EUROOPA KOMISJON
Brüssel,29.5.2020
COM(2020) 459 final
2018/0224(COD)
Muudetud ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,
millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
COVID-19 pandeemia on laialt levinud ja suur rahvatervise kriis. See mõjutab tõsiselt kodanikke, ühiskondi ja majandust kogu maailmas. Tervisekriisi ulatus ja selle ohjamiseks võetud poliitikameetmed on enneolematud. Seetõttu on kriisi sotsiaal-majanduslikku mõju erakordselt raske ette näha. Juba praegu on kindel, et see tekitab liikmesriikide finants- ja majandussüsteemidele ennenägematuid ja teravaid probleeme. Komisjoni kevadise majandusprognoosi kohaselt peaks ELi SKP vähenema sel aastal ligikaudu 7,5 %, mis on palju suurem langus kui 2009. aasta ülemaailmse finantskriisi ajal, ning peaks taastuma 2021. aastal vaid 6 %.
Vastuseks on liikmesriigid omal äranägemisel vastu võtnud erandlikud majandus- ja finantsmeetmed. Koos nn automaatsete stabilisaatoritega, st töötuskindlustus- ja sotsiaalkindlustussüsteemide raames ette nähtud maksed, ning saamatajäänud maksutuluga, on nimetatud meetmed märkimisväärselt mõjutanud riigi rahandust, mistõttu valitsemissektori eelarvepuudujääk kokku suureneb 2019. aasta 0,6 %-lt SKPst käesoleval aastal 8,5 %-le SKPst nii euroalal kui ka ELis.
COVID-19 pandeemia kriis avaldab suurt mõju ka kogu maailma ühiskondadele alates tervishoiusüsteemidest kuni tõsiste ülemaailmsete sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedeni. Meie reageerimisstrateegia peab olema terviklik, sidus ja integreeritud, hõlmates nii rahvatervist kui ka sotsiaal-majanduslikke probleeme. Vähim arenenud riigid on COVID-19 suhtes kõige haavatavamad, kuna nende tervishoiusüsteemid ei ole tugevad ega säilenõtked ning esineb keerulisi sotsiaal-majanduslikke ja juhtimisalaseid probleeme. Juba praegu on selge, et COVID-19 avaldab suurt mõju meie partnerriikide majandus- ja makromajandussüsteemidele. Valitsustel tuleb säilitada makromajanduslik stabiilsus ja eelarvepoliitiline manööverdamisruum, et kaitsta kõige haavatavamaid isikuid, ettevõtjaid ja töötajaid ning jätkata põhiliste sotsiaalteenuste osutamist.
Selline erandlik olukord nõuab sidusat ja ühtset liidu tasandi lähenemisviisi.
Euroopa majanduse terviklik taastekava nõuab suuri avaliku ja erasektori investeeringuid Euroopa tasandil, et elavdada majandust, luua kvaliteetseid töökohti ja investeerida koroonaviiruse tekitatud vahetu kahju heastamisse. Seepärast teeb komisjon ettepaneku kasutada täielikult ära ELi eelarve võimalused, et kaasata investeeringuid ja anda rahalist toetust majanduse taastumise esimestel otsustava tähtsusega aastatel, tuginedes järgmisele:
Euroopa Liidu taasterahastu kui erakorraline meede, mis põhineb
ELi toimimise lepingu artiklil 122 ja mille rahastamine tugineb omavahendite otsuse ettepanekus sätestatud volitustele. Rahalised vahendid võimaldavad rakendada kriisile reageerimiseks kiireloomulisi meetmeid, et kaitsta elatusvahendeid, suurendada ennetustööd ning tugevdada vastupidavust ja taastumist.
·Tugevdatud mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027
Euroopa Liidu taasterahastu raames võetavad taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmed viiakse ellu juba olemasolevate rakendusvahendite kaudu mitme konkreetse liidu programmi abil, mille kohta komisjon on teinud ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames, sealhulgas:
–teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja selle rakendamise eriprogramm,
–naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend,
–Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.
Seepärast on vaja muuta komisjoni ettepanekuid, mis on seotud eespool nimetatud liidu programmidega.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
·Õiguslik alus
ELi meetmed on põhjendatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikega 2, artikli 173 lõikega 3, artikli 182 lõigetega 1 ja 4 ning artiklitega 183, 188, 209 ja 212.
·Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
[ERI] seletuskirjas on üksikasjalikult kirjeldatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kaalutlusi.
Lisaks on järgmiste komisjoni ettepanekute seletuskirjades üksikasjalikult kirjeldatud asjaomaste programmide suhtes kohaldatavaid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kaalutlusi:
–COM(2018) 392 – Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (edaspidi „komisjoni ettepanek COM(2018) 392“);
–COM(2018) 435 – Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad (edaspidi „komisjoni ettepanek COM(2018) 435“);
–COM(2018) 436 – Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm (edaspidi „komisjoni ettepanek COM(2018) 436“);
–COM(2018) 460 – Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (edaspidi „COM(2018) 460“).
·Vahendi valik
Käesoleva ettepanekuga muudetakse komisjoni ettepanekuid COM(2018) 392, COM(2018) 435, COM(2018) 436 ja COM(2018) 460.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
·Konsulteerimine sidusrühmadega
Järgmiste komisjoni esialgsete ettepanekute seletuskirjas on üksikasjalikult kirjeldatud üldsuse ja sidusrühmadega peetud konsultatsioone: COM(2018) 392, COM(2018) 435, COM(2018) 436 ja COM(2018) 460.
·Hindamised ja mõju hindamine
Järgmiste komisjoni esialgsete ettepanekute seletuskirjas on üksikasjalikult kirjeldatud ettepaneku toetuseks tehtud järel- ja vahehindamiste tulemusi: COM(2018) 392, COM(2018) 435, COM(2018) 436 ja COM(2018) 460.
4.MÕJU EELARVELE
Liit eraldab teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammile „Euroopa horisont“ kokku 14 647 miljonit eurot, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile 16 483 miljonit eurot ning 11 448 miljonit eurot välistegevuse tagatise suurendamiseks naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi raames. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) määruse I lisas loetletud abisaajad on sellise rahastamise suurendamise raames abikõlblikud. Täiendav rahastamine tehakse kättesaadavaks Euroopa Liidu taasterahastu kaudu, mis põhineb uues omavahendeid käsitlevas otsuses sätestatud volitustel.
Lisateave eelarvele avalduva mõju kohta on esitatud finantsselgituses.
5.MUU TEAVE
·Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ettepanek koosneb järgmiste komisjoni ettepanekute sihipärastest muudatustest: COM(2018) 392, COM(2018) 435, COM(2018) 436 ja COM(2018) 460.
Peamiste muudatuste eesmärk on:
–võimaldada rakendada meetmeid, mis on sätestatud Euroopa Liidu taasterahastu loomist käsitleva määruse ettepanekus, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi, naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rakendusmehhanismide kaudu;
–võimaldada rahastamist Euroopa Liidu taasterahastust sihtotstarbelise välistuluna vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5;
–tagada nõuetekohase ristviitamise kaudu vastavus sihttähtaegadele, mis on sätestatud Euroopa Liidu taasterahastu loomist käsitleva määruse ettepaneku artiklis 4.
2018/0224 (COD)
Muudetud ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,
millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013
Komisjoni ettepanekuid COM(2018) 435, COM(2018) 436, COM(2018) 460, COM(2018) 392 muudetakse järgmiselt.
1.Komisjoni ettepanekut COM(2018) 435: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad, muudetakse järgmiselt.
(1)Lisatakse põhjendus 15a:
„(15a)
Kooskõlas määrusega [Euroopa Liidu taasterahastu määrus] ja sellega eraldatud vahendite piires tuleks käesoleva programmi raames võtta taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Selliseid täiendavaid vahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses [ERI] sätestatud tähtaegadest kinnipidamine.“.
(2)Lisatakse artikkel 9a:
„Artikkel 9a
Euroopa Liidu taasterahastust eraldatavad vahendid
Määruse [ERI] artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse käesoleva programmi alusel kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis v osutatud summade kaudu, kui selle artikli 4 lõigetes 4 ja 8 ei ole sätestatud teisiti.
Kõnealuseid summasid käsitatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohaselt sihtotstarbelise välistuluna.“
2.Komisjoni ettepanekusse COM(2018) 436: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm, lisatakse artikkel 4a:
„Artikkel 4a
Euroopa Liidu taasterahastust eraldatavad vahendid
Vastavalt määruse [raamprogrammi määrus] artiklile 9a rakendatakse määruse [ERI] artiklis 2 osutatud meetmeid käesoleva programmi alusel kõnealuse määruse [ERI] artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis v osutatud summade kaudu, kui selle artikli 4 lõigetes 4 ja 8 ei ole sätestatud teisiti.“
3.Komisjoni ettepanekut COM(2018) 460: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, muudetakse järgmiselt.
(1)Lisatakse põhjendus 36a:
„(36a) Kooskõlas määrusega [Euroopa Liidu taasterahastu määrus] ja selles eraldatud vahendite piires tuleks naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi raames võtta taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Selliseid täiendavaid vahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses [ERI] sätestatud tähtaegadest kinnipidamine.“
(2)Lisatakse artikkel 6a:
„Artikkel 6a
Euroopa Liidu taasterahastust eraldatavad vahendid
(1)Välistegevuse tagatise raames antakse artikli 26 lõike 3 teises lõigus osutatud summa vastavalt määruse [ERI] artikli 4 lõikes 6 sätestatud tingimustele, välja arvatud makromajandusliku finantsabi puhul, mida antakse kõnealuse määruse artikli 4 lõike 7 kohaselt. Selle summaga toetatakse ka ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) määruse I lisas loetletud abisaajate tegevust.
(2)Määruse [ERI] artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis iii osutatud summat kasutatakse käesoleva määruse kohase välistegevuse tagatise eraldisteks, lisaks finantsmääruse artikli 211 lõike 4 esimeses lõigus osutatud vahenditele, ning määruse [ERI] artikli 2 lõike 2 teises lauses osutatud meetmete jaoks, kui selle artikli 4 lõikes 8 ei ole sätestatud teisiti.
Lisaks finantsmääruse artikli 211 lõike 4 teises lõigus osutatud vahenditele võetakse finantsmääruse artikli 211 lõikes 1 osutatud eraldiste määrast tulenevate eraldiste arvutamisel arvesse summat kuni 11 285 762 000 eurot.
Esimeses lõigus osutatud summat käsitatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohaselt sihtotstarbelise välistuluna.“
(3)Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:
(a)lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Välistegevuse tagatise raames võib liit kuni 130 000 000 000 euro ulatuses tagada ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 allakirjutatud meetmeid.
Sellest summast eraldatakse kuni 70 000 000 000 eurot määruse [ERI] artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud rakendusmeetmete jaoks ja seda saab kasutada alles alates kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud kuupäevast.“
(b)Lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. EFSD+ ja välistegevuse tagatise kaudu võib toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid artikli 4 lõikes 2 osutatud geograafiliste piirkondade partnerriikides. Välistegevuse tagatise eraldisi rahastatakse artikli 6 lõike 2 punktiga a loodud asjakohaste geograafiliste programmide eelarvest, ilma et see piiraks artikli 6a kohaldamist, ning need kantakse ühisesse eraldisfondi. EFSD+ ja välistegevuse tagatise kaudu võidakse toetada ka määruse [IPA III] I lisas loetletud abisaajatega seotud tegevust. Sellise tegevuse EFSD+ ja välistegevuse tagatise eraldiste kaudu toetamist rahastatakse määruse [IPA] alusel, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 6a lõike 1 kohaldamist. Välistegevuse tagatise eraldisi seoses Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud kolmandatele riikidele antavate laenudega rahastatakse Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi määruse alusel.“
(4)Artikli 39 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Otsus nr 466/2014/EL ja määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021. Määrus (EL) 2017/1601 tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 2021.“
4.Komisjoni ettepanekut COM(2018) 392: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013, muudetakse järgmiselt.
(1)Lisatakse põhjendus 71a:
„(71a) Kooskõlas määrusega [Euroopa Liidu taasterahastu määrus] ja selles eraldatud vahendite piires tuleks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames võtta taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Selliseid täiendavaid vahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses [ERI] sätestatud tähtaegadest kinnipidamine.“
(2)Lisatakse artikkel 84a:
Artikkel 84a
Euroopa Liidu taasterahastust eraldatavad vahendid
(1)Määruse [ERI] artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse EAFRD raames summas 16 483 miljonit eurot jooksevhindades kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis vii osutatud summast, kui artikli 4 lõigetes 3, 4 ja 8 ei ole sätestatud teisiti.
Kõnealust summat käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise välistuluna.
See tehakse täiendavate vahenditena kättesaadavaks EAFRD eelarvelise kulukohustuse jaoks aastateks 2022, 2023 ja 2024 lisaks artiklis 83 sätestatud koguvahenditele järgmiselt:
–2022: 8 117 miljonit eurot;
–2023: 4 140 miljonit eurot;
–2024: 4 226 miljonit eurot.
(2)Lõikes 1 osutatud täiendavate vahendite jaotus iga liikmesriigi kohta määratakse kindlaks vastavalt artikli 83 lõikele 3.
(3)[Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta] artiklis 32 sätestatud kulukohustustest vabastamise eeskirju kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud täiendavatel vahenditel põhinevate eelarveliste kulukohustuste suhtes.
(4)Artiklit 86 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud täiendavate vahendite suhtes.
(5)Liikmesriikide algatusel võib kuni 4 % lõikes 1 osutatud täiendavate vahendite kogusummast eraldada tehniliseks abiks EAFRD toetussummade raames, mis on ette nähtud liikmesriikide ÜPP strateegiakavadeks.
(6)Lõikes 1 osutatud täiendavaid vahendeid kasutatakse uue erieesmärgi raames, mis täiendab artiklis 6 sätestatud erieesmärke, et toetada majanduse taastamist ettevalmistavaid toiminguid.“
FINANTSSELGITUS
1.
ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.
Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2.
Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile
1.3.
Ettepaneku/algatuse liik
1.4.
Eesmärgid
1.5.
Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.6.
Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
1.7.
Ettenähtud eelarve täitmise viisid
2.
HALDUSMEETMED
2.1.
Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
2.2.
Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.3.
Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3.
ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
3.2.
Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.
Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade
3.2.2.
Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
3.2.3.
Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.4.
Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5.
Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3.
Hinnanguline mõju tuludele
FINANTSSELGITUS
ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
Ettepaneku/algatuse nimetus
Muudetud ettepanekud: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad (COM(2018) 435); EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm (COM(2018) 436); EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad) (COM(2018) 392); EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend
Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)
01 Teadusuuringud ja innovatsioon
15 Välistegevus
08 Põllumajandus- ja merenduspoliitika
Ettepanek/algatus käsitleb:
◻ uut meedet
◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest
◻ olemasoleva meetme pikendamist
X ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
Ettepaneku/algatuse põhjendused
Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
Need sihipärased muudatused programmis „Euroopa horisont“, teadusuuringute ja innovatsiooni eriprogrammis ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendis (NDICI) ning EAFRD sekkumistes ÜPP strateegiakavade raames tehakse läbivaadatud mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku raames, mis hõlmab ka Euroopa Liidu taasterahastut (EURI). Selle uue rahastamisvahendiga eraldatakse nendele programmidele piiratud ajavahemikuks vahendeid, mis ületavad mitmeaastase finantsraamistikuga kulukohustuste ja maksete assigneeringutele kehtestatud ülemmäärasid, sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 tähenduses.
Üldjuhul tuleks rahaline toetus eeljaotada ja komisjoni võetavad asjakohased meetmed rakendada 2024. aasta lõpuks ning meetmed, mille rahalist toetust ei tule suures osas (st vähemalt 60 % kogutoetusest) tagasi maksta, peaksid olema lõpetatud 2022. aasta lõpuks. Seetõttu peaks komisjon kasutama 2024. aastale järgnevaid aastaid kuni mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni selleks, et edendada asjakohaste meetmete rakendamist kohapeal ja saavutada oodatav taastumine asjaomastes majandus- ja sotsiaalsektorites ning edendada vastupidavust ja lähenemist.
ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
1)
Selleks et piirata 11. märtsil 2020 Maailma Terviseorganisatsiooni poolt pandeemiaks kuulutatud koroonaviiruse (COVID-19) levikut, on liikmesriigid ja kolmandad riigid võtnud vastu hulga enneolematuid meetmeid. Need meetmed on põhjustanud märkimisväärseid häireid majandustegevuses. Eelkõige on need meetmed häirinud tarneahelaid ja tootmist ning põhjustanud töölt eemalviibimist. Laiemas plaanis on need meetmed juba kaasa toonud või toovad edaspidi kaasa paljude liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate finantsolukorra tõsise halvenemise.
2)
Kriis on levinud kiiresti nii liidu territooriumil kui ka kolmandates riikides. Nüüd on 2020. aastaks liidus ette nähtud majanduskasvu järsk aeglustumine, mis võib kesta kuni 2021. aastani. Majanduse taastumise võib olla liikmesriigiti väga ebaühtlane, mis suurendab erinevusi riikide majanduste vahel. Liikmesriikide erinev eelarvesuutlikkus anda rahalist toetust seal, kus seda kõige rohkem majanduse taastamiseks vajatakse, ning riiklike meetmete erinevused ohustavad ühtset turgu.
3)
Majanduse taastamiseks on vaja terviklikku meetmete kogu, mis nõuab suuri avaliku ja erasektori investeeringuid Euroopa tasandil, et elavdada majandust, luua kvaliteetseid töökohti ja investeerida COVID-19 pandeemia tekitatud vahetu kahju heastamisse.
4)
See erandlik olukord nõuab liidu tasandil sidusat ja ühtset lähenemisviisi, et hoida ära majanduse edasine halvenemine ja soodustada majandustegevuse tasakaalustatud taastumist, tagades järjepidevuse ja suurendades investeeringuid rohe- ja digipöördeks. Sellega seoses on vaja luua ELi taasterahastu, et tegeleda COVID-19 pandeemia tagajärgedega või viivitamatu rahastamise vajadusega, et vältida selle taasesinemist.
5) Selle loogika kohaselt peaks vahend tõhustama programmi „Euroopa horisont“ kaudu tervishoiu ja kliimaga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni toetamist. See aitab tugevdada valmisolekut reageerida tõhusalt ja kiiresti hädaolukordadele ja investeerida teaduspõhistesse lahendustesse ning tagada kooskõla Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.
6) Kaubandus- ja majandussuhted naaberriikide ja arengumaadega, sealhulgas Lääne-Balkani, Euroopa naabruses asuvate riikide ja Aafrika riikidega, on liidu majanduse jaoks väga olulised. Sel põhjusel ning kooskõlas liidu üleilmse rolli ja vastutuse ning väärtustega tuleks taasterahastu rahalisi vahendeid kasutada naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi kaudu ka selleks, et toetada nende riikide jõupingutusi COVID-19 pandeemia mõju vastu võitlemisel ja sellest taastumisel.
7) Samuti peaks vahend tõhustama Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu antavat toetust, tehes liikmesriikidele kättesaadavaks erakorralised täiendavad vahendid, et anda abi ränga hoobi saanud põllumajandus- ja toiduainesektorile, aidata kaasa COVID-19 puhanguga seotud kriisiolukorra lahendamisele ning valmistada ette majanduse taastumine.
Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Välissuhetega seoses jõutakse välistegevuse rahastamisvahendi vahearuandes järeldusele, et praeguses mitme kriisi ja konflikti olukorras peab ELi mitmeaastane finantsraamistik olema võimeline kiiresti kohanema muutuvate prioriteetide ja ettenägematute sündmustega ning andma kohapeal kiireid tulemusi. Samuti vajavad need vahendid piisavat finants- ja muud paindlikkust välistegevuseks, et reageerida paljudele ELi ees seisvatele väljakutsetele maailmaareenil. Selline paindlikkus tuleb saavutada eri tasanditel. Alustada tuleb eelarvest, mis peaks mitmeaastasest programmitööst tulenevalt hõlmama olulisemal määral reserve ja eelarve hõlpsamat täitmist, et suurendada tõhusust ja tulemuslikkust. Käesolev ettepanek vastab sellele järeldusele, suurendades täiendavate vahendite kättesaadavust COVID-19 pandeemiast põhjustatud ettenägematu kriisiga toimetulekuks.
Teadusuuringute ja innovatsiooni, ning eelkõige Euroopa juhtprogrammi „Euroopa horisont“ abil viiakse ellu kodanike prioriteete, edendatakse Euroopa tootlikkust ja konkurentsivõimet, sellel on oluline koht meie sotsiaalmajandusliku mudeli ja väärtuste alahoidmisel ning see võimaldab leida lahendusi, mis käsitlevad probleeme järjekindlamalt. Praegustes erakorralistes oludes vajab Euroopa teadusuuringutest ja innovatsioonist lähtuvaid kiireid lahendusi ja põhjalikumat teaduslikku arusaamist nakkushaigustest. Vahendite tõhustamine võimaldaks teha teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud suuri investeeringuid taskukohastesse ja uuenduslikesse kaitsemeetmetesse, viroloogiasse, vaktsiinidesse, ravisse ja diagnostikasse ning muuta uurimistulemused rahvatervisepoliitika meetmeteks. Oluline on eraldada rohkem vahendeid kliimaalastele teadusuuringutele ja innovatsioonile, et toetada ELi tööstuse konkurentsivõimet asjaomastes majandussektorites ning tagada majanduse taastumine kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavad investeeringud võivad aidata võidelda märkimisväärselt suurenenud heite ja looduse seisundi halvenemisega, millel on märkimisväärne mõju tervisele (nt zoonootilised haigused). Tugevdamine toetaks ettevõtteid, kes tegelevad teadusuuringute ja innovatsiooniga, et järk-järgult kaotada fossiilkütused ja investeerida murrangulistesse tehnoloogiatesse Euroopa rohelise kokkuleppe piirkondades. See annaks suuremad rahalised vahendid VKEde, idufirmade ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete läbimurdelisteks uuendusteks. Ettepanekuga täiendatakse muid juba võetud erimeetmeid põllumajandussektori olukorra leevendamiseks. Võeti regulatiivseid meetmeid, näiteks kohandati riigiabi eeskirju või hõlbustati hooajatöötajate kättesaadavust.
Komisjon kohandas ja muutis kahe sihtotstarbelise põllumajandusfondi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eeskirju, et pakkuda erakorralist paindlikkust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel vastuseks COVID-19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus), samuti võeti muid meetmeid praeguse ennenägematu olukorraga toimetulekuks. Meetmed on kooskõlas komisjoni ettepanekuga Euroopa Liidu taasterahastu kohta, mis on sätestatud kavandatavas määruses (EL) XXX/XX.
Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
Lisaks koostoimele, mis on juba loetletud programmi „Euroopa horisont“, naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) ja EAFRD sekkumiste puhul ÜPP strateegiakavade raames eelmise komisjoni 2018. aasta ettepanekutes, loob käesolev erialgatus läbivaadatud mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku kontekstis tugeva koostoime nende programmide ja kavandatavas määruses (EL) XXX/XX sätestatud Euroopa Liidu taasterahastu vahel. Kõnealune vahend võimaldab eraldada neile valdkondlikele programmidele piiratud ajavahemikuks rahalisi vahendeid, mis ületavad mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid, kuna nende vahendite eesmärgid ja toimimine täiendavad üksteist ning pidades silmas eespool punktis 1.4.2 esitatud põhjendusi ja lisaväärtust.
Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
◻ Piiratud kestusega
◻
hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
◻
finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
X Piiramatu kestusega
Rakendamine käivitub alates 2021. aastast,
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
Ettenähtud eelarve täitmise viisid
X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
X
rakendusametite kaudu
◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
X Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
X kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
X rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
X Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
X finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
X avalik-õiguslikele asutustele;
X avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;
X liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
X isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
Märkused
Komisjon võib otsustada delegeerida osa programmi „Euroopa horisont“ tugevdamise rakendamisest rakendusametile kooskõlas eelarve täitmise viisiga, mis on tugevdatava tegevuse jaoks otsustatud.
HALDUSMEETMED
Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Märkige sagedus ja tingimused.
Vt komisjoni ettepanekute finantsselgitusi: COM(2018) 460 final, COM(2018) 435 final, COM(2018) 436 final, (COM(2018) 392) final
Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
Vt komisjoni ettepanekute finantsselgitusi: COM(2018) 460 final, COM(2018) 435 final, COM(2018) 436 final, (COM(2018) 392) final
Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.
Vt komisjoni ettepanekute finantsselgitusi: COM(2018) 460 final, COM(2018) 435 final, COM(2018) 436 final, (COM(2018) 392) final
ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Eelarverida
|
Assigneeringute liik
|
Rahaline osalus
|
|
|
Rubriik 1 Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond
|
Liigendatud/liigendamata.
|
EFTA riigid
|
kandidaatriigid
|
kolmandad riigid
|
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
|
|
1
|
01 01 01 01, 01 01 01 02, 01 01 01 03, 01 01 01 61, 01 01 01 62, 01 01 01 62, 01 01 01 63, 01 01 01 64 Programmi „Euroopa horisont“ toetuskulud, sealhulgas toetused programmi rakendavatele rakendusametitele
|
Liigendamata
|
JAH
|
JAH
|
JAH
|
EI
|
|
1
|
01 02 02 10 teemavaldkond „Tervis“
|
Liigendatud
|
JAH
|
JAH
|
JAH
|
EI
|
|
1
|
01 02 02 40 teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“
|
Liigendatud
|
JAH
|
JAH
|
JAH
|
EI
|
|
1
|
01 02 02 50 teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“
|
Liigendatud
|
JAH
|
JAH
|
JAH
|
EI
|
|
1
|
01 02 03 01 Euroopa Innovatsiooninõukogu
|
Liigendatud
|
JAH
|
JAH
|
JAH
|
EI
|
|
|
Rubriik 3 Loodusvarad ja keskkond
|
Liigendatud/liigendamata.
|
EFTA riigid
|
kandidaatriigid
|
kolmandad riigid
|
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
|
|
3
|
08 01 02 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuskulud
|
Liigendamata
|
EI
|
EI
|
EI
|
EI
|
|
3
|
08 03 01 03 Maaelu arengu sekkumisliigid ÜPP strateegiakavade raames, mida rahastatakse Euroopa Liidu taasterahastust
|
Liigendatud
|
Arv
|
Arv
|
Arv
|
EI
|
|
3
|
08 03 02 EAFRD – Tegevuse tehniline abi
|
Liigendatud
|
Arv
|
Arv
|
Arv
|
EI
|
|
|
Rubriik 6 Naabrus ja maailm
|
Liigendatud/liigendamata.
|
EFTA riigid
|
kandidaatriigid
|
kolmandad riigid
|
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
|
|
6
|
15 01 01 Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi toetuskulud
|
Liigendamata
|
EI
|
EI
|
EI
|
EI
|
|
6
|
15 02 01 07 Välistegevuse tagatise rahastamine Euroopa Liidu taasterahastust
|
Liigendatud
|
JAH
|
JAH
|
JAH
|
EI
|
Hinnanguline mõju kuludele
Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik
|
< 1, 3 & 6 >
|
[Rubriik 1 – Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond, rubriik 3 – Loodusvarad ja keskkond, rubriik 6 – Naabrus ja maailm]
|
Lisaks rahastamispaketile, mis on määratletud kavandatava määruse COM(2018)435 (raamprogrammi „Euroopa horisont“ määrus) artiklis 9 ja eriprogrammi „Euroopa horisont“ käsitleva otsuse ettepaneku artiklis 4, on 14 647 miljonit eurot (jooksevhindades) kättesaadav sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses rahastamisena Euroopa Liidu taasterahastust. Sellest kuni 689 160 miljonit eurot võib kasutada halduskuludeks, sealhulgas koosseisuväliste töötajate kuludeks.
Sihtotstarbelise välistulu kulude soovituslik jaotus on järgmine:
|
[programm „Euroopa horisont“]
|
|
|
2021
|
2022
|
2023
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
Pärast 2027. aastat
|
KOKKU
|
|
Tegevuskulud Euroopa Liidu taasterahastu sihtotstarbelisest välistulust
|
Kulukohustused
|
1)
|
4 919,020
|
4 739,320
|
2 558,890
|
1 740,610
|
|
|
|
|
13 957,840
|
|
|
Maksed
|
2)
|
433,668
|
3 479,853
|
2 708,187
|
2 475,285
|
1 978,160
|
1 860,712
|
909,443
|
112,532
|
13 957,840
|
|
Haldustoetuskulud Euroopa Liidu taasterahastu sihtotstarbelisest välistulust
|
Kulukohustused = Maksed
|
3)
|
126,980
|
197,680
|
132,110
|
106,390
|
51,000
|
37,000
|
38,000
|
|
689,160
|
|
Sihtotstarbelised välistulud kokku
|
Kulukohustused
|
=1+3
|
5 046,000
|
4 937,000
|
2 691,000
|
1 847,000
|
51,000
|
37,000
|
38,000
|
|
14 647,000
|
|
|
Maksed
|
=2+3
|
560,648
|
3 677,533
|
2 840,297
|
2 581,675
|
2 029,160
|
1 897,712
|
947,443
|
112,532
|
14 647,000
|
Lisaks rahastamispaketile, mis on määratletud kavandatava määruse COM(2018) 392 (EAFRD sekkumised ÜPP strateegiakavade raames) artiklis 83, on 16 483 miljonit eurot (jooksevhindades) kättesaadav sihtotstarbelise välistuluna aastateks 2022–2024 finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses rahastamisena Euroopa Liidu taasterahastust. Sellest kuni 6 000 miljonit eurot võib kasutada halduskuludeks, sealhulgas koosseisuväliste töötajate kuludeks. Tegevuse tehniline abi sisaldub tegevuskulude jaoks eraldatud summas ja arvutatakse, kui lõikes 1 osutatud täiendavate vahendite jaotus iga liikmesriigi kohta määratakse kindlaks vastavalt COM(2018) 392 artikli 83 lõikele 3.
Sihtotstarbelise välistulu kulude soovituslik jaotus on järgmine:
|
[EAFRD]
|
|
|
2021
|
2022
|
2023
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
Pärast 2027. aastat
|
KOKKU
|
|
Tegevuskulud, mida rahastatakse Euroopa Liidu taasterahastu sihtotstarbelisest välistulust
|
Kulukohustused
|
1)
|
|
8 116,000
|
4 139,000
|
4 222,000
|
|
|
|
|
16 477,000
|
|
|
Maksed
|
2)
|
|
2 029,000
|
3 875,350
|
4 938,950
|
3 531,000
|
1 680,500
|
422,200
|
|
16 477,000
|
|
EAFRD – Tegevuse tehniline abi (rahaline osalus Euroopa Liidu taasterahastu sihtotstarbelisest välistulust)
|
Kulukohustused
|
1)
|
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
|
|
|
p.m.
|
|
|
Maksed
|
2)
|
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
Haldustoetuskulud (rahaline osalus Euroopa Liidu taasterahastu sihtotstarbelisest välistulust)
|
Kulukohustused = Maksed
|
3)
|
|
1,000
|
1,000
|
1,000
|
1,000
|
1,000
|
1,000
|
|
6,000
|
|
Sihtotstarbelised välistulud kokku
|
Kulukohustused
|
=1+3
|
|
8 117,000
|
4 140,000
|
4 223,000
|
1,000
|
1,000
|
1,000
|
|
16 483,000
|
|
|
Maksed
|
=2+3
|
|
2 030,000
|
3 876,350
|
4 939,950
|
3 532,000
|
1 681,500
|
423,200
|
|
16 483,000
|
Lisaks rahastamispaketile, mis on määratletud määruse COM(2018) 460 final (NDICI määrus) artiklis 6, on 11 448,070 miljonit eurot (jooksevhindades) kättesaadav sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses rahastamisena Euroopa Liidu taasterahastust. Sellest kuni 162,308 miljonit eurot võib kasutada halduskuludeks, sealhulgas koosseisuväliste töötajate kuludeks.
Sihtotstarbelise välistulu kulude soovituslik jaotus on järgmine:
|
[Välistegevuse tagatis – NDICI]
|
|
|
2021
|
2022
|
2023
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
KOKKU
|
|
Tegevuskulud Euroopa Liidu taasterahastu sihtotstarbelisest välistulust
|
Kulukohustused
|
1)
|
3 265,383
|
3 331,093
|
2 274,063
|
2 320,063
|
27,383
|
33,389
|
34,389
|
11 285,762
|
|
|
Maksed
|
2)
|
23,133
|
1 883,383
|
1 883,383
|
1 883,383
|
1 883,383
|
1 888,389
|
1 840,709
|
11 285,762
|
|
Haldustoetuskulud Euroopa Liidu taasterahastu sihtotstarbelisest välistulust
|
Kulukohustused = Maksed
|
3)
|
24,617
|
24,617
|
24,617
|
24,617
|
24,617
|
19,611
|
19,611
|
162,308
|
|
Sihtotstarbelised välistulud kokku
|
Kulukohustused
|
=1+3
|
3 290,000
|
3 355,710
|
2 298,680
|
2 344,680
|
52,000
|
53,000
|
54,000
|
11 448,070
|
|
|
Maksed
|
=2+3
|
47,750
|
1 908,000
|
1 908,000
|
1 908,000
|
1 908,000
|
1 908,000
|
1 860,320
|
11 448,070
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
7
|
Halduskulud
|
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
2021
|
2022
|
2023
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
KOKKU
|
|
Personalikulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud halduskulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)
|
–
|
–
|
–
|
–
|
–
|
–
|
–
|
–
|
Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
◻
Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
X
Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
2021
|
2022
|
2023
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
KOKKU
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Personalikulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud halduskulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku
|
–
|
–
|
–
|
–
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7
välja jäävad kulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Personalikulud – sihtotstarbeline välistulu (teadustegevus)
|
6,000
|
6,000
|
6,000
|
4,800
|
2,400
|
1,600
|
1,200
|
28,000
|
|
Muud halduskulud – sihtotstarbeline välistulu (teadustegevus)
|
120,980
|
191,680
|
126,110
|
101,590
|
48,600
|
35,400
|
36,800
|
661,160
|
|
Sihtotstarbeline välistulu (teadustegevus) kokku
|
126,980
|
197,680
|
132,110
|
106,390
|
51,000
|
37,000
|
38,000
|
689,160
|
|
Personalikulud – sihtotstarbeline välistulu (muu kui teadustegevus) – NDICI
|
16,440
|
16,440
|
16,440
|
16,440
|
16,440
|
11,434
|
11,434
|
105,068
|
|
Muud halduskulud – sihtotstarbeline välistulu (muu kui teadustegevus) – NDICI
|
8,177
|
8,177
|
8,177
|
8,177
|
8,177
|
8,177
|
8,177
|
57,240
|
|
Personalikulud – sihtotstarbeline välistulu (muu kui teadustegevus) – EAFRD
|
0,000
|
0,720
|
0,720
|
0,720
|
0,720
|
0,720
|
0,000
|
3,600
|
|
Muud halduskulud – sihtotstarbeline välistulu (muu kui teadustegevus) – EAFRD
|
0,000
|
0,280
|
0,280
|
0,280
|
0,280
|
0,280
|
1,000
|
2,400
|
|
Sihtotstarbeline välistulu (muu kui teadustegevus) kokku
|
24,617
|
25,617
|
25,617
|
25,617
|
25,617
|
20,611
|
20,611
|
168,307
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku
|
151,597
|
223,297
|
157,727
|
132,007
|
76,617
|
57,611
|
58,611
|
857,467
|
Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. Täiendav personal on ainult koosseisuvälised töötajad ja neid rahastatakse üksnes sihtotstarbelistest tuludest.
Hinnanguline personalivajadus
◻
Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.
☑
Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
|
Aasta
|
2021
|
2022
|
2023
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
|
|
komisjoni peakorteris ja esindustes
|
|
|
|
|
|
|
|
|
delegatsioonides
|
|
|
|
|
|
|
|
|
teadustegevus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides
Rubriik 7
|
|
Rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7
|
- peakorteris
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- delegatsioonides
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rahastatakse programmi vahenditest
|
- peakorteris
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- delegatsioonides
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud eelarveread: sihtotstarbeline välistulu (teadustegevus)
|
75
|
75
|
75
|
60
|
30
|
20
|
15
|
|
Muud eelarveread: sihtotstarbeline välistulu (muu kui teadustegevus) – NDICI
|
150
|
150
|
150
|
150
|
150
|
105
|
105
|
|
Muud eelarveread: sihtotstarbeline välistulu (muu kui teadustegevus) – EAFRD
|
0
|
9
|
9
|
9
|
9
|
9
|
|
|
KOKKU
|
225
|
234
|
234
|
219
|
189
|
134
|
120
|
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Täiendav personal on ainult koosseisuvälised töötajad ja neid rahastatakse üksnes sihtotstarbelistest tuludest.
Ülesannete kirjeldus:
|
Koosseisuvälised töötajad
|
Koosseisuvälised töötajad aitavad ametnikke ja ajutisi teenistujaid ERI määruses osutatud ja asjaomaste programmide raames rahastatavate meetmete rakendamisel.
|
Hinnanguline mõju tuludele
X
Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
◻
Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
◻
omavahenditele
◻
muudele tuludele
palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid X mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Tulude eelarverida:
|
Ettepaneku/algatuse mõju
|
|
|
2021
|
2022
|
2023
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
Artikkel ………….
|
|
|
|
|
|
|
|
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
[...]
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)
[...]
