EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2020

COM(2020) 953 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

puhta energeetika sektori konkurentsivõime arengu kohta

{SWD(2020) 953 final}

SiSUKORD

1.Sissejuhatus

2.ELi puhta energeetika sektori üldine konkurentsivõime

2.1 Energia- ja ressursside suundumused

2.2 ELi energeetikasektori osakaal ELi SKPs

2.3 Inimkapital

2.4 Teadusuuringute ja innovatsiooni suundumused

2.5 COVID-19 pandeemiast taastumine

3.Keskendumine võtmetähtsusega puhta energia tehnoloogiale ja lahendustele

3.1 Avamere taastuvad energiaallikad – tuul

3.2 Avamere taastuvad energiaallikad – ookeanienergia

3.3 Päikeseenergia

3.4 Saastevaba vesiniku tootmine elektrolüüsi teel

3.5 Akud

3.6 Arukad elektrivõrgud

3.7 Täiendavad järeldused muude puhta ja vähese CO2 heitega energiatehnoloogia ja -lahenduste kohta

Järeldused

1.Sissejuhatus

Euroopa uue majanduskasvu strateegia ehk Euroopa rohelise kokkuleppe 1 eesmärk on kujundada Euroopa Liit (EL) 2 ümber nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega liiduks, mis saavutab 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. ELi majandus peab muutuma säästvaks ning üleminek tuleb teha kõigi jaoks õiglaseks ja kaasavaks. See vastutustundlik siht seatakse Euroopale komisjoni hiljutise ettepanekuga 3 vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55 % võrra. Praegu annab energia tootmine ja tarbimine rohkem kui 75 % ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja uuesti läbi mõelda poliitikameetmed kogu majanduse varustamiseks puhta energiaga. See tähendab CO2 heite järsku vähendamist ja suuresti taastuvenergial põhineva lõimitud energiasüsteemi kujundamist. Taastuvallikatest elektrienergia tootmise osakaal ELis peaks juba 2030. aastaks vähemalt kahekordistuma praeguselt 32 %-lt ligikaudu 65 %-le või veelgi rohkem 4 ning 2050. aastaks peaks üle 80 % elektrienergiast pärinema taastuvatest energiaallikatest 5 .

Nende 2030. ja 2050. aasta eesmärkide saavutamiseks on vaja energiasüsteem põhjalikult ümber kujundada. See sõltub aga suurel määral uue puhta tehnoloogia kasutuselevõtust ning suurematest investeeringutest vajalikesse lahendustesse ja taristusse. Samuti sõltub see ärimudelitest, oskustest ja käitumise muutumisest, et neid arendada ja kasutada. Selle sotsiaalse ja majandusliku muutuse keskmes on tööstus. Euroopa uues tööstusstrateegias 6 antakse Euroopa tööstusele keskne roll rohe- ja digipöördes. Võttes arvesse ELi suurt siseturgu, aitab ülemineku kiirendamine ajakohastada kogu ELi majandust ja suurendada ELi võimalusi saavutada puhta tehnoloogia valdkonnas maailmas juhtpositsioon.

Käesoleva esimese iga-aastase konkurentsivõime eduaruande 7 eesmärk on hinnata puhta energia tehnoloogialahenduste seisu ja ELi puhta energeetika sektori konkurentsivõimet, et näha, kas nende areng on rohepöörde ja ELi pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamise graafikus. Konkurentsivõime hindamine on eriti oluline ka majanduse taastumiseks COVID-19 pandeemiast, nagu on märgitud taasterahastut käsitlevas teatises 8 . Suurem konkurentsivõime võib leevendada kriisi lühiajalist ja keskpikka majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning aidata samal ajal sotsiaalselt õiglasel viisil täita rohe- ja digipöörde läbiviimise pikemaajalist ülesannet. Nii kriisi tingimustes kui ka pikemas perspektiivis aitaks suurem konkurentsivõime lahendada energiaostuvõimetuse probleemi, vähendades energiatootmise kulusid ja energiatõhususse tehtavate investeeringute kulusid 9 .

Puhta energia tehnoloogia vajadusi 2030. ja 2050. aasta eesmärkide saavutamiseks on võimalik kindlaks teha Euroopa Komisjoni kliimaeesmärgi kava stsenaariumides osutatud mõjuhinnangu alusel 10 . Eelkõige eeldatakse, et EL investeerib taastuvallikatest toodetud elektrienergiasse, eriti avamereenergiasse (eeskätt tuuleenergiasse) ja päikeseenergiasse 11 , 12 . Muutlike taastuvenergia allikate osakaalu suur kasv eeldab ka suuremat energia salvestamist 13 ning transpordis ja tööstuses elektrienergia kasutamise suutlikkuse suurenemist, eelkõige akude ja vesiniku abil, ning nõuab suurte investeeringute tegemist nutivõrgu tehnoloogiasse 14 . Sellest lähtudes keskendutakse käesolevas aruandes kuuele eespool nimetatud tehnoloogiale, 15 millest enamikul on keskne osa ELi juhtalgatustes, 16 , 17 mille eesmärk on edendada rohe- ja digipöördel põhinevat jõulist taastumist. Stsenaariumides sisalduvaid teisi puhta ja vähese CO2 heitega energiatehnoloogia lahendusi analüüsitakse käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis „Clean Energy Transition – Technologies and Innovations Report“ (Üleminek puhtale energiale – tehnoloogia ja innovatsiooni aruanne) (CETTIR) 18 .

Käesolevas aruandes on konkurentsivõime puhta energeetika sektoris 19 määratletud kui võime toota ja kasutada puhta energia tehnoloogia abil taskukohast, usaldusväärset ja kättesaadavat puhast energiat ning konkureerida energiatehnoloogia turgudel üldise eesmärgiga tuua kasu ELi majandusele ja inimestele.

Konkurentsivõimet ei saa hõlmata ühe näitajaga 20 . Seepärast esitatakse selles aruandes mitu laialdaselt tunnustatud näitajat, mida võib sel eesmärgil kasutada (vt tabel 1) ja mis hõlmavad kogu energiasüsteemi (tootmine, ülekanne ja tarbimine); neid analüüsitakse kolmel tasandil (tehnoloogia, väärtusahel ja maailmaturg).

Tabel 1. Näitajate ruudustik konkurentsivõime arengu jälgimiseks

Puhta energeetika sektori konkurentsivõime analüüsi saab aja jooksul edasi arendada ja süvendada ning tulevased konkurentsivõime aruanded võivad keskenduda teistele vaatenurkadele. Näiteks saab kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega üksikasjalikumalt uurida teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise poliitikameetmeid ja vahendeid ning konkurentsivõimet liikmesriikide tasandil ja seda, kuidas need aitavad saavutada energialiidu ja rohelise kokkuleppe eesmärke, vaadelda konkurentsivõimet allsektori, 22 riigi või piirkondlikul tasandil või analüüsida koostoimet ja kompromisse keskkonna- või sotsiaalse mõjuga.

Kuna paljude konkurentsivõime näitajate 23 kohta andmed puuduvad, 24 kasutatakse mõningaid kaudsemat laadi ligikaudseid väärtusi (nt investeeringute tase). Komisjon kutsub liikmesriike ja sidusrühmi üles tegema riiklike energia- ja kliimakavade 25 ning energiatehnoloogia strateegilise kava raames koostööd, et jätkata energialiidu konkurentsivõime hindamise ja suurendamise suhtes ühise lähenemisviisi väljatöötamist. See on oluline ka seoses riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega, mis koostatakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames.

2.ELi puhta energeetika sektori üldine konkurentsivõime 

2.1 Energia- ja ressursside suundumused

Ajavahemikul 2005–2018 vähenes primaarenergia mahukus ELis keskmiselt peaaegu 2 % aastas, mis näitab, et energianõudlus ei sõltu majanduskasvust. Lõppenergia mahukus tööstuses ja ehituses järgis sama suundumust, kajastades sektori jõupingutusi vähendada oma energiajalajälge, kuigi keskmine vähenemine aastas oli veidi aeglasem (1,8 %). Energiapoliitika tulemusena suurenes taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 10%-lt 2020. aastaks seatud 20 % eesmärgi suunas. Taastuvenergia osakaal elektrisektoris suurenes veidi üle 32 %-le. Kütte- ja jahutussektoris suurenes taastuvenergia osakaal veidi üle 21 %-le, samas kui transpordisektoris oli see veidi üle 8 %. See näitab, et energiasüsteem on hakanud puhta energia tehnoloogiat järk-järgult kasutusele võtma (vt joonis 1).

Joonis 1. ELi primaarenergia mahukus, lõppenergia mahukus tööstuses, taastuvenergia osakaal ja eesmärgid ning netosõltuvus impordist (fossiilkütused) 26

Allikas 1: EUROSTAT

Viimase kümne aasta jooksul on tööstuselektri hinnad ELis 27 püsinud suhteliselt stabiilsena ja need on praegu Jaapani hindadest madalamad, kuid Ameerika Ühendriikide hindadest kaks korda kõrgemad ja kõrgemad ka enamiku ELi-väliste G20 riikide hindadest. Kuigi tööstusgaasi hinnad 28 on langenud ja on madalamad kui Jaapanis, Hiinas ja Koreas, on need endiselt kõrgemad kui enamikus ELi-välistes G20 riikides. Selles erinevuses on oluline osa suhteliselt kõrgetel tagastamatutel maksudel ja lõivudel ELis ning hindade reguleerimisel ja/või subsiidiumidel ELi-välistes G20 riikides.

Kuigi aastatel 2008–2013 vähendati energiaimpordist sõltuvust lühiajaliselt, on sõltuvus ELis sellest ajast alates suurenenud 29 . 2018. aastal oli netosõltuvus impordist 58,2 %, st veidi üle 2005. aasta taseme ja peaaegu võrdne perioodi kõrgeimate väärtustega. Ressursitõhusus ja majanduse vastupanuvõime on võtmetähtsusega, et olla konkurentsivõimeline ja suurendada ELi avatud strateegilist sõltumatust 30 puhta energia tehnoloogia turul. Puhta energia tehnoloogialahendused vähendavad sõltuvust fossiilkütuste impordist, kuid võivad tekitada toorainesõltuvust. See tekitab uut liiki tarneriski 31 . Erinevalt fossiilkütustest võivad toorained jääda siiski majandusse, kui rakendatakse ringmajanduse lähenemisviise, 32 nagu laiendatud väärtusahelad, ringlussevõtt, korduskasutamine ja ringmajandusest lähtuv disain; see mõjutab kapitalikulutusi ning vähendab energiavajadust uute materjalide kaevandamiseks ja töötlemiseks, kuid ei vähenda energiatootmise tegevuskulusid. EL on tooraine ja töödeldud materjalide osas väga sõltuv kolmandatest riikidest. Mõne tehnoloogia puhul on tal siiski juhtpositsioon komponentide ja lõpptoodete või kõrgtehnoloogiliste komponentide tootmisel. Spetsiifiliste, sageli kõrgtehnoloogiliste materjalide pakkumine on kontsentreerunud suuresti üksikutesse riikidesse. (Näiteks toodab Hiina üle 80 % haruldastest muldmetallidest, mida kasutatakse püsimagnetgeneraatorites 33 .)

2.2 ELi energeetikasektori osakaal ELi SKPs

ELi energeetikasektori käive 34 oli 2018. aastal 1,8 triljonit eurot, mis on peaaegu sama kui 2011. aastal (1,9 triljonit eurot). Sektor annab 2 % majanduse kogulisandväärtusest ja see näitaja on püsinud alates 2011. aastast enam-vähem muutumatuna. Fossiilkütuste sektori käibe osakaal energeetikasektori kogukäibest vähenes 36 %-lt (702 miljardit eurot) 2011. aastal 26 %-le (475 miljardit eurot) 2018. aastal. Taastuvenergia käive suurenes samal ajavahemikul 127 miljardilt eurolt 146 miljardile eurole 35   36 . Puhta energeetika sektori lisandväärtus (2017. aastal 112 miljardit eurot) oli üle kahe korra suurem fossiilkütuste kaevandamise ja tootmise lisandväärtusest (53 miljardit eurot), olles alates 2000. aastast kolmekordistunud. Puhta energeetika sektor loob seega rohkem Euroopasse jäävat lisandväärtust kui fossiilkütuste sektor.

Aastatel 2000–2017 oli taastuvenergia tootmise kogulisandväärtuse keskmine aastane kasv 9,4 %, samas kui energiatõhususe meetmete puhul oli keskmine kasv 22,3 %, mis on oluliselt suurem kui ülejäänud majanduses (1,6 %). ELi tööjõu tootlikkus (kogulisandväärtus töötaja kohta) on oluliselt suurenenud ka puhta energeetika sektoris, eelkõige taastuvenergia tootmise sektoris, kus see on alates 2000. aastast kasvanud 70 %. 

Joonis 2. Kogulisandväärtus ja lisandväärtus töötaja kohta, 2000–2019, 2000=100

Allikas 2: JRC, Eurostati andmete põhjal: [env_ac_egss1], [nama_10_a10_e], [env_ac_egss2], [nama_10_gdp

2.3 Inimkapital

Puhta energia tehnoloogia ja lahendused annavad Euroopas 1,5 miljonit otsest täisajaga töökohta, 37 millest üle poole miljoni 38 on taastuvate energiaallikate valdkonnas (kaudseid töökohti arvestades kuni 1,5 miljonit töökohta) ja peaaegu 1 miljon on energiatõhususe valdkonnas (2017. aastal) 39 . Otseste töökohtade arv taastuvenergia tootmises kasvas ELis 327 000-lt 2000. aastal 861 000-le 2011. aastal ja vähenes 502 000-le 2017. aastal. Nagu jooniselt 3 näha, toimus pärast 2011. aastat langus, 40 mis on tõenäoliselt seletatav finantskriisi mõjuga, sealhulgas sellele järgnenud tootmisvõimsuse ümberpaigutamisega, samuti tootlikkuse suurenemisega ja tööintensiivsuse vähenemisega. Otseste töökohtade arv energiatõhususe valdkonnas kasvas ühtlases tempos 244 000-lt 2000. aastal 964 000-le 2017. aastal. Otsesed töökohad nendes sektorites (taastuvenergia tootmine ja energiatõhusus) moodustavad ligikaudu 0,7 % kogu ELi tööhõivest, 41 kuid nende kasvutempo on kiirem kui ülejäänud majanduses, kusjuures keskmine aastane kasv on vastavalt 3,1 % ja 17,4 % 42 .

Joonis 3. Otsene tööhõive puhta energeetika sektoris võrreldes ülejäänud majandusega aastatel 2000–2018 (2000=100) ja taastuvenergia tootmisega seotud tööhõive tehnoloogia lõikes aastatel 2015–2018

Allikas 3: JRC, Eurostati andmete [env_ac_egss1], [nama_10_a10_e] 43 ja EurObserv’ERi põhjal

Tööhõive kasv puhta energeetika sektoris on ülemaailmne suundumus, kuigi suuremaid tööhõivevõimalusi pakkuvad tehnoloogialahendused on piirkonniti erinevad. Üldiselt on töökohti loodud peamiselt päikese- ja tuuleenergia sektoris. Hiinas, kus on peaaegu 40 % kogu maailma töökohtadest taastuvenergia valdkonnas, on tööhõive kõige suurem päikeseenergia, -kütte ja -jahutuse ning tuuleenergia valdkonnas, Brasiilias töötavad inimesed bioenergia sektoris ning ELis töötab kõige rohkem inimesi bioenergia (ligikaudu pool kõigist taastuvenergiaga seotud töökohtadest) ja tuuleenergia valdkonnas (umbes veerand), vt joonis 4.

Joonis 4. Ülemaailmne tööhõive taastuvenergia tehnoloogia valdkonnas (2012–2018) 44

Allikas 4: JRC, IRENA andmete põhjal, 2019 45

Puhta energia tehnoloogia sektoris on jätkuvalt probleeme, eelkõige seoses oskustööliste kättesaadavusega kohtades, kus neid vajatakse 46 , 47 . Asjaomased oskused hõlmavad eelkõige inseneri- ja tehnilisi oskusi, arvutikirjaoskust ja oskust kasutada uut digitehnoloogiat, teadmisi tervise ja ohutusega seotud aspektidest, erioskusi töötamiseks äärmuslikes füüsilistes tingimustes (näiteks kõrgel või sügaval), pehmeid oskusi, nagu meeskonnatöö ja suhtlemine, ning inglise keele oskust.

Mis puudutab soolist jaotust, siis 2019. aastal moodustasid naised keskmiselt 32 % taastuvenergia sektori tööjõust 48 . See näitaja on kõrgem kui traditsioonilises energeetikasektoris (25 % 49 ), kuid madalam kui majanduses tervikuna (46,1 % 50 ), ning lisaks on sooline tasakaal teatavate ametikohtade puhul suuremal määral erinev.

2.4 Teadusuuringute ja innovatsiooni suundumused

Viimastel aastatel on EL investeerinud keskmiselt peaaegu 20 miljardit eurot aastas puhta energiaga seotud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, mille energialiit on prioriteediks seadnud 51 , 52 . Sellest moodustavad ELi rahalised vahendid 6 %, liikmesriikide riiklik rahastamine 17 % ja ettevõtjate panus hinnanguliselt 77 %.

ELis energiale eraldatud teadusuuringute ja innovatsiooni eelarve moodustab 4,7 % teadusuuringutele ja innovatsioonile tehtavatest kogukulutustest 53 . Absoluutarvestuses on liikmesriigid oma teadusuuringute ja innovatsiooni eelarveid puhta energia valdkonnas siiski vähendanud (joonis 5); 2018. aastal kulutati ELis selleks pool miljardit eurot vähem kui 2010. aastal. See suundumus on ülemaailmne. Avaliku sektori kulutused vähese CO2 heitega energiatehnoloogia teadusuuringutele ja innovatsioonile olid 2019. aastal väiksemad kui 2012. aastal, samal ajal kui riigid eraldavad fossiilkütustega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks jätkuvalt suuri summasid 54 . See on vastupidine sellele, mida on vaja: kui EL ja kogu maailm tahavad oma CO2 heite vähendamise kohustusi täita, peavad investeeringud puhta tehnoloogiaga seotud teadusuuringutesse ja innovatsiooni suurenema. ELi investeeringute määr, mõõdetuna osakaaluna SKPst, on praegu kõigi maailma tähtsamate majanduste seas kõige madalam (joonis 5). ELi teadusfondid on andnud suurema osa avaliku sektori vahenditest ning neil on olnud oluline roll teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute taseme säilitamisel viimase nelja aasta jooksul.

Joonis 5. Energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetide rahastamine avaliku sektori vahenditest 55

Allikas 5: JRC49 IEA 56 ja MI 57 põhjal

Erasektoris kulutatakse praegu ainult väike osa tuludest teadusuuringutele ja innovatsioonile sektorites, kus on vähese CO2 heitega tehnoloogia ulatuslikku kasutuselevõttu kõige rohkem vaja51. ELi hinnangul on erasektori investeeringud energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetidesse vähenenud: need moodustavad praegu ligikaudu 10 % ettevõtete teadusuuringute ja innovatsiooni kogukuludest 58 . See osakaal on suurem kui Ameerika Ühendriikides ja võrreldav Jaapaniga, kuid väiksem kui Hiinas ja Koreas. Kolmandik neist investeeringutest tehakse säästvasse transporti, samas kui taastuvad energiaallikad, arukad süsteemid ja energiatõhusus saavad igaüks umbes viiendiku investeeringutest. Kuigi erasektori teadusuuringute ja innovatsiooni jaotus on ELis viimastel aastatel vaid veidi muutunud, on kogu maailmas toimunud suurem nihe tööstuse energiatõhususe ja aruka tarbijatehnoloogia suunas 59 .

Joonis 6. Energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetide rahastamine erasektori vahenditest 60

Allikas 6: JRC49, Eurostat/OECD55

Börsil noteeritud suurettevõtted ja nende tütarettevõtjad moodustavad keskmiselt 20–25 % peamistest investoritest, kuid nende arvele langeb 60–70 % patentimistegevusest ja investeeringutest. ELis on energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetide puhul suurim erasektori investor autotööstus 61 ning sellele järgnevad biotehnoloogia ja ravimite sektor. Jooniselt 7 on näha, et energiatööstuses teeb suurimaid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni nafta- ja gaasisektor. Energeetikasektori muudes osades, näiteks elektrienergia või alternatiivenergia ettevõtetel, on palju väiksem teadusuuringute ja innovatsiooni eelarve, kuigi nad kulutavad sellest rohkem puhtale energiale. On murettekitav, et energeetikasektoris ei kulutata suuremat osa erasektori teadusuuringute ja innovatsiooni eelarvest puhta energia tehnoloogiale. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel on keskmiselt vähem kui 1 % nafta- ja gaasiettevõtete kogu kapitalikulutustest tehtud väljaspool nende põhitegevusalasid 62 , 63 ning ainult 8 % nende patentidest on seotud puhta energiaga 64 .

Joonis 7. ELi teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringud energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetidesse tööstussektorite kaupa 65

 Allikas 7: JRC49

Riskikapitali investeeringud puhtasse energiasse on viimastel aastatel suurenenud, kuid on endiselt väikesed (veidi üle 6–7 %) võrreldes erasektori investeeringutega teadusuuringutesse ja innovatsiooni. 2020. aastal on riskikapitali investeeringud puhta energia tehnoloogiasse seni ülemaailmselt märkimisväärselt aeglustunud 66 .

Puhta energia tehnoloogia patentimine 67 saavutas haripunkti 2012. aastal ja on sellest ajast saadik vähenenud 68 . Selle suundumuse raames on teatavate tehnoloogialahenduste puhul, mis on puhtale energiale üleminekul üha olulisemad (nt akud), patentimistegevuse taset siiski säilitatud või isegi suurendatud.

Puhta energia tehnoloogiat käsitlevate suure väärtusega patentide 69 valdkonnas on EL ja Jaapan rahvusvaheliste konkurentide seas juhtival kohal. Puhta energia patendid moodustavad 6 % kõigist suure väärtusega leiutistest ELis. ELi osakaal on sarnane Jaapani omaga ning suurem kui Hiinal (4 %), Ameerika Ühendriikidel ja ülejäänud maailmal (5 %) ning EL on konkureerivate majanduste seas teisel kohal ainult Korea (7 %) järel. ELis asub neljandik 100 parimast ettevõttest, kes on saanud suure väärtusega patente puhta energia valdkonnas. Enamik leiutisi, mida rahastavad rahvusvahelised ettevõtted, mille peakorter asub ELis, on toodetud Euroopas ja suurem osa neist on toodetud samas riigis asuvate tütarettevõtjate poolt 70 . Ameerika Ühendriikides ja Hiinas asuvad peamised intellektuaalomandi kaitse asutused – ja seega ka turud –, mille eesmärk on kaitsta ELi leiutisi.

71 2.5 COVID-19 pandeemiast taastumine

Euroopa energiasüsteem on osutunud pandeemiast tingitud šokkidele vastupidavaks 72 ning energiaallikate jaotus on muutunud keskkonnahoidlikumaks, kuna kivisöel põhinev energiatootmine vähenes ELis 2020. aasta teises kvartalis 34 % võrra ja taastuvad energiaallikad andsid 43 % elektritootmisest (seni suurim osakaal) 73 . Samal ajal on pandeemia puhta energia sektori börsitulemusi vähem mõjutatud kui fossiilkütuste sektorit ja see on kiiremini taastunud. Digipööre on aidanud ettevõtetel ja sektoritel kriisile edukalt reageerida ning hoogustanud ka uute digirakenduste loomist.

Kuigi ELi energeetikasektori väärtusahelad on taastumas, on kriis toonud esiplaanile tarneahelate optimeerimise ja võimaliku regionaliseerimise, et vähendada tulevaste häirete ohtu ja parandada vastupidavust. Sellest tulenevalt on komisjoni eesmärk teha energiatehnoloogia valdkonnas kindlaks kriitilised tarneahelad, analüüsida võimalikku haavatavust ja parandada nende vastupidavust 74 . Majanduse taastumisel on peamised energiaalased prioriteedid energiatõhusus (eelkõige renoveerimislaine kaudu), taastuvad energiaallikad, vesinik ja energiasüsteemide lõimimine. Tuntakse muret, et pandeemia mõjutab teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavaid investeeringuid ning nende jaoks kättesaadavaid vahendeid, nagu on tõendanud varasemad majanduskriisid.

Taastemeetmetes võib ära kasutada töökohtade loomise potentsiaali, mida pakuvad energiatõhusus ja taastuvenergia, 75 sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni sektor, et suurendada tööhõivet, edendades samal ajal ka kestlikkust. Teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute, sealhulgas ettevõtete teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisel on suurem positiivne mõju tööhõivele keskmise tasemega ja kõrgtehnoloogia sektoris, nagu puhtam energiatehnoloogia 76 . Samal ajal on vaja läbimurdelist vähese CO2 heitega tehnoloogiat, näiteks energiamahukates tööstusharudes, mis nõuab kiiremaid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et sellist tehnoloogiat tutvustada ja kasutusele võtta.

3.Keskendumine võtmetähtsusega puhta energia tehnoloogiale ja lahendustele

Järgmises jaotises analüüsitakse tabelis 1 esitatud näitajate alusel iga eespool analüüsitud kuue tehnoloogia puhul kõige asjakohasemaid väärtusi konkurentsivõime seisukohast ning positsiooni, väärtusahelat ja ülemaailmset turgu. ELi tulemusi võrreldakse võimaluse piires teiste oluliste piirkondadega (nt Ameerika Ühendriigid, Aasia). Kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikku muud olulist puhast ja vähese CO2 heitega energiatehnoloogiat hinnatakse üksikasjalikumalt käesolevale dokumendile lisatud aruandes „Clean Energy Transition – Technologies and Innovation Report“ 77 .

3.1 Avamere taastuvad energiaallikad – tuul

Tehnoloogia. ELi kumulatiivne ülesseatud avamere tuulevõimsus oli 2019. aastal 12 GW 78 . ELi stsenaariumides on ette nähtud, et 2050. aastaks on ELis ülesseatud avamere tuulevõimsus ligikaudu 300 GW 79 . Kulud on üleilmselt viimastel aastatel järsult vähenenud ning nõudlust on stimuleerinud uued hanked kõikjal maailmas ja tuuleparkide ehitamine ilma subsiidiumiteta. Avamere tuuleenergiat on märkimisväärselt edendanud ka maismaa tuuleenergia arendamine, eelkõige tänu mastaabisäästule (nt materjaliarendus ja ühised komponendid), mis võimaldab seega keskenduda tehnoloogia kõige innovaatilisematele segmentidele (nt ujuvad avameretuulikud, uued materjalid ja komponendid). Hiljutistes avamere tuuleenergia projektides on võimsustegurid palju suuremad. Turbiinide keskmine võimsus on tänu pidevale tööle teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas suurenenud 3,7 MW-lt (2015. aastal) 6,3 MW-le (2018. aastal).

Teadusuuringud ja innovatsioon avamere tuuleenergia vallas keskenduvad peamiselt turbiinide suuruse arendamisele, ujuvrakendustele (eelkõige allstruktuuride projekteerimine), taristu arendamisele ja digitaliseerimisele. Umbes 90 % ELi teadusuuringute ning innovatsiooni rahastamisest tuuleenergia valdkonnas tuleb erasektorist 80 . ELi tasandil on avamere tuuleenergiaga seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni toetatud alates 1990. aastatest. Avamere tuuleenergiale, eelkõige ujuvatele tuulikutele, on viimastel aastatel eraldatud märkimisväärseid rahalisi vahendeid ( joonis 8 ). Need teadusuuringute ja innovatsiooni mudelid juhivad tähelepanu sellele, et EL saaks uute turusegmentide arendamise kaudu luua konkurentsieelise. Näiteks ELi täiemahuline avamere tuuleenergia tarneahel (laiendatud ka ELi kasutamata merepiirkondadele), juhtpositsioon avamere tuuleenergia ujuvtööstuses, mis on suunatud sügavama veega turgudele, või uued kontseptsioonid, nt lendavad tuuleenergia süsteemid või ambitsioonikaid eesmärke saavutada suutva sadamataristu arendamine (ja koostoime muude sektoritega, nt vesiniku tootmine sadamates). Suundumused patentide registreerimisel kinnitavad Euroopa konkurentsivõimet tuuleenergia valdkonnas. ELi turuosalised on suure väärtusega leiutiste loomisel esirinnas 81 ja nad kaitsevad oma teadmisi muudes patendiametites väljaspool oma koduturgu.

Joonis 8. EÜ teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise areng, liigitatud tuuleenergiaga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetide kaupa seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ raames, ning aastatel 2009–2019 rahastatud projektide arv

Allikas 8: JRC 2020 82

Teised hiljutised uuendused on suunatud logistikale/tarneahelale, näiteks tuuleturbiinide jaoks piisavalt kompaktsete käigukastide väljatöötamine, et need mahuksid standardsesse merekonteinerisse, 83 ning ringmajanduse lähenemisviiside rakendamine rajatiste olelusringi jooksul. Edasised uuendused ja suundumused, mis järgmise kümne aasta jooksul eeldatavasti kõige rohkem edenevad, hõlmavad ülijuhtivaid generaatoreid, kõrgtehnoloogilisi tornmaterjale ja avamere tuuleenergia lisaväärtust (tuuleenergia süsteemi väärtus). SET-kava kohane avamere tuuleenergia töörühm pidas enamikku neist valdkondadest oluliseks, et Euroopa püsiks tulevikus konkurentsivõimelisena. Praegu on Euroopa esirinnas avameretuulikute seire- ja järelevalvesüsteemide väärtusahela kõigis osades, sealhulgas teadusuuringutes ja tootmises 84 .

Väärtusahel. ELi ettevõtjad on turul oma konkurentidest ees, tarnides avamere tuulegeneraatoreid kõigis võimsusvahemikes, mis näitab, et Euroopa avamere-turg on hästi väljakujunenud ja uued paigaldatud turbiinid on üha suuremad 85 . Praegu toodavad Euroopa tootjad (Siemens, Gamesa Renewable Energy, MHI Vestas ja Senvion 86 ) umbes 93 % kogu 2019. aastal Euroopas ülesseatud avamere tuulevõimsusest kohapeal.

Joonis 9. Uus ülesseatud tuulevõimsus (maismaal ja avamerel) – kohalik vs. import, eeldades Euroopa ühtse turu olemasolu

Allikas 9: JRC 2020 87

Maailmaturg. ELi 88 osakaal ülemaailmses ekspordis suurenes 28 %-lt 2016. aastal 47 %-le 2018. aastal ning kümnest suurimast ülemaailmsest eksportijast kaheksa olid ELi riigid, kusjuures Hiina ja India olid peamised üleilmsed konkurendid. Aastatel 2009–2018 püsis ELi 89 kaubandusbilanss positiivsena ja näitab kasvusuundumust.

Maailmaturu prognooside kohaselt peaks Aasias (sh Hiinas) jõudma avamere tuulevõimsus 2030. aastaks ligikaudu 95 GW-ni (ülemaailmne prognoositud võimsus on 2030. aastal peaaegu 233 GW) 90 . 2018. aastal tehti peaaegu pool üleilmsetest investeeringutest avamere tuuleenergiasse Hiinas 91 . Kliimaeesmärgi kava MIX-stsenaariumis prognoositakse, et ELis on avamere tuulevõimsus 2030. aastal 73 GW. Riiklike energia- ja kliimakavade kohaselt prognoositakse praegu 2030. aastaks avamere tuulevõimsust 55 GW.

Ujuvad rajatised (sügavuses 50–1 000 meetrit ujuvad avamere tuulepargid) näivad olevat tasuv lahendus madalama veeta ELi riikidele ja piirkondadele ning need võivad avada uusi turge, mis põhinevad sellistel aladel nagu Atlandi ookean, Vahemeri ja võimalik, et ka Must meri. Kavandamisel või käivitamisel on mitu projekti, mille tulemusel seatakse 2024. aastaks Euroopa vetes üles ujuvad tuulikud koguvõimsusega 350 MW. Lisaks sellele on ELi tuuleenergiatööstuse eesmärk seada 2050. aastaks Euroopa vetes üles ujuvad avamere tuulepargid võimsusega 150 GW, et saavutada kliimaneutraalsus 92 . Ujuvate avamere tuuleparkide toodetava energia ülemaailmne turg pakub ELi ettevõtjatele märkimisväärseid kaubandusvõimalusi. 2030. aastaks oodatakse sellest allikast kokku ligikaudu 6,6 GWd, sest teatavates Aasia riikides rea ja Jaapan) on märkimisväärne tootmisvõimsus, ja see lisandub Euroopa turgudele (Prantsusmaa, Norra, Itaalia, Kreeka, Hispaania) aastatel 2025–2030. Kuna Hiinal on küllaldased tuuleenergiavarud madalates vetes, ei ole oodata, et ta rajaks keskpikas perspektiivis märkimisväärse võimsusega ujuvaid tuuleparke 93 . Ujuvad rajatised võivad ka vähendada veealust keskkonnamõju, eelkõige ehitusetapis.

Avamere tuuleenergia tööstus on maailmaturul konkurentsivõimeline tööstusharu. Ülemaailmsel turul tekkiv nõudlus, näiteks ujuvate tuuleparkide toodetud energia järele, võib muutuda ELi tööstuse jaoks väga oluliseks, kui soovitakse, et see oleks kasvavas avamere tuuleenergiatööstuses konkurentsivõimeline ja püsiks ka edaspidi konkurentsivõimelisena. Peamine kaalutlus on see, kas liikmesriigid võtavad endale tuuleenergiaga seotud kohustusi. Praegune ebakõla riiklike energia- ja kliimakavade 2030. aasta prognoosi (avamere tuulevõimsus 55 GW) ja ELi stsenaariumi (73 GW 94 ) vahel tähendab, et investeeringuid tuleb suurendada. Piirkondliku arengu seisukohast on oluline avamere tuuleenergia arendamise positiivne mõju merepiirkondade tarneahelatele (tootmise asukoht, turbiinide kokkupanemine turu lähedal, mõju sadamataristule). Avamere taastuvenergia strateegias 95 määratakse kindlaks meetmed probleemide lahendamiseks ja avamere väljavaadete edendamiseks.

3.2 Avamere taastuvad energiaallikad – ookeanienergia

Tehnoloogia. Tõusu-mõõnaenergia ja laineenergia tehnoloogia on ookeanienergia tehnoloogiast kõige arenenum ning sellel on märkimisväärne potentsiaal mitmes liikmesriigis ja piirkonnas 96 . Tõusu-mõõnaenergia tehnoloogiat võib pidada kommertskasutusele eelnevas etapis olevaks. Disainilahenduste ühtlustamine on aidanud tehnoloogial areneda ja toota märkimisväärses koguses elektrit (alates 2016. aastast üle 30 GWh) 97 . Kogu Euroopas ja maailmas on võetud kasutusele hulk disainilahendusi ja prototüüpe. Enamik laineenergia tehnoloogialahendustest on aga tehnoloogia valmidusastmel (TRL) 6-7, kusjuures põhitähelepanu on teadusuuringutel ja innovatsioonil. Enamik laineenergia valdkonna täiustustest tuleneb ELis käimasolevatest projektidest. See sektor on viimase viie aasta jooksul tõendanud oma vastupidavust 98 ning tänu näidisparkide ja esimeste omataoliste energiaparkide edukale kasutuselevõtule on tehnoloogias saavutatud märkimisväärset edu 99 . 

Pikaajalise strateegia stsenaariumides prognoositakse ookeanienergia tehnoloogia piiratud kasutuselevõttu. Laineenergia ja tõusu-mõõnaenergia muundurite kõrge hind ning piiratud teave tulemuslikkuse kohta piiravad ookeanienergia modelleerimist 100 . Samal ajal rõhutatakse Euroopa rohelises kokkuleppes, et kliimaneutraalsele majandusele üleminekul on keskne roll taastuval ookeanienergial, millelt oodatakse õigetes turu- ja poliitilistes tingimustes olulise panuse andmist (2030. aastaks 2,6 GW 101 ja 2050. aastaks 100 GW Euroopa vetes 102 ). Käimasolevatest näidisprojektidest ilmneb, et kulusid on võimalik kiiresti vähendada: programmi „Horisont 2020“ projektide andmed näitavad, et aastatel 2015–2018 vähenesid tõusu-mõõnaenergia kulud üle 40 % 103 , 104 .

Väärtusahel. Euroopa juhtpositsioon hõlmab kogu ookeanienergia tarneahelat 105 ja innovatsioonisüsteemi 106 . Spetsiaalsetest uurimisinstituutidest ja arendajatest koosnev Euroopa klaster ning teadustaristu kättesaadavus on võimaldanud Euroopal arendada oma praegust konkurentsipositsiooni ja seda säilitada.

Maailmaturg. EL hoiab ülemaailmset juhtpositsiooni hoolimata Ühendkuningriigi lahkumisest liidust ning muutustest laineenergia ja tõusu-mõõnaenergia tehnoloogia turul. ELis asuvad ettevõtted on arendanud 70 % maailma ookeanienergia võimsusest 107 . Järgmise kümne aasta jooksul on äärmiselt oluline, et ELi arendajad tugineksid oma konkurentsipositsioonile. Maailma ookeanienergia võimsus peaks järgmise viie aasta jooksul suurenema 3,5 GW-ni ja 2030. aastaks võib oodata suurenemist kuni 10 GW-ni 108 .

Joonis 10. Ülesseatud võimsus tehnoloogia päritolu järgi

Allikas 10: JRC 2020 109

ELis 110 taotles aastatel 2000–2015 ookeanienergiaga seotud patenti või oli patendi taotlemisega seotud 838 äriühingut 26 riigis 111 . ELil on pikka aega olnud tehnoloogiaalane juhtpositsioon ookeanienergia tehnoloogia arendamisel tänu teadusuuringutest ja innovatsioonist saadud pidevale toetusele. Ajavahemikul 2007–2019 moodustasid laineenergia ja tõusu-mõõnaenergiaga seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile tehtud kulutused 3,84 miljardit eurot, millest suurem osa (2,74 miljardit eurot) tuli erasektorist. Samal ajavahemikul eraldati riiklike teadusuuringute ja innovatsiooni programmide kaudu laineenergia ja tõusu-mõõnaenergia arendamiseks 463 miljonit eurot, samal ajal kui ELi rahalistest vahenditest toetati teadusuuringuid ja innovatsiooni peaaegu 650 miljoni euroga (sh projektid NER300 ja Interreg (kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist)) 112 . Keskmiselt 1 miljardi euro suurune avaliku sektori (ELi 113 ja riiklik) rahastamine võimendas aruandeperioodil erasektori investeeringuid 2,9 miljardi euro ulatuses.

Tõusu-mõõnaenergia ja laineenergia tehnoloogia puhul on vaja kulusid veel oluliselt vähendada, et kasutada ära nende potentsiaali energiaallikate jaotuses, ning selleks on vaja intensiivsemat (st vees teostatavate projektide arvu suurendamist) ja jätkuvat (st projektide jätkumist) tutvustamistegevust. Hoolimata tehnoloogia arendamisel ja tutvustamistegevuses tehtud edusammudest on sektoril raskusi elujõulise turu loomisega. Riiklik toetus näib olevat väike, mida kajastab riiklikes energia- ja kliimakavades piiratud kohustuste võtmine ookeanienergia võimsuse valdkonnas võrreldes 2010. aastaga ning selge sihtotstarbelise toetuse puudumine näidisprojektidele või uuenduslike tasusüsteemide väljatöötamisele uute taastuvenergia tehnoloogialahenduste jaoks. See piirab ärilise põhjenduse väljatöötamise ning tehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtu tasuvate viiside kindlakstegemise võimalusi. Seetõttu on vaja rohkem keskenduda konkreetselt ookeanienergia ärilisele põhjendusele, eriti kui ookeanienergia prognoositavus võib suurendada selle väärtust ning samuti selle potentsiaali vähendada väikeste kogukondade ja ELi saarte CO2 heidet 114 . Tulevane avamere taastuvenergia strateegia annab võimaluse ookeanienergia arendamist toetada ja võimaldab ELil oma ressursse kogu ELis täiel määral ära kasutada.

3.3 Päikeseenergia

Tehnoloogia. Solaar-fotoelektrilisest tehnoloogiast on saanud maailma kõige kiiremini kasvav energiatehnoloogia ning kuna sellest on saamas üha rohkematel turgudel ja suuremas arvus rakendustes kõige konkurentsivõimelisem elektritootmise võimalus, suureneb nõudlus päikeseelektrienergia järele üha enam. Seda kasvu toetab fotoelektriliste süsteemide maksumuse (eurot/W) vähenemine ja toodetava elektri üha konkurentsivõimelisem hind (eurot/MWh).

Ülesseatud fotoelektriliste süsteemide koguvõimsus ELis 115 oli 2019. aastal 134 GW ning prognooside kohaselt suureneb see 2030. aastal 370 GW-ni ja 2050. aastal 1 051 GW-ni 116 . Võttes arvesse fotoelektriliste süsteemide võimsuse prognoositud suurt kasvu ELis ja kogu maailmas, peaks Euroopal olema märkimisväärne roll kogu väärtusahelas. Praegu on Euroopa ettevõtete osalemine fotoelektrisektori väärtusahela eri segmentides erinev ( joonis 11 ).

Joonis 11. Euroopa turuosalised fotoelektrisektori väärtusahelas

Allikas 11: ASSETi konkurentsivõime uuring

Väärtusahel. ELi ettevõtted on konkurentsivõimelised peamiselt väärtusahela hilisemates etappides. Eelkõige on neil õnnestunud püsida konkurentsivõimelisena süsteemide seire, kontrolli ja tasakaalustamise segmentides, kus tegutsevad teatavad turuliidrid inverterite tootmise ja päikeseenergia jälgimissüsteemide valdkonnas. ELi ettevõtjad on säilitanud juhtpositsiooni ka kasutuselevõtu segmendis, kus väljakujunenud turuosalised, nagu Enerparc, Engie, Enel Green Power ja BayWa.re, on suutnud suurendada turuosa kogu maailmas 117 . Lisaks on Euroopas endiselt tugev seadmete tootmise baas (nt Meyer Burger, Centrotherm, Schmid).

Maailmaturg. ELi turuosa on vähenenud väärtusahela mõnes varasemas etapis (nt fotoelektriliste elementide ja moodulite tootmine). Suurimat lisandväärtust saadakse nii päris varases etapis (alus- ja rakendusuuringud, arendustegevus ja disain) kui ka üsna hilises etapis (turundus, tarnimine ja kaubamärgi haldamine). Kuigi kõige väiksema lisandväärtusega tegevus toimub väärtusahela keskel (tootmine ja kokkupanek), on äriühingud huvitatud heast positsioonist nendes segmentides, et vähendada riske ja rahastamiskulusid. ELis asub endiselt üks juhtivaid polükristalse räni tootjaid (Wacker Polysilicon AG), kelle toodangust piisab 20 GW päikeseelementide tootmiseks ja kes ekspordib olulise osa oma polükristalse räni toodangust Hiinasse 118 . Päikesepaneelide ülemaailmse toodangu väärtus on praegu hinnanguliselt ligikaudu 57,8 miljardit eurot, millest ELi toodang moodustab 7,4 miljardit eurot (12,8 %). Tänu polükristalse räni plokkide tootmisele langeb ELi arvele endiselt suhteliselt suur osa selle segmendi koguväärtusest. Fotoelektriliste elementide ja moodulite tootmises on ELi osa aga järsult vähenenud. Kõik kümme tähtsamat fotoelektriliste elementide ja moodulite tootjat toodavad nüüd suurema osa oma toodangust Aasias 119 .

Aastatel 2010–2018 vähenesid järsult polükristalse räni ning päikeseelementide ja -moodulite tootmise tehaste kapitalikulud. Koos uuendustega tootmises peaks see andma ELile võimaluse vaadata fotoelektrisektorit värske pilguga ja olukorda muuta 120 .

ELi kohalolek väärtusahela kõige varasemates ja hilisemates etappides võiks anda aluse fotoelektritööstuse ümberkujundamiseks. See nõuaks keskendumist spetsialiseerumisele või suure jõudlusega/väärtusega toodetele, nagu seadmete ja inverterite tootmine ning fotoelektrilised tooted, mis on kohandatud ehitussektori, transpordi (sõidukitesse integreeritud fotoelektrilised seadmed) ja/või põllumajanduse (kahetine maakasutus – põllumajandusmaal fotoelektriliste seadmete kasutamine) erivajadustele või nõudlusele tõhusate/kvaliteetsete päikeseelektrijaamade järele, et optimeerida olemasolevate pindade ja ressursside kasutamist. Tehnoloogia modulaarsus lihtsustab fotoelektriliste süsteemide integreerimist mitmesugustesse rakendustesse, eriti linnakeskkonnas. Need uudsed fotoelektrilised tehnoloogialahendused, mis jõuavad nüüd kaubanduslikku etappi, võivad anda uue aluse tööstuse ümberkujundamiseks 121 . Euroopa fotoelektrisektori tarneahela tugevuse taastamise aluseks on ELi teadusasutuste, oskustööjõu ning olemasolevate ja kujunemisjärgus tööstusharude tugev teadmusbaas 122 . Kõnealune tööstusharu peab oma konkurentsivõime säilitamiseks arendama ülemaailmset tegevust. Märkimisväärse suurusega päikeseenergiatööstuse loomine ELis vähendaks ka tarnehäirete ja kvaliteediriskide ohtu.

3.4 Saastevaba vesiniku tootmine elektrolüüsi teel

Selles jaotises käsitletakse saastevaba vesiniku tootmist ja vesiniku väärtusahela esimese segmendi konkurentsivõimet 123 . Vesinik on oluline taastuvatest energiaallikatest toodetud energia salvestamiseks ja selliste sektorite CO2 heite vähendamiseks, mida on raske elektrifitseerida. ELi vesinikustrateegia eesmärk on integreerida 2030. aastaks ELi energiasüsteemi 40 GW võimsusega saastevaba vesiniku 124 elektrolüüserid ja toota kuni 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku, tehes selleks 24–42 miljardit eurot otseinvesteeringuid 125 , 126 .

Tehnoloogia. Elektrolüüserite kapitalikulud on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 60 % ning tänu mastaabisäästule peaksid need 2030. aastaks veel poole võrra vähenema 127 . Saastevaba vesiniku maksumus 128 on praegu vahemikus 3–5,5 eurot/kg, mis tähendab, et see on kallim kui muudest allikatest toodetud vesinik (2 eurot/kg 2018. aastal 129 ).

Praegu toodetakse vähem kui 1 % maailma vesinikust taastuvatest energiaallikatest 130 . Prognooside kohaselt on 2030. aastal saastevaba vesiniku hind vahemikus 1,1–2,4 eurot/kg, 131 mis on vähese CO2 heitega fossiilkütusepõhisest vesinikust 132 odavam ja fossiilkütusepõhise vesinikuga 133 .peaaegu konkurentsivõimeline.

Aastatel 2008–2018 toetas kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (FCH JU) 246 projekti, mis hõlmasid mitut vesinikuga seotud tehnoloogilist rakendust ning mille investeeringute kogusumma oli 916 miljonit eurot, millele lisandusid 939 miljonit eurot era- ja riiklikke/piirkondlikke investeeringuid. Programmi „Horisont 2020“ (2014–2018) raames eraldati elektrolüüserite arendamiseks üle 90 miljoni euro, millele lisandus 33,5 miljoni euro ulatuses erasektori vahendeid 134 , 135 . Riiklikul tasandil on Saksamaa eraldanud kõige rohkem vahendeid, eraldades 39 miljonit eurot 136 elektrolüüserite arendusprojektidele aastatel 2014–2018 137 . Jaapanis sai Asahi Kasei mitme miljoni dollari suuruse toetuse leeliselise elektrolüüseri arendamiseks 138 .

Aasia riigid (peamiselt Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea) on esitanud enamiku aastatel 2000–2016 vesiniku, elektrolüüserite ja kütuseelementide rühmades esitatud patenditaotluste koguarvust. Sellest hoolimata on EL väga edukas ja on esitanud kõige rohkem suure väärtusega patenditaotlustest vesiniku ja elektrolüüserite valdkonnas. Jaapan on aga esitanud kõige rohkem suure väärtusega patenditaotlusi kütuseelementide valdkonnas.

Väärtusahel. Peamised vee elektrolüüsi tehnoloogialahendused on leeliseline elektrolüüs (AEL), polümeermembraan-elektrolüüs (PEMEL) ja tahkeoksiid-elektrolüüs (SOEL) 139 .

-AEL on väljaarendatud tehnoloogia, mille tegevuskulusid mõjutavad elektrikulud ja suured kapitalikulud. Teadusuuringute raames püütakse lahendada suurel rõhul töötamise ja dünaamiliste koormustega ühendamisega seotud probleeme.

-PEMELiga on võimalik saavutada AELi ja SOELiga võrreldes oluliselt suuremat voolutihedust, 140 mis aitaks kapitalikulusid veelgi vähendada. Viimastel aastatel on ELis (Saksamaal, Prantsusmaal, Taanis ja Madalmaades) üles seatud mitu suurt (megavattvõimsusega) elektrijaama, mis võimaldab ELil saavutada samasugused mahud nagu AELiga. Tegemist on turuvalmis tehnoloogiaga, millega seotud teadusuuringud keskenduvad peamiselt võimsustiheduse suurendamisele, tagades samal ajal kriitilise tähtsusega tooraine 141 väiksema kasutamise ja vastupidavuse.

-SOEL on suurima tõhususega. Need elektrijaamad on siiski suhteliselt väiksed, tavaliselt 100 kW võimsusega, peavad olema pidevalt töös ja vajavad ühendamist soojusallikaga 142 . Üldiselt on SOEL alles arendusetapis, kuigi tooteid on võimalik turult tellida.

2019. aastal oli ELis üles seatud ligikaudu 50 MW vee elektrolüüsivõimsust 143 (umbes 30 % AEL ja 70 % PEMEL), millest ligikaudu 30 MW asus 2018. aastal Saksamaal 144 .

AELi tarneahelas puuduvad kriitilised komponendid. Tänu tehnilisele sarnasusele kloori-leelise elektrolüüsi tööstusega, kus kasutatakse palju suuremaid seadmeid, võib ära kasutada tehnoloogia kattumist ja saada kasu väljakujunenud väärtusahelatest 145 . PEMELil ja SOELil on asjaomaste kütuselementide väärtusahelatega ühiseid kulu- ja tarneriske 146 . See kehtib PEMELi puhul eelkõige kriitilise tähtsusega toorainete 147 ja SOELi puhul haruldaste muldmetallide kohta.

PEMEL peab vastu pidama söövitavale keskkonnale ja nõuab seetõttu kallimate materjalide, näiteks bipolaarsete plaatide puhul titaani kasutamist. Peamised süsteemikulusid mõjutavad elemendid on elektrolüüseri virn 148 (40–60 %) ja seejärel elektrielektroonika (15–21 %). Virna maksumust suurendavad põhikomponendid on väärismetalle sisaldavate membraanelektroodikomplektide kihid 149 . Virna maksumust suurendavad peamiselt haruldastel muldmetallidel põhinevad elemendid, mida kasutatakse SOELi elektroodide ja elektrolüüdi jaoks. Hinnanguliselt moodustavad virnad ligikaudu 35 % SOELi süsteemi kogukuludest 150 .

Maailmaturg. Euroopa ettevõtetel on head võimalused turu kasvust kasu saada. ELis asuvad kõigi kolme peamise elektrolüüseritehnoloogia tootjad 151 ning EL on ainus piirkond, mis pakub SOELi puhul täpselt määratletud turutoodet. Teised tootjad asuvad Ühendkuningriigis, Norras, Šveitsis, Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Kanadas, Venemaal ja Jaapanis.

Vee-elektrolüüseri süsteemide ülemaailmne käive on praegu hinnanguliselt 100–150 miljonit eurot aastas. 2018. aasta hinnangute kohaselt võib vee elektrolüüsi tootmisvõimsus ulatuda väga lühikese aja jooksul (üks kuni kaks aastat) 2 GW-ni aastas (ülemaailmselt). Euroopa tootjad võiksid tarnida umbes kolmandiku sellest suurenenud ülemaailmsest võimsusest 152 .

ELi vesinikustrateegia eesmärk on saavutada 2030. aastaks märkimisväärne saastevaba vesiniku tootmisvõimsus. See nõuab väga suuri jõupingutusi, et suurendada vee elektrolüüsi võimsust praeguselt 50 MW-lt 2030. aastaks 40 GW-ni, luues ELis jätkusuutliku väärtusahela jaoks vajaliku võimsuse. Need jõupingutused peaksid tuginema olemasolevate elektrolüüseri tehnoloogialahenduste innovatsioonipotentsiaalile ja ELi ettevõtete juhtpositsioonile kõigi elektrolüüsitehnoloogia lähenemisviiside valdkonnas kogu väärtusahelas alates komponentide tarnimisest kuni lõpliku integreerimise suutlikkuseni. Elektrolüüserite tööstusliku tootmise laiendamise tulemusena on oodata kulude olulist vähenemist.

3.5 Akud

Akud on tähtis tegur, mis võimaldab üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, mille Euroopa kavatseb saavutada 2050. aastaks, ning keskkonnahoidliku liikuvuse kasutuselevõttu ja energia salvestamist, et suurendada erinevate taastuvate energiaallikate osakaalu. Käesolevas analüüsis käsitletakse liitiumioonaku (Li-ioonaku) tehnoloogiat. Seda järgmistel põhjustel:

-kõnealuse tehnoloogia väga kõrge tase ja turuvalmidus;

-selle suur tõhusus edasi-tagasi sõidul;

-selle märkimisväärne prognoositav nõudlus ning

-selle eeldatav laiem kasutamine elektrisõidukites, tulevastes elektrialustes (mere- ja õhusõidukites) ning nii statsionaarsetes kui ka muudes tööstuslikes rakendustes, millega kaasnevad suured turuvõimalused.

Tehnoloogia. Prognooside kohaselt suureneb ülemaailmne nõudlus liitiumioonakude järele ligikaudu 200 GWh-lt 2019. aastal umbes 800 GWh-le 2025. aastal ja on 2030. aastaks üle 2 000 GWh. Kõige optimistlikuma stsenaariumi kohaselt võib see 2040. aastaks olla 4 000 GWh 153 .

Joonis 12. Varasem ja prognoositav aastane Li-ioonakude nõudlus kasutuse järgi

Allikas 12: Bloomberg Long-Term Energy Storage Outlook, 2019: Bloomberg NEF, Avicenne for consumer electronics

Prognoositud kasv, mis põhineb peamiselt elektrisõidukitel (eelkõige sõiduautodel), tuleneb oodatavatest tehnoloogia edusammudest ja kulude edasisest vähenemisest. Liitiumioonakude hinnad, mis olid 2010. aastal üle 1 100 USA dollari/kWh, on reaalväärtuses alanenud 87 % ehk 156 USA dollarini/kWh 2020. aastal 154 . 2025. aastaks peaksid keskmised hinnad olema ligikaudu 100 USA dollarit/kWh 155 . Liitiumioonakude energiatihedus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ja alates nende esmakordsest turustamisest 1991. aastal kolmekordistunud151. Uue põlvkonna liitiumioonakude puhul on oodata täiendavat optimeerimispotentsiaali 156 .

Väärtusahel. Joonisel 14 on esitatud akude väärtusahel ning ELi positsioon eri segmentides. ELi tööstus investeerib kaevandamise, toor- ja kõrgtehnoloogiliste materjalide (katood, anood ja elektrolüütmaterjalid) tootmisse ja töötlemisse ning nüüdisaegsesse elementide, patareikogumite ja akude tootmisse. Eesmärk on suurendada konkurentsivõimet kvaliteedi, ulatuse ja eelkõige jätkusuutlikkuse kaudu.

Joonis 13. ELi positsioon akude väärtusahelas, 2019 (hinnang)

Allikas 13: InnoEnergy (2019)

Maailmaturg. Elektriautode liitiumioonakude maailmaturu väärtus on praegu 15 miljardit eurot aastas (millest ELi osa on 450 miljonit eurot aastas (2017) 157 ). Konservatiivse prognoosi kohaselt on turu väärtus 2025. aastal 40–55 miljardit eurot aastas ja 2040. aastal 200 miljardit eurot aastas 158 . 2018. aastal asus ainult umbes 3 % liitiumioonelementide ülemaailmsest tootmisvõimsusest ELis, samal ajal kui Hiinas asus umbes 66 % 159 . Euroopa tööstust peeti tugevaks väärtuspõhistes järgsegmentides, nagu patareikogumite tootmine ja integreerimine ning akude ringlussevõtt, kuid üldiselt nõrgaks kulupõhistes varustavates segmentides, nagu materjalide, komponentide ja elementide tootmine 160 , 161 . Merenduses kasutatavate akude turg kasvab ja selle hinnanguline väärtus on 2025. aastaks üle 800 miljoni euro aastas, millest üle poole annab Euroopa ja tehnoloogiasektor, kus Euroopa on praegu esirinnas 162 .

Tunnistades ELi tungivat vajadust taastada konkurentsivõime akude turul, käivitas komisjon 2017. aastal Euroopa akuliidu ja võttis 2018. aastal vastu akusid käsitleva strateegilise tegevuskava 163 . Tegemist on regulatiivseid ja finantsinstrumente hõlmava tervikliku poliitikaraamistikuga, mille eesmärk on toetada akude väärtusahela tervikliku ökosüsteemi loomist Euroopas. Samal ajal on asunud suured aku- ja akuelementide tootjad rajama uusi tootmisettevõtteid (nt Northvolt). Praegu on teatatud investeeringutest kuni 22 akuvabrikusse (millest mõned on ehitamisel), mille prognoositud võimsus on 2030. aastaks 500 GWh 164 . 

Joonis 14. Liitiumioonelementide tootmisvõimsus tehase asukoha piirkonna järgi

Allikas 14: BloombergNEF, 2019

ELil on tugevaid külgi, mida ta saab akutööstuses järelejõudmiseks edasi arendada, eelkõige kõrgtehnoloogiliste materjalide ja akukeemia tööstus ning ringlussevõtt, kus ELi teedrajavad õigusaktid on võimaldanud arendada hästi struktureeritud tööstuse. Akude direktiiv on praegu läbivaatamisel. Uuel ja kiiresti kasvaval laetavate akude turul märkimisväärne turuosa saavutamiseks tuleb siiski pikema aja jooksul võtta järjepidevaid meetmeid, et tagada suuremad investeeringud tootmisvõimsusse. Seda tuleb toetada teadusuuringute ja innovatsiooniga, et parandada akude töökindlust, tagades samal ajal nende vastavuse ELi tasandi kvaliteedi- ja ohutusstandarditele, samuti tuleb tagada tooraine ja töödeldud materjalide kättesaadavus ning korduskasutamine või ringlussevõtt ja jätkusuutlikkus kogu akude väärtusahelas. Samuti on vaja uut terviklikku ELi õigusraamistikku, milles sätestatakse ELi turule lastavate akude töökindluse ja säästvuse ranged standardid. See aitab tööstusel investeeringuid kavandada ja tagada rangete säästvusstandardite järgimine kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Peagi võetakse vastu komisjoni ettepanek.

Kuigi liitiumioontehnoloogia positsiooni parandamine on järgmisel mõnel aastakümnel tõenäoliselt peamine eesmärk, on vaja uurida ka muid uusi ja paljutõotavaid akutehnoloogia lahendusi (nt tahked liitiumioonakud, liitiumioonakudejärgse põlvkonna akud ja redoks-läbivool-tehnoloogia). Need on olulised rakenduste puhul, mille nõudeid ei saa liitiumioontehnoloogia abil täita.

3.6 Arukad elektrivõrgud

Elektrifitseerimine suureneb kõigis 2050. aasta stsenaariumides 165 ja seega on arukas elektrisüsteem ELi rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks hädavajalik. Arukas süsteem võimaldab suurema taastuvenergia tootmise ning elektri salvestamise ja/või tarbimise (nt elektrisõidukid) tõhusamat integreerimist energiasüsteemi. Sama kehtib elektril töötavate seadmete, näiteks elektrisõidukite arvu suurenemise kohta. Võrgu ulatusliku kontrolli ja järelevalve tulemusena loovad arukad süsteemid ka väärtust, vähendades taastuvate energiaallikatega seotud piirangute vajadust ning võimaldades tarbijatele pakkuda konkurentsivõimelisi ja innovaatilisi energiateenuseid. IEA andmetel vähendaksid investeeringud suuremasse digiteerimisse 2040. aastaks Euroopas piiranguid 67 TWh võrra 166 . Ainuüksi Saksamaal hõlmasid piirangud 2019. aastal 6,48 TWh, samal ajal kui võrgu stabiliseerimise meetmed läksid maksma 1,2 miljardit eurot 167 . Selliste süsteemide puhul peab olema tagatud küberturvalisus, mis nõuab sektoripõhiseid meetmeid 168 .

Digivõrgutaristusse tehtavates investeeringutes on esikohal riistvara, nagu arukad arvestid ja elektrisõidukite laadijad. Euroopas püsisid investeeringud 2019. aastal stabiilselt peaaegu 42 miljardi euro tasemel, 169 kusjuures suurem osa kulutustest tehti olemasoleva taristu täiustamiseks ja uuendamiseks.

Joonis 15. (vasakul) Ülemaailmsed investeeringud nutivõrkudesse tehnoloogiavaldkondade kaupa, 2014–2019 170 (miljardit USA dollarit)

Joonis 16. (paremal) Euroopa põhivõrguettevõtjate viimaste aastate investeeringud nutivõrkudesse kategooriate kaupa (2018) 171  

Teadusuuringute ning innovatsiooni investeeringute peamine toetusallikas ELi tasandil on programm „Horisont 2020“, mille raames eraldati aastatel 2014–2020 peaaegu 1 miljardit eurot. 100 miljonit eurot investeeriti spetsiaalsetesse digitaliseerimisprojektidesse ning digitaliseerimisele eraldatakse ka paljude teiste nutivõrgu projektide puhul märkimisväärne osa eelarvest 172 .  Joonis 16  näitab, et avaliku sektori investeeringud nutivõrkudesse, sealhulgas programmi „Horisont 2020“ kaudu tehtud investeeringud, moodustavad märkimisväärse osa põhivõrguettevõtjate koguinvesteeringutest. Väärib märkimist, et põhivõrguettevõtjate teadusuuringute ja innovatsiooni eelarved on väikesed, moodustades ligikaudu 0,5 % nende aastaeelarvest 173 , 174 .

Üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevas määruses toetatakse samuti investeeringute tegemist nutivõrkudesse, mis on üks 12 prioriteetsest valdkonnast, kuid reguleerivad asutused peaksid (piiriülestesse) nutivõrkudesse tehtavaid investeeringuid rohkem toetama, lisades need riiklikesse võrkude arengukavadesse, ja need peaksid vastama ELi rahalise abi saamise tingimustele, et saada uuringuteks ja töödeks antavaid toetusi ning Euroopa ühendamise rahastu uuenduslike rahastamisvahendite vahendeid. Euroopa ühendamise rahastu on andnud aastatel 2014–2019 rahalist abi kuni 134 miljonit eurot seoses erinevate nutivõrguprojektidega kogu ELis.

Järgnevalt käsitletakse põhjalikumalt kahte põhitehnoloogiat: alalisvooluülekandesüsteemid ning digilahendused võrgu käitamiseks ja taastuvate energiaallikate integreerimiseks.

I)Alalisvooluülekandesüsteemid

Tehnoloogia. Suurem nõudlus kulutõhusate lahenduste järele seoses elektri transpordiga pikkade vahemaade tagant, eelkõige ELis, et tuua avamere tuuleenergia maale, suurendab nõudlust alaliskõrgepinge tehnoloogialahenduste järele. Vastavalt Guidehouse Insights’i teabele kasvab Euroopa alalisvooluülekandesüsteemide turg 1,54 miljardilt eurolt 2020. aastal 2,74 miljardi euroni 2030. aastal (kasvumäär 175 6,1 %) 176 , 177 . Eeldatakse, et ülemaailmne turg on ligikaudu 12,5 miljardit eurot (2020. aastal), kusjuures peamised investeeringud alaliskõrgepingesse tehakse Aasias, kus suure osa turust moodustab ultraalaliskõrgepinge 178 . Alalisvooluülekande seadmed on väga kulukad ja seetõttu on alalisvooluühenduste rajamise projektid väga kallid. Võttes arvesse alalisvooluülekandesüsteemide tehnilist keerukust, juhivad nende paigaldamist üldjuhul tootjad 179 .

Väärtusahela analüüs. Alalisvooluvõrkude väärtusahela võib jagada segmentideks vastavalt eri riistvarakomponentidele, mis on vajalikud alalisvooluühenduse loomiseks 180 . Alalisvooluülekandesüsteemide kuludest suurema osa moodustavad muundurid (umbes 32 %) ja ülekandeliinid (umbes 30 %) 181 . Muundurjaamade väärtusahelas on jõuelektroonikal 182 võtmeroll seadmete tõhususe ja suuruse kindlaksmääramisel. Energiapõhised rakendused moodustavad vaid väikese osa elektroonikakomponentide ülemaailmsest turust, 183 kuid avamerevõrgud ja -tuulikud sõltuvad nende heast toimimisest avamerel. Investeeringuid alaliskõrgepinge tehnoloogiaga seotud teadusuuringutesse ja innovatsiooni teeb peamiselt erasektor. Riiklikest vahendites rahastamine on ELi tasandil programmi „Horisont 2020“ kaudu tagasihoidlik, kuid seda on hiljuti lõpetatud edendusprojekti 184 kaudu suurendatud.

Maailmturg. Ülemaailmset alaliskõrgepinge turgu juhivad peamiselt kolm ettevõtjat, nimelt Hitachi ABB Power Grids, Siemens ja GE 185 . Siemensi ja Hitachi ABB Power Gridsi turuosa on enamikus turusegmentides ligikaudu 50 %, samas kui kaablitootjad 186 moodustavad ligikaudu 70 % ELi turust ja peamised konkurendid on Jaapani ettevõtjad. Hiinas domineerib turul veel üks ettevõtja, China XD Group.

Seni on ettevõtjad müünud kasutussvalmis süsteeme iseseisvalt, kuna need paigaldati alalisvooluülekandesüsteemi kakspunktühendustena. Tulevastes paremini ühendatud avamerevõrkudes peavad eri tootjate alalisvooluülekandesüsteemid olema omavahel ühendatud. See põhjustab tehnilisi probleeme võrgu üle kontrolli 187 säilitamisel ning eelkõige alalisvooluülekande seadmete ja -süsteemide koostalitluse tagamisel. Kuna kõik komponendid tuleb paigaldada avamereplatvormidel, on oluline vähendada nende suurust ning töötada spetsiaalselt avamere energiarakenduste jaoks välja jõuelektroonika lahendused.

II)Digilahendused võrgu käitamiseks ja taastuvate energiaallikate integreerimiseks

Tehnoloogia ja väärtusahel. Prognooside kohaselt kasvab võrgu haldamise tehnoloogialahenduste turg väga kiiresti. IEA hinnangul on selle eritehnoloogiaga võimalik hoida ülemaailmselt kokku peaaegu 20 miljardit USA dollarit käitamis- ja hoolduskulusid ning peaaegu 20 miljardit USA dollarit võrguinvesteeringuid 188 . Turg koosneb erinevatest tehnoloogialahendustest ja teenustest väärtusahelas, mida on raske selgelt eristada ja mis näivad integreeruvat, kuna vajadus integreeritud lahenduste järele suureneb, et hallata salvestamist, tarbimiskaja, hajutatud taastuvaid energiaallikaid ja võrku ennast. Käesolevas aruandes tuuakse esile kaks aspekti.

Tarkvara- ja andmepõhised energiateenused, mis on olulised taastuvate energiaallikate integreerimise optimeerimiseks (sh kohalikul tasandil) eri tehnoloogialahenduste, eelkõige taastuvate energiaallikate ja virtuaalsete elektrijaamade kaugkontrolli kaudu 189 . Tegemist on kiiresti kasvava turuga, mis prognooside kohaselt suureneb 200 miljonilt eurolt (ülemaailmselt 190 ) 2020. aastal 1 miljardile eurole 2030. aastal 191 , 192 . See on aluseks uuele tööstusharule, mis pakub energiateenuseid energiaettevõtetele (sh võrguoperaatoritele) ning äri- ja kodutarbijatele. Tänu taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemisele ja turgu toetavale poliitikale on Euroopa olnud virtuaalsete elektrijaamade turu arengut toetav jõud ja tema investeeringud moodustasid 2020. aastal peaaegu 45 % ülemaailmsetest investeeringutest. Enamik neid investeeringutest tehti Loode-Euroopas, sealhulgas Põhjamaades. Euroopas peaks Saksamaa osa virtuaalsete elektrijaamade turu aastasest koguvõimsusest olema 2028. aastaks prognooside kohaselt umbes kolmandik.

Digitehnoloogia võrgu paremaks käitamiseks ja hooldamiseks, mis on eelkõige võrguoperaatoritele keskenduv turg. See on samuti kasvav turg, mille maht ELis suureneb 2030. aastaks prognooside kohaselt 0,2 miljardi euroni ennetava hoolduse tarkvaraplatvormide segmendis ja 1,2 miljardi euroni asjade interneti sensorite segmendis. Asjade interneti turg peaks aastatel 2020–2030 kasvama 8,8 %.

Maailmaturg. ELil on mõlemas segmendis kindel positsioon. Paljud ülemaailmsed ettevõtted on Euroopa ettevõtted (Schneider Electric SE ja Siemens). Konkurents on tugevaim Ameerika Ühendriikide ettevõtetega, sealhulgas mitme uuendusliku idufirmaga. Asjade interneti sensor- ja seireseadmete turg koosneb mitmest olulisest ulatusliku portfelliga ettevõtjast ning kümnetest väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest, kes tegutsevad nišiturgudel. Üksikud üleilmseid ettevõtjaid (Hitachi ABB, 193 IBM, Schneider Electric SE, Oracle, GE, Siemens ja C3.ai) domineerivad tarkvaralahenduste turul, millele uutel ettevõtjatel on raske siseneda. Digiteenuste ülemaailmset turgu on kajastatud joonisel 17.

Joonis 17. Peamised turuosalised ja nende osakaal digiteenuste turul, 2020 (ülemaailmne)

Allikas 15: ASSETi konkurentsivõime uuring

Mitu nafta-, gaasi- ja muud energiatarnijat teevad strateegilisi investeeringuid võrguhaldustehnoloogiasse, eelkõige teenustesse, ning on investeerinud väiksematesse idufirmadesse või ostnud neid Euroopa ja Ameerika Ühendriikide turgudel. Shell ja Eneco on investeerinud vastavalt Saksa äriühingutesse Sonnen 194 ja Next Kraftwerke 195 ning Engie on investeerinud Ühendkuningriigi äriühingusse Kiwi Power 196 . Seda suundumust näib kinnitavat asjaolu, et 200 hiljutisest ettevõtmisest, millesse nafta- ja gaasiettevõtted on investeerinud, olid 65 digitaliseerimise valdkonnas, mis oli kolmandal kohal pärast eelnevate etappide traditsioonilisi ettevõtmisi ja taastuvaid energiaallikaid 197 .

Tarkvaraplatvormid on küpsust saavutamas, kuid turul toimuvat innovatsiooni tõukavad tagant digitehnoloogia rakendused võrguteenuste pakkumiseks. Võrreldes teiste sektoritega on andmemahud suhteliselt väikesed ning seega ei seisne innovatsiooni väljakutse andmemahtudes ega andmeanalüüsi tehnoloogias 198 . See seisneb erinevate ja hajutatud andmeallikate kättesaadavuses ning neile juurdepääsus, et tarkvaratootjad saaksid pakkuda oma klientidele integreeritud lahendusi. Seetõttu on võtmetähtsusega kogu turgu hõlmavad koostalitluslikud platvormid, mis võimaldavad hõlpsat juurdepääsu andmetele ja andmevahetust.

3.7 Täiendavad järeldused muude puhta ja vähese CO2 heitega energiatehnoloogia ja -lahenduste kohta

Nagu on kirjeldatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis, on ELil tugev konkurentsipositsioon maismaa tuuleenergia ja hüdroenergia tehnoloogia valdkonnas. Maismaa tuuleenergia puhul pakub tuuleenergia väärtusahelas suhteliselt head positsiooni omavale ELi tööstusele paljutõotavaid väljavaateid turu suur maht 199 ja võimsuse suurendamine väljaspool Euroopat 200 . Ka hüdroenergia puhul on konkurentsivõimelise tööstuse põhielementideks turu olulisus 201 ja ELi osakaal ülemaailmses ekspordis (48 %). Siiski on mõlema tehnoloogia puhul peamine edasiviiv ülesanne keskenduda teadusuuringutes kõige vanemate seadmete uuendamisele/renoveerimisele, et suurendada nende omaksvõttu ühiskonnas ja vähendada jalajälge. Taastuvkütuste puhul on põhiprobleem üleminek esimese põlvkonna 202 kütuselt teise ja kolmanda põlvkonna kütusele, et edendada lähteainete säästlikkust ja optimeerida nende kasutamist. Selleks on oluline viia ellu laiendamis- ja tutvustamisprojekte.

Geotermilise energia tehnoloogia (turumaht ligikaudu 1 miljardit eurot) ja päikese soojusenergia tehnoloogia (turumaht ligikaudu 3 miljardit eurot) turgudel on ELi turuosa suurendamiseks vaja jätkata olemasolevate ja uute kütterakenduste kasutuselevõttu nii hoonete (eelkõige geotermiline energia) kui ka tööstuse (eelkõige päikese soojusenergia) puhul ning edendada innovatsioonipotentsiaali nende tehnoloogialahenduste ulatuslikuks integreerimiseks. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia arengut pärsib praegu tasuvate ärimudelite ja turgude puudumine. Tuumaenergia tehnoloogia valdkonnas on ELi ettevõtted kogu väärtusahela ulatuses konkurentsivõimelised. Praegu keskendutakse konkurentsivõime puhul graafikukohasele arendamisele ja ehitamisele ning ohutuse tagamisele kogu tuumatsükli jooksul, pöörates erilist tähelepanu radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisele ja suletavate jaamade dekomisjoneerimisele. ELi konkurentsivõime säilitamiseks tuumavaldkonnas töötatakse välja tehnoloogilisi uuendusi, näiteks väikeseid moodulreaktoreid.

Energiatarbimise vähendamisel on peamine sektor hooned, mis annavad 40 % ELi energiatarbimisest. ELil on kindel positsioon teatavates sektorites, 203 nagu kokkupandavad ehitusdetailid, 204 kaugküttesüsteemid, soojuspumbatehnoloogia ja kodude/hoonete energiajuhtimise süsteemid (HEMS/BEMS). Energiatõhusa valgustuse sektoris 205 on ELil pikaajaline traditsioon uuenduslike ja tõhusate valgustussüsteemide projekteerimisel ja tarnimisel. Konkurentsivõime suurendamiseks tuleb edendada suuremahulist masstootmist, mis on võimalik pooljuhtvalgustite puhul. Aasia tarnijad on soodsamas olukorras, sest neil on võimalik saavutada palju suurem tootmisvõimsus (mastaabisääst). Euroopa tööstussektorit iseloomustavad traditsiooniliselt aga kõrgetasemelised oskused uuendusliku disaini ja uute lähenemisviiside valdkonnas.

Energiapööre ei puuduta mitte ainult tehnoloogialahendusi, vaid ka nende paigaldamist süsteemidesse. Kliimaneutraalse majanduse ja ühiskonna poole liikumiseks on vaja kõigi meetmete puhul tähtsustada eelkõige kodanikke, 206 uurides põhjalikult peamisi motiveerivaid tegureid ja strateegiaid nende kaasamiseks ning asetades energiatarbija laiemasse sotsiaalsesse konteksti. Praegune ELi tasandi õigusraamistik annab energiatarbijatele ja kodanikele selgelt võimaluse võtta juhtroll ja saada energiapöördest kasu. Linnastumissuundumustest lähtudes võivad linnad etendada keskset rolli energiapöörde tervikliku ja integreeritud lähenemisviisi 207 väljatöötamisel ning selle seostamisel teiste sektoritega, nagu liikuvus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning jäätmekäitlus või veemajandus. See omakorda nõuab tehnoloogia, protsesside, teadmiste ja suutlikkuse suurendamise alaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni, millesse kaasatakse linnavõimud, ettevõtjad ja kodanikud.

Järeldused

Kõigepealt näitab käesolev aruanne puhta energeetika sektori majanduslikku potentsiaali. Seda toetab ka 2030. aasta kliimaeesmärgi kava 208 hiljutine mõjuhinnang. See kinnitab väidet, et Euroopa rohelisel kokkuleppel on selge potentsiaal saada energeetikasektori kaudu ELi majanduskasvu strateegiaks. Käesolevas analüüsis näitavad tõendid, et puhta energia tehnoloogia sektor on traditsiooniliste energiaallikate sektorist edukam ning tagab nendega võrreldes suurema lisandväärtuse, tööhõive ja tootliku tööjõu. Kooskõlas suurenenud nõudlusega puhta tehnoloogia järele muutub puhta energeetika sektor ELi majanduses üha olulisemaks.

Avaliku ja erasektori investeeringud puhta energia alastesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni samal ajal aga vähenevad, seades ohtu majanduse CO2 heite vähendamiseks ja Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks vajaliku olulise tehnoloogia arendamise. Sellel vähenemisel oleks negatiivne mõju ka senisele majandus- ja tööhõive kasvule. Lisaks ei tehta energeetikasektoris teiste sektoritega võrreldes suuri investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning energiatööstuses investeerivad kõige rohkem teadusuuringutesse ja innovatsiooni nafta- ja gaasiettevõtted. Kuigi nafta- ja gaasiettevõtted investeerivad positiivse märgina üha rohkem puhta energia tehnoloogiasse (nt tuuleenergia, paikeseenergia, digitehnoloogia), moodustavad sellised tehnoloogialahendused endiselt väikese osa nende tegevusest.

Sellest trajektoorist ei piisa, et EL saaks esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks ja juhiks üleilmset üleminekut puhtale energiale. Selleks et EL saaks jätkata CO2 heite vähendamist, on vaja oluliselt suurendada nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Tulevased investeeringud majanduse elavdamisse annavad selleks eriti hea võimaluse. Osana üldisest üleskutsest suurendada avaliku sektori investeeringuid kliimaeesmärkidega seotud teadusuuringutesse ja innovatsiooni julgustab komisjon liikmesriike kaaluma riiklike eesmärkide seadmist investeerimisel teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et toetada puhta energia tehnoloogiat. Komisjon teeb koostööd ka erasektoriga, et suurendada selle sektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

Teiseks on ELi CO2 heite vähendamise, taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks tehtud investeeringuid uutesse tehnoloogialahendustesse ja uuendustesse, mis on soodustanud ülemaailmselt konkurentsivõimelise tööstuse väljakujunemist. See näitab, et tugev siseturg on puhta energia tehnoloogia tööstusliku konkurentsivõime võtmetegur ning et see soodustab investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Energiaturu põhiomadused (eelkõige suur kapitalimahukus, pikad investeerimistsüklid, turu uus dünaamika koostoimes investeeringute madala tasuvusmääraga) vähendavad siiski selle sektori atraktiivsust piisaval tasemel investeeringute tegemiseks, mis mõjutab sektori innovatsioonivõimet.

Päikeseenergia tootmise kogemus ELis näitab, et tugevast siseturust üksi ei piisa. Lisaks eesmärkide seadmisele, et luua nõudlus uue tehnoloogia järele, on vaja poliitikat, mis toetaks ELi tööstuse suutlikkust sellele nõudlusele vastata. See hõlmab tööstuspõhiste koostööplatvormide arendamist konkreetsete tehnoloogialahenduste jaoks (nt akud ja vesinik). Muu tehnoloogia puhul on vaja võtta täiendavaid selliseid meetmeid koostöös liikmesriikide ja ettevõtjatega.

Kolmandaks võib teha konkreetseid järeldusi kuue analüüsitud tehnoloogia põhjal, millel on ELi 2030. ja 2050. aasta energiaallikate jaotuses eeldatavasti kasvav roll. Päikeseenergia tööstuses on märkimisväärsed turuvõimalused väärtusahela nendes osades, kus on olulisel kohal spetsialiseerumine või suure jõudlusega/väärtusega tooted. Samamoodi täiendab akude puhul ELi jätkuv konkurentsivõimeline taastumine elementide tootmise segmendis selliste algatuste kaudu nagu Euroopa akuliit Euroopa tööstuse kindlamat positsiooni järgneva etapi väärtuspõhistes segmentides, nagu patareikogumite tootmine ja integreerimine ning akude ringlussevõtt. Mõlema tehnoloogia puhul on oluline taastada konkurentsieelis, võttes arvesse nende prognoositavat nõudlust, modulaarsust ja võimalikku ülekanduvat mõju (nt fotoelektriliste seadmete integreerimine hoonetesse, sõidukitesse või muusse taristusse).

Ookeanienergia, saastevaba vesiniku ja tuuleenergia sektoris on ELil praegu esimese turuletulija eelis. Turgude võimsuse eeldatav mitmekordne kasv viitab siiski tootmisharu struktuuri vältimatule muutumisele: ettevõtetes olemasolevad eksperditeadmised tuleb kokku koondada ning liikmesriigid ja erasektor peavad oma väärtusahelad ümber struktureerima ja koondama, et saavutada vajalik mastaabisääst ja positiivne ülekanduv mõju. Näiteks pakub ELi praegune juhtpositsioon elektrolüüserite turul kogu väärtusahela ulatuses alates komponentide tarnimisest kuni lõpliku integreerimise suutlikkuseni märkimisväärse ülekanduva mõju potentsiaali akude, elektrolüüserite ja kütuseelementide vahel. Väljakuulutatud Euroopa puhta vesiniku liit tugevdab veelgi Euroopa ülemaailmset juhtpositsiooni selles valdkonnas. Ookeanienergia sektoris ei ole tehnoloogia veel majanduslikult tasuv ning ELi praeguse juhtpositsiooni säilitamiseks ja laiendamiseks tuleb välja töötada rahalise toetuse kavad.

Väljakujunenud innovatsioonisuutlikkusega avamere tuuleenergia tööstus, mis avardab tehnoloogia piire (nt ujuvad avamere tuulepargid), vajab kasvavat siseturgu ning teadusuuringute ja innovatsiooni jätkusuutlikku rahastamist, et saada kasu ülemaailmsete turgude kasvust. ELi nutivõrkude ja alalisvooluülekandesüsteemide tööstus toimib samuti hästi ning kuigi turg on tuule- või päikeseenergia turuga võrreldes väike, on see oluline, sest loob väärtust kõigele, mis on võrguga ühendatud. Võttes arvesse selle tööstusharu reguleeritud olemust, on valitsustel ja reguleerivatel asutustel ELis oluline roll selle eeliste ärakasutamisel.

Neljandaks põhjustab üleminek puhtale tehnoloogiale nihke ka ELi fossiilkütuste impordisõltuvuselt kriitilise tähtsusega toorainete suuremale kasutamisele energiatehnoloogias. Sellistest toorainetest sõltuvus on siiski vähem otsene kui fossiilkütuste puhul, kuna need materjalid võivad jääda korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu majandusse. See võib suurendada puhta energia tehnoloogia tarneahelate vastupidavust ja seega edendada ELi avatud strateegilist sõltumatust. On olemas selge vajadus teadusuuringute ja investeeringute järele, et edendada puhta energia tehnoloogia komponentide korduskasutatavust ja ringlussevõetavust, eesmärgiga hoida materjale majanduses nii kaua kui võimalik ja tagada nende võimalikult suur väärtus/tootlikkus. Seoses liikumisega ringmajanduse suunas võimaldab ELi osalemine rahvusvahelistel foorumitel, nagu G20, puhta energia alane ministrite tasandi algatus ja innovatsioonimissioon, ELil edendada keskkonnastandardite väljatöötamist uute tehnoloogialahenduste jaoks ja tugevdada veelgi oma ülemaailmset juhtpositsiooni ning vähendab tarnehäirete, tehnoloogia jätkusuutlikkuse ja kvaliteediga seotud riske.

Viiendaks arendab Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega edasi konkurentsivõime hindamise metoodikat. Selle eesmärk on täiustada puhta energeetika sektori makromajanduslikku analüüsi, lisades suurema arvu andmete eeltingimuse. Täiustatud metoodika toetab energiaalaste teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika kujundamist, mis aitab luua konkurentsivõimelise, dünaamilise ja vastupidava puhta tehnoloogia tööstuse. Puhta energeetika sektori konkurentsivõime iga-aastane hindamine täiendab riiklikke energia- ja kliimakavasid, energiatehnoloogia strateegilist kava ja puhta energia valdkonna ettevõtjate foorumit hõlmavat raamistikku. Jätkuva ja parema hindamise tulemusena peaks puhta energeetika sektor täitma täiel määral oma osa ELi majanduskasvu strateegia, st Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimisel.

(1) COM(2019) 640 final.

(2)  EL tähendab käesolevas aruandes 27 ELi liikmesriiki (st ilma Ühendkuningriigita). Ühendkuningriigi kaasamisel viidatakse aruandes EL 28-le.

(3) COM(2020) 562 final.

(4) COM(2020) 562 final.

(5) COM(2018) 773 final.

(6) COM(2020) 102 final.

(7) Koostatud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 (energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlev määrus) artikli 35 punkti m nõuetele.

(8) COM(2020) 456 final.

(9) Vt ka Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg, COM(2020)662, millele on lisatud dokument SWD(2020)550, ja energiaostuvõimetust käsitlev soovitus C(2020)9600.

(10) 2050. aasta perspektiivis ei erine ELi 2050. aasta pikaajalise strateegia (COM(2018) 773) stsenaarium 1.5 TECH ja kliimaeesmärgi kava (COM(2020) 562 final) stsenaarium märkimisväärselt ning seetõttu viidatakse käesolevas aruandes neile mõlemale. Kliimaeesmärgi kava MIX-stsenaarium võimaldab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ligikaudu 55 %, laiendades seega CO2 heite maksustamist ja suurendades mõõdukalt poliitika ambitsioonikust.

(11)  Energeetika peadirektoraadi tellitud ASSETi uuring „Energy Outlook Analysis“ (kavand, 2020), mis hõlmab stsenaariume LTS 1.5 Life ja Tech, BNEF NEO, GP ER, IEA SDS, IRENA GET TES, JRC GECO 2C_M.

(12) Tsiropoulos, I., Nijs, W., Tarvydas, D., Ruiz Castello, P., Towards net-zero emissions in the EU energy system by 2050 – Insights from scenarios in line with the 2030 and 2050 ambitions of the European Green Deal, JRC118592.

(13)  Uuring „Energy storage – Contribution to the security of the electricity supply in Europe“, 2020, : https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/a6eba083-932e-11ea-aac4-01aa75ed71a1 . 

(14)  Eri stsenaariumide kohaselt on energiavõrgu investeeringud 2031.–2050. aastal vahemikus 71–110 miljardit eurot aastas, „Indepth analysis to support of COM(2018) 773“, tabel 10, lk 202.

(15)  Avamereenergia (tuule- ja ookeanienergia), päikeseenergia, saastevaba vesinik, akud ja võrgutehnoloogia. See valik ei eira olemasolevate taastuvate energiaallikate, eelkõige bio- ja hüdroenergia rolli ELi vähese CO2 heitega energiatehnoloogia portfellis. Neid käsitletakse CETTIRis ja võidakse käsitleda tulevastes iga-aastastes konkurentsivõime eduaruannetes.

(16)  Euroopa juhtalgatused on esitatud 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia (COM(2020) 575 final) IV jaotises. 

(17)  Hiljutiste ja tulevaste algatuste hulka kuuluvad tulevane avamereenergia strateegia ja vesinikustrateegia (COM(2020) 301 final), sealhulgas vesiniku liit, Euroopa akuliit ja lõimitud energiasüsteemi strateegia (COM(2020) 299 final). Neid tehnoloogialahendusi kirjeldatakse ka mitmes riiklikus energia- ja kliimakavas.

(18)  SWD(2020) 953 – see hõlmab hooneid (sh küte ja jahutus), süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist, kodanike ja kogukondade kaasamist, geotermilist energiat, kõrgepinge alalisvoolu ja jõuelektroonikat, hüdroenergiat, soojuse taaskasutamist tööstuses, tuumaenergiat, maismaa tuuleenergiat, taastuvkütuseid, arukaid linnasid ja kogukondasid, nutivõrke – digitaristut, päikese soojusenergiat.

(19)  Käesolevas aruandes ja komisjoni talituste töödokumendis käsitatakse puhta energiana kõiki energiatehnoloogia lahendusi, mis on hõlmatud ELi pikaajalise strateegiaga, mille eesmärk on saavutada 2050. aastal kliimaneutraalsus.

(20)  Vastavalt konkurentsivõime nõukogu järeldustele (28. juuli 2020).

(21)  See lühend tähistab Production Communautaire’i (PRODCOMi andmekogum).

(22)  Näiteks alternatiivsete ärimudelite ulatus ja roll ning VKEde ja kohalike osalejate roll.

(23)  Konkurentsivõime määratluste üldise ülevaate kohta vt JRC116838, Asensio Bermejo, J. M., Georgakaki, A, „Competitiveness indicators for the low-carbon energy industries – definitions, indices and data sources“, 2020.

(24)  Ülevaade puuduvatest andmetest on esitatud CETTIRi (SWD(2020) 953) 5. peatükis.

(25)  Käesolev aruanne põhineb riiklike energia- ja kliimakavade hindamisel ja riigipõhistel suunistel (COM(2020) 564 final), mis hõlmavad teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime teemat, ning täiendab neid.

(26)  Energialiidu näitajad EE1-A1, EE3, DE5-RES ja SoS1. 

(27)  ELi kaalutud keskmine (vt COM(2020) 951).

(28)  ELi kaalutud keskmine (vt COM(2020) 951).

(29)  Usutavad põhjused on ELi gaasiallikate ammendumine, ilmamuutused, majanduskriis ja uutele kütustele üleminek.

(30) COM(2020) 562 final.

(31)  COM(2020)474 final ja uuring „Critical Raw Materials for Strategic Technologies and Sectors in the EU – A Foresight Study“, https://ec.europa.eu/docsroom/documents/42882 .

(32)  ELi ringmajanduse tegevuskavas keskendutakse ringlussevõetud toorainete turu loomisele ja ringmajandusest lähtuvale disainile (COM(2015) 0614 final ja COM(2020) 98 final).

(33) Blagoeva, D. T., Alves Dias, P., Marmier, A., Pavel, C. C., Assessment of potential bottlenecks along the materials supply chain for the future deployment of low-carbon energy and transport technologies in the EU. Wind power, photovoltaic and electric vehicles technologies, time frame: 2015-2030, 2016, EUR 28192 EN, doi:10.2790/08169.

(34)  See põhineb Eurostati ettevõtluse struktuuristatistika uuringul. Kaasatud on järgmised koodid: B05 (kivi- ja pruunsöe kaevandamine), B06 (toornafta ja maagaasi tootmine), B07.21 (uraan- ja tooriumimaakide kaevandamine), B08.92 (turba tootmine), B09.1 (nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad), C19 (koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine) ja D35 (elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine).

(35)  Eurostat [sbs_na_ind_r2].

(36)  Eurobserv’ER.

(37)

 Selguse huvides tuleb märkida, et otseste töökohtade arv fossiilkütuste kaevandamise ja tootmise valdkonnas (NACE B05, B06, B08.92, B09.1, C19) oli EL 27s 2018. aastal 328 000, samas kui elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise sektoris (NACE D35), mis toodab elektrienergiat nii taastuvatest kui ka fossiilsetest energiaallikatest, oli see 1,2 miljonit. Terve energeetikasektori kogunäitaja on püsinud suures osas stabiilsena, kuigi kivi- ja pruunsöe kaevandamise valdkonnas on töökohtade arv vähenenud umbes 80 000 võrra ning toornafta ja maagaasi tootmise valdkonnas umbes 30 000 võrra. Vt JRC120302, „Employment in the Energy Sector Status Report 2020“, EUR 30186 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2020.

(38) Kui võtta arvesse ka kaudseid töökohti, annab taastuvenergia sektor EurObserv’ERi andmetel EL 27s tööd peaaegu 1,4 miljonile inimesele. EurObserv’ER võtab oma hinnangus arvesse nii otsest kui ka kaudset tööhõivet. Otsene tööhõive hõlmab taastuvenergiaseadmete tootmist, taastuvenergiajaamade ehitamist, projekteerimist ja haldamist, käitamist ja hooldamist, biomassi pakkumist ja kasutamist. Kaudne tööhõive hõlmab kõrvaltegevusi, nagu transport ja muud teenused. See analüüs ei hõlma tuletatud tööhõivet. EurObserv’ER kasutab tööhõive ja käibe hindamiseks ametlikku mudelit.

(39) Eurostati keskkonnatoodete ja -teenuste sektori (EGSS) andmeid hinnatakse eri allikatest (ettevõtluse struktuuristatistika, PRODCOM, rahvamajanduse arvepidamine) pärit andmete kombineerimise teel. EGSSis esitatakse teave selliste toodete ja teenuste tootmise kohta, mis on kavandatud ja toodetud spetsiaalselt keskkonnakaitse või loodusvarade majandamise eesmärgil. EGSSi analüüsiüksus on tegevuskoht. Tegevuskoht on ettevõte või ettevõtte osa, mis asub ühes kohas ja kus toimub üksainus tegevus või kus peamine tootmistegevus annab suurema osa lisandväärtusest. Seda jälgitakse ka kõigi NACE koodide lõikes. Siin kasutatakse klasse CREMA 13A (energia tootmine taastuvatest energiaallikatest) ja CREMA 13B (soojuse/energia säästmine ja haldamine).

(40)  See vähenemine on tõenäoliselt seletatav finantskriisi mõjuga, sealhulgas sellele järgnenud tootmisvõimsuse ümberpaigutamisega, samuti suurema tootlikkuse ja tööintensiivsuse vähenemisega (allikad: JRC120302 „Employment in the Energy Sector Status Report“, 2020). Vähenemine oli tingitud päikeseenergiast ja vähemal määral geotermilisest energiast. Kriisi mõju oli näha päikeseenergiaseadmete tootmise vähenemises ja tootmise ümberpaigutamises Aasiasse. Maismaa ja avamere tuuleenergia sektoris on tootlikkuse suurenemine ja seega tööintensiivsuse vähenemine eriti ilmne. Otsese tööhõive ja viimase kümne aasta kumulatiivse ülesseatud võimsuse võrdlusest ilmneb, et konkreetne tööhõive maismaa ja avamere tuuleenergia sektoris kahanes vastavalt 47 % ja 59 % (allikad: GWEC 2020, Global Offshore Wind Report, 2020; WindEurope 2020, Update of employment figures based on WindEurope, Local Impact Gl). EurObserv’ERi andmetel vähenes tööintensiivsus (töökohad/MW) aastatel 2015–2018 tuuleenergia valdkonnas 19 % ja päikeseenergia valdkonnas 14 %. Energiatõhususe sektori dünaamika on erinev (nt energiasäästul ja tõhususel on kulude vähendamise kaudu otsene positiivne mõju) ning töökohtade arvu kasvu energiatõhususe valdkonnas saab osaliselt seletada soojuspumpade sektori töökohtade suure kasvuga alates 2012. aastast (EurObservER). Üldiselt võib EurObserv’ERi (mis võtab arvesse nii otseseid kui ka kaudseid töökohti) põhjal täheldada taastuvenergia tootmisega seotud tööhõive kasvutendentsi EL 27-s.

(41) Eurostat, EGSS.

(42)  Ülejäänud majanduses on keskmine aastane kasv olnud 0,5 %.

(43) Taastuvenergia tootmisele osutab Eurostati EGSSi kood CREMA13A ja energiatõhususe meetmetele CREMA13B. 

(44)

 Tööhõivenäitajad riikide kaupa on esitatud 2017. aasta kohta. 

(45)  IRENA, 2019, Renewable Energy and Jobs – Annual Review 2019.

(46) MATESe projekt „Strategy baseline to bridge the skills gap between training offers and industry demands of the Maritime Technologies value chain“, september 2019, https://www.projectmates.eu/wp-content/uploads/2019/07/MATES-Strategy-Report-September-2019.pdf .

(47) Alves Dias jt, EU coal regions: opportunities and challenges ahead, 2018, https://ec.europa.eu/jrc/en/publi cation/eur-scientific-and-technical-research-reports/eu-coal-regions-opportunities-and-challenges-ahead.

(48) IRENA 2019, https://www.irena.org/publications/2019/Jan/Renewable-Energy-A-Gender-Perspective.

(49) Eurostat (2019), https://ec.europa.eu/eurostat/web/equality/overview .

(50) Eurostat [lfsa_egan2], 2019.

(51) COM(2015) 80; taastuvad energiaallikad, arukas süsteem, tõhusad süsteemid, säästev transport, süsinikdioksiidi kogumine, kasutamine ja säilitamine ning tuumaohutus.

(52) JRC SETIS https://setis.ec.europa.eu/publications/setis-research-innovation-data ;  
JRC112127 Pasimeni, F., Fiorini, A., Georgakaki, A., Marmier, A., Jimenez Navarro, J. P., Asensio Bermejo, J. M. (2018), SETIS Research & Innovation country dashboards, Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) (andmekogu) PID: http://data.europa.eu/89h/jrc-10115-10001 , vastavalt järgmistele:JRC, Fiorini, A., Georgakaki,A., Pasimeni, F. ja Tzimas, E., Monitoring R&I in Low-Carbon Energy Technologies, EUR 28446 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2017;JRC117092, Pasimeni, F., Letout, S., Fiorini, A., Georgakaki, A., Monitoring R&I in Low-Carbon Energy Technologies, Revised Method and additional indicators, 2020 (avaldamisel).

(53)  Eurostat, valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldised või kulud (GBAORD) kokku NABS 2007 sotsiaal-majanduslike eesmärkide kaupa [gba_nabsfin07]. Energia sotsiaal-majanduslik eesmärk hõlmab teadusuuringuid ja innovatsiooni traditsioonilise energia valdkonnas. Energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid kuuluksid ka muude sotsiaal-majanduslike eesmärkide alla.

(54) Rahvusvaheline Energiaagentuuri (IEA) energiatehnoloogia väljavaated (ETP) https://www.iea.org/reports/clean-energy-innovation/global-status-of-clean-energy-innovation-in-2020#government-rd-funding . 

(55)  Ei hõlma ELi rahalisi vahendeid.

(56)  Kohandatud Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) energiatehnoloogia teadus-, arendus- ja tutvustustegevuse (RD&D) eelarvete andmebaasi 2020. aasta andmete põhjal.

(57) Innovatsioonimissiooni algatuse edusammude seire http://mission-innovation.net/our-work/tracking-progress/ .

(58) Vastandub ettevõtlussektori kulutuste (BERD) statistikale: Eurostati/OECD ettevõtete kulud teadus- ja arendustegevusele (BERD) NACE Rev. 2 tegevusalade ja rahastamisallikate kaupa [rd_e_berdfundr2]; Kommunaalteenuste sektor hõlmab vee kogumise, puhastamise ja tarnimise teenuseid; kõikide riikide kohta ei ole andmed kättesaadavad.

(59)  JRC118288 panus innovatsioonimissiooni (2019), Mission Innovation Beyond 2020: challenges and opportunities.

(60)  Hiina puhul on hinnangute tegemine eriti keeruline ja ebakindel, võttes arvesse intellektuaalomandi kaitse erinevusi (vt ka https://chinapower.csis.org/patents/ ) ning raskusi äriühingute struktuuride (nt riiklikult tagatud ettevõtted) ja finantsaruandluse kaardistamisel.

(61) See on puhta energia tehnoloogia laiem määratlus kui see, mida kasutatakse käesolevas aruandes. Näiteks hõlmab see laiem määratlus teadusuuringuid ja innovatsiooni tööstuse energiatõhususe valdkonnas.

(62)  Mõned juhtivad üksikud ettevõtted kulutavad puhtale energiale ligikaudu 5 %.

(63)

 The oil and gas industry in energy transitions, world energy outlook special report, IEA, jaanuar 2020, https://www.iea.org/reports/the-oil-and-gas-industry-in-energy-transitions.

(64)  The Energy Transition and Oil Companies’ Hard Choices, Oxford Institute for Energy Studies, juuli 2019; Rob West, asutaja, Thundersaid Energy & Research Associate, OIES ja Bassam Fattouh, direktor, OIES, lk 4.

(65)  Suurima panuse andnud sektorid. Viie aasta (2012–2016) keskmine sektori kohta; kolmandikku äriühingutest (börsil noteerimata, väiksemad investorid) ei saa paigutada konkreetsesse sektorisse.

(66) JRC46 ja Pitchbookil põhinevad JRC analüüsid ning IEA andmed CleanTechi riskikapitali investeeringute kohta.

(67)  Vähese CO2 heitega energiatehnoloogia energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetide raames.

(68)  Välja arvatud Hiina, kus kohalike taotluste arv kasvab jätkuvalt, ilma et taotletaks rahvusvahelist kaitset. (Vt lisaks: Are Patents Indicative of Chinese Innovation? https://chinapower.csis.org/patents/ ).

(69)  Suure väärtusega patendid (leiutised) on need, millega seoses esitatakse taotlused rohkem kui ühele asutusele, st mille puhul taotletakse kaitset rohkem kui ühes riigis / ühel turul. 

(70)  Peamised erandid on tingitud stiimulitest, keelest ja geograafilisest lähedusest.

(71)  Põhineb JRC tööl COVID-19 mõju kohta energiasüsteemile ja väärtusahelale.

(72)  SWD(2020) 104 „Energy security: good practices to address pandemic risks“.

(73)  Quarterly Report on European Electricity Markets, 13. kd, 2. trükk, https://ec.europa.eu/energy/data-analysis/market-analysis_en?redir=1.

(74)  Analüüsi toetab uuring, mille järeldused on kavas esitada 2021. aasta aprillis.

(75)  Hinnanguliselt luuakse sama kulutuste taseme juures peaaegu kolm korda rohkem töökohti kui fossiilkütuseid kasutavates tööstusharudes. Allikas: Heidi Garrett-Peltier, „Green versus brown: Comparing the employment impacts of energy efficiency, renewable energy, and fossil fuels using an input-output model“, Economic Modelling, 61. kd, 2017, 439–447.

(76)  Euroopa Komisjoni artikkel innovatsioonimissiooni algatuse edusammude seire jaoks: The Economic Impacts of R&D in the Clean Energy Sector and COVID-19, 2020, innovatsioonimissiooni algatuse veebiseminar, 6. mai 2020.

(77)  SWD(2020) 953.

(78)  GWEC, Global Wind Energy Report 2019, 2020.

(79)  Vastavalt kliimaeesmärgi kava MIX-stsenaariumile (COM(2020) 562 final).

(80)  JRC, Technology Market Report – Wind Energy (2019).

(81)  See tähendab, et patendid on kaitstud muudes patendiametites väljaspool patendi väljastanud riiki, ja see puudutab patente, mille puhul esitatakse patenditaotlused rohkem kui ühes patendiametis. Umbes 60 % kõigist ELi tuuleenergiaga seotud leiutistest olid kaitstud teistes riikides (võrdluseks võib märkida, et ainult 2 % Hiina leiutistest olid kaitstud muudes patendiametites väljaspool Hiinat).

(82)  JRC 2020, Low Carbon Energy Observatory, Wind Energy Technology Development Report 2020, Euroopa Komisjon, 2020, JRC120709.

(83)  SET-kava, Offshore Wind Implementation Plan (2018).

(84)  ICF siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi tellimusel, Climate neutral market opportunities and EU competitiveness study (2020).

(85)  JRC, Technology Market Report – Wind Energy (2019).

(86) Pärast Senvioni maksejõuetuks muutumist ja Bremerhaveni turbiinitehase sulgemist 2019. aasta lõpus võib eeldada veelgi suuremat turu kontsentratsiooni.

(87)  JRC 2020, Facts and figures on Offshore Renewable Sources in Europe, JRC121366 (avaldamisel).

(88)  EL, sealhulgas Ühendkuningriik.

(89)  EL, sealhulgas Ühendkuningriik.

(90)  GWEC 2020, Global Offshore Wind Report, 2020.

(91)  IRENA, Future of wind, 2019, lk 52.

(92)  ETIPWind, Floating Offshore Wind. Delivering climate neutrality, 2020.

(93)  GWEC 2020, Global Offshore Wind Report, 2020.

(94)  Kliimaeesmärgi kava MIX-stsenaarium (COM(2020) 562 final).

(95)  See avaldatakse eeldatavasti 2020. aasta lõpus.

(96)  Prantsusmaal, Iirimaal ja Hispaanias on olemas märkimisväärne potentsiaal tõusu-mõõnaenergia arendamiseks ning teistes liikmesriikides on olemas kohalik potentsiaal. Laineenergia valdkonnas on suur potentsiaal Atlandi ookeanis ning kohalik potentsiaal Põhjameres, Läänemeres, Vahemeres ja Mustas meres.

(97)  Ofgem Renewable Energy Guarantees Origin Register, https://www.renewablesandchp.ofgem.gov.uk/.

(98)  Study on Lessons for Ocean Energy Development, Euroopa Komisjon, EUR 27984, 2017.

(99)  Magagna ja Uihllein, 2014 JRC Ocean Energy Status Report, 2015. 

(100)  Võib eeldada, et nende tehnoloogialahenduste valideerimine ja kulude vähendamine kajastuvad lähiaastatel ELi energiamodelleerimise tulemustes.

(101)  Euroopa Komisjon (2018), Market study on ocean energy: 2,2 GW tõusu-mõõnavooenergia ja 423 MW laineenergiat. 

(102)  Euroopa Komisjon (2017), Ocean energy strategic roadmap: building ocean energy for Europe.

(103) JRC (2019), Technology Development Report LCEO: Ocean Energy.

(104)

 Lisaks võivad teadusuuringud ja innovatsioon kõrgtehnoloogiliste ja hübriidmaterjalide, uute tootmisprotsesside ja kihtlisandustootmise valdkonnas, kus kasutatakse innovaatilist 3D-tehnoloogiat, aidata kulusid veelgi vähendada. Samuti võib see aidata vähendada energiatarbimist, lühendada teostusaega ja parandada suurte valuosade tootmisega seotud kvaliteeti.

(105) JRC (2017), Supply chain of renewable energy technologies in Europe.

(106) JRC (2014), Overview of European innovation activities in marine energy technology.

(107)  JRC (2020), Facts and figures on Offshore Renewable Sources in Europe, JRC121366 (avaldamisel).

(108) EURActive (2020), https://www.euractiv.com/section/energy/interview/irena-chief-europe-is-the-frontrunner-on-tidal-and-wave-energy/ . 

(109)  JRC (2020), Facts and figures on Offshore Renewable Sources in Europe, JRC121366 (avaldamisel).

(110)  EL, sealhulgas Ühendkuningriik.

(111) JRC (2020), Technology Development Report Ocean Energy 2020 Update.

(112)

 JRC arvutus, 2020.

(113)  Kuni 2020. aastani eraldatud ELi vahendid hõlmasid ka Ühendkuningriigi toetusesaajad.

(114)  Euroopa Komisjon (2020), The EU Blue Economy Report, 2020.

(115)  EL, sealhulgas Ühendkuningriik.

(116)  Vastavalt kliimaeesmärgi kava toetavas mõjuhinnangus (COM(2020) 562 final) esitatud prognoosidele. 

(117) ASSETi konkurentsivõime uuring, 2020.

(118) JRC, PV Status Report, 2011.

(119) Izumi, K., „PV Industry in 2019 from IEA PVPS Trends Report“, ETIP PV konverents „Readying for the TW era“, mai 2019, Brüssel.

(120) Arnulf Jäger-Waldau, Ioannis Kougias, Nigel Taylor, Christian Thiel, „How photovoltaics can contribute to GHG emission reductions of 55% in the EU by 2030“, Renewable and Sustainable Energy Reviews,126. kd, 2020, 109836, ISSN 1364-0321.

(121)  Kõige olulisemad fotoelektriliste süsteemide tootmise algatused Euroopas on näiteks järgmised: i) programm „Horisont 2020“ projekt „Ampere“, mis toetab katseliini rajamist ränist heterosiiretega päikeseelementide ja -moodulite tootmiseks. 3Sun Factory (Catania, Itaalia) toodab seda meetodit kasutades üht kõige tõhusamat fotoelektrilist tehnoloogialahendust; ii) Oxford PV algatus perovskiidil põhinevate fotoelektriliste elementide tootmiseks, mille jaoks saadakse EIP laen InnovFini energia näidisprojektide kaudu; iii) Meyer Burgeri patendiga kaitstud heterosiirde/SmartWire tehnoloogia, mis on tõhusam kui praegune standardne monokristalne PERC-tehnoloogia ja muud praegu kättesaadavad heterosiirde tehnoloogialahendused.

(122) Assessment of Photovoltaics (PV) Final Report, Trinomics, 2017.

(123)  Kohapealne vesiniku tootmine ühiseks tarbimiseks tööstusrakendustes näib olevat paljulubav mudel, mis võimaldaks kiiresti saavutada selle energiakandja laiema kasutuselevõtu energiasüsteemis kooskõlas kliimaneutraalse majanduse eesmärgi ja vesinikustrateegiaga. Käesolevas aruandes ei käsitleta selliste muude tarneahela segmentide konkurentsivõimet nagu vesiniku transport, selle säilitamine ja selle muundamine lõppkasutuseks (nt liikuvus, hooned). Komisjon on loonud sidusrühmade platvormina Euroopa saastevaba vesiniku liidu, et viia omavahel kokku asjaomased osalejad.

(124)  Saastevaba vesinik (ka nn taastuvallikatest toodetud vesinik) on vesinik, mida toodetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektril töötavate elektrolüüserite abil protsessis, mille käigus lagundatakse vesi vesinikuks ja hapnikuks.

(125) Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia, https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/hydrogen_strategy.pdf . 

(126)

 Lisaks on praegusest hetkest kuni 2030. aastani vaja 220–340 miljardit eurot, et ühendada 80–120 GW võimsuses päikese- ja tuulegeneraatoreid elektrolüüseritega, et varustada neid vajaliku elektriga. 

(127)  Vesinikustrateegiast: põhineb IEA, IRENA ja BNEFi kuluhinnangutel. Elektrolüüserite maksumus väheneb pärast 2030. aastat 900 eurolt/kW 450 eurole/kW või vähem ja pärast 2040. aastat 180 eurole/kW. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kulud suurendavad maagaasi reformimise kulusid 810 eurolt/kWH2 1 512 eurole/kWH2. 2050. aastal on kulud hinnanguliselt 1 152 eurot/kWH2 (IEA, 2019).

(128)  Leeliselise elektrolüüseri kasutegur on ligikaudu 50 kWh/kgH2 (umbes 67 % vesiniku madalama kütteväärtuse (LHV) alusel) ja 55 kWh/kgH2 (ligikaudu 60 % vesiniku LHV alusel) prootonvahetusmembraaniga (PEM) elektrolüüsi korral. Tahkeoksiidse elektrolüüseri energiatarbimine on väiksem (umbes 40 kWh/kgH2), kuid vajaliku kõrge temperatuuri (>600 °C) saavutamiseks on vaja soojusallikat. https://www.fch.europa.eu/sites/default/files/MAWP%20final%20version_endorsed%20GB%2015062018%20%28ID%203712421%29.pdf.

(129)   https://www.iea.org/data-and-statistics/charts/hydrogen-production-costs-using-natural-gas-in-selected-regions-2018-2 . Algne näitaja 1,7 USD; kasutatud ümberarvestuskurss: EUR 1 = USD 1,18.

(130) Rahvusvaheline Energiaagentuur, Hydrogen Outlook, juuni 2019, lk 32, 2018. aasta hinnangud.

(131) COM(2020) 301 final.

(132)  Viitab fossiilkütusepõhisele vesinikule koos süsinikdioksiidi kogumisega, mis on fossiilkütusepõhise vesiniku allosa, kuid mille puhul vesiniku tootmisel tekkivaid kasvuhoonegaase kogutakse.

(133)  Viitab vesinikule, mis on toodetud mitmesuguste protsesside käigus, kasutades lähteainena fossiilkütuseid (COM(2020) 301 final).

(134) JRC 2020‚ Current status of Chemical Energy Storage Technologies, lk 63, https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC118776/current_status_of_chemical_energy_storage_technologies.pdf . 

(135) Võrreldes FCH JU-le ette nähtud 472 miljoni euroga ja muudele rahastamisallikatele ette nähtud 439 miljoni euroga.

(136)  See hõlmab nii avaliku kui ka erasektori vahendeid.

(137) JRC 2020‚ Current status of Chemical Energy Storage Technologies, lk 63, https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC118776/current_status_of_chemical_energy_storage_technologies.pdf . 

(138) Yoko-moto, K., Country Update: Japan, vesiniku taristu ja transpordi 6. rahvusvaheline seminar, 2018.

(139)  Väljatöötamisel on uut liiki kõrgtemperatuurne elektrolüüser, mis on praegu väga madalal tehnoloogilisel valmidusastmel: prootonkeraamiline elektrolüüser (PCEL), mille potentsiaalne eelis on puhta kuivsurvestatud vesiniku tootmine elektrolüüseri maksimaalsel rõhul erinevalt muudest elektrolüüseri tehnoloogialahendustest.

(140)  Elektrolüüs on pinnapõhine protsess. Seepärast ei saa elektrolüüseri virna suurendamisel kasutada ära soodsat pinna/mahu suhet nagu mahupõhistes protsessides. Kui kõik muud tegurid jäävad samaks, suurendab elektrolüüseri virna kahe- või kolmekordne suurendamine investeerimiskulusid peaaegu kaks või kolm korda, kusjuures suurendamist tulenev otsene kokkuhoid on piiratud. Seepärast on PEMEL-tehnoloogia võimaldatav suurem võimsustihedus oluline. Vesinikutootmise suurendamine elektrolüüseri konkreetse pinnaühiku kohta vähendab seadme kapitalikulusid ja üldist jalajälge.

(141)  Peamiselt plaatina rühma metallid, eelkõige iriidium.

(142)  Hiljuti algatatud Euroopa projekti eesmärk on seada praegu tööstuskeskkonnas üles 2,5 MW võimsus.

(143)   https://iea.blob.core.windows.net/assets/a02a0c80-77b2-462e-a9d5-1099e0e572ce/IEA-Hydrogen-Project-Database.xlsx .

(144)   https://www.dwv-info.de/wp-content/uploads/2015/06/DVGW-2955-Brosch%C3%BCre-Wasserstoff-RZ-Screen.pdf .

(145)   https://www.fch.europa.eu/sites/default/files/Evidence%20Report%20v4.pdf .

(146)   https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC118394 .

(147)  Iriidium on praegu väga oluline ainult PEM-elektrolüüsi jaoks, kuid mitte kütuseelementide süsteemide jaoks. Kuna see on maakoore üks haruldasemaid elemente, on tõenäoline, et igasugune lisanõudlusest tingitud surve avaldab suurt mõju selle kättesaadavusele ja hinnale.

(148)  Virn on kõigi elementide kogum.

(149)   https://www.fch.europa.eu/sites/default/files/Evidence%20Report%20v4.pdf .

(150)   https://www.hydrogen.energy.gov/pdfs/16014_h2_production_cost_solid_oxide_electrolysis.pdf .

(151)  AELi pakub üheksa ELi tootjat (neli Saksamaal, kaks Prantsusmaal, kaks Itaalias ja üks Taanis) ning kaks tootjat Šveitsis ja üks Norras, kaks Ameerika Ühendriikides, kolm Hiinas ja kolm teistes riikides (Kanada, Venemaa ja Jaapan). PEMELi pakub kuus ELi tarnijat (neli Saksamaal, üks Prantsusmaal ja üks Taanis) ning üks tarnija Ühendkuningriigis ja üks Norras, kaks Ameerika Ühendriikides ja kaks muudes riikides. SOELi pakub kaks ELi tarnijat (Saksamaal ja Prantsusmaal).

(152)   https://www.now-gmbh.de/content/service/3-publikationen/1-nip-wasserstoff-und-brennstoffzellentechnologie/181204_bro_a4_indwede-studie_kurzfassung_en_v03.pdf .

(153) Allikas: JRC, aruanne „Science for Policy“: Tsiropoulos, I., Tarvydas, D., Lebedeva, N., „Li-ion batteries for mobility and stationary storage applications – Scenarios for costs and market growth“, EUR 29440 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2018, doi:10.2760/87175.

(154) Trahey, L., Brushetta, F.R., Balsara, N.P., Cedera, G., Chenga, L., Chianga, Y.-M., Hahn, N.T., Ingrama, B.J., Minteer, S.D., Moore, J.S., Mueller, K.T., Nazar, L.F., Persson, K.A., Siegel, D.J., Xu, K., Zavadil, K.R., Srinivasan, V. ja Crabtree, G.W., „Energy storage emerging: A perspective from the Joint Center for Energy Storage Research“, PNAS, 117 (2020) 12550–12557.

(155) BNEF 2019, Battery Price Survey.

(156)  JRC (2020), Technology Development Report LCEO: Battery storage (avaldamisel).

(157)   https://ec.europa.eu/jrc/sites/jrcsh/files/jrc114616_li-ion_batteries_two-pager_final.pdf .

(158)  Bloomberg Long Term Energy Storage Outlook 2019, lk 55–56.

(159)  Tootmisvõimsus; Bloomberg Long-Term Energy Storage Outlook, 2019, lk 55–56.

(160) JRC, aruanne „Science for Policy“: Steen, M., Lebedeva, N., Di Persio, F., Boon-Brett, L., „EU Competitiveness in Advanced Li-ion Batteries for E-Mobility and Stationary Storage Applications – Opportunities and Actions“, EUR 28837 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2017, doi:10.2760/75757.

(161) JRC, aruanne „Science for Policy“: Lebedeva, N., Di Persio, F., Boon-Brett, L., „Lithium ion battery value chain and related opportunities for Europe“, EUR 28534 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2016, doi:10.2760/6060. 

(162) https://www.marketsandmarkets.com/Market-Reports/marine-battery-market-210222319.html.

(163)  COM(2019) 176 – Aruanne akusid käsitleva strateegilise tegevuskava rakendamise kohta: patareide ja akude strateegilise väärtusahela loomine Euroopas, https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2019/EN/COM-2019-176-F1-EN-MAIN-PART-1.PDF .Meetmed hõlmavad järgmist: a) programmi „Horisont 2020“ tugevdamine akudega seotud teadusuuringute täiendava rahastamise kaudu; b) spetsiaalse tehnoloogiaplatvormi ETIP „Batteries Europe“ loomine, mille ülesanne on koordineerida piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil tehtavat teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni; c) konkreetsete vahendite ettevalmistamine järgmise teadusuuringute raamprogrammi „Euroopa horisont“ jaoks; d) uue jätkusuutlikkust käsitleva määruse ettevalmistamine ning e) investeeringute soodustamine üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti (IPCEI) kaudu. Pressiteade IP/19/6705 „State aid: Commission approves €3.2 billion public support by seven Member States for a pan-European research and innovation project in all segments of the battery value chain“, 9. detsember 2019, https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_19_6705 .

(164) EBA 2020.

(165)  „Elektrienergia osakaal energia lõpptarbimises kasvab [...] vähemalt kahekordseks ning jõuab 53 %-ni. Nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitava majanduse saavutamiseks suureneb elektritootmine märkimisväärselt, ületades sõltuvalt energeetikasektori ümberkujundamise jaoks tehtud valikutest tänapäevase taseme kuni 2,5 korda“, teatis „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“, lk 9.

(166)  Tarbimiskaja osa sellest on 22 TWh ja salvestamise osa 45 TWh – https://www.iea.org/reports/digitalisation-and-energy.

(167)

 Sealhulgas tarbimise piiramise, ümberjaotamise ja reservvõimsuse hankimise kulud. Need kulud on Saksamaal suuremad kui mujal Euroopas, kuid annavad siiski hea ülevaate tarbimise piiramisega seotud kuludest. Zahlen zu Netz- und Systemsicherheitsmaßnahmen – Gesamtjahr 2019, BNetzA, https://www.bundesnetzagentur.de/DE/Sachgebiete/ElektrizitaetundGas/Unternehmen_Institutionen/Versorgungssicherheit/Netz_Systemsicherheit/Netz_Systemsicherheit_node.html , lk 3.

(168) Eelkõige reaalajalised nõuded (nt võimsuslüliti peab reageerima mõne millisekundi jooksul), astmelised mõjud ja varasema tehnoloogia kombineerimine aruka/nüüdisaegse tehnoloogiaga. Vt komisjoni soovitus küberturvalisuse kohta energeetikasektoris, C(2019) 2400 final.

(169)  Allikas nimetatud summa on 50 miljardit USA dollarit; https://www.iea.org/reports/tracking-power-2020.

(170) https://www.iea.org/reports/tracking-energy-integration-2020/smart-grids.

(171) https://ses.jrc.ec.europa.eu/sites/ses.jrc.ec.europa.eu/files/publications/dsoobservatory2018.pdf.

(172)  Vastab hinnanguliselt vähemalt poolele programmi „Horisont 2020“ raames nutivõrkudele antud toetuse kogusummast.

(173) Seda kinnitavad ka CETTIRis (SWD(2020) 953) käsitletud allturgude andmed, vt punkt 3.17.

(174)  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegevuskava aastateks 2020–2030, juuli 2020, lk 25.

(175)  Selles peatükis esitatakse kasvumäärad kumulatiivse aastase kasvumäärana (CAGR).

(176)  Guidehouse Insights (2020), Advanced Transmission & Distribution Technologies Overview. Kättesaadav aadressil  https://guidehouseinsights.com/reports/advanced-transmission-and-distribution-technologies-overview .

(177)  ELi energiamudelid (nt Primes) ei modelleeri eraldi alaliskõrgepinget, seega ei ole pikemaajalised näitajad kättesaadavad. Siiski on selge, et alaliskõrgepinge turg kasvab eeldatavasti järjepidevalt, eriti avamereenergia turu kasvu arvesse võttes.

(178)  ELis ei kasutata ultraalaliskõrgepinget. See on eriti kasulik elektri transportimisel väga pikkade vahemaade tagant, mis on ELis vähem oluline. Ultraalaliskõrgepinge on ELis ka vähem atraktiivne, sest luba on keerulisem saada, näiteks seetõttu, et selle ülekandeliini mastid on kõrgemad kui tavalised kõrgepingeliini mastid. Ultraalaliskõrgepinge ülemaailmne turg on hinnanguliselt 6,5 miljardit eurot, peamiselt Hiinas.

(179)  Kasutusvalmis kütte-, ventilatsiooni- ja kliimasüsteeme tarnivad sageli näiteks projekteerimis-, hanke- ja ehitusettevõtted. 

(180)  Muundurjaama peamised komponendid on trafod, muundurid, võimsuslülitid ja jõuelektroonika, mida kasutatakse vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks ja tagasi. Peamised kaubanduslikud alalisvooluülekandesüsteemi muundurid on võrgu kommuteeritavad muundurid (LCC) ehk nn voolumuundurid (CSC) ja pingemuundurid (VSC). Nii LCC- kui ka VSC-jaamad, mis on kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete alajaamadest keerukamad, on ka kallimad. Hoolimata ühiste tehnoloogialahenduste integreerimisest ei ole alalisvooluülekandesüsteemi trafod ja muundurjaamad standarditud ning nende projekteerimine ja kulud sõltuvad suurel määral kohalikest projektispetsifikatsioonidest.

(181)  ELis on ülekandeliinide hind tavaliselt kõrgem: ASSETi konkurentsivõime aruanne Euroopa Komisjonile.

(182) Jõuelektroonika on oluline tehnoloogia alalisvoolu tootmise ja tarbimise integreerimiseks, mida kasutatakse paljudes (tulevase) energiasüsteemi osades, näiteks fotoelektrilistes seadmetes, tuuleturbiinides, akudes ja alaliskõrgepinge muundurites. Jõuelektroonika tehnoloogia põhineb pooljuhttehnoloogial ja võimaldab juhtida pinget või voolu, näiteks hallata võrku ning muundada vahelduvvool alalisvooluks ja vastupidi. Seetõttu võiks seda käsitleda käesoleva aruande paljudes osades, kuid kuna avamere tuuleenergia ja -võrkudega seoses esineb eriline väljakutse, käsitletakse seda selles osas.

(183)  Jõuelektroonika, st passiivsete, aktiivsete ja elektromehaaniliste komponentide koguturg oli 2019. aastal hinnanguliselt 316 miljardit eurot: aktiivsete elektroonikakomponentide ülemaailmne turuosa lõpptarbijate kaupa, 2018, www.grandviewresearch.com . 

(184) https://www.promotion-offshore.net/.

(185)  Guidehouse Insights (2020), Advanced Transmission & Distribution Technologies Overview, kättesaadav aadressil  https://guidehouseinsights.com/reports/advanced-transmission-and-distribution-technologies-overview .

(186)  Kolm peamist Euroopa kaablitootjat on Prysmian, Nexans ja NKT Cables.

(187)  Selle valdkonna peamised tehnoloogialahendused on muundurid ja alalisvoolu võimsuslülitid.

(188) https://www.iea.org/reports/digitalisation-and-energy.

(189) See hõlmab hajaenergia ressursside haldamise süsteemi (DERMS), virtuaalseid jõujaamu (VPP) ja hajaenergia ressursside analüüsi (DER Analytics). Üksikasjalikum kirjeldus on esitatud CETTIRi punktis 3.17.4 (SWD(2020) 953).

(190) ELi andmed ei ole kahjuks kättesaadavad.

(191) ASSETi konkurentsivõime aruanne Euroopa Komisjonile – peatükk 10.3.2 „Grid management (Digital Technologies)“.

(192) Tegemist on märkimisväärse turuga, nagu on selge, kui võrrelda seda väljakujunenud turgudega, nagu ELi hoone energiajuhtimise süsteemi (BEMS) turg, mille maht oli 2020. aastal 1,2 miljardit eurot (allikas: ASSETi konkurentsivõime aruanne Euroopa Komisjonile). CETTIRi (SWD(2020) 953) punktis 3.17.4 kirjeldatakse seda tehnoloogiat koos kodu energiajuhtimise süsteemi (HEMS) ja energiavahendajate turuga. Samuti võib eeldada, et need turud lõimuvad aeglaselt siin kirjeldatud turgudega.

(193)  ABB võõrandamisest Hitachile (https://new.abb.com/news/detail/64657/abb-completes-divestment-of-power-grids-to-hitachi) tulenevaid tagajärgi tuleb veel täiendavalt analüüsida.

(194)  Shellile kuulub 100 % Sonneni aktsiatest:  https://www.shell.com/media/news-and-media-releases/2019/smart-energy-storage-systems.html , 15. veebruar 2019.

(195)  Eneco omab 34 % vähemusosalust:  https://www.next-kraftwerke.com/news/eneco-group-invests-in-next-kraftwerke , 8. mai 2017.

(196)  Engie omab veidi alla 50 % aktsiatest, kuid on suurim aktsionär:  https://theenergyst.com/engie-acquires-dsr-aggregator-kiwi-power/ , 26. november 2018.

(197)  The Energy Transition and Oil Companies’ Hard Choices, Oxford Institute for Energy Studies, juuli 2019; Rob West, asutaja, Thundersaid Energy & Research Associate, OIES ja Bassam Fattouh, direktor, OIES, lk 6.

(198)  Lisateabe saamiseks vt CETTIR (SWD(2020) 953), punkt 3.17.

(199)  ELi tuuleenergia sektori tulud 2019. aastal: 86,1 miljardit eurot.

(200)  Euroopa tootjate osakaal on ligikaudu 35 %, Hiina tootjate osakaal on peaaegu 50 %.

(201)  Praegune EL 28 turg: 25 miljardit eurot.

(202)  EL 27 biokütuste sektori käive oli 2017. aastal 14 miljardit eurot – peamiselt esimese põlvkonna lähteained.

(203)  Andmete piiratud kättesaadavuse tõttu ei ole käesolevas esimeses aruandes käsitletud kõiki sektoreid. Lisaks tuleb analüüsida hooneid ja ehitusmeetodeid/mudelprojekteerimist/projekteerimist.

(204)  EL 28 toodangu väärtus suurenes 31,85 miljardilt eurolt (2009. aastal) 44,38 miljardile eurole (2018. aastal). Samal ajavahemikul suurenes EL 28 eksport teistesse riikidesse 0,83 miljardilt eurolt 1,88 miljardile eurole. Teisalt on import olnud suhteliselt stabiilne: 2009. aastal 0,18 miljardit eurot ja 2018. aastal 0,26 miljardit eurot (aastatel 2012–2013 oli see vaid 0,15 miljardit eurot).

(205)  Eeldatakse, et Euroopa valgustusturg kasvab 16,3 miljardilt eurolt 2012. aastal 19,8 miljardile eurole 2020. aastal – CBI Ministry of Foreign Affairs, Electronic Lighting in the Netherlands, 2014.

(206)  Kaasamisstrateegiad peavad olema nii individuaalsed kui ka kogukonnale suunatud ning nende eesmärk ei tohi olla mitte ainult majanduslike stiimulite pakkumine, vaid peab olema ka mittemajanduslike tegurite abil üksikisikute käitumise muutmine, näiteks pakkudes energiatarbimise kohta tagasisidet, lootes sotsiaalsetele normidele.

(207)  See hõlmab tehnoloogiat, terviklikku linnaplaneerimist, ulatuslike avaliku ja erasektori investeeringute kombinatsiooni ning poliitikakujundajate, ettevõtjate ja kodanike ühist tegutsemist.

(208) COM(2020) 562 final.