EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.12.2020

JOIN(2020) 22 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

ELi ja USA uus üleilmsete muutuste kava

ELi ja USA uus üleilmsete muutuste kava

1.Sissejuhatus

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhted on ainulaadsed ning põhinevad ühisel ajalool ning ühistel väärtustel ja huvidel. Transatlantiline partnerlus sündis lootusest saavutada riikidevaheline rahu, edu ja jõukus. Pärast Teist maailmasõda oli Marshalli plaan toeks Euroopa kogukondade ja majanduse taastamisel. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) tagas meie ühise julgeoleku. Euroopa ja USA osalesid ühiselt mitmepoolse, reeglitel põhineva üleilmsete probleemide lahendamise süsteemi väljatöötamisel ja rajamisel. Atlandi ookeani mõlemal kaldal elavate inimeste jaoks on transatlantilised sidemed meie ühiskondade, identiteedi, majanduse ning isikliku elu jaoks olulisel kohal.

Meie ühisele üleilmsele jõule ja mõjule ei leidu endiselt võrdväärset. Oleme koduks peaaegu miljardile inimesele ning moodustame kaks suurimat arenenud demokraatia blokki. Meie arvele langeb ligikaudu kolmandik maailma SKPst ja kaubandusest ning 60 % välismaistest otseinvesteeringutest. Transatlantilise kaubanduse ja investeeringute tihedus ja avatus loob miljoneid töökohti ja kujundab suurt osa maailmamajandusest. Oleme suutelised kehtestama õigusnorme ja standardeid, mida hakatakse kasutama kogu maailmas. Oleme innovatsiooni peamised edasiviijad ja maailma juhtivad teadusjõud, arendades tehnoloogiat 5Gst vaktsiinideni.

Selline jõu ja mõjuvõimu kombinatsioon on hädavajalik, et kinnistada üleilmset koostööd 21. sajandil - olgu siis tegemist tervishoiu, julgeoleku, kliima, kaubanduse ja tehnoloogiaga, või mitmepoolse reeglitel põhineva korraga. Meie ühisel pühendumusel on oluline koht maailmas, kus autoritaarsed jõud püüavad õõnestada demokraatiat, agressiivsed ringkonnad üritavad destabiliseerida piirkondi ja institutsioone, ning suletud majandused kasutavad ära meie ühiskonna jaoks nii olulist avatust.

Nii nagu vajadus koostöö järele on saanud üha olulisemaks, tuleb ka transatlantilise partnerluse eest hoolt kanda ja anda seda värskendada. Viimastel aastatel on meie suhteid proovile pannud geopoliitilised jõuvahekordade muutused, kahepoolsed pinged ja tagasipöördumine ühepoolse poliitika juurde.

USA administratsiooni vahetumine, jõulisem Euroopa ja vajadus kujundada koroonajärgset maailma annab meile ainukordse võimaluse töötada välja üleilmsele koostööle keskenduv uus transatlantiline tegevuskava, mis põhineb meie ühistel väärtustel, huvidel ja üleilmsel mõjul. Sellest peaks saama sarnase mõtteviisiga partnerite uue üleilmse liidu nurgakivi. See leiab aset ajal, mil USA uue administratsiooni ja Euroopa Liidu seisukohad ja eesmärgid siseriiklikes ja rahvusvahelistes küsimustes on üksteisele lähenemas.

Selle uue tegevuskava sõnastamisel ei tohiks me laskuda nostalgiasse ja lähtuda möödunud kümnenditel valitsenud maailmakorrast või eelmiste põlvkondade loodud transatlantilisest partnerlusest. USA ja EL on muutunud, muutunud on ka võimudünaamika ning geopoliitiline ja tehnoloogiline tegelikkus.

Me ei tohiks sattuda ka eksitavate arutelude lõksu, mille eesmärk on seista vastu tugevamale Euroopale ja tugevamale transatlantilisele partnerlusele. Ühtne, suutlik ja omal jõul toimetulev EL on hea Euroopale, transatlantilisele partnerlusele ning mitmepoolsele süsteemile - need on vastastikku tugevdavad, mitte teineteist välistavad arengusuunad.

Seda silmas pidades esitab EL ettepaneku uue, tulevikku suunatud üleilmset koostööd edendava transatlantilise tegevuskava kohta, mis keskendub valdkondadele, kus meil on sarnased huvid, kus meie ühisel mõjuvõimul on kõige suurem kasutegur ning kus maailm vajab liidreid.

2.Koostöö tervema maailma nimel – COVID-19 kriisi ajal ja edaspidi

Lähiperspektiivis on üleilmset koostööd kõige rohkem vaja selleks. et võidelda nii Atlandi ookeani mõlemal kaldal kui ka kogu maailmas jätkuvalt tohutut isiklikku, ühiskondlikku ja majanduslikku kahju külvava viirusega. Inimkonna ühine eesmärk on kaitsta elusid ja elatusvahendeid ning taasavada meie majandus ja ühiskond võimalikult kiiresti.

Pandeemiast ülesaamiseks peab keegi võtma juhtrolli ning EL on juba algusest peale tegutsenud viiruse üleilmsel tõkestamisel esirinnas. Koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni ja kodanikuühiskonnaga tõi Euroopa Liit COVID-19 tõrje vahenditele juurdepääsu raamistiku (ACT-A) kaudu kokku 40 riiki, et koguda rohkem kui 16 miljardit eurot testide, ravi ja vaktsiinide väljatöötamiseks ning õiglaseks jaotamiseks.

EL kutsub USAd ühinema viiruse üleilmse tõkestamisega, ja sellega seotud COVAXi mehhanismiga, mis tegeleb vaktsiinide üleilmse kättesaadavuse tagamisega. Eesmärk on tagada ohutute vaktsiinide võrdne jaotamine rohkem kui 180 osalevale riigile, olenemata nende asukohast ja rahalistest võimalustest. Eesmärk on järgmise aasta lõpuks teha kättesaadavaks 2 miljardit doosi, millele on õiglane juurdepääs ka väikese ja keskmise sissetulekuga riikidel. USA COVAXis osalemine ja sellesse rahaline panustamine oleks tugev sõnum, mis aitaks katta rahastamispuudujääki ja parandaks meie ühiseid eduvõimalusi.

Tunnistades, et vaktsineerimine päästab elusid, peaksid EL ja USA ühendama jõud ka vastupanuvõimeliste, õiglaste ja ulatuslike logistikavõrgustike loomisel, et levitada vaktsiine ja hankida meditsiinitarbeid kogu maailmas. Samuti kutsub EL USAd üles ühinema Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaubandus- ja tervishoiualgatusega, et hõlbustada viivitamata oluliste meditsiini- ja tervishoiutoodetega kauplemist.

Pikemas perspektiivis peaksid EL ja USA sellest pandeemiast üheskoos õppima ning ennetamise, valmisoleku ja reageerimise valdkonnas tihedamat koostööd tegema. See võiks hõlmata andmete ja teadmiste jagamise parandamist, varajase hoiatamise süsteeme ning oluliste meditsiiniseadmete varumist. Meie vastavad ravimi-, haiguste ennetamise ja tõrje ning biomeditsiiniliste uuringute ametid peaksid oma tegevust koordineerima, et tagada ühtne transatlantiline seisukoht ja teabevoog.

Seda silmas pidades teeb EL ettepaneku teha koostööd ning koostada pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise käsiraamat. See võiks hõlmata kriisiks valmisoleku kavade, kriisiprotokollide ja sihtotstarbeliste vahendite tihedat kooskõlastamist tulevaste hädaolukordade lahendamiseks. EL on samuti valmis tegema USAga koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni tegevuse tõhustamisel ning koostama ja esitama ühise reformiettepaneku, millega tugevdada selle organisatsiooni sõltumatust, läbipaistvust, usaldusväärsust ja tõhusust.

Üleilmseks pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise parandamine on üks järgmisel aastal Itaalia G20 eesistumise ajal peaminister Conte ja president von der Leyeni ühiselt korraldatava G20 ülemaailmse tervishoiualase tippkohtumise prioriteete. EL tervitab USA panust tippkohtumise ettevalmistamisse.

3.Koostöö meie planeedi ja jõukuse kaitseks

Meie ajastu peamisteks väljakutseteks on kliimamuutused ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Need probleemid eeldavad süsteemseid muutusi meie majanduses ning üleilmset koostööd mõlemal pool Atlandi ookeani ja kogu maailmas. EL on sealjuures teerajaja rollis tänu Euroopa rohelisele kokkuleppele. See on meie uus majanduskasvu strateegia, mis keskendub heitkoguste vähendamisele ja samal ajal uute töökohtade loomisele. Selles käsitletakse kõiki aspekte alates sellest, kuidas me toodame ja tarbime, sööme ja kütame, töötame ja reisime.

Meie peaeesmärk on saada 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Lõuna-Koreast Lõuna-Aafrikani ja Hiinast Jaapanini, on maailma riigid nüüd valmis pühenduma heitevabale tulevikule. Kui USA võtaks sarnase kohustuse, tähendaks see seda, et hõlmatud oleks ligikaudu kaks kolmandikku maailma majandusest ja rohkem kui pool maailma heitkogustest.

Seda silmas pidades tervitab EL soojalt ametisseastuva presidendi Bideni lubadust taasühineda Pariisi kokkuleppega ja võtta Pariisi kokkuleppega seoses ambitsioonikas ajakohastatud eesmärk. Ühine transatlantiline kohustus jõuda 2050. aastaks heitevaba ühiskonnani muudaks kliimaneutraalsuse enne järgmisel aastal Glasgows toimuvat ÜRO kliimamuutuste raamkonverentsi COP26 uueks üleilmseks võrdlusaluseks.

Koos partneritega saavad EL ja USA juhtida maailma rohelise, ring-, konkurentsivõimelise ja kaasava majanduse suunas. See nõuab investeeringuid, innovatsiooni ja õigeid hinnasignaale. Seepärast peaksime tegema tihedat koostööd heitkogustega kauplemise, CO2 heite maksustamise ja maksupoliitika valdkonnas. Eelkõige võib tulevane WTO nõuetele vastav ELi süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism, mille eesmärk on vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, olla võimalus teha koostööd, et kehtestada selliste meetmete jaoks üleilmne vorm.

See võiks olla osa laiemast transatlantilisest keskkonnahoidliku kaubanduse tegevuskavast, mille käivitamise kohta teeb komisjon ettepaneku 2021. aasta keskel ning millest võiks samuti ühiselt luua WTO kaubandus- ja kliimaalgatuse.

Euroopa on eeskujuks ka rohepöörde kestlikul rahastamisel ning töötab selle nimel, et 30 % majanduse taastekavast NextGenerationEU rahastataks roheliste võlakirjade kaudu. Siiski peame me investeerimisvajaduste rahuldamiseks kõik rohkem vaeva nägema. ELil ja USA-l on suurte finantskeskuste ja seadusandjatena parimad võimalused selle töö juhtimiseks. Transatlantiline koostöö kestlikku rahastamist käsitleva õigusraamistiku väljatöötamisel aitaks erasektoril oluliselt paremini mõista, mida peetakse keskkonnahoidlikuks investeeringuks – paljuski nagu ELi taksonoomiagi puhul.

Selline erarahastamine on hädavajalik, et investeerida õigetesse tehnoloogiatesse ning anda meie novaatoritele ja ettevõtjatele esimesena turule siseneja eelise. EL ja USA peaksid kasutama ära oma kogemusi ja eksperditeadmisi uue keskkonnahoidliku tehnoloogia liidu kaudu, et luua juhtivaid turge ning teha koostööd sellise puhta ja ringluspõhise tehnoloogia valdkonnas nagu taastuvad energiaallikad, võrgupõhine energia salvestamine, akud, puhas vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine, säilitamine ja kasutamine. See täiendaks ELi-USA energianõukogu tegevust, looks viljaka pinnase transatlantilistele investeeringutele ning toetaks partnerriike nende kliimakohustuste täitmisel.

Samuti peame oma töös keskenduma looduse ja keskkonna laialdasemale kaitsmisele. Loodusele ja elustikule avalduv surve ohustab maailma majandusarengut ja toiduga kindlustatust. Samuti muudab see tulevased nakkushaigused ja pandeemiad tõenäolisemaks ja ohtlikumaks. Järgmine, Hiinas Kunmingis toimuv ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverents (COP15) on looduse jaoks sama oluline kui COP21 oli kliima jaoks.

EL kutsub USAd üles ühinema bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ning EL ja USA peaksid tegema koostööd, et tagada ambitsioonika kokkuleppe saavutamine eesmärgiga võtta kaitse alla 30 % maailma maismaast ja 30 % maailma meredest. ELi ja USA kohustuste selge lähendamine aitaks oluliselt kaasa üleilmse konsensuse saavutamisele selle eesmärgi suhtes.

EL ja USA peaksid samuti tegema koostööd, et juhtida võitlust üleilmse metsade hävitamise vastu, piirates seda põhjustavate toodete tootmist ja tarbimist. See võiks olla osa uuest keskkonnahoidliku kaubanduse tegevuskavast ning käsitleda ka seda, kuidas teha koostööd looduse taastamise ja taasmetsastamise valdkonnas nii kodus kui ka mujal maailmas.

Sarnaselt peame tegema rohkem, et kaitsta ookeane kui loomulikke hapnikutarnijaid ja kliima mõjutajaid. EL on juhtinud jõupingutusi, et töötada välja tugevam üleilmne raamistik mereprügi ja merekeskkonna plastireostuse käsitlemiseks. Kuna on oht, et 2050. aastaks on meie ookeanides rohkem plasti kui kala, on kiiresti vaja üleilmset plastilepet ning EL kutsub USAd enne järgmist ÜRO Keskkonnaassambleed üles oma jõupingutustega ühinema.

EL teeb USAle ka ettepaneku teha koostööd kokkuleppe vahendamiseks merekaitsealade määramise kohta Lõuna-Jäämeres, mis oleks üks ajaloo suurimaid looduskaitsealaseid kokkuleppeid.

Rohepööre peab hoogustama sotsiaalset, majanduslikku ja tehnoloogilist arengut kogu maailmas. Sellega seoses on eriti tähtis, et EL ja USA annaksid olulise panuse arenenud riikide lubadusse mobiliseerida 2020. aastaks ühiselt 100 miljardit USA dollarit aastas kliimameetmeteks arengumaades. Oma ühise toetuse kaudu peame aitama arengumaadel teha jõupingutusi uusimate teaduslike avastuste ja parimate olemasolevate tehnoloogiate alusel.

4. Koostöö tehnoloogia, kaubanduse ja standardite valdkonnas

Euroopa ja Ameerika Ühendriikide osakaal maailma kaubanduses moodustab umbes ühe kolmandiku ning meie kehtestatud standardeid järgitakse maailma igas nurgas. Meie ühised väärtused, nagu inimväärikus, üksikisiku õigused ja demokraatia põhimõtted teevad meist loomulikud partnerid kiirete tehnoloogiliste muutuste ellu viimiseks ning digitaalse juhtimise konkureerivate süsteemide probleemidega toime tulekuks. See annab meile enneolematu võimaluse koostada ELi ja USA ühine tehnoloogia tegevuskava. 

See kajastab Euroopa ja Ameerika Ühendriikide üha enam lähenevaid seisukohti tehnoloogia juhtimisel ning asjaolu, et meie majanduste ja ühiskondade digipöörde juhtimisel seisame silmitsi sarnaste teemadega. Nende hulka kuuluvad elutähtsad taristud, nagu 5G ja 6G, või küberturvalisuse varad, mis on olulised meie julgeoleku, suveräänsuse ja jõukuse seisukohast, aga ka andmed, tehnoloogiad ja veebiplatvormide roll.

Seda silmas pidades peavad EL ja USA ühendama jõud tehnoloogiaalaste liitlastena, et kujundada tehnoloogiaid ja nende kasutamist ning neid käsitlevat regulatiivset keskkonda. Kasutades meie ühist mõjuvõimu, peaks transatlantiline tehnoloogiaruum moodustama sarnase mõtteviisiga demokraatlike riikide laiema koalitsiooni tuuma, mida iseloomustab ühine nägemus tehnoloogia juhtimisest ja ühine pühendumus seda kaitsta. Selle saavutamiseks peab EL jääma Euroopa digikümnendi raames truuks oma tehnoloogilistele eesmärkidele ja ambitsioonidele.

EL teeb USA-le ka ettepaneku toetuda Euroopa tehnoloogilisele juhtpositsioonile, et nõuda turvalist 5G taristut kogu maailmas ning alustada 6G teemalist dialoogi. See peaks olema osa digitaalse tarneahela turvalisuse valdkonnas toimuvast laiemast koostööst, mida tehakse objektiivsete riskipõhiste hindamiste kaudu.

ELil ja USA-l on samuti ühine huvi teha koostööd küberturvalisuse alase suutlikkuse suurendamise, olukorrateadlikkuse ja teabe jagamise valdkonnas. Selline koordineerimine võib hõlmata ka võimalikke piiravaid meetmeid kolmandatest riikidest pärit ründajate vastu.

Samaaegselt peame hakkama koostööd tegema ka tehisintellekti valdkonnas, olles mõlemad veendunud inimkeskse lähenemisviisi põhjendatuses ja tegeledes selliste küsimustega nagu näotuvastus. Seda silmas pidades teeb EL ettepaneku alustada ettevalmistusi tehisintellekti käsitleva transatlantilise lepingu väljatöötamiseks, et panna paika tegevuskava piirkondlike ja üleilmsete standardite ühtlustamiseks meie väärtustega.

Samuti peame avameelselt arutama lahknevaid seisukohti andmete haldamise küsimuses ning uurima, kuidas neist konstruktiivselt üle saada. EL ja USA peaksid tihendama kahe- ja mitmepoolset koostööd, et edendada õigusnormide lähendamist ja hõlbustada usaldusväärset andmete vaba liikumist rangete standardite ja kaitsemeetmete alusel.

Vajadus üleilmse tehnoloogiaalase koostöö järele hõlmab ulatuslikumaid valdkondi kui vaid riist- või tarkvara. See puudutab ka meie väärtusi, ühiskonda ja demokraatiat. Mõlemal pool Atlandi ookeani valitseb üha suurem üksmeel selles, et veebiplatvormid ja suured tehnoloogiaettevõtted tõstatavad teemasid, mis ohustavad meie ühiskonda ja demokraatiat, seda eelkõige kahjuliku turukäitumise, ebaseadusliku sisu või algoritmipõhise vihakõne ja väärinfo levitamise kaudu.

Seda silmas pidades teeb EL ettepaneku alustada uut transatlantilist dialoogi veebiplatvormide vastutuse teemal, mis oleks eeskujuks teistele samade probleemidega silmitsi seisvatele demokraatiatele. Samuti peaksime tegema tihedamat koostööd, et veelgi tugevdada pädevate asutuste koostööd konkurentsieeskirjade jõustamise tagamisel digitaalsetel turgudel.

Samuti eeldab digitaalmajanduse õiglane maksustamine uuenduslike lahenduste kasutamist mõlemal pool Atlandi ookeani. Selleks et luua õiglane ja kaasaegne majandus, mis pakub parimate uuenduslike ideede eest turupõhiseid hüvesid, peaksid EL ja USA kindlalt pühenduma kõikehõlmava lahenduse üle peetavate arutelude õigeaegsele lõpuleviimisele OECD ja G20 raames.

Lisaks tehnoloogiale peaksid EL ja USA taaskinnitama oma pühendumust avatud ja õiglase kaubanduse tugevdamisele, et parandada võrdseid võimalusi, kehtestades selleks kõrged standardid, muutes kriitilised tarneahelad vastupidavamaks ning leides lahenduse protektsionismi ja ühepoolsuse probleemidele.

See algab WTO reformimise ühisest juhtimisest, et see sobituks 21. sajandi majandusruumi ja vastaks praegusele olukorrale, edendaks kestlikkust ja võrdseid võimalusi. Esimese sammuna tuleks ametisse nimetada uus peadirektor, ja uurida, kuidas taastada apellatsioonikogu reformimisega oluline vaidluste lahendamise funktsioon. Tihendada tuleks kolmepoolset suhtlust ELi, USA ja Jaapani vahel, et valmistada ette ettepanekud võrdseid võimalusi käsitlevate küsimuste kohta. Samuti peaksime tegema koostööd e-kaubandust käsitlevate WTO läbirääkimiste kiirendamiseks.

Samaaegselt peaksime hõlbustama kahepoolset kaubandust ning süvendama oma regulatiivset ja standardite alast koostööd. Tariifid langevad kogu maailmas ning see tähendab, et turulepääsul on otsustavaks teguriks standardite ja eeskirjade kehtestamine ja nende järgimine. Kuigi oleme endiselt kõige mõjukamad regulatsioonide kehtestajad, puutuvad nii EL kui ka USA üha sagedamini kokku kolmandate riikide konkureerivate standarditega. Kui mõlemad pooled on ühel meelel, siis ülejäänud maailm tavaliselt nõustub. Seepärast tuleb uuesti arutlusele võtta ettepanekud ELi ja USA vahelise standardite alase koostöö kohta ning alustada uuesti vastavushindamisi käsitlevaid läbirääkimisi. Võimaluse korral peaksid EL ja USA süstemaatiliselt ühtlustama rahvusvahelistes standardeid kehtestavates organites esitatavaid seisukohti.

EL teeb ettepaneku luua uus ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu. Selle eesmärk on ühiselt maksimeerida turupõhise transatlantilise koostöö võimalusi, tugevdada meie tehnoloogilist ja tööstuslikku juhtpositsiooni ning laiendada kahepoolset kaubandust ja investeeringuid.

Nõukogu keskenduks kaubandustõkete vähendamisele, uute tehnoloogiate jaoks ühilduvate standardite ja regulatiivsete lähenemisviiside väljatöötamisele, kriitilise tarneahela turvalisuse tagamisele, teaduskoostöö süvendamisele ning innovatsiooni ja ausa konkurentsi edendamisele.

Selle raames tuleks ühiselt keskenduda elutähtsate tehnoloogiate kaitsmisele. Me vajame tihedamat koostööd sellistes küsimustes nagu investeeringute taustauuringud, intellektuaalomandi õigused, tehnoloogia sundsiire ja ekspordikontroll.

Samal ajal peame tegema tihedat koostööd meie strateegilist partnerlust nõrgestavate, kahepoolsete kaubandust takistavate probleemide lahendamisel. Peame leidma kiired lahendused, keskendudes läbirääkimiste tulemustele, tunnistades samal ajal erinevate lähenemisviiside olemasolu. See hõlmab ka käimasolevaid jõupingutusi Boeingu/Airbusi vaidluse lahendamiseks ning paragrahvi 232 kohaste põhjendamatute piirangute või muude ühepoolsete otsuste tühistamist.

5.Koostöö turvalisema, jõukama ja demokraatlikuma maailma nimel

ELil ja USA-l on ühine huvi tugevdada demokraatiat kogu maailmas. Tervitame ametisseastuva presidendi Bideni ettepanekut korraldada demokraatiaalane tippkohtumine ajal, mil pandeemia on pannud demokraatia, vabadused ja väärtused tugeva surve alla.

EL on valmis demokraatiaalasel tippkohtumisel täiel määral osalema, rakendades ELis oma hiljutist demokraatia ja inimõiguste tegevuskava ning tehes koostööd USA ja rahvusvaheliste partneritega, et võtta täiendavaid kohustusi võitluses korruptsiooni, autoritaarsuse ja inimõiguste rikkumiste vastu kogu maailmas. See omakorda peaks aitama tugevdada rahvusvahelise üldsuse tugisambaks olevat mitmepoolset süsteemi.

EL ja USA on juba alustanud ÜROs, G7s ja G20s koostööd üleilmse taastumise nimel. Peame koos olema edasiviivaks jõuks, et toetada teisi teel kestliku taastumise suunas, sealhulgas võla restruktureerimise abil, ning tuginema oma headele tulemustele humanitaarabi valdkonnas tehtavas koostöös. EL ja USA peaksid ühise prioriteedina jätkama ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 toetamist ja selle rakendamise kiirendamist.

Osana üleilmsetest taastemeetmetest peaksid EL ja USA tegema koostööd töötajate õiguste ühise edendamise ja kaitsmise valdkonnas. EL teeb ettepaneku laiendada transatlantilist koostööd, et edendada asjaomaste Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide põhimõtete järgimist kogu maailmas.

Tihedam partnerlus erinevatel geopoliitilistel areenidel on oluline ka selleks, et toetada demokraatlikke väärtusi kogu maailmas ning üleilmset ja piirkondlikku stabiilsust, jõukust ja konfliktide lahendamist.

ELi jaoks on Hiina koostööläbirääkimiste partner, majanduskonkurent ja süsteemne rivaal. ELi ja Hiina suhete strateegilises väljavaates esitatud lähenemisviis kujutab endast kindlat tegevuskava, millega kaitsta meie ühiseid huve ja väärtusi. Avatud demokraatlike ühiskondade ja turumajandustena mõistavad EL ja USA Hiina kasvavast rahvusvahelisest enesekindlusest tulenevat strateegilist konkurentsi, isegi kui me mõnikord oleme eri arvamusel, kuidas sellega kõige paremini toime tulla. ELi ja USA uus Hiinat käsitlev dialoog on peamine mehhanism meie huvide edendamiseks ja erimeelsuste lahendamiseks.

ELi suurem keskendumine India ja Vaikse ookeani piirkonna väljakutsetele ja võimalustele aitab süvendada koostööd piirkonnas asuvate sarnaselt meelestatud partneritega. Tihedam koostööd USAga on oluline, et ühtlustada meie strateegilisi eesmärke ja toetada demokraatia arengut Aasias.

EL keskendub liitlassuhete süvendamisele Aafrikaga, keda nähakse võrdse partnerina. EL on jätkuvalt selle piirkonna peamine välisinvestor, kaubandus-, arengu-, humanitaar- ja julgeolekupartner. Tihedast transatlantilisest koostööst demokraatia ja inimõiguste, piirkondliku integratsiooni ja julgeoleku ning kogu selle kontinendi kestliku arengu edendamisel on palju võita.

ELil ja USA-l on ka strateegiline huvi, et olukord Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Saheli piirkonnas oleks stabiilne ja turvaline. See tähendab, et piirkondlike konfliktide lahendamiseks, võimuvõitluse ja välisosalejate agressiivse käitumise vastu astumiseks nendes piirkondades tuleb jõud ühendada.

Peaksime tegema tihedat koostööd, et määrata kindlaks tingimused sisuliste poliitiliste edusammude tegemiseks Lähis-Ida rahuprotsessis, eelkõige tehes koostööd uuele elule äratatud Lähis-Ida neliku raames. EL jätkab Pärsia lahe piirkonna julgeolekuga seotud küsimuste lahendamist, toetades pingete leevendamist, luues tingimused usalduse suurendamiseks ja kaasava julgeolekustruktuuri loomiseks. Stabiilsuse saavutamine Iraagis ning konfliktide lõpetamine Süürias ja Jeemenis peaks jääma transatlantilise koostöö keskmesse.

Liibüas on EL pühendunud ühiste jõupingutuste suurendamisele, et toetada Liibüa juhitavat lahendust, mida toetab tugev ÜRO-poolne juhtroll. ELi ja USA vaheline edasine koostöö stabiilsuse ja arengu edendamiseks Saheli piirkonnas aitab kaasa üldise julgeoleku suurendamisele Aafrikas ja Euroopas.

1 EL ja USA peavad taas ühendama jõud, et säilitada ühine laiaulatuslik tegevuskava ehk Iraani tuumalepe, mille ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis heaks 2015. aastal. See on üleilmse massihävitusrelvade leviku tõkestamise struktuuri oluline tugisammas ja me peame tegema koostööd, et tagada selle jätkumine ka tulevikus.

Nii EL kui ka USA on teinud Afganistanis stabiilsuse ja rahu saavutamisse suuri investeeringuid ning nüüd peavad nad on tagama, et afgaanide viimaste aastate saavutused ei jookseks tühja, toetades selleks Afganistani-sisese rahuprotsessi läbiviimist ja selle tulemusi.

Venemaad käsitlev transatlantiline koostöö jääb võtmeküsimuseks eelkõige seoses rahvusvahelise õiguse järgimisega. See hõlmab meie idapartnerite territoriaalse terviklikkuse ja energiajulgeoleku kaitsmist. Ukraina on prioriteetne partner, kus USA toetus on hädavajalik julgeoleku ja ambitsioonika reformikava ühiseks edendamiseks. Valgevenes oleme valmis suurendama oma tuge rahumeelsele demokraatiale üleminekul.

Euroopa on avanud Lääne-Balkani riikidele ELiga ühinemise väljavaate. Oluline on jätkata ELi ja USA partnerlust ning tihedat koordineerimist Lääne-Balkani riikides, eelkõige seoses ELi vahendatud Belgradi ja Priština vahelise dialoogiga. Me peame tegema koostööd, et toetada leppimist, parandada juhtimist ja edendada olulisi reforme.

ELi ja USA strateegilistes huvides on stabiilne ja turvaline Vahemere idaosa. Peaksime otsima koordineeritud lähenemisviisi oma suhetes Türgiga, sealhulgas praeguseid probleeme lahendades.

Oluline on teha koostööd Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnaga, kes on meie olulised liitlased rahvusvahelistel foorumitel. Selle raames peaksime jätkama ka Venezuelat käsitlevate arvamuste ja seisukohtade koordineerimist.

Üheskoos peame kõiki olemasolevaid vahendeid tõhusalt ära kasutama. Selleks püüame tõhusamalt koordineerida sanktsioonide kasutamist, sealhulgas ühiste eesmärkide poole püüdlemisel, vältides samal ajal soovimatuid tagajärgi Euroopa ja USA majandushuvidele ning eksterritoriaalsete sanktsioonide ühepoolset kasutamist.

***

Euroopa ja USA seisavad silmitsi üha suurema hulga tõsiste rahvusvaheliste ohtudega, mis ulatuvad hübriid- ja sõjalistest ohtudest, vägivaldsest äärmuslusest ja üleilmsest terrorismist massihävitusrelvade levikuni. Viimastel aastatel on EL teinud julgeoleku- ja kaitsekoostöös enneolematuid edusamme, tehes märgilisi algatusi võimelünkade kõrvaldamiseks, stimuleerides samal ajal kaitsekulutusi ja koormuse jagamist.

EL ja USA peaksid taaskinnitama oma ühist pühendumust transatlantilise ja rahvusvahelise julgeoleku tagamisele. ELi tugevam roll kaitsevaldkonnas, sealhulgas suutlikkuse arendamisse tehtavaid investeeringuid toetades, on kasulik NATO-le ja transatlantilisele koostööle. EL on valmis täitma oma kohustusi, suurendama oma strateegilist sõltumatust ning tagama koormuse võrdsema jagamise. ELi ja NATO suutlikkuse alased prioriteedid tuleks suures osas ühtlustada.

Meie koostöö kujundamiseks tuleks luua ELi ja USA struktureeritud julgeoleku- ja kaitsedialoog, mis põhineks terviklikul lähenemisviisil julgeolekule ja ühisel strateegilisel visioonil. See peaks hõlmama transatlantilise koostöö võimaluste alast mõttevahetust vastavate julgeoleku- ja kaitsealgatuste, kriisiohjamise, sõjaliste operatsioonide ning kahepoolsete julgeolekuküsimuste kontekstis. Sellega seoses peaksid EL ja USA tegema tööd selle nimel, et teabevahetust oluliselt parandada ja tihendada. Samal ajal peaksid EL ja USA tegema koostööd ambitsioonika rahvusvahelise relvastuskontrolli ja desarmeerimise tegevuskava edendamisel.

7. Järeldus

Komisjon ja kõrge esindaja kutsuvad Euroopa Ülemkogu üles kinnitama käesolevat kava ja kirjeldatud esimesi samme üleilmset koostööd käsitleva uue transatlantilise tegevuskavana. Komisjon ja kõrge esindaja/asepresident teevad selle rakendamisel tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Selle ambitsioonika ja konkreetse tegevuskava peaks käima lükkama 2021. aasta esimesel poolel toimuv ELi ja USA tippkohtumine. See annaks selge signaali, et kahe iseseisva ja asendamatu partneri ning liitlase tegevus üleilmse liidrina jätkub täiel määral.

Tugev transatlantiline partnerlus tähendab, et ka EL ja USA on tugevamad. On aeg uuendada meievahelist sidet uue, tänapäevase maailma väljakutsetele vastava transatlantilise ja üleilmse koostöö tegevuskavaga.

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2231 (2015)