EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.9.2020

COM(2020) 475 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

KOMISJONI 13. FINANTSARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDI KOHTA












2019. EELARVEAASTA

{SWD(2020) 168 final}

SISUKORD

1.EELARVEMENETLUS

2.KASSAJÄÄK JA ASSIGNEERINGUTE HALDAMINE

3.EAGFi 2019. AASTA EELARVE TÄITMINE

4.EAGFi SIHTOTSTARBELISE TULU KASUTAMINE

Lisad (vt eraldi dokument):

1.EELARVEMENETLUS 1

1.1.2019. aasta eelarveprojekt ja selle kirjalik muutmisettepanek nr 1/2019

Komisjon avaldas 2019. aasta eelarveprojekti ja esitas selle eelarvepädevatele institutsioonidele 21. juunil 2018. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile (EAGF) kavandatud kulukohustuste assigneeringuid on kokku 43 613,5 miljonit eurot. Nõukogu võttis oma seisukoha 2019. aasta eelarveprojekti kohta vastu 7. septembril 2018 ja vähendas EAGFi kulukohustuste assigneeringuid 340,4 miljoni euro võrra. Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu 24. oktoobril 2018 ja suurendas EAGFi kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 78,5 miljoni euro võrra.

Komisjon võttis 16. oktoobril 2018 vastu 2019. aasta eelarveprojekti kirjaliku muutmisettepaneku nr 1, milles ta suurendas EAGFi kulukohustuste vajadusi eelarveprojektiga võrreldes 91,9 miljoni euro võrra. Need lisavajadused kaeti enam kui täies mahus 275,9 miljoni euro ulatuses 2019. aastal eeldatavasti kasutada oleva sihtotstarbelise tulu suurendamise teel. Seega vähenesid EAGFi jaoks kirjalikus muutmisettepanekus taotletud kulukohustuste assigneeringud eelarveprojektiga võrreldes 184 miljoni euro võrra.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu liikmetest koosnev lepituskomitee ei jõudnud ühises tekstis kokkuleppele. Seetõttu esitas komisjon 30. novembril 2018 uue eelarveprojekti ettepaneku.

1.2.2019. aasta eelarve vastuvõtmine

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2019. aasta eelarve vastu 12. detsembril 2018. EAGFi eelarve kulukohustuste assigneeringute kogusumma on 43 191,9 miljonit eurot ja maksete assigneeringute kogusumma 43 116,4 miljonit eurot.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusummade vaheline erinevus on tingitud asjaolust, et teatavate komisjoni otseselt rakendatavate meetmete puhul kasutatakse liigendatud assigneeringuid. Kõnealused meetmed on peamiselt seotud põllumajandustoodete müügiedenduse, põllumajanduse poliitilise strateegia ja koordineerimismeetmetega.

Täpsemalt olid poliitikavaldkonna 05 (põllumajanduse ja maaelu areng) jaoks heakskiidetud EAGFi kulukohustuste assigneeringud kokku 43 191,9 miljonit eurot: 2 498,7 miljonit eurot nähti ette peatüki 05 02 kohasteks sekkumisteks põllumajandusturgudel, 40 544,7 miljonit eurot nähti ette peatüki 05 03 kohasteks otsetoetusteks, 61,4 miljonit eurot nähti ette peatüki 05 07 kohaseks põllumajanduskulude auditiks ning 75,6 miljonit eurot nähti ette peatüki 05 08 kohaseks poliitiliseks strateegiaks ja koordineerimiseks.

Täiendavad üksikasjad on esitatud 1. lisas.

1.3.EAGFi sihtotstarbeline tulu 2

Vastavalt ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitleva määruse (EL) nr 1306/2013 3 artiklile 43 käsitatakse tulu, mis laekub raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise või vastavuse kontrolli otsuste alusel tehtud finantskorrektsioonist, õigusnormide rikkumisest ja piimamaksust, EAGFi kulude rahastamiseks määratud sihtotstarbelise tuluna. Nimetatud artikli kohaselt võib sihtotstarbelist tulu kasutada EAGFi mis tahes kulude rahastamiseks. Kui osa sellest tulust jääb kasutamata, kantakse see automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse.

2019. aasta eelarve koostamisel esitati prognoos nii 2019. eelarveaastal kogutava tulu kui ka 2018. eelarveaastast 2019. eelarveaastasse eeldatavasti ülekantava summa kohta. Eeldatavasti ülekantav summa oli 1 078 miljonit eurot ning seda võeti arvesse, kui eelarvepädevad institutsioonid võtsid vastu 2019. aasta eelarve. Konkreetsemalt:

-kontrolli kohastest korrigeerimistest ja õigusnormide rikkumisest laekuva tulu suuruseks hinnati vastavalt 499 miljonit ja 135 miljonit eurot, samas kui piimamaksust ei oodatud tulu laekumist. Seega hinnati, et 2019. eelarveaasta jooksul saadakse sihtotstarbelist tulu kokku 634 miljonit eurot;

-2018. eelarveaastast 2019. eelarveaastasse eeldatavasti ülekantava sihtotstarbelise tulu suuruseks hinnati 444 miljonit eurot.

2019. aasta eelarves eraldati kõnealune esialgu prognoositud tulu, 1 078 miljonit eurot, kahele kavale järgmiselt:

-140 miljonit eurot eraldati puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele ning

-938 miljonit eurot põhitoetuskavale (otsetoetused).

Nende kavade puhul on eelarvepädevate institutsioonide heakskiidetud assigneeringute ja sihtotstarbelise tulu summa vastavuses assigneeringute hinnangulise koguvajadusega, millest

-849 miljonit eurot eraldati puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele ning

-17 149 miljonit eurot põhitoetuskavale (otsetoetused).

2.KASSAJÄÄK JA ASSIGNEERINGUTE HALDAMINE 

2.1.Assigneeringute haldamine 

2.1.1.2019. eelarveaastal kasutada olnud assigneeringud 

2.1.2.2019. eelarveaastal kasutada olnud assigneeringute kasutamine

(1)    Maksekohustused. Kulukohustused ja maksed miinus saadud sihtotstarbeline tulu 706 071 911,53 eurot (vt punkt 4 ja lisa 3-I) jagatud eelarve täitmiseks: 43 061 026 119,03 eurot.

2019. eelarveaastal kasutati kulukohustuste assigneeringuid kokku 43 962 411 116,0 eurot ning tegelikud maksete assigneeringud olid 43 869 014 488,7 eurot. Täpsemad üksikasjad jagatud eelarve täitmise raames tehtavate assigneeringute kohta on esitatud allpool jaos 3.2.

2.1.3.Eelarve heakskiidetud assigneeringute kasutamine – komisjoni poolt otsese eelarve täitmise raames tehtud kulutused 

2019. aasta eelarves oli otsese eelarve täitmisega seotud kuludeks ette nähtud 197,2 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid. 2019. aastaks eraldatud kulukohustused moodustasid 195,3 miljonit eurot. Tühistati 1,9 miljoni euro suurune assigneeringute vahe.

Enamik EAGFi kulude assigneeringuid, mida komisjon on teinud seoses otsese eelarve täitmisega, on liigendatud assigneeringud.

Automaatselt 2020. aastasse ülekantavad summad, mis on seotud liigendamata assigneeringutega, on 14,9 miljonit eurot.

2.2.Igakuised maksed 

2.2.1.Igakuised maksed liikmesriikidele jagatud eelarve täitmise raames

2.2.1.1.Igakuised maksed tehtud kulude põhjal

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõikes 1 on sätestatud, et „komisjon teeb igakuised maksed akrediteeritud makseasutuste poolt kantud kulude hüvitamiseks võrdluskuu jooksul“. Igakuised maksed kantakse liikmesriikidele üle hiljemalt tehtud kulude järgse teise kuu kolmandal tööpäeval.

Igakuised maksed on juba tehtud netokulude (pärast tulude mahaarvamist) hüvitus, mis tehakse liikmesriikidele nende esitatavate igakuiste kuluaruannete alusel 4 . Kulude ja tulude igakuist kirjendamist kontrollitakse ja parandatakse kõnealuste aruannete alusel. Maksed saavad lõplikuks alles pärast seda, kui komisjon on neid kontrollinud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames.

Igakuiste maksete süsteemi kasutatakse maksete puhul, mida liikmesriigid tegid alates 16. oktoobrist 2018 kuni 15. oktoobrini 2019.

Kogu eelarveaastal otsustatud igakuiste maksete netosumma pärast kontrollimise tulemusena tehtud mahaarvamisi ja muid korrektsioone oli 43 061 026 119,03 eurot.

2.2.1.2.Otsused igakuiste maksete kohta

Komisjon võttis eelarveaasta kaheteistkümne perioodi kohta vastu makseotsused. Lisaks sellele võeti detsembris vastu täiendav otsus, millega korrigeeriti aasta jooksul tasumisele kuuluvat kogukulu.

3.EAGFi 2019. AASTA EELARVE TÄITMINE

3.1.EAGFi assigneeringute kasutamine

EAGFi assigneeringuid kasutati mahus 43 962,4 miljonit eurot 5 . Kulusid rahastati eelarve esialgsete assigneeringute kaudu ja kasutades EAGFile assigneeritud tulu, mis koosnes tervest 448,8 miljoni euro suurusest kogusummast, mis kanti üle 2018. aastast, ja osast 2019. aastal kogutud sihtotstarbelisest tulust, mis moodustas 706,1 miljoni euro suurusest kogusummast 357,9 miljonit eurot.

Poliitikavaldkonnas 05 moodustasid turumeetmetega seotud kulud 2 473,0 miljonit eurot ja otsetoetustega seotud kulud 41 335,7 miljonit eurot.

Üksikasju eelarve täitmise kohta poliitikavaldkondade kaupa vt 2. lisast.

4. lisas on esitatud turumeetmete, otsetoetuste ja põllumajanduskulude auditi jaotus eelarvepunktide, eelarvevahendite allikate ja liikmesriikide kaupa.

3.2.Märkused eelarve täitmise kohta

Järgneb 2., 3-I ja 3-II lisas esitatud üksikasjadel põhinev lühikommentaar tähtsaimate majandussektorite assigneeringute täitmise ja sihtotstarbelise tulu kasutamise kohta. Selles jaos ei kirjeldata eelarveridu, mille täitmismäär on väga lähedal eelarves ette nähtud summale.

3.2.1.Peatükk 05 02: sekkumised põllumajandusturgudel

3.2.1.1.Sissejuhatus

Selle peatüki kogutäitmine (kulukohustuste assigneeringutes) oli summas 2 473,0 miljonit eurot ja seda rahastati 2 498,7 miljoni euro ulatuses heakskiidetud eelarveassigneeringutest ja 140 miljoni euro ulatuses sihtotstarbelisest tulust. Viimati nimetatud summat kavatseti kasutada puu- ja köögiviljasektori kulude rahastamiseks (üksikasjad on esitatud punktis 3.2.1.2). Eelarvepunktides, kus vajadused ületasid eelarveassigneeringuid, kaeti lisakulutused ümberpaigutustega eelarve muudest punktidest. Turumeetmetega seotud eelarveassigneeringute alakasutusest tingitud kasutatavad assigneeringud paigutati ümber EAGFi muudele eelarveridadele, et katta lisakulud vastavalt vajadusele (üksikasjad tehtud eelarve ümberpaigutuste kohta on esitatud 2. lisas).

3.2.1.2.Artikkel 05 02 08: puu- ja köögivili 

Selle sektori kõikide meetmete eelarvevajaduste katmiseks oli assigneeringuid kokku summas 911,8 miljonit eurot. Eelarvepädevad institutsioonid kiitsid heaks assigneeringuid 715,1 miljoni euro ulatuses, sest arvesse võeti selle sektori hinnangulist sihtotstarbelist tulu (140,0 miljonit eurot). Lisaks sellele paigutati 2019. eelarveaastal ümber 56,7 miljonit eurot sama peatüki teistelt eelarveridadelt.

2019. aastal olid liikmesriikide kulud 865,7 miljonit eurot.

3.2.1.3.Artikkel 05 02 09: viinamarjakasvatussaadused 

Eelarves nähti selle sektori kõikide meetmete eelarvevajaduste katmiseks ette assigneeringuid kogusummas 1 035,1 miljonit eurot. 47,6 miljoni euro suurune alakasutamine võrreldes eelarves prognoositud vajadustega tulenes mõne liikmesriigi pisut väiksematest kuludest, eelkõige seoses nende veinisektori riiklike programmide müügiedendus- ja restruktureerimiskomponentidega.

3.2.1.4.Artikkel 05 02 10: müügiedendus

Liikmesriikide toetatavate müügiedendusmeetmete valdkonnas tulenes 5,4 miljoni euro suurune alakasutamine võrreldes eelarves prognoositud vajadustega mõnede varasematel aastatel valitud müügiedendusprogrammide väiksemas mahus täitmisest. Vahe paigutati ümber muudesse eelarveartiklitesse.

Euroopa Komisjoni otsese eelarve täitmise raames võetud müügiedendusmeetmete osas eraldas komisjon nende meetmete jaoks assigneeringuid kogu eelarves ettenähtud summa ulatuses (101,1 miljonit eurot).

3.2.1.5.Artikkel 05 02 12: piim ja piimatooted

Eelarves nähti selle sektori kõikide meetmete vajaduste katmiseks ette assigneeringuid kogusummas 6,3 miljonit eurot.

Selle artikli kohaselt eelarves ette nähtud summa ja kasutatud summa vahe tuleneb peaaegu eranditult lõssipulbri riiklike varude müügist (kuna müügihinnad olid bilansilisest väärtusest kõrgemad). Kättesaadav summa 66,6 miljonit eurot on paigutatud ümber peamiselt selleks, et katta peatükist väljapoole jäävaid lisavajadusi.

3.2.1.6.Artikkel 05 02 13: veise- ja vasikaliha 

Eelarves assigneeringuid ette ei nähtud. Kuid liikmesriigid deklareerisid kulusid (1,1 miljonit eurot) jääkmaksete jaoks, mis puudutasid enne 2014. aastat väljastatud sertifikaatidega seotud eksporditoetusi. Need jääkkulud kaeti samas peatükis eraldatud assigneeringute ümberpaigutamisega.

3.2.1.7.Artikkel 05 02 15: sealiha, munad ja kodulinnuliha, mesindus ja muud loomakasvatussaadused

3.2.1.8.Eelarves nähti selle sektori kõikide meetmete vajaduste katmiseks ette assigneeringuid kogusummas 63,0 miljonit eurot, eelkõige mesindusprogrammide ja erakorraliste toetusmeetmete jaoks. Liikmesriikide kulud olid ainult 41,9 miljonit eurot. Vahe summas 21,1 miljonit eurot tuleneb peamiselt erakorraliste toetusmeetmete vähesest kasutamisest (7,6 miljonit eurot), samas kui eelarves oli ette nähtud 28,0 miljonit eurot, mis hõlmas komisjoni ettepanekuga võrreldes eelarvepädevate institutsioonide poolset suurendamist 15,0 miljoni euro võrra. Kättesaadav summa paigutati ümber muudesse eelarveartiklitesse. Artikkel 05 02 18: koolikavad

Koolikavadega seoses tehtud kulude summa oli 191,5 miljonit eurot, võrreldes eelarvesse lisatud prognoositud vajadustega (217,0 miljonit eurot). Väiksem kasutamine kajastab asjaolu, et 2018.–2019. aasta oli teine kooliaasta, kus integreeriti varasemalt eraldatud puuvilja- ja piimakavad ühe koolikava alla, mille puhul deklareerisid liikmesriigid eelarve koostamisel prognoositust vähem kulusid.

3.2.2.Peatükk 05 03: otsetoetused

2019. eelarveaasta oli neljas aasta, mil kõiki kavasid rakendati 2013. aasta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi käigus otsustatud otsetoetuste reformitud struktuuri kohaselt. Selle eelarvepeatüki kogumaksed olid 41 335,7 miljonit eurot. Need maksed hõlmavad finantsdistsipliini kohaldamisest tulenenud põllumajandustootjatele otsetoetuste hüvitamiseks makstud 438,2 miljonit eurot, mida rahastati 2018. aastast üle kantud 459,5 miljonist eurost (üksikasjad on esitatud punktis 3.2.2.4). Ülejäänud makseid (40 897,5 miljonit eurot) rahastati 40 184,7 miljoni euro ulatuses heakskiidetud eelarveassigneeringutest ja 712,8 miljoni euro ulatuses sihtotstarbelisest tulust. Viimati nimetatud summat kasutati põhitoetuskavas tekkinud kulude rahastamiseks.

Kasutamata assigneeringuid oli 795,9 miljonit eurot, millest 768,9 miljonit eurot kanti üle 2020. eelarveaastasse. See hõlmab 466,8 miljoni euro ulatuses kasutamata kriisireservi, mis vastab 2019. aastal tegelikult kohaldatud finantsdistsipliinile, ning mis paigutati ümber eelarveartiklisse 05 03 09 ja seejärel kanti üle 2020. aastasse, et kasutada hüvitamiseks asjaomastele liikmesriikidele. 2019. aastal kogutud sihtotstarbelise tulu ülejääk (348,2 miljonit eurot) kanti üle 2020. aastasse. Eelarvepunktides, kus vajadused ületasid eelarve heakskiidetud eelarveassigneeringuid, kaeti lisakulutused heakskiidetud eelarveassigneeringute ümberpaigutustega eelarve muudest punktidest või sihtotstarbelise tulu ümberpaigutustega.

3.2.2.1.Artikkel 05 03 01: tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

Kõnealuse artikli assigneeringutest rahastatavad peamised kavad on ühtne pindalatoetuse kava (SAPS), põhitoetuskava (BPS), kliima ja keskkonna jaoks soodsate põllumajandustavade toetus, ümberjaotav toetus ja noorte põllumajandustootjate toetus. Maksed selle artikli kõikide abikavade puhul on tehtud tootmisest sõltumatult, ent arvestades teatavaid tingimusi, nt nõuetele vastavuse põhimõtete järgimist. Tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste jaoks oli 2019. aastal saadaval 35 402,9 miljoni euro ulatuses assigneeringuid, sealhulgas kiitsid eelarvepädevad institutsioonid heaks assigneeringud 34 388,0 miljoni euro ulatuses ja sihtotstarbelise tulu 1 014,9 miljoni euro ulatuses. Liikmesriikides käesoleva artikli kõigi kavadega seoses kantud kulud olid 35 328,6 miljonit eurot, mis vastab 99,8 %-le nendele kavadele eelarvest ette nähtud assigneeringutest.

3.2.2.2.Artikkel 05 03 02: muud otsetoetused

Selle artikli assigneeringuid kasutati muude otsetoetuste rahastamiseks. Sellega on hõlmatud kavad, mille puhul võib toetus nõuetekohaselt määratletud tingimuste ja selgete piiride alusel olla endiselt seotud tootmisega. 2013. aasta ÜPP reformi tulemusena sellesse artiklisse lisatud kavad olid vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus ja väikepõllumajandustootjate kava ning mitu eelarverida hõlmas üksnes suhteliselt väikeseid jääkmakse, mis olid seotud lõppenud kavadega.

Komisjon hindas kõnealuse artikli puhul 2019. aastaks vajalike assigneeringute suuruseks 5 688,0 miljonit eurot. Liikmesriigid kandsid kulusid summas 5 568,9 miljonit eurot, seega eelarvesse kirjendatud assigneeringutest 2 % vähem.

3.2.2.3.Artikkel 05 03 09: otsetoetuste hüvitamine assigneeringutest, mis kanti üle tulenevalt finantsdistsipliini kohaldamisest

Eelarvepädevad institutsioonid ei ole selle artikli jaoks assigneeringuid eraldanud. Käesolev artikkel võeti kasutusele selleks, et koguda kasutamata kriisireservi kulukohustustega sidumata heakskiidetud assigneeringuid, et rahastada selliste otsetoetuste hüvitamist, mille suhtes kohaldati finantsdistsipliini 6 .

459,5 miljonist eurost, mille suhtes kohaldati 2018. eelarveaastal finantsdistsipliini ja mis kanti hüvitamiseks üle 2019. aasta eelarvesse, maksid liikmesriigid tagasi 438,2 miljonit eurot. 21,3 miljoni euro suurune vahe suunati tagasi 2019. aasta eelarvesse ja tagastatakse liikmesriikidele järgmise eelarveaasta paranduseelarve kaudu.

3.2.2.4.Artikkel 05 03 10: põllumajandussektori kriisireserv

Kõnealuse artikli assigneeringud on ette nähtud selleks, et katta selliste meetmete kulusid, mida tuleb võtta, et tulla toime põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate suurte kriisidega. Kriisireserv luuakse, kohaldades iga aasta alguses finantsdistsipliini mehhanismi kaudu otsetoetuste vähendamist vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitele 25 ja 26 ning määruse (EL) nr 1307/2013 7 artiklile 8. 2019. aastal 468,7 miljoni euro suurust kriisireservi ei kasutatud.

Seetõttu paigutati 2019. aasta lõpus 2018. taotlusaastal tegelikult kohaldatud finantsdistsipliini summale vastavad kulukohustustega sidumata heakskiidetud assigneeringud ümber eelarveartiklisse 05 03 09, et kanda need üle järgmisesse eelarveaastasse 2019. kalendriaastal põllumajandustootjate puhul kohaldatud finantsdistsipliini hüvitamiseks.

3.2.3.Peatükk 05 07: põllumajanduskulude audit

3.2.3.1.Artikkel 05 07 01: põllumajanduskulude kontroll

See artikkel hõlmab meetmeid, mida võeti kohapealse kontrolli tugevdamiseks ja kontrollisüsteemide parandamiseks eesmärgiga vähendada riski, et pettused ja õigusnormide rikkumised kahjustaksid ELi eelarvet. See hõlmab ka kulusid, millega saab rahastada võimalikke raamatupidamisarvestuse ja vastavuse korrektsioone liikmesriikide kasuks.

Euroopa Liit rahastas otse 9,7 miljoni euro suuruses summas satelliidifotode ostu ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) raames.

Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise järel liikmesriikide kasuks tehtud korrektsioonid olid 10,4 miljonit eurot, st vähem kui 19,7 miljonit eurot, mis selleks eelarves ette oli nähtud.

Raamatupidamisarvestuse vastavuse kontrolli järel liikmesriikide kasuks tehtud korrektsioonid olid oodatust suuremad, 38,3 miljonit eurot eelarves ette nähtud 2,6 miljoni euro asemel.

3.2.3.2.Artikkel 05 07 02: vaidluste lahendamine

Selle artikli assigneeringud on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mille eest komisjon võib hakata vastutama tulenevalt kohtu otsusest, sealhulgas kahjunõuete ja intresside tasumine. 2019. aasta eelarves nähti assigneeringuid ette 30,0 miljoni euro ulatuses, millest 11,2 miljonit eurot kasutati ära. Ülejäänud assigneeringud paigutati ümber muudesse eelarvepunktidesse.

3.2.4.Peatükk 05 08: poliitiline strateegia ja koordineerimine 

Selle peatüki jaoks eraldatud assigneeringud olid 73,8 miljonit eurot kooskõlas eelarves ette nähtud summaga (75,6 miljonit eurot).

4.EAGFi SIHTOTSTARBELISE TULU KASUTAMINE 

2018. aastast 2019. aastasse tegelikult ülekantud sihtotstarbeline tulu oli 448,8 miljonit eurot, mida kasutati täielikult 2019. eelarveaasta kulude katteks kooskõlas finantsmääruse artikliga 14. Nagu nähtub 3-II lisast, kaeti kõnealuse summaga puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidega seotud kulud 93,9 miljonit eurot ja põhitoetuskavaga seotud kulud 354,9 miljonit eurot.

2019. aastal kogutud sihtotstarbelise tulu kohta nähtub 3-I lisast, et tulu oli 706,1 miljonit eurot ja see koguti järgmistest allikatest:

-vastavuse kontrolli menetluse kohased finantskorrektsioonid: 548,3 miljonit eurot;

-õigusnormide rikkumise eest sissenõutud summad: 155,8 miljonit eurot;

-piimamaks, mida koguti 2 miljonit eurot.

2019. aastal kogutud sihtotstarbelisest tulust 357,9 miljonit eurot kasutati põhitoetuskavas (otsetoetused) tekkinud kulude katmiseks.

2019. aastal kogutud sihtotstarbelise tulu jääk (348,2 miljonit eurot) kanti üle 2020. aasta eelarvesse.

Täpsema teabe saamiseks vt 3-I lisa ja 3-II lisa.

(1)      Kõnealune menetlus on esitatud 1. lisas.

(2)    Need summad ei ole kirjendatud eelarve tuluridadel (artikkel 670, EAGFi sihtotstarbeline tulu), mille kohta on tehtud märge „p.m.“ („pro memoria“), kuid prognoositav summa on märgitud kõnealust artiklit käsitlevates eelarve selgitustes.

(3)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(4)    Liikmesriigid esitavad kõnealused igakuised kuluaruanded kuu N+1 kaheteistkümnendaks kuupäevaks.

(5)      See näitaja hõlmab 2018. eelarveaastast üle kantud põllumajanduse kriisireserviga seonduvat finantsdistsipliini hüvitamise summat.

(6)      Kõnealused assigneeringud võib üle kanda vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punktile d ja kolmandale lõigule ning määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 5 kohaselt tehakse liikmeriikidele need assigneeringud kättesaadavaks selleks, et nad maksaksid assigneeringud tagasi lõplikele vahendite saajatele, kelle suhtes sellel eelarveaastal, millesse assigneeringud üle kantakse, kohaldatakse finantsdistsipliini vastavalt artikli 26 lõigetele 1–4.

(7)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.9.2020

COM(2020) 475 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

KOMISJONI 13. FINANTSARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDI KOHTA



2019. EELARVEAASTA

{SWD(2020) 168 final}