EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52020PC0484
Proposal for a COUNCIL DECISION concerning the commitment of the funds stemming from reflows under the ACP Investment Facility from operations under the 9th, 10th and 11th European Development Funds, the balances from the 10th EDF or from previous EDFs, and the funds decommitted from projects under the 10th EDF or from previous EDFs
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse AKV riikide investeerimisrahastu raames 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi rahastamistoimingutest tagasisaadavate vahendite, 10. Euroopa Arengufondi või varasemate Euroopa Arengufondide järelejäänud vahendite ning 10. Euroopa Arengufondi või varasemate Euroopa Arengufondide projektidest vabanenud vahendite sidumist kulukohustustega
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse AKV riikide investeerimisrahastu raames 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi rahastamistoimingutest tagasisaadavate vahendite, 10. Euroopa Arengufondi või varasemate Euroopa Arengufondide järelejäänud vahendite ning 10. Euroopa Arengufondi või varasemate Euroopa Arengufondide projektidest vabanenud vahendite sidumist kulukohustustega
COM/2020/484 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.9.2020
COM(2020) 484 final
2020/0232(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse AKV riikide investeerimisrahastu raames 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi rahastamistoimingutest tagasisaadavate vahendite, 10. Euroopa Arengufondi või varasemate Euroopa Arengufondide järelejäänud vahendite ning 10. Euroopa Arengufondi või varasemate Euroopa Arengufondide projektidest vabanenud vahendite sidumist kulukohustustega
SELETUSKIRI
EL (ja selle liikmesriigid) on rahvusvahelises arengukoostöös maailmas juhtpositsioonil. Nad on traditsiooniliselt olnud rahvusvaheliste meetmete võtmisel ühed peamistest rahastajatest ja arengu rahastamise innovaatoritest.
Kuigi kõige haavatavamate inimeste elutingimused on kogu maailmas paranenud, esineb jätkuvalt suuri probleeme. Üleilmsed probleemid on muutunud keerukamaks ja mitmemõõtmelisemaks ning arenevad kiiresti. Nende tulemuslikuks lahendamiseks peab Euroopa Liit tõhustama välistegevust ning kasutama paindlikke ja tõhusaid poliitika- ja rahastamisvahendeid.
Kuna probleemide ulatus on olemasolevate vahendite jaoks liiga suur, otsib EL uusi, innovaatilisi ja tõhusaid viise arengu rahastamise raamistiku loomiseks. Finantseerimisasutuste ja erasektori partnerite investeeringute võimendamine on tõhus viis ELi eelarve maksimaalseks ärakasutamiseks.
Rahastamisvahendid moodustavad aga endiselt väga väikese osa ELi välistegevuse eelarvest. Suurem osa arengueelarvest (ligikaudu 90 % mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020) kulutatakse traditsioonilistele arengutoetustele, eelarvetoetusele ning muudele partnerriikide otsese ja kaudse rahastamise viisidele.
****
AKV riikide investeerimisrahastu oli teedrajav rahastamisvahend. See loodi 2003. aastal nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkuleppega (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta) 1 Cotonou partnerluslepingu finantsprotokolli alusel, et edendada erasektori kasvu ja aidata selleks kaasata sise- ja väliskapitali 78 riigis, mis asuvad Sahara-taguses Aafrikas ning Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Rahastut on seni hallanud Euroopa Investeerimispank (EIP) ning selles kasutatakse vahendeid 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist ning EIP omavahendeid.
AKV riikide investeerimisrahastu õigusraamistikuga 2 on (Euroopa Arengufondi (EAF) vahenditele) kehtestatud järgmine:
·„tulusid ja sissetulekut“ (tagasisaadavaid vahendeid 3 ) AKV riikide investeerimisrahastu rahastamistoimingutest kasutatakse edasisteks toiminguteks (11. EAFi sisekokkuleppe artikli 5 lõike 3 alusel) ja need toimivad käibefondina;
·Cotonou partnerluslepingu finantsprotokolli kehtivuse lõppemisel, ja kui nõukogu ei ole teinud eriotsust, kantakse kumulatiivsed netotagasimaksed üle järgmisesse protokolli (Cotonou partnerluslepingu II lisa artikli 3 lõige 2);
·11. EAFi koguvahendeid ja tagasisaadavatest vahenditest tulenevaid vahendeid ei seota enam kulukohustustega pärast 31. detsembrit 2020, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt teisiti (Cotonou partnerluslepingu Ic lisa punkt 5 ja 11. EAFi sisekokkuleppe artikli 1 lõige 5);
·samal ajal nähakse 11. EAFi sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 5 koostoimes 11. EAFi finantsmääruse artikli 47 lõikega 2 ette, et 9., 10. ja 11. EAFi raames liikmesriikide poolt AKV riikide investeerimisrahastu rahastamiseks makstud vahendeid võib kasutada väljamakseteks ka pärast 31. detsembrit 2020 kuni 31. detsembrini 2030;
·11. EAFi sisekokkuleppe artikli 14 lõikes 3 on lisatud, et kõnealune kokkulepe kehtib seni, kuni kõik Cotonou partnerluslepingu ja 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alusel rahastatavad meetmed on täielikult ellu viidud (kuni tagasimaksmise ja rahastamistoimingute lõpetamiseni).
Käesolev ettepanek on vajalik selleks, et võimaldada tagasisaadavatest vahenditest tulenevate rahaliste vahendite sidumist kulukohustustega pärast 31. detsembrit 2020. Nõukogu otsuse puudumisel tuleb tagasisaadavad vahendid vastavalt 11. EAFi sisekokkuleppe tabelile (artikli 1 lõike 2 punktis a) liikmesriikidele proportsionaalselt tagasi maksta.
EIP praeguste hinnangute kohaselt on tagasisaadavate vahendite summa ligikaudu 3,2 miljardit eurot (kokku 3,6 miljardit eurot ELi 28 liikmesriigilt, miinus haldustasud ja -kulud).
****
Ettepanek kasutada AKV riikide investeerimisrahastu tagasisaadavaid vahendeid uute toimingute jaoks tehakse otsustaval ajal, mil EL kujundab oma tulevast arengupoliitikat.
(1)ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks on komisjon teinud ettepaneku suurendada välistegevuse eelarvet, sealhulgas Euroopa taasterahastu 4 vahenditega, ning lihtsustada selle struktuuri, et muuta see üleilmsete probleemide lahendamisel paindlikumaks ja tõhusamaks.
(2)Komisjon on teinud ka ettepaneku ühe peamise välistegevuse rahastamisvahendi kohta: naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (NDICI), mis hõlmab uuenduslikku ja lihtsustatud finantsstruktuuri investeeringuteks väljapoole ELi. See põhineb Euroopa Kestliku Arengu Fond+-il (EFSD+), mida toetab uus välistegevuse tagatis 5 . Kaasseadusandjad peavad NDICI ettepaneku üle praegu läbirääkimisi.
Komisjoni ettepanek põhineb kõigil neil käimasolevatel aruteludel ja aruannetel.
Samuti võetakse arvesse 2019. aastal avaldatud AKV riikide investeerimisrahastu lõppläbivaatuse tulemusi ja soovitusi 6 . Läbivaatusel jõuti järeldusele, et ehkki AKV riikide investeerimisrahastu on aidanud kaasa Cotonou eesmärkide saavutamisele, milleks on vaesuse vähendamine, AKV riikide integreerimine maailmamajandusse ja nende kestliku arengu toetamine, ei ole ta andnud maksimaalset panust.
Ajavahemikul 2003–2017 eraldati käibefondist projektidele 5,2 miljardit eurot (üle 4 miljardi euro EAFi kaudu).
Rahaline täiendavus (ELi vahendite kasutamine täiendavate erainvesteeringute kaasamiseks, mida muidu ei oleks saadud) oli rahuldav, kuid seda ei kasutatud täielikult ära. Seda näitab suhteliselt piiratud kasutus väikese sissetulekuga ja ebakindlates riikides, kus lisainvesteeringutel oleks olnud suurim mõju. Üle poole investeerimisrahastu toimingutest AKV riikide investeerimisrahastu raames tehti väiksema keskmise sissetulekuga riikides ja 30 % vähestes väikese sissetulekuga riikides.
Läbivaatuse tulemuste kohaselt keskenduti rohkem rahalisele kestlikkusele kui arengueesmärkidele.
Hindamise käigus esitati ühtlasi mitu soovitust. Need hõlmavad vajadust leida parem tasakaal arengueesmärkide ja rahalise kestlikkuse vahel, sealhulgas pöörata suuremat tähelepanu väikese sissetulekuga ja ebakindlatele riikidele, suurendada uuenduslike rahastamisvahendite, näiteks tagatiste kasutamist, parandada arengutulemuste järelevalvet ja hindamist ning vaadata läbi tegevusmudel.
Varasemate hindamiste, näiteks välislaenude andmise volituse tagatise 2010. aasta vahehindamise 7 ja segarahastamise 2016. aasta hindamise 8 käigus jõuti samuti järeldusele, et ELi äsja loodud rahastamismehhanismid (segarahastamine ja tagatised) toimivad, kuid nende mõju arengule on tihedalt seotud poliitika suunamisega.
****
Sellega seoses teeb komisjon nõukogule ettepaneku kanda AKV riikide investeerimisrahastu tagasisaadavad vahendid tulevasse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi fondi EFSD+. Komisjon kavatseb investeerida need vahendid EIP kaudu AKV riikidesse.
Nagu nähtub 2019. aastal naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi läbirääkimiste raames koostatud Euroopa Komisjoni ja EIP mitteametlikust dokumendist, toetab EIP järgmist: tagasisaadavate vahendite kasutamise jätkamist mitme aasta vältel ning ilma kuludeta ELi eelarvele ja vastavalt hiljem kindlaks määratavale erikorrale (geograafia, abikõlblikkus ja riskiprofiil).
Samuti teeb komisjon EIPga konsulteerides ettepaneku, et tagasisaadavate vahendite kasutamisel EIP kaudu keskendutaks peamiselt suure finantsriskiga arenguvahenditele, eelkõige suure mõjuga rahastamisvahenditele, aktsiafondidele ja toimingutele vähim arenenud riikides.
See ettepanek ei too liikmesriikide jaoks kaasa täiendavaid panuseid.
****
Selleks et EL saaks aidata kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 raames seatud kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, on tähtis maksimeerida erakapitali kaasamise potentsiaali, kasutades lisaks traditsioonilisele arengu rahastamisele ka uuenduslikke rahastamisvahendeid.
Kuna probleemid on olemasolevatest vahenditest palju suuremad, tuleb need seada tähtsuse järjekorda.
Seepärast on väga tähtis lisada samasse juhtimisraamistikku mitmesugused välistegevuse jaoks kättesaadavad vahendid. Sellega tagatakse, et fondid järgivad põhimõtet „kõigepealt poliitika“, mis omakorda tagab sidususe, vastastikuse täiendavuse ja maksimaalse arengumõju.
Ettepaneku eesmärk on anda konkreetsemaid poliitilisi suuniseid ja suurendada AKV riikide investeerimisrahastu tagasisaadavate vahendite mõju arengule. Sellega edendatakse investeerimist AKV riikidesse strateegilisemal ja tõhusamal viisil. Investeeringud põhinevad partnerriikide vajadustel ja ELi välistegevuse eesmärkidel ning nende tegemisel kasutatakse parimat olemasolevate vahendite kombinatsiooni , muu hulgas EFSD+ raames.
****
EFSD+ on osa naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist (NDICI), mis on ambitsioonikas ja üleilmse ulatusega, millel on suuremad rahalised vahendid ja tugevdatud poliitiline juhtimine ning mis juhindub põhimõttest „kõigepealt poliitika“.
NDICI tagab optimaalse poliitilise ja finantsraamistiku, kuna sellega koondatakse ühtse ja lihtsustatud juhtimise alla segarahastamine ja tagatised kui rahastamisallikad, mida hallatakse koos muude rakendusvahenditega (toetused, tehniline abi, eelarvetoetus jne).
EFSD+ suhtes kohaldatakse täielikult programmitöö protsessi raames kehtestatud prioriteete, eesmärke ja soovituslikke eraldisi, lõppeesmärgiga toetada kestliku arengu huvides strateegilisel ja sidusal viisil investeeringuid väljaspool ELi.
See tähendab, et kogu investeerimistegevus kavandatakse nii, et saavutada suurim mõju arengule ja ELi välistegevuse maksimaalne sidusus. Toimingute kavandamine peab olema kaasav protsess, mis hõlmab konsulteerimist avaliku ja erasektori, liikmesriikide, finantseerimisasutuste, kodanikuühiskonna ja teiste asjaosalistega.
EFSD+ tugineb oma eelkäija, praeguse välisinvesteeringute kava nurgakiviks oleva Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD) ja Aafrika-Euroopa alliansi finantsharu edukale kogemusele.
Hiljutises sõltumatus hinnangus 9 leiti, et EFSD on väga asjakohane hõlmatud piirkondade (Sahara-taguse Aafrika riigid ja ELi naabruses asuvad riigid) investeerimisvajaduste ning ELi prioriteetide ja kohustuste seisukohast.
Segarahastamise (avaliku ja erasektori vahendite kombineerimise) puhul eraldati aastatel 2017–2019 3,1 miljardit eurot 154 projekti rahastamiseks Aafrika mandril ja ELi naabruses asuvates riikides. See ELi panus on soodustanud lisarahastamist, mis peaks hõlmama ligikaudu 30 miljardi euro ulatuses investeeringuid peamiselt energeetika- ja transpordisektorisse, kuid ka erasektori arengu ja põllumajanduse toetuseks.
Sahara-taguses Aafrikas kaasas EFSD tänu Euroopa Liidu 1,8 miljardi euro suurusele panusele investeeringuid kokku 13,5 miljardi euro eest, millest rahastati 78 toimingut. Euroopa naabruses asuvates riikides võimaldas ELi 1,3 miljardi euro suurune toetus kaasata kokku 16,2 miljardit eurot, millega rahastati 76 toimingut.
Lisaks on EL eraldanud 22 kavandatavale tagatisprogrammile vahendeid 1,55 miljardi euro ulatuses. Nende abil on kavas kaasata investeeringutena kokku 17,5 miljardit eurot.
****
Sidususe poolest tugineb ettepanek ka 2017. aasta ühisavaldusele Euroopa uue arengukonsensuse kohta, 10 mis oli osa ELi vastusest ÜRO kestliku arengu tegevuskavale 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkidele 11 . Euroopa arengukonsensuses on juba ette nähtud vajadus ühendada abi muude vahenditega ja luua paremini kohandatud partnerlusi suurema hulga sidusrühmadega ning kinnitatud pühendumust poliitikavaldkondade arengusidususele .
Lisaks tagatakse käesoleva ettepanekuga, et EL järgib põhimõtteid ja kriteeriume, mis on sätestatud komisjoni teatises erasektori rolli kohta kaasava ja kestliku majanduskasvu saavutamisel 12 .
****
Komisjon on teavitanud käesoleva ettepaneku sisust Euroopa Investeerimispanka.
2020/0232 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse AKV riikide investeerimisrahastu raames 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi rahastamistoimingutest tagasisaadavate vahendite, 10. Euroopa Arengufondi või varasemate Euroopa Arengufondide järelejäänud vahendite ning 10. Euroopa Arengufondi või varasemate Euroopa Arengufondide projektidest vabanenud vahendite sidumist kulukohustustega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut
võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa 13 (edaspidi „11. EAFi sisekokkulepe“), eriti selle artikli 1 lõikeid 3, 4 ja 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)AKV riikide investeerimisrahastu raames 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi (EAFi) rahastamistoimingutest tagasisaadavaid vahendeid ei saa siduda kulukohustustega pärast 31. detsembrit 2020, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt teisiti.
(2)On kindlaid tõendeid selle kohta, et ehkki AKV riikide investeerimisrahastu aitas kaasa Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaesuse vähendamise, maailmamajandusse integreerimise ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud AKV-ELi partnerluslepingus, ei olnud selle asjaomane panus maksimaalne. AKV riikide investeerimisrahastu tagasisaadavate vahendite jätkuv kasutamine uues raamistikus ja uue juhtimise all võib anda paremaid arengutulemusi.
(3)[Komisjon võttis 14. juunil 2018 vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (NDICI), 14 millega nähakse ette välistegevuse tagatisega toetatava Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+) loomine, kuhu liikmesriigid saaksid anda panuseid sihtotstarbeliste meetmete algatamiseks konkreetsetes piirkondades, riikides, sektorites või olemasolevates investeerimissuundades.]
(4)Euroopa Kestliku Arengu Fondi 15 (EFSD) peetakse väga tähtsaks hõlmatud piirkondade (Sahara-taguse Aafrika riigid ja ELi naabruses asuvad riigid) investeerimisvajaduste ning liidu prioriteetide ja kohustuste seisukohast.
(5)Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kutsusid oma ühisteatises „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ 16 liitu üles toetama kestlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist kogu Aafrika mandril. Muude meetmete raames soovib liit teha Aafrikaga koostööd investeeringute edendamiseks, laiendades uuenduslike rahastamismehhanismide kasutamist.
(6)Kõnealuses ühisteatises märkisid komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, et rahastamisvahendid peavad soodustama suure arengumõjuga investeeringuid, peamiselt erasektori toetuseks, järgides kriteeriume, mis on kehtestatud komisjoni teatises „Erasektori rolli tugevdamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel arenguriikides“, 17 st mõõdetav mõju arengule, täiendavus, neutraalsus, ühine huvi ja kaasrahastamine, tutvustav mõju ning sotsiaalsete, keskkonna- ja eelarvestandardite järgimine.
(7)Seetõttu on vaja, et käesolevas otsuses osutatud tagasisaadavad vahendid ja sularahasummad kujutaksid endast makseid Euroopa Kestliku Arengu Fond+-i (EFSD+) ja välistegevuse tagatisse („sihtotstarbelised välistulud“). Neid tagasisaadavaid vahendeid ja sularahasummasid ei suunata naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendisse sihtotstarbelise välistuluna pärast 31. detsembrit 2027. Pärast seda kuupäeva saadakse vahendid edasiste rahastamismehhanismide kaudu, kuni need on ammendatud.
(8)AKV riikide investeerimisrahastu tagasisaadavad vahendid tuleks igal aastal kanda täiendusena üle NDICI geograafilistele eelarveridadele, mis investeeritakse EFSD+ kaudu kooskõlas programmdokumentidega.
(9)Komisjon suunab investeeringuid Euroopa Investeerimispanga kaudu, et nende mõju arengule ja täiendavus oleks maksimaalne, võttes arvesse ka võla jätkusuutlikkusega seotud küsimusi.
(10)[Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) XXX/XXXX [millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend] tuleks vahendid suunata peamiselt suure finantsriskiga arenguvahenditesse, eelkõige suure mõjuga rahastamisvahenditesse, aktsiafondidesse ja tegevusse vähim arenenud riikides. Rahastamistoimingutega tuleks taotleda maksimaalset mõju arengule.]
(11)Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu 18 artikli 152 lõike 4 kohaselt hüvitatakse Ühendkuningriigi osa EAFi AKV riikide investeerimisrahastust järjestikustes EAFi perioodides Ühendkuningriigile investeeringu lõpptähtaja saabudes. Ühendkuningriigi kapitali osa ei tohiks siduda uuesti kohustustega pärast 11. EAFi kohustusperioodi lõppemist ega kanda üle järgnevatesse perioodidesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(12)Käesoleva otsuse jõustumise ja kohaldamise tingimuseks peaks olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XXXX/XXXX [millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend] jõustumine. Seetõttu langevad käesoleva otsuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XXXX/XXXX [millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend] jõustumise ja kohaldamise kuupäevad kokku,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
(1)AKV riikide investeerimisrahastu raames 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi rahastamistoimingutest tagasisaadavad vahendid, 10. EAFi või varasemate EAFide järelejäänud vahendid ning 10. EAFi või varasemate EAFide projektidest [käesoleva otsuse jõustumiskuupäev] vabanenud vahendid suunatakse [Euroopa Kestliku Arengu Fond+-i (EFSD+) ja välistegevuse tagatiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XXX/XXXX [millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend] artikli 1 alusel, et pakkuda rahastamist eelarveliste tagatiste kaudu kõnealuse määruse artikli 23 lõike 1 punkti f ja segarahastamise kaudu kõnealuse määruse artikli 23 lõike 1 punkti g alusel].
(2)Käesoleva otsuse kohaldamisel tähendab mõiste „tagasisaadavad vahendid“ mis tahes tulu, sh dividendid, kapitalikasum, tagatistasud ja laenuintressid summadelt mis tahes kontodel, mis on avatud AKV riikide investeerimisrahastu eest hoitava raha jaoks, investeeringutest saadud tasu ning tagasimaksed, sealhulgas kapitali tagasimaksed, vabastatud tagatised ja AKV riikide investeerimisrahastu rahastamistoimingutest tulenevate laenude põhisumma tagasimaksed. Tagasisaadavate vahendite vabanemisest tulenevaid vahendeid käsitatakse samuti tagasisaadavate vahenditena.
(3)Tagasisaadavate vahendite suhtes kohaldatakse EFSD+ asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) XXXX/XXXX [millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend].
Artikkel 2
Vahendid eraldatakse Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XXXX/XXXX [millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend] jõustumise kuupäeval. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
