Mauritaania tihedamaks koostööks.
1.5.3.
Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Mauritaania asjaomases püügipiirkonnas toimunud varasema püügi ja samaväärsete protokollide alusel piirkonnas toimunud hiljutise püügi analüüsi, samuti kättesaadavate hinnangute ja teaduslike seisukohtade alusel on lepinguosalised kehtestanud eespool esitatud seletuskirjas osutatud liikide jaoks püügipiirangud või võrdluskoguse. Valdkondliku toetuse puhul võetakse arvesse Mauritaania kalanduse eest vastutavate asutuste suutlikkuse suurendamise vajadust ja riikliku kalandusstrateegia prioriteete, sealhulgas neid, mis on seotud teadusuuringute ning püügitegevuse kontrolli ja seirega.
1.5.4.
Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
Kalandusalase partnerluslepingu raames toetuseks eraldatavad summad moodustavad Mauritaania eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimise ja järelevalve üks tingimus on, et osa eraldistest peab olema suunatud (enamasti lisatuna riigieelarve seadusesse) kalandusministeeriumi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimisele. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvahelised rahastajad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks.
1.5.5.
Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
X Piiratud kestusega ettepanek/algatus
X
Kehtib alates 2020. aastast kuni 2024. aastani.
X
Finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele 2020. aastal ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2020–2022.
◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus
Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
Ettenähtud eelarve täitmise viisid
X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
◻
rakendusametite kaudu;
◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);
◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
◻ avalik-õiguslikele asutustele;
◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;
◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis
Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
2.
HALDUSMEETMED
2.1.
Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Täpsustage tingimused ja sagedus.
Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat koostöös riigis (Nouakchott) resideeruva kalandusatašeega) tagab protokolli rakendamise korrapärase järelevalve seoses ettevõtjatepoolse püügivõimaluste kasutamise ja püügiandmetega ning valdkondliku toetuse tingimuste järgimisega.
Lisaks sellele on kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee aastakoosolek, kus komisjon ja Mauritaania teevad kokkuvõtte lepingu ja protokolli rakendamisest ning kohandavad vajaduse korral kavandamist ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.
2.2.
Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.
Haldusviisi(de), rahaliste vahendite rakendamise mehhanismi(de), makseviiside ja kavandatava kontrollistrateegia põhjendus
Kindlakstehtud risk on ELi laevaomanike puhul kalapüügivõimaluste alakasutamine ja Mauritaania puhul valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summade mittetäielik kasutamine või kasutamisel tekkivad viivitused.
2.2.2.
Kindlakstehtud riske käsitlev teave ja sisekontrollisüsteem(id) nende riskide maandamiseks
Ette on nähtud ulatuslik dialoog lepingus ja protokollis sätestatud valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodid hõlmavad ka tulemuste ühist analüüsimist.
Lisaks sellele on lepingu ja protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.
2.2.3.
Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).
2.3.
Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.
Komisjon kohustub pidama Mauritaania Islamivabariigiga poliitilist dialoogi ning tegema korrapärast koostööd, et parandada lepinguga reguleeritavaid valdkondi ja tugevdada liidu osalust varude säästvas majandamises. Kõikide komisjoni poolt kalandusalase partnerluslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. Eelkõige selgitatakse täpselt välja kolmandate riikide arvelduskonto, kuhu rahaline toetus makstakse. Protokolliga nähakse ette, et rahaline toetus kantakse Mauritaania keskpangas avatud riigikassa pangakontole.
3.
ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Eelarverida
|
Assigneeringute liik
|
Rahaline osalus
|
|
Number
|
Liigendatud/liigendamata
|
EFTA riigid
|
kandidaatriigid
|
kolmandad riigid
|
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
|
|
11.03.01
Luua raamistik Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi lepingud)
|
Liigendatud
|
EI
|
EI
|
EI
|
EI
|
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Eelarverida
|
Assigneeringute liik
|
Rahaline osalus
|
|
Number
|
Liigendatud/liigendamata
|
EFTA riigid
|
kandidaatriigid
|
kolmandad riigid
|
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
|
|
[XX.YY.YY.YY]
|
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
3.2.
Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele.
3.2.1.
Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
◻
Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist
X
Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Number
2
|
Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat
|
|
|
Aasta
2020
|
Aasta
2021
|
Aasta
2022
|
KOKKU
|
•Tegevusassigneeringud
|
|
|
|
|
Eelarverida 11.0301:
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
61,625
|
|
|
61,625
|
|
Maksed
|
(2 a)
|
57,500
|
|
4,125
|
61,625
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
|
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
= 1a + 1b + 3
|
61,625
|
|
|
61,625
|
|
Maksed
|
= 2a + 2b
+ 3
|
57,500
|
|
4,125
|
61,625
|
• Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
(4)
|
61,625
|
|
|
61,625
|
|
Maksed
|
(5)
|
57,500
|
|
4,125
|
61,625
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
|
(6)
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <2> assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
61,625
|
|
|
61,625
|
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
57,500
|
|
4,125
|
61,625
|
Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
|
Kulukohustused
|
(4)
|
|
|
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
|
|
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
|
(6)
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU
(võrdlussumma)
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
61,625
|
|
|
61,625
|
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
57,500
|
|
4,125
|
61,625
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
5
|
„Halduskulud“
|
Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud
õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas
(sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
|
Aasta
2020
|
Aasta
2021
|
Aasta
2022
|
KOKKU
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat
|
• Personalikulud
|
|
|
|
|
• Muud halduskulud
|
|
|
|
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU
|
Assigneeringud
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <5> assigneeringud KOKKU
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)
|
|
|
|
|
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
|
Aasta
2020
|
Aasta
2021
|
Aasta
2022
|
KOKKU
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
61,625
|
|
|
61,625
|
|
Maksed
|
57,500
|
|
4,125
|
61,625
|
3.2.2.
Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)
Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Täpsustage eesmärgid ja väljundid
⇩
|
|
|
Aasta
2020
|
Aasta
2021
|
Aasta
2022
|
KOKKU
|
|
|
Liik
|
Keskmine kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Väljundite arv kokku
|
Kulud kokku
|
ERIEESMÄRK nr 1...
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– Juurdepääs
|
kord aastas
|
|
|
11,6
|
|
11,6
|
|
11,6
|
|
|
58
|
– Valdkondlik toetus
|
kord aastas
|
|
|
4
|
|
4
|
|
4
|
|
|
20
|
– Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 1 kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ERIEESMÄRK nr 2 ...
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 2 kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KULUD KOKKU
|
|
15,6
|
|
15,6
|
|
15,6
|
|
|
78
|
3.2.3.
Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
X
Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
◻
Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
N
|
Aasta
N + 1
|
Aasta
N + 2
|
Aasta
N + 3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
KOKKU
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Personalikulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud halduskulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 kulude vahesumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Personalikulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud halduskulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude vahesumma KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Personali- ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.3.1.
Hinnanguline personalivajadus
X
Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.
◻
Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv
|
Aasta
N
|
Aasta
N + 1
|
Aasta + 2
|
Aasta + 3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
|
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 05 01/11/21 (kaudne teadustegevus)
|
|
|
|
|
|
|
|
10 01 05 01/11 (otsene teadustegevus)
|
|
|
|
|
|
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)
|
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides)
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 04 yy
|
– peakorteris
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– delegatsioonides
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 05 02/12/22 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
|
|
|
|
|
|
|
|
10 01 05 02/12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu eelarverida (täpsustage)
|
|
|
|
|
|
|
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad
|
Protokolli rakendamine (maksed, ELi laevade pääs Mauritaania vetesse, püügilubade menetlemine), ühiskomiteede ettevalmistamine ja jälgimine, protokolli uuendamise ettevalmistamine: välishindamine, seadusandlikud menetlused, läbirääkimised.
|
Koosseisuvälised töötajad
|
Protokolli rakendamine: suhtlemine Mauritaania ametiasutustega liidu laevade pääsuks Mauritaania vetesse, püügilubade menetlemine ja ühiskomiteede jälgimine, eelkõige valdkondliku toetuse rakendamine.
|
3.2.4.
Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
X
on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.
See puudutab reservi eelarverea kasutamist (peatükk 40).
◻
tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.
Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.
◻
nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5.
Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
X
ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
◻
hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
N
|
Aasta
N + 1
|
Aasta
N + 2
|
Aasta
N + 3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
Kokku
|
Täpsustage kaasrahastav asutus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3.3.
Hinnanguline mõju tuludele
X
Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
◻
Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
◻
omavahenditele
◻
muudele tuludele
palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu◻
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Tulude eelarverida:
|
Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud
|
Ettepaneku/algatuse mõju
|
|
|
Aasta
N
|
Aasta
N + 1
|
Aasta
N + 2
|
Aasta
N + 3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
Artikkel ………….
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)