EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.12.2020

COM(2020) 797 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EMPTY

ELi julgeolekuliidu strateegiat käsitlev esimene eduaruanne

I    SISSEJUHATUS

Julgeolek on üks kodanike peamisi mureküsimusi ja hiljutised Euroopas toimunud terrorirünnakud on veelgi suurendanud ELi meetmete võtmise vajadust. 24. juulil 2020 võttis komisjon vastu ELi julgeolekuliidu strateegia (2020–2025) 1 , et võtta meetmeid prioriteetsetes valdkondades, kus EL saab anda väärtusliku panuse lisaks riiklikele jõupingutustele. See tugineb Euroopa julgeoleku tegevuskava (2015–2020) 2 raames varem tehtud edusammudele ning annab uue fookuse, tagamaks et ELi julgeolekupoliitika peegeldab muutuvat ohumaastikku, suurendab pikaajalist ja kestlikku vastupanuvõimet, kaasab ELi institutsioone ja asutusi, valitsusi, erasektorit ja üksikisikuid, rakendades kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, ning koondab paljusid julgeolekule vahetut mõju avaldavaid poliitikavaldkondi. Töö keskmes on põhiõiguste täielik austamine, sest liidu julgeoleku saab tagada ainult siis, kui kõik on kindlad, et nende põhiõigusi täiel määral arvesse võetakse.

Riigiüleste terrorivõrgustike oht tuletab selgelt meelde, kui vajalik on ELi kooskõlastatud tegevus tõhusate meetmete võtmiseks, et kaitsta eurooplasi ning hoida alal meie ühiseid väärtusi ja euroopalikku eluviisi. See on märk üha keerukamate piiri- ja valdkonnaüleste julgeolekuohtude tekkimisest, mis muudab tihedama julgeolekualase koostöö kõigil tasanditel veelgi olulisemaks. See kehtib organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse, ent samamoodi ka digitaalmaailma kohta, kus küberrünnakute arv ja küberkuritegevus järjepidevalt kasvavad. Kõik need probleemid esinevad ka väljaspool meie piire ning sise- ja välisjulgeoleku vahel on selge seos. COVID-19 kriis on samuti asetanud Euroopa julgeoleku teravama tähelepanu alla, pannes proovile Euroopa elutähtsa taristu vastupanuvõime, kriisiks valmisoleku, strateegilised väärtusahelad ja kriisiohjesüsteemid ning meie ühiskondade vastupanuvõime manipuleerivale sekkumisele ja väärinfole.

Julgeolekuliidu strateegias on ELi tasandil meetmete võtmiseks neli strateegilist prioriteeti: tulevikukindel julgeolekukeskkond, muutuvate ohtudega tegelemine, eurooplaste kaitsmine terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse eest ning tugev Euroopa julgeoleku ökosüsteem. Strateegia keskmes on rakendamine ja sellele keskendutakse ka käesolevas aruandes: rakendamisele, mis nõuab riiklike ametiasutuste täielikku kaasamist ELi julgeoleku eesliinile. Käesolev aruanne on esimene strateegia rakendamist käsitlev aruanne, millega täidetakse komisjoni võetud kohustust anda edusammudest korrapäraselt aru 3 . See hõlmab ajavahemikku alates 31. oktoobrist 2019, mil avaldati komisjoni eelmisel ametiajal koostatud viimane julgeolekuliidu eduaruanne 4 .

II    TULEVIKUKINDEL JULGEOLEKUKESKKOND

1.Elutähtsa taristu kaitse ja vastupanuvõime

Kodanike igapäevaelu tugineb enam kui kunagi varem omavahel ühendatud ja üksteisest sõltuvale füüsilisele ja digitaalsele taristule. See taristu on majanduse ja ühiskonna toimimiseks hädavajalik. Ilma kindlalt toimiva energiavarustuse, prognoositava transpordi, kõikehõlmavate tervishoiusüsteemide või digitaalse finantsvõrgustikuta ei oleks meie praegune eluviis võimalik. COVID-19 pandeemia on veelgi selgemalt näidanud, kui oluline on tagada elutähtsate sektorite ja ettevõtjate (operaatorite) vastupanuvõime. EL on tunnistanud ühist huvi kaitsta elutähtsat taristut ohtude eest, olgu need seotud loodusõnnetuste, inimtegevusest tingitud õnnetuste või terrorirünnakutega. Elutähtsaid taristuid ähvardavate ohtude ampluaa on praegu lai. Nende ohtude hulgas on terrorism, hübriidmeetmed, küberrünnakud, siseteabe kuritarvitamine, uue ja kujunemisjärgus tehnoloogiaga (nt droonid, 5G-võrk, tehisintellekt) seotud ohud, kliimamuutustega seotud probleemid, tarneahelate häirimine ning valimistesse sekkumine. Meie praegused eeskirjad vajavad ajakohastamist ja laiendamist 5 . Nende tähelepanu kese peab nihkuma kaitselt vastupanuvõimele ning nendega tuleb suurendada sektoriülest sidusust ja järjepidevust ja keskenduda elutähtsatele üksustele, mis tagavad oluliste teenuste kättesaadavuse.

Sellest johtub tulevaste ettepanekute eesmärk – edendada füüsilise ja digitaalse taristu vastupanuvõimet. Üldeesmärk on suurendada valmisolekut riiklikul ja ELi tasandil. Selleks tuleb jõuliselt arendada suutlikkust ohte ennetada, avastada, neile reageerida ja neid leevendada ning valmisolekut kriisiolukorras tõhusalt tegutseda. Kehtivate õigusaktidega on suudetud suurendada ja parandada riskijuhtimist elutähtsates sektorites. Seda tuleb aga veelgi tõhustada. Elutähtsa taristu direktiivi läbivaatamise peamine eesmärk on soodustada vastupanuvõime ühtlaselt kõrget taset piisavas hulgas olulistes sektorites. Samamoodi on võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (küberturvalisuse) direktiivi ajakohastamise eesmärk ühtlustada liikmesriikide oluliste teenuste operaatorite määratlemist 6 . Üldisemas plaanis on küberturvalisuse suutlikkus liikmesriikides märkimisväärsetest edusammudest hoolimata endiselt ebaühtlane, mistõttu püütakse muudatuste abil suurendada küberturvalisust üldiselt 7 . Tulemuseks on füüsilise ja digitaalse taristu vastupanuvõime parem ja ühtlasem käsitus.

Sidusama raamistiku nimel tehtava töö edenedes täiendavad seda valdkondlikud algatused, mis on mõeldud konkreetsete kitsaskohtadega tegelemiseks. Komisjoni 2019. aasta soovituse 8 alusel tegeletakse praegu küberturvalisuse spetsiifiliste probleemidega energiasektoris, võttes arvesse sektori iseärasusi, nagu reaalaja nõuded, astmelise mõju oht ja varasemate süsteemide kombineerimine uue tehnoloogiaga. Praegu töötatakse välja spetsiaalset võrgueeskirja, milles käsitletakse piiriüleste elektrivoogudega seotud küberturvalisust ning elutähtsa energiataristu vastupanuvõime kaitset ja küberturvalisust. Samuti on uuesti käivitatud elutähtsa energiataristu kaitse temaatiline võrgustik, mille rõhuasetust ja eesmärke on kohandatud ning mille esimene kohtumine toimus 2020. aasta juunis veebi kaudu enam kui 100 osalejaga. See võrgustik annab platvormi piiriülese koostöö edendamiseks elutähtsa energiataristu käitajate ja omanike vahel energiasektoris.

Selleks et luua ühine lähtepunkt liikmesriikide koostööle elektrisektori ohuvalmiduse alal, esitas Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik 2020. aasta septembris asjakohase piirkondliku elektrikriisi stsenaariumi, nagu on sätestatud ohuvalmidust käsitlevas määruses 9 . See hõlmab küberrünnakute ning pandeemia ja äärmuslike ilmastikunähtustega seotud juhtumeid. Liikmesriigid valmistavad ette riiklikud kriisistsenaariumid ja ohuvalmiduskavad elektrikriiside ennetamiseks ja leevendamiseks (esimeste eelnõude tähtaeg on 2021. aasta aprill). Selle protsessi toetamiseks avaldati 2020. aasta juunis heade tavade kogu 10 . See põhineb COVID-19 pandeemia mõjul energiasektorile, mida jälgitakse hoolikalt elektri-, gaasi- ja naftavaldkonna koordineerimisrühmade ning tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma ja avameretegevust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma kaudu.

Kasvav ja mitmetahuline sõltuvus digitaalsetest protsessidest finantsteenuste osutamisel nõuab ka küberturvalisuse taseme tõstmist finantssektoris. Kuigi IKT-süsteemide turvalisust peetakse finantsüksuste riskijuhtimise lahutamatuks osaks, ei kajastu see veel täielikult ELi finantsteenuseid käsitlevas õiguslikus raamistikus. Komisjon võttis 24. septembril 2020 vastu digirahanduse strateegia paketi, 11 millel on selge eesmärk tegeleda digiülemineku probleemide ja riskidega ning edendada seejuures vastupanuvõimet, andmekaitset ja asjakohast usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet. Pakett hõlmas seadusandlikku ettepanekut digitaalse operatiivse vastupanuvõime kohta, 12 et tagada kaitsemeetmed küberrünnakute ja muude riskide leevendamiseks 13 . Mainitud algatus aitab kaasa tugeva ja elujõulise Euroopa digitaalse finantssektori kujunemisele ning suurendab seega Euroopa suutlikkust tugevdada oma avatud strateegilist autonoomiat finantsteenuste valdkonnas. Lisaks suureneb seeläbi suutlikkus finantssüsteemi reguleerida ja selle üle järelevalvet teha ning see on vajalik Euroopa finantsstabiilsuse kaitsmiseks.

Sektorite ja riikide suure vastastikuse sõltuvuse tõttu on ulatuslike hädaolukordade puhul vajalik kooskõlastatult tegutseda, et tagada kiire ja tõhus reageerimine ning paremad ennetusmeetmed ja parem valmisolek sarnaste olukordade jaoks tulevikus. Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi käsitleva otsuse 14 läbivaatamisel tegi komisjon ettepaneku 15 töötada välja õnnetustele vastupidavusega seotud eesmärgid ja vastupanuvõime kavandamine, pöörates suuremat tähelepanu sektoriülese pikemaajalise vastupanuvõime suurendamisele piiriüleste katastroofide puhuks. Kavandatud uus lähenemisviis vastupanuvõime suurendamisele täiendab suurõnnetustega seotud riskijuhtimise alast tööd riiklikul tasandil. Nõukogu jõudis 26. novembril kokkuleppele läbirääkimisvolitustes seoses suurõnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise meetmete tugevdamisega, tuginedes komisjoni 2. juuni 2020. aasta ettepanekule 16 .

COVID-19 pandeemia on näidanud tervisekriisi mõju julgeolekule ELi ja ülemaailmsel tasandil ning toonud esile vajaduse tõhustada epideemiateks ja muudeks tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise kavandamist. Komisjoni 11. novembri 2020. aasta paketis „Euroopa terviseliidu loomine: ELi vastupanuvõime suurendamine“ on sätestatud piiriüleste terviseohtudega tegelemise edasised sammud. Sellega loodaks tugevdatud raamistik kõigi terviseohtudega seotud piiriüleseks koostööks ning see hõlmab kolme seadusandlikku ettepanekut: ajakohastada tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlevaid õigusakte ning tugevdada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust (ECDC) ja Euroopa Ravimiametit (EMA). Nende ettepanekute abil soovitakse luua tugev ja kulutõhus raamistik, mis asetaks ELi ja liikmesriigid tulevastele tervisekriisidele reageerimisel kindlamale vundamendile.

ELi ja riikide peamiste digivarade kaitseks on hädavajalik tagada elutähtsa taristu jaoks turvaline sidepidamise kanal. Seda toetab turvalise ja vastupanuvõimelise riikliku satelliitside võrgutaristu arendamine ELi kosmoseprogrammi osana.

2.Küberturvalisus

Üks neist kavadest on pilveteenuste kava, mille ülesanne on toetada turvalist ja usaldusväärset pilveteenuste turgu. See on 2020. aasta veebruaris vastu võetud ELi andmestrateegia põhielement 19 . Sellega loodaks pilvteenuste jaoks sektoriülene ühine turvalisuse lähtepunkt, mis põhineks olemasolevate (Euroopa ja rahvusvaheliste) standardite, kavade ja tavade kõrgeimal ühisel nimetajal. Sellest saab ELis andmete vaba liikumise põhielement 20 . Samuti soodustab kava pilvetehnoloogia kasutuselevõttu, andes kasutajatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning avaliku halduse asutustele kindlustunde pilve kasutamise turvalisuse taseme suhtes.

Julgeolekuliidu strateegias on rõhutatud, et arvestades kõikjal ELis 5G-taristu kasutuselevõtuga jätkamist ning paljude kriitilise tähtsusega teenuste võimalikku sõltuvust 5G-võrgust, võivad süsteemse ja laiaulatusliku halvamise tagajärjed kujuneda eriti raskeks. Tulemuseks on olnud liikmesriikide ühised jõupingutused asjakohaste turvameetmete väljatöötamiseks ja kehtestamiseks. Pärast komisjoni 2019. aasta märtsi soovitust 5G-võrkude küberturvalisuse kohta 21 tegid liikmesriigid riiklikud riskihindamised. Nende põhjal koostati koordineeritud ELi riskihindamise aruanne, 22 milles määrati kindlaks 5G-võrkudega seotud turvaprobleemid. Selle põhjal avaldas võrgu- ja infoturbe koostöörühm 23 29. jaanuaril 2020 ELi riskimaandamismeetmete paketi, 24 milles on sätestatud vajalikud strateegilised ja tehnilised meetmed. Meetmepakett hõlmab meetmeid mobiilsideoperaatorite turvanõuete tugevdamiseks, mobiilsideoperaatorite tarnijate mitmekesisuse tagamiseks, tarnijate riskiprofiili hindamiseks ja suure riskiga tarnijate suhtes piirangute kohaldamiseks. Komisjon toetab meetmepaketi rakendamist, kasutades selleks täiel määral oma pädevust ja tema käsutuses olevaid vahendeid, 25 sealhulgas telekommunikatsiooni- ja küberturvalisuse eeskirju, standardimise koordineerimist, üleliidulist sertifitseerimist ning ELi välismaiste otseinvesteeringute raamistikku 26 .

Võrgu- ja infoturbe koostöörühm avaldas 2020. aasta juulis paketi meetmete rakendamise kohta eduaruande 27 . Selles märgiti, et enamik liikmesriike on juba paketis soovitatud meetmed vastu võtnud või nende kohaldamist alustanud. Meetmed, mille rakendamise edusammud olid väiksemad, hõlmasid suure riskiga tarnijatest sõltumisega seotud ohu vähendamist ning mitme tarnija kasutamise strateegiate väljatöötamist nii ettevõtte kui ka riigi tasandil.

Viimase paari kuu jooksul reageerisid ELi institutsioonid ja liikmesriigid COVID-19 kriisist tulenevale suurenenud küberturvalisuse riskile, intensiivistades teabevahetust ja suurendades valmisolekut võimalikuks küberkriisiks. ELi koostööd tugevdati oluliste foorumite (võrgu- ja infoturbe koostöörühm ning küberturbe intsidentide lahendamise üksuste võrgustik) ning samuti uute koordineerimis- ja teabevahetusvahendite kaudu 28 . 2020. aasta septembris toimus teine kavandamisega seotud operatiivtasandi lauaõppus (Blue OLEx), 29 mille raames käivitati ka liikmesriikide küberkriisi kontaktasutuste võrgustik (CyCLONe). Selle kaudu tõhustatakse ulatuslike piiriülestele küberintsidentidele või -kriisidele reageerimise kava rakendamist 30 .

Üleilmses küberruumis esinevad küberrünnakud ja -ohud pärinevad sageli väljastpoolt ELi. Nende probleemide tõhusaks lahendamiseks teevad EL ja liikmesriigid omavahel ning ka rahvusvaheliste partneritega koostööd, et edendada rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust küberruumis, soodustada riikide vastutustundlikku käitumist, suurendada üleilmset vastupanuvõimet ning teadlikkust küberohtudest ja pahatahtlikust kübertegevusest 31 . Kõrge esindaja avaldas 30. aprillil 2020 ELi nimel avalduse, milles mõisteti hukka pahatahtlik käitumine küberruumis ja väljendati solidaarsust ohvritega 32 .

Nõukogu võttis 30. juulil 2020 vastu ELi esimesed kübertegevuse sanktsioonid kuue füüsilise isiku ja kolme juriidilise isiku vastu, kes vastutavad küberrünnakute eest või on nendega seotud. Viimased hõlmavad Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) vastu suunatud küberründekatset ning rünnakuid, mida avalikult teatakse nimede „WannaCry“, „NotPetya“ ja „Operation Cloud Hopper“ all. 22. oktoobril 2020 kohaldas nõukogu sanktsioone veel kahe füüsilise isiku ja ühe juriidilise isiku vastu, kes vastutasid Saksamaa föderaalparlamendi vastu suunatud küberrünnaku eest või olid sellega seotud. Need otsused tehti pärast seda, kui EL ja liikmesriigid olid pidevalt väljendanud vajadust ennetada, ära hoida ja takistada pahatahtlikku kübertegevust ning sellele reageerida, kasutades muu hulgas kübersanktsioonide süsteemi oma 2017. aasta küberdiplomaatia ühe meetmena 33 .

Edenenud on ka läbirääkimised kaasseadusandjate vahel uute ekspordieeskirjade üle, millega piiratakse küberseirekaupade müüki inimõigusi rikkuvatele maailma režiimidele 34 . Nende eeskirjade vastuvõtmisega tagatakse vastutustundlikum, konkurentsivõimelisem ja läbipaistvam kahesuguse kasutusega kaupadega 35 kauplemine. Kavandatud muudatused, mille vajaduse tingivad tehnoloogia areng ja suurenevad julgeolekuriskid, hõlmavad uusi kriteeriume teatavate toodete ekspordilitsentside andmiseks või andmisest keeldumiseks.

3.Avaliku ruumi kaitse

ELi terrorismivastase võitluse tegevuskavas 36 on kinnitatud, et tõhusa ja tõelise julgeolekuliidu kujundamiseks tehtava töö oluline osa on avaliku ruumi kaitse julgeolekuohtudele vastupanu võime suurendamise kaudu. Komisjon teeb koostööd paljude avaliku ja erasektori sidusrühmadega, et töötada välja suunised ning pakkuda praktilist tuge ja rahastust 37 kooskõlas 2017. aasta avaliku ruumi kaitse toetamise tegevuskava 38 ja 2019. aasta avaliku ruumi kaitse heade tavade koguga 39 . Nagu on sätestatud ELi terrorismivastase võitluse tegevuskavas, suurendab komisjon oma toetust kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, kellel on oluline roll avaliku ruumi kaitsmisel ja radikaliseerumise ennetamisel. Seejuures koostatakse linna turvalisust ja linnade vastupanuvõimet käsitlev ELi protokoll, milles sätestatakse asjaomaste piirkondade kohalike ametiasutuste peamised põhimõtted ja eesmärgid.

Kuna terrorirünnakud on üha enam suunatud pühakodadele, pannakse erilist rõhku riigiasutuste ja usujuhtide ning koguduste vahelisele koostööle, et parandada julgeolekualast teadlikkust, aidata rakendada häid tavasid ja korraldada pühakodades koolitusi. Lihtsad meetmed võivad otsustada elu ja surma üle. 2019. aasta oktoobris toimus Halle sünagoogis terrorirünnak. Tugevdatud uks, paanikanupp ja turvakaamerad aitasid seal elusid päästa.

Selleks et veelgi toetada julgeoleku suurendamist avalikes kohtades (eelkõige pühakodades), tegi komisjon 2020. aastal sidusrühmade juhitavate projektide jaoks kättesaadavaks 20 miljonit eurot.

Samuti töötab komisjon välja meetmeid, et reageerida uutele esilekerkivatele avaliku ruumi ohtudele, sealhulgas mehitamata õhusõiduki süsteemidega (UAS) seotud ohtudele. Kuigi droonid pakuvad olulisi majanduslikke ja tööhõivevõimalusi, kujutavad need endast ka märkimisväärset ohtu avalikule ruumile, elutähtsatele taristutele ja muudele tundlikele kohtadele, näiteks vanglatele. ELi hiljutised valdkonnapõhised eeskirjad 40 vähendavad seda riski, suurendades droonide käitamise turvalisust. Alates 2021. aasta jaanuarist peavad droonide käitajad end registreerima ka riiklikes ametiasutustes. Seda korda võib täiendada Euroopa mehitamata lennuliikluse juhtimissüsteemi U-space reguleeriva raamistiku 41 abil, et tagada droonide ohutum ja turvalisem käitamine. Need meetmed raskendavad üksikisikute jaoks mehitamata õhusõidukite lennutamist piirangualadel ning aitavad õigusrikkujaid tuvastada ja neile süüdistusi esitada.

Komisjon teeb tööd ka selle nimel, et toetada õiguskaitseasutusi, elutähtsa taristu käitajaid, massiürituste korraldajaid ja muid sidusrühmi võitluses droonide kooskõlastamata kasutamise vastu. Näiteks teeb ta koostööd Euroopa Liidu Lennundusohutusametiga, et töötada välja head tavad, mis aitaksid lennujaamade sidusrühmadel reageerida loata droonide lennutamisega seotud juhtumitele, hõlbustab ühtlustatumat vastumeetmete testimist kogu ELis ning töötab sidusrühmade jaoks välja praktilise käsiraamatu, mis keskendub linnakeskkonnale.

Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse korraldatud avaliku ruumi kaitset käsitleval 2020. aasta oktoobri digitaalsel koolitusel (EU Digital Autumn School) osales üle 200 linnaplaneerija ning avaliku ruumi haldaja nii avalikust kui ka erasektorist. Seanssidel käsitleti mitmesuguseid teemasid, näiteks plahvatuste ja sõidukiga rammimiste eest kaitse tagamine, droonide kuritarvitamisest tulenevate ohtude leevendamine linnakeskkonnas ning seire- ja tuvastamistehnoloogiate kasutamine.

Samuti toetab komisjon endiselt aktiivselt avaliku ruumi turvalisuse tagamise partnerlust, mis sai alguse 2019. aasta jaanuaris ELi linnade tegevuskava raames ja mille töö tulemusena avaldati uus tegevuskava 42 linnade turvalisuse tagamiseks eri valitsustasanditel. Meetmed hõlmavad enesehindamisvahendi raamistiku loomist, soovitusi poliitika kujundamiseks, mitmetasandilist juhtimist ja rahastamist, innovatsiooni arukate lahenduste ja aruka tehnoloogia kaudu, sealhulgas sisseprojekteeritud turbe kontseptsiooni, ennetamist ja sotsiaalset kaasamist. Kõnealune partnerlus jõuab nüüd rakendusetappi.

Toetust avaliku ruumi turvalisuse suurendamiseks kohalikul tasandil pakuti ka linnadega seotud uuenduslike meetmete neljanda projektikonkursi kaudu. Välja on valitud kolm linna (Piraeus Kreekas, Tampere Soomes ja Torino Itaalias), kes katsetavad uusi linnajulgeoleku valdkonna lahendusi, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Mis puutub reageerimismeetmetesse, siis on komisjon välja töötanud ka Euroopa raamistiku, mis aitab parandada valmisolekut ja reageerimismeetmeid paljude kannatanutega tuleõnnetuste puhuks. See näeb ette, et patsientide ravimisel rakendatakse ELi tasandil tehtava koostöö kaudu kogu Euroopa põletusravi suutlikkust. Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu saab toetada suurt hulka raskete põletushaavadega patsiente, tagades nende jaoks spetsiaalsete ravikeskuste põletusravivoodid, põletushaavade hindamise eksperdid ning meditsiinilise evakueerimise suutlikkuse.

III    MUUTUVATE OHTUDE KÄSITLEMINE

1.Küberkuritegevus

Kurjategijad kasutavad küberturvalisuse puudujääke sageli ära. See on COVID-19 kriisi ajal saanud selgemaks kui kunagi varem. Sagenenud on nn klassikaline küberkuritegevus, mille puhul kasutatakse paha- ja lunavara (isiku- ja makseandmete varastamiseks või ohvritelt väljapressimiseks) ning levitatakse uusi veebisaite, mis meelitavad kasutajaid pahavara paigaldama. Toimunud on tervishoiu- ja teadustaristule suunatud küberrünnakud, mille käigus on lukustatud IKT-süsteemid, mis lubatakse avada ainult lunaraha maksmise korral või vaktsiini väljatöötamist käsitlevale teabele juurdepääsu tagamise eest 43 . Samuti on täheldatud laste seksuaalse kuritarvitamise ja laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali märkimisväärselt suuremat levikut 44 .

Küberkuritegevusele tõhusaks reageerimiseks on vaja kriminaaluurimiste ja süüdistuste esitamise tugevat raamistikku ning selle tagamisel on esimene oluline samm infosüsteemide vastu suunatud rünnakuid käsitleva direktiivi täielik ülevõtmine ja kohaldamine 45 . Komisjon jälgib Bulgaaria, Itaalia, Portugali ja Sloveenia tegevust pärast rikkumismenetluste algatamist 2019. aastal. Edusamme on vaja teha ka laste seksuaalse kuritarvitamise vastast võitlust käsitleva 2011. aasta direktiivi 46 kohaldamisel. Valdkonnad, kus tuleb veel jõupingutusi teha, on ennetustegevus, kriminaalõigus ning lapsohvritele mõeldud abi-, toetus- ja kaitsemeetmed. Alates 2018. aastast on komisjon algatanud rikkumismenetlused 25 liikmesriigi suhtes 47 .

Komisjon võttis 24. juulil 2020 vastu strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu 48 ja mille eesmärk on tagada ELi tõhus reageerimine laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud kuritegudele. Tekkinud on ka uus probleem seoses sellega, et alates 21. detsembrist 2020 kuuluvad teatavad internetipõhised sideteenused, nagu meili- ja sõnumiteenused e-privaatsuse direktiivi kohaldamisalasse ning nende kohta kehtivad Euroopa elektroonilise side seadustiku muudetud määratlused. Seega on tekkinud selge oht, et kõnealuste teenuste osutajad, kes tegelevad vabatahtlikult ka internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise avastamise, selle vastu võitlemise ja sellest teatamisega, on sunnitud sellise vabatahtliku tegevuse lõpetama. Seepärast on komisjon teinud ettepaneku võtta vastu määrus, 49 mis võimaldaks sellise vabatahtliku tegevuse jätkamist teatavatel tingimustel kuni pikaajalise seadusandliku lahenduse jõustumiseni. Komisjon töötab kõnealuse lahenduse ettepanekuga, mis on kavas vastu võtta 2021. aastal.

Euroopa küberkaitse keskuste võrgustik ning innovatsiooni ja operatsioonide kompetentsikeskus on loonud COVID-19 küberkaitse liidu, et töötada välja uuenduslikud lähenemisviisid võitlusele COVID-19ga seotud kuritegude vastu. 2020. aasta aprillis loodi spetsiaalne EIC COVIDi platvorm, 50 mis koondab kodanikuühiskonna, innovaatorid, partnerid ja investorid üle kogu Euroopa, et töötada välja uuenduslikke lahendusi.

Selleks et tagada tulemuslikum kuritegude eest vastutusele võtmine ning pidades silmas elektroonilise teabe ja tõendite tähtsust kriminaaluurimises, peaksid õiguskaitse- ja kohtuasutused kriminaaluurimise tarvis sellisele teabele ja sellistele tõenditele kiiresti juurde pääsema. Seda tunnistati ELi siseministrite 13. novembri 2020. aasta ühisavalduses 51 . Europol, Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik avaldavad 1. detsembril 2020 oma teise aruande „SIRIUS EU Digital Evidence Situation Report“ (SIRIUS EU digitaalsete tõenditega seotud olukorra aruanne). Aruandes rõhutatakse elektrooniliste tõendite suuremat tähtsust kriminaaluurimises 52 . Euroopa Parlament ei ole veel esitanud oma seisukohta seoses komisjoni 2018. aasta aprilli ettepanekutega, mis käsitlevad piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele 53 . Seetõttu pole läbirääkimised kaasseadusandjate vahel veel alanud. Viivitused nende ettepanekute vastuvõtmisel pidurdavad õiguskaitse- ja kohtuasutuste tööd ning raskendavad käimasolevaid jõupingutusi, mille eesmärk on kehtestada rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusena ühtsed eeskirjad piiriülese juurdepääsu tagamiseks elektroonilistele tõenditele 54 .

Rahvusvahelisel tasandil osaleb komisjon ELi nimel käimasolevatel läbirääkimistel Euroopa Nõukogu Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni teise lisaprotokolli üle. Protokolliga antaks pädevatele õiguskaitseasutustele tõhusamad ja suure rakendusulatusega piiriülese koostöö vahendid küberkuritegevuse ja muud liiki raskete kuritegude uurimiseks ning nende eest vastutusele võtmiseks, sealhulgas teenuseosutajatega vahetu koostöö tegemiseks. Kuna enamik neist tõhustatud koostöölahendustest toetub isikuandmete vahetamisele, on oluline, et tulevane protokoll näeks ette asjakohased andmekaitsemeetmed mitte ainult põhiõiguste aspektist, vaid ka lähtudes vajadusest tagada õiguskindlus, vastastikune usaldus ja õiguskaitsealase operatiivkoostöö tõhusus.

Läbirääkimised peaksid lõppema 2021. aastal. Samal ajal peab komisjon justiits- ja siseküsimuste nõukogult eelmisel aastal saadud volituste alusel läbirääkimisi ELi ja USA vahelise lepingu üle, mis käsitleb piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele. See täiendaks kavandatavaid ELi sise-eeskirju, mis käsitlevad vahetut piiriülest koostööd teenuseosutajatega, kõrvaldades õiguslikud vastuolud ning nähes ette ühised eeskirjad ja kaitsemeetmed. Ametlikke läbirääkimisi alustati 25. septembril 2019 ja juba on toimunud mitu läbirääkimisvooru. Läbirääkimiste tulemus oleneb aga suuresti elektrooniliste tõendite sise-eeskirjadega tehtavatest edusammudest.

Mis puudutab andmete säilitamist ja kasutamist õiguskaitse eesmärgil, siis analüüsis komisjon varasemat 2016. aasta otsust kohtuasjas Tele2/Watson, 55 pidades nõu ekspertidega, sealhulgas asjaomaste teenuseosutajate, politsei- ja õigusasutuste, kodanikuühiskonna, andmekaitseasutuste, akadeemiliste ringkondade ja ELi asutuste esindajatega. Arutelu aluseks oli ka uuring, mis käsitles elektroonilise side teenuste osutajate andmesäilitustavasid, õiguskaitseasutuste vajadusi ja tavasid seoses andmetele juurdepääsuga ja asjakohaste tehnoloogiliste probleemide määratlemist ning mille raames anti ülevaade riiklikest õigusraamistikest 56 . See töö on näidanud, et õiguskaitseasutused peavad oma ülesannete tõhusamaks täitmiseks andmetele juurde pääsema.

6. oktoobril 2020 tegi Euroopa Kohus otsused 57 seoses Belgia, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi õigusaktidega, mis käsitlevad muude kui sisuga seotud sideandmete säilitamist, edastamist ja neile juurdepääsu õiguskaitse ja riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil. Komisjon hindab olemasolevaid võimalusi tagada terroristide ja teiste kurjategijate tuvastamine ja jälitamine kooskõlas liidu õigusega, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus, ning võttes arvesse ka selle küsimusega seotud pooleliolevaid kohtuasju.

Veel üks oluline element küberkuritegevuse vastases võitluses on olnud töö, mille eesmärk on tagada interneti domeeninimede registreerimisandmete (WHOIS-teave) kättesaadavus ja täpsus kooskõlas Interneti Aadressikorporatsiooni (ICANN) vastava tegevusega. Arutelude eesmärk on tagada, et õigustatud juurdepääsu taotlejatel, sealhulgas õiguskaitse- ja küberturvalisuse valdkonna ettevõtjatel, oleks kohaldatavaid andmekaitse-eeskirju täiel määral arvestades tõhus juurdepääs tippdomeenide üldistele registreerimisandmetele. WHOISi uut poliitikat käsitlevad lõplikud soovitused avaldati 10. augustil 2020 ning need on praegu läbivaatamisel ja ICANNi nõukogu otsuse ootel. Komisjon hindab läbivaatamise järeldusi ning kaalub, kas need võtavad piisavalt arvesse andmekaitse vajadust ja avaliku huvi aspekti seoses õiguskaitseasutustele ja küberturvalisuse ettevõtjatele tõhusa juurdepääsu tagamisega.

2.Nüüdisaegne õiguskaitse

Kuna tehnoloogia kujundab jätkuvalt ümber peaaegu kõiki ühiskonnasektoreid, sealhulgas julgeolekuvaldkonda, peab õiguskaitse- ja kohtusüsteem olema võimeline vastavalt arenema. Ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks on oluline integreerida julgeolekupoliitika valdkonda tehisintellekt, suurandmed ja kõrgjõudlusega andmetöötlus, pärssimata seejuures põhiõiguste kaitse tõhusust.

Komisjon tegutseb mitmel olulisel töösuunal 58 . 25. novembril 2020 esitas komisjon andmehaldust käsitleva õigusakti ettepaneku, 59 millega luuakse raamistik isikuandmete ja isikustamata andmete hõlpsamaks jagamiseks ja taaskasutamiseks innovatsiooni ja arengu eesmärgil. See hõlmab tööstusharu esindajaid ja avaliku sektori asutusi virtuaalsete või füüsiliste sektoripõhiste andmeruumide kaudu. See võimaldaks riiklikele õiguskaitseasutustele nende innovatsiooni eesmärgil juurdepääsu muudes andmeruumides hoitavatele andmetele. Samal ajal ei lubata juurdepääsu riiklike õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste valduses olevatele andmetele, välja arvatud juhul, kui see on ELi või siseriikliku õigusega lubatud. Riiklikud õiguskaitse- ja julgeolekuasutused võivad samuti kasu saada sellest, kui üksikud andmesubjektid teevad oma andmed vabatahtlikult kättesaadavaks ühistes huvides ja üksnes teadusuuringute eesmärgil. 

Pärast tehisintellekti käsitleva valge raamatu 60 avaldamist on alustatud ka tööd uue tehisintellekti käsitleva algatuse ettevalmistamiseks. Valges raamatus on ühelt poolt tunnistatud tehisintellektil põhineva tehnoloogia pakutavaid võimalusi kodanike ja kogu ühiskonna turvalisuse ja heaolu suurendamiseks, kuid teisalt tehtud kindlaks ka hulk riske – näiteks küberohud, isikliku turvalisust ähvardavad ohud või ühenduse katkemise oht. Avalikus konsultatsioonis osalejate peamised mureküsimused olid seotud kartusega, et tehisintellekti rakendamisega rikutakse põhiõigusi ja et tehisintellekti rakendamise tulemustega võib kaasneda diskrimineerimine 61 . Teatises „Usalduse loomine inimkeskse tehisintellekti vastu“ 62 on komisjon rõhutanud vajadust muuta tehisintellekti süsteemid vastupidavaks nii ilmsete avalike rünnakute kui ka andmete või algoritmidega manipuleerimise varjatumate katsete suhtes ning võtta meetmeid selliste ohtude vähendamiseks.

Krüpteerimine mängib olulist rolli kõrgel tasemel küberturvalisuse tagamisel, põhiõiguste (näiteks eraelu puutumatuse, sealhulgas suhtluse konfidentsiaalsuse ja isikuandmete) tõhusa kaitse tagamisel ning usalduse tagamisel krüpteerimistehnoloogiatel põhinevate teenuste ja toodete, näiteks digitaalse identiteedi lahenduste vastu. Samas saab seda kasutada ka kuritegude varjamiseks õiguskaitseasutuste ja kohtute eest ning see muudab uurimise, avastamise ja süüdistuse esitamise keeruliseks. Nõukogus kokku tulnud liikmesriigid on kutsunud üles leidma lahendusi, mis võimaldaksid tagada õiguskaitse- ja kohtuasutustele seadusliku juurdepääsu digitaalsetele tõenditele nii, et seejuures peetakse täielikult kinni eraelu puutumatuse, andmekaitse ja õiglase kohtupidamisega seotud nõuetest 63 . Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et leida õiguslikud, operatiivsed ja tehnilised lahendused, mis võimaldavad seaduslikku juurdepääsu elektroonilisele teabele krüpteeritud keskkonnas side (suhtluse) turvalisust säilitades.

Võetavad praktilised meetmed hõlmavad Europoli dekrüptimisplatvormi loomist, et aidata õiguskaitseasutustel pääseda seaduslikult juurde kriminaaluurimise käigus konfiskeeritud seadmetes olevatele krüpteeritud andmetele 64 . Küberkuritegevusalase hariduse ja koolituse Euroopa töörühm on välja töötanud katsekoolitusmoodulid, millele Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) oma töös tugineb. Loodud on liikmesriikide krüpteerimisekspertide võrgustik, et jagada parimaid tavasid ja oskusteavet ning toetada tehniliste ja praktiliste vahendite kogumi väljatöötamist.

Elektrooniliste tõendite digitaalne vahetussüsteem (e-Evidence Digital Exchange System, eEDES) hakkab võimaldama Euroopa uurimismääruste, vastastikuse abi taotluste ja tõendite turvalist, kiiret ja tõhusat piiriülest vahetamist digitaalsel kujul. Seda tuleks järk-järgult täiendada ja muudele kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö vahenditele laiendada ning selle tulevane kohaldamisala sätestatakse 2021. aastaks kavandatud seadusandlikus ettepanekus õigusalase koostöö menetluste digiteerimise kohta 65 .

3.Võitlus ebaseadusliku veebisisuga

Vägivaldse äärmusluse ja terrorismini viiv radikaliseerumine on mitmemõõtmeline ja piiriülene nähtus, mille huvides on ära kasutatud interneti kiiret kasvu. Internetti kasutatakse endiselt haavatavate inimeste radikaliseerimiseks ja värbamiseks. Juulis eemaldas Europoli internetisisust teavitamise üksus 2 000 linki, mis suunasid terroristlikule sisule, sealhulgas rünnaku korraldamise käsiraamatutele ja juhenditele. Tõendid interneti rolli kohta radikaliseerimisel ning Prantsusmaal ja Austrias toime pandud rünnakutes osalejate kuritegude reklaamimisel rõhutavad veelgi vajadust selge õigusraamistiku järele, mis aitaks tõkestada terroristliku veebisisu levitamist, säilitades samal ajal tõhusad meetmed põhiõiguste kaitse tagamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbirääkimised kavandatava terroristlikku veebisisu käsitleva määruse 66 üle on viimastel nädalatel intensiivistunud. Nende läbirääkimiste lõpuleviimine, eelkõige sellise tõhusa operatiivse vahendi tagamisega, mis võimaldab eemaldamiskorralduste alusel terroristliku sisu piiriülesest kõrvaldamist tunni või lühema aja jooksul alates kõnealuse korralduse saamisest, on terroristliku sisu, sealhulgas radikaliseerumisele kaasaaitava sisu vastu võitlemisel otsustava tähtsusega.

Seni toetab meetme võtmist ELi internetifoorum, mis kujutab endast olulist platvormi koondamaks liikmesriike ja tööstussektorit terroristliku veebisisu ja radikaliseerumisele kutsuvate sõnumite levitamise vastu võitlemiseks. Foorum töötab praegu välja liikmesriikides keelatud sümbolite ja rühmade viiteloetelu, mis alusel saaks kujundada platvormi sisu modereerimise poliitikat.

ELi internetifoorum on laiendanud oma tegevust, et see käsitleks ka laste seksuaalset kuritarvitamist internetis. Foorumiga luuakse ühine ruum parimate tavade jagamiseks ning nii era- kui ka avaliku sektori osalejate ees seisvate takistuste kindlakstegemiseks, et suurendada vastastikust mõistmist ja leida ühiselt lahendusi. Samuti võimaldab see kõrgetasemelist poliitilist koordineerimist tegevuse tõhususe ja tulemuslikkuse maksimeerimiseks. ELi internetifoorumi raames algatati teadusringkondade, tööstuse, riigiasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide eksperte kaasav tehniline protsess, mille eesmärk on kaardistada ja eelhinnata võimalikke tehnilisi lahendusi laste seksuaalse kuritarvitamise avastamiseks otspunktkrüpteeritud elektroonilises sides ja sellest teavitamiseks. Sellised tehnilised lahendused ei tohiks krüpteerimist nõrgestada. Kõnealuse lähenemisviisiga täiendatakse laste seksuaalse kuritarvitamise vastase võitluse muid elemente (nii võrgus kui ka võrguväliselt), nagu eespool kirjeldatud.

Komisjon on jätkanud ka ELi eksperditeadmiste ja -kogemuste jagamist äsja loodud terrorismivastase võitluse ülemaailmse internetifoorumi sõltumatu nõuandekomitee töö raames ning kriisile reageerimise töörühma kaasjuhina koostöös Microsoftiga. Komisjon jätkas koostöös Europoliga liikmesriikide toetamist ELi kriisiprotokolli rakendamisel. ELi internetisisust teavitamise üksus korraldas 23. novembril 2020 teise lauaõppuse, et valmistada ette suunised selle kohta, kuidas parandada operatiivset reageerimist ja reaalajas koordineerimist liikmesriikide ja internetiteenuse osutajate vahelises koostöös. 

2020. aasta juunis avaldas komisjon internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendi 67 rakendamise viimase seire tulemused. See näitas, et IT-ettevõtted analüüsivad 24 tunni jooksul keskmiselt 90 % sellest sisust, mille kohta nad on ohuteate saanud, ning eemaldavad keskmiselt 71 % vihakõnena käsitletavast sisust. Samas tuvastati ka puudusi läbipaistvuse ja kasutajatele tagasiside andmise aspektis. Tegevusjuhendi neli aastat väldanud rakendamise käigus kogutud teavet võeti arvesse kaalutlustes selle üle, kuidas käsitleda tulevases digiteenuste õigusakti ettepanekus ebaseadusliku veebisisu vastast tegevust ja tagada seejuures sõnavabaduse kaitse. President von der Leyen teatas Euroopa Liidu olukorda käsitlevas 2020. aasta kõnes, et komisjon teeb 2021. aasta lõpuks ettepaneku laiendada ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 esitatud ELi tasandi kuritegude loetelu, lisades sinna vihakuriteo ja vihakõne 68 .

4.Hübriidohud

Hübriidohtude muutuvat olemust tunnistades moodustas nõukogu 2019. aasta juulis vastupanuvõime suurendamise ja hübriidohtudega võitlemise horisontaalse töörühma. Selle peamine eesmärk on toetada liikmesriikide koostöö strateegilist ja horisontaalset koordineerimist riigi ja ühiskonna vastupanuvõime valdkonnas, parandades strateegilist kommunikatsiooni ja võideldes väärinfo levimise vastu. Töörühma töö on hõlmanud hübriidohte käsitlevate uuringute 69 järelmeetmete võtmist ning hübriidohtude ja väärinfoga seonduva vaatlemist naabruses asuvates partnerriikides. Horisontaalse töörühma tegevust on tutvustatud 14. septembril 2020 vastu võetud aastaaruandes.

Nõukogu võttis 2019. aasta detsembris vastu järeldused teemal „Vastupanuvõime suurendamiseks ja hübriidohtudega võitlemiseks tehtavad täiendavad jõupingutused“ 70 . Neis on kutsutud üles rakendama julgeoleku tagamisel ja hübriidohtudega võitlemisel terviklikku lähenemisviisi, tehes strateegilisemat, koordineeritumat ja sidusamat tööd kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades. 2020. aasta juulis võeti kaks peamist järelmeedet. Esiteks koostasid komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus ülevaate meetmetest ja dokumentidest, mis seonduvad ELi reageerimisega hübriidohtudele 71 . Selles on loetletud hübriidohtudega võitlemise ELi tasandi meetmed ja asjakohased poliitikadokumendid. Ülevaatest lähtudes luuakse piiratud juurdepääsuga veebiplatvorm, mis koondab kõik hübriidohtudega seotud meetmed, poliitika ja seadusandlusega seotud dokumendid ning asjakohased uuringuandmed. Teiseks käsitleti viimases hübriidohtudega võitlemise aastaaruandes 72 rakendamise aspekti, sealhulgas niisuguseid teemasid nagu olukorrateadlikkus, vastupanuvõime suurendamine, kriisideks valmisolek ja neile reageerimine, samuti rahvusvaheline ning eelkõige ELi ja NATO koostöö hübriidohtudega võitlemisel. Kuigi aruandes märgitakse mõningaid edusamme ELi tasandi koordineerimisel, tuleb hübriidohtude enneolematu ulatuse ja mitmekesisuse tõttu võtta ELi tasandil lisameetmeid, et integreerida sujuvalt välis- ja sisemõõde ning toetada liikmesriikide jõupingutusi hübriidohtudega võitlemisel ja nende vastupanuvõime tugevdamisel.

Samal ajal käib töö uues julgeolekustrateegias sätestatud meetmete rakendamiseks, et kaasata hübriidohtude aspekt poliitikakujundamisse, töötada välja piiratud võrguplatvorm, luua ELi vastupanuvõime sektoriülesed lähtealused ning ühtlustada teabevoogusid olukorrateadlikkuse suurendamiseks 73 . Seejuures tuginetakse ELi luure- ja situatsioonikeskuse (EU INTCEN) juurde loodud ELi hübriidohtude ühisüksuse tegevusele. See üksus on ELi hübriidohtude hindamise keskus. Praeguseks on koostatud hübriid- ja küberohtude kohta üle 180 kirjaliku aruande. Üks ELi hübriidohtude ühisüksuse projekt on hübriidohtude suundumuste analüüs, 74 mille kaudu saadakse andmeid järgmistel teemadel: uute osaliste hübriidtegevuse pidev analüüs; ELi liikmesriike, institutsioone, partnereid ja huve puudutav välisluuretegevus; COVID-19 pandeemia ärakasutamine hübriidohte põhjustavate riiklike ja muude osalejate poolt.

ELi ja NATO koostöö (2016. ja 2018. aasta Varssavi ja Brüsseli ühisdeklaratsioonide rakendamise raames) on intensiivistunud, nagu on rõhutatud 2020. aasta juunis avaldatud viiendas eduaruandes: töötajatevaheline suhtlus toimib ning saavutatud on konkreetseid tulemusi hübriidohtude, küberkaitse ja suutlikkuse suurendamise vallas 75 . Hübriidohtudega seotud vastupanuvõime tagamise lähtekoha võtmiseks on väga oluline töötada välja sektoriülene ühtne metoodika, et vältida killustatud ja üksteist dubleerivate eeskirjade, vahendite ja meetmete kujundamist. Selles koostöös on osalenud ka Helsingis asuv Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskus. COVID-19 kriisi ajal on tugevdatud koostööd NATOga, sealhulgas võitluses pandeemiat puudutava desinformatsiooni ja vaenuliku teavitustegevuse vastu.

Üldiselt on COVID-19 pandeemia toonud esile desinformatsiooni levikust tulenevad kiiresti arenevad riskid ja tegeliku ohu inimeste elule 76 . 10. juunil 2020 võtsid komisjon ja kõrge esindaja vastu ühisteatise COVID-19 ja väärinfo kohta, 77 et juhtida tähelepanu COVID-19 kohta levitatava väärinfoga kaasnevatele konkreetsetele ohtudele ja sellele, milliseid meetmeid tuleks võtta. Selles käsitletakse suurte veebiplatvormide ohuga tegelemise poliitika väljatöötamist, platvormide tegevuse intensiivsemat jälgimist ning sihtotstarbelist koostööd Euroopa välisteenistuse hallatava kiire teabevahetuse süsteemi kaudu. Pandeemia on hoogustanud desinformatsioonivastast võitlust ja üldsuse teadlikkuse suurendamiseks tehtavaid jõupingutusi. 2020. aasta esimeses pooles on EUvsDisinfo avalikku desinformatsioonijuhtumite andmebaasi lisandunud 1 963 uut Kremli-meelse desinformatsiooni juhtumit, millest peaaegu kolmandik on seotud COVID-19 pandeemiaga. Alates 2020. aasta märtsi keskpaigast kuni aprilli lõpuni kasutas veebisaiti iga päev üle 10 000 inimese ning kasutajate koguarv kasvas 2019. aasta sama ajavahemikuga võrreldes 400 %. ELi vastas sellele suundumusele muu hulgas sihipäraste teavituskampaaniate 78 ja pandeemia kohta faktilise teabe jagamisega.

Saadud kogemusi võeti arvesse 2. detsembril 2020 vastu võetud Euroopa demokraatia tegevuskava 79 väljatöötamisel. Selles on esitatud peamised sammud ELi demokraatliku struktuuri vastupanuvõime tugevdamiseks vabade ja õiglaste valimiste edendamise, vaba ja sõltumatu meedia raskustega tegelemise ning desinformatsiooni vastu võitlemise kaudu. See viimane aspekt tugineb 2018. aasta väärinfovastasele tegevuskavale, 80 mille alusel hoogustatakse ELis väärinfo levitamise vastast võitlust ning kaasatakse kodanikuühiskonda ja erasektorit esindavaid olulisi sidusrühmi. Samuti käsitletakse selles väärinfot käsitleva tegevusjuhendiga 81 seotud edasisi samme, mis järgnevad septembris 2020 läbiviidud tegevusjuhendi tõhususe hindamisele. Tegevusjuhend on olnud oluline ja vajalik samm läbipaistvama ja vastutusvõimelisema veebiplatvormide ökosüsteemi loomise poole, kuid seda saaksid muuta tõhusamaks ühtsemad määratlused, järjepidevam rakendamine ja lisameetmed konkreetsete valdkondadega tegelemiseks (näiteks mikrosihtmärgistamine). Veel üks oluline ELi käsutuses olev ressurss on Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus, mis alustas tegevust 2020. aasta juunis. See toob kokku desinformatsioon tegelevad peamised sidusrühmad, sealhulgas faktide kontrollijad ja teadlased.

IV    EUROOPLASTE KAITSMINE TERRORISMI JA ORGANISEERITUD KURITEGEVUSE EEST

1.Terrorism ja radikaliseerumine

Hiljutised rünnakud on taas kinnitanud, et terrorismioht ELis on endiselt suur. Õpetaja mõrvamisele Conflans-Sainte-Honorine'is 16. oktoobril 2020 järgnes kolme inimese tapmine Nice'i kirikus 29. oktoobril. 2. novembril Viinis toimunud terrorirünnakus hukkus neli ja sai vigastada 23 inimest. Nõukogu võttis 13. novembril vastu ELi siseministrite ühisavalduse hiljutiste terrorirünnakute kohta Prantsusmaal ja Austrias 82 . Need hiljutised džihaadirünnakud on lisandunud juba kasvavale ohule, mida kujutavad endast vägivaldsete paremäärmuslaste tegevus ja muud terrorismivormid.

Et liikmesriikidele terrorismi ja radikaliseerumise vastases võitluses täiendavat tuge pakkuda, võtab komisjon vastu ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava 83 . Tegevuskava tugineb olemasolevatele poliitikapõhimõtetele ja vahenditele ning tugevdab ELi raamistikku, et tõhustada ohtude ja riskide prognoosimist, radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse ennetamist, inimeste ja taristu kaitset (sealhulgas välispiiride turvalisuse tagamise kaudu) ning rünnakujärgseid järelmeetmeid. Samuti käsitletakse selles edasisi samme õiguskaitse ja õigusalase koostöö parandamisel ning tehnoloogia kasutamist ja asjakohase teabe jagamist kogu ELis, sealhulgas välispiiridel kontrolle tegevatele isikutele. Õigusaktide rakendamine ja jõustamine on endiselt väga tähtis.

Terrorismivastases võitluses on kõige olulisem ennetamine. ELi jõupingutused radikaliseerumise ennetamise valdkonnas tuginevad põhjalikele kogemustele, mis on saadud eesliini spetsialistide ja poliitikakujundajate toetamisel. 24. novembril võttis komisjon vastu uue integratsiooni ja kaasamise tegevuskava 84 . Radikaliseerumisevastases võitluses on äärmiselt oluline teha rohkem jõupingutusi kogukondade lõimimiseks. Sidusam ja kaasavam ühiskond võib aidata ära hoida äärmuslike ideoloogiate levikut, mis võib soodustada terroristlikku tegevust ja vägivaldset äärmuslust. Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikule ette nähtud toetus hõlmas 2020. aasta jaanuaris 30 miljoni euro suurust lisalepingut, mis oli ette nähtud kohapealsete spetsialistide abistamiseks järgmisel neljal aastal, ning täiendavat toetust poliitikakujundajate ja teadlaste jaoks. Need ja muud vahendid, nagu ELi internetifoorum, võimaldavad komisjonil tegeleda prioriteetsete meetmetega, mis on välja toodud radikaliseerumise ennetamise ELi kooskõlastatud lähenemisviisi käsitlevates 2021. aasta strateegilistes suunistes. Neid täiendavad terrorismivastase võitluse tegevuskava meetmed, mille eesmärk on võidelda internetis levivate äärmuslike ideoloogiate vastu, suurendada vastavaid jõupingutusi vanglates ning rehabiliteerimise ja taasintegreerimise valdkonnas, sealhulgas terroristist välisvõitlejate puhul, ning tugevdada toetust kohalikele osalejatele ja ehitada üles vastupanuvõimelisemad kogukonnad.

2017. aasta märtsis vastu võetud terrorismivastase võitluse direktiiv 85 on ELi tasandi peamine kriminaalõiguslik vahend terrorismivastaseks võitluseks. Sellega on kehtestatud miinimumstandardid terroriaktide ja terrorismiga seotud kuritegude määratlemiseks ja karistuste määramiseks ning tagatud terrorismiohvrite õigus kaitsele, toele ja abile. Komisjon võttis 30. septembril 2020 vastu aruande, 86 milles hinnatakse meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud direktiivi järgimiseks. Selles on järeldatud, et direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmine on aidanud tugevdada terrorismi kriminaalõiguslikku käsitust ja terrorismiohvrite õiguste tagamist liikmesriikides, kuid et endiselt esineb vajakajäämisi. Näiteks ei ole kõik liikmesriigid oma siseriiklikus õiguses kõiki direktiivis loetletud kuritegusid kui terroriakte kriminaliseerinud, samuti leidub puudusi terroristlikel eesmärkidel reisimise kriminaliseerimises, terrorismi rahastamise käsitlemises ning ohvrite toetamises. Direktiivi hindamisaruanne võetakse vastu 2021. aasta jooksul.

EL jätkab tööd selle nimel, et toetada liikmesriike terroristidelt ründamisvahendite võtmisel ja vastavate eeskirjade rakendamisel. Alates 1. veebruarist 2021 hakatakse kohaldama Lõhkeainete lähteainete turustamist ja kasutamist käsitlevat määrust, mis võeti vastu 2019. aasta juunis 87 . Selleks et aidata liikmesriikide ametiasutustel ja erasektoril määrust kohaldada, avaldas komisjon 2020. aasta juunis vastavad suunised 88 . Lisaks käivitas komisjon 2020. aasta juunis programmi 89 määruse väljundite, tulemuste ja mõju jälgimiseks.

2019. aasta novembris kutsus komisjon liikmesriike hindama 2017. aastal vastu võetud „Tegevuskava valmisoleku parandamiseks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide korral“ 90 rakendamist. Üldine järeldus oli, et enamik meetmeid on rakendatud. 2020. aasta alguses koostas komisjon koostöös riiklike ekspertidega ohtlike kemikaalide loetelu. Selle alusel tehti koostööd seadmete tootjatega avastamissuutlikkuse suurendamiseks. Hiljuti algatas komisjon uuringu, mille raames käsitletakse võimalusi piirata juurdepääsu mõnele sellisele kemikaalile. Tööd tehakse ka liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames ning liikmesriikidega arutatakse, kuidas tagada suurem suutlikkus reageerida keemilistele, bioloogilistele, radioloogilistele ja tuumaohtudele saastest puhastamise, tuvastamise, seire ja jälgimise ning varude kogumise valdkonnas.

12. oktoobril 2020 otsustas nõukogu pikendada keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaste sanktsioonide kehtivust ühe aasta võrra, 91 võimaldades ELil kehtestada piiravaid meetmeid keemiarelvade väljatöötamise ja kasutamisega seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes. 14. oktoobril 2020 võttis nõukogu vastu piiravad meetmed kuue füüsilise isiku ja ühe juriidilise isiku suhtes, kes olid seotud Aleksei Navalnõi mõrvakatsega. Teda mürgitati 20. augustil 2020 Venemaal Novitšoki närvimürki kasutades 92 .

Selleks et terrorivõrgustikke oleks võimalik tuvastada, on ülioluline ka finantsteave, sest terroristide reisimine, väljaõpe ja varustus sõltub rahastamisest. Seega on jõupingutused, mida tehakse võitluses terrorismi rahastamise vastu, terrorismivastases tegevuses ja uurimises väga olulised. Põhieesmärgid hõlmavad olemasolevate vahendite ja teabe (luureandmete) täielikku ärakasutamist, rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite nõuetekohast rakendamist ning kujunemisjärgus tehnoloogiast ja sotsiaalmeedia platvormidest tulenevate probleemide lahendamist 93 (vt allpool).

Transpordivõrk on alati olnud ja on endiselt üks terrorismi sihtmärkidest. ELi jõupingutused hõlmavad riskipõhist lennundussektori kaitsmise käsitust 94 . Konfliktipiirkonnad kujutavad endast suurt ohtu tsiviillennundusele ning teabe ja riskihindamise jagamine on riskide leevendamiseks väga oluline 95 . ELi konfliktipiirkonna riskihindamise teabevahetussüsteemi rakendamist peetakse parimaks tavaks ning ELi õigusaktidesse on lisatud rahvusvahelised teabevahetusstandardid 96 . Tsiviillennunduse valdkonnas saadud kogemuste põhjal on komisjon laiendanud riskihindamisel põhinevat käsitust muudele transpordiliikidele. Hästi edeneb raudteeveo turvalisuse tegevuskava 97 rakendamine, mida toetab komisjoni moodustatud sihtotstarbelise eksperdirühma – ELi rongireisijate turvaplatvormi – kaudu saadav oskusteave. Merenduse valdkonnas on riskihindamisel põhinev käsitus juba hästi tuntud ja rakendatud ning komisjon teeb reisijate turvalisuse suurendamiseks liikmesriikide ja sidusrühmadega koostööd. See on lõimitud ELi merendusjulgeoleku strateegiasse ja vastavasse tegevuskavasse, mida muudeti 2018. aastal, et hõlmata ka julgeoleku- ja kaitsemõõde. See on esitatud viimases rakendamisaruandes, mis võeti vastu ja avaldati 23. oktoobril 2020 98 .

Europol toetab liikmesriike terrorismiga seotud uurimistes Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse kaudu. Liikmesriigid on esitanud Euroopa terrorismivastase võitluse keskusele aina enam operatiivabi taotlusi ning keskus on nüüd kaasatud peaaegu igasse suuremasse terrorismivastasesse uurimisse. Europol toetas 2019. aastal terrorismivastase võitluse valdkonnas kokku 632 operatsiooni. Liikmesriikide uurijad on samuti hakanud seda tööd rohkem hindama: 2018. aastal oli nende rahulolu tase 8/10 ja 2019. aastal 9,1/10. Euroopa terrorismivastase võitluse keskus koordineeris 2019. aastal kokku 18 tegevuspäeva 99 .

Ka Eurojust toetas 2019. ja 2020. aastal 116 terrorismiga seotud uurimist. Käimasoleva töö tulemusena koostatakse seadusandlik ettepanek digitaalseid piiriüleseid terrorismijuhtumeid käsitleva teabevahetuse kohta. Selle eesmärk on arendada 2019. aastal käivitatud terrorismivastase võitluse registrit 100 ning laiendada parem- ja vasakäärmuslaste rühmitustega seotud tööd.

30. juulil 2020 uuendas nõukogu viimati ELi loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse terrorismivastase võitluse eesmärgil võetavaid piiravaid meetmeid. Uusimas loetelus on 14 füüsilist isikut ja 21 üksust. Samal päeval kehtestas nõukogu piiravad meetmed selle isiku suhtes, kelle suhtes kohaldatakse ISILi (Daesh) ja Al-Qaida terrorismivastaste sanktsioonide režiimi. Praegu on kõnealuse režiimi alusel autonoomselt loetellu kantud viis isikut ning režiimi kohaldamist pikendati 19. oktoobril 2020 ühe aasta võrra 101 .

Terrorismivastase võitluse poliitika oluline osa on seotud ohtudega, mida kujutavad endast praegu Süürias ja Iraagis viibivad terroristist välisvõitlejad. Kuigi esmavastutus nendes küsimustes jääb mõistagi liikmesriikidele, aitab ELi tasandi toetus ja koostöö liikmesriikidel täita järgmiseid ühiseid ülesandeid: terrorikuritegude toimepanijate vastutusele võtmine, Schengeni alale tuvastamata sisenemise ärahoidmine ning tagasipöördunud terroristist välisvõitlejate taasintegreerimine ja rehabiliteerimine. Näiteks teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikide ja peamiste partnerriikidega, et tagada lahinguvälja asitõendite jagamine ja nende tõhus kasutamine, mis aitaks kaasa kahtlustatavate identifitseerimisele, ELi piiridel tuvastamisele ja vastutusele võtmisele. Eurojusti avaldatud 2020. aasta memorandum lahinguvälja asitõendite kohta 102 näitab, et selliste andmete hankimine ja selle tagamine, et need vastaksid vastuvõetavate tõendite kriteeriumidele, on küll keeruline, kuid võib aidata terrorismis kahtlustatavaid kohtu ette tuua.

Komisjon hõlbustab ka dialoogi liikmesriikide ja humanitaarabi osutajatega, et tagada terviklik ja faktiline ülevaade olukorrast Süüria kirdeosa laagrites, kus asuvad Euroopa terroristist välisvõitlejate pereliikmed. Eriti suurt tähelepanu pööratakse laste olukorrale Süüria laagrites. Samuti aitab komisjon liikmesriikidel jagada kogemusi siseriiklike meetmete ja mehhanismide kohta, et aidata paremini hallata tagasipöörduvate terroristist välisvõitlejate ja laste rehabiliteerimist ja taasintegreerimist. Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik korraldab ka õppekülastusi ja annab vajaduse kohaselt nõu, et võimaldada paremini lahendada süüdimõistetud tagasipöördujate probleeme, eelkõige pärast nende vanglast vabastamist, ning toetada perekondade ja kohalike kogukondade rolli ja püüdlusi taasintegreerimise protsessis.

Terrorismivastased partnerlused ning koostöö kolmandate riikide ja ELi naabruses asuvate partneritega on samuti väga olulised, et suurendada ELi julgeolekut ning siduda omavahel paremini ELi julgeolekupoliitika sise- ja välismõõde. Nõukogu on kutsunud tugevdama ELi terrorismivastast välistegevust 103 ning keskenduma seejuures Lääne-Balkanile, Põhja-Aafrikale ja Lähis-Idale, Sahelile, Aafrika Sarvele ja Aasiale. Seda tööd jätkatakse, kasutades täielikult ära välistegevuse meetmeid, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevaid kõrgetasemelisi dialooge ning ELi delegatsioonides töötavast 17 terrorismivastase võitluse / julgeolekueksperdist koosnevat võrgustikku, 104 mis pakub jätkuvalt toetust, hõlbustades koostööd ja aidates kaasa suutlikkuse suurendamisele. Praegu käib arutelu võrgustiku tugevdamise ja laiendamise võimaluste üle.

Lääne-Balkani terrorismivastast võitlust käsitlevas 2018. aasta ühises tegevuskavas ja sellega seotud kahepoolsetes kokkulepetes, mis allkirjastati 2019. aastal iga asjaomase partneriga, 105 keskendutakse ühiste julgeolekueesmärkide täitmiseks ja ELis elavate inimeste kaitsmiseks eriti tähtsatele piirkondadele. ELi ja Lääne-Balkani ministrite justiits- ja siseküsimuste foorumil 22. oktoobril 2020 kinnitasid EL ja Lääne-Balkani partnerid taas oma pühendumust ühise tegevuskava eesmärkide elluviimisele ka pärast 2020. aastat 106 . Koostöö Lääne-Balkaniga hõlmab terroristist välisvõitlejate ja nende pereliikmete jätkuva tagasipöördumise haldamist ning nende kaasamist radikaliseerumisvastasesse tegevusse. Samuti jätkab EL terrorismivastase võitluse alast korrapärast koostööd Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Kesk-Aasiaga 107 . Kesk-Aasiaga tehtavas koostöös keskendutakse keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude käsitlemisele. ELi ja Pärsia lahe koostöönõukoguühine koostöökomitee kohtus 25. juunil 2020 ning käsitles selliseid küsimusi nagu radikaliseerumise vastane võitlus ning terrorismi rahastamise ja rahapesu tõkestamine, küberturvalisus ja koostöö Europoliga. EL tegi 2019. aasta lõpus koostöös NATOga aegade esimest auditit keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude kohta ühes Pärsia lahe riigis. 2019. aasta lõpus eraldati kokku ligikaudu 465 miljonit eurot käimasolevatele terrorismivastase võitluse ja vägivaldse äärmusluse ennetamise projektidele, mis on suunatud väljapoole ELi. See eelarve on 15 % suurem kui eelmisel aastal.

Samuti on EL jätkanud terrorismivastase võitluse alase koostöö süvendamist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga, 108 eelkõige ÜRO terrorismivastase võitluse büroo ja terrorismivastase võitluse komisjoni täidesaatva direktoraadiga, sealhulgas iga-aastaste kõrgetasemeliste dialoogide kaudu ja viimati aktiivse osaluse kaudu ÜRO terrorismivastase võitluse virtuaalsel nädalal 2020. aasta suvel. Komisjon on ka tähelepanelikult jälginud arutelusid terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsioonis esitatud terroriaktide määratluse kohandamise üle, kutsudes üles ühtlustama neid maksimaalselt ELi õigusaktides sisalduvate määratlustega. Jätkunud on hea koostöö NATO ja ELi vahel terrorismivastase võitluse vallas ning keemilistesse, bioloogilistesse ja radioloogilistesse ainetesse ning tuumamaterjalidesse puutuvates küsimustes. Selle raames on vahetatud teavet suutlikkuse suurendamise kohta, et vältida dubleerimist ja tagada vastastikune täiendavus.

2.Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

Organiseeritud kuritegevus suureneb, muutub üha rahvusvahelisemaks ja liigub veebi.

Europol, raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang (SOCTA 2017)

Komisjoni meetmed hõlmavad uimastite, ebaseaduslike tulirelvade, finantskuritegude, kultuurikaupade ebaseadusliku impordi, inimkaubanduse ja keskkonnakuritegude vastast võitlust ning liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuasutuste ja naaberriikide partnerite toetamist. Samuti oli väga tähtis teha koostööd kolmandate riikidega, eelkõige naabritega, nagu Lääne-Balkan, ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse bürooga 109 , 110 .

2019. aastal sai ja töötles Europoli raske ja organiseeritud kuritegevuse keskus peaaegu 55 000 teadet operatiivtegevuse kohta. See on 12 % rohkem kui 2018. aastal. Kui rääkida toetatud operatsioonide arvust, siis toetas keskus riike 726 juhul 111 . On samuti väga oluline, et kõik liikmesriigid võtaksid täielikult üle organiseeritud kuritegevust käsitleva ELi õigusraamistiku, 112 mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusaktid kuritegelikus organisatsioonis osalemisega seotud süütegude kriminaliseerimise asjus ja milles sätestatakse nende kuritegude eest kohaldatavad karistused. Komisjon on käivitanud uuringu kõnealuse õigusraamistiku tõhustamise võimaluste analüüsimiseks. Edasised sammud organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks ELis on koondatud organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemist käsitlevasse ELi tegevuskavasse, mis võetakse vastu 2021. aasta esimeses kvartalis.

Üks tõhusamaid vahendeid organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks on kriminaaltulu arestimine ja konfiskeerimine. Uus, 2020. aasta juunis Europoli juurde loodud Euroopa finants- ja majanduskuritegude keskus (EFECC) tõhustab liikmesriikidele ja ELi asutustele finants- ja majanduskuritegude valdkonnas antavat operatiivabi ning edendab finantsuurimiste korrapärast kasutamist. Toetamaks ELi jõupingutusi kuritegeliku vara tõhusamaks tuvastamiseks, arestimiseks ja konfiskeerimiseks, võttis nõukogu 2020. aasta juunis vastu järeldused finantsuurimise tõhustamise kohta raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks 113 . 2021. aastal vaatab komisjon läbi õigusaktid, mis käsitlevad kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist 114 ning kriminaaltulu jälitamise talitusi 115 .

Organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses on vaja kaitsemeetmeid, et tagada õiguskaitseasutuste tõhus töö kitsas raamistikus, mis tuleneb näiteks isikuandmete kaitse nõuetest. 2016. aasta direktiiv isikuandmete kaitse kohta õiguskaitse valdkonnas, 116  mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega süütegude uurimise raames, tagab põhiõiguse andmekaitsele, kui kriminaalõigust rakendavad õiguskaitseorganid kasutavad isikuandmeid õiguskaitse eesmärkidel. Sellega tagatakse ohvrite, tunnistajate ja kahtlustatavate isikuandmete nõuetekohane kaitse ning hõlbustatakse piiriülest koostööd kuritegevuse ja terrorismivastane võitluse vallas. Isikuandmete kaitset õiguskaitse valdkonnas käsitleva direktiivi ülevõtmise lõpptähtaeg oli 6. mai 2018. Praeguseks on enamik liikmesriike direktiivi üle võtmiseks vajalikud õigusaktid vastu võtnud. Mõni rikkumismenetlus on aga endiselt pooleli 117 . Komisjon hindab praegu siseriiklike ülevõtmisaktide vastavust direktiivile.

Ebaseaduslike uimastite vastane võitlus

Komisjon võttis 2020. aasta juulis vastu uue ELi uimastitevastase võitluse programmi ja tegevuskava 2021–2025 118 , arendades sellega edasi praegusi ELi uimastistrateegiaid 119 . Dokumendis on sätestatud poliitiline raamistik ja tegevusprioriteedid järgmiseks viieks aastaks. Tegevuskava põhitähelepanu on suunatud järgmisele: 1) tõhustatud julgeolekumeetmed ebaseadusliku uimastikaubandusega võitlemise kõigis aspektides: organiseeritud kuritegelikud rühmitused, välispiiride haldamine ning ebaseaduslik tootmine ja turustamine; 2) ulatuslikum ennetustegevus, sealhulgas teadlikkuse suurendamine uimastite kahjulikust mõjust, eelkõige uimastite tarvitamise, vägivalla ja muu kuritegevuse koosmõjust; 3) uimastite põhjustatud kahjuga tegelemine ravi kättesaadavuse tagamise, riski ja kahju vähendamise kaudu ning uimastitarbimise probleemi tasakaalustatud lahendamine vanglates. 30. novembril 2020 võttis komisjon vastu ka uimastite lähteaineid käsitleva ELi poliitika hindamisaruande, milles järeldati, et vaja on täiendavaid meetmeid, mis takistavad organiseeritud kuritegelike rühmituste juurdepääsu ebaseaduslike sünteetiliste uimastite tootmiseks vajalikele kemikaalidele 120 .

EL on rahastanud ka konkreetseid uimastivastase võitluse tõhustamise projekte, näiteks kodanikuühiskonna uimastifoorumit. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2020. aasta Euroopa uimastiprobleemide aruanne, mis avaldati 22. septembril 2020, 121 kajastab hiljutisi uimastitarbimise ja turusuundumusi ELis, Türgis ja Norras. See näitab, et kokaiin on muutunud kättesaadavamaks. Kokaiini konfiskeerimise kogused küündisid rekordiliselt kõrgele, 181 tonni tasemele; heroiini konfiskeerimise kogus peaaegu kahekordistus, jõudes 9,7 tonnini. Seejuures täheldati kõrge puhtusastmega uimastite suurt kättesaadavust ELis. Aruandes käsitletakse ka uute sünteetiliste opioidide ilmumist, konkreetseid terviseprobleeme ja COVID-19 pandeemiast tingitud probleeme. 

Uimastitevastast tööd jätkatakse mitmel eri tasandil. 2017. aasta sügisel võeti vastu uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlev õigusaktide pakett, 122 mida hakati täielikult kohaldama 2018. aasta novembris. Viies liikmesriigis 123 on rikkumismenetlus veel pooleli. Vastu on võetud esimene delegeeritud õigusakt, millega määratletakse uimastina uus psühhoaktiivne aine (isotonitaseen) 124 . 

EL on rahvusvahelisel areenil osalenud aktiivselt ÜRO narkootikumide komisjoni 125 töös, tegeledes eelkõige uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva kava koostamise 126 ning kanepi ja kanepiga seotud aineid käsitleva kava ajakohastamisega 127 . Nõukogu on heaks kiitnud kaks uut narkootikume käsitlevat dialoogi Hiina ja Iraaniga 128 ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus on jätkanud koostööd kolmandate riikidega 129 .

Finantskuritegevuse vastane võitlus

Vastu on võetud uued õigusaktid finantskuritegevuse ja rahapesu tõkestamise tõhustamiseks. 2019. aastal võeti vastu direktiiv, millega kehtestati normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Sellega tagati õiguskaitseasutustele ja kriminaaltulu jälitamise talitustele raskete kuritegude vastu võitlemise eesmärgil juurdepääs pangakontode riiklikele keskregistritele. Direktiivi eesmärk on ka parandada õiguskaitseasutuste ja rahapesu andmebüroode vahelist koostööd ning hõlbustada rahapesu andmebüroode vahelist teabevahetust. 2020. aasta juunis avaldas komisjon aruande „Vara sissenõudmine ja konfiskeerimine: meetmed kuritegevuse mittetasuvaks muutmisel“ 130 . Selles osutati vara sissenõudmise korra 131 suurema ühtlustamise potentsiaalile ja võimalusele ajakohastada vara sissenõudmist käsitlevaid ELi õigusakte ning tugevdada riigiasutuste suutlikkust võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu. Algatatud on vara sissenõudmisega seonduv täiendav analüüs välisuuringu kaudu. Alates 19. detsembrist 2020 kohaldatakse arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist käsitlevat määrust, 132 mis tõhustab märkimisväärselt liikmesriikidevahelist koostööd.

2020. aasta mais võttis komisjon ELi raamistiku parandamiseks vastu tegevuskava, mis käsitleb liidu terviklikku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitikat 133 . 5. novembril võttis nõukogu vastu järeldused rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta, 134 paludes komisjonil teha eelkõige tööd ühtsete eeskirjade vastuvõtmiseks, sõltumatu järelevalveasutuse loomiseks ja rahapesu andmebüroode koordineerimiseks. Kooskõlas finantsuurimiste tõhustamist käsitlevate nõukogu järeldustega 135 hindab komisjon ka vajadust ühendada pangakontode keskregistrid. See võimaldaks rahapesu andmebüroodele ja õiguskaitseasutustele märkimisväärselt kiiremat juurdepääsu pangakontode andmetele. Samal ajal tehakse jätkuvalt tööd selle nimel, et tagada uusimate ELi standardite tõhus rakendamine liikmesriikides. Viienda rahapesuvastase direktiivi eesmärk on tagada äriühingute omandistruktuuride suurem läbipaistvus. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 1. jaanuar 2020 ja komisjon on algatanud rikkumismenetluse 16 liikmesriigi 136 vastu. Veel üks oluline meede on uus sularaha kontrollimise määrus, 137 mis võeti vastu 2018. aasta oktoobris ja mida hakatakse kohaldama alates 3. juunist 2021. Sellega parandatakse ELi toodava või EList välja viidava sularaha kontrollimise süsteemi ning ettevalmistamisel on asjaomased rakendussätted.

Välistegevuses jätkatakse jõupingutusi, et toetada partnerriike rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Sellega seoses on Euroopa välisteenistusel ja ELi delegatsioonidel oluline roll edendada ja toetada kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (näiteks rahapesuvastase töökonnaga (FATF)) tehtavat poliitilist koostööd.

Selle töö täiendamiseks on komisjon käivitanud üleilmse tugimehhanismi, et toetada väljaspool ELi asuvaid partnerriike tõhusate rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste raamistike kehtestamisel kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. 20 miljoni euro suuruse eelarvega meetme eesmärk on ühtlasi edendada koostööd finants- ja õigusvaldkonna osalejate vahel riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Korruptsioonivastane võitlus

Korruptsioon on nii kuritegu kui ka peamine organiseeritud kuritegevust võimaldav tegur. Korruptsiooni ärahoidmist ja selle vastu võitlemist tuleb hiljuti kehtestatud õigusriigi mehhanismi 138 alusel liikmesriikide õigusraamistikus regulaarselt jälgida ja hinnata. Esimene kogu ELi hõlmav õigusriigi olukorda käsitlev aruanne võeti vastu 30. septembril 2020 139 . See näitas, et paljudel liikmesriikidel on ranged õigusriigi standardid, kuid mitmed olulised probleemid vajavad veel lahendamist. Aruanne käsitleb kõiki liikmesriike ning annab nende kohta igal aastal objektiivseid ja faktilisi hinnanguid. Selle eesmärk on suurendada teadlikkust ja arusaamist igas üksikus liikmesriigis esinevatest suundumustest, et teha kindlaks riskid, töötada välja võimalikud lahendused ja võtta piisavalt varakult sihipäraseid toetusmeetmeid. Euroopa Prokuratuur võitleb praegu ELi eelarve vastu suunatud kuritegevusega 22 osalevas ELi riigis. Tal on õigus uurida ELi eelarvet kahjustavaid kuritegusid, nagu pettus, korruptsioon või rasked piiriülesed käibemaksupettused, ning esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja nad vastutusele võtta. Euroopa Prokuratuur peaks tegevust alustama 2021. aasta esimeses kvartalis 140 .

Komisjon hindab praegu, kas liikmesriigid on võtnud siseriiklikku õigusesse üle direktiivi, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil, 141 ja on algatanud rikkumismenetluse nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täielikust ülevõtmisest teatanud 142 . 2021. aastal võtab komisjon vastu aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid.

Kultuuriväärtustega kauplemise vastane võitlus

2019. aasta juunis vastu võetud kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi käsitleva määruse 143  peamine eesmärk on peatada kultuuriväärtuste ebaseaduslik import liitu nende päritoluriigist. Selle nõuetekohase rakendamise tagamiseks valmistub komisjon praegu vastu võtma rakendussätteid, milles käsitletakse muu hulgas kultuuriväärtuste impordi keskset elektroonilist süsteemi, mis võimaldab teavet säilitada ja liikmesriikide vahel jagada, ning vajalikke impordiformaalsusi 144 . 2020. aasta lõpuks jõustub üldine keeld, mis annab liikmesriikide tolliasutustele seaduslikud vahendid saadetiste kontrollimiseks ja meetmete võtmiseks selliste saadetiste suhtes, mis võivad sisaldada päritoluriigist ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtusi.

Ebaseadusliku tulirelvadega kauplemise vastane võitlus

24. juulil 2020 avaldas komisjon uue ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastase ELi tegevuskava 2020–2025 145 . 31. jaanuaril 2020 toimunud ELi ja Lääne-Balkani välis- ja siseministrite kõrgetasemelisel konverentsil rõhutati vajadust võtta täiendavaid meetmeid ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu võitlemiseks. Tegevuskava sisaldab konkreetseid meetmeid tulirelvade õigusliku kontrolli parandamiseks, tulirelvadega seotud ohuteadlikkuse suurendamiseks ning õiguskaitsealase koostöö ja rahvusvahelise koostöö parandamiseks, keskendudes viimases Kagu-Euroopa piirkonnale. Komisjon astus samme, et tagada 2017. aasta mais vastu võetud relvade omandamise ja valduse kontrolli käsitleva direktiivi 146 täielik ülevõtmine liikmesriikides. Kümme liikmesriiki ei ole aga veel direktiivi täielikust ülevõtmisest teatanud 147 ja enamik liikmesriike ei ole üle võtnud järgnenud rakendusakte. Sellest tingituna on komisjon algatanud rikkumismenetlused 148 . Komisjon hindab üksikasjalikult ka teatatud ülevõtmismeetmeid ja esitab 2021. aasta esimeses pooles aruande direktiivi rakendamise kohta. Komisjon on samuti hakanud hindama võimalust ajakohastada tulirelvade importi, eksporti ja transiiti käsitlevat õigusraamistikku 149 .

Inimkaubandusevastane võitlus

Julgeolekuliidu strateegias on rõhutatud vajadust töötada organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tegevuskava raames välja uus strateegiline inimkaubanduse kaotamise käsitus. 2020. aasta oktoobris avaldas komisjon inimkaubandusevastase direktiivi 150 artikli 20 kohaselt kolmanda aruande inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta 151 .

See näitab edusamme riikidevahelises koostöös ning piiriüleste õiguskaitse- ja õigusalaste operatiivmeetmete võtmisel, samuti riiklike ja riikidevaheliste suunamismehhanismide kasutusele võtmisel ning inimkaubanduse alase teadmusbaasi arendamisel. Liikmesriigid kasutavad üha enam ELi asutuste võimalusi, et vahetada teavet, võtta ühismeetmeid ja luua ühiseid uurimisrühmi inimkaubanduse vastu võitlemiseks nii ELis kui ka mujal 152 . Operatiivkoostöö on andnud selgeid tulemusi, eriti kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi raames: 2019. aastal on selle töö tulemusel vahistatud 825 isikut ning tuvastatud 8 824 kahtlusalust ja 1 307 potentsiaalset ohvrit, sealhulgas 69 last. Nende kuritegudega seoses tuvastati või likvideeriti 94 organiseeritud kuritegelikku rühmitust ning külmutati 1,5 miljoni euro väärtuses vara pangakontodel, ettevõtetes ja veebidomeenides. ELi inimkaubandusevastase võitluse päeval 18. oktoobril 2020 avaldas komisjon uuringu inimkaubandusega seotud kulude ning riiklike ja riikidevaheliste suunamismehhanismide kohta 153 .

Rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine

Sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus on teatanud rändajate smugeldamise jätkuvast kasvust. Seda täheldatakse peamiselt Lääne-Balkani piirkonnas ja naaberriikides. Samuti on keskus teatanud teisese rände suurenemisest kõikjal ELis. Europol aitas 2019. aastal tuvastada 14 218 rändajatega kaubitsemises kahtlustatavat 154 . Eurojust moodustas 2020. aasta mais rändajate smugeldamist käsitleva prokuröride teemarühma kui olulise keskuse, et tuua korrapäraselt kokku ELi liikmesriikide tähtsaimate õigusasutuste esindajad ja toetada liikmesriikide ühist operatiivset reageerimist 155 .

Keskkonnakuritegudevastane võitlus

Keskkonnakuritegu on tegu, millega rikutakse keskkonnaalaseid õigusakte ja mis põhjustab või võib põhjustada keskkonnale ja inimeste tervisele märkimisväärset kahju 156 . Kõige olulisemate keskkonnakuritegude hulka kuuluvad ainete ebaseaduslik heide õhku, vette või pinnasesse, looduslike liikidega kaubitsemine, ebaseaduslik kauplemine osoonikihti kahandavate ainetega ning jäätmete ebaseaduslik vedu või kaadamine. Keskkonnakuritegude direktiivi 157 hiljutine hindamine näitas, et Euroopa raamistiku väljatöötamisel tehtud edusammudega ei ole tegelikkuses kaasnenud märkimisväärset mõju, sealhulgas paremat piiriülest koostööd ega võrdsemaid tingimusi karistuste kohaldamisel eri liikmesriikides. Täpsemalt ei ole see toonud liikmesriikides kaasa rohkem süüdimõistvaid kohtuotsuseid ega heidutavamaid karistusi. Seepärast otsustati direktiiv 2021. aasta lõpuks läbi vaadata.

Eurojust korraldas 29.–30. oktoobril 2019 koostöös Euroopa prokuröride keskkonnaalase võrgustikuga (ENPE) konverentsi „International collaboration & co-operation in the fight against environmental crime“ (Rahvusvaheline suhtlus ja koostöö keskkonnakuritegudevastases võitluses), et suurendada prokuröride ja muude spetsialistide teadlikkust keskkonnakuritegudest ELis ja väljaspool ning edendada nende piiriülest koostööd.

Praegu hinnatakse 2016. aastal vastu võetud tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks. Üks konkreetne meede on kuni 2021. aasta jaanuarini elluviidav projekt, mis on suunatud ELis ja ELi kaudu interneti ja postipakiteenuste vahendusel toimuvale looduslike liikidega kaubitsemisele. Projekti eesmärk on halvata ja likvideerida looduslike liikidega seotud küberkuritegevuse võrgustikud 158 .

V.TUGEV EUROOPA JULGEOLEKU ÖKOSÜSTEEM

Julgeolekuliit on tõeline ja tõhus siis, kui see on ühiskonna kõigi osaliste ühine ettevõtmine. Valitsused, õiguskaitseasutused, erasektor, haridusvõrk ja kodanikud peavad olema kaasatud, vastavalt varustatud ja nõuetekohaselt ühendatud, et suurendada kõigi, eelkõige kõige haavatavamate, ohvrite ja tunnistajate valmisolekut ja vastupanuvõimet.

1.Koostöö ja teabevahetus

Üks olulisemaid panuseid, mida EL saab kodanike kaitsmisesse anda, on aidata julgeoleku eest vastutavatel isikutel teha head koostööd. Koostöö ja teabevahetus on võimsad vahendid kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemiseks, küberturvalisusele avalduva ohu vähendamiseks ning tugevama õiguskaitse tagamiseks. Õiguskaitse- ja kohtuasutuste vahelise teabevahetuse toetamiseks on välja töötatud mitmesuguseid vahendeid.

Täna võtab komisjon vastu Europoli muudetud volitused 159 , et amet saaks oma tööd sihipäraselt tõhustada. See võimaldab Europolil paremini toime tulla interneti kaudu toime pandavate muutuva iseloomuga kuritegude ja finantskuritegude lahendamisega. Nii tugevdatakse koostööd erasektoriga ja viiakse andmekaitsesätted kooskõlla kehtivate ELi eeskirjadega.

Europol ja muud ELi ametid, nagu Frontex, CEPOL ja Eurojust, on jätkanud komisjoni toetusel rasket ja rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli „kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm ( EMPACT )“ väljatöötamist 160 . EMPACTi raames tehtav koostöö on endiselt osutunud tõhusaks meetmeks organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel kogu Euroopas. Näiteks tehti selle raames koostööd 2020. aasta septembris, oktoobris ja novembris toimunud ühistegevuspäevadel 161 . See on selge näide koostöö väärtusest. Sellega toetatakse ka muid, raskemini kvantifitseeritavaid eesmärke: parem luurepilt, koolitamine ja suutlikkuse suurendamine, ennetamine, koostöö ELi-väliste partneritega ja võitlus veebikuritegevusega 162 . ELi poliitikatsüklit 2018–2021/EMPACT käsitleva sõltumatu 2020. aasta hindamise 163 tulemusena jõuti järeldusele, et see on üha asjakohasem ja tõhusam organiseeritud kuritegelikest rühmitustest tulenevate kõige pakilisemate ohtudega tegelemisel. Lisaväärtust pakub platvorm, mis võimaldab teha tõhusamat koostööd ja saavutada liikmesriikidel raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses paremaid tulemusi kui nad saavutaksid siis, kui nad tegeleksid kõnealuste probleemidega üksi. Hindamise käigus toodi esile ka võimalusi ja esitati soovitusi selle väga kasuliku koostöövahendi edasi arendamiseks järgmise tsükli (2022–2025) jaoks.

Komisjon käivitab 2021. aastal ELi politseikoostöö seadustikku käsitleva algatuse, et ühtlustada, tõhustada, arendada, ajakohastada ja hõlbustada õiguskaitsealast koostööd asjaomaste riiklike asutuste vahel. See on liikmesriikidele raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi vastases võitluses oluline tugi.

Vajalik on ka politsei ja teiste peamiste õiguskaitseasutuste vaheline koostöö, sealhulgas koostöö selliste ametitega nagu toll. ELi tollil on oluline roll välispiiri ja tarneahela turvalisuse tagamisel ning seega aitab ta kaasa Euroopa Liidu sisejulgeoleku tagamisele. Uued ja muutuvad ohud on suunatud tolli ja õiguskaitseasutuste vahelistele peamistele kokkupuutekohtadele ning see tõstab ennekõike esile tollikontrollide väärtuse seoses avastamise/ennetamisega ja tolli juhtiva rolli seoses kaupadega. Komisjon on toetanud ja soodustanud tolli ja Europoli koostööd, 164 millel on otsene mõju meetmetele sellistes valdkondades, mis käsitlevad tulirelvadega kauplemist, keskkonnakuritegusid, kuritegevuse rahastamist ja küberkuritegevust. Tolliasutused osalevad praegu mitmes Europoli juhitud raske ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse 165 vastases meetmeprojektis ning CEPOLi koolitustel. Need meetmed aitavad edendada ja arendada asutustevahelist koostööd ning tõhustada peamiste osaliste vahelist suhtlust.

Tugevad ja tõhusad infosüsteemid on hädavajalikud, et parandada teabevahetust kogu ELi kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahel. Tugevdatud on ka Schengeni infosüsteemi (SIS), mille eeskirju on ajakohastatud, et kõrvaldada võimalikud lüngad, kehtestades hoiatusteadete lisakategooriad, laiendades nende objektide loetelu, mille kohta saab hoiatusteateid sisestada, ning võimaldades uut liiki andmete lisamise 166 . Uued eeskirjad jõustusid 28. detsembril 2018 ja peaksid täielikult kohalduma 2021. aasta detsembriks 167 .

Samuti täiendati 2019. aastal Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) lisasüsteemiga, mis võimaldab tõhusalt vahetada karistusregistriandmeid ELis süüdi mõistetud kolmandate riikide kodanike kohta (ECRIS-TCN). Uue keskse süsteemi tehniline arendamine ja rakendamine on praegu veel pooleli ning see võetakse kava kohaselt kasutusse 2023. aastal.

Komisjon võttis 24. juulil 2020 vastu broneeringuinfo direktiivi läbivaatamise aruande, 168 milles käsitletakse broneeringuinfo direktiivi 169  kohaldamist kahel esimesel aastal. See näitab, et kogu ELi hõlmava broneeringuinfo süsteemi arendamine edeneb hästi. Broneeringuinfo kasutamine on terrorismi, raske kuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses väga oluline ning on juba andnud konkreetseid tulemusi. Vaid üks liikmesriik ei ole veel komisjoni direktiivi täielikust ülevõtmisest teatanud 170 . 3. detsembril 2020 saatis komisjon põhjendatud arvamuse direktiivi täielikust ülevõtmisest teatamata jätmise kohta.

9. septembril 2020 avaldas komisjon oma hinnangu 2004. aastal vastu võetud reisijaid käsitleva eelteabe direktiivi 171 kohta. Hinnangus juhitakse tähelepanu mitmele puudusele ja vastuolule, mida võetakse arvesse kehtiva õigusraamistiku eelseisval läbivaatamisel. Olulised täiendava uurimise all olevad vahendid on ka Prümi otsused 172 , mida tuleb kaaluda operatiivtegevuse, tehnoloogia, kohtuekspertiisi ja andmekaitsega seotud arengusuundi arvesse võttes.

Haare peab ulatuma ka EList kaugemale, et teha terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses koostööd oluliste kolmandate riikidega. 13. mail 2020 andis nõukogu loa alustada Uus-Meremaaga läbirääkimisi isikuandmete vahetamise üle Europoli ja Uus-Meremaa vahel. Läbirääkimised Türgiga on veel pooleli, ent Alžeeria, Egiptuse, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko ja Tuneesiaga ei ole läbirääkimistes raske kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemiseks isikuandmete vahetamise üle paraku edusamme tehtud. Komisjon võttis 19. novembril 2020 vastu soovituse nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja kümne kolmanda riigi vahelise koostöölepingu üle, mis käsitleb Eurojusti ja kõnealuste kolmandate riikide vahelist isikuandmete vahetamist 173 .

Mis puutub rahvusvahelisse koostöösse broneeringuinfo vahetamisel terrorismi ja raskete kuritegude vastu võitlemiseks, siis andis nõukogu loa alustada läbirääkimisi Jaapaniga broneeringuinfot käsitleva lepingu allkirjastamiseks 174 . Samal ajal viiakse lõpule kehtivate ELi ja USA ning ELi ja Austraalia lepingute ühishindamised. Komisjon on käivitanud ka protsessi, et vaadata läbi oma praegune üldine lähenemisviis seoses broneeringuinfo edastamisega kolmandatele riikidele 175 .

Komisjon teeb ka koostööd ÜROga, et suurendada partnerriikide suutlikkust terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel, kogudes ja analüüsides reisijate andmeid – nii reisijaid käsitlevat eelteavet kui ka broneeringuinfot.

Komisjon osales broneeringuinfo edastamise hõlbustamise protsessis kooskõlas ELi õiguslike nõuetega Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 176 poolt vastu võetud uute broneeringuinfo standardite raames 177 . ICAO nõukogu võttis 23. juunil 2020 vastu broneeringuinfo uued standardid ja soovituslikud tavad 178 ning lepinguosalistel on aega kuni 30. jaanuarini 2021, et teavitada ICAOd erinevustest oma riiklike reguleerimistavade ja uute broneeringuinfo standardite ja soovituslike tavade vahel.

2. Tugevate välispiiride tähtsus

Nüüdisaegne ja tõhus välispiiride haldamine on ELi kodanike julgeoleku tagamise oluline tegur. Kõigi asjaomaste osaliste kaasamine võimalikult tugeva piirijulgeoleku saavutamisse ning nende asjakohaste vahenditega varustamine võib aidata märkimisväärselt kaasa piiriülese kuritegevuse ja terrorismi ennetamisele. Uues rände- ja varjupaigaleppes 179 on samuti rõhutatud vajadust välispiiride jõulise ja õiglase haldamise, sealhulgas isikusamasuse, tervise- ja julgeolekukontrollide järele. See on osa terviklikust lähenemisviisist, mis näitab, kuidas rände-, varjupaiga-, integratsiooni- ja piirihalduspoliitika sõltub edusammudest kõigil rinnetel.

Uues leppes on rõhutatud, et tõhus Schengeni ala on rändepoliitika jaoks hädavajalik ning sellel on ka oluline mõju julgeolekule. Seda arutati esimesel Schengeni foorumil, mis toimus 30. novembril 2020. Vastavalt liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi esindajate ühisele seisukohale on Schengeni ala tõhus toimimine oluline kodanike vaba liikumise võimaldamiseks ja samal ajal nende julgeoleku tagamiseks. Seda protsessi võetakse arvesse 2021. aastal vastu võetavas uues Schengeni strateegias. Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism on peamine vahend, mille abil tagada vastastikune usaldus ning Schengeni acquis’ ühtne ja tõhusam rakendamine, sealhulgas selle mõju julgeolekule. See on oluline teema 25. novembril vastu võetud aruandes, 180 milles antakse ülevaade Schengeni acquis’ rakendamise olukorrast ning Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi toimimisest.

Koostalitlusvõimet käsitlevate määruste 181 eesmärk on muuta olemasolevad ja uued või ajakohastatud ELi julgeoleku ning piiri- ja rändehalduse infosüsteemid nutikamaks ja tõhusamaks. ELi infosüsteemide koostalitlusvõime suurendab kontrollide tulemuslikkust ja tõhusust välispiiridel, aitab ära hoida ebaseaduslikku sisserännet ja tagab kõrge turvalisuse taseme. See tagab õiguskaitse- ja piirivalveasutuste jaoks väärtuslikud täiendavad töövahendid 182 . Liikmesriigid, Schengeni lepinguga ühinenud riigid ja asjaomased liidu ametid (eu-LISA, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja Europol) peavad olema valmis ning komisjon jälgib ettevalmistusi ja valmisolekut, et tagada määruste täielik rakendamine 2023. aasta lõpuks.

8. detsembril 2020 jõudsid kaasseadusandjad esialgsele kokkuleppele viisainfosüsteemi ajakohastamise ettepaneku 183 suhtes.

Samas tuleb mõned olulised õigusaktid siiski veel vastu võtta. Euroopa Parlament peab kinnitama valmisolekut teha nõukoguga koostööd muudatuste 184 asjus, mis tuleb teha Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS) 185 .

Julgeolekualase riskianalüüsi jaoks vajalike infosüsteemide vahelised ühendused on meie julgeoleku suurendamiseks väga olulised. Tolli- ja piirihaldusasutuste koostöö ja nende infosüsteemide koostoime tõhustamine kooskõlas asjakohaste kontrolli- ja tasakaalustusmeetmetega, sealhulgas isikuandmete kaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktidega, on tolliliidu uuele tasemele viimise tegevuskava (28. september 2020) prioriteet 186 . Koos liikmesriikide politsei- ja tolliekspertidega tehtud komisjoni eelhindamise tulemusena soovitatakse ühendada Schengeni infosüsteem (SIS) ja Europoli andmed liidu tolliseadustiku kohase impordikontrollisüsteemiga (ICS2) 187 ning nüüd algatatakse selleks teostatavusuuring.

2019. aasta detsembris jõustus Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus, 188  millega rakendati ulatuslikud uuendused välispiiride tugevdamise suutlikkuse ja vahendite tagamisel. See võimaldab märkimisväärselt suurendada piiride panust julgeolekusse. Uued volitused suurendavad Frontexi suutlikkust toetada liikmesriike välispiiride haldamisel ja tagasisaatmise korraldamisel ning laiendab koostöövõimalusi kolmandate riikidega. Käimas on töö selle nimel, et tagada Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse valmisolek esimeseks lähetuseks alates 1. jaanuarist 2021.

2019. aasta juunis kehtestas EL isikutunnistuste suhtes rangemad turvastandardid, et hõlbustada ELi kodanike vaba liikumist ja vähendada samas identiteedipettusi 189 . Liikmesriigid peavad hakkama alates 2021. aasta augustist andma välja uutele turvastandarditele vastavaid isikutunnistusi ja elamislubasid. Enamik neist töötab praegu selle nimel, et viia oma dokumendikujundus määruse nõuetega vastavusse.

3. Julgeolekualaste teadusuuringute ja innovatsiooni tõhustamine

Julgeolekualased teadusuuringud ja innovatsioon toetavad ELi koordineeritud reageerimist keerulistele probleemidele ning võimaldavad võtta konkreetseid meetmeid riskide leevendamiseks. Julgeolekuliit on üks neljast programmi „Horisont 2020“ 190 2018.–2020. aasta tööprogrammi sihtvaldkonnast. Programmi kaudu antakse 50 % ELi julgeolekualasteks teadusuuringuteks suunatavast avaliku sektori kogurahastusest. Programmi „Horisont 2020“ julgeolekualaste teadusuuringute projektikonkursside tulemusel valiti 2019. aastal välja 42 projekti, mida EL rahastas kokku 253 miljoni euroga. Tehtav töö hõlmab taristu kaitsmist, õnnetustele vastupidavuse suurendamist, võitlust kuritegevuse ja terrorismiga ning välispiiride kindlustamist, samuti digitaalse turvalisuse parandamist. 2020. aasta projektide soovituslik eelarve on 265 miljonit eurot. See hõlmab 20 miljoni euro suuruse eelarvega projektikonkurssi tehisintellekti valdkonnas ja sellega toetatakse Euroopa õiguskaitseasutusi tehisintellekti rakendamise suutlikkuse suurendamisel, tehisintellektiga seotud oskuste vajakajäämiste parandamisel ja asjakohase koostöö edendamisel. Uue teadusuuringute raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames ettevalmistatav töösuund toetab ELi julgeolekuliidu strateegia rakendamist, samuti uue rände- ja varjupaigaleppe piirihalduse aspekti ja julgeolekumõõdet, ELi katastroofiohu vähendamise poliitikat ja ELi merendusjulgeoleku strateegiat 191 .

ELi rahastatud julgeolekualased teadusuuringud on osutunud tõhusaks ka koostöö edendamisel ja julgeolekutöötajate toetamisel COVID-19 pandeemia ajal 192 . Toetus hõlmab vahendeid ühiste epidemioloogiliste ja kriminaalriskide ning -ohtude hindamiseks ja uurimiseks.

Uuenduslike projektide käivitamise tagamiseks tuleb ELi asutused integreerida julgeolekuga seotud teadusuuringutesse ja innovatsiooni. 2019. aasta oktoobri justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumise tulemusena lepiti kokku, et ELi asutused ja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus asutavad oma kehtivatele õiguslikele volitustele tuginedes ELi sisejulgeoleku innovatsioonikeskuse, mis peaks toimima innovatsioonilaborite koostöövõrgutikuna. Keskusest saab koordineerimismehhanism, millega toetatakse osalevaid üksusi teabe ja teadmiste jagamisel, ühisprojektide käivitamisel ning sisejulgeoleku seisukohast oluliste tulemuste ja väljatöötatud tehnoloogiliste lahenduste levitamisel 193 .

Euroopa on loonud küberturvalisuse valdkonna innovatsiooni ja tööstuspoliitika toetamiseks Euroopa küberturvalisuse tööstus-, tehnoloogia- ja teaduskeskuse ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku. Nende eesmärk on tugevdada Euroopa küberturvalisusealast suutlikkust, kaitsta Euroopa majandust ja ühiskonda küberrünnakute eest, säilitada tipptasemel teadusuuringud ja tugevdada ELi konkurentsivõimet. Kolmepoolsed arutelud on praegu pooleli.

4. Oskused ja teadlikkuse suurendamine

Teadlikkus julgeolekuküsimustest ja oskuste omandamine võimalike ohtudega toimetulekuks on väga olulised, et ehitada üles vastupanuvõimelisem ühiskond, kus on paremini ette valmistatud ettevõtted, haldusasutused ja üksikisikud. Oluline on ka ohvrite võimalus oma õigusi kasutada.

Õiguskaitse ja kohtuvaldkonna spetsialistid

COVID-19ga seotud piirangud mõjutasid tugevalt CEPOLit, kes oli sunnitud tühistama kogu 2020. aasta märtsikuusse kavandatud asukohapõhise tegevuse. Sellest eriolukorrast tingituna kasvas ka nõudlus internetipõhiste teenuste järele; aasta esimese nelja kuu jooksul suurenes virtuaalne tegevus ameti andmetel 30 % ja internetikasutajate arv 100 %. 2019.–2021. aasta prioriteetsete koolitusvaldkondade 194 hulka kuuluvad võitlus ebaseadusliku sisserände, terrorismi, inimkaubanduse ja küberkuritegevuse ning laste seksuaalse kuritarvitamise vastu. Komisjon valmistab praegu ette CEPOLi hindamist, mis viiakse lõpule 2021. aasta juuliks.

Üldsus

2018. aasta turvalisema interneti päeval käivitati turvalisema interneti kampaania #SaferInternet4EU. Viimase kahe aasta jooksul jõuti selle tegevuse kaudu ELis 63 miljoni inimeseni ning see hõlmas autasustamist, õpetajate toetamist ja küberhügieeni. Turvalisema interneti keskuste võrgustik pakkus rohkem kui 1 800 uut vahendit, mille kaudu käsitleti selliseid teemasid nagu valeuudised, küberkiusamine, eraelu puutumatusega seotud probleemid, seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimine ja küberhügieen.

2020. aasta oktoobris tähistati kaheksandat korda Euroopa küberturvalisuse kuud, millega edendatakse veebiturvalisust ELis. Selle aasta kampaania eesmärk oli käsitleda turvalisusküsimusi, mis on seotud igapäevaelu digiteerimisega ja mida COVID-19 pandeemia kiirendas. Enne klõpsamist mõtlema kutsuva kampaaniaga „Think Before U Click“ tutvustati erinevaid küberturvalisuse teemasid, et aidata kasutajatel küberohtusid tuvastada ja nendeks valmis olla. Ettevalmistamisel on 2021. aastal Prahas toimuv Euroopa küberturvalisuseteemaline võistlus „Cyber Security Challenge“.

Oluline vahend küberkuritegevuse ohvrite abistamiseks on veebileht „No More Ransom“ (Ei lunarahale) 195 – tasuta dekrüptimistarkvara pakkuv sait, mis aitab ohvritel rünnakule vastu astuda ilma häkkeritele raha maksmata. See Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse keskuse toetatav sait tähistas 2020. aasta juulis oma neljandat aastapäeva ning on alates selle käivitamisest registreerinud üle 4,2 miljoni külastaja 188 riigist ja takistanud hinnanguliselt 632 miljoni USA dollari jõudmist lunarahamaksena kurjategijate taskusse. 

1. juulil 2020 esitas komisjon jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava 196 . Selles seatakse olemasolevate oskuste parandamise ja uute oskuste omandamise koolituste jaoks ambitsioonikad kvantitatiivsed eesmärgid, mis tuleb saavutada järgmise viie aasta jooksul. See hõlmab sihtotstarbelisi meetmeid, et suurendada kõrgkoolilõpetajate arvu loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste, kunsti ja matemaatika erialadel, kuna neid vajatakse sellistes tipptehnoloogia valdkondades nagu küberturvalisus. 10. novembril 2020 käivitas komisjon  Euroopa 2020. aasta kutseoskuste nädala (viies voor) raames oskuste pakti. Sellega edendatakse ühismeetmeid, et maksimeerida olemasolevate oskuste parandamisse ja uute oskuste omandamisse tehtavate investeeringute mõju. Koos paktiga kuulutati välja esimesed Euroopa oskuste partnerlused järgmises kolmes valdkonnas: autotööstus, mikroelektroonika ning kosmose- ja kaitsetööstus.

Komisjon võttis 30. septembril 2020 vastu poliitilised strateegiad, millel on oluline mõju ELi julgeolekualaste oskuste pikaajalisele arendamisele. Digiõppe tegevuskava (2021–2027) 197 eesmärk on edendada hästitoimivat digihariduse ökosüsteemi ja suurendada seeläbi digiüleminekuks vajalikku pädevust 198 . Samal päeval võeti vastu teatis Euroopa haridusruumi loomise kohta 2025. aastaks 199 . Selles keskenduti peamiselt põhi- ja digioskustele. Teatises „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ 200 on esitatud visioon Euroopa teadus- ja innovatsioonimaastiku parandamiseks, ELi digivaldkonna juhtpositsiooni saavutamise kiirendamiseks ning igasuguses vormis soolise vägivalla vastu võitlemiseks teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonides.

Ka programm „Erasmus+“ annab panuse radikaliseerumisvastasesse võitlusse oma projektidega, mille eesmärk on võidelda radikaliseerumise, vägivaldse äärmusluse, sellega seotud sotsiaalse tõrjutuse ning väärinfo ja valeuudiste leviku vastu 201 . Näitena võib tuua projekti radikaliseerumise ennetamiseks vanglates. Selle eesmärk on suurendada eesliinil tegutsejate pädevust tuvastada ja tõlgendada radikaliseerumise märke, nendest teatada ning asjakohaselt reageerida 202 . Vaenu õhutamise vastane projekt „No Hate Bootcamp“ aitas noorsootöötajatel saada oma kohalikes kogukondades nn vaenukõnevastasteks saadikuteks.

Komisjon ise püüab kaasata üldsust ELi julgeolekupoliitikat käsitlevatesse aruteludesse. ELi tasandi meetmed on muudetud ELi julgeolekustrateegia uue veebisaidi 203 kaudu kodanikele nähtavamaks ja kättesaadavamaks. Algatatud on mitu avalikku konsultatsiooni, mis annavad kodanikele võimaluse poliitika kujundamist vahetult mõjutada.

Kõigil kuriteoohvritel on õigus saada tuge ja kaitset, kuid erilist tähelepanu vajavad kõige raskemate kuritegude nagu terrorismi või laste seksuaalse ärakasutamise ohvrid. 24. juunil 2020 võttis komisjon vastu oma esimese ohvrite õigusi käsitleva ELi strateegia (2020–2025) 204 . See on suunatud kõigile kuriteoohvritele, kuid erilist tähelepanu pööratakse selles kõige haavatavamatele, sealhulgas terrorismiohvritele, seksuaalse ärakasutamise lapsohvritele ja inimkaubanduse ohvritele. 22. septembril 2020 korraldas komisjon ohvrite õiguste teemalise kõrgetasemelise konverentsi, mille käigus avati ohvrite õiguste platvorm, et edendada horisontaalsemat lähenemisviisi ohvrite õigustele 205 . Komisjon on nimetanud ametisse oma esimese ohvrite õiguste koordinaatori, et toetada ohvrite õigusi käsitleva poliitika järjepidevust ja tõhusust.

Terrorismiohvrite jaoks loodi 2020. aasta jaanuaris ELi terrorismiohvrite eksperdikeskus, mille eesmärk on pakkuda liikmesriikide ametiasutustele ja ohvriabiorganisatsioonidele asjakohaseid teadmisi, suuniseid ja tuge. Keskus edendab piiriülest parimate tavade vahetamist ja eksperditeadmiste jagamist praktikute ja spetsialistide vahel. Selle eesmärk ei ole pakkuda vahetut abi konkreetsetele terrorismiohvritele, vaid toetada riiklikke struktuure professionaalse abi ja toe pakkumisel ning avaldada 2020. aastal asjakohased suunised. Eksperdikeskus on katseprojekt, mida rakendatakse kaks aastat. Nõukogu eesistuja loob selle toetamiseks praegu terrorismiohvritega tegelevate riiklike kontaktpunktide võrgustikku.

VI    KOKKUVÕTE 

Julgeolekuliidu strateegia kehtestati selleks, et tagada terviklik ja dünaamiline lähenemisviis. Hiljutised terrorirünnakud on taas näidanud, et ELi peab olema valmis reageerima. Selleks tuleb tugevdada vastupanu- ja reageerimisvõimet meie käsutuses olevate peamiste vahendite ajakohastamise ja tõhusa kasutuselevõtu kaudu. Samuti on need rünnakud näidanud, et kõik osalejad peavad ühtset lähenemisviisi täielikult toetama ja rakendama, et nii liikmesriigid, ELi institutsioonid, erasektor ja vabaühendused kui ka kodanikud saaksid etendada oma osa vajalike tulemuste saavutamiseks piisavalt tugeva ja paindliku julgeolekubaasi kujundamisel. Selline ühtne ja järjepidev lähenemisviis on ka parim võimalus tagada meie põhiõiguste kaitse osana euroopaliku eluviisi edendamisest.

Käesolev aruanne näitab, et töö paljudes töösuundades edeneb, kuid kinnitab ka seda, et senist hoogu tuleb säilitada. Täna esitatud ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava eesmärk on tugevdada Euroopa terrorismivastase võitluse raamistikku, määrates kindlaks edasised vajalikud sammud, et aimata ja ennetada terrorismi, kaitsta kodanikke ja taristut ning olla valmis reageerima, pidades seejuures silmas sise- ja välisjulgeoleku seotust. Me juba teeme rohkem koostööd ning suuremaid jõupingutusi radikaliseerumise vastu võitlemiseks ja terroristidelt rünnakuvahendite võtmiseks. Nüüd tuleb see tegevus viia uuele tasemele. Seejuures on tähtis võtta vastu uued terroristliku veebisisu käsitlemist reguleerivad normid. Vastava kokkuleppe saavutamine on selle aasta prioriteet. Samuti kutsub komisjon liikmesriike tungivalt kiirendama kõigi kokkulepitud õigusnormide rakendamist. ELi kodanike julgeoleku tagamine on ühine kohustus ning koostöö jätkamine turvalisema Euroopa kujundamiseks peab olema meie ühine eesmärk.

(1)

     COM(2020) 605.

(2)

     COM(2016) 230.

(3)

     Asepresident Schinase kuulamisel Euroopa Parlamendis 3. oktoobril 2019.

(4)

     COM(2019) 552.

(5)

     Direktiiv 2008/114/EÜ ja direktiiv (EL) 2016/1148.

(6)

     COM(2019) 546. Komisjon korraldas ka avaliku konsultatsiooni (7. juulist 2. oktoobrini 2020) ja külastused kõikidesse liikmesriikidesse, et kontrollida direktiivi rakendamist ettevõtjate ja riigiasutustega peetavate kohtumiste kaudu.

(7)

     COM(2019) 546.

(8)

     C(2019) 2400.

(9)

     ELT L 158, 14.6.2019, lk 1–21.

(10)

     Energiajulgeolek: pandeemiariskide käsitlemise head tavad (SWD(2020) 104).

(11)

     https://ec.europa.eu/info/publications/200924-digital-finance-proposals_en.

(12)

     COM(2020) 595.

(13)

     Ettepanekuga nähakse ette IKT-riskide juhtimise nõuete ühtsed alused, IKT-intsidentidest teatamine finantsjärelevalveasutustele, digitaalne testimine ja teabe jagamine. Lisaks esitatakse ettepanekus kolmandast isikust elutähtsate IKT-teenuste osutajate järelevalve Euroopa tasandi raamistik.

(14)

     17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta.

(15)

     COM(2020) 220.

(16)

     Ettepanek muuta otsust nr 1313/2013/EL, mis käsitleb liidu elanikkonnakaitse mehhanismi – volitus läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga.

(17)

     ENISA ohtude kaardistamise aruanne 2020 : küberrünnakud muutuvad keerukamaks, sihipärasemaks, levinumaks ja raskemini avastatavaks.

(18)

     Alates pandeemia puhkemisest on ELi ametid ja liikmesriigid täheldanud küberrünnakute, sealhulgas tervishoiusektori vastu suunatud küberrünnakute arvu märkimisväärset suurenemist.

(19)

     COM(2020) 66.

(20)

     Määrus (EL) 2018/1807.

(21)

     COM(2019) 2335.

(22)

     Aruanne 5G-võrkude küberturvalisusega seotud ELi koordineeritud riskihindamise kohta .

(23)

     Võrgu- ja infoturbe koostöörühm loodi selleks, et tagada ELi liikmesriikide vaheline strateegiline koostöö ja teabevahetus küberturvalisuse valdkonnas.

(24)

      https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/cybersecurity-5g-networks-eu-toolbox-risk-mitigating-measures . 

(25)

     COM(2020) 50.

(26)

     Määrus (EL) 2019/452. See sisaldab ka selget viidet elutähtsale taristule (samuti elutähtsatele tehnoloogiatele) kui teguritele, „mida liikmesriigid või komisjon võivad arvesse võtta“ investeeringu võimaliku mõju hindamisel.

(27)

     Aruanne liikmesriikide edusammude kohta 5G võrkude küberturvalisust käsitlevate ELi meetmete rakendamisel. 

(28)

     ELi institutsioonid ja asutused tulid kokku COVID-19 küberküsimuste rakkerühma raames ning esitasid igal nädalal valdkondliku olukorrateadlikkuse ja analüüsi aruande. ENISA ja Europol algatasid kampaaniad selle kohta, kuidas säilitada COVID-19 ajal küberturvalisus. CERT-EU on välja andnud turvaliste virtuaalsete võrkude loomise suunised. 2019. aasta suvel lõi koostöörühm tervishoiu küberturvalisusele pühendatud uue töösuuna ning komisjon ja ENISA käivitasid ELi terviseteabe jagamise ja analüüsimise keskuse.

(29)

      https://www.enisa.europa.eu/news/enisa-news/blue-olex-2020-the-european-union-member-states-launch-the-cyber-crisis-liaison-organisation-network-cyclone . 

(30)

     C(2017) 6100.

(31)

     EL edendab küberruumiga seotud konfliktide ennetamise, stabiilsuse tagamise ja koostöö tegemise strateegilist raamistikku, tehes seda muu hulgas ÜRO küberruumiprobleeme käsitlevates aruteludes osalemise kaudu. Kaks olulist protsessi on rahvusvahelise julgeolekuga seotud teabe- ja telekommunikatsioonialaseid arengusuundi käsitleva avatud töörühma tegevus ning valitsusekspertide rühma (GGE) tegevus, millega edendatakse riigi vastutustundlikku käitumist küberruumis. Käsitletavad küsimused hõlmavad rahvusvahelise õiguse mõju, riikide vastutustundliku käitumise mittesiduvate vabatahtlike normide kohaldamist ja usaldust suurendavaid meetmeid ning samuti kohaldamise arendamist sihtotstarbelise suutlikkuse suurendamise kaudu.

(32)

     https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2020/04/30/declaration-by-the-high-representative-josep-borrell-on-behalf-of-the-european-union-on-malicious-cyber-activities-exploiting-the-coronavirus-pandemic/.

(33)

     Nõukogu otsused (ÜVJP) 2020/1127, 2020/1537 ja 2020/651 dokumendi 9916/17 osana.

(34)

     COM(2016) 616. Komisjoni ettepaneku eesmärk on muuta ja sõnastada uuesti määrus nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks.

(35)

     Need hõlmavad suurt hulka kaupu, materjale, tarkvara ja tehnoloogiat, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel.

(36)

     COM(2020) 795.

(37)

      Sisejulgeolekufondi 2019. aasta projektikonkurss hõlmas projekti „Secu4All“, mille eesmärk on töötada kohalike omavalitsuste jaoks välja ulatuslik koolitustsükkel kodanikele ohutu linnakeskkonna tagamise teemal, ning projekti „DroneWISE“, mille eesmärk on suurendada esmareageerijate valmisolekut võidelda vaenulike mehitamata õhusõidukite vastu. 2020. aastal toimub uus, 12 miljoni euro suuruse eelarvega avaliku ruumi kaitse teemaline projektikonkurss.

(38)

     COM(2017) 612.

(39)

     SWD(2019) 140.

(40)

     Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/947.

(41)

     Komisjon võib esitada sellekohase rakendusmääruse, mis võetaks vastu lennuohutuskomiteed kaasava kontrollimenetlusega.

(42)

     Vastu on võetud tegevuskava, millega saab tutvuda veebisaidil Futurium: https://ec.europa.eu/futurium/en/security-public-spaces/security-public-spaces-partnership-final-action-plan-0 .  

(43)

     Internetis esineva organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnang 2020, oktoober 2020.

(44)

     „Report on Exploiting isolation: Offenders and victims of online child sexual abuse during the COVID-19 pandemic “ (Aruanne isolatsiooni ärakasutamise kohta: internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise toimepanijad ja ohvrid COVID-19 pandeemia ajal), Europol, 19.6.2020.

(45)

     Direktiiv 2013/40/EL.

(46)

     Direktiiv 2011/93/EL.

(47)

     Hispaania, Portugal, Itaalia, Madalmaad, Rootsi, Malta, Leedu, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia, Saksamaa, Austria, Belgia, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Soome, Prantsusmaa, Horvaatia, Ungari, Iirimaa, Luksemburg, Läti, Poola ja Sloveenia.

(48)

     COM(2020) 607.

(49)

     COM(2020) 568.

(50)

     Komisjon korraldas koostöös Euroopa Innovatsiooninõukogu ja liikmesriikidega üleeuroopalise programmeerimismaratoni EUvsVirus Hackathon + Matchathon (https://covid-eic.easme-web.eu/) .

(51)

     ELi siseministrite ühisavaldus hiljutiste terrorirünnakute kohta Euroopas, 13.11.2020, dokument 12634/20.

(52)

     Aruande kohaselt suurenes ELi ametiasutuste poolt veebipõhiste teenuste osutajatele esitatud piiriüleste taotluste arv 2019. aastal märkimisväärselt. Suure osa neist esitasid Saksamaa (37,7 % taotlustest), Prantsusmaa (17,9 %) ja Ühendkuningriik (16,4 %). Elektroonilistele andmetele juurdepääsu taotluste arv suurenes Poolas kaks korda ja Soomes peaaegu kolm korda. Lisaks suurenes erakorralise avalikustamise taotluste arv ühe aasta jooksul peaaegu poole võrra.

(53)

     COM/2018/226 ja COM/2018/225.

(54)

     Näiteks võttis ÜRO Peaassamblee 27. detsembril 2019 vastu resolutsiooni 74/247 „Countering the use of information and communications technologies for criminal purposes“ (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul eesmärgil kasutamise vastane võitlus), millega loodi sihtotstarbeline valitsustevaheline ekspertide (avatud) komitee, mille ülesanne on töötada välja küberkuritegevust käsitlev kõikehõlmav rahvusvaheline konventsioon. EL ei toeta uue rahvusvahelise küberkuritegevust käsitleva õigusakti koostamist, sest Budapesti küberkuritegevuse konventsiooniga on juba ette nähtud terviklik mitmepoolne õigusraamistik. 2020. aasta juulis leppisid ÜRO liikmesriigid kokku, et esimesed sammud lükatakse edasi. EL panustas sellesse protsessi ühise seisukoha (dokument 7677/2/20) alusel.

(55)

     21. detsembri 2016. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15, Tele2 Sverige AB ja Watson jt.

(56)

      https://data.europa.eu/doi10.2837/26288 . 

(57)

     Otsused kohtuasjas C-623/17, Privacy International, ning liidetud kohtuasjades C-511/18, La Quadrature du Net jt, C-512/18, French Data Network jt, ja C-520/18, Ordre des barreaux francophones et germanophone jt.

(58)

     Sealhulgas ELi andmestrateegiaga (vt eespool).

(59)

     COM(2020) 767. 

(60)

     COM(2020) 65.

(61)

     Vastavalt 90 % ja 87 % vastanutest leiab, et need probleemid on olulised või väga olulised.

(62)

     COM(2019) 168.

(63)

     ST 13084 2020 – Nõukogu resolutsioon krüpteerimise kohta – Turvalisus krüpteerimise abil ja krüpteerimisest hoolimata.

(64)

     Seda 6 miljoni euro suuruse eelarvega projekti toetab ka komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus.

(65)

     Teatis õigussüsteemide digiteerimise kohta ELis, COM(2020) 710, 2. detsember 2020.

(66)

     COM(2018) 640.

(67)

      https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/combatting-discrimination/racism-and-xenophobia/eu-code-conduct-countering-illegal-hate-speech-online_en . 

(68)

     Üksikasjalikumalt kirjeldatud ka LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025 (COM(2020) 698).

(69)

     2016. aasta hübriidohtudega võitlemise ühise raamistiku 1. meede (JOIN/2016/018).

(70)

     Nõukogu järeldused 14972/19.

(71)

     SWD(2020) 152, talituste ühine töödokument, mis käsitleb vastupanuvõime parandamise ja hübriidohtude vastu võitlemise meetmete kaardistamist.

(72)

     SWD(2020) 153, talituste ühine töödokument, milles sisaldub aruanne 2016. aasta teatise „Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik“ ja 2018. aasta ühisteatise „Vastupanuvõime tugevdamine ja suutlikkuse suurendamine võitluseks hübriidohtudega“ rakendamise kohta.

(73)

     Näiteks esildas Teadusuuringute Ühiskeskus 26. novembril 2020 uue raamistiku ohuteadlikkuse suurendamiseks: https://ec.europa.eu/jrc/en/news/jrc-framework-against-hybrid-threats.

(74)

     Hübriidohtude suundumuste analüüs on riiklike süsteemide kõrval kasutatav vahend hübriidohtude ulatuse ja intensiivsuse jälgimiseks sellistes valdkondades nagu poliitika, diplomaatia, riigikaitse, majandus, teabehaldus, luure, küberneetika, sotsiaalala, energeetika ja taristu.

(75)

     Küberturvalisuse ja -kaitse valdkonna töötajate vaheline koostöö on veelgi tihenenud tänu ühistele kontseptsioonidele ja doktriinidele, õppustele, teabevahetusele ja vastastikku jagatavatele ülevaadetele.

(76)

     Tegelikus elus hõlmasid need telekommunikatsioonitaristu süütamist ja otseste tagajärgedega eksitava terviseteabe jagamist.

(77)

     Ühisteatis „Võitlus COVID-19 kohta levitatava väärinfoga – faktid selgeks“, JOIN(2020) 8.

(78)

     Näiteks käivitati kampaania „Think before you share“ (mõtle enne jagamist), et anda nõu desinformatsiooni leviku piiramise kohta. See oli suunatud ELi idapartnerluse riikide noortele sihtrühmadele ja teabelevitajatele ning kogus sotsiaalmeedia platvormidel üle 500 000 vaatamise.

(79)

     COM(2020) 790.

(80)

     Väärinfovastast tegevuskava käsitlev ühisteatis (JOIN(2018) 36).

(81)

     SWD(2020) 180.

(82)

     ELi siseministrite ühisavaldus hiljutiste terrorirünnakute kohta Euroopas, 13.11.2020, dokument 12634/20.

(83)

     COM(2020) 795.

(84)

     COM(2020) 758.

(85)

     Direktiiv (EL) 2017/541.

(86)

     COM(2020) 619.

(87)

     Määrus (EÜ) 2019/1148.

(88)

     Komisjoni teade „Suunised lõhkeainete lähteainete turustamist ja kasutamist käsitleva määruse (EL) 2019/1148 rakendamiseks“ (ELT C 210, 24.6.2020, lk 1).

(89)

     SWD(2020) 114 final.

(90)

     COM(2017) 610 final.

(91)

     Nõukogu 12. oktoobri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/1466, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/1544.

(92)

     Nõukogu 14. oktoobri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/1482 ja nõukogu rakendusmäärus (EL) 2020/1480.

(93)

     Nagu EL märkis 2019. aasta novembris Austraalia korraldatud terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitleval ministrite konverentsil „No Money For Terror“.

(94)

     ELi integreeritud lennundusjulgestusriskide hindamise protsess toetab otsustusprotsessi lennukauba julgestuse, lennundusjulgestusstandardite ja konfliktipiirkondadest tsiviillennundusele tulenevate riskide küsimuses.

(95)

     Ukraina lennuettevõtja International Airlines lennu 752 traagiline allatulistamine 8. jaanuaril 2020 näitas veelgi, kui oluline on teabe jagamine ja riskihindamine tsiviillennunduse turvalisuse tagamisel.

(96)

     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R1583&from=EN.

(97)

     COM(2018) 470 final.

(98)

     Komisjoni talituste, Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Kaitseagentuuri aruanne ELi merendusjulgeoleku strateegia muudetud tegevuskava rakendamise kohta, SWD(2020) 252.

(99)

     2019. aasta konsolideeritud tegevusaruanne, Europol, 9.6.2020.

(100)

     Terrorismivastase võitluse registrit haldab Eurojust ööpäev läbi ja see pakub liikmesriikide õigusasutustele ennetavat tuge. Selline keskselt hallatav teave peaks aitama prokuröridel aktiivsemalt koordineerida oma tegevust ja tuvastada kahtlustatavaid või võrgustikke, mida uuritakse seoses juhtumitega, millel võib olla piiriülene mõju.

(101)

     Nõukogu otsused (ÜVJP) 2020/1132, 2020/1126 ja 2020/1516.

(102)

     https://www.eurojust.europa.eu/eurojust-memorandum-battlefield-evidence-0.

(103)

     Nõukogu järeldused (8868/20) ELi välistegevuse kohta terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamisel ja nende vastu võitlemisel (16. juuni 2020).

(104)

     Alžeeria, Bosnia ja Hertsegoviina (Lääne-Balkani piirkond), Tšaad (Saheli piirkond), Etioopia (Aafrika Liit), Indoneesia (Kagu-Aasia piirkond ning ASEAN / ASEANi piirkondlik foorum), Iraak, Jordaania, Keenia (Aafrika Sarve piirkond), Kõrgõzstan (Kesk-Aasia piirkond), Liibanon, Liibüa, Maroko, Nigeeria, Pakistan, Saudi Araabia, Tuneesia ja Türgi.

(105)

     Serbia, Põhja-Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo*, Albaania ja Montenegro.

(106)

     Ühine pressiavaldus: https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2020/10/23/joint-press- statement-eu-western-balkans-ministerial-forum-on-justice-and-home-affairs/pdf.

(107)

     Terrorismivastaste meetmete vajadust tõsteti esile näiteks uues ELi Kesk-Aasia strateegias.

   *Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(108)

     2019. aastal allkirjastati ELi ja ÜRO terrorismivastase võitluse koostööraamistik: https://eeas.europa.eu/sites/eeas/files/2019042019_un-eu_framework_on_counter-terrorism.pdf .  

(109)

     8. detsembril 2020 toimus kõrgetasemeline dialoog ELi ja ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo vahel.

(110)

     2019. aasta lõpus eraldati ligikaudu 830 miljonit eurot juba kohaldatavate meetmete jaoks, mis on seotud organiseeritud kuritegevusega võitlemisega väljaspool ELi.

(111)

     2019. aasta konsolideeritud aruanne, Europol, juuni 2020.

(112)

     Raamotsus 2008/841.

(113)

     Nõukogu järeldused 8927/20.

(114)

     Direktiiv 2014/42/EL.

(115)

     Nõukogu otsus 2007/845/JSK.

(116)

  Direktiiv (EL) 2016/680 , mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega süütegude uurimise raames.

(117)

Vaatamata käimasolevale rikkumismenetlusele, ei ole kolm liikmesriiki (Hispaania, Saksamaa ja Sloveenia) täielikust ülevõtmisest veel teatanud. Komisjon on esitanud ühe ülevõtmata jätmise juhtumi Euroopa Kohtule ja 2020. aasta mais edastas ta direktiivi mittetäieliku ülevõtmise tõttu põhjendatud arvamuse veel kahele liikmesriigile.

(118)

     COM(2020) 606.

(119)

ELi narkostrateegia (2013–2020) ja ELi narkootikumidealane tegevuskava (2017–2020).

(120)

COM(2020) 768, 30. november 2020.

(121)

     Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2020: suundumused ja arengud, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, 22.9.2020.

(122)

Määrus (EL) 2017/2101 ja direktiiv (EL) 2017/2103.

(123)

     Austria, Soome, Iirimaa, Portugal ja Sloveenia. 

(124)

C(2020) 5897; ELT L 379, 13.11.2020, lk 55.

(125)

     ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) juhtorgan.

(126)

     COM(2019) 631.

(127)

     COM(2019) 624 ja COM(2020) 659.

(128)

Pekingis 16.–17. juulil 2018 toimunud ELi ja Hiina tippkohtumise tulemusel jõuti kokkuleppele käivitada iga-aastane ELi ja Hiina narkootikumidealane dialoog. Tulevase dialoogi üksikasjad kinnitas COREPER 30. oktoobril 2019. Nõukogu kiitis heaks ELi ja Iraani vahelise uue narkootikumidealase dialoogi alustamise 5. märtsil 2020.

(129)

     Komisjoni arvamus Kosovoga sõlmitava töökokkuleppe kavandi kohta, mis võeti vastu 14. aprillil 2020, ja Serbiaga sõlmitava töökokkuleppe kavandi kohta, mis võeti vastu 16. detsembril 2019.

(130)

 COM(2020) 2017.

(131)

     Sealhulgas direktiivi 2014/42/EL ja nõukogu otsuse 2007/845/JSK hindamine.

(132)

Määrus (EL) 2018/1805.

(133)

     C(2020) 2800 final.

(134)

     Nõukogu järeldused 12608/20.

(135)

     Nõukogu järeldused 8927/20.

(136)

   Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari ning Ühendkuningriik.

(137)

      Määrus (EL) 2018/1672 .

(138)

 Euroopa õigusriigi mehhanism tagab õigusriigi teemalise dialoogiprotsessi komisjoni ja liikmesriikide, aga ka nõukogu ja Euroopa Parlamendi ning liikmesriikide parlamentide, kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmade vahel. Selle uue protsessi keskmes on õigusriigi olukorda käsitlevad aruanded.

(139)

     COM(2020) 580.

(140)

 Nõukogu rakendusotsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa prokurörid, jõustus 29. juulil 2020. Euroopa prokurörid moodustasid kolleegiumi oma esimesel koosolekul 28. septembril 2020. Euroopa Prokuratuur kinnitab peagi töökorralduse koostöö tegemiseks Europoli, Eurojusti ja OLAFiga. 

(141)

Direktiiv (EL) 2017/1371.

(142)

Rikkumismenetlused on praegu veel käimas Austria, Iirimaa ja Rumeenia vastu.

(143)

     Määrus (EL) 2019/880.

(144)

Kultuuriväärtuste impordi keskne elektrooniline süsteem peab olema töövalmis hiljemalt 28. juuniks 2025. Komisjon on vastu võtnud esimese kultuuriväärtuste impordi keskse elektroonilise süsteemi väljatöötamist käsitleva eduaruande. [COM(2020) 342].

(145)

 COM(2020) 608: kõnealune uus tegevuskava hõlmab Lääne-Balkani piirkonda käsitlevat Prantsuse-Saksa-algatust „Roadmap for a sustainable solution to the illegal possession, misuse and trafficking of SALW and their ammunition until 2024“ (Väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku omamise, väärkasutamise ja salakaubaveo probleemile kestliku lahenduse väljatöötamise kava aastani 2024).

(146)

     Direktiiv (EL) 2017/853. Olulised on ka kaks 16. jaanuari 2019. aasta rakendusdirektiivi, millega nähakse ette tehnilised nõuded märgistuse ning signaal- ja hoiatusrelvade suhtes.

(147)

Need on Tšehhi, Taani, Hispaania, Küpros, Luksemburg, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Rootsi

(148)

Kõnealuse direktiiviga seoses on pooleli 25 menetlust (Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Rootsi, Sloveenia, Slovakkia ja Ühendkuningriik) ning 34 menetlust on seotud rakendusdirektiividega (direktiiv 2019/68 – Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Soome, Horvaatia, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Poola, Rumeenia, Rootsi, Sloveenia ja Ühendkuningriik; direktiiv 2019/69 – Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Kreeka, Hispaania, Soome, Horvaatia, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Rumeenia, Rootsi, Sloveenia ja Ühendkuningriik).

(149)

     Reguleeritud määrusega (EL) nr 258/2012.

(150)

     ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.

(151)

     COM(2020) 661 final, mida täiendab inimkaubanduse kohta kogutud andmetel põhinev ELi 2017.–2018. aasta uuring. 

(152)

 Näiteks tegi Euroopa Tööjõuamet koostööd Europoliga, et võidelda ELis mis tahes vormis esineva inimkaubanduse, seejuures seksuaalse ja tööalase ärakasutamise ning lastega kaubitsemise vastu. Sellega võeti arvesse ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sunniviisilise töö konventsiooni protokolli (P29). See protokoll on peamine tööhõivestandard, millega määratletakse sunniviisilist tööd kui kuritegu ning milles käsitletakse selle ennetamist, ohvrite kaitset, hüvitamist ja rahvusvahelist koostööd sunniviisilise töö praeguste vormide, sealhulgas inimkaubanduse vastases tegevuses.

(153)

Uuringuga inimkaubanduse majanduslike, sotsiaalsete ja inimkulude kohta ning uuringuga liikmesriikide riiklike ja rahvusvaheliste suunamismehhanismide kohta saab tutvuda aadressil https://ec.europa.eu/anti-trafficking .

(154)

     Sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus, neljas aastaaruanne, 15.5.2020.

(155)

     http://www.eurojust.europa.eu/press/PressReleases/Pages/2020/2020-05-29.aspx.

(156)

     Direktiiv 2008/99/EL keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu.

(157)

     SWD(2020) 259 final.

(158)

      https://wwf.be/fr/wildlife-cybercrime/ .

(159)

     COM(2020) 796.

(160)

EMPACT (kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm) on ELi politseikoostöö vahend, mille abil tegeletakse ELi julgeolekut ähvardavate kõige tõsisemate ohtudega, tugevdades koostööd liikmesriikide asjaomaste talituste, ELi institutsioonide ja asutuste ning kolmandate riikide ja organisatsioonide vahel. EMPACT kaasab eri sidusrühmi (mitut valdkonda hõlmav lähenemisviis), et parandada ja tugevdada koostööd liikmesriikide, ELi institutsioonide ja asutuste ning kolmandate riikide ja organisatsioonide, sealhulgas erasektori vahel.

(161)

EMPACTi ühistegevuspäevad: „Operation BOSPHORUS“, mille käigus konfiskeeriti 1 776 tulirelva (2.–11. november); „JADs Mobile 3“ , mille käigus võeti tagasi üle 350 varastatud auto ja üle 1 000 varastatud autoosa (12.–13. oktoober); „ JADs against human trafficking for labour exploitation“, mille käigus tuvastati 715 potentsiaalset tööalase ärakasutamise ohvrit (14.–20. september) ; „ JADs against crime in southeast Europe“, mille käigus konfiskeeriti 51 eri liiki relva ja 47 kg erinevaid uimasteid (september) .

(162)

     Arvulisi tulemusi kajastava üksikasjaliku teabematerjaliga EMPACTi käsitletavate oluliste kuriteovaldkondade kohta saab tutvuda järgmisel veebilehel: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7623-2020-INIT/en/pdf (dokument 7623/20, 5. mai 2020).

(163)

     Nõukogu 27. märtsi 2017. aasta järeldustes, milles käsitleti organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli jätkamist ajavahemikul 2018–2021 (7704/17), nähti ette sõltumatu hindamise läbiviimine.

(164)

     Vt näiteks tollikoostöö töörühma tegevuskava. Põhieesmärgid aastateks 2020–2021 on järgmised: tolliametnike suurem esindatus Europoli kontaktbüroodes, tolliasutuste vahetu juurdepääs Europoli turvalisele teabevahetusvõrgule (SIENA), tolliametnike suurem esindatus Europoli riiklikes üksustes ning politsei- ja tollijuhtide osalus Euroopa politseijuhtide konventsioonis.

(165)

     Aktsiisi-/käibemaksupettus, tulirelvadega kauplemine, keskkonnakuriteod, kuritegevuse rahastamine, laste seksuaalne kuritarvitamine.

(166)

     Määrus (EL) 2018/1860, määrus (EL) 2018/1861, määrus (EL) 2018/1862.

(167)

     Schengeni infosüsteemi ajakohastatakse ka vastavalt Europoli määruse kavandatud muudatustele (COM(2020) XXX).

(168)

     COM(2020) 305.

(169)

     Direktiiv (EL) 2016/681.

(170)

     Sloveenia.

(171)

     SWD(2020) 174.

(172)

Prümi raamistik võimaldab DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud vahetamist õiguskaitseasutuste vahel. Avaldatud on esialgne mõjuhinnang.

(173)

 Kõnealused kolmandad riigid on järgmised: Alžeeria, Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Tuneesia ja Türgi, COM (2020) 743 final.

(174)

     18. veebruar 2020.

(175)

     ELi broneeringuinfo poliitika välismõõtme tegevuskavaga saab tutvuda aadressil: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12531-External-dimension-of-the-EU-policy-on-Passenger-Name-Records-

(176)

     Julgeolekunõukogu resolutsioon 2396 (2017).

(177)

     Nõukogu otsus (EL) 2019/2107.

(178)

     Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (Chicago konventsioon) 9. lisa (Protseduuride lihtsustamine) 28. muudatus.

(179)

     COM(2020) 609.

(180)

     SWD(2020) 327 final.

(181)

     Määrus (EL) 2019/817 ja määrus (EL) 2019/818.

(182)

     Olemasolevad süsteemid: Schengeni infosüsteem (SIS), viisainfosüsteem (VIS), Eurodac ja tulevased süsteemid: riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), kolmandate riikide kodanike andmeid sisaldav Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS-TCN).

(183)

 COM(2019) 12.

(184)

     COM(2019) 3 final ja COM(2019) 4 final.

(185)

     Määrus (EL) 2018/1240 ja määrus (EL) 2018/1241.

(186)

     COM(2020) 581.

(187)

     Kauba eelteabe süsteem, mida kasutatakse kõigi välispiire ületavate kaubaliikumiste turvalisusega seotud riskide varajaseks hindamiseks.

(188)

     Määrus (EL) 2019/1896.

(189)

     Määrus (EL) 2019/1157.

(190)

     EL on eraldanud ligikaudu 91 miljonit eurot projektidele, millega suurendatakse taristu kaitset muu hulgas kombineeritud ohtude (küber- ja füüsilised ohud) vastu, täiustatakse ja kiirendatakse intsidentidele reageerimist ning parandatakse teabevahetust.

(191)

     Programmi „Euroopa horisont“ 3. samba raames toetatakse eelkõige komisjoni poliitilist prioriteeti „euroopaliku eluviisi edendamine“, samuti Euroopa rohelist kokkulepet ja digiajastule vastava Euroopa kontseptsiooni.

(192)

     Teavet programmi „Horisont 2020“ pandeemiale reageerimist toetavate meetmete kohta leiab aadressil https://www.researchgate.net/publication/341287556.

(193)

Sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alaline komitee kinnitas 21. veebruaril 2020 ELi sisejulgeoleku innovatsioonikeskuse missioonikirjelduse, põhijooned, ülesanded ja juhtimiskorra.

(194)

     Euroopa Liidu strateegiliste koolitusvajaduste hindamine 2018–2021, „EU-STNA report“ , CEPOL.

(195)

 https://www.nomoreransom.org/.

(196)

 COM(2020) 274.

(197)

 COM(2020) 624.

(198)

     https://ec.europa.eu/education/sites/education/files/document-library-docs/deap-communication-sept2020_en.pdf.

(199)

     COM(2020) 625.

(200)

     COM(2020) 628.

(201)

 Seni on rahastatud umbes 80 radikaliseerumise küsimustega tegelevat projekti; algatatud on üle saja projekti, mis käsitlevad küberkiusamise ennetamist ja selle vastu võitlemist, ning üle saja projekti, mis käsitlevad interneti kriitilise pilguga ja eetilisel moel kasutamise alast harimist, et võidelda internetis desinformatsiooni levimise vastu.

(202)

  http://www.r2pris.org/ .

(203)

     https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/promoting-our-european-way-life/european-security-union_et.

(204)

COM(2020) 258.

(205)

Platvorm koondab esimest korda peamised ELi tasandi osalejad, kelleks on ohvrite õiguste Euroopa võrgustik, hüvitamise riiklike kontaktpunktide ELi võrgustik, ELi terrorismivastase võitluse koordinaator ning asjaomased ameteid, nagu Eurojust, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut ning kodanikuühiskond.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.12.2020

COM(2020) 797 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

ELi julgeolekuliidu strateegiat käsitlev esimene eduaruanne
























































Julgeolekut käsitlevate õigusaktide kohaldamise seis

I. Loetelu direktiividest ja raamotsustest, mille asjus on käimas rikkumismenetlused

-Prümi raamistik 1 : käimas on rikkumismenetlused 2 liikmesriigi vastu.

-Kohtuekspertiisi teenuste akrediteerimist käsitlev raamotsus 2 : käimas on rikkumismenetlused 2 liikmesriigi vastu.

-Laste seksuaalse kuritarvitamise vastast võitlust käsitlev direktiiv 3 (ülevõtmise tähtpäev: 18.12.2013). Rikkumismenetlused on käimas 25 liikmesriigi vastu.

-Infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitlev direktiiv 4 (ülevõtmise tähtpäev: 4.9.2015). Rikkumismenetlused on käimas 4 liikmesriigi vastu.

-Arestimist ja konfiskeerimist käsitlev direktiiv 5 (ülevõtmise tähtpäev: 4.10.2016). Rikkumismenetlused on käimas 3 liikmesriigi vastu.

-Turukuritarvitamise direktiiv 6 (ülevõtmise tähtpäev: 3.7.2016). Rikkumismenetlused on käimas 4 liikmesriigi vastu.

-Neljas rahapesuvastane direktiiv 7 (ülevõtmise tähtpäev: 16.6.2017). Rikkumismenetlused on käimas 8 liikmesriigi vastu.

-Isikuandmete kaitset õiguskaitse valdkonnas käsitlev direktiiv 8 (ülevõtmise tähtpäev: 6.5.2018). Rikkumismenetlused on käimas 3 liikmesriigi vastu.

-ELi broneeringuinfo direktiiv 9 (ülevõtmise tähtpäev: 25.5.2018). Rikkumismenetlus on käimas 1 liikmesriigi vastu.

-Relvade omandamise ja valduse kontrolli käsitlev direktiiv 10 (tulirelvade direktiiv) (ülevõtmise tähtpäev: 14.9.2018). Rikkumismenetlused on käimas 25 liikmesriigi ja Ühendkuningriigi vastu.

-Uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlev õigusaktide pakett 11 (ülevõtmise tähtpäev: 23.11.2018). Direktiiviga (EL) 2017/2103 seotud rikkumismenetlus on käimas 5 liikmesriigi vastu ja delegeeritud direktiiviga (EL) 2019/369 seotud rikkumismenetlus 1 liikmesriigi vastu.

-Liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil võitlemist käsitlev direktiiv 12 (ülevõtmise tähtpäev: 6.7.2019). Rikkumismenetlused on käimas 3 liikmesriigi vastu.

-Viies rahapesuvastane direktiiv 13 (ülevõtmise tähtpäev: 10.1.2020). Rikkumismenetlused on käimas 16 liikmesriigi vastu.

-Tulirelvade ja nende oluliste osade märgistamise tehnilisi nõudeid käsitlev rakendusdirektiiv 14 (ülevõtmise tähtpäev: 17.1.2020). Rikkumismenetlused on käimas 18 liikmesriigi ja Ühendkuningriigi vastu.

-Hoiatus- ja signaalrelvade tehnilisi nõudeid käsitlev rakendusdirektiiv 15 (ülevõtmise tähtpäev: 17.1.2020). Rikkumismenetlused on käimas 16 liikmesriigi ja Ühendkuningriigi vastu.

-Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/905/JSK laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta (ülevõtmise tähtpäev DNA-andmetega seonduva puhul: 30.11.2013; ülevõtmise tähtpäev daktüloskoopiliste andmetega seonduva puhul: 30.11.2015). Rikkumismenetlused on käimas 2 liikmesriigi vastu.

-Direktiiv meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (küberturvalisuse direktiiv) 16 (ülevõtmise tähtpäev: 9.5.2018). Rikkumismenetlused on käimas 3 liikmesriigi vastu.

-Kuriteoohvrite õiguste direktiiv 17 (ülevõtmise tähtpäev: 16.11.2015). Rikkumismenetlused on käimas 11 liikmesriigi vastu.

-Euroopa vahistamismäärust käsitlev raamotsus 18 (ülevõtmise tähtpäev: 31.12.2003). Rikkumismenetlused on käimas 7 liikmesriigi vastu.

-Vabadusekaotuslikke karistusi käsitlev raamotsus 19 (ülevõtmise tähtpäev: 5.12.2011). Rikkumismenetlus on käimas 1 liikmesriigi vastu.

-Rahalisi karistusi käsitlev raamotsus 20 (ülevõtmise tähtpäev: 22.3.2007). Rikkumismenetlus on käimas 1 liikmesriigi vastu.

-Järelevalvemeetmeid käsitlev raamotsus 21 (ülevõtmise tähtpäev: 1.12.2012). Rikkumismenetlus on käimas 1 liikmesriigi vastu.

-Läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (ülevõtmise tähtpäev: 19.9.2020). Rikkumismenetlus on algatatud 23 liikmesriigi vastu.

II. Enne 2020. aasta lõppu ja 2021. aastal ülevõetavate direktiivide loetelu

-Direktiiv, mis käsitleb rahapesu vastu võitlemist 22 (ülevõtmise tähtpäev: detsember 2020).

-Direktiiv, millega hõlbustatakse finants- ja muu teabe kasutamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel 23 (ülevõtmise tähtpäev: 1.8.2021).

-Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust käsitlev direktiiv  24 (ülevõtmise tähtpäev: mai 2021).

III. Selliste õigusaktide loetelu, mille kaasseadusandjad peavad veel heaks kiitma

-Terroristlikku veebisisu käsitlev määrus 25 : kolmepoolsed läbirääkimised kestavad.

-Euroopa küberturvalisuse tööstus-, tehnoloogia- ja teaduskeskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik 26 : kolmepoolsed läbirääkimised kestavad.

-Viisainfosüsteem (VIS) 27 : esialgne kokkulepe saavutati 8. detsembril 2020.

-ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) käsitleva määruse muudatused 28 : nõukogu võttis oma seisukoha vastu mais 2019; oodatakse Euroopa Parlamendi seisukohta.

-Määrus, mis käsitleb piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele, 29 ja direktiiv, mis käsitleb ühtlustatud norme kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta 30 : nõukogu võttis oma seisukoha vastu; oodatakse Euroopa Parlamendi seisukohta.

-Internetis laste seksuaalset kuritarvitamist käsitleva ajutise erandi määrus 31 : nõukogu võttis oma seisukoha vastu; oodatakse Euroopa Parlamendi seisukohta.

-Liidu kosmoseprogrammi käsitlev määrus 32 : kolmepoolsed läbirääkimised kestavad.

-Euroopa Kaitsefond 33 : kolmepoolsed läbirääkimised kestavad.

(1)

     Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega, ning nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega.

(2)

     Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/905/JSK laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta.

(3)

     13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK.

(4)

     12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK.

(5)

     3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus.

(6)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/57/EL turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta (turukuritarvitamise direktiiv).

(7)

     20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ.

(8)

     27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK.

(9)

     27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

(10)

     17. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta.

(11)

     15. novembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2103, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2004/757/JSK uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratlusse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/387/JSK; komisjoni 13. detsembri 2018. aasta delegeeritud direktiiv (EL) 2019/369, millega muudetakse nõukogu raamotsuse 2004/757/JSK lisa seoses uute psühhoaktiivsete ainete lisamisega uimasti määratlusse.

(12)

     5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil.

(13)

     30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL.

(14)

     Komisjoni 16. jaanuari 2019. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2019/68, millega nähakse ette tulirelvade ja nende oluliste osade märgistamise tehnilised nõuded vastavalt nõukogu direktiivile 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta.

(15)

     Komisjoni 16. jaanuari 2019. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2019/69, millega nähakse ette hoiatus- ja signaalrelvade tehnilised nõuded vastavalt nõukogu direktiivile 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta.

(16)

     6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.

(17)

     25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded.

(18)

     Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta.

(19)

     Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil.

(20)

     Nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsus 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta.

(21)

     Nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta raamotsus 2009/829/JSK Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes.

(22)

     23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil.

(23)

     20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK.

(24)

     17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/713, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2001/413/JSK.

(25)

     Ettepanek: määrus terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta, COM(2018) 640 final, 12. september 2018.

(26)

     Ettepanek: määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik, COM (2018) 630 final, 12. september 2018.

(27)

     Ettepanek: määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EÜ) nr 810/2009, määrust (EL) 2017/2226, määrust (EL) 2016/399, määrust XX/2018 [koostalitlusvõimet käsitlev määrus] ja otsust 2004/512/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2008/633/JSK, COM(2018) 302 final, 16. mai 2018.

(28)

     12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226; 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1241, millega muudetakse määrust (EL) 2016/794 ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomise eesmärgil.

(29)

     Ettepanek: määrus, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades, COM(2018) 225 final, 17. aprill 2018.

(30)

     Ettepanek: direktiiv, millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta, COM(2018) 226, 17. aprill 2018.

(31)

     Ettepanek: määrus ajutise erandi kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest sätetest seoses tehnoloogiaga, mida numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajad kasutavad isikuandmete ja muude andmete töötlemiseks, et võidelda internetis laste seksuaalse kuritarvitamise vastu, COM(2020) 568 final, 10. september 2020.

(32)

     Ettepanek: määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet, COM(2018) 447 final, 6. juuni 2018.

(33)

     Ettepanek: määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond, COM(2018) 476 final, 13. juuni 2018.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.12.2020

COM(2020) 797 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

ELi julgeolekuliidu strateegiat käsitlev esimene eduaruanne


























Rakendamise tegevuskava