Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52020IR4749

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“

    COR 2020/04749

    ELT C 106, 26.3.2021, p. 31–37 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Date of document:
    05/02/2021; hääletamise kuupäev
    Date of vote:
    05/02/2021
    Author:
    Euroopa Regioonide Komitee, Sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjon
    Responsible body:
    Commission for Social Policy, Education, Employment, Research and Culture, COR_SEDEC
    Rapporteur:
    Christophe CLERGEAU
    Form:
    Omaalgatuslik arvamus
    Term of office:
    VII (2020-2025)
    Internal reference:
    SEDEC-VII/010
    Session:
    142
    Treaty:
    Euroopa Liidu toimimise leping
    Legal basis:
    Link
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Earlier related instruments:
    Instruments cited:
    Link

    26.3.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 106/31

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“

    (2021/C 106/07)

    Raportöör:

    Christophe CLERGEAU (FR/PES), Pays-de-la-Loire’i piirkonna volikogu liige

    Viitedokument:

    komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“

    COM(2020) 628 final

    POLIITILISED SOOVITUSED

    EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

    1.

    		 tuletab meelde oma arvamuse „„Euroopa horisont“– üheksas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm“ järeldusi, milles

    —

    „nõuab, et ka tegelikkuses võetaks arvesse kõikides liidu liikmesriikides ja piirkondades jagatavat tippteadust, et parandada teaduse taset kogu Euroopas, mitte üksnes mõnes suures piirkonnas ja suurlinnas;

    —

    tunneb sügavalt kahetsust selle pärast, et jätkuvalt keeldutakse tunnistamast tippteaduse seotust piirkonnaga, piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste panust liidu dünaamikasse;

    —

    nõuab tungivalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täieulatuslikku osalemist strateegilises planeerimises […] ning aruka spetsialiseerumise strateegiate arvessevõtmist selle raames;

    —

    leiab, et programmi ja projektide hindamisel tuleb territoriaalset mõju tunnustada mõju mõiste olulise elemendina“;

    2.

    		 väljendab heameelt võimaluse üle, mida käesolev teatis pakub, et teha ettepanek sidusa strateegia kohta kõigi sidusrühmade mobiliseerimiseks, et tugevdada Euroopa teadus- ja innovatsioonialaseid jõupingutusi; täheldab siiski tasakaalu puudumist teatises, milles asetatakse ülemäära rõhku Euroopa teadusruumile kui programmi „Euroopa horisont“ laiendusele, kahjustades niiviisi muid elemente, mida tuleb arvesse võtta;

    3.

    		 toetab teatises kavandatud ambitsioonikaid algatusi, mis aitavad valmistada Euroopat ette lahendamaks üleilmseid probleeme, millega Euroopa silmitsi seisab ning mis muudavad teadusmaastikku ja võimaldavad Euroopat teadmiste arendamise kaudu tugevamaks muuta. Teadusuuringud ja innovatsioon peavad olema kesksel kohal, et toetada ökoloogilist, digitaalset, sotsiaalset ja majanduslikku üleminekut, millega Euroopa peab toime tulema. See poliitika peab samuti aitama Euroopal saada üle haigusest COVID-19 Euroopa teadusruumi koroonavastase tegevuskava kohaselt;

    4.

    		 tervitab komisjoni rõhuasetust kodanike kaasamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning nõuab, et akadeemilist vabadust austav kaasamine toimuks kõigis etappides, st poliitika määratlemisest rakendamise ja jälgimiseni, piirdumata pelgalt valgustamise ja teavitamisega, sest kodanikud soovivad selles aktiivselt osaleda. Komitee arvates peaks kaasamine toimuma eelkõige kohalikul tasandil ning linnad ja piirkonnad on selle hõlbustamisel ja arendamisel olulised osalejad, etendades tähtsat rolli teadusuuringute ja innovatsiooni kooskõlastamisel ühiskonna väärtuste, vajaduste ja ootustega. Kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejate kaasamine teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi ning tulemuste ühiskavandamisse ja ühisvastutusse suurendab seega teadusuuringute ja innovatsiooni kasutuselevõttu ja vastuvõetavust ühiskonnas. Linnad ja piirkonnad annavad ka palju vahendeid selleks, et rakendada ulatuslikumalt avatud teaduse tegevuskava, mis on eduka Euroopa teadusruumi arenguks hädavajalik;

    5.

    		 tervitab komisjoni tahet eraldada 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusele ning seada 2030. aastaks avaliku sektori jõupingutuste eesmärgiks 1,25 % (hetkel 0,81 %), kuid kahtleb nende eesmärkide saavutamiseks valitud tees, sest taastekava ei näe ette suuri vahendeid teadusuuringutele ja innovatsioonile ning kõrvale lükatakse näiteks komisjoni kavandatud programm „EL tervise heaks“;

    6.

    		 peab kahetsusväärseks asjaolu, et vaatamata teadus-, innovatsiooni-, koolitus- ja noorsoopoliitika küsimuste kuulumisele üheainsa voliniku pädevusse, ei esitatud ettepanekut Euroopa haridus- ja teadusruumi uue käsitluse kohta. Komitee märgib vajadust valdkonnaülese lähenemise järele selles küsimuses, millel on otsene seos regionaalpoliitikaga. Ta avaldab lootust, et teatis teaduse, innovatsiooni, hariduse ja noorte alase üldise lähenemisviisi kohta, mille komisjon pakkus välja oma 2021. aasta tööprogrammis, on samm selles suunas;

    7.

    		 rõhutab, et teatis on vaid lähtepunkt, mis peaks viima ühelt poolt uute konkreetsete tegevusteni ning teiselt poolt Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti vastuvõtmiseni. Komitee soovib, et teda kaasataks nende uute etappide ettevalmistamisse; nõuab, et pakt aitaks kaitsta akadeemilist ja ülikoolide vabadust, kaitsta õpetajate, teadlaste, üliõpilaste ja intellektuaalide sõnavabadust ja nende vaba liikumist Euroopa Liidus, vaid ka liidu ja kõigi partnerriikide vahel. Seetõttu leiab komitee, et Euroopa teadusruumi raames toimuv rahvusvahelise koostöö poliitika peaks vastama samadele põhimõtetele, mistõttu väljendab komitee muret akadeemilise vabaduse olukorra kiire halvenemise pärast paljudes maailma riikides;

    8.

    		 juhib tähelepanu sellele, et poliitika tõhusaks rakendamiseks on oluline innovatsiooni ja teadusuuringute nõuetekohane jälgimine ja järelevalve. Komitee tuletab sellega seoses meelde arvamust „Piirkondliku innovatsiooni tulemustabel ja selle mõju piirkondlikule kohapõhisele poliitikale“, milles märgitakse, et piirkondliku innovatsiooni tulemustabel on oluline vahend piirkondliku innovatsioonipoliitika tulemuste muutumise võrdlemiseks ning tuleks suurendada selle mõju piirkondlikus otsustusprotsessis, et parandada piirkondlikke innovatsiooni ökosüsteeme ja arukat spetsialiseerumist;

    9.

    		 kiidab heaks edusammud seoses selle teatisega, kuna pakutakse välja strateegilisem visioon komisjoni ja liikmesriikide vahelisest partnerlusest, kaasates sellesse ka piirkondlikud valitsused, kes vastutavad sageli kõnealuse poliitika edendamise eest, integreerituma lähenemisviisi eest teadusuuringutele ja innovatsioonile, parema keskendumise eest eesmärkidele, mis tuleb asjaomase poliitikaga saavutada, ning nende mõju eest meie ühiskonnale. Komitee kiidab samuti heaks asjaolu, et teatises uuritakse laiemalt avatud mitmetasandilist juhtimist, et Euroopa teadusruumi keskuste näol esitatakse võimalik kontseptsioon piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste rolli paremaks tunnustamiseks, et tugevdatakse kooskõlastamist kõrghariduse, digihariduse ja -oskustega seotud aspektidega ning pühendutakse kaasavamale Euroopa teadusruumile, hõlbustades juurdepääsu tipptasemel teadusele ja tulemuste levitamisele;

    10.

    		 rõhutab, kui oluline on arendada teadmiste jagamise ja liikumise majandust. Teadus- ja innovatsiooniprogrammide ja -projektide tulemuste (ideede, arusaamade, metoodikate, prototüüpide, leiutiste ja muude sarnaste teadmiste kasutamise tulemuste) levitamise kontseptsioone ja tavasid tuleks rahastada nii, et neid saaks uuesti mõtestada, hinnata ja aktiivselt kasutades rakendada kogu Euroopas;

    11.

    		 toetab ettepanekut töötada välja kaasavad soolise võrdõiguslikkuse kavad, et edendada ELi soolist võrdõiguslikkust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, ning nõuab linnade ja piirkondade kaasamist. Komitee tuletab meelde, et uue Euroopa teadusruumi meetmed hõlmavad meedet nr 12 soolise võrdõiguslikkuse kohta eesmärgiga suurendada Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali, ning rõhutab vajadust kaotada sooline lõhe digiülemineku ja innovatsiooni kontekstis, soodustades naiste suuremat osakaalu teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpingutes ja töökohtadel;

    12.

    		 hindab eriti seda, et Euroopa Regioonide Komiteed mainiti selgelt Euroopa teadusruumi olulise osalejana, seda eelkõige seoses teadmiste vahetamise platvormi ja algatusega „Teadus kohtub piirkondadega“;

    13.

    		 on siiski vastu juhtimisviisile, kus keskendutakse endiselt komisjoni ja liikmesriikide vahelistele suhetele, mis seab linnad ja piirkonnad enamasti sihtmärgiks, mitte avaliku tegevuse osalisteks, ning lükkab kohalike ja piirkondlike probleemidega tegelemise liikmesriikidele. Komitee nõuab taaskord, et linnu ja piirkondi tunnustatakse täieõiguslike partneritena, kes tuleb kaasata Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitika väljatöötamisse, rakendamisse, jälgimisse ja hindamisse kooskõlas aktiivse subsidiaarsuse (1) põhimõttega;

    Uus lähenemine Euroopa teadusruumile

    14.

    		 rõhutab Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni komitee (ERAC) (2) (17.12.2019) ja ERRINi (3) väljatöötatud seisukohtade olulisust ning kaitseb uut lähenemist Euroopa teadusruumile, mis:

    —

    võttes aluseks programmi „Euroopa horisont“ lähenemise teaduse tipptasemele läheb üle käsitlusviisile, mis ühendab tipptasemel teadusuuringud ja teadmised, mille eesmärk on eelkõige saavutada Euroopa juhtpositsioon kestliku majanduskasvu vallas ning uutele mudelitele ülemineku vallas;

    —

    läheb teadusstrateegiatelt üle teadmisstrateegiatele, pakkudes välja integreeritud lähenemisviisi teadusuuringutele, innovatsioonile, haridusele ja oskustele, kaasates paljusid sidusrühmi – ülikoolid, tööstus, avaliku sektori eri tasandid, kodanikud ja kodanikuühiskond;

    —

    läheb Euroopa raamprogrammilt ja sõltumatult riikliku teaduspoliitika süsteemilt üle tõeliselt mitmetasandilisele juhtimisraamistikule, tunnistades täielikult, et linnade ja piirkondade teadusuuringud ja innovatsioon on seotud asukohaga;

    15.

    		 soovitab pöörata rohkem tähelepanu teadusasutuste ja ettevõtete suhetele, tunnistades samal ajal kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ja teadmussiirdeks vajalike ühenduste hõlbustamisel: alusuuringute sponsimine ettevõtete poolt läbipaistvuse nõuetest kinni pidades, ettevõtluse toetamine teaduses, erainvesteeringud, ettevõtete toetamine uuenduste väljatöötamisel;

    16.

    		 kutsub seoses Euroopa teadusruumi talendiplatvormi loomisega üles täpsemalt selgitama: a) kuidas komisjon kavatseb tagada järjepidevuse siiani väljatöötatud algatusega EURAXESS ja inimressursse käsitleva ELi strateegiaga HSR4R, et parandada teadlaste liikuvust ja karjäärivõimalusi eesmärgiga anda panus teadmiste, teadustegevuse ja innovatsiooni ühisturu loomise toetamisse ning b) kuidas õhutada selliste algatuste puhul teadustöötajate tunnustamist ja edendada mehhanisme selliste piirkondade toetuseks, mis soovivad andekaid inimesi ligi meelitada ja hoida, edendada strateegiat HRS4R ning toetada institutsioonide ja teadustöötajate vajadusi;

    17.

    		 rõhutab vajadust töötada kohalikul/piirkondlikul tasandil kooskõlastatult ja pakkuda vahendeid, mis võimaldavad kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel asuda juhirolli, näiteks poliitika toetusvahend (Policy Support Facility), koostoime regionaalpoliitika ja programmi „Euroopa horisont“ ning kvaliteedimärgi vahel. On vaja lihtsustada juurdepääsu teabele ja andmetele, et tugevdada Euroopa fondide koostoimet ja vastastikust täiendavust ning võimaldada koordineeritumat koostööd ametiasutuste vahel;

    18.

    		 soovib, et tipptaseme mõistet selgitataks täpsemalt, eristades selgelt teaduse tipptaset, mõjude tipptaset, mis on tihedalt seotud teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemide, eriti kohaliku ja piirkondliku tasandi ökosüsteemide koostööga, ning ökosüsteemide endi tipptaset, mis väljendub konkreetsete teadusvaldkondade tipptasemes ning nende strateegilises ja koordineerimisvõimekuses; (4)

    19.

    		 kordab teaduse tipptaset toetavate meetmete tähtsust eelkõige programmi „Euroopa horisont“ raames ning teeb ettepaneku tunnustada Euroopa teadusruumi tõelise lisaeesmärgina tipptaseme kõrval ka seda, et kõigis liidu linnades ja piirkondades oleks kättesaadav kõrgetasemeline kvaliteetne teadus, mida saab kasutada innovatsiooni edendamiseks ning ühiskonna ja ettevõtete aitamiseks kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ja praeguste kriisidega toimetulekul esinevate probleemidega;-

    20.

    		 tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon hõlbustab investeeringuid ja reforme, mis on suunatud ELi prioriteetidele, eelkõige rohe- ja digipöördele, mis on muutunud oluliseks pärast COVID-19 kriisi;

    21.

    		 nõuab, et Euroopa teadusruum edendaks seoseid aruka spetsialiseerumise strateegiate, Euroopa teadusruumi prioriteetide ning nende üldise rakendamise vahel; nõuab samuti, et Euroopa teadusruum aitaks viia paremasse tasakaalu ühelt poolt teaduses olulise tipptaseme ning teiselt poolt pakilise vajaduse kõrvaldada ELis liikmesriikide, piirkondade ja linnade vahel valitseva lõhe teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkuse valdkonnas;

    Euroopa teadusruum, arukas spetsialiseerumine ja regionaalpoliitika

    22.

    		 leiab, et uus Euroopa teadusruum peab andma võimaluse tunnustada arukate spetsialiseerumiste ning nende kollektiivse ja ettevõtlusprotsessi rolli praeguse ja tulevase Euroopa teaduse ja innovatsiooni tulemuslikkuse ühe alusena; toonitab, et arukad spetsialiseerumised toovad kokku kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, teadusasutused, erasektori ja kodanikuühiskonna ning aitavad piirkondadel saavutada konkurentsieeliseid, innustada erasektori investeeringuid ja luua töökohti. Komitee rõhutab piirkondade võtmerolli Euroopa aruka spetsialiseerumise strateegias ja vajadust säilitada piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate erikäsitlus muu hulgas ka juhul, kui on olemas riiklik aruka spetsialiseerumise strateegia; soovitab sellega seoses kaardistada valdkondadevaheliselt ja dünaamiliselt teadusliku tipptaseme jagunemine ja arukad spetsialiseerumised koostöös piirkondade, liikmesriikide ja Euroopa Liiduga. Komitee palub samuti arvestada vajadusega liikuda praeguselt aruka spetsialiseerumise strateegialt kestliku aruka spetsialiseerumise strateegia poole ja võtta omaks nelja osalejaga lähenemisviis, andes ühiskonnale võimaluse strateegias kaasa rääkida;

    23.

    		 rõhutab, kui oluline on kaardistustulemuste põhjal edendada piirkondlike arukate spetsialiseerumiste võrgustiku loomist, mida toetab teaduslik tipptase, ning hõlbustada piirkondadevahelist koostööd nii Interregi ja selle piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponendi kaudu kui ka programmi „Euroopa horisont“ konkreetsete projektide kaudu, mis viiakse ellu kogu programmi, eriti aga selle II samba, eelkõige selle missioonide ja Euroopa innovatsioonipartnerluste ning valdkondadevahelise Euroopa teadusruumi tugevdamise programmi raames. Komitee toonitab, kuivõrd tähtis on kaasata linnad ja piirkonnad missioonide ja partnerluste juhtimisse;

    24.

    		 toetab komisjoni kavatsust suunata ühiste tehnoloogiakavade väljatöötamist koos tööstusega, et lisada teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute kavad, kuid on üllatunud, et neid mainitakse seoses liikmesriikide ja tööstusega ainult programmi „Horisont 2020“ raames kavandatud Euroopa partnerluse puhul. Komitee leiab, et rakendamisel tuleb arvesse võtta piirkondade arukat spetsialiseerumist ning piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste rolli, mis kujundavad ka tööstuslikke väärtusahelaid;

    25.

    		 kinnitab veelkord linnade ja piirkondade kutsumust olla arengupartnerid ning teadusuuringute ja tehnoloogia ning Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi võrgustike loomise partnerid; tuletab meelde, et omavalitsustel on keskne roll nimetatud taristu loomisel, arendamisel ja väärtuse suurendamisel; (5) kordab samuti, et omavalitsustel on keskne osa tõhusate piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste loomisel; (6)

    26.

    		 teeb ettepaneku liikuda piirkondade, liikmesriikide ja ELi partnerluslepingute poole, et kaasata kõik sidusrühmad ühiste teaduse, innovatsiooni ja kõrghariduse, digihariduse ja -oskuste eesmärkide saavutamisse ning aruka spetsialiseerumise valdkondi toetavatesse kavadesse, mis hõlmavad kõiki ELi poliitikavaldkondi ega piirdu ERFi vahendite kasutamise eeskirjadega. See võiks olla katsemeetme teema;

    27.

    		 tuletab meelde, et ERFi vahendite kasutamine teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks on programmitöö perioodidel märkimisväärselt suurenenud, ulatudes aastatel 2014–2020 enam kui 100 miljardi euroni. Samal ajavahemikul on linnade ja piirkondade rahaliste vahendite eraldamine nende endi eelarvest jõudnud tasemele, mis ületab Euroopa teadusuuringute raamprogrammi mahu peaaegu kahekordselt. Need andmed toovad esile Euroopa, riikliku, kohaliku ja piirkondliku poliitika koordineerimise, aga ka sekkumisvahendite koostoime küsimused;

    28.

    		 on mures sünergia valdkonnas saavutatud vähese edu pärast, eelkõige riigiabi raamistiku väljatöötamist mõjutavate viivituste tõttu; kordab oma soovi, et „kõikidele vahenditele, mida kasutatakse programmile „Euroopa horisont“ tugineva meetme või meetmeprogrammi kaasrahastamiseks, rakendataks sellele programmile kohaldatavaid õigusnorme, eeskätt riigiabi käsitlevaid eeskirju“, (7) ning kinnitab veelkord oma arusaama koostoimest kui vabatahtlikust koostööst, mis on koondunud viie põhimõtte ümber: ühtekuuluvus, täiendavus, sobivus, kooskõla, ühine koostamine ning kohalike sidusrühmade tunnustamine; (8) rõhutab veel kord vajadust tõhusa ühise koostamise käsitluse järele ja korraldusasutuse võimalike rahaliste ülekannete kontrollimise järele;

    29.

    		 on neid asjaolusid arvestades seisukohal, et linnade ja piirkondade täielik kaasamine Euroopa teadusruumi üleminekufoorumisse on hädavajalik nii käsitletavate koostöö- ja koordineerimisküsimuste tõttu kui ka kohalike osalejate rolli tõttu kriiside ja üleminekutega seotud ümberkujundamiskava kasutuselevõtmises;

    Piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste panus Euroopa teadusruumi dünaamikasse

    30.

    		 Soovitab hinnata kohalikke ja piirkondlikke häid tavasid ja arendada neid osana aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamistingimuste täitmise kriteeriumide koostamisest, nagu on sätestatud struktuurifondide ühissätete määruses. Tuleb meeles pidada, et Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondlike programmide koostamise käigus tuleb tagada riikliku, piirkondliku või kohaliku aruka spetsialiseerumise strateegia hea juhtimine, kus iga kohalik või piirkondlik omavalitsus peab näitama oma aruka spetsialiseerumise strateegia rakendamisel tehtud edusamme, sealhulgas rahvusvahelise koostöö meetmeid. See on suurepärane võimalus heade tavade arendamiseks ja levitamiseks näiteks selliste platvormide kaudu nagu „Teadus kohtub piirkondadega“ ja teadmiste vahetamise platvorm (KEP);

    31.

    		 toetab entusiastlikult Euroopa teadusruumi keskuste kontseptsiooni, kuna tegemist on võimalusega tunnustada institutsionaalselt ja konkreetselt piirkondliku ökosüsteemi ja innovatsioonikeskuse ideed, mida juba aastaid toetatakse, ning tunnustada täielikult teaduse ja innovatsiooni kohapõhist lähenemisviisi; nõuab ettepaneku kiiret rakendamist ning soovitab kasutada spetsifikatsioonide täpsustamiseks ja katseprojektide käivitamise soodustamiseks teadmiste vahetamise platvormi. Tervitatav on komisjoni kavatsus viia see algatus komitee kaasabil strateegilisele tasandile, edendades koostoimet teadusuuringute ja innovatsiooni ning hariduse, täiendkoolituse, ümberõppe ja koolituse vahendite vahel, kasutades selleks piisaval määral ühtekuuluvuspoliitika vahendeid. Kuid see algatus ei tohi piirduda üksnes eesmärgiga hõlbustada juurdepääsu tipptasemel teadmistele;

    32.

    		 juhib tähelepanu vajadusele vältida mitut lõksu: planeerimisprotsessis tuleb võtta arvesse digikeskuste ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kogemust, kuid Euroopa teadusruumi keskused ei tohi piirduda vaid nende viidetega ega heade tavade vahetamisele ja teadmiste levitamisele keskenduva ühendatud teadmisteruumi korraldamisega. Pealegi pole Euroopal vaja nn keskuste keskusi; Euroopa teadusruumi keskused ei tohi olla pelgalt innovatsioonilõhe vähendamise vahend ega tõsta taaskord esile ainult maailmatasemel ülikoole, mida liikmesriigid ja raamprogramm juba niigi väga suurel määral toetavad;

    33.

    		 teeb selle asemel ettepaneku tunnustada Euroopa teadusruumi keskuste raames sidusrühmasid, piirkondlikke (või piirkondadevahelisi) ökosüsteeme ja innovatsioonikeskusi, mida iseloomustavad järgmised kumulatiivsed kriteeriumid:

    —

    olemas on teadmistestrateegia, mis pakub integreeritud lähenemisviisi kõrgharidusele, digiharidusele, elukestvale õppele, sealhulgas täiendkoolitusele ja ümberõppele, teadusuuringutele ja innovatsioonile;

    —

    kõiki sidusrühmi kaasatakse nelja osalejaga mudeli abil, kus rõhutatakse kodanike ja demokraatlikus süsteemis tegutsevate kohalike avaliku sektori osalejate kaasamist;

    —

    olemas on kollektiivse koordineerimise, strateegia koostamise ning jagatud otsustamise võimekus prioriteetide seadmiseks ja ressursside jaotamiseks;

    —

    majanduslikud ja sotsiaalsed tulemused territoriaalse mõju osas kõigis valdkondades: koolitus, innovatsioon, töökohtade ja ettevõtete loomine, ettevõtetele pakutavad teenused, samuti avalikud teenused ja kolmas sektor, panus üleminekusse, sotsiaalne ja kultuuriline innovatsioon, sotsiaalne ühtekuuluvus, kodanikuaktiivsus, kultuuriline loovus (kasutades näiteks innovatsiooni tulemustabelit) (9);

    —

    tegutsemine Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil aruka spetsialiseerumise aladel, kuhu Euroopa teadusruumi keskused kuuluvad tippteaduse valdkondades, või liikumine kursil, mis võimaldab selle taseme kiiresti ja usaldusväärselt saavutada;

    —

    osalemine aruka spetsialiseerumise valdkonna temaatilistes piirkondadevahelistes või Euroopa võrgustikes ja partnerlustes;

    —

    varasem osalemine teadlastele ja üliõpilastele mõeldud Euroopa teadus-, koolitus- ja liikuvusprogrammides;

    34.

    		 leiab, et EL peab toetama Euroopa teadusruumi keskusi otse (sh rahaliste vahendite abil) kolmel sambal põhineva partnerluse raames:

    —

    EL tunnustab Euroopa teadusruumi keskusi oluliste tugipunktidena Euroopa Liidu eesmärkide saavutamiseks ja asjakohase poliitika elluviimiseks. See tähendab, et Euroopa teadusruumi keskusi võetakse arvesse nii Euroopa teadusruumi üleminekufoorumi korraldamisel kui ka programmi „Euroopa horisont“ strateegilisel kavandamisel;

    —

    Euroopa toetab peamiste tugifunktsioonide (strateegia, koordineerimine, euroopastumine, rahvusvahelistumine, koolitus, talentide ligimeelitamine, innovatsioon ja üleminek) tugevdamist ning hõlbustab juurdepääsu erinevatele Euroopa programmidele, sh programmile „Euroopa horisont“;

    —

    Euroopa teadusruumi sidusrühmad kohustuvad suurendama strateegilist võimekust ja aruka spetsialiseerumise kvaliteeti, laiendama osalemist liidu võrgustikes ja programmides ning arendama koostööd Euroopa teadusruumi keskuste Euroopa võrgustiku raames;

    35.

    		 soovib, et Euroopas tunnustataks Euroopa teadusruumi keskusena vähemalt 50–100 asukohta, et see võrgustik oleks laialdaselt avatud eelkõige EL-13 riikides ja kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades esilekerkivatele ökosüsteemidele;

    36.

    		 rõhutab, et linnadel ja piirkondadel on ühiskondlike uuenduste valdkonna ulatuslike koostööprojektide algatajate ja korraldajatena oluline roll ühiskondlike probleemide lahendamisel. Euroopa teadusruumi keskused peaksid toimima vahendina, mis aitavad arendada selliste edusammude kiirendamiseks vajalikke pädevusi ja tavasid;

    37.

    		 rõhutab, et Euroopa teadusruumi keskuste võrgustikust võiks saada suurepärane raamistik käivitamaks kollektiivseid teadus- ja innovatsiooniprojekte, mis ühendavad alt-üles lähenemisviisiga mitmeid piirkondlikke ökosüsteeme ja innovatsioonikeskusi. Need konsortsiumid saaksid kasulikult rakendada programmi „Euroopa horisont“ kaasrahastatud tegevuste õiguslikku COFUNDi meedet. Seda vahendit on võimalik kasutada ka II samba raames ja see sobib ideaalselt koostoime loomiseks raamprogrammi, regionaalpoliitika ning linnade ja piirkondade eelarvete vahel;

    COVID-19 kriis, innovatsioonilõhe, tippteadmiste levitamine: ühtekuuluvus Euroopa teadusruumi keskmes

    38.

    		 hoiatab praeguste kriiside tagajärgede eest kõige haavatavamates ja enim mõjutatud piirkondades ning tuletab meelde, et 2008. aasta majandus- ja finantskriisi tõttu kuivasid kokku investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni teatud piirkondades, eelkõige lõunapoolsetes riikides. Komitee nõuab seetõttu, et taasterahastu „NextGenerationEU“ ja järgmine mitmeaastane finantsraamistik toetaksid jõulisemalt kõrgharidust, digiharidust, elukestvat õpet, sealhulgas täiendkoolitust ja ümberõpet, samuti Euroopa teadusruumi eesmärke teenivaid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning et selle raames kasutataks ka programmi REACT-EU ja õiglase ülemineku fondi kooskõlas piirkondade rakenduskavade ja nende aruka spetsialiseerumise strateegiatega. See on vältimatu, sest enne kui piirkonnad saavutavad vastupidavuse, vajavad nad suuremat toetust majanduse elavdamiseks;

    39.

    		 kutsub komisjoni üles selgitama, kuidas praeguses olukorras ja toetusi suurendamata saaksid liikmesriigid, kelle teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute tase on alla ELi keskmise, saavutada eesmärgi (mida ka komitee toetab) ning suurendada neid investeeringuid järgmise viie aasta jooksul 50 %;

    40.

    		 märgib, et Euroopa teadusruum on killustunud. ELi vahenditest ei piisa piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide koostöö rahastamiseks ning uurimistulemusi jagatakse harva laiema üldsuse ja ülejäänud piirkondadega, seda isegi liikmesriigi siseselt; väljendab samas kahetsust selle üle, et riikidevahelised teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammid toovad kasu vaid vähestele ja suhteliselt suletud võrgustikele, kuhu kuuluvad eliitülikoolid, teaduskeskused, suured tööstusettevõtted ja pealinnade piirkonnad, mis paljudel juhtudel on juba osalenud raamprogrammi varasemates versioonides või mis on Brüsselis tugevalt esindatud;

    41.

    		 jagab seisukohta, et Euroopa teadusruumi rakendamisel tehtud edusammud on aeglustunud ning et riikide ja piirkondade vahel on endiselt suuri erinevusi, nagu märgiti Euroopa teadusruumi 2018. aasta eduaruandes. Euroopa, riiklike ja piirkondlike teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemide lähenemine ei ole olnud piisav, mis on toonud kaasa teadus- ja arendustegevuse tippkeskuste kahjuliku kontsentratsiooni kogu Euroopas, jättes terveid piirkondi kõrvale. See aga põhjustab tasakaalustamatust liikuvuse ja teadmiste liikumise osas, mis on vastuolus Euroopa teadusruumi poliitikaeesmärkidega;

    42.

    		 märgib, et kuigi neid tähelepanekuid jagatakse laialdaselt ja korratakse sageli, ei ole neist tehtud poliitilisi järeldusi. Praeguste eelarvevalikute püsimisel ei ole võimalik neid puudusi kõrvaldada, mistõttu muutub innovatsioonilõhe kõrvaldamine soovunelmaks ning tippteadmiste jagamise ja osalemise suurendamise vahendid jäävad ebapiisavateks ega suuda saavutada kavandatud poliitilisi eesmärke.

    Brüssel, 5. veebruar 2021

    Euroopa Regioonide Komitee president

    Apostolos TZITZIKOSTAS

    (1)  COM(2018) 703.

    (2)  Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni komitee (ERAC) arvamus Euroopa teadusruumi tuleviku kohta (https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-1201-2020-INIT/en/pdf, inglise keeles).

    (3)  Euroopa piirkondade teadusuuringute ja innovatsiooni võrgustiku (ERRIN) arvamus Euroopa teadusruumi tuleviku kohta (https://errin.eu/system/files/2020-06/200608%20ERRIN_recommendations_for_the_future_of_the_European_Research_Area_approved.pdf, inglise keeles).

    (4)  Seega Euroopa ülikoolide ühenduse sõnul: „Excellence is not limited to highly cited publications but needs to be based on the many and diverse contributions of the research community, notably including Open Science practices, citizen engagement, and impact on society.“ (Tipptase ei piirdu üksnes paljutsiteeritud publikatsioonidega, vaid see peab rajanema teadusringkondade rohkele ja erisugusele panusele, mis hõlmab eelkõige avatud teaduse tavad, kodanike kaasamise ja mõju ühiskonnale).

    (5)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Teadustaristud: Euroopa teadusruumi tulevik piirkondlikust ja piiriülesest perspektiivist“ (ELT C 39, 5.2.2020, lk 68).

    (6)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava – ELi võimalus suunata oma tulevikku“ (ELT C 168, 16.5.2019, lk 4).

    (7)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „„Euroopa horisont“ – üheksas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm““ (ELT C 461, 21.12.2018, lk 79).

    (8)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Programmi „Horisont 2020“ kohalik ja piirkondlik mõõde ning uus teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm“ (ELT C 342, 12.10.2017, lk 1).

    (9)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Piirkondliku innovatsiooni tulemustabel ja selle mõju piirkondlikule kohapõhisele poliitikale“ (ELT C 440, 18.12.2020, lk 87).

    Top