Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020IP0168

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Lääne-Balkanit pärast 2020. aasta tippkohtumist (2019/2210(INI))

ELT C 362, 8.9.2021, p. 129–140 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/129


P9_TA(2020)0168

Lääne-Balkan pärast 2020. aasta tippkohtumist

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Lääne-Balkanit pärast 2020. aasta tippkohtumist (2019/2210(INI))

(2021/C 362/14)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta järeldusi, nõukogu 18. juuni 2019. aasta järeldusi ja Euroopa Ülemkogu 17.–18. oktoobri 2019. aasta järeldusi, millega lükati edasi otsused ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga,

võttes arvesse 6. mai 2020. aasta Zagrebi avaldust,

võttes arvesse 17. juuni 2018. aasta lõplikku kokkulepet erimeelsuste lahendamiseks, nagu seda on kirjeldatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 817 (1993) ja 845 (1993), 1995. aasta ajutise kokkuleppe lõpetamist ning strateegilise partnerluse loomist Kreeka ja Põhja-Makedoonia vabariigi vahel, mida tuntakse ka Prespa kokkuleppena,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26. märtsi 2020. aasta järeldusi ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga, milles kiideti heaks nõukogu 25. märtsi 2020. aasta järeldused laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta,

võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatist „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“ (COM(2020)0057),

võttes arvesse komisjoni 29. mai 2019. aasta teatist ELi laienemispoliitika kohta (COM(2019)0260),

võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

võttes arvesse ELi 2016. aasta üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, milles täpsustatakse, et usaldusväärne laienemispoliitika kujutab endast strateegilist investeeringut Euroopa julgeolekusse ja heaolusse ning on juba oluliselt kaasa aidanud rahu tagamisele varem sõjast laastatud piirkondades,

võttes arvesse komisjoni 16. oktoobri 2013. aasta teatist „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2013–2014“ (COM(2013)0700),

võttes arvesse uuendatud konsensust laienemise suhtes, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 2006. aasta detsembris ja mida kinnitati uuesti ülemkogu 2019. aasta juuni järeldustes,

võttes arvesse Zagrebi tippkohtumise 24. novembri 2000. aasta lõppdeklaratsiooni,

võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani Thessaloniki tippkohtumise 21. juuni 2003. aasta deklaratsiooni Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani riikide 17. mai 2018. aasta tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava,

võttes arvesse 28. augustil 2014. aastal käivitatud Berliini protsessi, eelkõige Lääne-Balkani riikide välisministrite 27. augusti 2015. aasta deklaratsiooni piirkondliku koostöö ja kahepoolsete vaidluste kohta ning piirkondliku noorte koostööameti (RYCO) loomist, ja sellele järgnenud tippkohtumisi Viinis (2015), Pariisis (2016), Triestes (2017), Londonis (2018) ja Poznanis (2019),

võttes arvesse 29.–30. aprillil 1997. aastal toimunud üldasjade nõukogu istungi järeldusi tingimuslikkuse kohaldamise kohta, et töötada välja sidus ELi strateegia suheteks selle piirkonna riikidega,

võttes arvesse 13 ELi liikmesriigi välisministrite 11. juuni 2019. aasta ühisavaldust ELi pühendumise kohta Lääne-Balkani riikide Euroopa integratsioonile,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi poolt koos Lääne-Balkani riikide parlamentide juhtidega 28. jaanuaril 2020 kokku kutsutud Euroopa Parlamendi ja Lääne-Balkani riikide parlamentide esimeeste tippkohtumise ühisdeklaratsiooni,

võttes arvesse 16. veebruaril 2020 toimunud mitteametlikku kohtumist, millel osalesid Lääne-Balkani riikide juhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Horvaatia Vabariigi peaminister,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni „Ühinemisläbirääkimiste alustamine Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga: ELi usaldusväärsuse ja geostrateegiliste huvide kaitseks“ (1),

võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 13. veebruaril 2020. aastal vastu võetud arvamust laienemispaketi 2019 kohta (2),

võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Srebrenica sündmuste mälestamise kohta (3),

võttes arvesse oma 27. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) (4),

võttes arvesse oma 24. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta (5),

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta (6),

võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2020. aasta järeldusi Lääne-Balkani partneritega rände ja julgeoleku valdkonnas tehtava koostöö tõhustamise kohta,

võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2020. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide toetamine COVID-19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel“ (COM(2020)0315),

võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kirja,

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0091/2020),

A.

arvestades, et laienemine on olnud üks ELi edukamaid ja strateegilisemaid poliitikavaldkondi ja tõhusaim välispoliitikavahend, mis aitab laiendada selliste liidu põhiväärtuste levikut nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, rahu ja jõukuse edendamine, võrdsus, õigusriik ning inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine kogu Euroopas;

B.

arvestades, et laienemisprotsess on Euroopa integratsiooni lahutamatu osa ning jääb Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt tähtsaks;

C.

arvestades, et Lääne-Balkani riikide kindel ja saavutustel põhinev väljavaade saada ELi liikmeks on liidu enda poliitilistes, julgeolekualastes ja majanduslikes huvides;

D.

arvestades, et väljavaade saada ELi liikmeks tähendab, et tunnistatakse suurt geopoliitilist ülesannet – ühendada Euroopa kontinent, ning see on Lääne-Balkani riikide reformide peamine stiimul;

E.

arvestades, et Lääne-Balkani riigid on geograafiliselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt Euroopa osa ning nende riikide integreerimine Euroopa Liitu on kogu Euroopa stabiilsuse ja julgeoleku ning terviklikkuse, vabaduse ja rahu seisukohast otsustava tähtsusega;

F.

arvestades, et ELi laienemisprotsess on kahesuunaline protsess, kus mõlemad pooled peavad oma kohustusi täitma, ning selle aluseks on eeldus, et nii Euroopa Liit kui ka kandidaatriigid täidavad oma kohustusi;

G.

arvestades, et komisjoni pakutud tõhustatud metoodika eesmärk on anda laienemisprotsessile uut hoogu ning see annab läbirääkijariikidele muutusteks uue tõuke;

H.

arvestades, et EL on piirkonna juhtiv investor, kaubanduspartner ja rahastaja;

I.

arvestades, et Euroopa Parlament väljendas oma resolutsioonides heameelt Põhja-Makedoonia ja Albaania edusammude üle; arvestades, et tänu neile edusammudele nõustus parlament, et Põhja-Makedooniale ja Albaaniale eraldatakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendist tulemuslikkusega seotud rahastamist;

J.

arvestades, et 2020. aasta Zagrebi tippkohtumisel tunnustati demokraatia ja õigusriigi ülimuslikkust ning kutsuti ELi üles veelgi intensiivistama oma koostööd selle piirkonnaga;

K.

arvestades, et Euroopa Parlament mõistis hukka tõsiasja, et Euroopa Ülemkogu ei suutnud 2019. aastal kokku leppida ühinemisläbirääkimiste alustamises Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga; arvestades, et see suutmatus pärast komisjoni 2018. ja 2019. aasta soovitusi, mille parlament heaks kiitis, õõnestas Euroopa Liidu usaldusväärsust, aitas kaasa populismi, natsionalismi ja euroskeptitsismi kasvule, õõnestas kandidaatriikide jõupingutusi, mis võib tekitada poliitilist vaakumit, ja andis hoogu kolmandatele pooltele, kes püüdsid saada piirkonnas poliitilist mõju, mis kahjustab ELi integratsiooniprotsessi;

L.

arvestades, et laienemisprotsess kindlustab ja tugevdab suutlikkust lahendada kahepoolseid vaidlusi ning püüab saavutada selle piirkonna kogukondade vahelist leppimist;

M.

arvestades, et Lääne-Balkani riigid peaksid suurendama jõupingutusi, et saada üle poliitilisest polariseerumisest ja pikalevenivatest boikottidest parlamendis, et tugevdada parlamentaarset järelevalvet;

N.

arvestades, et Euroopa Parlament jääb ELiga ühinemisprotsessis osalevate riikide usaldusväärseks partneriks ja toetab laienemisprotsessi kui Euroopa Liidu positiivset mehhanismi, mille eesmärk on ergutada reforme nende riikide institutsiooniliseks ja sotsiaal-majanduslikuks tugevdamiseks nende kodanike hüvanguks;

O.

arvestades, et Thessaloniki tegevuskavas ja Sofia deklaratsioonis rõhutatakse, et erilist rõhku pannakse noortele uute võimaluste loomisele, tagades samal ajal, et see aitab kaasa Lääne-Balkani riikide sotsiaal-majanduslikule arengule;

P.

arvestades, et Euroopa Parlament on pühendunud poliitilise ja institutsioonilise toetuse tugevdamisele, et toetada selles piirkonnas demokraatlikke ja majandusreforme, ning Lääne-Balkani riikide abistamisele ELiga ühinemise protsessis;

Q.

arvestades, et komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2019–2024 kinnitatakse Lääne-Balkani riikide väljavaateid saada ELi liikmeks;

R.

arvestades, et Euroopa Parlamendis toimunud kuulamistel lubasid nii komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kui ka volinik Olivér Várhelyi, et seavad laienemisprotsessi prioriteediks, kohustudes kiirendama struktuuri- ja institutsioonilisi reforme ning integratsiooniprotsesse Lääne-Balkani riikides;

S.

arvestades, et ambitsioonikas laienemispoliitika nõuab piisavat rahastamist; arvestades, et nõukogu peaks nägema laienemispoliitika toetamiseks ette piisavad eelarvevahendid;

T.

arvestades, et EL peab ühtlasi tugevdama õigusriigi mehhanisme liidus endas ja kehtestama ambitsioonika tegevuskava Euroopa tuleviku teemalise konverentsi jaoks;

U.

arvestades, et Euroopa jõukus ja julgeolek on tihedalt seotud integratsiooniprotsessiga ning rahu, demokraatia, inimõiguste austamise ja õigusriigi edendamisega Lääne-Balkani piirkonnas ja selle piirkonna riikide tulevikuga tugevas ja reformitud ELis;

V.

arvestades, et komisjon kohustus oma 5. veebruari 2020. aasta teatises esitama teatise, milles määratletakse meetmed põhjalike reformide, sealhulgas õigusriigi põhimõtte edendamiseks;

W.

arvestades, et EL on eraldanud 3,3 miljardit eurot koroonaviiruse pandeemiaga tegelemiseks Lääne-Balkani riikides, sealhulgas 38 miljonit eurot tervishoiusektori koheseks toetamiseks, 389 miljonit eurot sotsiaalseks ja majanduslikuks taastumiseks, 750 miljonit eurot makromajanduslikuks finantsabiks, 455 miljonit eurot majanduse elavdamiseks ja 1,7 miljardit eurot Euroopa Investeerimispanga sooduslaenudeks;

X.

arvestades, et Lääne-Balkani riigid on saanud kasu ELi elanikkonnakaitse mehhanismist, meditsiiniseadmete ühishangetest, isiklike isikukaitsevahendite ekspordilubade süsteemist tehtavatest eranditest ja esmatarbekaupade nn rohelistest transpordikoridoridest;

1.

soovitab nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale järgmist:

a)

toetada Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaateid ja tõhustada ühinemisprotsessi, tagades, et see tugevdab põhiväärtusi ja õigusriiki ning toob kaasa kestliku demokraatliku, majandusliku ja ökoloogilise ümberkujundamise ja sotsiaalse lähenemise ning tagab heanaaberlikud suhted ja piirkondliku koostöö kui laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi lahutamatud elemendid, ning kindlustades selle, et liidu laienemine jätkub paralleelselt aruteludega Euroopa tuleviku ja ELi sisereformi üle;

b)

suurendada jõupingutusi, et tugevdada liikmesriikide poliitilist tahet jätkata laienemisega Lääne-Balkanil, selle asemel et lasta ELi sisestel protsessidel seda takistada, ning parandada ELi poliitilisi ja strateegilisi suuniseid üldise poliitika kohta selles piirkonnas;

c)

jääda laienemisele kindlaks, kuna see on selles piirkonnas ja mujal ELi usaldusväärsuse, edu ja mõju tagamise vajalik eeltingimus;

d)

kiirendada pühendunud riikide ühinemisprotsessi nii poliitiliselt kui ka halduslikult ja viia ellu ELiga seotud reforme;

e)

tagada, et tõhustatud metoodikas säilitataks lõppeesmärgina täieõiguslik ELi liikmesus ning et EL kehtestaks prognoositavamad reeglid ja kriteeriumid, mis põhinevad tingimuslikkusel ja tagasipööratavusel, ning kohaldab neid järjepidevalt, muutes ühinemisprotsessi dünaamilisemaks ning taastades seega selle usaldusväärsuse, kohaldades muudetud metoodikat;

f)

tagada, et suurem rõhuasetus protsessi poliitilisele olemusele, nagu komisjoni muudetud laienemismetoodika ettepanekus soovitati, ei asendaks hindamisi, mis käsitlevad võrdlusaluste täitmist ekspertide tasandil, ega muudaks ELi seisukohta, et laienemine toimub tulemuspõhiselt;

g)

tagada, et poliitikavaldkondade rühmitamine suurendaks reformide põhjalikkust, kvaliteeti ja kestlikkust, saavutades ühinemisläbirääkimisi pidavates riikides konkreetseid tulemusi ja võimaldades pidada üheaegselt läbirääkimisi eri peatükkide üle;

h)

esitada selged, läbipaistvad ja järjekindlad ühinemiskriteeriumid, anda kogu protsessi vältel pidevalt poliitilist ja tehnilist toetust, sealhulgas parlamentidele, et tagada nende sõltumatu järelevalveroll, ja parandada edusammude mõõtmist kohapeal, tagades, et iga ühinemisläbirääkimisi pidavat riiki hinnatakse tema enda saavutuste tingimuslikkuse ja põhimõtte põhjal;

i)

tagada laienemisprotsessi jätkuvus, vastutus, järjepidevus ja prognoositavus, kinnistades komisjoni uue metoodika poliitika pikaajalise kohandusena ning vältides protsessi ja selle parameetrite ühekordset läbivaatamist mis tahes liikmesriigi poliitilistel kaalutlustel; tagada, et ühinemiskriteeriumid ja toetus põhineksid saadud kogemustel, et vältida varem avastatud puudusi ja parandada ühinemisprotsessi;

j)

lihtsustada läbirääkijariikide suhtes juba läbirääkimiste ajal tõhustatud metoodika rakendamist, kui nad otsustavad selles osaleda, saavutamaks tegelik ja püsiv vastavus ELi standarditele ja normidele;

k)

suurendada poliitilisi ja majanduslikke stiimuleid Lääne-Balkani riikidele ning parandada laienemisprotsessi ja ELi poliitiliste algatuste vahelist sidusust iga-aastaste piirkondlike kohtumiste kaudu Lääne-Balkani riikide juhtidega Euroopa Ülemkogu raames, tagada Lääne-Balkani riikide esindajate regulaarne osalemine Euroopa Ülemkogu kohtumistel, poliitika- ja julgeolekukomitees ning komisjoni töörühmades;

l)

soodustada ühinevate riikide ühinemiseelset järkjärgulist lõimimist ELi protsesside, valdkondliku poliitika ja programmidega, sealhulgas ELi fondide sihtotstarbelise rahalise toetuse abil, et anda kodanikele, eeskätt lastele ja noortele tuntavat kasu ning suurendada ELi ühinemiseelset abi ja kohalolekut nendes riikides enne nende liikmeks saamist;

m)

toetada loodud foorumite kaudu parlamendi tugevamat rolli ühinemisprotsessis ja innustada järjepidevalt uusi algatusi, nagu Euroopa Parlamendi presidendi ja Lääne-Balkani riikide parlamentide juhtide poolt esimest korda 28. jaanuaril 2020 kokku kutsutud parlamentide esimeeste tippkohtumine;

n)

soodustada ja propageerida läbirääkijariikide parlamendiliikmete tihedamat kaasamist Euroopa Parlamendi töösse;

o)

kaasata Lääne-Balkani riikide esindajad Euroopa tulevikku käsitlevasse konverentsi, pöörates erilist tähelepanu noorte osalusele;

p)

tugevdada eeltingimuste mehhanismi ja nõuda ühinemisprotsessi tagasipööratavust, kohaldades objektiivseid kriteeriume, kui on vaja otsustada, kas läbirääkimised tuleks peatada; tagada, et komisjon algatab need menetlused pärast põhjalikku hindamist ja reageeringuna liikmesriikide või Euroopa Parlamendi ettepanekule, märkides samas, et tasakaalustamatuse klausli ja tagasipööratavuse põhimõte on Serbia ja Montenegro praeguste läbirääkimisraamistike suhtes juba kohaldatav; tagada, et tingimuslikkuse ja peatamismehhanismiga kaasneks ELi institutsioonide poolne selge teabevahetus võimaliku peatamise üksikasjadest;

q)

suurendada liikmesriikide omalust laienemisprotsessis, kaasates rohkem liikmesriikide eksperte õigusriigis ja muudes valdkondades ning kodanikuühiskonda ja inimõiguste kaitsjaid kohapeal, ning parandada üldise arengu mõõtmist, jätkates pikaajaliste objektiivsete standardite järgimist ja vältides ühinemisprotsessi tehniliste aspektide politiseerimist, tuginedes eelkõige Euroopa Nõukogu ja teiste standardeid kehtestavate organite järelevalvearuannetele ja soovitustele;

r)

tunnistada, et Berliini protsess toetab ja täiendab ELi laienemispoliitikat ning seda ei saa pidada ühinemise alternatiiviks ega laienemise raames tehtud jõupingutuste kordamiseks;

s)

tunnistada, et ühinemisläbirääkimiste alustamine Albaania ja Põhja-Makedooniaga on liidu poliitilistes, julgeolekualastes ja majanduslikes huvides;

t)

tunnistada, et Euroopa Ülemkogu suutmatus alustada ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedooniaga 2018. aasta juunis, 2019. aasta juunis ja 2019. aasta oktoobris avaldas kahjulikku mõju ELi rollile selles piirkonnas ja avalikule arvamusele ELiga ühinemise küsimuses, saates Lääne-Balkani riikidele negatiivse sõnumi, ning tunnistada, et ühinemisläbirääkimiste alustamine taastab protsessi usaldusväärsuse, nagu on soovitanud Euroopa Parlament ja komisjon;

u)

kaotada Kosovo suhtes võimalikult kiiresti viisanõue, kuna kriteeriumid on alates 2018. aasta juulist täidetud;

v)

suurendada läbirääkimiste dünaamilisust, et kiirendada Montenegro ja Serbia ühinemist;

w)

seada demokraatia ja õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste ülimuslikkus taas laienemisprotsessi keskmesse, avades esimesena ja sulgedes viimasena kohtusüsteemi, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud peatükid ning need, mis käsitlevad inimõiguste – sealhulgas vähemuste õiguste – ning meediavabaduse ja väljendusvabaduse austamist;

x)

keskenduda institutsioonilise ja haldussuutlikkuse suurendamisele, et suurendada hea valitsemistava läbipaistvust ja tõhusust kõigil tasanditel;

y)

kasutada hiljutistest laienemistest, sealhulgas Kesk-Euroopa riikidest saadud kogemusi;

z)

jätkata koostööd Lääne-Balkani riikidega terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses;

aa)

tagada sihipärane keskendumine riigi suutlikkuse suurendamisele, kohtuotsuste elluviimisele, kohtureformidele ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele;

ab)

nõuda siseriiklike ja rahvusvaheliste kohtuotsuste, sealhulgas konstitutsioonikohtute otsuste ning kõigi Euroopa Inimõiguste Kohtu, endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) ja selle õigusjärglase, rahvusvaheliste kriminaalkohtute järeltegevuse mehhanismi (IRMCT) ning Kosovo erikodade ja eriprokuratuuri otsuste ning Euroopa Nõukogu järelevalveorganite, sealhulgas rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) soovituste austamist ja täielikku rakendamist;

ac)

nõuda tungivalt, et Lääne-Balkani riigid täidaksid oma rahvusvahelist kohustust tegeleda sõjakuritegude eest vastutusele võtmisega ja kadunud isikute saatuse väljaselgitamisega, toetada täielikku koostööd IRMCT, Kosovo erikodade ja eriprokuratuuriga ning EJRK töö ja järelduste selgesõnalist toetamist, samuti selle töö ja pärandi edendamist ja levitamist kodanikele; mõista hukka kõik katsed ülistada sõjakurjategijaid ja eitada ajaloolisi fakte ning toetada sellega seoses piirkondlikku komisjoni, kelle ülesanne on teha kindlaks faktid kõigi endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud sõjakuritegude ja muude tõsiste inimõiguste rikkumiste ohvrite kohta (algatus RECOM);

ad)

suurendada ELi osalemist lahendamata kahepoolsete küsimuste lahendamisel, heanaaberlike suhete ja piirkondliku koostöö edendamisel (usalduse suurendamise ja vahendamismeetmete abil) ning nõuda tungivalt, et Lääne-Balkani riigid pühenduksid leppimisele ja sellele, et leida pikaajalistele vaidlustele rahumeelsed lahendused;

ae)

tugevdada ühinemisprotsessi, et süvendada Lääne-Balkani riikide ja liikmesriikide rahvaste vahelist solidaarsust, austades samas nende ajalugu, kultuuri ja traditsioone;

af)

toetada hiljuti ametisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindajat Belgradi ja Priština vahelise dialoogi ning muude Lääne-Balkani piirkondlike küsimuste jaoks Serbia ja Kosovo vaheliste suhete igakülgse normaliseerimise saavutamisel ning heanaaberlike suhete edendamisel piirkonnas tema ametiaja jooksul;

ag)

edendada ühiskonnas laiemat toetust piirkondlikule leppimisele, toetades muu hulgas parlamentide täielikku kaasamist Belgradi ja Priština vahelisse dialoogi ning püüdes saavutada jätkusuutlikku piirkondlikku leppimist;

ah)

tugevdada ja võimaluse korral suurendada ELi ja Lääne-Balkani riikide ühiseid pingutusi inimestevaheliste kontaktide ja vahetuste soodustamiseks, et luua elanikkonna seas üksteisest positiivne ettekujutus;

ai)

edendada võrdsete võimaluste loomist kaasavas poliitilises keskkonnas ja toetada kõigis Lääne-Balkani riikides jõupingutusi saada üle poliitilisest polariseerumisest ja pikalevenivatest boikottidest parlamendis; arendada kaasavat ja konstruktiivset parlamentaarset kultuuri ning tugevdada parlamentaarset kontrolli ja järelevalvet; edendada vastutustundlikku lähenemisviisi kodanike huvide esindamisele parlamentides, et edendada demokraatlikku kontrolli ja parandada õigusaktide kvaliteeti;

aj)

võtta teadmiseks ja hõlbustada Euroopa Parlamendi ühinemisalast tööd ja demokraatiat toetavat tegevust, sealhulgas alaliste komisjonide ja delegatsioonide tegevust, ning kaasata parlamendi Lääne-Balkani riikidega tegelevad alalised raportöörid kontrolliprotsessi ja kohapeal;

ak)

edendada valimisreforme, millega tagatakse kesk- ja kohalikul tasandil vabad, õiglased, konkurentsivõimelised ja läbipaistvad valimised, mis on vabad hirmutamisest ja väärinfo levitamise kampaaniatest, kooskõlas rahvusvaheliste normidega, sealhulgas erakondade rahastamise läbipaistvuse normidega ja rahvusvaheliste vaatlusmissioonide soovitustega; võtta Veneetsia komisjoni arvamuste rakendamisele järelmeetmeid; aidata kaasa Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise programmidele piirkonnas;

al)

ergutada riikide parlamente kasutama Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise vahendeid, nagu Jean Monnet’ dialoog ja erakondadevaheline dialoog, et hõlbustada poliitilist tegevust parlamentaarse dialoogi valdkonnas ning suurendada aruandekohustust, järelevalvet, demokraatlikku kontrolli ja õigusloomealase töö kvaliteeti;

am)

tugevdada ja tihedalt kaasata kodanikuühiskonda kui asendamatut osalejat demokraatia tugevdamise, piirkondliku koostöö ja ühinemisega seotud reformide protsessis, keskendudes piirkonna euroopameelsetele ja demokraatiat toetavatele jõududele;

an)

tagada, et kandidaatriikide kodanikud ja ühiskonnad oleksid ühinemisprotsessiga tihedamalt seotud ja saaksid sellest rohkem kasu; toetada ja julgustada selles raamistikus eriti euroopameelseid ja demokraatiameelseid ühiskonnarühmi, seisukohti ja arvamusi;

ao)

tagada, et iga astutud samm hõlmaks põhjalikku ja terviklikku dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide, akadeemiliste ringkondade ja noortega alates otsuste tegemise varasest etapist kuni rakendus- ja hindamisetapini, pöörates erilist tähelepanu sellele, et mitte toetada ega rahastada olemasolevaid Euroopa-vastaseid võimustruktuure või kahtlase demokraatliku mainega kohalikke struktuure, edendades seeläbi ELi väärtuste ja õigusriigi arengut, korruptsioonivastast võitlust ning tugevate ja tõhusate demokraatlike institutsioonide loomist, mis on ELiga eduka ühinemise aluseks;

ap)

mõista karmilt hukka ajakirjanike ja meediaväljaannete vastased laimukampaaniad, ähvardamine ja hirmutamine ning nõuda selliste kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist, tagades sellega ajakirjanikele turvalise keskkonna ning käsitledes samal ajal ka meediaomandi koondumise ja läbipaistmatuse ning meedia rahastamisele avaldatava poliitilise ja majandusliku surve küsimusi;

aq)

toetada ja tugevdada aktiivselt demokraatlikku, sõltumatut ja mitmekesist meediamaastikku, samuti meedia vastutust ja juhtimist;

ar)

suurendada toetusmeetmeid, millega suurendatakse vastupanuvõimet väärinfole ja kahjulikele meediakampaaniatele, sealhulgas neile, mida viiakse läbi välismõjuga operatsioonidega, mille eesmärk on õõnestada demokraatlikke protsesse ja Lääne-Balkani riikide suveräänsust ning ELi rolli piirkonnas hübriidsõja abil;

as)

edendada ja aktiivselt toetada diskrimineerimisvastase poliitika rakendamist ning nõuda vihakuritegude eest vastutusele võtmist; ergutada kiiremaid edusamme soolise võrdõiguslikkuse suunas, võidelda diskrimineerimise vastu ja tagada etniliste, rahvus- ja usuvähemuste, puuetega inimeste, romade ning LGBTQI-inimeste sotsiaalne kaasamine, pöörates erilist tähelepanu lastele ning kehtestades kaasava poliitika kodanike põhiõiguste kaitsmiseks;

at)

nõuda õigusraamistiku tugevdamist, et ennetada naiste tapmist ning naiste- ja lastevastast vägivalda ja muid koduvägivalla liike ning selle vastu aktiivselt võidelda, tuletades muu hulgas meelde kohustusi, mis tulenevad Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist ning võttes vajalikke meetmeid nimetatud konventsiooni ratifitseerimiseks; tõkestada inimkaubandust ja selle vastu võidelda;

au)

tunnistada Lääne-Balkani riikide raskusi rände- ja pagulasvoogude haldamisel ning märkimisväärseid jõupingutusi, mida piirkond on teinud peavarju ja humanitaarabi pakkumiseks, eelkõige ELi toetusel; tagada Lääne-Balkani riikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) vaheliste staatust käsitlevate kokkulepete tulemuslik rakendamine;

av)

toonitada, kui oluline on Lääne-Balkani riikide panus Euroopa Liidu välispiiri kaitsmisse, ning suurendada Euroopa toetust piirkonna piirihaldusele; tugevdada piirkonna varjupaigasüsteemi suutlikkust koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR);

aw)

rõhutada sotsiaalse mõõtme ja sotsiaal-majandusliku ühtekuuluvuse otsustavat tähtsust ning selle võtmerolli ühinemisprotsessis;

ax)

keskenduda rohkem vaesuse kaotamisele, kodanikuühiskonna toetamisele ja tööõiguse valdkonnas võetud kohustuste täitmisele;

ay)

ergutada Lääne-Balkani riike tõstma oma töö- ja sotsiaalsete õiguste taset, edendama majanduskasvu ja rakendama ELi sotsiaalset õigustikku ning kaasama ELi partneritega peetavatesse läbirääkimistesse mitmesuguseid sidusrühmi, nagu ametiühinguid, kaubanduskodasid ja töötajatekodasid;

az)

võidelda ajude äravoolu vastu konkreetsete meetmetega, nagu kvaliteetsete ja kaasavate haridusreformide edendamine, eriti kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et tagada haridussektori parem vastavus tööturu vajadustele, mis aitab luua noortele pikas perspektiivis kestlikke töövõimalusi;

ba)

toetada Euroopa Parlamendi noorte poliitiliste liidrite programmiga loodud piirkondliku dialoogiplatvormi „Lõhe ületamine“ pingutusi, mida tehakse, et kaotada lõhe Lääne-Balkani riikides noortepoliitika, noorte osaluse ja parlamendiliikmete vahel ning julgustada võtma meetmeid, millega soodustada piirkonna noorte osalemist poliitikas ja noortekeskse poliitika rakendamist;

bb)

edendada noorte võimalusi teha vabatahtlikku tööd ja olla ühiskondlikult aktiivne ning investeerida rohkem piirkonna noortesse, suurendades ühinevate riikide osalemist olemasolevates liikuvusprogrammides, nagu Erasmus+, „Loov Euroopa“ ja „Horisont 2020“ ning luues uusi piirkonnasisese liikuvuse programme;

bc)

tugevdada Euroopa Komisjoni sihtotstarbelise programmitöö kaudu koostööd teaduse, uuringute ja innovatsiooni valdkonnas;

bd)

tõhusamalt abistada Lääne-Balkani riike, et parandada nende keskkonna-, energiatõhususe ja kliimaõigusakte ning tagada, et nad suudavad neid rakendada kooskõlas ELi standardite ja Pariisi kokkuleppega, sealhulgas täites kiiresti ja täiel määral energiaühenduse asutamislepingust tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi, mis puudutavad liidu energiaalase õigustiku täielikku vastavusse viimist ja rakendamist;

be)

kutsuda ametiasutusi üles võtma kiireloomulisi meetmeid õhu- ja veesaaste seireks, leevendamiseks ja ärahoidmiseks; tagada keskkonnamõju strateegiline eelhindamine ja keskkonnamõju hindamine, et kindlustada kestlik hüdroenergia ja turismi areng, mis on tasakaalus looduskaitsealaste jõupingutustega;

bf)

hõlbustada piirkondlikku energiaintegratsiooni, suurendades energiavarustuse allikate mitmekesistamist ja kindlust, ning tõhustada energiataristu ja digitaalvõrkude ühenduvust;

bg)

õhutada vajalikku energiaalast üleminekut puhtamatele taastuvenergiaallikatele ning eemaldumist söest ja pruunsöest, mis põhjustab tõsiseid sotsiaalseid ohte ja terviseriske kohalikule elanikkonnale ja naaberriikidele; kaasata ühinemisläbirääkimisi pidavad Lääne-Balkani riigid Euroopa rohelise kokkuleppe ja õiglase ülemineku fondi protsessidesse;

bh)

tuletada meelde, et EL on piirkonna suurim välisinvestor, kes investeeris aastatel 2014–2018 välismaistesse otseinvesteeringutesse 12,7 miljardit eurot; kehtestada strateegiline majandus- ja investeerimiskava, et parandada kogu piirkonnas konkurentsivõimet, õigus- ja ettevõtluskeskkonda, VKEde olukorda ja kestlikku arengut kooskõlas Pariisi kokkuleppes ja Euroopa rohelises kokkuleppes võetud kohustustega, märkides samas, et kasv Lääne-Balkani riikides on aeglustumas pärast eelnevate aastate investeeringute lühiajalist elavnemist ning investeeringute ja ekspordi panus majanduskasvu on piirkonnas hääbumas;

bi)

edendada ja tõhustada Lääne-Balkani riikide piirkondlikku majandusintegratsiooni, võttes eeskujuks ELi õigustiku alusel välja töötatud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu (CEFTA) rakendamise, ning toetada aktiivselt ELi ja piirkonna majandusintegratsiooni, laiendades ELi poliitikat ja siseturgu eeltingimuste täitmise korral ka Lääne-Balkani riikidele;

bj)

toetada algatusi, mis põhinevad Lääne-Balkani riikide peaministrite poolt 2017. aasta Trieste tippkohtumisel vastu võetud mitmeaastasel piirkondliku majanduspiirkonna tegevuskaval (MAP REA), mille neli sammast – kaubandus, investeeringud, liikuvus ja digitaalne integratsioon – on piirkonna majandusarengu ja ELiga kiirema lähenemise jaoks üliolulised;

bk)

toetada Lääne-Balkani riikide koostööd piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu piirkondlik koostöönõukogu, piirkondlik noorte koostööamet, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), ning rahvusvaheliste finantsasutustega, nagu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ja Euroopa Investeerimispank (EIP);

bl)

jätkata Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise protsesside lõpuleviimiseks vajaliku abi andmist ja toetamist võimalikult kiiresti, väljendades heameelt nende WTOga ühinemise taotluste üle, mis esitati vastavalt 1999. ja 2005. aastal, ning tuletades meelde WTOga ühinemise tähtsust kaubandusvõimaluste avamisel ja tuua kandidaatriigid ELiga ühinemisele lähemale;

bm)

kaitsta liidu huve, leevendades negatiivset mõju, mida avaldavad Euraasia Majandusliiduga sõlmitud vabakaubanduslepingud, mille on allkirjastanud riigid, kes on esitanud taotluse saada Euroopa Liidu liikmeks ning kellele on antud võimalus sõlmida Euroopa Liiduga stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, sealhulgas vaadates läbi sellistele riikidele antava abi määra;

bn)

toetada Lääne-Balkani riikide piirkondlikku koostööd taristu arendamise valdkonnas;

bo)

seada piirkond ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegias esmatähtsale kohale, rõhutades piirkonna transporditaristu parendamise tähtsust ja eriti selle osa kaubanduse hõlbustamisel; toetada Euroopa raudtee- ja maanteekoridoride kiiret ehitamist kõigis Lääne-Balkani riikides; ergutab komisjoni kiirendama taristuinvesteeringute rahastamist;

bp)

tuua piirkonna inimesed ja majandus ning EL üksteisele lähemale, kaasates Lääne-Balkani riigid TEN-T ja TEN-E võrku, ja pakkuda kvaliteetseid ja ohutuid transpordi- ja energiateenuseid ning parandades taristut ja ühenduvust nii piirkonna sees kui ka piirkonna ja ELi vahel, kooskõlas komisjoni ettepanekuga Lääne-Balkani riikide strateegilise majandus- ja investeerimiskava kohta;

bq)

kiirendada Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava rakendamist, et tuua digiüleminekust saadav kasu kodanikeni; aidata piirkonna riikidel parandada idufirmade ja VKEde rahastamis- ja arenguvõimalusi;

br)

kehtestada prognoositav ajakava ja kiirendada piirkondliku rändluse vabatsooni rakendamist ning algatada ELiga peetava side tariifide edasine vähendamine, tuginedes suuremale füüsilisele ja digitaalsele piirkondlikule koostööle ja ühenduvusele;

bs)

parandada liidu rahastamise järjepidevust, tõhusust, nähtavust ja läbipaistvust välistegevuse valdkonnas, edendades seeläbi liidu väärtusi, õigusriigi arengut, korruptsioonivastast võitlust ning tugevate ja tõhusate demokraatlike institutsioonide ülesehitamist; viia IPA III rahastamine vajaduse korral kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega;

bt)

tagada piisav, õiglane ja proportsionaalne tulemuspõhine ühinemiseelne abi, mis vastab abisaajate üleminekuvajadustele ja aitab neil täita ELiga ühinemisega seotud kohustusi; seada prioriteediks konkreetsed projektid, millest saavad kasu asjaomaste riikide elanikud, ning suurendada abisaajate suutlikkust abi vastu võtta;

bu)

kooskõlastada tihedamalt majanduse juhtimise küsimusi rahvusvaheliste finantsasutustega ja parandada vastastikust koostööd, et ühtlustada toetusalaseid jõupingutusi ja vältida rahastamise dubleerimist;

bv)

tugevdada makromajandusliku finantsabi ja korruptsioonivastases võitluses tehtavate edusammude vahelist tingimuslikkust ning austada õigusriiki ja inimõigusi;

bw)

vältida IPA kogurahastamise kärpeid, mis võiksid aeglustada ELiga seotud reforme ja vähendada liidu suutlikkust täita oma strateegilist eesmärki, milleks on läbirääkijariikide stabiliseerimine ja ümberkujundamine ning nende ettevalmistamine liikmesusega kaasnevateks kohustusteks, ning võiksid piirata võimet tegeleda mitmesuguste probleemidega, mis on seotud õigusriigi, leppimise, piirkondliku integratsiooni ja kliimamuutustega, jättes piirkonna kolmandatest riikidest osalejate suhtes veelgi vastuvõtlikumaks; tagada kodanikuühiskonna nõuetekohane ja järjepidev toetamine;

bx)

tagada, et IPA III juhindub poliitilistest prioriteetidest, millel on konkreetsete projektide kaudu otsene mõju kodanike elule, ning et ühinemiseelset rahastamist eraldatakse tugevate tulemuslikkuse põhinäitajate alusel läbipaistval, proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil, võttes arvesse abisaajariikide püüdlusi ja edu reformide elluviimisel;

by)

tugevdada tulemuspõhist lähenemisviisi peatamismehhanismi kaudu, tagades sidususe naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga (NDICI); täiendada IPA III määrust reformitud ja parandatud strateegilise dialoogiga, mille käigus tagatakse Euroopa Parlamendi õigeaegne teavitamine ja temaga konsulteerimine;

bz)

pidada kinni demokraatlikust vastutusest, tagades delegeeritud õigusaktide kaudu Euroopa Parlamendi täieliku kaasamise IPA III kujundamise, kavandamise, järelevalve ja strateegilise juhtimise kontrolli, järelevalvesse ja hindamisse;

ca)

parandada selles piirkonnas ELi toetuse ja sellealase teabe üldist nähtavust, tugevdades liidu väärtuste strateegilist tutvustamist ja avalikku diplomaatiat, et teavitada liidu väärtustest ning rõhutada ELi rahastavate projektide ja programmide lisaväärtust; töötada koostöös Lääne-Balkani riikidega välja ühise kommunikatsioonistrateegia; kujundada jätkuvalt arusaama ühinemis- ja ühinemisprotsessi eelistest kogu Euroopa mandril;

cb)

nõuda läbirääkijariikide poliitika vastavusseviimist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning ühise kaubanduspoliitikaga;

cc)

suurendada märkimisväärselt teabevahetust ELi abi kohta, eelkõige seoses olulise toetusega, mida EL on andnud Lääne-Balkani riikidele COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks, ning tagada, et selle abi saajad ei levitaks väärinfot ja negatiivset retoorikat seoses ELi reageerimisega COVID-19-le;

cd)

kiita heaks Lääne-Balkani riikide koostöö ELiga ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidel;

ce)

mõista hukka kolmandate riikide tegevus, mille eesmärk on destabiliseerida ja kahjustada demokraatlikku valitsemistava Lääne-Balkani piirkonnas;

cf)

jätkata koostööd hübriidohtude vallas, sealhulgas Venemaa propaganda vastu võitlemisel;

cg)

võtta ELi ja Lääne-Balkani riikide 2020. aasta tippkohtumisel laienemisprotsessi suhtes järelmeetmeid, et hinnata, hinnata ümber ja anda sellele uut hoogu ning anda uus tõuge läbirääkijariikide üleminekuks;

ch)

kiiresti rakendada läbivaadatud laienemismetoodikat ühinemisprotsessi taaskäivitamiseks ning võtta Lääne-Balkani riikide Zagrebi tippkohtumisele tuginedes vastu läbirääkimisraamistikud ja kutsuda kokku valitsustevahelised konverentsid, mille eesmärk on alustada ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedooniaga;

ci)

toonitab Euroopa Liidu Nõukogu poolt kindlaks määratud 15 tingimust, mille Albaania peab olema täitnud enne oma esimest valitsustevahelist konverentsi ELi liikmesriikidega;

cj)

jätkata Lääne-Balkanil koostööd Ühendkuningriigiga, võttes arvesse Briti sidemeid kõnealuse piirkonnaga ja ühiseid eesmärke alates õigusriigi edendamisest, organiseeritud kuritegevuse vastasest võitlusest kuni terrorismivastase võitluseni ning ÜJKP missioonide muude eesmärkide ja sihtideni;

ck)

intensiivistada kõrgetasemelist poliitilist dialoogi ELi ja Lääne-Balkani korrapäraste tippkohtumiste kaudu;

cl)

rakendada soovitusi, mis esitati 2019. aasta temaatilises hinnangus ELi toetuse kohta õigusriigi põhimõttele naaberriikides ja laienemisprotsessis osalevates riikides (2010–2017), ning võtta kiiresti vastu komisjoni teatis, milles käsitletakse tõsiseid õigusriigi probleeme tingimuslikkuse ja pöörduvuse mehhanismi kaudu;

cm)

võtta järelmeetmeid seoses kõikidele Lääne-Balkani riikidele antud märkimisväärse toetusega COVID-19-st tulenevate vahetute tervise- ja humanitaarvajaduste rahuldamiseks;

cn)

jätkata ELi kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide toetamist COVID-19 puhangu sotsiaalmajanduslikele tagajärgedele reageerimisel ja nende leevendamisel ning viia meetmed kooskõlla rahvusvaheliste finantsasutustega ette valmistatud ELi ühise erakorralise majanduspaketiga;

co)

tagada, et praegune ja järgmine mitmeaastane finantsraamistik koos Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskavaga aitavad märkimisväärselt kaasa COVID-19-järgsele taastumisele ning hõlbustavad majanduskasvu ja integratsiooni tõhustatud ja kestlike digitaalsete, energia- ja transpordiühenduste kaudu;

cp)

tagada, et Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskava ei rahastata valdavalt olemasolevatest ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vahenditest, millega võidakse ära kasutada muude oluliste poliitikavaldkondade ja programmide rahastamine; viia see kava täielikult kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega, eelkõige ELi CO2 heite vähendamise eesmärgiga;

cq)

seada Lääne-Balkani riigid uues välistegevuse tagatises ja Euroopa Kestliku Arengu Fondis+ (EFSD+) naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) raames prioriteetsele kohale; tagada Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu antavate toetuste kahekordne suurendamine, et toetada erasektori arengut, ühenduvust, digiteerimist, rohelist tegevuskava ja sotsiaalseid investeeringuid, ning oluliselt suurendada finantstagatisi avaliku ja erasektori investeeringute toetamiseks piirkonnas tagatisvahendi kaudu;

cr)

laiendada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi geograafilist kohaldamisala, mis juba hõlmab rahvatervisealaseid kriise, kõigile Lääne-Balkani riikidele;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja läbirääkijariikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)  ELT C 47, 11.2.2020, lk 15.

(2)  CdR 2727/2019.

(3)  ELT C 265, 11.8.2017, lk 142.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0299.

(5)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0050.

(6)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0010.


Top