52020PC0295

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.7.2020

COM(2020) 295 final

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu alusel moodustatud kaubanduskomitees seoses II protokolli („Päritolustaatusega toodete“ mõiste ja halduskoostöö meetodite kohta) teatavate sätete muutmisega

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu (edaspidi „leping“) alusel moodustatud kaubanduskomitees Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses lepingu II protokolli teatavaid sätteid muutva otsuse kavandatava vastuvõtmisega.

2.Ettepaneku taust

2.1.Majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) eesmärgid on a) võimaldada Vaikse ookeani piirkonna riikidel hakata kasutama paremat turulepääsu, mida pakub Euroopa Liit (edaspidi „EL“), b) edendada Vaikse ookeani piirkonna riikide jätkusuutlikku majandusarengut ja nende järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse, c) luua Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel ühistel huvidel põhinevad vabakaubanduspiirkonnad, milleks tuleb kaubandus kohaldatavaid WTO eeskirju ja asümmeetria põhimõtet järgides järk-järgult liberaliseerida, arvestades Vaikse ookeani piirkonna riikide erivajadusi ja suutlikkust seoses kohustuste täitmise taseme ja ajakavaga, d) kehtestada asjakohane vaidluste lahendamise menetlus ning e) kehtestada asjakohane institutsionaalne korraldus.

EL allkirjastas 13. juulil 2009 lepingu, 1 mida Paapua Uus-Guinea on ajutiselt kohaldanud alates 20. detsembrist 2009 ja Fidži Saarte Vabariik alates 28. juulist 2014. Pärast lepinguga ühinemist on ka Samoa Iseseisvusriik seda ajutiselt kohaldanud alates 31. detsembrist 2018 ja Saalomoni Saared alates 17. maist 2020.

2.2.Kaubanduskomitee

Kaubanduskomitee on kooskõlas lepingu artikliga 68 moodustatud organ. See koosneb ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (Paapua Uus-Guinea, Fidži, Samoa ja Saalomoni Saared) esindajatest. Kaubanduskomitee võtab vastu oma töökorra ning komiteed juhivad ühiselt ELi esindaja ja Vaikse ookeani piirkonna riikide esindaja.

Kaubanduskomitee tegeleb kõigi lepingu rakendamiseks vajalike küsimustega, sealhulgas arengukoostööga. Kaubanduskomitee võib oma ülesannete täitmisel a) moodustada lepingu rakendamiseks vajalikke erikomiteesid või -organeid ja teha nende üle järelevalvet, b) tulla kokku igal ajal, milles lepinguosalised on kokku leppinud, c) arutada kõiki lepinguga seotud küsimusi ja võtta oma ülesannete täitmiseks sobivaid meetmeid ning d) teha lepingus ettenähtud juhtudel otsuseid või anda soovitusi.

Kaubanduskomitee võib lepingu rakendamisega seotud eriküsimustes delegeerida otsustusõiguse erikomiteedele, nagu on ette nähtud lepingu asjakohaste sätetega, eelkõige tollikoostöö ja päritolureeglite erikomiteele.

2.3.Kaubanduskomitee kavandatav akt

Kaubanduskomitee peab *2020. aasta septembris* toimuval kaheksandal koosolekul võtma vastu otsuse II protokolli („Päritolustaatusega toodete“ mõiste ja halduskoostöö meetodite kohta) teatavate sätete muutmise kohta (edaspidi „kavandatav akt“).

Kavandatava akti eesmärk on järgmine.

–Ajakohastada päritolureegleid käsitlevaid sätteid, et võtta arvesse kõige hiljutisemaid arengusuundi, ning näha ettevõtjatele ette lihtsustatud ja paindlikumad päritolureeglid, võttes vastu järgmised muudatused:

(a)jätta välja järgmised sätted, mis ei ole enam asjakohased:

–artikli 3 lõige 7: enam ei ole asjakohane täpsustada, et kumulatsiooni võib kohaldada alates 1. jaanuarist 2010 ja 1. oktoobrist 2015;

–artikkel 4a ja VIII(a) lisa ei ole enam asjakohased, kuna naaberarengumaid ei ole kindlaks määratud;

–artikli 4 lõike 8 teine lause ja XII lisa: enam ei ole asjakohane loetleda Lõuna-Aafrikast pärit tooteid, mille suhtes hakati kumulatsiooni kohaldama pärast 31. detsembrit 2009;

(b)viia artikli 7 pealkiri vastavusse sisujuhis esitatud pealkirjaga;

(c)lisada II jaotisesse uus artikkel 12 „Arvestuslik eraldamine“, mis võimaldab ettevõtjatel seda varude haldamise meetodit kasutades kulusid kokku hoida;

(d)jätta välja III jaotise artikkel 13 ja asendada see uue artikliga 14 „Mittemuutmise reegel“, et ettevõtjatel oleks importiva riigi tolliasutusele tõendite esitamisel rohkem paindlikkust, kui päritolustaatusega kaupade ümberlaadimine või tolliladustamine toimub kolmandas riigis;

(e)jätta välja artikkel 14 „Näitused“ ja artikkel 38 „Vabatsoonid“, mis ei ole pärast mittemuutmise reegli lisamist enam vajalikud;

(f)muuta IV jaotise artiklit 15, et võimaldada ettevõtjatele päritolutõendeid käsitlevate nõuete täitmisel rohkem paindlikkust;

(g)lisada uus artikkel 39, milles võetakse kokku tollikoostöö ja päritolureeglite erikomitee ülesanded ja kohustused, millele on osutatud II protokolli eri sätetes, ning ajakohastada sellele vastavalt artiklit 41.

–Ajakohastada lepingu II protokolli II lisa, et viia see kooskõlla HSi nomenklatuuri 2017. aasta versiooniga.

II protokolli II lisa põhineb Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioonile lisatud harmoneeritud süsteemi (HS) nomenklatuuri 2007. aasta versioonil. WCO on andnud välja uue 2017. aasta HSi nomenklatuuri, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2017. Siiski tuleks säilitada päritolureeglite puhul kehtiv olukord, sest HSi nomenklatuuri tehtud muudatuste eesmärk ei ole mõjutada konkreetse toote suhtes kohaldatavat päritolureeglit.

–Muuta lepingu II protokolli IV lisa teksti, et lisada sellesse arvedeklaratsiooni horvaadikeelne versioon.

Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise leping allkirjastati 9. detsembril 2011 ning seda kohaldatakse alates 1. juulist 2013. Lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt lepingule alla kirjutanud Vaikse ookeani piirkonna riikide territooriumide suhtes.

–Ajakohastada lepingu II protokolli VIII lisas esitatud ÜMTde loendit, et viia see vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingus sisalduva loendiga.

Lepingu II protokolli VIII lisas on loetletud Euroopa Liidu ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMTd). Mõne territooriumi staatus on hiljuti muutunud – Saint-Barthélemy (FR) ja Bermuda (UK) said vastavalt 1. jaanuaril 2012 ja 1. jaanuaril 2014 liiduga assotsieerunud ÜMTdeks ning Mayotte’ist (FR) sai 1. jaanuaril 2014 liidu äärepoolseim piirkond.

–Jätta Samoa ja Saalomoni Saared välja II protokolli X lisas osutatud mõiste „muud AKV riigid“ alt, kuna mõlemad riigid ühinesid lepinguga.

Kuna lepingu II protokollis ja selle lisades tehtavaid muudatusi on palju, on selguse huvides vaja protokoll täielikult asendada.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

II protokoll („Päritolustaatusega toodete“ mõiste ja halduskoostöö meetodite kohta) sõlmiti 2009. aastal. Selle algse protokolli teatavad sätted ei ole kooskõlas päritolureeglite kõige hilisema arenguga, takistades seeläbi lepinguga ettenähtud sooduskohtlemist.

Kavandatud muudatustega lihtsustatakse ja muudetakse paindlikumaks päritolureeglitega seotud nõuete täitmist ja menetluste järgimist. Näiteks:

–arvestuslik eraldamine võimaldab ettevõtjatel hoida kokku varude haldamise kulusid;

–ettevõtjatele võimaldatakse importiva riigi tolliasutusele tõendite esitamisel rohkem paindlikkust, kui päritolustaatusega kaupade ümberlaadimine või tolliladustamine toimub kolmandas riigis;

–registreeritud eksportijate võimalus kasutada kehtiva päritolutõendina üksnes arvedeklaratsiooni lihtsustab päritolumenetlusi ja vähendab liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmisega seotud halduskulusid, tänu millele saavad ettevõtjad tariifset sooduskohtlemist täielikult ära kasutada, mis võib avaldada kaubandusele positiivset mõju.

Selline lihtsustamine hõlbustab seega kaubandust ja edendab majandusarengut Vaikse ookeani piirkonnas, võimaldades ettevõtjatel saada majanduspartnerluse vahelepinguga ettenähtud sooduskohtlemisest täit kasu.

Muudatustega lihtsustatakse ja muudetakse paindlikumaks päritolureeglitega seotud nõuete täitmist ja menetluste järgimist. Selline lihtsustamine hõlbustab ettevõtjate jaoks kaubavahetust ja optimeerib sooduskohtlemise kasutamist. Peale selle soodustavad kavandatud muudatused Vaikse ookeani piirkonna riikide piirkondlikku integratsiooni ja majandusarengut, pakkudes ettevõtjatele päritolureeglite täitmiseks rohkem võimalusi.

Lepingu II protokolli II lisas esitatud toodete loendit (rubriigid ja kirjeldused) on vaja muuta selleks, et viia see vastavusse HSi nomenklatuuri uuendustega, mille WCO tegi 2012. ja 2017. aasta versioonis, ning säilitada tootekirjelduste ja HSi klassifikatsiooni kooskõla harmoneeritud süsteemiga.

Lepingu II protokolli VIII lisas on loetletud ELi ülemeremaad ja -territooriumid. II protokolli kohaldamisel tähendavad „ülemeremaad ja -territooriumid“ Euroopa Ühenduse asutamislepingu neljandas osas osutatud maid ja territooriume. Seda loendit tuleks ajakohastada, et võtta arvesse teatavate ülemeremaade ja -territooriumide hiljutist staatuse muutust.

Tuleks märkida, et nõukogu 11. novembri 2019. aasta otsusega (EL) 2019/2143 on juba määratud kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise lepingu alusel moodustatud kaubanduskomitees ELi nimel võetav seisukoht seoses lepingu II protokolli II ja VIII lisa muutmisega (ELT L 331, 20.12.2019, lk 1). Selguse huvides on kõnealune seisukoht praeguses algatuses uuesti sõnastatud (muutmata).

Esildatud otsusega täidetakse ELile lepingust tulenevaid kohustusi.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 2 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Akt, mille kaubanduskomitee peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt ning see on rahvusvahelise õiguse alusel siduv kooskõlas lepingu artiklitega 8, 68 ja 78.

Kavandatava aktiga ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.

Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik.

4.3.Kokkuvõte

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikkel 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

4.4.Kavandatava akti avaldamine

Kuna kaubanduskomitee aktiga muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelist majanduspartnerluse vahelepingut, on asjakohane avaldada see pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelist majanduspartnerluse vahelepingut 3 (edaspidi „leping“), millega luuakse majanduspartnerluslepingu raamistik, on Paapua Uus-Guinea ajutiselt kohaldanud alates 20. detsembrist 2009 ja Fidži Saarte Vabariik alates 28. juulist 2014. Pärast lepinguga ühinemist on ka Samoa Iseseisvusriik seda ajutiselt kohaldanud alates 31. detsembrist 2018 ja Saalomoni Saared alates 17. maist 2020.

(2)Lepingu artiklite 13 ja 68 ning lepingu II protokolli artikli 41 kohaselt võib majanduspartnerluslepingu kaubanduskomitee võtta vastu lepingu II protokolli sätete muudatusi.

(3)Kaubanduskomitee peab *2020. aasta septembris* toimuval kaheksandal koosolekul võtma vastu otsuse, millega muudetakse II protokolli („Päritolustaatusega toodete“ mõiste ja halduskoostöö meetodite kohta) teatavaid sätteid.

(4)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel kaubanduskomitees võetav seisukoht, kuna kavandatav otsus on liidule siduv.

(5)2009. aastal sõlmitud II protokolli („Päritolustaatusega toodete“ mõiste ja halduskoostöö meetodite kohta) teatavaid sätteid on vaja muuta, et uuendada päritolureegleid vastavalt kõige hiljutisematele arengusuundadele paindlikumate ja lihtsamate päritolureeglite ettenägemiseks, eesmärgiga hõlbustada ettevõtjate jaoks kaubavahetust ning optimeerida sooduskohtlemise kasutamist.

(6)Lepingu II protokolli II lisas esitatud toodete loendit (rubriigid ja kirjeldused) on vaja muuta selleks, et viia see vastavusse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri uuendustega, mille Maailma Tolliorganisatsioon tegi 2012. ja 2017. aasta versioonis, ning säilitada tootekirjelduste ja HSi klassifikatsiooni kooskõla harmoneeritud süsteemiga.

(7)Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise leping allkirjastati 9. detsembril 2011 ning seda kohaldatakse alates 1. juulist 2013. Lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt lepingule alla kirjutanud Vaikse ookeani piirkonna riikide territooriumide suhtes. Lepingu II protokolli IV lisa teksti tuleks muuta, et lisada sellesse arvedeklaratsiooni horvaadikeelne versioon.

(8)Lepingu II protokolli VIII lisas on loetletud ELi ülemeremaad ja -territooriumid. Protokolli kohaldamisel tähendavad „ülemeremaad ja -territooriumid“ Euroopa Ühenduse asutamislepingu neljandas osas osutatud maid ja territooriume. Seda loendit tuleks ajakohastada, et võtta arvesse teatavate ülemeremaade ja -territooriumide hiljutist staatuse muutust.

(9)Kuna Samoa ja Saalomoni Saared ühinesid lepinguga, tuleks mõlemad riigid II protokolli X lisas osutatud mõiste „muud AKV riigid“ alt välja jätta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel kaubanduskomitee kaheksandal koosolekul, põhineb kaubanduskomitee akti eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsus 2009/729/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu allakirjutamise ja esialgse kohaldamise kohta (ELT L 272, 16.10.2009, lk 1).

(2) Euroopa Kohtu 7. oktoobri 2014. aasta otsus kohtuasjas Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(3) Nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsus 2009/729/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu allakirjutamise ja esialgse kohaldamise kohta (ELT L 272, 16.10.2009, lk 1).

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.7.2020

COM(2020) 295 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

LISA

EELNÕU

ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA TEISELT POOLT VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA RIIKIDE VAHELISE MAJANDUSPARTNERLUSE VAHELEPINGU ALUSEL MOODUSTATUD

KAUBANDUSKOMITEE
OTSUS NR …/2020,

…,

millega muudetakse II protokolli („Päritolustaatusega toodete“ mõiste ja halduskoostöö meetodite kohta) teatavaid sätteid

KAUBANDUSKOMITEE,

võttes arvesse majanduspartnerluse vahelepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel 1 (edaspidi „leping“), millega luuakse majanduspartnerluslepingu raamistik ja mis allkirjastati Londonis 30. juulil 2009, eriti selle artiklit 8, artikli 68 lõiget 3 ja artiklit 78 koostoimes lepingu II protokolli artikliga 41,

ning arvestades järgmist:

(1)Paapua Uus-Guinea on lepingut ajutiselt kohaldanud alates 20. detsembrist 2009 ja Fidži Saarte Vabariik alates 28. juulist 2014. Pärast lepinguga ühinemist on ka Samoa Iseseisvusriik seda ajutiselt kohaldanud alates 31. detsembrist 2018 ja Saalomoni Saared alates 17. maist 2020.

(2)Lepingu artikli 8 kohaselt vaatab kaubanduskomitee läbi II protokolli („Päritolustaatusega toodete“ mõiste ja halduskoostöö meetodite kohta) sätted, et neid veelgi lihtsustada.

(3) Lepinguosalised on kõnealuse läbivaatamise lõpule viinud ja leppinud kokku teha II protokollis järgmised muudatused:

i) jätta välja järgmised sätted, mis ei ole enam kohaldatavad:

– artikli 3 lõige 7;

– artikkel 4a;

– VIII A ja XII lisa;

ii) teha parandus järgmistes sätetes:

– artikli 4 lõige 8, jättes välja teise lause, mis ei ole enam kohaldatav;

– artikli 7 pealkiri, viies selle vastavusse sisujuhis esitatud pealkirjaga;

iii) lisada II jaotisesse uus artikkel 12 „Arvestuslik eraldamine“, mis võimaldab ettevõtjatel seda varude haldamise meetodit kasutades kulusid kokku hoida;

iv) jätta välja III jaotise artikkel 13 ja asendada see uue artikliga 14 „Mittemuutmise reegel“, et ettevõtjatel oleks importiva riigi tolliasutusele tõendite esitamisel rohkem paindlikkust, kui päritolustaatusega kaupade ümberlaadimine või tolliladustamine toimub kolmandas riigis;

v) jätta välja artikkel 14 „Näitused“ ja artikkel 38 „Vabatsoonid“, mis ei ole pärast mittemuutmise reegli lisamist enam vajalikud;

vi) muuta IV jaotise artiklit 15, et võimaldada ettevõtjatele päritolutõendite nõuete täitmisel rohkem paindlikkust;

vii) lisada uus artikkel 39, milles võetakse kokku tollikoostöö ja päritolureeglite erikomitee ülesanded ja kohustused, millele on osutatud II protokolli eri sätetes, ning ajakohastada sellele vastavalt artiklit 41.

(4) Lepingu II protokolli II lisa põhineb Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioonile lisatud harmoneeritud süsteemi (HS) nomenklatuuri 2007. aasta versioonil. WCO on andnud välja uue 2017. aasta HSi nomenklatuuri, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2017. Lepingu II protokolli II lisa on vaja ajakohastada, et viia see kooskõlla HSi nomenklatuuri 2017. aasta versiooniga. Siiski tuleks säilitada päritolureeglite puhul kehtiv olukord, sest HSi nomenklatuuri tehtud muudatuste eesmärk ei ole mõjutada konkreetse toote suhtes kohaldatavat päritolureeglit.

(5) Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise leping allkirjastati 9. detsembril 2011 ning seda kohaldatakse alates 1. juulist 2013. Lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt lepingule alla kirjutanud Vaikse ookeani piirkonna riikide territooriumide suhtes. Lepingu II protokolli IV lisa teksti tuleks muuta, et lisada sellesse arvedeklaratsiooni horvaadikeelne versioon.

(6) Lepingu II protokolli VIII lisas on loetletud Euroopa Liidu ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMTd). Mõne territooriumi staatus on hiljuti muutunud – Saint-Barthélemy (FR) ja Bermuda (UK) said vastavalt 1. jaanuaril 2012 ja 1. jaanuaril 2014 liiduga assotsieerunud ÜMTdeks ning Mayotte’ist (FR) sai 1. jaanuaril 2014 liidu äärepoolseim piirkond. Lepingu II protokolli VIII lisas esitatud ÜMTde loendit on vaja ajakohastada, et viia see vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingus sisalduva loendiga.

(7) Kuna Samoa ja Saalomoni Saared ühinesid lepinguga, tuleks mõlemad riigid lepingu II protokolli X lisas osutatud mõiste „muud AKV riigid“ alt välja jätta.

(8) Kuna lepingu II protokollis tehtavaid muudatusi on palju, on selguse huvides vaja see täielikult asendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu II protokolli tekst asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

[Koht], [kuupäev]

Kaubanduskomitee nimel

Liidu nimel Vaikse ookeani piirkonna riikide nimel

LISA

II PROTOKOLL

Mõiste „Päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta

SISUJUHT

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artiklid

1. Mõisted

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS

Artiklid

2. Üldnõuded

3. Päritolu kumulatsioon Euroopa Ühenduses

4. Päritolu kumulatsioon Vaikse ookeani piirkonna riikides

5. Täielikult saadud või toodetud tooted

6. Piisava töö või töötluse läbinud tooted

7. Ebapiisav töö või töötlus

8. Kvalifikatsiooniühik

9. Tarvikud, varuosad ja tööriistad

10. Komplektid

11. Neutraalsed tegurid

12. Arvestuslik eraldamine

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artiklid

13. Territoriaalsuse põhimõte

14. Mittemuutmise reegel

IV JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artiklid

15. Üldnõuded

16. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

17. Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

18. Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

19. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine eelnevalt väljaantud või vormistatud päritolutõendi alusel

20. Arvedeklaratsiooni koostamise tingimused

21. Heakskiidetud eksportija

22. Päritolutõendi kehtivus

23. Päritolutõendi esitamine

24. Importimine osasaadetistena

25. Päritolutõendi esitamisest vabastamine

26. Päritolu kumulatsiooni käsitlev teatamiskord

27. Tõendavad dokumendid

28. Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

29. Lahknevused ja vormistusvead

30. Eurodes väljendatud summad

V JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artiklid

31. Lepinguga hõlmatud toodete suhtes kohaldatavad haldustingimused

32. Tolliasutusi käsitleva teabe esitamine

33. Vastastikune abi

34. Päritolutõendi õigsuse kontroll

35. Tarnija deklaratsioonide õigsuse kontroll

36. Vaidluste lahendamine

37. Karistused

38. Erandid

39. Tollikoostöö ja päritolureeglite erikomitee

VI JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artiklid

40. Eritingimused

VII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artiklid

41. Päritolureeglite läbivaatamine ja kohaldamine

42. Lisad

43. Protokolli rakendamine

LISAD

II PROTOKOLLI I LISA Sissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta

II PROTOKOLLI II LISA Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

II PROTOKOLLI IIa LISA Erandid loendist, milles on loetletud päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad tootele päritolustaatuse

II PROTOKOLLI III LISA Liikumissertifikaadi vorm

II PROTOKOLLI IV LISA Arvedeklaratsioon

II PROTOKOLLI V A LISA Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatusega toodete kohta

II PROTOKOLLI V B LISA Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatuseta toodete kohta

II PROTOKOLLI VI LISA Teabesertifikaat

II PROTOKOLLI VII LISA Erandi taotluse vorm

II PROTOKOLLI VIII LISA Ülemeremaad ja -territooriumid

II PROTOKOLLI IX LISA Tooted, mille suhtes kohaldatakse artiklites 3 ja 4 osutatud päritolu kumulatsiooni sätteid pärast 1. oktoobrit 2015

II PROTOKOLLI X LISA Muud AKV riigid

II PROTOKOLLI XI LISA Lõuna-Aafrikast pärit tooted, mis on artiklis 4 sätestatud päritolu kumulatsioonist välja jäetud

ÜHISDEKLARATSIOON Andorra Vürstiriigi kohta

ÜHISDEKLARATSIOON San Marino Vabariigi kohta

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „valmistamine“ – igat liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud komplekteerimine või eritoimingud;

b) „materjal“ – koostisosa, toormaterjal, komponent, osa vms, mida on toote valmistamisel kasutatud;

c) „toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

d) „kaup“ – nii materjal kui ka tooted;

e) „tolliväärtus“ – 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) kohaselt määratud tolliväärtus;

f) „tehasehind“ – hind, mida makstakse tehases asuva toote eest Euroopa Ühenduses või Vaikse ookeani piirkonna riigis paiknevale tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

g) „materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest Euroopa Ühenduses või Vaikse ookeani piirkonna riigis makstakse;

h) „päritolustaatusega materjalide väärtus“ – mutatis mutandis kohaldatava punkti g kohaselt määratletud materjalide väärtus;

i) „lisandväärtus“ – toote tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad artiklites 3 ja 4 osutatud riikidest ja territooriumidelt, mille suhtes kohaldatakse päritolu kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest Euroopa Ühenduses või mõnes Vaikse ookeani piirkonna riigis makstakse;

j) „grupid“ ja „rubriigid“ – grupid ja neljakohalised rubriigid, mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, käesolevas protokollis edaspidi „harmoneeritud süsteem“ või „HS“;

k) „klassifitseeritud“ – osutab toote või materjali klassifitseerimisele teatavasse rubriiki;

l) „saadetis“ – tooted, mis saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa arve alusel;

m) „territooriumid“ – hõlmab ka territoriaalvesi;

n) „ÜMT“ – VIII lisas kindlaksmääratud ülemeremaad ja -territooriumid;

o) „muud AKV riigid“ – kõik AKV riigid, v.a Vaikse ookeani piirkonna riigid.

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

1. Majanduspartnerluse vahelepingus, edaspidi „leping“, käsitatakse järgmisi tooteid Euroopa Ühendusest pärinevana:

a) täielikult Euroopa Ühenduses saadud või toodetud tooted käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses;

b) Euroopa Ühenduses saadud või toodetud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult Euroopa Ühenduses saadud või toodetud, tingimusel et need on ühenduses läbinud piisava töö või töötluse artikli 6 tähenduses.

2. Lepingus käsitatakse järgmisi tooteid Vaikse ookeani piirkonna riigist pärinevana:

a) täielikult Vaikse ookeani piirkonna riigis saadud või toodetud tooted käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses;

b) Vaikse ookeani piirkonna riigis saadud või toodetud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult Vaikse ookeani piirkonna riigis saadud või toodetud, tingimusel et need on selles Vaikse ookeani piirkonna riigis läbinud piisava töö või töötluse artikli 6 tähenduses.

Artikkel 3

Päritolu kumulatsioon Euroopa Ühenduses

1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, loetakse tooted Euroopa Ühendusest pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud mõnest Vaikse ookeani piirkonna riigist, muust AKV riigist või ÜMTst pärit materjale, tingimusel et Euroopa Ühenduses tehtud töö või töötlus on artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.

2. Kui Euroopa Ühenduses tehtud töö või töötlus ei ole artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud või toodetud toode Euroopa Ühendusest pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mõnest muust lõikes 1 osutatud riigist või territooriumilt pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist või territooriumilt, kust pärinevate Euroopa Ühenduses valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud riikidest või territooriumidelt pärinevad tooted, mis ei läbi Euroopa Ühenduses tööd või töötlust, säilitavad nendesse riikidesse või territooriumidele eksportimisel oma päritolustaatuse.

4. Artikli 2 lõike 1 punkti b rakendamisel käsitatakse Vaikse ookeani piirkonna riikides, muudes AKV riikides või ÜMTs läbitud tööd või töötlust Euroopa Ühenduses läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse Euroopa Ühenduses. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases riigis või kahel või enamal asjaomasel territooriumil, loetakse need Euroopa Ühendusest pärinevaks üksnes juhul, kui töö või töötlus on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikum.

5. Kui Euroopa Ühenduses tehtud töö või töötlus ei ole artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud või toodetud toode Euroopa Ühendusest pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mõnes muus lõikes 4 osutatud riigis või territooriumil kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist või territooriumilt, kust pärinevate valmistamiseks kasutatud materjalide väärtus on suurim.

6. Käesolevas artiklis sätestatud päritolu kumulatsiooni võib kohaldada üksnes tingimusel, et:

a) päritolustaatuse omandamisse kaasatud riigid ja sihtriik on sõlminud halduskoostöölepingu, mis tagab käesoleva artikli õige rakendamise;

b) materjalid ja tooted on omandanud päritolustaatuse samasuguste päritolureeglite kohaldamisel, kui on sätestatud käesolevas protokollis;

c) Euroopa Ühendus esitab Vaikse ookeani piirkonna riikidele Euroopa Komisjoni kaudu andmed käesolevas artiklis osutatud muude riikide või territooriumidega sõlmitud halduskoostöölepingute kohta. Euroopa Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ning Vaikse ookeani piirkonna riigid avaldavad oma korra kohaselt kuupäeva, mil käesolevas artiklis sätestatud päritolu kumulatsiooni võib kohaldada nende käesolevas artiklis nimetatud riikide või territooriumide suhtes, mis on vajalikud nõuded täitnud.

Artikkel 4

Päritolu kumulatsioon Vaikse ookeani piirkonna riikides

1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, loetakse tooted Vaikse ookeani piirkonna riigist pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud Euroopa Ühendusest, muudest AKV riikidest, ÜMTst või muudest Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärit materjale, tingimusel, et selles Vaikse ookeani piirkonna riigis tehtud töö või töötlus on artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.

2. Kui Vaikse ookeani piirkonna riigis tehtud töö või töötlus ei ole artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud või toodetud toode kõnealusest Vaikse ookeani piirkonna riigist pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mõnest muust lõikes 1 osutatud riigist või territooriumilt pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist või territooriumilt, kust pärinevate kõnealuses Vaikse ookeani piirkonna riigis valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud riikidest või territooriumidelt pärinevad tooted, mis ei läbi Vaikse ookeani piirkonna riigis tööd või töötlust, säilitavad nendesse riikidesse või territooriumidele eksportimisel oma päritolustaatuse.

4. Artikli 2 lõike 2 punkti b rakendamisel käsitatakse Euroopa Ühenduses, muudes Vaikse ookeani piirkonna riikides, muudes AKV riikides või ÜMTs läbitud tööd või töötlust Vaikse ookeani piirkonna riigis läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse selles Vaikse ookeani piirkonna riigis. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases riigis või kahel või enamal asjaomasel territooriumil, loetakse need Vaikse ookeani piirkonna riigist pärinevaks üksnes juhul, kui töö või töötlus on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikum.

5. Kui Vaikse ookeani piirkonna riigis tehtud töö või töötlus ei ole artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud või toodetud toode kõnealusest Vaikse ookeani piirkonna riigist pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mõnes muus lõikes 4 osutatud riigis või territooriumil kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist või territooriumilt, kust pärinevate valmistamiseks kasutatud materjalide väärtus on suurim.

6. Käesolevas artiklis sätestatud päritolu kumulatsiooni võib kohaldada üksnes tingimusel, et:

a) päritolustaatuse omandamisse kaasatud riigid ja sihtriik on sõlminud halduskoostöölepingu, mis tagab käesoleva artikli õige rakendamise;

b) materjalid ja tooted on omandanud päritolustaatuse samasuguste päritolureeglite kohaldamisel, kui on sätestatud käesolevas protokollis;

c) Vaikse ookeani piirkonna riigid esitavad Euroopa Ühendusele Euroopa Komisjoni kaudu andmed käesolevas artiklis osutatud muude riikide või territooriumidega sõlmitud halduskoostöölepingute kohta. Euroopa Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ning Vaikse ookeani piirkonna riigid avaldavad oma korra kohaselt kuupäeva, mil käesolevas artiklis sätestatud päritolu kumulatsiooni võib kohaldada nende käesolevas artiklis nimetatud riikide või territooriumide suhtes, mis on vajalikud nõuded täitnud.

7. Käesolevas artiklis sätestatud päritolu kumulatsiooni ei kohaldata IX lisas loetletud toodete suhtes. Olenemata sellest võib käesolevas artiklis sätestatud päritolu kumulatsiooni kohaldada IX lisas loetletud toodete suhtes alles pärast 1. oktoobrit 2015 ja tariifirubriiki 1006 kuuluva riisi suhtes pärast 1. jaanuari 2010 juhul, kui nende toodete valmistamisel kasutatud materjalid pärinevad Vaikse ookeani piirkonna riigist või muudest majanduspartnerluslepingus osalevatest AKV riikidest või need on läbinud seal töö või töötluse.

8. Käesolevat artiklit ei kohaldata Lõuna-Aafrikast pärit XI lisas loetletud toodete suhtes.

Artikkel 5

Täielikult saadud või toodetud tooted

1. Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult Vaikse ookeani piirkonna riigis või Euroopa Ühenduses saadud või toodetud toodetena:

a) nende pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b) seal koristatud taimekasvatussaadused;

c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d) seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e) i) seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;

ii) akvakultuuritooted, sh kalakasvatustooted, tingimusel et kalad on seal sündinud ja kasvanud;

f) merekalapüügisaadused ja muud nende laevadega väljaspool Euroopa Ühenduse või mõne Vaikse ookeani piirkonna riigi territoriaalvesi püütud saadused;

g) nende kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;

h) seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks;

i) sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

j) väljaspool nende territoriaalvesi merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, kui neil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;

k) kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest.

2. Lõike 1 punktides f ja g olevaid mõisteid „nende laevad“ ja „nende kalatöötlemislaevad“ kohaldatakse ainult selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes, mis:

a) on registreeritud Euroopa Ühenduse liikmesriigis või Vaikse ookeani piirkonna riigis;

b) sõidavad Euroopa Ühenduse liikmesriigi või Vaikse ookeani piirkonna riigi lipu all;

c) vastavad ühele järgmistest tingimustest:

i) nad kuuluvad vähemalt 50 % ulatuses Euroopa Ühenduse liikmesriigi või Vaikse ookeani piirkonna riigi kodanikele

või

ii) nad kuuluvad äriühingule,

– mille peakontor ja peamine tegevuskoht on Euroopa Ühenduse liikmesriigis või Vaikse ookeani piirkonna riigis ja

– mis kuulub vähemalt 50 % ulatuses Euroopa Ühenduse liikmesriigile või Vaikse ookeani piirkonna riigile, selle avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele.

3. Olenemata lõikest 2 nõustub Euroopa Ühendus Vaikse ookeani piirkonna riigi taotluse korral käsitama Vaikse ookeani piirkonna riigi prahitud või liisitud laevu „nende laevadena“ tema majandusvööndis kalastamiseks, tingimusel et tollikoostöö ja päritolureeglite erikomitee on kinnitanud, et prahtimis- või liisinguleping, mille eesõigust on pakutud Euroopa Ühendusele, annab sobiva võimaluse suurendada Vaikse ookeani piirkonna riigi suutlikkust ise kalastada ja eelkõige muudab Vaikse ookeani piirkonna riigi vastutavaks pikemaks ajaks tema käsutusse antud laeva meresõiduks ja äriks kasutamise eest.

4. Lõike 2 tingimusi võib täita eri riikides, kui need kuuluvad Vaikse ookeani piirkonna riikide hulka. Sellisel juhul loetakse tooted pärinevaks riigist, mille kodanikele või äriühingutele laev või kalatöötlemislaev lõike 2 punkti c kohaselt kuulub. Juhul kui laev või kalatöötlemislaev kuulub eri majanduspartnerluslepingutes osalevate riikide kodanikele või äriühingutele, loetakse tooted pärinevaks riigist, mille kodanike või äriühingute osa on lõike 2 punkti c kohaselt suurim.

Artikkel 6

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

1. Artikli 2 kohaldamisel käsitatakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud või toodetud, piisava töö või töötluse läbinuna, kui II lisa loendis esitatud tingimused on täidetud.

2. Olenemata lõikest 1 võib artikli 2 kohaldamisel lugeda IIa lisas loetletud tooted piisava töö või töötluse läbinuks, kui on täidetud kõnealuses lisas sätestatud tingimused.

3. Eespool lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustes on märgitud kõikide käesoleva lepinguga hõlmatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad kohustuslikud tööd või töötlemistoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult, kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse ühes nimetatud loendis sätestatud tingimuste täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata selle toote suhtes tingimusi, mida kohaldatakse valmistatava toote suhtes, ega võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle valmistamiseks kasutada.

4. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib päritolustaatuseta materjale, mida ei tohiks II ja IIa lisas sätestatud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks kasutada, siiski kasutada, kui:

a) nende koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast;

b) käesoleva lõike kohaldamisel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loendis seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks.

5. Lõiget 4 ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

6. a) Lepinguosalised tunnistavad, et pärast Lomé konventsiooni allkirjastamist 1976. aastal ei ole Vaikse ookeani piirkonna riikidel õnnestunud luua nõuetekohast riiklikku laevastikku, mis vastaks laevade suhtes sätestatud tingimustele, mis on esitatud käesoleva II protokolli artikli 5 lõikes 2. Lepinguosalised tunnistavad ka seda, et Vaikse ookeani piirkonna riikides valitsevate eriasjaolude tõttu ei ole täielikult saadud ja toodetud kala kogus piisav maapealse vajaduse rahuldamiseks, Vaikse ookeani piirkonna riikide kalalaevastiku püügivõimsus on väga väike, töötlemissuutlikkus on füüsiliste ja majanduslike tegurite tõttu piiratud, oht destabiliseerida ELi turgu seoses Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärit kalandustoodete ülemäärase sissetoomisega on väike ning Vaikse ookeani piirkonna riigid on geograafiliselt isoleeritud ja asuvad ELi turust kaugel. Lepinguosalistel on ka ühine eesmärk edendada Vaikse ookeani piirkonna riikide arengut, toetades samal ajal säästvat kalapüüki ja kalavarude head majandamist.

b) Lepinguosalised tunnistavad, et kalandus on Vaikse ookeani piirkonna riikide elanike jaoks väga tähtis ning et kalavarud – näiteks tuunikala varud Vaikse ookeani lääne- ja keskosas – on pikaajalise sissetuleku tagamise ja töökohtade loomise seisukohast Vaikse ookeani piirkonna riikide jaoks kõige tähtsam ühine loodusvara. Vaikse ookeani piirkonna riikide vete ühiste kalavarude suhtes on kehtestatud mitmesugused majandamise korrad nii piirkonna, allpiirkonna kui ka riigi tasandil, sealhulgas püügipäevade arvu reguleeriv Vessel Day Scheme, mille eesmärk on tagada säästev tuunipüük seinnoodaga. Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon kontrollib kõnealust tegevust muu hulgas laevaseiresüsteemi ja vaatlusprogrammide kaudu. Sellega seoses lepivad lepinguosalised olenemata lõikest 1 kokku, et olukorras, kus artikli 5 lõike 1 punktides f ja g määratletud täielikult saadud või toodetud tooteid ei saa vajalikul määral kasutada maapealse nõudluse rahuldamiseks, ja pärast seda, kui Vaikse ookeani piirkonna riik on esitanud Euroopa Komisjonile asjakohase eelteate, käsitatakse rubriikidesse 1604 ja 1605 kuuluvaid töödeldud kalandustooteid, mis on valmistatud selles riigis asuvates maismaarajatistes selle riigi sadamas lossitud gruppi 03 kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, piisava töö või töötluse läbinuna artikli 2 tähenduses. Euroopa Komisjonile esitatavas teates märgitakse, kuidas käesoleva lõike kohaldamine aitab kaasa asjaomase riigi kalandussektori arengule, ning lisatakse vajalik teave asjaomaste liikide, valmistatavate toodete ja seotud koguste kohta.

c) Punkti b rakendamist käsitlev aruanne koostatakse hiljemalt kolme aasta möödumisel teate esitamisest.

d) Sellele aruandele toetudes korraldavad Euroopa Ühendus ja taotluse esitanud Vaikse ookeani piirkonna riik punkti b kasutamist käsitleva arutelu, võttes eelkõige arvesse selle mõju arengule ning kalavarude tulemuslikku kaitset ja säästvat majandamist, ning vajaduse korral muudavad nimetatud punkti.

e) Punkti b kohaldatakse ilma, et see piiraks ELis kehtivate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamist, kalavarude tulemuslikku kaitset ja säästvat majandamist ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga võitlemise toetamist kõnealuses piirkonnas.

f) Käesolevat lõiget kohaldatakse Vaikse ookeani piirkonna riigist pärineva impordi suhtes alates esimesest päevast, mis järgneb kuupäevale, mil Euroopa Liidu Teatajas avaldati teade selle kohta, et asjaomane riik on esitanud punkti b kohaselt Euroopa Komisjonile teate.

7. Lõikeid 1–6 kohaldatakse, kui artiklis 7 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 7

Ebapiisav töö või töötlus

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 6 tingimused on täidetud või mitte:

a) toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b) pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c) pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi või muu katte eemaldamine;

d) tekstiili triikimine või pressimine;

e) lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f) teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine;

g) suhkru toonimine või tükkipressimine; kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;

h) puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i) teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

j) tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k) tavaline klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele kinnitamine ja igasugune muu lihtne pakendamine;

l) märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;

m) üht või mitut sorti toodete lihtne segamine; suhkru segamine mis tahes muu ainega;

n) toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lammutamine;

o) kahe või enama punktides a–n loetletud toimingu kombinatsioon;

p) loomade tapmine.

2. Selleks et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki Euroopa Ühenduses või Vaikse ookeani piirkonna riikides selle tootega tehtud toiminguid koos.

Artikkel 8

Kvalifikatsiooniühik

1. Käesoleva protokolli kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri alusel klassifitseerimisel põhiüksuseks.

Sellest tulenevalt:

a) kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b) kui saadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesolevat protokolli iga toote suhtes eraldi.

2. Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.

Artikkel 9

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 10

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreegliga määratletud komplektil on päritolustaatus, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 11

Neutraalsed tegurid

Selleks et määrata kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata toote valmistamisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:

a) energia ja kütus;

b) sisseseade ja varustus;

c) masinad ja tööriistad;

d) kaubad, mis ei kuulu ega ole mõeldud kuuluma toote lõppkoosseisu.

Artikkel 12

Arvestuslik eraldamine

1. Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või olulised raskused, võib tolliasutus asjaomaste isikute kirjaliku taotluse korral lubada selliste varude haldamiseks nn arvestusliku eraldamise meetodit (edaspidi „meetod“).

2. Lõikes 1 osutatud meetodit kohaldatakse ka harmoneeritud süsteemi alamrubriikidesse 1701 12, 1701 13 ja 1701 14 kuuluva ning edasiseks rafineerimiseks mõeldud lõhna- ja maitseaineteta ja värvilisandita päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toorsuhkru suhtes, mis on enne Euroopa Ühendusse või Vaikse ookeani piirkonna riiki eksportimist segatud valmis või kokku vastavalt kas Vaikse ookeani piirkonna riigis või Euroopa Ühenduses.

3. Meetod peab tagama, et nende saadud või toodetud toodete arv või kogus, mida võib käsitada Vaikse ookeani piirkonna riigist või liidust pärit toodetena, vastab igal ajal nende toodete arvule või kogusele, mis oleks saadud või toodetud, kui kaubavarud olnuksid füüsiliselt eraldatud.

4. Tolliasutus võib lõikes 1 osutatud loa andmiseks esitada tingimusi, mida ta peab vajalikuks.

5. Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse riigis, kus toode on valmistatud.

6. Meetodit kasutav isik võib olenevalt asjaoludest kas koostada päritolutõendi või taotleda päritolutõendit nende toodete kogusele, mida võib pidada päritolustaatusega toodeteks. Tolliasutuse nõudmise korral deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.

7. Tolliasutus kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta, kui meetodi kasutaja kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.

8. Lõike 1 kohaldamisel tähendavad „asendatavad materjalid“ samalaadseid ja samasuguse kaubandusliku kvaliteediga materjale, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ning mida ei saa päritolu kindlaksmääramise seisukohast üksteisest eristada.

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 13

Territoriaalsuse põhimõte

1. Kui artiklitest 3 ja 4 ei tulene teisiti, peavad II jaotises sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimused Vaikse ookeani piirkonna riikides või Euroopa Ühenduses olema pidevalt täidetud.

2. Kui artiklitest 3 ja 4 ei tulene teisiti, tuleb mõnest Vaikse ookeani piirkonna riigist või Euroopa Ühendusest pärinevaid ja mõnda teise riiki eksporditud päritolustaatusega kaupu tagasitoomisel käsitada päritolustaatuseta kaupadena, välja arvatud juhul, kui suudetakse tolliasutusele tõendada, et:

a) tagasitoodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi, ja

b) kaubad ei ole läbinud ühtegi muud toimingut kui need, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks kõnealuses riigis oleku või eksportimise ajal.

Artikkel 14

Mittemuutmise reegel

1. Lepinguosalise territooriumil vabasse ringlusse lubatud päritolustaatusega tooted peavad olema samad tooted, mis eksporditi teise lepinguosalise territooriumilt, kus päritolustaatus saadi. Tooteid ei tohi enne nende vabasse ringlusse lubamist muuta ega muundada ning nad ei tohi olla läbinud muid toiminguid peale nende, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks, välja arvatud märkide, etikettide, pitserite ja muude dokumentide lisamine, et tagada importiva lepinguosalise riigisiseste nõuete täitmine.

2. Tooteid või saadetisi võib ladustada muudes kui lepinguosalisteks olevates riikides, tingimusel et need jäävad asjaomase muu riigi tollijärelevalve alla.

3. Ilma et see piiraks V jaotise sätete kohaldamist, on eksportijal või tema vastutuse all lubatud jagada saadetisi osadeks muu kui lepinguosaliseks oleva riigi territooriumil, kui saadetised jäävad asjaomases muus riigis, kus nad osadeks jagati, tollijärelevalve alla.

4. Kui tolliasutusel tekib kahtlus, kas lõigetes 1–3 sätestatud nõuded on täidetud, võib ta paluda deklarandil nõuete täitmist mis tahes viisil tõendada, sealhulgas selliste lepinguliste veodokumentidega nagu veokiri või konkreetsete tõenditega, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel, või kaupadega seotud muude tõenditega.

IV JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 15

Üldnõuded

1. Vaikse ookeani piirkonna riigist pärit toodete importimisel Euroopa Ühendusse ning Euroopa Ühendusest pärit toodete importimisel Vaikse ookeani piirkonna riiki kohaldatakse lepingu sätetest tulenevaid soodustusi, kui esitatakse kas:

a) liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud III lisas, või

b) artikli 20 lõikes 1 ettenähtud juhtudel deklaratsioon, edaspidi „arvedeklaratsioon“, mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid oleks võimalik identifitseerida; arvedeklaratsiooni tekst on esitatud IV lisas.

2. Olenemata lõikest 1 kohaldatakse käesoleva protokolli tähenduses päritolustaatusega toodete suhtes artiklis 25 nimetatud juhtudel käesoleva lepingu sätteid, ilma et oleks vaja esitada eespool nimetatud dokumente.

3. Pärast tollikoostöö ja päritolureeglite erikomiteele teatamist kohaldatakse ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete suhtes teise lepinguosalise territooriumile importimisel käesolevas lepingus ettenähtud tariifset sooduskohtlemist, kui lepinguosaliste asjaomaste õigusaktide kohaselt registreeritud eksportija esitab vastavalt artiklile 21 arvedeklaratsiooni. Selles teates märgitakse, et lõike 1 punkte a ja b ei kohaldata.

4. Käesoleva jaotise kohaldamisel püüavad eksportijad kasutada Vaikse ookeani piirkonna riikidele ja Euroopa Ühendusele ühist keelt.

Artikkel 16

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

1. Liikumissertifikaadi EUR.1 annab eksportiva riigi tolliasutus välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.

2. Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi, mille mõlema näidised on esitatud III lisas. Need vormid täidetakse kooskõlas käesoleva protokolliga. Käsitsi kirjutamisel tuleb kasutada tinti ja trükitähti. Tooteid tuleb kirjeldada selleks mõeldud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.

3. Eksportija, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandnud eksportiva riigi tolliasutuse taotluse korral kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud.

4. Euroopa Ühenduse liikmesriigi või Vaikse ookeani piirkonna riigi tolliasutus annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada pärinevana Euroopa Ühendusest või Vaikse ookeani piirkonna riigist või artiklites 3 ja 4 osutatud muust riigist või muult territooriumilt ja kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele.

5. Sertifikaati välja andev tolliasutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks. Samuti tagab sertifikaati välja andev tolliasutus, et lõikes 2 osutatud vormid oleksid nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks mõeldud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.

6. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

7. Tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 17

Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

1. Olenemata artikli 16 lõikest 7 võib liikumissertifikaadi EUR.1 erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:

a) seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu või

b) tolliasutusele on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel.

2. Lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima liikumissertifikaadiga EUR.1 hõlmatud toodete ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.

3. Tolliasutus võib liikumissertifikaadi EUR.1 tagasiulatuvalt välja anda alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.

4. Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadile EUR.1 tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:

„ISSUED RETROSPECTIVELY“.

5. Lõikes 4 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse „Märkused“.

Artikkel 18

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tolliasutuselt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.

2. Sel viisil väljaantud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:

„DUPLICATE“.

3. Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse „Märkused“.

4. Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima alates nimetatud kuupäevast.

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine eelnevalt väljaantud või vormistatud päritolutõendi alusel

Kui päritolustaatusega tooted paigutatakse Vaikse ookeani piirkonna riigi või Euroopa Ühenduse tolliasutuse järelevalve alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme liikumissertifikaadiga EUR.1, et saata kõik need tooted või osa neist Vaikse ookeani piirkonna riikide või Euroopa Ühenduse piires mujale. Liikumissertifikaadi (liikumissertifikaatide) EUR.1 asendussertifikaadi(d) annab välja tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.

Artikkel 20

Arvedeklaratsiooni koostamise tingimused

1. Artikli 15 lõike 1 punktis b nimetatud arvedeklaratsiooni võib koostada:

a) artiklis 21 määratletud heakskiidetud eksportija või

b) iga eksportija iga saadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

2. Arvedeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada Vaikse ookeani piirkonna riikidest, Euroopa Ühendusest või mõnest artiklites 3 ja 4 nimetatud muust riigist või muult territooriumilt pärinevana ja kui need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.

3. Eksportija, kes koostab arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi tolliasutuse taotluse korral kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva protokolli muud nõuded on täidetud.

4. Eksportija koostab arvedeklaratsiooni, trükkides, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud käesoleva protokolli IV lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi riigisiseste õigusaktidega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.

5. Arvedeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 21 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, kui ta kinnitab eksportiva riigi tolliasutusele kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga arvedeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu oleks ta nendele käsitsi alla kirjutanud.

6. Eksportija võib koostada arvedeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist, kui see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast deklaratsiooniga seotud toodete importimist.

Artikkel 21

Heakskiidetud eksportija

1. Eksportiva riigi tolliasutus võib lubada igal eksportijal, kes tegeleb pidevalt kaubanduskoostööd käsitlevate lepingusätetega hõlmatud toodete veoga, arvedeklaratsioonid ise koostada, olenemata asjaomaste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmise kontrollimiseks.

2. Tolliasutus võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.

3. Tolliasutus annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse arvedeklaratsioonile.

4. Tolliasutus kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija seda luba kasutab.

5. Tolliasutus võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada. Ta teeb seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 osutatud tagatisi või ei täida lõikes 2 osutatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.

Artikkel 22

Päritolutõendi kehtivus

1. Päritolutõend kehtib kümme kuud alates selle väljaandmise kuupäevast eksportivas riigis ja see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva riigi tolliasutusele.

2. Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva riigi tolliasutusele pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva riigi tolliasutus päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 23

Päritolutõendi esitamine

Päritolutõend esitatakse importiva riigi tolliasutusele selles riigis sätestatud korras. Kõnealune tolliasutus võib nõuda päritolutõendi tõlget, samuti seda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ettenähtud tingimustele.

Artikkel 24

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotluse korral ja importiva riigi tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid osasaadetistena, esitatakse tolliasutusele selliste toodete kohta üksainus päritolutõend esimese osasaadetise importimisel.

Artikkel 25

Päritolutõendi esitamisest vabastamine

1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või nimetatud dokumendile lisatud paberilehel.

2. Importi, mis on juhutine ja hõlmab eranditult tooteid, mis on mõeldud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

3. Lisaks ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 26

Päritolu kumulatsiooni käsitlev teatamiskord

1. Artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 lõike 1 kohaldamisel tõendatakse Vaikse ookeani piirkonna riigist, Euroopa Ühendusest, muust AKV riigist või ÜMTst pärit materjalide käesoleva protokolli kohast päritolustaatust liikumissertifikaadiga EUR.1 või tarnija deklaratsiooniga, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli V A lisas ja mille eksportija esitab selles riigis või Euroopa Ühenduses, kust materjalid tulevad.

2. Artikli 3 lõike 4 ja artikli 4 lõike 4 kohaldamisel tõendatakse Vaikse ookeani piirkonna riigis, Euroopa Ühenduses, muus AKV riigis või ÜMTs toimunud tööd või töötlust tarnija deklaratsiooniga, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli V B lisas ja mille eksportija esitab selles riigis või Euroopa Ühenduses, kust materjalid tulevad.

3. Tarnija esitab iga materjalisaadetise kohta eraldi deklaratsiooni seda saadetist käsitleval arvel või selle lisas või saatelehel või mõnel muul seda saadetist käsitleval äridokumendil, milles kõnealuseid materjale kirjeldatakse nii täpselt, et neid on võimalik identifitseerida.

4. Tarnija deklaratsiooni võib koostada valmistrükitud vormil.

5. Tarnija deklaratsioonile kirjutab tarnija oma originaalallkirja käsitsi. Kui arve ja tarnija deklaratsioon koostatakse elektroonilisel andmetöötlusviisil, ei pea tarnija deklaratsiooni siiski käsitsi allkirjastama, kui tarniva äriühingu vastutav isik on identifitseeritud viisil, mis rahuldab selle riigi tolliasutust, kus tarnija deklaratsioon on koostatud. Kõnealuse riigi tolliasutus võib kehtestada käesoleva lõike rakendamise tingimused.

6. Tarnija deklaratsioonid esitatakse selle eksportiva riigi tolliasutusele, kellelt taotleti liikumissertifikaati EUR.1.

7. Deklaratsiooni koostav tarnija peab olema valmis igal ajal esitama selle riigi tolliasutuse taotluse korral, kus deklaratsioon on koostatud, kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et nimetatud deklaratsioonis esitatud andmed on õiged.

8. Enne käesoleva protokolli jõustumise kuupäeva vastavalt Cotonou lepingu 1. protokolli artiklile 26 koostatud tarnija deklaratsioonid ja teabesertifikaadid jäävad kehtima.

Artikkel 27

Tõendavad dokumendid

Artikli 16 lõikes 3 ja artikli 20 lõikes 3 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et liikumissertifikaadiga EUR.1 või arvedeklaratsiooniga hõlmatud tooteid saab käsitada Vaikse ookeani piirkonna riigist, Euroopa Ühendusest või artiklites 3 ja 4 osutatud muust riigist või muult territooriumilt pärinevana ja et need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele, võivad olla muu hulgas järgmised:

a) otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud kõnealuste kaupade saamiseks ja mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses raamatupidamises;

b) dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud Vaikse ookeani piirkonna riigis, Euroopa Ühenduses või artiklites 3 ja 4 osutatud muus riigis või muul territooriumil, kus neid dokumente kasutatakse riigisisese õiguse kohaselt;

c) dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on läbinud töö või töötluse Vaikse ookeani piirkonna riigis, Euroopa Ühenduses või artiklites 3 ja 4 osutatud muus riigis või muul territooriumil ja mis on välja antud või koostatud Vaikse ookeani piirkonna riigis, Euroopa Ühenduses või artiklites 3 ja 4 osutatud muus riigis või muul territooriumil, kus neid dokumente kasutatakse riigisisese õiguse kohaselt;

d) liikumissertifikaadid EUR.1 või arvedeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud Vaikse ookeani piirkonna riigis, Euroopa Ühenduses või artiklites 3 ja 4 osutatud muus riigis või muul territooriumil kooskõlas käesoleva protokolliga.

Artikkel 28

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

1. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 16 lõikes 3 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat.

2. Arvedeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab arvedeklaratsiooni koopiat ja artikli 20 lõikes 3 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat.

3. Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja arve, saatelehtede või muu äridokumendi koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, samuti artikli 26 lõikes 7 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat.

4. Eksportiva riigi tolliasutus, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 16 lõikes 2 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat.

5. Importiva riigi tolliasutus säilitab talle esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja arvedeklaratsioone vähemalt kolm aastat.

Artikkel 29

Lahknevused ja vormistusvead

1. Kui päritolutõendil ja dokumentides, mis esitatakse tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi andmetes, ei muuda see asjaolu päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.

2. Päritolutõendit ei tohiks tagasi lükata ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

Artikkel 30

Eurodes väljendatud summad

1. Juhuks, kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus peale euro, määravad asjaomased riigid artikli 20 lõike 1 punkti b ja artikli 25 lõike 3 kohaldamisel igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad Vaikse ookeani piirkonna riigi, Euroopa Ühenduse liikmesriikide ning artiklites 3 ja 4 nimetatud muude riikide või territooriumide omavääringus.

2. Saadetise suhtes kohaldatakse artikli 20 lõike 1 punkti b või artikli 25 lõiget 3 selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt kindlaks määratud summale.

3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.

4. Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 %. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud samaväärse summa võib jätta muutmata, kui samaväärne summa väheneks konverteerimise tulemusena.

5. Euroopa Ühenduse või Vaikse ookeani piirkonna riikide taotluse korral vaatab tollikoostöö ja päritolureeglite erikomitee eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub tollikoostöö ja päritolureeglite erikomitee asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.

V JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 31

Lepinguga hõlmatud toodete suhtes kohaldatavad haldustingimused

1. Käesoleva protokolli tähenduses Vaikse ookeani piirkonna riikidest või Euroopa Ühendusest pärit toodetele võimaldatakse tollideklaratsiooni esitamisel lepingust tulenevaid soodustusi üksnes tingimusel, et nende eksport toimub kuupäeval või alates kuupäevast, kui eksportiv riik täidab lõikes 2 kehtestatud sätteid.

2. Lepinguosalised kohustuvad kehtestama:

a) käesolevas protokollis sätestatud reeglite ja toimingute rakendamiseks ja jõustamiseks vajalikud riiklikud ja piirkondlikud korraldused, sealhulgas vajaduse korral artiklite 3 ja 4 kohaldamiseks vajalikud korraldused;

b) haldusstruktuurid ja -süsteemid, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse asjakohaseks haldamiseks ja kontrollimiseks ning käesoleva protokolli muude tingimuste täitmiseks.

Lepinguosalised esitavad artiklis 32 osutatud teabe.

Artikkel 32

Tolliasutusi käsitleva teabe esitamine

1. Vaikse ookeani piirkonna riigid ja Euroopa Ühenduse liikmesriigid esitavad Euroopa Komisjoni kaudu üksteisele liikumissertifikaatide EUR.1 ja arvedeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide väljaandmise ja kontrollimise eest vastutavate tolliasutuste aadressid ning templijäljendid, mida kasutatakse nende tolliasutustes selliste sertifikaatide väljaandmisel.

Liikumissertifikaate EUR.1 ja arvedeklaratsioone või tarnija deklaratsioone aktsepteeritakse sooduskohtlemise kohaldamisel alates kuupäevast, mil Euroopa Komisjon kõnealuse teabe kätte saab.

2. Vaikse ookeani piirkonna riigid ja Euroopa Ühenduse liikmesriigid teavitavad üksteist viivitamata kõikidest muudatustest lõikes 1 osutatud andmetes.

3. Lõikes 1 osutatud asutused tegutsevad asjaomase riigi valitsuse volitusel. Kontrolli eest vastutavad asutused on asjaomase riigi valitsusasutused.

Artikkel 33

Vastastikune abi

1. Selleks et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, abistavad Euroopa Ühendus, Vaikse ookeani piirkonna riigid ning artiklites 3 ja 4 osutatud muud riigid üksteist oma pädevate tolliasutuste kaudu, kontrollides liikumissertifikaatide EUR.1, arvedeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust. Vaikse ookeani piirkonna riigid teevad ka järgmist:

a) pakuvad Euroopa Ühendusele ja üksteisele vajalikku tuge, kui taotletakse käesoleva protokolli nõuetekohase haldamise ja kontrollimise seiret asjaomases riigis, sealhulgas kohapealsed kontrollkäigud;

b) kontrollivad kooskõlas artikliga 34 toodete päritolustaatust ja muude käesolevas protokollis sätestatud tingimuste täitmist.

2. Ametiasutused, kelle poole pöördutakse, esitavad asjakohase teabe tingimuste kohta, mille alusel toode on valmistatud, eelkõige tingimuste kohta, mille alusel on eri Vaikse ookeani piirkonna riikides, Euroopa Ühenduses ning artiklites 3 ja 4 osutatud muudes asjaomastes riikides järgitud päritolureegleid.

Artikkel 34

Päritolutõendi õigsuse kontroll

1. Päritolutõendite järelkontrolli tehakse riskianalüüsi alusel pisteliselt või siis, kui importiva riigi tolliasutusel tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või käesoleva protokolli muude nõuete täitmises.

2. Lõike 1 rakendamisel tagastab importiva riigi tolliasutus eksportiva riigi tolliasutusele liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad, esitades vajaduse korral kontrolli taotlemise põhjused. Kontrollitaotluse põhjendamiseks esitatakse kõik dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on valed.

3. Kontrolli teeb eksportiva riigi tolliasutus. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks.

4. Kui importiva riigi tolliasutus otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjakohaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

5. Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele võimalikult kiiresti. Nendest tulemustest peab selguma, kas dokumendid on ehtsad, kas asjaomaseid tooteid võib käsitada Vaikse ookeani piirkonna riigist, Euroopa Ühendusest või artiklites 3 ja 4 osutatud muust riigist pärinevana ning kas need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.

6. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrollitaotluse kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

7. Kui kontrollimisest või muust olemasolevast teabest nähtub, et käesoleva protokolli sätteid on rikutud, teostab või korraldab eksportiv riik omal algatusel või importiva riigi taotlusel piisavalt kiire uurimise, et selliseid rikkumisi tuvastada ja ära hoida; selleks võib asjaomane eksportiv riik kutsuda importivat riiki kontrollimises osalema.

Artikkel 35

Tarnija deklaratsioonide õigsuse kontroll

1. Tarnija deklaratsioone kontrollitakse riskianalüüsi alusel pisteliselt või siis, kui selle riigi tolliasutusel, kus deklaratsiooni põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud arvedeklaratsioon, on põhjust kahelda dokumendi ehtsuses või selles esitatud andmete õigsuses.

2. Tolliasutus, kellele tarnija deklaratsioon esitatakse, võib nõuda, et deklaratsiooni koostamisriigi tolliasutus annaks välja teabesertifikaadi, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli VI lisas. Teise võimalusena võib sertifitseerimisasutus, kellele tarnija deklaratsioon esitatakse, nõuda, et eksportija esitaks deklaratsiooni koostamisriigi tolliasutuse väljaantud teabesertifikaadi.

Teabesertifikaadi välja andnud tolliasutus säilitab selle koopiat vähemalt kolm aastat.

3. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Nendest tulemustest peab selguma, kas tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama tolliasutusel otsustada, kas ja millises ulatuses saab tarnija deklaratsiooni arvesse võtta liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmiseks või arvedeklaratsiooni koostamiseks.

4. Kontrollimise korraldab selle riigi tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon on koostatud. Selleks on tolliasutusel õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab tarnija deklaratsiooni õigsuse kontrollimiseks asjakohaseks.

5. Kõik liikumissertifikaadid EUR.1 või arvedeklaratsioonid, mis on välja antud või koostatud tarnija ebaõige deklaratsiooni põhjal, loetakse tühiseks.

Artikkel 36

Vaidluste lahendamine

Kui seoses artiklites 34 ja 35 nimetatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega seotud küsimus, esitatakse need lahendamiseks tollikoostöö ja päritolureeglite erikomiteele.

Importija ja importiva riigi tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva riigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 37

Karistused

Karistus määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi.

Artikkel 38

Erandid

1. Tollikoostöö ja päritolureeglite erikomitee, käesolevas artiklis edaspidi „komitee“, võib teha käesolevast protokollist erandeid, kui olemasolevate majandusharude areng või uute loomine Vaikse ookeani piirkonna riikides seda õigustab.

Asjaomane Vaikse ookeani piirkonna riik või asjaomased Vaikse ookeani piirkonna riigid teavitavad enne komiteelt erandi taotlemist või selle taotlemise ajal Euroopa Ühendust erandi taotlemisest ja esitavad selle põhjused vastavalt lõikele 2.

Euroopa Ühendus kiidab heaks kõik Vaikse ookeani piirkonna riikide taotlused, mis on käesoleva artikli kohaselt põhjendatud ja mis ei saa mõnele Euroopa Ühenduse väljakujunenud majandusharule tõsist kahju tekitada.

2. Eranditaotluste läbivaatamise hõlbustamiseks komitees esitab taotlev Vaikse ookeani piirkonna riik või esitavad taotlevad Vaikse ookeani piirkonna riigid koos taotlusega käesoleva protokolli VII lisas esitatud vormis oma taotluse põhjendamiseks võimalikult täieliku teabe, eelkõige allpool loetletud andmed:

– valmistoote kirjeldus;

– kolmandatest riikidest pärinevate materjalide laad ja kogus;

– Vaikse ookeani piirkonna riikidest või artiklites 3 ja 4 osutatud riikidest või territooriumidelt pärit materjalide või seal töödeldud materjalide eripära ja kogus;

– tootmisprotsessid;

– lisandväärtus;

– asjaomase ettevõtte töötajate arv;

– Euroopa Ühendusse saabuva ekspordi eeldatav maht;

– toormaterjalide muud võimalikud tarneallikad;

– taotletava kestuse põhjus, võttes arvesse uute tarneallikate leidmiseks tehtud jõupingutusi;

– muud tähelepanekud.

Samu reegleid kohaldatakse ka kõikide pikendamistaotluste suhtes.

Komitee võib vormi muuta.

3. Taotluste läbivaatamisel võetakse eelkõige arvesse järgmist:

a) asjaomase Vaikse ookeani piirkonna riigi arengutase või geograafiline asukoht;

b) juhtumid, mil olemasolevate päritolureeglite kohaldamine avaldaks olulist mõju Vaikse ookeani piirkonna riigi olemasoleva majandusharu suutlikkusele jätkata eksporti Euroopa Ühendusse, osutades konkreetselt juhtumitele, mil selline mõju võib viia kõnealuse majandusharu sulgemiseni;

c) erijuhtumid, mille puhul on ilmne, et päritolureeglid võivad takistada olulisi investeeringuid mõnesse majandusharusse, ja mille puhul investeerimiskava rakendamist soodustav erand võimaldaks täita nimetatud reegleid järk-järgult.

4. Iga juhtumit tuleb uurida, et teha selgeks, kas probleemi saaks lahendada päritolu kumulatsiooni käsitlevate reeglitega.

5. Lisaks vaadatakse taotlus läbi heasoovlikult, võttes eelkõige arvesse

a) tehtava otsuse majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning eelkõige mõju tööhõivele;

b) vajadust kohaldada erandit teatava aja jooksul, pidades silmas asjaomase Vaikse ookeani piirkonna riigi konkreetset olukorda ja raskusi.

6. Taotluste läbivaatamisel võetakse iga juhtumi puhul eelkõige arvesse võimalust anda päritolustaatus toodetele, mis sisaldavad materjale naaberarengumaadest, vähim arenenud maadest või sellistest arengumaadest, millel on ühe või mitme Vaikse ookeani piirkonna riigiga erisuhted, kui suudetakse sisse seada rahuldav halduskoostöö.

7. Ilma et see piiraks lõigete 1–6 kohaldamist, tehakse erand juhul, kui asjaomases Vaikse ookeani piirkonna riigis kasutatud päritolustaatuseta toodetele lisandunud väärtus moodustab vähemalt 45 % valmistoote väärtusest, kui erand ei põhjusta mõnele Euroopa Ühenduse või selle ühe või mitme liikmesriigi majandusharule suurt kahju.

8. Komitee võtab vajalikud meetmed, et tagada eranditaotluse kohta otsuse tegemine võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 75 tööpäeva jooksul pärast seda, kui Euroopa Ühendust esindav komitee kaasesimees taotluse kätte saab. Kui Euroopa Ühendus ei teata Vaikse ookeani piirkonna riigile selle ajavahemiku jooksul oma seisukohast seoses taotlusega, loetakse taotlus heakskiidetuks.

9. a) Erand kehtib komitee kindlaksmääratud ajavahemiku, üldjuhul viis aastat.

b) Erandiotsuses võib ette näha erandi uuendamise ilma komitee uue otsuseta, tingimusel et asjaomane Vaikse ookeani piirkonna riik esitab või asjaomased riigid esitavad kolm kuud enne iga tähtaja lõppu tõendid selle kohta, et ta/nad ei suuda endiselt täita protokolli tingimusi, millest tema/nende suhtes erand on tehtud.

Kui pikendamisele esitatakse vastuväide, vaatab komitee selle võimalikult kiiresti läbi ja otsustab, kas erandit pikendada. Komitee tegutseb lõikes 8 sätestatud korras. Võetakse kõik vajalikud meetmed, et vältida katkestusi erandi kohaldamises.

c) Punktides a ja b osutatud ajavahemikel võib komitee erandi rakendamise tingimused läbi vaadata, kui erandi tegemise otsuse aluseks olnud tegurid on oluliselt muutunud. Pärast läbivaatamist võib komitee otsustada muuta oma otsuse tingimusi seoses erandi ulatusega või muid varem kehtestatud tingimusi.

Artikkel 39

Tollikoostöö ja päritolureeglite erikomitee

1. Lepingu artikli 68 alusel loodud tollikoostöö ja päritolureeglite erikomitee (edaspidi „komitee“) vastutab käesoleva protokolli tulemusliku rakendamise ja toimimise eest.

2. Käesoleva protokolli rakendamisel täidab komitee muu hulgas järgmisi ülesandeid:

a) võtab vastu otsuseid käesolevast protokollist tehtavate erandite kohta artiklis 38 sätestatud tingimustel;

b) vaatab läbi käesoleva protokolli rakendamist ja teeb vajaduse korral kaubanduskomiteele soovitusi seoses

i) käesoleva protokolli rakendamise ja toimimisega ning

ii) käesoleva protokolli sätete muutmisega, milleks on teinud ettepaneku mõni lepinguosaline;

seejuures võtab komitee arvesse Vaikse ookeani piirkonna riikide arenguvajadusi;

c) lahendab kooskõlas artikliga 36 võimalikke vaidlusi ja

d) kaalub lepinguosaliste esindajate kokkuleppel mis tahes muid käesoleva protokolliga seotud küsimusi.

3. Komitee tuleb kokku igal ajal, milles lepinguosalised on kokku leppinud.

4. Komiteesse kuuluvad tolliküsimuste eest vastutavad Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ametnikud. Komitee võib vajaduse korral kasutada asjatundjate abi.

VI JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 40

Eritingimused

1. Käesolevas protokollis kasutatav mõiste „Euroopa Ühendus“ ei hõlma Ceutat ja Melillat. Mõiste „Euroopa Ühendusest pärit tooted“ ei hõlma Ceutast ja Melillast pärit tooteid.

2. Otsustades, kas Ceutasse ja Melillasse importimisel võib tooteid käsitada Vaikse ookeani piirkonna riigist pärinevana, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid mutatis mutandis.

3. Kui Ceutas, Melillas või Euroopa Ühenduses täielikult saadud või toodetud tooted läbivad töö või töötluse Vaikse ookeani piirkonna riigis, käsitatakse neid täielikult Vaikse ookeani piirkonna riigis saaduna või toodetuna.

4. Ceutas, Melillas või Euroopa Ühenduses toimunud tööd või töötlust käsitatakse Vaikse ookeani piirkonna riigis toimununa, kui materjalid läbivad edasise töö või töötluse Vaikse ookeani piirkonna riigis.

5. Lõigete 3 ja 4 rakendamisel ei käsitata töö või töötlusena käesoleva protokolli artiklis 7 kirjeldatud ebapiisavaid toiminguid.

6. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

VII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 41

Päritolureeglite muutmine ja kohaldamine

1. Kaubanduskomitee võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.

2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 tuleb käesolev protokoll ja selle lisad pärast protokolli jõustumist iga viie (5) aasta järel läbi vaadata, et teha vajalikud muudatused või kohandused. Läbivaatamise käigus võtavad lepinguosalised samuti arvesse Vaikse ookeani piirkonna riikide arenguvajadusi, nagu tehnoloogiate ja tootmisprotsesside arendamine ning mis tahes muud tegurid.

3. Tehtud otsused rakendatakse nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 42

Lisad

Käesoleva protokolli lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 43

Protokolli rakendamine

Euroopa Ühendus ja Vaikse ookeani piirkonna riigid võtavad käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed.

II protokolli I LISA

Sissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta

Märkus 1.

Loendiga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses.

Märkus 2.

1. Loendi kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on esitatud harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus selle süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru iga kande kohta on 3. või 4. veerus reegel. Kui mõnel juhul on 1. veeru kande ees „ex“, tähendab see, et 3. või 4. veeru reegel kehtib ainult 2. veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes.

2. Kui 1. veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ja seetõttu on 2. veerus toodete üldkirjeldus, kohaldatakse 3. või 4. veeru asjakohast reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis liigitatud kõnealuse grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse 1. veergu koondatud rubriiki.

3. Kui loendis on erinevaid reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab 3. või 4. veeru asjakohane reegel.

4. Kui kahe esimese veeru kande suhtes on mõni reegel nii 3. kui ka 4. veerus, võib eksportija valida, kas ta kohaldab 3. või 4. veerus sätestatud reeglit. Kui 4. veerus ei ole reeglit, tuleb kohaldada 3. veerus sätestatud reeglit.

Märkus 3.

1. Käesoleva protokolli artikli 6 sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse hoolimata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus Euroopa Ühenduse või Vaikse ookeani piirkonna riikide tehases.

Näide.

Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille puhul reegel näeb ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei või ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex 7224 kuuluvast „muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest“.

Kui nimetatud sepis on sepistatud Euroopa Ühenduses valmistatud päritolustaatuseta valandist, on kõnealune sepis juba omandanud päritolustaatuse loendi reegli alusel rubriigi ex 7224 kohta. Mootori väärtuse arvutamisel võib seda sepist käsitada päritolustaatusega tootena, hoolimata sellest, kas see on toodetud samas tehases või mõnes muus Euroopa Ühenduse tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse.

2. Loendi reegel näeb ette päritolustaatuse omandamiseks vajaliku vähima töö või töötluse, mille ületamine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlus päritolustaatust ei anna. Kui reegliga nähakse ette, et teatavas valmistamisetapis olevat päritolustaatuseta materjali võib kasutada, on kõnealuse materjali kasutamine varasemas valmistamisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte.

3. Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reegliga nähakse ette, et kasutada võib „mis tahes rubriigi materjale“, võib kasutada ka selle rubriigi materjale, kuhu kuulub kõnealune toode, kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti. Väljend „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas muust rubriiki … kuuluvast materjalist“ tähendab siiski seda, et kasutada võib üksnes neid tootega samasse rubriiki liigitatud materjale, mille kirjeldus erineb loendi 2. veerus esitatud toote kirjeldusest.

4. Kui loendi reegliga nähakse ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.

Näide.

Rubriikidesse 5208–5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiudusid ning muu hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutama peab mõlemat; kasutada võib kas üht, teist või mõlemat.

5. Kui loendis esitatud reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta. (Vt ka märkus 6.3 tekstiilide kohta.)

Näide.

Rubriiki 1904 kuuluvaid toiduaineid käsitlev reegel, mis sõnaselgelt keelab kasutada teravilja ja teraviljasaadusi, ei takista selliste mineraalsoolade, kemikaalide ja muude lisandite kasutamist, mis ei ole valmistatud teraviljast.

Seda reeglit ei kohaldata siiski kaupade suhtes, mida võib toota sama laadi, kuid varasema tootmisetapi materjalist, kuigi neid ei või toota teatavatest loendis määratletud materjalidest.

Näide.

Kui ex gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõiva puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui tavaliselt sellest lõngast lausriiet ei valmistata. Sellisel juhul oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas etapis – see tähendab kiu etapis.

6. Kui loendi reegel näeb ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada suurimat esitatud protsendimäära. Peale selle ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära.

Märkus 4.

1. Loendis kasutatud mõiste „looduslikud kiud“ osutab muudele kiududele kui tehis- või sünteeskiud. Mõiste piirdub ketruseelses etapis olevate kiududega, hõlmates jäätmeid ja, kui ei ole sätestatud teisiti, ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid.

2. Mõiste „looduslikud kiud“ hõlmab rubriiki 0503 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101–5105 kuuluvat lambavilla ja muude loomade villa ning loomakarva, rubriikidesse 5201–5203 kuuluvat puuvillakiudu ja rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid taimseid kiude.

3. Loendis kasutatud terminitega „tekstiilimass“, „keemilised materjalid“ ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid“ kirjeldatakse materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks.

4. Loendis kasutatud termin „keemilised staapelkiud“ tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või nende jäätmeid.

Märkus 5.

1. Kui loendis esitatud toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata loendi 3. veerus olevaid tingimusi ühegi selle toote valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui need materjalid ei moodusta ühtekokku rohkem kui 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. (Vt ka märkused 5.3 ja 5.4.)

2. Märkuses 5.1 osutatud piirmäära võib kohaldada siiski üksnes nende segatoodete suhtes, mis on valmistatud mitmest põhitekstiilmaterjalist.

Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:

– siid,

– vill,

– loomakarv,

– loomavill,

– hobusejõhv,

– puuvill,

– paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber,

– lina,

– kanep,

– džuut ja muud niintekstiilkiud,

– sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud,

– kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud,

– sünteesfilamentkiud,

– tehisfilamentkiud,

– elektrit juhtiv filamentkiud,

– polüpropüleenist sünteesstaapelkiud,

– polüestrist sünteesstaapelkiud,

– polüamiidist sünteesstaapelkiud,

– polüakrüülnitriilist sünteesstaapelkiud,

– polüimiidist sünteesstaapelkiud,

– polütetrafluoroetüleenist sünteesstaapelkiud,

– polüfenüülsulfiidist sünteesstaapelkiud,

– polüvinüülkloriidist sünteesstaapelkiud,

– muud sünteesstaapelkiud,

– viskoosist tehisstaapelkiud,

– muud tehisstaapelkiud,

– mähitud või mähkimata polüuretaanlõng, mis sisaldab painduvaid polüeetrilõike,

– mähitud või mähkimata polüuretaanlõng, mis sisaldab painduvaid polüestrilõike,

– rubriiki 5605 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad ribasid, mis koosnevad kõige rohkem 5 mm laiusest alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust, mis on kinnitatud kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise liimiga,

– muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted.

Näide.

Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiud, mis ei vasta päritolureeglitele (mis näevad ette, et see peab olema valmistatud keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), moodustada kuni 10 % lõnga massist.

Näide.

Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapelkiudlõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõng, mis ei vasta päritolureeglitele (mis näevad ette, et see peab olema valmistatud keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), või villane lõng, mis ei vasta päritolureeglitele (mis näevad ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende kahe segu moodustada kuni 10 % riide massist.

Näide.

Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki liigitatud lõngast valmistatud segariie või kui kasutatud puuvillane lõng ise on segatoode.

Näide.

Kui kõnealune taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, on kasutatud lõngad ilmselt kaks erinevat põhitekstiilmaterjali, mistõttu selline taftingriie on segatoode.

3. Toodete puhul, mis sisaldavad „painduvaid polüeetrilõike sisaldavat mähitud või mähkimata polüuretaanlõnga“, on kõnealune piirmäär selle lõnga suhtes 20 %.

4. Toodete puhul, mis sisaldavad ribasid, mis koosnevad kõige rohkem 5 mm laiusest alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või südamikust, mis on kinnitatud kahe plastkile vahele liimiga, on kõnealune piirmäär selliste ribade suhtes 30 %.

Märkus 6.

1. Nende tekstiiltoodete puhul, mis on loendis tähistatud käesolevale sissejuhatavale märkusele viitava joonealuse märkusega, võib kasutada tekstiilkaunistusi ja -manuseid, mis ei vasta loendi 3. veerus asjakohaste valmistoodete suhtes ettenähtud reeglile, kui nende mass ei ületa 10 % kõikide sisalduvate tekstiilmaterjalide kogumassist.

Tekstiilkaunistused ja -manused on klassifitseeritud gruppidesse 50–63. Voodrit ega vaheriiet ei käsitata kaunistuste või manustena.

2. Muust materjalist kui tekstiilist kaunistused ja -manused või muud kasutatud materjalid, mis sisaldavad tekstiili, ei pea vastama 3. veeru nõuetele, isegi kui need ei kuulu märkuse 3.5 kohaldamisalasse.

3. Märkuse 3.5 kohaselt võib päritolustaatuseta muust materjalist kui tekstiilist kaunistusi ja -manuseid või muid tekstiilisisalduseta tooteid siiski vabalt kasutada, kui neid ei saa valmistada 3. veerus loetletud materjalidest.

Näiteks, 2 kui loendi reegel ütleb, et teatava tekstiileseme, näiteks pluusi puhul tuleb kasutada lõnga, ei välista see metallesemete, näiteks nööpide kasutamist, sest neid ei saa valmistada tekstiilist.

4. Protsendireegli kohaldamisel tuleb sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse leidmisel arvesse võtta kaunistuste ja manuste väärtust.

Märkus 7.

1. Rubriikides ex 2707, 2713–2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 nimetatud eritöötlused on järgmised:

a) vaakumdestilleerimine;

b) põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine 3 ;

c) krakkimine;

d) reformimine;

e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f) protsess, mis sisaldab kõiki järgmisi toiminguid: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g) polümeerimine;

h) alküülimine;

(i) isomeerimine.

2. Rubriikide 2710, 2711 ja 2712 kohaldamisel on eritöötlused järgmised:

a) vaakumdestilleerimine;

b) põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine 4 ;

c) krakkimine;

d) reformimine;

e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

g) polümeerimine;

h) alküülimine;

(i) isomeerimine;

j) üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);

k) üksnes rubriiki 2710 kuuluvate toodete puhul parafiinitustamine ükskõik millise protsessi abil, v. a filtreerimine;

l) üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on rohkem kui 20 baari ja temperatuuril vähemalt 250 °C, kasutades muid kui väävlitustavaid katalüsaatoreid, kusjuures vesinik on keemilises reaktsioonis aktiivne. Rubriiki ex 2710 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus või värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka;

m) üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi;

n) üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsagedusliku elektrilise koroonalahendusega.

3. Rubriikides ex 2707, 2713–2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 nimetatud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega toodete segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.

II protokolli II LISA

Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loendis nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva lepingu muid osi.

HS rubriigi nr	Toote kirjeldus	Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse
(1)	(2)	(3) või (4)
Grupp 01	Elusloomad	Kõik kasutatavad grupi 1 loomad peavad olema täielikult saadud või toodetud
Grupp 02	Liha ja söödav rups	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppide 1 ja 2 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
ex grupp 03	Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud; välja arvatud:	Kõik kasutatavad grupi 3 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
0304	Kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast
0305	Kuivatatud, soolatud või soolvees kala; külm- või kuumsuitsukala; inimtoiduks kõlblik kalajahu ja -graanulid	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast
ex 0306	Vähid, puhastatud või puhastamata, kuivatatud, soolvees või soolatud; suitsutatud vähid, puhastatud või puhastamata, kuumtöödeldud enne suitsutamist või suitsutamise käigus või mitte; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), olenemata sellest, kas jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud, soolatud, soolvees või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast
ex 0307	Limused, karbis või karbita, kuivatatud, soolvees või soolatud; suitsutatud limused, puhastatud või puhastamata, enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid limustest	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast
ex 0308	Muud veeselgrootud (v.a vähid ja limused), kuivatatud, soolatud või soolvees; suitsutatud veeselgrootud (v.a vähid ja limused), enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide ja limuste	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast
ex grupp 04	Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 4 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
0403	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma)	Tootmine, mille puhul: – kõik grupi 4 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud; – kõik kasutatavad rubriigi 2009 marja- ja puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) peavad juba olema päritolustaatusega; – kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex grupp 05	Mujal nimetamata loomsed tooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 5 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
ex 0502	Kodu- ja metssigade töödeldud harjased ning karvad	Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sortimine ja sirgestamine
Grupp 06	Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal	Tootmine, mille puhul: – kõik grupi 6 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
Grupp 07	Köögivili ning söödavad juured ja mugulad	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 7 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
Grupp 08	Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid on täielikult saadud või toodetud; – kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex grupp 09	Kohv, tee, mate ja vürtsid; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 9 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
0901	Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist
0902	Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist
ex 0910	Vürtsisegud	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist
Grupp 10	Teravili	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 10 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
ex grupp 11	Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad, rubriiki 0714 kuuluvad köögiviljad, söödavad juured ja mugulad ning puuviljad peavad olema täielikult saadud või toodetud
ex 1106	Rubriigi 0713 kuivatatud poetatud kaunviljadest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber	Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine
ex grupp 12	Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 12 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
ex 1211	Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, jahutatud või külmutatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud
ex 121120	– ženšennijuured	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex 121130 ex 121140 ja ex 121150	– kokalehed, magunavarred ja efedra	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 14 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
ex 121190	Mujal nimetamata taimsed tooted, v.a puuvillalinter:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 14 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
	– pähklid magusaine- või piirituselisandita	Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriikidesse 0801, 0802 ja 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete koguväärtus ületab 60 % toote tehasehinnast
	– maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
	– muud, välja arvatud puuviljad ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurus või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
1301	Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)	Tootmine, milles kasutatavate rubriigi 1301 materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
1302	Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:
	– taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud	Tootmine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest
	– muud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
Grupp 14	Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 14 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
ex grupp 15	Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
1501	Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:
	– kondi- ja jäägirasv	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0203, 0206 või 0207 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid
	– muud	Tootmine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist
1502	Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv:
	– kondi- ja jäägirasv	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0201, 0202, 0204 või 0206 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid
	– muud	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 2 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
1504	Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:
	– tahked fraktsioonid	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 1504 kuuluvast materjalist
	– muud	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppide 2 ja 3 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
ex 1505	Rafineeritud lanoliin	Tootmine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast
1506	Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:
	– tahked fraktsioonid	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 1506 kuuluvast materjalist
	– muud	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 2 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
1507–1515	Taimeõlid ja nende fraktsioonid:
	– soja-, maapähkli- (arahhise-), palmi-, kopra-, palmituuma-, babassupalmi-, tunga- ja oiticicaõli, mürdivaha ja jaapanivaha, jojoobiõli fraktsioonid ning tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks mõeldud õlid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
	– tahked fraktsioonid, välja arvatud jojoobiõli fraktsioonid	Tootmine muudest rubriikidesse 1507–1515 kuuluvatest materjalidest
	– muud	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
1516	Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata	Tootmine, mille puhul: – kõik grupi 2 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud; – kõik kasutatavad taimsed materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada
1517	Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad gruppide 2 ja 4 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud; – kõik kasutatavad taimsed materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada
ex grupp 16	Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest; välja arvatud:	Tootmine grupi 1 loomadest
1604 ja 1605	Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad; tooted ja konservid vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast
ex grupp 17	Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 1701	Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul; lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
1702	Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:
	– keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 1702 kuuluvast materjalist
	– muu suhkur tahkel kujul, lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine, mille puhul kõigil kasutatavatel materjalidel peab juba olema päritolustaatus
ex 1703	Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
1704	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
Grupp 18	Kakao ja kakaotooted	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
1901	Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:
	– linnaseekstrakt	Tootmine grupi 10 teraviljast
	– muud	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
1902	Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:
	– mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähke või limuseid kuni 20 % massist	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) peavad olema täielikult saadud või toodetud
	– mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähke või limuseid rohkem kui 20 % massist	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) peavad olema täielikult saadud või toodetud; – kõik kasutatavad gruppide 2 ja 3 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
1903	Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv kartulitärklis
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud)	Tootmine: – materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 1806; – mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu ja selle saadused ning kõva mais) peavad olema täielikult saadud või toodetud; – mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
1905	Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a gruppi 11 kuuluvad materjalid
ex grupp 20	Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad peavad olema täielikult saadud või toodetud
ex 2001	Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 2004 ja ex 2005	Kartul jahu, pulbri või helveste kujul, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
2006	Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud)	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
2007	Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja -pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex 2008	– pähklid magusaine- või piirituselisandita	Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriikidesse 0801, 0802 ja 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete koguväärtus ületab 60 % toote tehasehinnast
	– maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
	– muud, välja arvatud puuviljad ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurus või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
2009	Kääritamata, alkoholilisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex grupp 21	Mitmesugused toiduvalmistised; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
2101	Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kogu kasutatav sigur peab olema täielikult saadud või toodetud
2103	Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:
	– kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada
	– sinepipulber ja valmissinep	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist
ex 2104	Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 2002–2005 kuuluvad töödeldud või konserveeritud köögiviljad
2106	Mujal nimetamata toiduvalmistised	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex grupp 22	Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kõik viinamarjad ja nende saadused peavad olema täielikult saadud või toodetud
2202	Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast; – kõik kasutatavad marja- ja puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) peavad juba olema päritolustaatusega
2207	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega	Tootmine: – materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 2207 või 2208; – mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust
2208	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköör ja muud alkohoolsed joogid	Tootmine: – materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 2207 või 2208; – mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust
ex grupp 23	Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 2301	Vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppide 2 ja 3 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
ex 2303	Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega üle 40 % massist	Tootmine, mille puhul kogu kasutatav mais peab olema täielikult saadud või toodetud
ex 2306	Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad üle 3 % massist oliiviõli	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid peavad olema täielikult saadud või toodetud
2309	Loomasöödana kasutatavad tooted	Tootmine, mille puhul: – kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim peab juba olema päritolustaatusega; – kõik grupi 3 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
ex grupp 24	Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 24 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud
2402	Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka asendajatest	Tootmine, mille puhul vähemalt 70 % kasutatava rubriiki 2401 kuuluva töötlemata tubaka või tubakajäätmete massist peab juba olema päritolustaatusega
ex 2403	Suitsetamistubakas	Tootmine, mille puhul vähemalt 70 % kasutatava rubriiki 2401 kuuluva töötlemata tubaka või tubakajäätmete massist peab juba olema päritolustaatusega
ex grupp 25	Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 2504	Süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit	Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine
ex 2515	Marmor, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud, paksusega kuni 25 cm	Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori tükeldamine saagimise teel või muul viisil
ex 2516	Saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm	Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi tükeldamine saagimise teel või muul viisil
ex 2518	Kaltsineeritud dolomiit	Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine
ex 2519	Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada
ex 2520	Stomatoloogiline kips	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 2524	Looduslikud asbestikiud	Tootmine asbesti kontsentraadist
ex 2525	Vilgupulber	Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine
ex 2530	Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad	Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine
Grupp 26	Maagid, räbu ja tuhk	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex grupp 27	Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 2707	Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks	Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust 5	Muud toimingud peale 3. veerus nimetatute, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 2709	Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid	Bituumenainete kuivutmine
2710	Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks	Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust 6	Muud toimingud peale 3. veerus nimetatute, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
2711	Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud	Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust 7	Muud toimingud peale 3. veerus nimetatute, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
2712	Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata	Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust 8	Muud toimingud peale 3. veerus nimetatute, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
2713	Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid	Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust 9	Muud toimingud peale 3. veerus nimetatute, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
2714	Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid	Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust 10	Muud toimingud peale 3. veerus nimetatute, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
2715	Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen)	Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust 11	Muud toimingud peale 3. veerus nimetatute, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex grupp 28	Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 2805	„Mischmetall“	Tootmine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 2811	Vääveltrioksiid	Tootmine vääveldioksiidist	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 2833	Alumiiniumsulfaat	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 2840	Naatriumperboraat	Tootmine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 2852	– sise-eetrite elavhõbedaühendid ja nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused:
	– – sise-eetrid ja nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriigi 2909 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– – tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapete elavhõbedaühendid ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikide 2932, 2933 ja 2934 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– muud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata keemiatooted ja preparaadid (sh looduslike saaduste segudest koosnevad), mis sisaldavad elavhõbedaühendeid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
	– diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid kandjal, diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, sisaldavad elavhõbedaühendeid, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained, mis sisaldavad elavhõbedaühendeid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex grupp 29	Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 2901	Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena	Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust 12	Muud toimingud peale 3. veerus nimetatute, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 2902	Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena	Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust 13	Muud toimingud peale 3. veerus nimetatute, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 2905	Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 2905 kuuluvast materjalist. Käesoleva rubriigi metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
2915	Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikide 2915 ja 2916 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 2932	– sise-eetrid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriigi 2909 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
2933	Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikide 2932 ja 2933 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
2934	Nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikide 2932, 2933 ja 2934 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 2937	Hormoonid, prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid, looduslikud või sünteetilised; nende derivaadid ja struktuurianaloogid, k.a modifitseeritud ahelaga polüpeptiidid, mida kasutatakse eeskätt hormoonidena:
	– muud heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikide 2932 ja 2933 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– muud nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikide 2932, 2933 ja 2934 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 293911	Magunavarte kontsentraadid, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist alkaloide	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
293980	Muud kui taimsed alkaloidid:
	– heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikide 2932 ja 2933 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikide 2932, 2933 ja 2934 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex grupp 30	Farmaatsiatooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast
ex 3002	Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ning immunoloogilised tooted, modifitseeritud või mitte, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted:
	– muud funktsionaalse karboksüimidorühmaga ühendid (sh sahhariin ja selle soolad) ning funktsionaalse imidorühmaga ühendid selliste peptiidide ja proteiinide kujul, mis on otseselt kaasatud immunoloogiliste protsesside reguleerimisse	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist koosnevad tooted või samaotstarbelised segamata tooted mõõdetud annustena või jaemüügiks pakendatuna	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3002 kuuluvast materjalist. Siinkirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast
	– muud:
	– – inimveri	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3002 kuuluvast materjalist. Siinkirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast
	– – ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3002 kuuluvast materjalist. Siinkirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast
	– – verefraktsioonid, v.a antiseerumid, hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3002 kuuluvast materjalist. Siinkirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast
	– – hemoglobiin, vereglobuliinid ja seerumglobuliinid	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3002 kuuluvast materjalist. Siinkirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast
	– – muud	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3002 kuuluvast materjalist. Siinkirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast
	– muud kondenseerumata (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata) imidasooliringiga heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te), selliste peptiidide ja proteiinidena, mis on otseselt kaasatud immunoloogiliste protsesside reguleerimisse	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikide 2932 ja 2933 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– muud kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad selliste peptiidide ja proteiinidena, mis on otseselt kaasatud immunoloogiliste protsesside reguleerimisse; muud heterotsüklilised ühendid selliste peptiidide ja proteiinidena, mis on otseselt kaasatud immunoloogiliste protsesside reguleerimisse	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikide 2932, 2933 ja 2934 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– muud hormoonid, prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid, looduslikud või sünteetilised, selliste peptiidide ja proteiinide (muud kui rubriiki 2937 kuuluvad tooted) kujul, mis on otseselt kaasatud immunoloogiliste protsesside reguleerimisse; nende derivaadid ja struktuurianaloogid, sh modifitseeritud ahelaga polüpeptiidid, mida kasutatakse eeskätt hormoonidena, selliste peptiidide ja proteiinide (muud kui rubriiki 2937 kuuluvad tooted) kujul, mis on otseselt kaasatud immunoloogiliste protsesside reguleerimisse	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– muud algkujul polüeetrid selliste peptiidide ja proteiinide kujul, mis on otseselt kaasatud immunoloogiliste protsesside reguleerimisse	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast 14	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
3003 ja 3004	Ravimid (v.a rubriikide 3002, 3005 ja 3006 ravimid):
	– rubriiki 2941 kuuluvast amikatsiinist saadud tooted	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Muid rubriigi 3003 või 3004 materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Muid rubriigi 3003 või 3004 materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 3006	Stoomi korral kasutatavad vahendid, plastist valmistatud:	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
	– kirurgias või stomatoloogias kasutatav steriilne imenduv niit ning kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad või mitte:
	– – plastist valmistatud:
	– – – lehtplasttooted, mida on töödeldud rohkem kui pindmiselt või mis on lõigatud muul viisil kui ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) tükkideks; muud tooted, mida on töödeldud rohkem kui pindmiselt	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 39 materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
	– – – liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab kogu polümeerimassist üle 99 %	Tootmine, mille puhul: – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast; – kasutatavate grupi 39 materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast 15	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
	– – – muud	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 39 materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast 16	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
	– – riidest tehtud	Tootmine lõngast 17
300670	Geelpreparaadid, mis on mõeldud kasutamiseks inim- või veterinaarmeditsiinis kehaosade libestamiseks kirurgilistel operatsioonidel ja läbivaatustel või keha ja meditsiiniseadme kontaktainena	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 300692	Ravimijäätmed:
	Muud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata keemiatooted ja preparaadid (sh looduslike saaduste segudest koosnevad)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex grupp 31	Väetised; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 3105	Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toiteelementidest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, välja arvatud: – naatriumnitraat – kaltsiumtsüaanamiid – kaaliumsulfaat – magneesiumkaaliumsulfaat	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex grupp 32	Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 3201	Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid	Tootmine taimse päritoluga parkaineekstraktidest	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
3205	Lakkpigmendid; käesoleva grupi märkuses 3 osutatud valmistised lakkpigmentide baasil 18	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikide 3203, 3204 ja 3205 materjalid. Rubriigi 3205 materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex grupp 33	Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
3301	Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse rühma 19 kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rühma kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex grupp 34	Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 3403	Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist toornaftat või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid	Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust 20	Muud toimingud peale 3. veerus nimetatute, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
3404	Tehisvaha ja vahavalmistised:
	– mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, välja arvatud: – hüdrogeenitud õlid, mis on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadustega; – rubriiki 3823 kuuluva vaha omadustega määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid; – rubriiki 3404 kuuluvad materjalid Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex grupp 35	Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
3505	Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:
	– esterdatud ja eeterdatud tärklis	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3505 kuuluvast materjalist	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv materjal	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 3507	Mujal nimetamata ensüümivalmistised	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
Grupp 36	Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex grupp 37	Foto- ja kinokaubad; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
3701	Valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm, pakendatud või pakendamata:
	– pakendatud värvilised kiirfotofilmid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 3701 või 3702. Rubriigi 3702 materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 3701 või 3702. Rubriikide 3701 ja 3702 materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
3702	Valgustamata valgustundlikud fotofilmid rullides, mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 3701 või 3702.	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
3704	Valgustatud, kuid ilmutamata fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui rubriigid 3701–3704	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex grupp 38	Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 3801	– kolloidgrafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidgrafiit; süsinikupastad elektroodidele	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
	– grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning sisaldab rohkem kui 30 % massist grafiiti	Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriigi 3403 materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 3803	Rafineeritud tallõli	Toortallõli rafineerimine	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 3805	Puhastatud sulfaattärpentin	Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 3806	Estervaigud	Tootmine vaikhapetest	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 3807	Puupigi (puutõrvapigi)	Puutõrva destilleerimine	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
3808	Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms tooted jaemüügivormis või -pakendis või valmististe või kaubaartiklitena (nt väävlipael, -tahid või -küünlad, kärbsepaber)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast
3809	Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- vms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast
3810	Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- ja muud pulbrid ning pastad; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ning kattesegud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast
3811	Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid:
	– naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid sisaldavad määrdeõlilisandid	Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriigi 3811 materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
3812	Kautšuki vulkaniseerimise kiirendid; plasti- ja kummikompaundi mujal nimetamata plastifikaatorid; antioksüdandid ja muud plasti- ja kummikompaundi stabilisaatorid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
3813	Valmistised ja laengud tulekustutite jaoks; laetud tulekustutusgranaadid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
3814	Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
3818	Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, vahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
3819	Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
3820	Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 3821	Valmis söötmed mikroorganismide (sh viirused jms) või taime-, inim- või loomarakkude kasvatamiseks või hooldamiseks	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
3822	Diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid kandjal, diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
3823	Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:
	– tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
	– tööstuslikud rasvalkoholid	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3823 kuuluvast materjalist
3824	Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid); keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata jäägid:
	– järgmised käesoleva rubriigi tooted: Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad looduslikel vaikudel põhinevad sideained Nafteenhapped ning nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid Sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv Naftasulfonaadid, v.a leelismetall-, ammoonium- ja etanoolamiinnaftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad Ioonivahetid Elektronlampide getterid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	Leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks Koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator Sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid Puskari- ja kondiõli Segud erinevate anioonidega sooladest Želatiinil põhinevad kopeerimispastad, paber- või tekstiilalusel või mitte
	– muud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 3825	Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata jäägid; olmejäätmed; reoveesetted; muud käesoleva grupi märkuses 6 nimetatud jäätmed:
	– vatt, marli, sidumismaterjalid jms tooted (näiteks haavasidemed, kleepplaastrid, mähised), ravimitega immutatud või kaetud või jaemüügivormis või -pakendis, mõeldud kasutamiseks meditsiinis, kirurgias, hambaravis või veterinaarias	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast
	– kliinilised jäätmed: kirurgilised sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
	– süstlad, nõelad, kateetrid, kanüülid jms instrumendid	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
3826	Biodiisel ja selle segud, mis ei sisalda või sisaldavad alla 70 % massist nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
3901–3915	Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -puru; välja arvatud rubriikide ex 3907 ja 3912 tooted, mille kohta on reeglid sätestatud allpool:
	– liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab kogu polümeerimassist üle 99 %	Tootmine, mille puhul: – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast; – kasutatavate grupi 39 materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast 21	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast 22	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
ex 3907	– polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist valmistatud kopolümeer	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast 23
	– polüester	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 39 materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ja/või tootmine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist
3912	Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul	Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast
3916–3921	Plastist pool- ja valmistooted; välja arvatud rubriikide ex 3916, ex 3917, ex 3920 ja ex 3921 tooted, mille kohta on reeglid sätestatud allpool:
	– lehtplasttooted, mida on töödeldud rohkem kui pindmiselt või mis on lõigatud muul viisil kui ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) tükkideks; muud tooted, mida on töödeldud rohkem kui pindmiselt	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 39 materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
	– muud:
	– – liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab kogu polümeerimassist üle 99 %	Tootmine, mille puhul: – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast; – kasutatavate grupi 39 materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast 24	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
	– – muud	Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 39 materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast 25	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
ex 3916 ja ex 3917	Profiilvormid ja torud	Tootmine, mille puhul: – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast; – kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
ex 3920	– ionomeerlehed ja -kiled	Tootmine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
	– regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed	Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast
ex 3921	Metallitatud plastkiled	Tootmine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni 26	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
3922–3926	Plasttooted	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex grupp 40	Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 4001	Lamineeritud kreppkummitahvlid kingade valmistamiseks	Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine
4005	Vulkaniseerimata kautšukisegud algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena	Tootmine, mille puhul kõikide teiste kasutatavate materjalide koguväärtus peale loodusliku kautšuki ei ületa 50 % toote tehasehinnast
4012	Protekteeritud või kasutatud kummist õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd:
	– protekteeritud õhk-, täis- või padjandrehvid, kummist	Kasutatud rehvide protekteerimine
	– muud	Tootmine mis tahes rubriigi materjalist, v.a rubriikide 4011 ja 4012 materjal
ex 4017	Kõvakummist tooted	Tootmine kõvakummist
ex grupp 41	Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 4102	Lamba ja talle villata toornahad	Villa eemaldamine villaga kaetud lamba- või tallenahalt
ex 4104–4106	Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata	Pargitud naha järelparkimine	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
4107	Veiste (k.a pühvlite) või hobuslaste pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, karvata, laustetud või laustmata, v.a nahk rubriigist 4114	Pargitud naha järelparkimine	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 4114	Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk	Tootmine rubriikidesse 4104–4107, 4112 või 4113 kuuluvast nahast, tingimusel, et selle väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
Grupp 42	Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex grupp 43	Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 4302	Pargitud või töödeldud karusnahad, ühendatud:
	– nelinurksete tükkide, ristide vm kujunditena	Pleegitamine või värvimine lisaks kokkuühendamata pargitud või töödeldud karusnaha lõikamisele ja kokkuühendamisele
	– muud	Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast
4303	Karusnahast rõivad, rõivamanused jm tooted	Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast
ex grupp 44	Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 4403	Jämedalt kanditud puit	Tootmine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust
ex 4407	Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud, paksusega üle 6 mm	Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine
ex 4408	Spoon vineeri valmistamiseks, servjätkatud, paksusega kuni 6 mm, ja muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud, paksusega kuni 6 mm	Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine
ex 4409	Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel või serval, hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte:
	– lihvitud või pikijätkatud	Lihvimine või pikijätkamine
	– profileeritud liistud	Profileerimine
ex 4410 – ex 4413	Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad	Profileerimine
ex 4415	Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid	Tootmine mõõtu lõikamata laudadest
ex 4416	Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad	Tootmine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda
ex 4418	– puidust tisleri- ja puusepatooted	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada
	– profileeritud liistud	Profileerimine
ex 4421	Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust
ex grupp 45	Kork ja korgist tooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
4503	Looduslikust korgist tooted	Tootmine rubriiki 4501 kuuluvast korgist
Grupp 46	Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
Grupp 47	Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex grupp 48	Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 4811	Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline	Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
4816	Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt	Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
4817	Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 4818	Tualettpaber	Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
ex 4819	Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 4820	Kirjaplokid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 4823	Muu paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud	Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
ex grupp 49	Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
4909	Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma	Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 4909 või 4911
4910	Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega:
	– püsikalendrid või vahetatavate plokkidega kalendrid, muust materjalist kui paberist või papist alusel	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 4909 või 4911
ex grupp 50	Siid; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 5003	Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)	Siidijääkide kraasimine või kammimine
5004 – ex 5006	Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng	Tootmine 27 : – toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, – muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
5007	Siidriie või siidijääkidest riie	Tootmine lõngast 28	Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast
ex grupp 51	Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
5106–5110	Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng	Tootmine 29 : – toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
5111–5113	Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie:	Tootmine lõngast 30	Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast
ex grupp 52	Puuvill; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
5204–5207	Puuvillane lõng ja niit	Tootmine 31 : – toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
5208–5212	Puuvillane riie:	Tootmine lõngast 32	Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast
ex grupp 53	Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
5306–5308	Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng	Tootmine 33 : – toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
5309–5311	Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie	Tootmine lõngast 34	Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast
5401–5406	Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit	Tootmine 35 : – toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
5407 ja 5408	Keemilisest filamentlõngast riie	Tootmine lõngast 36	Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast
5501–5507	Keemilised staapelkiud	Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist
5508–5511	Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit	Tootmine 37 : – toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
5512–5516	Keemilistest staapelkiududest riie	Tootmine lõngast 38	Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast
ex grupp 56	Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud:	Tootmine 39 : – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
5602	Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:
	– nõeltöödeldud vilt	Tootmine 40 : – looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist
	– muud	Tootmine 41 : – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist
5604	Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga:
	– tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael	Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast
	– muud	Tootmine 42 : – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
5605	Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms	Tootmine 43 : – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
5606	Mähitud lõng; rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng	Tootmine 44 : – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest
Grupp 57	Vaibad jm tekstiilpõrandakatted:
	– nõeltöödeldud vildist	Tootmine 45 : – looduslikest kiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist Aluskihina võib siiski kasutada džuutriiet
	– muust vildist	Tootmine 46 : – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist
	– muud	Tootmine lõngast 47 . Aluskihina võib siiski kasutada džuutriiet
ex grupp 58	Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid; välja arvatud:	Tootmine lõngast 48	Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast
5805	Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
5810	Tikandid meetrikauba, ribade või motiividena	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
5901	Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara-alusriie	Tootmine lõngast
5902	Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast:	Tootmine lõngast
5903	Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv)	Tootmine lõngast	Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast
5904	Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata	Tootmine lõngast 49
5905	Tekstiilseinakatted:	Tootmine lõngast	Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast
5906	Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv:	Tootmine lõngast
5907	Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms	Tootmine lõngast	Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast
5908	Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata:
	– impregneeritud hõõgsukad	Tootmine ringkootud hõõgsukakangast
	– muud	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
5909–5911	Tehnilise otstarbega tekstiiltooted:
	– poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist	Tootmine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest
	– tavaliselt paberitööstuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriigi 5911 riie, vanutatud või vanutamata, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga	Tootmine lõngast 50
	– muud	Tootmine lõngast 51
Grupp 60	Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)	Tootmine lõngast 52
Grupp 61	Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted):
	– saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel	Tootmine kangast
	– muud	Tootmine lõngast 53
ex grupp 62	Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud:	Tootmine kangast
6213 ja 6214	Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:
	– tikitud	Tootmine lõngast 54 , 55	Tootmine tikkimata kangast, tingimusel, et selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast 56
	– muud	Tootmine lõngast 57 , 58	Tootmine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast
6217	Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad:
	– tikitud	Tootmine lõngast 59	Tootmine tikkimata kangast, tingimusel, et selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast 60
	– tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast	Tootmine lõngast 61	Tootmine katmata kangast, tingimusel, et katmata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast 62
	– valmis lõigatud vaheriie kraedeks ja kätisteks	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex grupp 63	Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
6301–6304	Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed:
	– vildist, lausriidest	Tootmine 63 – looduslikest kiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist
	– muud:
	– – tikitud	Tootmine lõngast 64 , 65	Tootmine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), tingimusel, et tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– – muud	Tootmine lõngast 66 , 67
6305	Kotid kaupade pakendamiseks	Tootmine lõngast 68
6306	Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed	Tootmine kangast
6307	Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
6308	Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud	Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 25 % komplekti tehasehinnast
ex grupp 64	Jalatsid, kedrid jms tooted; välja arvatud:	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud, rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed
6406	Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted, nende osad	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex grupp 65	Peakatted ja nende osad, välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
6505	Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsi, vildi vm riide ühest või mitmest tükist (kuid mitte ribadest), ka voodri või kaunistustega; juuksevõrgud mis tahes materjalidest, ka voodri või kaunistustega	Tootmine lõngast või tekstiilikiududest 69
ex grupp 66	Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
6601	Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
Grupp 67	Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex grupp 68	Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 6803	Tooted looduslikust või aglomeeritud kiltkivist	Tootmine töödeldud kiltkivist
ex 6812	Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist
ex 6814	Vilgust, sh paagutatud või regenereeritud vilgust tooted, paberist, papist või muust materjalist alusel	Tootmine töödeldud vilgust (sh paagutatud või regenereeritud vilgust)
Grupp 69	Keraamikatooted	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex grupp 70	Klaas ja klaastooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 7003, ex 7004 ja ex 7005	Mittepeegeldava kihiga klaas	Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest
7006	Rubriikide 7003, 7004 ja 7005 klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta:
	– dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII standardite 70 kohased pooljuhid	Tootmine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest
	– muud	Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest
7007	Karastatud või lamineeritud kildumatu klaas	Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest
7008	Mitmekihilised klaasisolaatorid	Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest
7009	Klaaspeeglid, raamitud või raamimata, sh tahavaatepeeglid	Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest
7010	Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode	Klaasesemete lihvimine, tingimusel, et lihvimata klaasesemete väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
7013	Klaaskaubad, mis on ette nähtud laua katmiseks, köögis kasutamiseks, tualett- ja kontoritarvetena, ruumide kaunistamiseks vms otstarbeks (v.a rubriikide 7010 ja 7018 tooted)	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode	Klaasesemete lihvimine, tingimusel, et lihvimata klaasesemete väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast või Käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), tingimusel, et käsitsi puhutud klaasesemete väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 7019	Klaaskiust tooted, v.a lõng	Tootmine: – värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast ja tükeldatud kiust või – klaasvillast
ex grupp 71	Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetalliga plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 7101	Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, sorteeritud, ajutiselt niidile lükitud nende transpordi hõlbustamiseks	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 7102, ex 7103 ja ex 7104	Töödeldud vääris- ja poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud)	Tootmine töötlemata vääris- ja poolvääriskividest
7106, 7108 ja 7110	Väärismetallid:
	– survetöötlemata	Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 7106, 7108 või 7110	Rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või Rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega
	– pooltöödeldud või pulbrina	Tootmine survetöötlemata väärismetallidest
ex 7107, ex 7109 ja ex 7111	Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltöödeldud	Tootmine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist
7116	Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
7117	Juveeltoodete imitatsioonid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode	Tootmine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, tingimusel, et kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex grupp 72	Raud ja teras; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
7207	Pooltooted rauast või legeerimata terasest	Tootmine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvast materjalist
7208–7216	Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, varbmaterjal, kujuprofiilid	Tootmine rubriiki 7206 või 7207 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest
7217	Traat rauast või legeerimata terasest	Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest
ex 7218	Pooltooted	Tootmine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvast materjalist
7219–7222	Roostevabast terasest lehtvaltstooted, varbmaterjal, kujuprofiilid	Tootmine valuplokkidest vm esmasvormidest või rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest
7223	Roostevabast terasest traat	Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest
ex 7224	Pooltooted	Tootmine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvast materjalist
7225–7228	Lehtvaltstooted, kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest puurtorud	Tootmine valuplokkidest vm esmasvormidest või rubriiki 7206, 7207, 7218 või 7224 kuuluvatest pooltoodetest
7229	Muust legeerterasest traat	Tootmine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest
ex grupp 73	Raud- ja terastooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 7301	Sulundkonstruktsioonid	Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest
7302	Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks	Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest
7304, 7305 ja 7306	Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid	Tootmine rubriiki 7206, 7207, 7218 või 7224 kuuluvatest materjalidest
ex 7307	Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712)	Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, kui toorikute väärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast
7308	Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud nurk- ja profiilraudu ei tohi siiski kasutada
ex 7315	Rehviketid	Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriigi 7315 materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex grupp 74	Vask ja vasktooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
7401	Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask)	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
7402	Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
7403	Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata:
	– rafineeritud vask	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
	– vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab muid elemente	Tootmine töötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest
7404	Vasejäätmed ja -jäägid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
7405	Vaseligatuurid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex grupp 75	Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
7501–7503	Niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vahesaadused; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex grupp 76	Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
7601	Survetöötlemata alumiinium	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; ja – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast	Tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise teel
7602	Alumiiniumijäätmed ja -jäägid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 7616	Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrk	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrku võib siiski kasutada; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
Grupp 77	Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis
ex grupp 78	Plii ja pliitooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
7801	Survetöötlemata plii:
	– rafineeritud plii	Tootmine pliikangidest või toorpliist
	– muud	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada
7802	Pliijäätmed ja -jäägid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex grupp 79	Tsink ja tsinktooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
7901	Survetöötlemata tsink	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 7902 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada
7902	Tsingijäätmed ja -jäägid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex grupp 80	Tina ja tinatooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
8001	Survetöötlemata tina	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 8002 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada
8002 ja ex 8007	Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
Grupp 81	Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest
	– muud survetöödeldud mitteväärismetallid; tooted nendest	Tootmine, mille puhul tootega samasse gruppi klassifitseeritud kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex grupp 82	Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
8206	Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202–8205 kuuluvast tööriistast	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui rubriigid 8202–8205. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202–8205 kuuluvaid tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast
8207	Vahetatavad tööinstrumendid mehaaniliste või mittemehaaniliste käsitööriistade ja tööpinkide jaoks (näiteks pressimiseks, lehtstantsimiseks, mulgustamiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks), sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8208	Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 8211	Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriigi 8208 noad	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada
8214	Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada
8215	Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada
ex grupp 83	Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 8302	Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast
ex 8306	Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex grupp 84	Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex 8401	Tuumareaktorite kütteelemendid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % lõpptoote tehasehinnast
8402	Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8403 ja ex 8404	Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 8403 või 8404	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8406	Auruturbiinid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8407	Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8408	Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8409	Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 ja 8408 mootorites	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8411	Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid jm gaasiturbiinid	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8412	Muud mootorid ja jõuseadmed	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 8413	Rootorpumbad	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
ex 8414	Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8415	Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8418	Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
ex 8419	Masinad puidu-, paberimassi- ja papitööstuse jaoks	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kõigi kasutatavate, tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8420	Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks, nende rullid (valtsid)	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kõigi kasutatavate, tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8423	Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8425–8428	Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8429	Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid; teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid:
	– teerullid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8430	Muud pinnase teisaldamis-, profileerimis-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex 8431	Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt teerullides	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8439	Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kõigi kasutatavate, tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8441	Muud seadmed paberimassi, paberi või papi valmistamiseks, sh mitmesugused lõikemasinad	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kõigi kasutatavate, tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex 8443	Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8444–8447	Nimetatud rubriikidesse kuuluvad masinad, mida kasutatakse tekstiilitööstuses	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 8448	Rubriikide 8444 ja 8445 masinate lisaseadmed	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8452	Õmblusmasinad, v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks; spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad:
	– õmblusmasinad (ainult tepp-pistega) mehhanismi massiga kuni 16 kg ilma mootorita või kuni 17 kg koos mootoriga	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul mehhanismi (v.a mootor) kokkupanekuks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust; – kasutatavad niidipingutus-, silmusemoodustus- ja siksakmehhanismid on juba päritolustaatusega
	– muud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 8456, 8457–8465 ja ex 8466	Rubriikide 8456–8466 tööpingid ja masinad ning nende osad ja tarvikud, välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– vesilõikeseadmed; – vesilõikeseadmete osad ja tarvikud	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8469–8472	Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8480	Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi ja plasti valamiseks	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
8482	Veerelaagrid	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8484	Mitmekihilised seibid, tihendid jms (kihid ainult metallidest või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ning tihendeid; mehaanilised tihendid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 8486	Tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste menetluste, elektron-, ioonkiirguse või plasmakaare toimel	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	Tööpingid (sh pressid) metalli painutamiseks, kantimiseks, õgvendamiseks, lamestamiseks, nende osad ja tarvikud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	Tööpingid kivi, keraamika, betooni, asbesttsemendi jms materjalide töötlemiseks, seadmed klaasi külmtöötlemiseks, nende osad ja tarvikud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	Tähistusvahendid mustrite loomiseks maskide või niitvõrgustike valmistamiseks fotoresistkihil; nende osad ja tarvikud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	Valuvormid survevaluks	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
	Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8487	Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex grupp 85	Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8501	Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a generaatorseadmed)	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8503 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8502	Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8501 või 8503 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex 8504	Arvutite toiteallikad	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 8517	Muud seadmed kõne, pildi või muude andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks, sh juhtmega või juhtmeta kommunikatsioonivõrgu (nt koht- või laivõrgu) lõppseadmed, v.a rubriikide 8443, 8525, 8527 ja 8528 ülekande- ja vastuvõtuseadmed	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
ex 8518	Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8519	Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8521	Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, videotuuneriga või ilma	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8522	Osad ja tarvikud, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8519 või 8521 aparaatide juures	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8523	Plaadid, lindid, pooljuht-säilmäluseadmed, kiipkaardid ja muud heli- jms infokandjad, kas salvestistega või ilma, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted:
	– salvestuseta plaadid, lindid, pooljuht-säilmäluseadmed ja muud heli- jms infokandjad, v.a grupi 37 tooted	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– salvestusega plaadid, lindid, pooljuht-säilmäluseadmed ja muud heli- jms infokandjad, v.a grupi 37 tooted	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8523 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
	– matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– kiipkaardid	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate rubriiki 8541 või 8542 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8525	Raadiotelefoni, raadiotelegraafi või ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid koos vastuvõtuseadme, helisalvestusseadme või taasesitusseadmega või ilma; telekaamerad; digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8526	Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8527	Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus- või helitaasesitusseadmete või ajanäitajaga või ilma nendeta	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8528	Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid:
	– televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides (arvutites)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– muud monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8529	Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525–8528 aparaatides:
	– kasutamiseks üksnes või peamiselt videosalvestus- või -taasesitusseadmetes	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– kasutamiseks üksnes või peamiselt televisiooni vastuvõtuseadmeta monitoride ja projektorite puhul, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8535	Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele üle 1 000 V	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8536	Elektrilised lülitusseadmed, katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele kuni 1 000 V; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused:
	– elektrilised lülitusseadmed, katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele kuni 1 000 V	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
	– optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused:
	– – plastist	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
	– – keraamilised	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
	– – vasest	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
8537	Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriigi 8535 või 8536 voolulülitus- ja jaotusseadet, kaasa arvatud komplektid, milles on grupi 90 aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriigi 8517 kommutatsiooniseadmed	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex 8541	Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata vahvlid	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8542	Elektroonsed integraallülitused:
	– monoliitsed integraallülitused	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate rubriiki 8541 või 8542 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
	– mujal käesolevas grupis nimetamata mitmikkiibid, mis on masinate ja seadmete osad	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate rubriiki 8541 või 8542 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
8544	Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8545	Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist või muust süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8546	Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8547	Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriigi 8546 isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8548	Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad seadmetele ja aparaatidele:
	– elektroonsed mikrolülitused	Tootmine, mille puhul: – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja – eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex grupp 86	Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8608	Raudteede ja trammiteede teeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nimetatud seadmete osad	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex grupp 87	Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8709	Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eelnimetatud sõidukite osad	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8710	Tankid jm soomusmasinad, ka relvadega varustatud, ning nende osad	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8711	Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid:
	– sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga:
	– – kuni 50 cm3	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast
	– – üle 50 cm3	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex 8712	Kuullaagriteta jalgrattad	Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 8714	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8715	Lapsevankrid ja nende osad	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
8716	Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex grupp 88	Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 8804	Rotovarjud	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 8804 kuuluvast materjalist	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
8805	Õhusõidukite stardiseadmed; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks laevalael jms; maapealse lennutreeningu seadmed; eelnimetatud toodete osad	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
Grupp 89	Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex grupp 90	Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
9001	Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9002	Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9004	Prillid ja samalaadsed tooted nägemise korrigeerimiseks, silmade kaitsmiseks või muuks otstarbeks	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 9005	Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a refraktorteleskoobid ja nende statiivid	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex 9006	Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid, v.a elektrilised plahvatusimpulsslambid	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
9007	Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või taasesitusseadmega või ilma nendeta	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
9011	Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex 9014	Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9015	Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed (v.a kompassid); kaugusmõõturid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9016	Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9017	Joonestus-, tähistus- või arvutusinstrumendid (näiteks joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud ja nihikud)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9018	Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks:
	– hambaravitoolid koos hambaraviseadmete või süljekaussidega	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 9018 kuuluvast materjalist	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
9019	Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; seadmed patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks, kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
9020	Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid, v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast
9024	Masinad ja seadmed materjalide (nt metall, puit, tekstiil, paber, plast) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste määramiseks	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9025	Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9026	Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi vooluhulga, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014, 9015, 9028 ja 9032 instrumendid ja seadmed	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9027	Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (näiteks polari-, refrakto-, spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9028	Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed:
	– osad ja tarvikud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
9029	Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriigi 9014 või 9015 mõõteriistad); stroboskoobid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9030	Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja aparaadid elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks (v.a rubriigi 9028 arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või tuvastamiseks	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9031	Mõõte- või kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9032	Automaatregulatsiooni ja automaatkontroll-instrumendid ning -seadmed	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9033	Grupi 90 masinate, seadmete, instrumentide ja aparatuuri osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata)	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex grupp 91	Kellad ja nende osad; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9105	Muud kellad	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
9109	Muud komplektsed ja kokkupandud kellamehhanismid	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
9110	Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (kellamehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid	Tootmine: – mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; – mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 9114 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
9111	Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
9112	Kellakorpused jms käesolevasse gruppi kuuluvate toodete korpused ja nende osad	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
9113	Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad:
	– mitteväärismetallist, ka kullatud või hõbetatud, või väärismetalliga plakeeritud metallist	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
	– muud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
Grupp 92	Muusikariistad; nende osad ja tarvikud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
Grupp 93	Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex grupp 94	Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
ex 9401 ja ex 9403	Mitteväärismetallist mööbel, milles on polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m2	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, või tootmine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks rubriiki 9401 või 9403 kuuluvates toodetes, kui: – selle koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast; – kõik muud kasutatavad materjalid on juba päritolustaatusega ning klassifitseeritud muusse rubriiki kui 9401 või 9403	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast
9405	Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms, külgeühendatud valgusallikaga, ja nende detailid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
9406	Monteeritavad ehitised	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex grupp 95	Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 9503	Muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas“) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või liikumatud; igasugused mosaiikpildid	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 9506	Golfikepid ja nende osad	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Golfikepipeade valmistamiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada.
ex grupp 96	Mitmesugused tööstustooted; välja arvatud:	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex 9601 ja ex 9602	Tooted loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalidest	Tootmine samasse rubriiki kuuluvatest töödeldud nikerdusmaterjalidest
ex 9603	Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest harjad), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, maalrirullid ja -tampoonid, kuivatuskaabitsad ja mopid	Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
9605	Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid	Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast
9606	Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
9608	Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki klassifitseeritud sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada
9612	Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel, kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; – kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast
ex 9613	Piesosüüteseadmega välgumihklid	Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriigi 9613 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast
ex 9614	Piibud ja piibukahad	Tootmine toorikutest
9619	Hügieenisidemed ja -tampoonid, imikumähkmed jms tooted, mis tahes materjalist	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
9620	Ühe, kahe ja kolme jalaga statiivid ja sarnased tooted	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
Grupp 97	Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode

II protokolli IIa LISA

ERANDID LOENDIST, MILLES ON LOETLETUD PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVAD TÖÖD VÕI TÖÖTLEMISTOIMINGUD, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE

Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loendis nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva lepingu muid osi.

Ühissätted

1. Alljärgnevas tabelis kirjeldatud toodete suhtes võib II lisas sätestatud reeglite asemel kohaldada ka järgmisi reegleid.

2. Käesoleva lisa kohaselt välja antud või koostatud päritolutõendile tehakse järgmine ingliskeelne märge:

„Derogation – Annex II(a) of Protocol … – Materials of HS heading No … originating from … used.“

Sellised märked tehakse protokolli artiklis 16 nimetatud liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7 või lisatakse protokolli artiklis 20 nimetatud arvedeklaratsioonile.

3. Vaikse ookeani piirkonna riigid ja Euroopa Ühenduse liikmesriigid võtavad käesoleva lisa rakendamiseks vajalikud meetmed.

HSi rubriik	Toote kirjeldus		Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse
ex grupp 4	Piim ja piimatooted: – mis sisaldavad gruppi 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist		Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud
Grupp 6	Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal		Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud
ex grupp 8	Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor: – mis sisaldavad gruppi 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist		Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud
ex 1101 – ex 1104	Jahvatustööstuse tooted teraviljast, v.a riisist		Tootmine grupi 10 teraviljast, v.a rubriigi 1006 riisist
1301	Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)		Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriigi 1301 materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast
ex 1302	Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: – muud kui modifitseeritud taimsed liimid ja paksendajad		Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast
Grupp 14	Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted		Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal
ex 1506	Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: – muud kui tahked fraktsioonid		Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal
ex 1507 – ex 1515	Taimeõlid ja nende fraktsioonid: – muu kui rubriikidesse 1509 ja 1510 klassifitseeritud oliiviõli		Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal
ex 1516	Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata: – hüdrogeenitud kastoorõli (nn opaalvaha) rasvad ja õlid ja nende fraktsioonid		Tootmine materjalidest, mis on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode
ex grupp 18	Kakao ja kakaotooted: – mis sisaldavad gruppi 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist		Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal
ex 1901	Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod rohkem kui 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod rohkem kui 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt: – mis sisaldavad gruppi 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist		Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal
1902	Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:
	– mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähke või limuseid kuni 20 % massist	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 11 kuuluvad materjalid on päritolustaatusega
	– mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähke või limuseid rohkem kui 20 % massist	Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad gruppi 11 kuuluvad materjalid on päritolustaatusega; – kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud
1903	Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul: – mis sisaldavad rubriiki 1108.13 (kartulitärklis) kuuluvaid materjale kuni 20 % massist	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud): – mis sisaldavad gruppi 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist	Tootmine: – mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1806 kuuluv materjal – mille puhul kõik kasutatavad gruppi 11 kuuluvad materjalid on päritolustaatusega
1905	Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms	Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 11 kuuluvad materjalid on päritolustaatusega
ex grupp 20	Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest: – muudest kui alamrubriiki 0711.51 kuuluvatest materjalidest; – muudest kui rubriikidesse 2002, 2003, 2008 ja 2009 kuuluvatest materjalidest; – mis sisaldavad gruppi 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast
ex grupp 21	Mitmesugused toiduvalmistised: – mis sisaldavad gruppidesse 4 ja 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast
ex grupp 23	Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad: – mis sisaldab maisi või gruppidesse 2, 4 ja 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist	Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast
ex 2402	Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid	Tootmine, mille puhul vähemalt 60 % kasutatava rubriiki 2401 kuuluva töötlemata tubaka või tubakajäätmete massist peab juba olema päritolustaatusega

II protokolli III LISA

Liikumissertifikaadi vorm

1. Liikumissertifikaat EUR.1 koostatakse vormil, mille näidis on esitatud käesolevas lisas. Nimetatud vorm trükitakse ühes või mitmes keeles nendest, milles leping on koostatud. Sertifikaadid koostatakse ühes neist keeltest ja kooskõlas eksportiva riigi siseriiklike õigusnormidega ning käsitsi kirjutamisel kasutatakse tinti ja trükitähti.

2. Sertifikaadi suurus on 210 × 297 mm, kusjuures pikkuse lubatud hälve on vahemikus +8 kuni –5 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist puidumassi ja kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

3. Eksportivad riigid võivad jätta endale õiguse trükkida sertifikaadid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Sel juhul peab igal sertifikaadil olema viide sellisele volitusele. Igal sertifikaadil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.

LIIKUMISSERTIFIKAAT

1. Eksportija (nimi, täielik aadress, riik)

EUR.1…… Nr A …..000.000

Enne vormi täitmist vaata märkusi tagaküljel

2. Järgmiste riikide vahelises sooduskaubanduses kasutatav sertifikaat

3. Kaubasaaja (nimi, täielik aadress, riik) (täitmine vabatahtlik)

(märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või territooriumid)

4. Riik, riikide rühm või territoorium, kust pärinevana tooteid käsitatakse

5. Sihtriik, -riikide rühm või -territoorium

6. Veo üksikasjad (täitmine vabatahtlik)

7. Märkused

8. Kaubaartikli järjekorranumber; pakkeüksuste markeering; pakkeüksuste arv ja liik (1); kauba kirjeldus

9. Brutomass (kg) või muu mõõtühik (l, m3 jne)

10. Kaubaarved

(täitmine vabatahtlik)

11. TOLLI KINNITUS

Deklaratsioon kinnitatud

Ekspordidokument (2)

Vorm nr

Tolliasutus

Väljaandev riik või territoorium

Kuupäev

(Allkiri)

Pitser

12. EKSPORTIJA DEKLARATSIOON

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et eespool kirjeldatud kaubad vastavad käesoleva sertifikaadi väljaandmiseks ette nähtud tingimustele.

Koht ja kuupäev

(Allkiri)

(1) Pakkimata kaupade puhul märkida olenevalt asjaoludest kas esemete arv või sõna „lahtine“.

(2) Täidetakse üksnes juhul, kui eksportiva riigi või territooriumi õigusnormid seda nõuavad.

13. Kontrollitaotlus (kellele)

14. Kontrolli tulemus

Tehtud kontroll näitab, et käesolev sertifikaat (*)

on välja antud nimetatud tolliasutuse poolt ja selles sisalduv teave on õige.

ei vasta ehtsuse ja õigsuse nõuetele (vaata lisatud märkused).

Palutakse kontrollida käesoleva sertifikaadi ehtsust ja õigsust.

(Koht ja kuupäev)

Pitser

(Allkiri)

(Koht ja kuupäev)

Pitser

(Allkiri)

________________________

(*) Sobiv lahter märgistada ristikesega.

MÄRKUSED

1. Sertifikaadil ei tohi olla kustutusi ega ülekirjutusi. Paranduse korral kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajaduse korral uued andmed. Iga sellise paranduse juures peavad olema sertifikaadi täitnud isiku nimetähed, mille õigsust peab kinnitama sertifikaadi välja andnud riigi või territooriumi tolliasutus.

2. Sertifikaadile kantavate andmete vahele ei tohi jätta tühikuid ning igale kaubaartiklile peab eelnema järjekorranumber. Viimase kaubanimetuse järele tuleb tõmmata horisontaaljoon. Kasutamata ruum tuleb sellisel viisil läbi kriipsutada, et ei oleks võimalik teha hilisemaid lisandusi.

3. Kaupu tuleb kirjeldada kooskõlas kaubandustavadega ja piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.

LIIKUMISSERTIFIKAADI TAOTLUS

1. Eksportija (nimi, täielik aadress, riik)

EUR.1….Nr A….000.000

Enne vormi täitmist vaata märkusi tagaküljel

2. Järgmiste riikide vahelises sooduskaubanduses kasutatava sertifikaadi taotlus

3. Kaubasaaja (nimi, täielik aadress, riik) (täitmine vabatahtlik)

(märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või

territooriumid)

4. Riik, riikide rühm või territoorium, kust pärinevana tooteid käsitatakse

5. Sihtriik, -riikide rühm või -territoorium

6. Veo üksikasjad (täitmine vabatahtlik)

7. Märkused

8. Kaubaartikli järjekorranumber; pakkeüksuste markeering; pakkeüksuste arv ja liik (*); kauba kirjeldus

9. Brutomass (kg) või muu mõõtühik (l, m3 jne)

10. Kaubaarved

(täitmine vabatahtlik)

(1) Pakkimata kaupade puhul märkida olenevalt asjaoludest kas esemete arv või sõna „lahtine“.

EKSPORTIJA DEKLARATSIOON

Mina, allakirjutanu, pöördel kirjeldatud kauba eksportija,

KINNITAN, et kõnealune kaup vastab lisatud sertifikaadi väljaandmiseks nõutavatele tingimustele;

TÄPSUSTAN järgnevalt asjaolud, mis võimaldavad nendel kaupadel eespool nimetatud tingimustele vastata:

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

ESITAN järgmised tõendavad dokumendid 71 :

KOHUSTUN esitama asjaomaste pädevate asutuste taotluse korral tõendusmaterjali, mida kõnealused asutused võivad nõuda selleks, et anda välja lisatud sertifikaat, ja vajaduse korral lubama, et kõnealused asutused kontrollivad minu raamatupidamist ja eespool nimetatud kauba valmistamisprotsessi;

TAOTLEN nimetatud kaupadele lisatud sertifikaadi väljaandmist.

	………………………………………………….
	(Koht ja kuupäev)
	………………………………………………………….
	(Allkiri)

II protokolli IV LISA

Arvedeklaratsioon

Arvedeklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.

Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № …(1)) декларира, че освен кьдето е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2)

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera
n° .. …(1)) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial …(2).

Horvaadikeelne tekst

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. ... (1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi ... (2) preferencijalnog podrijetla.'

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení …(1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v …(2).

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse
nr. ...(1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i ...(2).

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. ...(1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte ...(2) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. ...(1)) deklareerib, et need tooted on ...(2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ΄αριθ. ...(1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής ...(2).

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorisation No ...(1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ...(2) preferential origin.

Prantsuskeelne tekst

L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière n° ...(1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle ... (2).

Itaaliakeelne tekst

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n…(1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale ....(2).

Lätikeelne tekst

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. …(1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme …(2).

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente išvardytų prekių eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr …(1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra …(2) preferencinės kilmės prekės.

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: ...(1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális ...(2) származásúak.

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti b’dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. …(1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b’mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta’ oriġini preferenzjali …(2).

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. ...(1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële ... oorsprong zijn (2).

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr …(1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają …(2) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne tekst

O abaixoassinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento (autorização aduaneira n°. ...(1)), declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial ...(2).

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizaţia vamală nr. …(1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferenţială…(2).

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št …(1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno …(2) poreklo.

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia …(1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v …(2).

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o ...(1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja ... alkuperätuotteita (2).

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. ...(1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande ... ursprung (2).

	…………………………………………………(3)
	(Koht ja kuupäev)
	…………………………………………………(4))
	(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile allakirjutaja nimi)

MÄRKUSED

(1) Kui arvedeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija protokolli artikli 21 tähenduses, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.

(2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast käesoleva protokolli artikli 40 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM“.

(3) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.

(4) Vt protokolli artikli 20 lõige 5. Kui eksportija allkirja ei nõuta, jäetakse koos allkirjaga märkimata ka allakirjutaja nimi.

__________________

II protokolli V A LISA

Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatusega toodete kohta

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas arves loetletud kaubad ...............................................(1)

on toodetud .......................(2) ning vastavad Vaikse ookeani piirkonna riikide ja Euroopa Ühenduse vahelist sooduskaubandust reguleerivatele päritolureeglitele.

Kohustun tolliasutustele täiendavalt esitama mis tahes nõutavaid tõendavaid dokumente.

.............................…...............................(3) ...................................................................................(4)

................................................................(5)

MÄRKUS

Eespool esitatud tekst, mille lüngad on täidetud vastavalt joonealustes märkustes esitatud juhisele, on tarnija deklaratsioon. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

(1) – Kui tegemist on vaid mõne arves loetletud tootega, tuleb need selgesti tähistada ning lisada deklaratsiooni järgmine märkus selle tähistuse kohta: „.............................., mis on loetletud käesolevas arves ja tähistatud .........…, on toodetud ...........…“.

– Kui kasutatakse muud dokumenti kui arvet või arve lisa (vt artikli 26 lõige 3), kasutatakse sõna „arve“ asemel selle dokumendi nimetust.

(2) Euroopa Ühendus, liikmesriik, Vaikse ookeani piirkonna riik, ÜMT või muu AKV riik. Kui nimetatud on Vaikse ookeani piirkonna riik, ÜMT või muu AKV riik, tuleb nimetada ka Euroopa Ühenduse tolliasutus, kus hoitakse asjaomast (asjaomaseid) EUR.1 sertifikaati (sertifikaate), lisades selle sertifikaadi numbri ja võimaluse korral asjaomase tollideklaratsiooni numbri.

(3) Koht ja kuupäev

(4) Nimi ja ametikoht ettevõttes

(5) Allkiri

_________________

II protokolli V B LISA

Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatuseta toodete kohta

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas arves loetletud kaubad …........... (1) on toodetud ….................. (2) ja sisaldavad järgmisi osi või materjale, millel ei ole Vaikse ookeani piirkonna riigi, muu AKV riigi, ÜMT või Euroopa Ühenduse sooduspäritolustaatust:

.............................................(3) ...............................................(4) ....................................................(5)

..........................................................................................................................................................

.........................................................................….............................................................................

...........................................................................................................................................................(6)

Kohustun tolliasutustele täiendavalt esitama mis tahes nõutavaid tõendavaid dokumente.

.................................................................(7) ...............................................................(8)

.................................................................(9)

MÄRKUS

Eespool esitatud tekst, mille lüngad on täidetud vastavalt joonealustes märkustes esitatud juhisele, on tarnija deklaratsioon. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

– Kui kasutatakse muud dokumenti kui arvet või arve lisa (vt artikli 26 lõige 3), kasutatakse sõna „arve“ asemel selle dokumendi nimetust.

(2) Euroopa Ühendus, liikmesriik, Vaikse ookeani piirkonna riik, ÜMT või muu AKV riik.

(3) Alati tuleb märkida toote kirjeldus. Kirjeldus peab olema piisav ja nii üksikasjalik, et oleks võimalik määrata kõnealuste toodete tariifset klassifikatsiooni.

(4) Tolliväärtus tuleb märkida üksnes juhul, kui seda nõutakse.

(5) Päritoluriik tuleb märkida üksnes juhul, kui seda nõutakse. Märkida tuleb sooduskohtlemist võimaldav päritolu, muu päritolu korral tuleb märkida „kolmas riik“.

(6) „ja seda on töödeldud järgmisel viisil [Euroopa Ühenduses], [liikmesriigis] [Vaikse ookeani piirkonna riigis] [ÜMTs] [muus AKV riigis] .........…“, ning lisatakse kõnealuse töötlemise kirjeldus, kui seda nõutakse.

(7) Koht ja kuupäev

(8) Nimi ja ametikoht ettevõttes

(9) Allkiri

_________________

II protokolli VI LISA

Teabesertifikaat

1. Kasutada tuleb käesolevas lisas esitatud teabesertifikaadi vormi ning see trükitakse ühes või mitmes ametlikus keeles nendest, milles käesolev leping on koostatud, järgides seejuures eksportiva riigi õigusnorme. Teabesertifikaadid koostatakse ühes neist keeltest; käsitsi täitmisel kasutatakse tinti ja trükitähti. Teabesertifikaadile peab olema trükitud või muul viisil kantud järjekorranumber, mille järgi saab selle identifitseerida.

2. Teabesertifikaadi suurus on 210 × 297 mm, kusjuures kõrguse lubatud hälve on vahemikus +8 kuni –5 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist puidumassi ja kaalub vähemalt 25 g/m2.

3. Riigi ametiasutused võivad jätta endale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodadel. Sel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnusmärk, mille abil saab trükikoja identifitseerida.

Tarnija(1)

TEABESERTIFIKAAT,

mis lihtsustab

LIIKUMISSERTIFIKAADI väljaandmist

sooduskaubanduses järgmiste partnerite vahel:

Kaubasaaja (1)

EUROOPA

ÜHENDUS

ja VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA RIIGID

Töötleja (1)

4. Riik, kus toimus töö või töötlemine

Imporditolliasutus (1)

5. Ametlike märkuste jaoks

Impordidokument (2)

Vorm: ...........................................

Nr: .................... ..............................

Seeria: ......................................................................................

Kuupäev

SIHTRIIKI SAADETAVAD KAUBAD

Märgistus, numbrid, kogused

9. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi

10. Kogus (3)

ja pakendite liik

rubriigi/alamrubriigi number (HSi kood)

11. Väärtus (4)(5)

KASUTATUD IMPORTKAUBAD

12.

Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi

13. Päritoluriik

14. Kogus (3)

15. Väärtus (2)(5)

rubriigi/alamrubriigi number (HSi kood)

16.

Töötluse või töö kirjeldus

17.

Märkused

18. TOLLI KINNITUS

19. TARNIJA DEKLARATSIOON

Deklaratsioon kinnitatud:

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleval

sertifikaadil esitatud teave on õige.

Dokument: .........................................

Vorm: .............................. Nr: ................

-------------------------------

Tolliasutus: ..........................…..

Koht: ..................................... Kuupäev: ....................

Kuupäev:

Ametlik
tempel

---------------------------------------.

(Allkiri)

................ ..................... ........................................... ....................

(Allkiri)

(1)(2)(3)(4)(5) Vt märkused pöördel.

KONTROLLITAOTLUS	KONTROLLI TULEMUS
Allakirjutanud tolliametnik nõuab käesoleva teabesertifikaadi ehtsuse ja õigsuse kontrollimist.	Allakirjutanud tolliametniku teostatud kontrolli tulemusena selgus, et käesolev teabesertifikaat:

	a) on välja antud nimetatud tolliasutuse poolt ja selles sisalduv teave on õige (*)


	b) ei vasta ehtsuse ja õigsuse nõuetele (vt lisatud märkused) (*)



------------------------------------------------------------------------------------------	------------------------------------------------------------------------------------------------
(Koht ja kuupäev)	(Koht ja kuupäev)

Ametlik tempel	Ametlik tempel

(Ametniku allkiri)	(Ametniku allkiri)


	(*) Mittevajalik maha tõmmata.

RISTVIITED

(1) Isiku või äriühingu nimi ja aadress.

(2) Vabatahtlik teave.

(3) Kg, hl, m3 või muu mõõtühik.

(4) Pakendit loetakse selles sisalduvate kaupade juurde kuuluvaks osaks. Seda sätet ei kohaldata siiski selliste pakendite suhtes, mis ei ole kõnealuse kaubaartikli pakendamisel tavapärased ja millel on eraldi võetuna praktiline väärtus, mis ei ole seotud selle kasutamisega pakendina.

(5) Väärtus tuleb märkida vastavalt päritolureegleid käsitlevatele sätetele.

__________________

II protokolli VII LISA

Erandi taotluse vorm
1. Valmistoote kaubanduslik kirjeldus 1.1. Tolliklassifikatsioon (HSi kood)	2. Eeldatav aastane ekspordikogus Euroopa Ühendusse (kaal, tükkide, meetrite vm ühikute arv)
3. Kolmandatest riikidest imporditud materjali kaubanduslik kirjeldus Tolliklassifikatsioon (HSi kood)	4. Kolmandatest riikidest pärit materjali kasutamise eeldatav aastane kogus
5. Kolmandatest riikidest imporditud materjali väärtus	6. Lõpptoodete väärtus
7. Kolmandatest riikidest imporditud materjali päritolu	8. Põhjused, miks lõpptoode ei vasta päritolureeglile
9. Artiklites 3 ja 4 osutatud riikidest või territooriumidelt pärit materjalide kaubanduslik kirjeldus	10. Artiklites 3 ja 4 osutatud riikidest või territooriumidelt pärit materjalide eeldatavalt kasutatav aastane kogus
11. Artiklites 3 ja 4 osutatud riikidest või territooriumidelt pärit materjali väärtus	12. Artiklites 3 ja 4 osutatud riikides või territooriumidel toimuv töö või töötlus, mis ei anna päritolustaatust
13. Erandi taotletav kohaldamisaeg alates .................... kuni ...........................................
14. Vaikse ookeani piirkonna riigis (riikides) toimuva töö või töötluse üksikasjalik kirjeldus	15. Asjaomase ettevõtte kapitali struktuur
	16. Tehtud/kavandatavate investeeringute maht
	17. Olemasolev/kavandatav töötajate arv
18. Vaikse ookeani piirkonna riigis (riikides) toimuva töö või töötluse lisandväärtus: 18.1. Tööjõukulud 18.2. Üldkulud 18.3. Muud	20. Võimalikud arengusuunad, mille puhul kaob vajadus erandi järele
19. Muud võimalikud materjaliallikad	21. Tähelepanekud

MÄRKUSED

1. Kui kogu asjakohane teave ei mahu vormi lahtritesse, võib kasutada lisalehti. Sel juhul tuleb asjaomasesse lahtrisse kirjutada märkus „vt lisa“.

2. Võimaluse korral tuleks vormile lisada lõpptoote ja materjali näidised või muu illustreeriv materjal (pildid, kavandid, kataloogid jms).

3. Iga taotlusega hõlmatud toote kohta tuleb täita eraldi vorm.

Lahtrid 3, 4, 5, 7: „kolmas riik“ – kõik riigid, millele ei osutata artiklites 3 ja 4.

Lahter 12: kui kolmandatest riikidest imporditud materjal on läbinud artiklites 3 ja 4 osutatud riikides töö või töötluse ilma päritolustaatust saamata ja enne edasist töötlust erandit taotlevas Vaikse ookeani piirkonna riigis, tuleb märkida, milline töö või töötlus toimus artiklites 3 ja 4 osutatud riikides või territooriumidel.

Lahter 13: märkida tuleb selle ajavahemiku algus- ja lõppkuupäev, mil erandi alusel võib välja anda EUR.1 sertifikaate.

Lahter 18: märkida kas lisandväärtuse protsentuaalne osakaal toote tehasehinnas või lisandväärtuse rahaline summa tooteühiku kohta.

Lahter 19: kui on olemas alternatiivsed materjaliallikad, tuleb need siin märkida; võimaluse korral tuleb märkida ka kuludega seotud või muud põhjused, miks neid allikaid ei kasutata.

Lahter 20: märkida, milliseid investeeringuid või tarnijatega seotud meetmeid kavandatakse, et vajadus erandiks oleks võimalikult lühiaegne.

__________________

II protokolli VIII LISA

Ülemeremaad ja -territooriumid

Käesoleva protokolli kohaldamisel tähendavad „ülemeremaad ja -territooriumid“ Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas osutatud maid ja territooriume, mis on loetletud allpool.

(Käesolev loend ei määra nende maade ja territooriumide staatust ega selle muutumist tulevikus.)

1. Ülemeremaad ja -territooriumid, kellel on erisuhted Taani Kuningriigiga:

Gröönimaa.

2. Ülemeremaad ja -territooriumid, kellel on erisuhted Prantsuse Vabariigiga:

– Uus-Kaledoonia ja sõltkonnad,

– Prantsuse Polüneesia,

– Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad,

– Wallis ja Futuna,

– Saint-Barthélemy,

– Saint-Pierre ja Miquelon.

3. Ülemeremaad ja -territooriumid, kellel on erisuhted Madalmaade Kuningriigiga:

– Aruba,

– Bonaire,

- Curaçao,

- Saba,

- Sint Eustatius,

- Sint Maarten.

4. Ülemeremaad ja -territooriumid, kellel on erisuhted Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga:

– Anguilla,

– Bermuda,

– Kaimanisaared,

– Falklandi saared,

– Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared,

– Montserrat,

– Pitcairn,

– Saint Helena ja sõltkonnad,

– Briti Antarktise ala,

– Briti India ookeani ala,

– Turks ja Caicos,

– Briti Neitsisaared.

_________________

II protokolli IX LISA

Tooted, mille suhtes kohaldatakse artiklites 3 ja 4 osutatud päritolu kumulatsiooni sätteid pärast 1. oktoobrit 2015

HSi/CN-kood	Kirjeldus
1701	Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul
1702	Suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell (v.a roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos)
ex 1704 90 vastab 1704 90 99	Suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod (v.a närimiskumm; lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta; valge šokolaad; kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis netomassiga vähemalt 1 kg; kurgupastillid ja köhakompvekid; suhkrukattega (paneeritud) tooted; kummikompvekid, marmelaad, sefiir, pastilaa; keedetud maiustused; iirised, karamellid jms maiustused; pressitud tabletid)
ex 1806 10 vastab 1806 10 30	Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist
ex 18060 10 vastab 1806 10 90	Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist
ex 1806 20 vastab 1806 20 95	Kakaod sisaldavad toiduained plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg (v.a kakaopulber, tooted, mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 25 % massist; šokolaadipiima graanulid; šokolaadiglasuur; šokolaad ja šokolaaditooted; kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted; kakaovõided; kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks)
ex 1901 90 vastab 1901 90 99	Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt (v.a toiduained, mis ei sisalda üldse või sisaldavad alla 1,5 % piimarasva, 5 % sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või isoglükoosi, 5 % glükoosi või tärklist; pulbrilised toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest; jaemüügiks pakendatud väikelaste toidud; segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks)
ex 2101 12 vastab 2101 12 98	Kohvist valmistatud tooted (v.a kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nendest valmistatud tooted)
ex 2101 20 vastab 2101 20 98	Teest või matest valmistatud tooted (v.a tee- või mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nendest valmistatud tooted)
ex 2106 90 vastab 2106 90 59	Lõhna- ja maitseainelisandiga või värvilisandiga suhkrusiirupid (v.a isoglükoosisiirup, laktoosisiirup, glükoosisiirup ja maltodekstriinisiirup)
ex 2106 90 vastab 2106 90 98	Mujal nimetamata toiduained (v.a valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained; alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks; lõhna- ja maitseainelisandiga või värvilisandiga suhkrusiirupid; tooted, mis ei sisalda üldse või sisaldavad alla 1,5 % piimarasva, 5 % sahharoosi või isoglükoosi, 5 % glükoosi või tärklist)
ex 3302 10 vastab 3302 10 29	Lõhnaainete baasil valmistised, mis sisaldavad kõiki joogi aroomiaineid ja mille tegelik alkoholisisaldus ei ületa 0,5 % mahust, kasutamiseks jookide tootmisel (v.a valmistised, mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasva alla 1,5 %, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % ning glükoosi või tärklist alla 5 %)

________________

II protokolli X LISA

Muud AKV riigid

Käesolevas protokollis tähendavad „muud AKV riigid“ järgmisi riike:

– Angola

– Antigua ja Barbuda

– Bahama

– Barbados

– Belize

– Benin

– Botswana

– Burkina Faso

– Burundi

– Kamerun

– Cabo Verde

– Kesk-Aafrika Vabariik

– Tšaad

– Cooki saared

– Komoorid

– Côte d’Ivoire

– Kongo Demokraatlik Vabariik

– Djibouti

– Dominica

– Dominikaani Vabariik

– Ekvatoriaal-Guinea

– Eritrea

– Etioopia

– Mikroneesia Liiduriigid

– Gabon

– Gambia

– Ghana

– Grenada

– Guinea

– Guinea-Bissau

– Guajaana

– Haiti

– Jamaica

– Keenia

– Kiribati

– Lesotho

– Libeeria

– Madagaskar

– Malawi

– Mali

– Marshalli saared

– Mauritaania

– Mauritius

– Mosambiik

– Namiibia

– Nauru

– Niger

– Niue

– Nigeeria

– Belau

– Kongo Vabariik

– Rwanda

– Saint Kitts ja Nevis

– Saint Lucia

– Saint Vincent ja Grenadiinid

– São Tomé ja Príncipe

– Senegal

– Seišellid

– Sierra Leone

– Somaalia

– Sudaan

– Suriname

– Svaasimaa

– Tansaania

– Togo

– Tonga

– Trinidad ja Tobago

– Tuvalu

– Uganda

– Vanuatu

– Sambia

– Zimbabwe.

II protokolli XI LISA

Lõuna-Aafrikast pärit tooted, mis on artiklis 4 sätestatud päritolu kumulatsioonist välja jäetud

TÖÖDELDUD PÕLLUMAJANDUSTOOTED

Jogurt	Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid	17049071
04031051	13022010	17049075
04031053	13022090	17049081
04031059	Muu margariin	17049099
04031091	15179010	Kakaopulber
04031093	Fruktoos	18061015
04031099	17025000	18061020
Muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor	17029010	18061030
04039071	Närimiskumm	18061090
04039073	17041011	Muud kakaotooted
04039079	17041019	18062010
04039091	17041091	18062030
04039093	17041099	18062050
04039099	Muud suhkrukondiitritooted	18062070
Piimarasvavõided	17049010	18062080
04052010	17049030	18062095
04052030	17049051	18063100
Köögivili	17049055	18063210
07104000	17049061	18063290
07119030	17049065	18069011
18069019	Toiduained	19054010
18069031	19041010	19054090
18069039	19041030	19059010
18069050	19041090	19059020
18069060	19042010	19059030
18069070	19042091	19059040
18069090	19042095	19059045
Imikutoidud	19042099	19059055
19011000	19043000	19059060
19012000	19049010	19059090
19019011	19049080	Muud toiduained köögiviljast, puuviljast ja marjadest, pähklitest ning muudest toiduks kasutatavatest taimeosadest
19019019	Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted	20019030
19019091	19051000	20019040
19019099	19052010	20041091
Pastatooted	19052030	20049010
19021100	19052090	20052010
19021910	19053111	20058000
19021990	19053119	20089985
19022091	19053130	20089991
19022099	19053191	Mitmesugused toiduvalmistised
19023010	19053199	21011111
19023090	19053205	21011119
19024010	19053211	21011292
19024090	19053219	21012098
Tapiokk	19053291	21013011
19030000	19053299	21013019
21013091	Vermut ja muu vein	24029000
21013099	22051010	Suitsetamistubakas jm
21021010	22051090	24031010
21021031	22059010	24031090
21021039	22059090	24039100
21021090	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega	24039910
21022011	22071000	24039990
21032000	22072000	Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
21050010	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköör ja muud alkohoolsed joogid	29054300
21050091	22084011	29054411
21050099	22084039	29054419
21061020	22084051	29054491
21061080	22084099	29054499
21069020	22089091	29054500
21069098	22089099	Eeterlikud õlid
Vesi	Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka asendajatest	33019010
22029091	24021000	33019021
22029095	24022010	33019090
22029099	24022090
Lõhnaainesegud	Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid
33021010	38231300
33021021	38231910
33021029	38231930
Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid	38231990
35011050	Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised
35011090	38246011
35019090	38246019
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised	38246091
35051010	38246099
35051090
35052010
35052030
35052050
35052090
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tooted ja valmistised
38091010
38091030
38091050
38091090

PÕLLUMAJANDUSE PÕHISAADUSED

Elusveised	Külmutatud veiseliha	04021019
01029005	02021000	04021091
01029021	02022010	04021099
01029029	02022030	04022111
01029041	02022050	04022117
01029049	02022090	04022119
01029051	02023010	04022191
01029059	02023050	04022199
01029061	02023090	04022911
01029069	Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud	04022915
01029071	02061095	04022919
01029079	02062991	04022991
Värske või jahutatud veiseliha	Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu	04022999
02011000	02102010	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor
02012020	02102090	04039011
02012030	02109951	04039013
02012050	02109990	04039019
02012090	Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga	04039031
02013000	04021011	04039033
04039039	04051050	04069063
Vadak	04051090	04069073
04041002	04052090	04069075
04041004	04059010	04069076
04041006	04059090	04069079
04041012	Juust ja kohupiim	04069081
04041014	04062010	04069082
04041016	04064010	04069084
04041026	04064050	04069085
04041028	04069001	Lõikelilled ja lillepungad
04041032	04069013	06031100
04041034	04069015	06031200
04041036	04069017	06031400
04041038	04069018	06039000
04049021	04069019	Muu köögivili, värske või jahutatud
04049023	04069023	07099060
04049029	04069025	Banaanid
04049081	04069027	08030019
04049083	04069029	Tsitrusviljad
04049089	04069032	08051020
Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided	04069035	08054000
04051011	04069037	08055010
04051019	04069039	Õunad, pirnid ja küdooniad
04051030	04069061	08081010
08081080	10063027	11032050
08082010	10063042	Muul viisil töödeldud teravili
08082050	10063044	11041950
Mais	10063046	11041991
10051090	10063048	11042310
10059000	10063061	11042330
Riis	10063063	11042390
10061021	10063065	11042399
10061023	10063067	11043090
10061025	10063092	Tärklis; inuliin
10061027	10063094	11081100
10061092	10063096	11081200
10061094	10063098	11081300
10061096	10064000	11081400
10061098	Terasorgo	11081910
10062011	10070010	11081990
10062013	10070090	11082000
10062015	Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist	Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata
10062017	11022010	11090000
10062092	11022090	Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid
10062094	11029050	16025010
10062096	Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid	16029061
10062098	11031310	Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul
10063021	11031390	17011190
10063023	11031950	17011290
10063025	11032040	17019100
17019910	20029011	20083075
17019990	20029019	20084051
Muud suhkrud	20029031	20084059
17022010	20029039	20084071
17022090	20029091	20084079
17023010	20029099	20084090
17023051	Muu köögivili, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta	20085061
17023059	20056000	20085069
17023091	Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad	20085071
17023099	20071010	20085079
17024010	20079110	20085092
17024090	20079130	20085094
17026010	20079910	20085099
17026080	20079920	20087061
17026095	20079931	20087069
17029030	20079933	20087071
17029075	20079935	20087079
17029079	20079939	20087092
17029080	20079955	20087098
17029099	20079957	20089251
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta	Puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad	20089259
20021010	20083055	20089272
20021090	20083071	20089274
20089276	20097110	22042118
20089278	20097191	22042119
20089292	20097199	22042122
20089293	20097911	22042124
20089294	20097919	22042126
20089296	20097930	22042127
20089297	20097991	22042128
20089298	20097993	22042132
Puuvilja- ja marjamahlad	20097999	22042134
20091199	20098071	22042136
20094110	20099049	22042137
20094191	20099071	22042138
20094930	Toiduained	22042142
20094993	21069030	22042143
20096110	21069055	22042144
20096190	21069059	22042146
20096911	Vein värsketest viinamarjadest	22042147
20096919	22041011	22042148
20096951	22041091	22042162
20096959	22042111	22042166
20096971	22042112	22042167
20096979	22042113	22042168
20096990	22042117	22042169
22042171	22042917	22042991
22042174	22042918	22042992
22042176	22042942	22042994
22042177	22042943	22042995
22042178	22042944	22042996
22042179	22042946	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid
22042180	22042947	22089091
22042184	22042948	22089099
22042187	22042962	Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed
22042188	22042964	23021010
22042189	22042965	23021090
22042191	22042971	23031011
22042192	22042972
22042194	22042982
22042195	22042983
22042196	22042984
22042911	22042987
22042912	22042988
22042913	22042989

TÖÖSTUSTOOTED

Survetöötlemata alumiinium
76011000
76012010
76012091
76012099
Alumiiniumipulbrid ja -helbed
76031000
76032000

KALATOOTED

Eluskala	03023110	03026600
03011090	03023190	03026700
03019110	03023210	03026800
03019190	03023290	03026911
03019200	03023310	03026919
03019300	03023390	03026921
03019400	03023410	03026925
03019500	03023490	03026931
03019911	03023510	03026933
03019919	03023590	03026935
03019980	03023610	03026941
Värske või jahutatud kala	03023910	03026945
03021110	03024000	03026951
03021120	03025010	03026955
03021180	03025090	03026961
03021200	03026110	03026966
03021900	03026130	03026967
03022110	03026180	03026968
03022130	03026200	03026969
03022190	03026300	03026975
03022200	03026400	03026981
03022300	03026520	03026985
03022910	03026550	03026986
03022990	03026590	03026991
03026992	03034218	03035100
03026994	03034232	03035210
03026995	03034238	03035230
03026999	03034252	03035290
03027000	03034258	03036100
Külmutatud kala	03034290	03036200
03031100	03034311	03037110
03031900	03034313	03037130
03032110	03034319	03037180
03032120	03034390	03037200
03032180	03034411	03037300
03032200	03034413	03037430
03032900	03034419	03037490
03033110	03034490	03037520
03033130	03034511	03037550
03033190	03034513	03037590
03033200	03034519	03037600
03033300	03034590	03037700
03033910	03034611	03037811
03033930	03034619	03037812
03033970	03034690	03037813
03034111	03034931	03037819
03034113	03034613	03037890
03034119	03034933	03037911
03034190	03034939	03037919
03034212	03034980	03037921
03037923	Kalafileed ja muu kalaliha	03042943
03037929	03041110	03042945
03037931	03041190	03042951
03037935	03041913	03042953
03037937	03041915	03042955
03037941	03041917	03042959
03037945	03041919	03042961
03037951	03041931	03042969
03037955	03041933	03042971
03037958	03041935	03042973
03037965	03041991	03042983
03037971	03041997	03042991
03037975	03042100	03042979
03037981	03042913	03042999
03037983	03042915	03049031
03037985	03042917	03049039
03037988	03042919	03049041
03037991	03042921	03049057
03037992	03042929	03049059
03037993	03042931	03049097
03037994	03042933	03049100
03037998	03042935	03049200
03038010	03042939	03049921
03038090	03042941	03049923
03049931	03055911	03061910
03049933	03055919	03061930
03049951	03055930	03061990
03049955	03055950	03062100
03049961	03055970	03062210
03049975	03055980	03062291
03049999	03056100	03062299
Kuivatatud, soolatud või soolvees kala; suitsukala	03056200	03062310
03051000	03056300	03062331
03052000	03056910	03062339
03053011	03056930	03062390
03053019	03056950	03062430
03053030	03056980	03062480
03053050	Vähid	03062910
03053090	03061110	03062930
03054100	03061190	03062990
03054200	03061210	Limused ja muud veeselgrootud
03054910	03061290	03071090
03054920	03061310	03072100
03054930	03061330	03072910
03054945	03061350	03072990
03054950	03061380	03073110
03054980	03061410	03073190
03055110	03061430	03073910
03055190	03061490	03073990
03074110	16041291	16042050
03074191	16041299	16042070
03074199	16041311	16042090
03074901	16041319	16043010
03074911	16041390	16043090
03074918	16041411	Tooted ja konservid vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest
03074931	16041416	16051000
03074933	16041418	16052010
03074935	16041490	16052091
03074938	16041511	16052099
03074951	16041519	16053010
03074959	16041590	16053090
03074971	16041600	16054000
03074991	16041910	16059011
03074999	16041931	16059019
03075100	16041939	16059030
03075910	16041950	16059090
03075990	16041991	Täidisega pastatooted
03079100	16041992	19022010
03079911	16041993
03079913	16041994
03079915	16041995
03079918	16041998
03079990	16042005
Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kaaviariasendajad	16042010
16041100	16042030
16041210	16042040

_______________

ÜHISDEKLARATSIOON ANDORRA VÜRSTIRIIGI KOHTA

1. Vaikse ookeani piirkonna riigid aktsepteerivad Andorra Vürstiriigist pärinevaid harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 kuuluvaid tooteid Euroopa Ühendusest pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2. II protokolli kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON SAN MARINO VABARIIGI KOHTA

1. Vaikse ookeani piirkonna riigid aktsepteerivad San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid Euroopa Ühendusest pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2. II protokolli kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.

(1) ELT L 272, 16.10.2009, lk 2.

(2) Näide on esitatud vaid selgituseks. See ei ole õiguslikult siduv.

(3) Vt koondnomenklatuuri grupi 27 selgitavat lisamärkust 4b.

(4) Vt koondnomenklatuuri grupi 27 selgitavat lisamärkust 4b.

(5) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatava märkuse 7 punktides 1 ja 3.

(6) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatava märkuse 7 punktis 2.

(7) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatava märkuse 7 punktis 2.

(8) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatava märkuse 7 punktis 2.

(9) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatava märkuse 7 punktides 1 ja 3.

(10) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatava märkuse 7 punktides 1 ja 3.

(11) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatava märkuse 7 punktides 1 ja 3.

(12) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatava märkuse 7 punktides 1 ja 3.

(13) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatava märkuse 7 punktides 1 ja 3.

(14) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(15) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(16) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(17) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(18) Grupi 32 märkuses 3 märgitakse, et need on tooted, mida kasutatakse mis tahes materjalide värvimiseks või värvainete tootmisel koostisainena, kui need ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki.

(19) „Rühm“ tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga.

(20) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatava märkuse 7 punktides 1 ja 3.

(21) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(22) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(23) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(24) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(25) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(26) Üliläbipaistvaks kileks loetakse kilet, mille valgustugevust vähendav toime (st läbitustegur), mõõdetuna Gardneri läbitustegurimõõturiga ASTM-D 1003-16, on alla 2 %.

(27) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(28) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(29) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(30) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(31) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(32) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(33) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(34) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(35) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(36) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(37) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(38) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(39) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(40) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(41) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(42) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(43) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(44) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(45) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(46) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(47) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(48) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(49) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(50) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(51) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(52) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(53) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(54) Vt sissejuhatav märkus 6.

(55) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(56) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(57) Vt sissejuhatav märkus 6.

(58) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(59) Vt sissejuhatav märkus 6.

(60) Vt sissejuhatav märkus 6.

(61) Vt sissejuhatav märkus 6.

(62) Vt sissejuhatav märkus 6.

(63) Vt sissejuhatav märkus 6.

(64) Silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul (v.a elastsed või kummeeritud), mis on saadud silmkoeliste või heegeldatud detailide (mõõtu lõigatud või mõõtu kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel, vt sissejuhatav märkus 6.

(65) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(66) Silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul (v.a elastsed või kummeeritud), mis on saadud silmkoeliste või heegeldatud detailide (mõõtu lõigatud või mõõtu kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel, vt sissejuhatav märkus 6.

(67) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(68) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(69) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(70) SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) – Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut.

(71) Näiteks: impordidokumendid, liikumissertifikaadid, tootja deklaratsioonid jm toodete kohta, mida on kasutatud toodete valmistamisel või kaupade reeksportimisel samas seisukorras.

Top

Choose the experimental features you want to try