(1)

Liidu ühtekuuluvuspoliitikat aastateks 2021–2027 reguleeriv õigusraamistik aitab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames täita liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, keskendades liidu rahastamise keskkonnasõbralikele eesmärkidele. Käesoleva määrusega rakendatakse ühte prioriteetidest, mis on sätestatud teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (edaspidi „Euroopa roheline kokkulepe“), (11) ja mis on osa kestliku Euroopa investeerimiskavast, (12) millega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda majanduslike ja sotsiaalsete kuludega , mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele ringmajandusele, kus ülejäävaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid kompenseeritakse samaväärse absorptsiooniga.

(1)

Liidu ühtekuuluvuspoliitikat aastateks 2021–2027 reguleeriv õigusraamistik aitab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames täita liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet , millega hoitakse üleilmne temperatuuri tõus alla 1,5  oC, ÜRO kestliku arengu eesmärke ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast , keskendades liidu rahastamise keskkonnasõbralikele eesmärkidele. Käesoleva määrusega rakendatakse ühte prioriteetidest, mis on sätestatud teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (edaspidi „Euroopa roheline kokkulepe“) (11), ja mis on osa kestliku Euroopa investeerimiskavast (12), millega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda majanduslike , sotsiaalsete ja keskkonnakuludega , mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele ringmajandusele, kus ülejäävaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid kompenseeritakse samaväärse absorptsiooniga , võttes arvesse COVID-19 pandeemia mõju .

(2)

Üleminek kliimaneutraalsele ringmajandusele on üks liidu olulisemaid poliitikaeesmärke. Euroopa Ülemkogu kinnitas 12. detsembril 2019 eesmärgi saavutada kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega 2050. aastaks kliimaneutraalne liit. Kuigi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemine on pikas perspektiivis kõigile kasulik ning pakub keskpikas perspektiivis kõigile võimalusi ja väljakutseid, ei alusta kõik piirkonnad ja liikmesriigid üleminekut samast punktist või neil ei ole sama reageerimissuutlikkust. Mõned on teistest edasijõudnumad, samas kui üleminekul on laiem sotsiaalne ja majanduslik mõju nendele piirkondadele, mis sõltuvad suurel määral fossiilkütustest – eriti söest, pruunsöest, turbast ja põlevkivist – või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusharudest. Selline olukord ei tekita mitte ainult riski, et üleminek kliimaneutraalsusele toimub liidus eri kiirusel, vaid tekitab ka piirkondadevaheliste erinevuste suurenemise ohu, mis kahjustab sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke.

(2)

Üleminek kliimaneutraalsele ringmajandusele on üks liidu olulisemaid poliitikaeesmärke. Euroopa Ülemkogu kinnitas 12. detsembril 2019 eesmärgi saavutada kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega 2050. aastaks kliimaneutraalne liit. Kuigi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemine on pikas perspektiivis kõigile kasulik ning pakub keskpikas perspektiivis kõigile võimalusi ja väljakutseid, ei alusta kõik piirkonnad ja liikmesriigid üleminekut samast punktist või neil ei ole sama reageerimissuutlikkust. Mõned on teistest edasijõudnumad, samas kui üleminekul on laiem sotsiaalne , majanduslik ja keskkonnamõju nendele piirkondadele, mis sõltuvad suurel määral fossiilkütustest – eriti söest, pruunsöest, kütteturbast ja põlevkivist – või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusharudest. Selline olukord ei tekita mitte ainult riski, et üleminek kliimaneutraalsusele toimub liidus eri kiirusel, vaid tekitab ka piirkondadevaheliste erinevuste suurenemise ohu , eelkõige äärepoolseimate, kõrvaliste, saarepiirkondade, geograafiliselt ebasoodsas olukorras olevate piirkondade ja rahvastikukao probleemiga piirkondade jaoks , mis kahjustab sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke.

(3)

Edu saavutamiseks peab üleminek olema kõigi jaoks õiglane ja sotsiaalselt vastuvõetav. Seetõttu peavad nii liit kui ka liikmesriigid võtma algusest peale arvesse ülemineku majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning kasutama kõiki võimalikke vahendeid kahjulike tagajärgede leevendamiseks. Liidu eelarvel on selles oluline roll.

(3)

Edu saavutamiseks peab üleminek olema kõigi jaoks õiglane , kaasav ja sotsiaalselt vastuvõetav. Seetõttu peavad liit , liikmesriigid ja nende piirkonnad võtma algusest peale arvesse ülemineku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning kasutama kõiki võimalikke vahendeid kahjulike tagajärgede leevendamiseks. Liidu eelarvel on selles oluline roll , tagamaks et kedagi ei jäeta kõrvale .

(4)

Nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes ja kestliku Euroopa investeerimiskavas, peaks õiglase ülemineku mehhanism täiendama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) muid meetmeid. See peaks aitama kaasa kliimaneutraalse liidu suunas liikumise sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega tegelemisele, koondades liidu eelarvekulutused kliima- ja sotsiaalsetele eesmärkidele piirkondlikul tasandil.

(4)

Nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes ja kestliku Euroopa investeerimiskavas, peaks õiglase ülemineku mehhanism täiendama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) muid meetmeid. See peaks aitama kaasa 2050. aastaks kliimaneutraalse liidu suunas liikumise protsessi sotsiaalsete , majanduslike ja keskkonnatagajärgedega, eriti protsessist mõjutatud töötajatele tekkivate tagajärgedega tegelemisele, koondades liidu eelarvekulutused kliima- ja sotsiaalsetele eesmärkidele piirkondlikul tasandil , edendades kestlikku majandust, keskkonnahoidlikke töökohti ja rahvatervist .

(5)

Käesoleva määrusega asutatakse õiglase ülemineku fond (Just Transition Fund, JTF), mis on üks ühtekuuluvuspoliitika raames rakendatava õiglase ülemineku mehhanismi alustalasid. Õiglase ülemineku fondi eesmärk on leevendada kliimamuutustega seotud ülemineku kahjulikku mõju, toetades kõige enam mõjutatud territooriume ja asjaomaseid töötajaid. Õiglase ülemineku fondi erieesmärgi kohaselt peaksid fondist toetatavad meetmed otseselt aitama leevendada ülemineku mõju, kuna nendega rahastatakse kohaliku majanduse mitmekesistamist ja ajakohastamist ning leevendatakse negatiivset mõju tööhõivele. See kajastub õiglase ülemineku fondi erieesmärgis, mis on kehtestatud samal tasandil ja loetletud koos määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [4] sätestatud poliitikaeesmärkidega.

(5)

Käesoleva määrusega asutatakse õiglase ülemineku fond (Just Transition Fund, JTF), mis on üks ühtekuuluvuspoliitika raames rakendatava õiglase ülemineku mehhanismi alustalasid. Õiglase ülemineku fondi eesmärk on leevendada ja kompenseerida kliimamuutustega seotud ülemineku kahjulikku mõju, toetades kõige enam mõjutatud territooriume ja asjaomaseid töötajaid , ning edendada tasakaalustatud sotsiaal-majanduslikku üleminekut, millega võideldakse sotsiaalse ebakindluse ja ebastabiilse ettevõtluskeskkonna vastu . Õiglase ülemineku fondi erieesmärgi kohaselt peaksid fondist toetatavad meetmed otseselt aitama leevendada ülemineku mõju, kuna nendega rahastatakse kohaliku majanduse mitmekesistamist ja ajakohastamist , taastatakse loodusvarasid ning leevendatakse negatiivset mõju tööhõivele ja elatustasemele . See kajastub õiglase ülemineku fondi erieesmärgis, mis on kehtestatud samal tasandil ja loetletud koos määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [4] sätestatud poliitikaeesmärkidega.

(6)

Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kliimakokkulepet, ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud kohustustega ja liidu suurema ambitsioonikusega, nagu on kavandatud Euroopa rohelises kokkuleppes, peaks õiglase ülemineku fond andma olulise panuse kliimameetmete peavoolustamisse. Õiglase ülemineku fondi omavahendid täiendavad investeeringuid, mida on vaja, et saavutada üldeesmärk, st liidu eelarvekulutustest 25 % eraldamine kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. ERFist ja ESF+-st ümberpaigutatud vahendid aitavad täiel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele.

(6)

Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kliimakokkulepet, ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud kohustustega ja liidu suurema ambitsioonikusega, nagu on kavandatud Euroopa rohelises kokkuleppes, peaks õiglase ülemineku fond andma olulise panuse kliima- ja keskkonnameetmete peavoolustamisse. Õiglase ülemineku fondi omavahendid täiendavad investeeringuid, mida on vaja, et saavutada üldeesmärk, st liidu eelarvekulutustest 30 % eraldamine kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. ERFist ja ESF+-st vabatahtlikult ümberpaigutatavad vahendid võiksid aidata täiel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele.

(7)

Õiglase ülemineku fondi vahendid peaksid täiendama ühtekuuluvuspoliitika raames kättesaadavaid vahendeid.

(7)

Õiglase ülemineku fondi vahendid peaksid täiendama ühtekuuluvuspoliitika raames kättesaadavaid vahendeid. Õiglase ülemineku fondi loomine ei tohiks tuua kaasa kärpeid teistes ühtekuuluvusfondides ega neist tehtavaid kohustuslikke ülekandeid.

(8)

Üleminek kliimaneutraalsele majandusele on väljakutse kõigile liikmesriikidele. Eriti keerukas on see liikmesriikide jaoks, kes sõltuvad suurel määral fossiilkütustest või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest, mille puhul tuleb tegevus järk-järgult lõpetada, või kes peavad kliimaneutraalsusele ülemineku tõttu kohandusi tegema ja kellel puuduvad selleks rahalised vahendid. Seetõttu peaks õiglase ülemineku fond hõlmama kõiki liikmesriike, kuid selle rahaliste vahendite jaotus peaks kajastama liikmesriikide suutlikkust rahastada vajalikke investeeringuid, et tulla toime kliimaneutraalsusele üleminekuga.

(8)

Üleminek kliimaneutraalsele majandusele on väljakutse kõigile liikmesriikidele. Eriti keerukas on see liikmesriikide jaoks, kes sõltuvad või on viimase ajani sõltunud suurel määral fossiilkütustest või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest, mille puhul tuleb tegevus järk-järgult lõpetada, või kes peavad kliimaneutraalsusele ülemineku tõttu kohandusi tegema ja kellel puuduvad selleks rahalised vahendid. Seetõttu peaks õiglase ülemineku fond hõlmama kõiki liikmesriike, kuid selle rahaliste vahendite jaotamisel tuleks keskenduda kõige enam mõjutatud piirkondadele ja jaotus peaks kajastama liikmesriikide suutlikkust rahastada vajalikke investeeringuid, et tulla toime kliimaneutraalsusele üleminekuga , pöörates erilist tähelepanu vähim arenenud piirkondadele, äärepoolseimatele piirkondadele, mägipiirkondadele, saartele, hõredalt asustatud piirkondadele, maapiirkondadele, kaugetele ja geograafiliselt ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele, mille väike elanikkond raskendab energiasüsteemi üleminekut kliimaneutraalsusele, ning võttes arvesse iga liikmesriigi lähtepositsiooni .

(9)

Selleks et kehtestada õiglase ülemineku fondile asjakohane finantsraamistik, peaks komisjon objektiivsete kriteeriumide alusel sätestama eraldiste jaotuse liikmesriikide ja aastate kaupa tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames.

(9)

Selleks et kehtestada õiglase ülemineku fondile asjakohane finantsraamistik, peaks komisjon objektiivsete kriteeriumide alusel sätestama eraldiste jaotuse liikmesriikide ja aastate kaupa tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Liikmesriigid peaksid tagama, et omavalitsustel ja linnadel on otsene juurdepääs õiglase ülemineku fondi vahenditele, mis tehakse neile kättesaadavaks vastavalt nende objektiivsetele vajadustele.

(10)

Käesolevas määruses määratakse kindlaks investeeringute liigid, mille kulusid õiglase ülemineku fond võib toetada. Kõik toetatavad tegevused peaksid olema täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega . Investeeringute loetelu peaks sisaldama neid, mis toetavad kohalikku majandust ja on pikas perspektiivis kestlikud, võttes arvesse kõiki rohelise kokkuleppe eesmärke. Rahastatavad projektid peaksid toetama üleminekut kliimaneutraalsele ringmajandusele. Hääbuvate sektorite puhul, nagu söel, pruunsöel, turbal ja põlevkivil või kõnealuste fossiilkütuste kaevandamisel põhinev energiatootmine, peaks toetus olema seotud asjaomase tegevuse järkjärgulise lõpetamisega ja tööhõive taseme vastava vähendamisega. Suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega sektorite ümberkujundamiseks tuleks toetusega edendada uusi tegevusi, võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid, uusi protsesse või tooteid, mis toovad kaasa heitkoguste märkimisväärse vähendamise, kooskõlas ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide ja kliimaneutraalsuse eesmärgiga aastaks 2050, (13) säilitades ja suurendades samal ajal tööhõivet ning vältides keskkonnaseisundi halvenemist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka tegevustele, millega edendatakse innovatsiooni ja teadusuuringuid arenenud ja säästvate tehnoloogiate valdkonnas, samuti digiteerimise ja ühenduvuse valdkonnas, tingimusel et sellised meetmed toetavad üleminekut kliimaneutraalsele ringmajandusele ja aitavad leevendada sellise ülemineku negatiivseid kõrvalmõjusid.

(10)

Käesolevas määruses määratakse kindlaks investeeringute liigid, mille kulusid õiglase ülemineku fond võib toetada. Kõik toetatavad tegevused peaksid olema täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaalaste ning sotsiaalsete kohustuste ja prioriteetidega . Investeeringute loetelu peaks sisaldama neid, mis toetavad inimesi, kogukondi ja kohalikku majandust ning on pikas perspektiivis kestlikud, võttes arvesse kõiki Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke. Rahastatavad projektid peaksid toetama järkjärgulist ja täielikku üleminekut kestlikule, kliimaneutraalsele ja saastevabale ringmajandusele. Hääbuvate sektorite puhul, nagu söel, pruunsöel, turbal ja põlevkivil või kõnealuste fossiilkütuste kaevandamisel põhinev energiatootmine, peaks toetus olema seotud asjaomase tegevuse järkjärgulise lõpetamisega ja tööhõive taseme vastava vähendamisega. Suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega sektorite ümberkujundamiseks tuleks toetusega edendada uusi tegevusi, võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid, uusi protsesse või tooteid, mis toovad kaasa heitkoguste märkimisväärse vähendamise, kooskõlas ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide ja kliimaneutraalsuse eesmärgiga aastaks 2050 (13), säilitades ja suurendades samal ajal oskustööjõu hõivet ning vältides keskkonnaseisundi halvenemist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka tegevustele, millega edendatakse innovatsiooni ja teadusuuringuid arenenud ja säästvate tehnoloogiate valdkonnas, samuti digiteerimise , ühenduvuse ning aruka ja säästva liikuvuse valdkonnas, tingimusel et sellised meetmed toetavad üleminekut kliimaneutraalsele ringmajandusele ja aitavad leevendada sellise ülemineku negatiivseid kõrvalmõjusid , võttes arvesse iga liikmesriigi majanduslikke, sotsiaalseid ja energiaalaseid iseärasusi. Samuti tuleks üleminekuprotsessis arvesse võtta kultuuri, hariduse ja kogukonna ülesehitamise tähtsust, toetades kaevanduspärandiga seotud tegevusi.

(11)

Kliimamuutustega seotud üleminekust enim mõjutatud kodanike kaitsmiseks peaks õiglase ülemineku fond hõlmama ka mõjutatud töötajate oskuste täiendamist ja ümberõpet , et aidata neil kohaneda uute töövõimalustega ning pakkuda tööotsijatele abi töö otsimisel ja aktiivset kaasamist tööturule.

(11)

Kliimamuutustega seotud üleminekust enim mõjutatud kodanike kaitsmiseks peaks õiglase ülemineku fond hõlmama ka mõjutatud töötajate ja tööotsijate, eriti naiste oskuste täiendamist , ümberõpet ja koolitust , et aidata neil kohaneda uute töövõimalustega ja omandada uusi, keskkonnasäästliku majanduse jaoks vajalikke oskusi ning pakkuda tööotsijatele abi töö otsimisel ja aktiivset kaasamist tööturule. Õiglase ülemineku fondi raames toetuse andmisel peaks juhtpõhimõtteks olema sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine.

(12)

Selleks et suurendada üleminekust mõjutatud territooriumide majanduslikku mitmekesisust, peaks õiglase ülemineku fond toetama tulusaid investeeringuid VKEdesse. Tulusat investeeringut tuleks käsitada investeeringuna ettevõtete põhivarasse või immateriaalsesse varasse eesmärgiga toota kaupu ja teenuseid, aidates seega kaasa kapitali kogumahutusele ja tööhõivele. Ettevõtete puhul, mis ei ole VKEd, tuleks tulusaid investeeringuid toetada üksnes siis, kui need on vajalikud üleminekust tingitud töökohtade kaotuse leevendamiseks, luues uusi või kaitstes märkimisväärsel arvul olemasolevaid töökohti, ning kui need ei põhjusta ümberpaigutamist ega tulene sellest. Investeeringud olemasolevatesse tööstusrajatistesse, sealhulgas liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud rajatistesse, peaksid olema lubatud, kui need aitavad kaasa 2050. aastaks kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja on oluliselt väiksemad asjakohastest võrdlusalustest, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (14) alusel, ning kui nende tulemuseks on märkimisväärse arvu töökohtade kaitse . Iga sellist investeeringut tuleks vastavalt põhjendada asjakohases õiglase ülemineku territoriaalses kavas. Siseturu terviklikkuse ja ühtekuuluvuspoliitika kaitsmiseks peaks toetus ettevõtjatele olema kooskõlas liidu riigiabi eeskirjadega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 , ning eelkõige peaks muude ettevõtjate kui VKEde tulusate investeeringute toetamine piirduma ettevõtjatega, kes asuvad piirkondades, mis on määratletud abi saavate piirkondadena ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses .

(12)

Selleks et suurendada üleminekust mõjutatud territooriumide majanduslikku mitmekesisust, peaks õiglase ülemineku fond toetama tulusaid investeeringuid VKEdesse. Tulusat investeeringut tuleks käsitada investeeringuna ettevõtete põhivarasse või immateriaalsesse varasse eesmärgiga toota kaupu ja teenuseid, aidates seega kaasa kapitali kogumahutusele ja tööhõivele. Ettevõtete puhul, mis ei ole VKEd, tuleks tulusaid investeeringuid toetada üksnes siis, kui need on vajalikud üleminekust tingitud töökohtade kaotuse leevendamiseks, luues uusi või kaitstes märkimisväärsel arvul olemasolevaid töökohti, ning kui need ei põhjusta ümberpaigutamist ega tulene sellest. Investeeringud olemasolevatesse tööstusrajatistesse, sealhulgas liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud rajatistesse, peaksid olema lubatud, kui need aitavad kaasa 2050. aastaks kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja on oluliselt väiksemad asjakohastest võrdlusalustest, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (14) alusel, ning kui nende tulemuseks on märkimisväärse arvu töökohtade loomine ja säilitamine . Iga sellist investeeringut tuleks vastavalt põhjendada asjakohases õiglase ülemineku territoriaalses kavas , need peaksid olema kestlikud ning vajaduse korral kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega. Siseturu terviklikkuse ja ühtekuuluvuspoliitika kaitsmiseks peaks toetus ettevõtjatele olema kooskõlas liidu riigiabi eeskirjadega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108.

(12a)

Toetus, mida õiglase ülemineku fondi kaudu antakse muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse tehtavateks tulusateks investeeringuteks, peaks piirduma määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 102 lõikes 2 osutatud vähem arenenud ja üleminekupiirkondadega.

(13)

Selleks et tagada õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamise paindlikkus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames, peaks olema võimalik ette valmistada iseseisev õiglase ülemineku fondi programm või kavandada õiglase ülemineku fondi vahendeid Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+-st (ESF+) või Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi raames ühe või mitme sihtotstarbelise prioriteedi raames. Vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklile 21a tuleks õiglase ülemineku fondi vahendeid suurendada ERFist ja ESF+-st saadava täiendava rahastamisega. ERFist ja ESF+-st ümberpaigutatud asjaomased summad peaksid olema kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sätestatud tegevuste liikidega.

(13)

Selleks et tagada õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamise paindlikkus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames, peaks olema võimalik ette valmistada iseseisev õiglase ülemineku fondi programm või kavandada õiglase ülemineku fondi vahendeid Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+-st (ESF+) või Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi raames ühe või mitme sihtotstarbelise prioriteedi raames. Vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklile 21a võib õiglase ülemineku fondi vahendeid vabatahtlikult suurendada ERFist ja ESF+-st saadava täiendava rahastamisega. ERFist ja ESF+-st ümberpaigutatud asjaomased summad peaksid olema kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sätestatud tegevuste liikidega.

(14)

Õiglase ülemineku fondi toetus peaks sõltuma üleminekuprotsessi tõhusast rakendamisest konkreetsel territooriumil, et saavutada kliimaneutraalne majandus. Sellega seoses peaksid liikmesriigid koostöös asjaomaste sidusrühmadega ja komisjoni toetusel ning kooskõlas oma riiklike energia- ja kliimakavadega koostama õiglase ülemineku territoriaalsed kavad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult üleminekuprotsessi. Selleks peaks komisjon looma õiglase ülemineku platvormi, mis tugineks olemasolevale üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade platvormile, et võimaldada kahe- ja mitmepoolset kogemuste ja parimate tavade vahetamist kõigis mõjutatud sektorites.

(14)

Õiglase ülemineku fondi toetus peaks sõltuma üleminekuprotsessi tõhusast ja mõõdetavast rakendamisest konkreetsel territooriumil, et saavutada kliimaneutraalne majandus. Sellega seoses peaksid liikmesriigid sotsiaalses dialoogis ja koostöös asjaomaste sidusrühmadega vastavalt määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikliga 6 kindlaks määratud partnerluspõhimõttele ja komisjoni toetusel koostama õiglase ülemineku territoriaalsed kavad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult üleminekuprotsessi ning mis on kooskõlas nende riiklike energia- ja kliimakavadega ja lähevad võimaluse korral neist kaugemale . Selleks peaks komisjon looma õiglase ülemineku platvormi, mis tugineks olemasolevale üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade platvormile, et võimaldada kahe- ja mitmepoolset kogemuste ja parimate tavade vahetamist kõigis mõjutatud sektorites.

(15)

Õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades tuleks kindlaks määrata kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumid, kuhu õiglase ülemineku fondi toetus tuleks koondada, ning kirjeldada konkreetseid meetmeid, mida tuleb võtta kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks, eelkõige seoses fossiilkütuste tootmist või muid suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusi hõlmavate rajatiste ümberkorraldamise või sulgemisega. Need territooriumid peaksid vastama NUTS 3. tasandi piirkondadele või olema nende osad. Kavades tuleks üksikasjalikult kirjeldada nende territooriumide probleeme ja vajadusi ning määrata kindlaks vajalikud tegevused viisil, mis tagab kliimamuutustele vastupanuvõimelise ning kliimaneutraalsusele üleminekuga ja rohelise kokkuleppe eesmärkidega kokkusobiva majandustegevuse ühtse arengu. Õiglase ülemineku fondist peaksid rahalist toetust saama ainult need investeeringud, mis on kooskõlas üleminekukavadega. Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad peaksid olema osa programmidest (mida toetavad olenevalt asjaoludest kas ERF, ESF+, Ühtekuuluvusfond või JTF), mille komisjon on heaks kiitnud.

(15)

Õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades tuleks kindlaks määrata kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumid, kuhu õiglase ülemineku fondi toetus tuleks koondada, ning kirjeldada konkreetseid meetmeid, mida tuleb võtta liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide ja aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks, eelkõige seoses fossiilkütuste tootmist või muid suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusi hõlmavate rajatiste ümberkorraldamise või sulgemisega , kuid samas üleminekust mõjutatud territooriumidel töövõimaluste säilitamise ja laiendamisega, et vältida sotsiaalset tõrjutust. Arvesse tuleks võtta selliseid raskendavaid tegureid nagu töötuse määr ja rahvastikukao suundumused . Need territooriumid peaksid vastama NUTS 3. tasandi piirkondadele või olema nende osad. Kavades tuleks üksikasjalikult kirjeldada nende territooriumide probleeme , vajadusi ja võimalusi ning määrata kindlaks vajalikud tegevused viisil, mis tagab kliimamuutustele vastupanuvõimelise ning kliimaneutraalsusele üleminekuga ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega kokkusobiva majandustegevuse ühtse arengu. Õiglase ülemineku fondist peaksid rahalist toetust saama ainult need investeeringud, mis on kooskõlas üleminekukavadega. Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad peaksid olema osa programmidest (mida toetavad olenevalt asjaoludest kas ERF, ESF+, Ühtekuuluvusfond või JTF), mille komisjon on heaks kiitnud.

(19)

Käeoleva määruse eesmärke, nimelt toetada territooriume , kus toimuvad majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, et minna üle kliimaneutraalsele majandusele, ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada. Selle peamised põhjused on ühelt poolt erinevused eri territooriumide arengutasemes ja mahajäämus kõige ebasoodsamates piirkondades, samuti liikmesriikide ja territooriumide rahaliste vahendite piiratus ning teiselt poolt vajadus ühtse rakendusraamistiku järele, mis hõlmaks mitut eelarve jagatud täitmise alla kuuluvat liidu fondi. Kuna neid eesmärke saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(19)

Käeoleva määruse eesmärke, nimelt toetada inimesi, majandust ja keskkonda territooriumidel , kus toimuvad majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, et minna üle kliimaneutraalsele majandusele, ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada. Selle peamised põhjused on ühelt poolt erinevused eri territooriumide arengutasemes ja mahajäämus kõige ebasoodsamates piirkondades, samuti liikmesriikide ja territooriumide rahaliste vahendite piiratus ning teiselt poolt vajadus ühtse rakendusraamistiku järele, mis hõlmaks mitut eelarve jagatud täitmise alla kuuluvat liidu fondi ning tagaks vastavuse rangetele sotsiaalsetele ja keskkonnastandarditele ning edendaks töötajate osalemist . Kuna neid eesmärke saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

tulusad investeeringud VKEdesse, sealhulgas idufirmadesse, mis toovad kaasa majanduse mitmekesistamise ja ümberkorraldamise;

a)

tulusad ja jätkusuutlikud investeeringud mikroettevõtetesse ja VKEdesse, sealhulgas idufirmadesse ja säästvasse turismi , mis toovad kaasa töökohtade loomise, ajakohastamise, majanduse mitmekesistamise ja ümberkorraldamise;

b)

investeeringud uute ettevõtete loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu;

b)

investeeringud uute ettevõtete loomisse ja olemasolevate arendamisse , sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu , mis viivad töökohtade loomiseni ;

ba)

investeeringud sotsiaalsesse taristusse, mis toovad kaasa töökohtade loomise ja majanduse mitmekesistamise;

c)

investeeringud teadus- ja innovatsioonitegevusse ning kõrgtehnoloogiale ülemineku edendamine;

c)

investeeringud teadus- ja innovatsioonitegevusse , sh ülikoolides ja avalik-õiguslikes teadusasutustes, ning turuvalmis kõrgtehnoloogiale ülemineku edendamine;

d)

investeeringud taskukohase puhta energia tehnoloogia ja taristu kasutuselevõttu, kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, energiatõhususse ja taastuvenergiasse;

d)

investeeringud taskukohase puhta energia ja selle süsteemide tehnoloogia ja taristu kasutuselevõttu, kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, energiatõhususse , energia salvestamise tehnoloogiatesse ja säästvasse taastuvenergiasse , kui see toob kaasa töökohtade loomise ja jätkusuutliku tööhõive säilitamise märkimisväärsel määral ;

da)

investeeringud arukasse ja säästvasse liikuvusse ning keskkonnahoidlikku transporditaristusse;

db)

investeeringud projektidesse, millega võideldakse energiaostuvõimetuse vastu, eelkõige sotsiaalelamutes, ning edendatakse energiatõhusust, kliimaneutraalset lähenemisviisi ja vähese heitega kaugkütet enim mõjutatud piirkondades;

e)

investeeringud digitaliseerimisse ja digitaalsesse ühenduvusse;

e)

investeeringud digitaliseerimisse , digitaalsesse innovatsiooni ja digitaalsesse ühenduvusse , sh digi- ja täppispõllumajandusse ;

f)

investeeringud asjaomaste kohtade taastamisse ja saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ja otstarbe muutmist käsitlevatesse projektidesse;

f)

investeeringud rohelisse taristusse, samuti asjaomaste kohtade taastamisse ja saastest puhastamisse, mahajäetud tööstusaladesse ja otstarbe muutmist käsitlevatesse projektidesse , kui ei ole võimalik kohaldada põhimõtet „saastaja maksab“ ;

g)

investeeringud ringmajanduse edendamisse jäätmete vähendamise, sealhulgas jäätmetekke vältimise, ressursitõhususe, korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtu kaudu;

g)

investeeringud ringmajanduse edendamisse jäätmete vähendamise, jäätmetekke vältimise, ressursitõhususe, korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtu kaudu;

ga)

üldist huvi pakkuvate sotsiaal- ja avalike teenuste loomine ja arendamine;

gb)

investeeringud kultuuri, haridusse ja kogukonna ülesehitamisse, sealhulgas materiaalse ja immateriaalse kaevanduspärandi ja kogukonnakeskuste väärtustamine;

h)

töötajate oskuste täiendamine ja ümberõpe;

h)

töötajate ja tööotsijate oskuste täiendamine ja ümberõpe ning koolitus ;

i)

tööotsijatele tööotsingualase abi pakkumine;

i)

tööotsijatele tööotsingualase abi pakkumine , aktiivsena vananemise toetus ja sissetulekutoetus ühelt töökohalt teisele üleminekul olevatele töötajatele ;

j)

tööotsijate aktiivne kaasamine;

j)

tööotsijate , eriti naiste, puudega inimeste ja haavatavate rühmade aktiivne kaasamine;

c)

komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (16) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjaid;

c)

komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (16) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjaid , välja arvatud juhul, kui raskused tulenevad energiaalase ülemineku protsessist või kui raskused algasid pärast 15. veebruari 2020 ja tulenevad COVID-19 kriisist ;

d)

investeeringuid fossiilkütuste tootmisse, töötlemisse, jaotusse, ladustamisse või põlemisse;

d)

investeeringuid fossiilkütuste tootmisse, töötlemisse, transporti, jaotusse, ladustamisse või põlemisse;

e)

investeeringuid lairibataristusse piirkondades, kus on vähemalt kaks samaväärse kategooria lairibavõrku.

e)

investeeringuid lairibataristusse piirkondades, kus turg pakub klientidele samaväärseid lahendusi konkurentsivõimelistel tingimustel;

ea)

investeeringuid ettevõtetesse, mis ei ole VKEd, millega kaasneb töökohtade ja tootmisprotsesside üleviimine teise liikmesriiki või kolmandasse riiki;

eb)

tegevust NUTS 2. piirkonnas, kus kava kohaselt avatakse programmi kestuse ajal uus söe-, pruunsöe- või põlevkivikaevandus või turbakaevandus või taasavatakse ajutiselt suletud söe-, pruunsöe- või põlevkivikaevandus või turbakaevandus.

a)

neid kasutatakse söe, pruunsöe, turba või põlevkivi asendamiseks;

b)

need jäävad kestliku kättesaadavuse piiridesse või sobivad puhta vesiniku, biogaasi ja biometaani kasutamisega;

c)

need aitavad kaasa liidu keskkonnaeesmärkide saavutamisele kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel, kiirendades söe, pruunsöe, turba või põlevkivi kasutamise täielikku lõpetamist;

d)

need toovad kaasa kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste olulise vähendamise ning suurendavad energiatõhusust;

e)

need aitavad võidelda energiaostuvõimetuse vastu;

f)

need ei takista taastuvate energiaallikate arendamist asjaomastel territooriumidel ning on kooskõlas ja koostoimes taastuvate energiaallikate tulevase kasutamisega.

a)

riiklikul tasandil kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi kirjeldus, sealhulgas riikliku energia- ja kliimakava kõige viimasema versiooniga kooskõlas olevate peamiste üleminekuetappide ajakava;

a)

riiklikul tasandil liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisele ja 2050. aastaks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi kirjeldus, sealhulgas riikliku energia- ja kliimakava kõige viimasema versiooniga kooskõlas olevate peamiste üleminekuetappide ajakava;

b)

vastavalt lõikele 1 põhjendus selliste territooriumide kindlaksmääramiseks, mida punktis a osutatud üleminekuprotsess kõige negatiivsemalt mõjutab ja mida õiglase ülemineku fondist toetatakse;

b)

vastavalt lõikele 1 põhjendus selliste territooriumide kindlaksmääramiseks, mida punktis a osutatud üleminekuprotsess kõige negatiivsemalt mõjutab ja mida õiglase ülemineku fondist toetatakse , sealhulgas sellised näitajad nagu töötuse määr ja rahvastikukao määr ;

c)

hinnang , mis antakse kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide üleminekuprobleemidele, sealhulgas kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju, ning milles tehakse kindlaks mõjutatud töökohtade ja kaotatavate töökohtade võimalik arv, arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks , mis on seotud suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusalade ümberkujundamise või lõpetamisega kõnealustel territooriumidel;

c)

mõjuhinnang , mis antakse kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide üleminekuprobleemidele, sealhulgas kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju, ning milles tehakse kindlaks mõjutatud töökohtade ja kaotatavate töökohtade võimalik arv, võimalik mõju valitsussektori tuludele, arenguvajadused ja -eesmärgid, mis on seotud suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusalade ümberkujundamise või lõpetamisega kõnealustel territooriumidel ja energiaostuvõimetusega seotud raskustega ;

d)

kirjeldus selle kohta, milline on õiglase ülemineku fondi toetuse eeldatav panus kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõjuga tegelemisel;

d)

kirjeldus selle kohta, milline on õiglase ülemineku fondi toetuse eeldatav panus kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalse, demograafilise, majandusliku , tervisele avalduva ja keskkonnamõjuga tegelemisel;

e)

hinnang selle kohta, kas kava on kooskõlas muude riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate ja kavadega;

e)

kui see on kohane, hinnang selle kohta, kas kava on kooskõlas muude riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate ja kavadega;

h)

kui toetust antakse tulusateks investeeringuteks muudesse ettevõtetesse kui VKEd, siis selliste toimingute ja ettevõtete täielik loetelu ning sellise toetuse vajalikkuse põhjendus puudujääkide analüüsi abil, mis näitab, et eeldatavasti kaotatavate töökohtade arv on suurem kui ilma investeeringuta loodud töökohtade arv;

h)

kui toetust antakse tulusateks investeeringuteks muudesse ettevõtetesse kui VKEd, siis selliste toimingute ja ettevõtete soovituslik loetelu ning sellise toetuse vajalikkuse põhjendus puudujääkide analüüsi abil, mis näitab, et eeldatavasti kaotatavate töökohtade arv on suurem kui ilma investeeringuta loodud töökohtade arv;