Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2019/C 264/07)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Fiefs Vendéens“

Viitenumber: PDO-FR-A0733-AM01

Teate esitamise kuupäev: 12.6.2019

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunktis 1 on geograafilist piirkonda käsitlevat teksti muudetud järgmiselt: „Vastavalt riikliku päritolu- ja kvaliteediorganisatsiooni (Institut national de l’origine et de la qualité) poolt pädeva riikliku komitee 10. veebruari 2011. aasta koosolekul vastuvõetud otsusele toimub viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine Vendée departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Auchay-sur-Vendée (üksnes Auzay delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses), Brem-sur-Mer, Bretignolles-sur-Mer, Le Champ-Saint-Père, Chantonnay, Château-Guibert, La Couture, L’Île-d’Olonne, Longèves, Mareuil-sur-Lay-Dissais, Olonne-sur-Mer, Pissotte, Le Poiré-sur-Velluire, Rives de l’Yon, Rosnay, Le Tablier, Vairé, Vix.“

Selle muudatuse puhul on võetud arvesse teatavate kommuunide ühinemist.

Koonddokumenti on sellele muudatusele vastavalt muudetud.

2.   Täiendava geograafilise tähisega „Mareuil“ seotud geograafiline piirkond

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunktis 2 on Mareuil’ täiendava geograafilise tähisega (DGC) seotud kommuunide loetelu asendatud järgmisega: „„Mareuil“: Le Champ-Saint-Père, Château-Guibert, La Couture, Mareuil-sur-Lay-Dissais, Rives de l’Yon, Rosnay, Le Tablier.“

Selle muudatuse puhul on võetud arvesse teatavate kommuunide ühinemist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Täiendava geograafilise tähisega „Vix“ seotud geograafiline piirkond

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunktis 2 on Vixi täiendava geograafilise tähisega (DGC) seotud kommuunide loetelu asendatud järgmisega: „„Vix“: Auchay-sur-Vendée (üksnes Auzay delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses), Longèves, Le Poiré-sur-Velluire, Vix.“

Selle muudatuse puhul on võetud arvesse teatavate kommuunide ühinemist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4.   Viinamarjasordid

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki V punkti alapunkt 1 on asendatud järgmisega:

Selle muudatuse eesmärk on lihtsustada mitmesugustes täiendavate geograafiliste tähistega (DGC) toodetes kasutatavate sortide segu määravaid eeskirju, säilitades nende tähiste sidususe nimetuse tasemel.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Viinamarjasortide osakaalud põllumajandusettevõttes

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki V punkti alapunkt 2 on asendatud järgmisega:

Selle muudatuse eesmärk on lihtsustada mitmesuguste täiendavate geograafiliste tähistega (DGC) toodetes kasutatavate sortide segu määravaid eeskirju, säilitades nende tähiste sidususe nimetuse tasemel.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

6.   Koristushooaja algus

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki VII punkti alapunktis 1 on välja jäetud lause: „Koristushooaja alguse kuupäev määratakse kindlaks põllumajanduse ja merekalanduse seadustiku artikli D. 645-6 sätete alusel.“

Koristushooaja alguse kuupäeva kindlaksmääramine on välja jäetud seoses sellega, et viljade küpsuse analüütiline jälgimine on piisav. Seetõttu ei ole enam vajalik määrata kindlaks koristushooaja alguskuupäeva.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Minimaalne suhkrusisaldus

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki VII punkti alapunktis 2 on valgete veinide minimaalse suhkrusisalduse väärtus asendatud väärtusega 170. Punaste veinide minimaalse suhkrusisalduse väärtus on asendatud väärtusega 190.

Minimaalset suhkrusisaldust on suurendatud, et tagada küpsemate viljade kasutamine.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

8.   Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki VII punkti alapunktis 2 on valgete veinide minimaalse naturaalse alkoholisisalduse väärtus mahuprotsentides asendatud väärtusega 10,5. Punaste veinide minimaalse naturaalse alkoholisisalduse väärtus mahuprotsentides on asendatud väärtusega 11.

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides on suurendatud seoses viinamarjade minimaalse suhkrusisalduse suurendamisega.

Koonddokumenti on sellele muudatusele vastavalt muudetud.

9.   Vanus, millest alates hakkavad noored viinapuud vilja kandma

Kirjeldus ja põhjused

I peatüki VIII punkti alapunkti 2 esimeses taandes on sõna „kohapeal“ välja jäetud.

Selle muudatuse eesmärk on muuta sätte tekst ühtlasemaks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Kokkusegamine

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki IX punkti alapunkti 1 punkt b, mis hõlmab eespool nimetatud 9. septembri 2011. aasta dekreediga kinnitatud kaitstud päritolunimetust „Fiefs vendéens“, on asendatud järgmisega:

See muudatus on tingitud vajadusest tagada sidusus veinide valmistamiseks kasutatavaid viinamarjasorte hõlmavate eeskirjade lihtsustamisega.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Lenduvate hapete sisaldus

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki IX punkti alapunkti 1 punktis d, mis hõlmab eespool nimetatud 9. septembri 2011. aasta dekreediga kinnitatud kaitstud päritolunimetust „Fiefs vendéens“, on lause „Veinidel on pärast kääritamist:“ asendatud lausega „Veinidel on villimise etapis:“. Valgete ja roosade veinide puhul on maksimaalne lenduvate hapete väärtus asendatud väärtusega 14,3. Punaste veinide puhul on maksimaalne lenduvate hapete väärtus asendatud väärtusega 16,3.

Maksimaalset lenduvate hapete sisaldust on muudetud, sest hinnangu kohaselt oli see liiga madal.

Koonddokumenti on sellele muudatusele vastavalt muudetud.

12.   Aktiivsöe kasutamine

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki IX punkti alapunkti 1 punktis e on välja jäetud lause: „– Roosa veini valmistamisel on aktiivsöe kasutamine puhtal kujul või ühendite koosseisus keelatud“ asendatud lausega „Roosade veinide valmistamisel on aktiivsöe kasutamine lubatud veinivirde ja veel kääritamisetapis oleva värske veini puhul, mille kogus ei ületa 15 % asjaomase veinivalmistaja aasta saagist valmistatud roosa veini mahust, seejuures ei või maksimaalne kogus ületada 60 grammi ühe hektoliitri veini kohta.“

Muudatusega antakse võimalus kasutada aktiivsütt veini teatavate defektide parandamiseks.

Koonddokumenti on sellele muudatusele vastavalt muudetud.

13.   Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki IX punkti alapunkti 4 punkt b on välja jäetud.

Tegemist on sättega, millega keelatakse veini liikumine volitatud laopidajate vahel enne teatavat kuupäeva.

Tootespetsifikaadi selle muudatuse puhul on sedastatud, et see säte ei ole tehniliselt põhjendatud, mistõttu jäetakse see välja.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

14.   Seos piirkonnaga

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki X punkti alapunkti 1 punktis a on arv 19 asendatud arvuga 18.

Selle muudatuse näol on tegemist kommuunide arvu ajakohastamisega pärast teatavate kommuunide ühinemist.

Koonddokumenti on sellele muudatusele vastavalt muudetud.

15.   Üleminekumeetmed

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki XI punkti alapunkti 2 punktis a on välja jäetud järgmine tekst:

Teises taandes on täiendavate geograafiliste tähiste Brem ja Pissote puhul välja jäetud laused: „Peamiste viinamarjasortide osakaal peab olema vähemalt 80 %“ ja „Viinamarjasordi ‘Cabernet franc N’ osakaal viinamarjasortide seas peab olema vähemalt 10 %; Viinamarjasordi ‘Negrette N’ osakaal viinamarjasortide seas peab olema vähemalt 5 %“.

Teises taandes on täiendavate geograafiliste tähiste Mareuil ja Vix puhul välja jäetud laused „Peamiste viinamarjasortide osakaal peab olema vähemalt 80 %“ ja „Viinamarjasordi ‘Pinot noir N’ osakaal viinamarjasortide seas peab olema vähemalt 10 %; Viinamarjasordi ‘Negrette N’ osakaal viinamarjasortide seas peab olema vähemalt 5 %.“

Need väljajätmised on seotud üleminekumeetmetega, mille tähtaeg on saabunud.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Üleminekumeede

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki XI punkti alapunkti 3 on lisatud järgmine tekst: „b) Käeoleva tootespetsifikaadi kinnitamise kuupäeva seisuga olemasolevatelt viinamarjakasvatusaladelt, milles viinapuude ridade vahekaugus on suurem kui 1,80 meetrit ja kuni 2,20 meetrit, koristatavaid viinamarju võib kasutada kaitstud päritolunimetusega toote valmistamiseks kuni nende istanduste likvideerimiseni, kuid mitte kauem kui 2021. aasta koristusperioodini (k.a), tingimusel, et koristatav saak vastab käesoleva tootespetsifikaadi ülejäänud nõuetele.“

See muudatus võimaldab kohandada viinamarjaistandust kolmeaastase üleminekumeetme jooksul.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

17.   Märgistus

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki XII punkti alapunkti 2 on lisatud järgmine tekst: „d) Kaitstud päritolunimetusega „Fiefs Vendéens“ veinide märgistusel võib osutada väiksemale geograafilisele piirkonnale, kui kõnealune piirkond: on kantud katastrisse; on märgitud saagideklaratsioonile; kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kaitstud nimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kaitstud päritolunimetuse tähtede suurusest.“

Koonddokumenti on sellele muudatusele vastavalt muudetud.

18.   Märgistus

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi I peatüki XII punkti alapunkti 2 punkt e on välja jäetud.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19.   Deklareerimiskohustused

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi II peatüki I punkti alapunkt 1 on asendatud järgmisega: „Kõik ettevõtjad esitavad nimetuse kaitse- ja haldamisasutusele ning kontrolliasutusele koristushooajale eelnevaks 31. maiks deklaratsiooni kasvatusalade kohta, mille puhul nad loobuvad kaitstud päritolunimetusega toote tootmisest.“

Tootespetsifikaadi II peatüki I punkti alapunktis 3 on pärast sõnu „tunnustatud kontrolliasutusele“ (auprès de l’organisme de contrôle agréé) lisatud sõnad „ning kaitse- ja haldamisasutusele“.

Tootespetsifikaadi II peatüki I punkti alapunktis 4 on pärast sõnu „tunnustatud kontrolliasutusele“ (auprès de l’organisme de contrôle agréé) lisatud sõnad „ning kaitse- ja haldamisasutusele“.

Tootespetsifikaadi II peatüki I punkti alapunktis 5 on pärast sõnu „tunnustatud kontrolliasutusele“ (auprès de l’organisme de contrôle agréé) lisatud sõnad „ning kaitse- ja haldamisasutusele“.

Nende muudatustega lisatakse haldamisasutus tootjate edastatava teabe saajate hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20.   Peamised kontrollitavad punktid

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi III peatüki punktis A1 on sõnad „(ajakohastatud teabeleht CVI)“ välja jäetud.

Tootespetsifikaadi III peatüki punktis A2 on sõnad „ajakohastatud teabeleht CVI, deklaratsioon, register)“ välja jäetud.

Tootespetsifikaadi III peatüki punktis A3 on sõnad „(tunnusandmete deklaratsioon)“ välja jäetud.

Tootespetsifikaadi III peatüki punktis B1 on sõnad „(visuaalne kontroll, kobarate loendamine ja koormuse hindamine selleks koostatud näidistabeli alusel)“ välja jäetud.

Tootespetsifikaadi III peatüki punktis B2 on sõnad „koristushooaja alguskuupäev, kohapealne kontroll (tooteregister) ja (200 marjast koosneva valimi võtmine ja refraktomeetrilised mõõtmised)“ välja jäetud.

Tootespetsifikaadi III peatüki punktis B3 on sõnad „Dokumentaalne kontroll (tooteregister) ja (visuaalne kontroll)“ välja jäetud.

Tootespetsifikaadi III peatüki punktis B4 on sõnad „(deklaratsioonid, registrid, võimalikud erandid) ja kohapealne kontroll“ välja jäetud.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Fiefs Vendéens

2.   Liikmesriigi nimi

Prantsusmaa

3.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

4.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.   Veini(de) kirjeldus

Valged ja roosad veinid

Tegemist on süsihappegaasiga küllastamata valgete, roosade ja punaste veinidega.

Veinidel on järgmised analüütilised omadused:

—	Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides: valged veinid 10 %, roosad veinid 10,5 %, punased veinid 10,5 %

—	Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: valged veinid 12 %, roosad veinid 12 %, punased veinid 12,5 %

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus: valged veinid 11 milliekvivalenti liitri kohta, roosad veinid 11 milliekvivalenti liitri kohta, punased veinid 13 milliekvivalenti liitri kohta

—	Maksimaalne fermenteeritava suhkru (glükoos, fruktoos) sisaldus: valged veinid 3 grammi liitri kohta, roosad veinid 3 grammi liitri kohta, punased veinid 2,5 grammi liitri kohta

—	Maksimaalne õunhappe sisaldus: kuni 0,4 grammi liitri kohta punaste veinide puhul.

Üldhappesus, vääveldioksiidi üldsisaldus ja üldalkoholisisaldus vastavad liidu eeskirjadega sätestatud väärtustele. Valgetele veinidele on iseloomulik tasakaalukus, milles tuleb esile värskus. Veinid on peene ja õrna maitsega, neile on omane meeldiv mineraalsus ja nende buketis on tuntavad taimede ja puuviljade nüansid.

Roosade veinide värvus varieerub kahvaturoosast lõheroosani. Veinid on kergelt happelised, neid iseloomustab värskus ja mõningane täidlus, tihti on tuntav puuviljalõhn.

Punaseid veine iseloomustab tugev puuviljalõhn, milles võib mõnikord tunda õrnu vürtside, naha ja lagritsa nüansse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	14,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Punased veinid

Veinidel on järgmised analüütilised omadused:

—	Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides: 11 %

—	Maksimaalne fermenteeritava suhkru (glükoos, fruktoos) sisaldus: 2,5 grammi liitri kohta

—	Maksimaalne õunhappe sisaldus: kuni 0,4 grammi liitri kohta punaste veinide puhul.

Üldhappesus, vääveldioksiidi üldsisaldus ja üldalkoholisisaldus vastavad Euroopa eeskirjadega sätestatud väärtustele.

Punaseid veine iseloomustab tugev puuviljalõhn, milles võib mõnikord tunda õrnu vürtside, naha ja lagritsa nüansse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	16,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

6.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

Roosade veinide puhul on aktiivsöe kasutamine veini valmistamisel nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.

Punaste veinide puhul on lubatud substraktiivsete rikastamistehnoloogiate kasutamine, maksimaalne osalise kontsentreerimise tase töödeldavates kogustes võib olla kuni 10 %.

Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada järgmisi mahuprotsente: valged veinid 12 %, roosad veinid 12 %, punased veinid 12,5 %.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning põllumajanduse ja merekalanduse seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

Viljelustavad

Puude minimaalne istutustihedus on 5 000 puud hektari kohta.

Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 1,80 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas võib olla 0,90–1,30 meetrit.

Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni kümme õiepunga, kasutada võib järgmisi tehnikaid:

—	ühe- või kaheõlaline Guyot’ vorm;

—	nöörpuu vorm kuni viie võrsega.

Viljapuude lõikamine peab olema lõppenud koristusperioodile eelneva kevade 31. maiks.

Aktiivsüsi

Veinide valmistamiseks kohaldatav piirang

Roosade veinide valmistamisel on aktiivsöe kasutamine lubatud veinivirde ja veel kääritamisetapis oleva värske veini puhul, mille kogus ei ületa 15 % asjaomase veinivalmistaja vastava aasta saagist valmistatud roosa veini mahust, seejuures ei või maksimaalne kogus ületada 60 grammi ühe hektoliitri veini kohta.

b.   Maksimaalne tootlus

Valged ja roosad veinid

66 hektoliitrit hektari kohta

Punased veinid

62 hektoliitrit hektari kohta

7.   Määratletud geograafiline piirkond

Vastavalt riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (Institut national de l’origine et de la qualité) poolt pädeva riikliku komitee 10. veebruari 2011. aasta koosolekul vastuvõetud otsusele toimub viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine järgmiste Vendée departemangu kommuunide territooriumil: Auchay-sur-Vendée (üksnes Auzay delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses), Brem-sur-Mer, Bretignolles-sur-Mer, Le Champ-Saint-Père, Chantonnay, Château-Guibert, La Couture, L’Île-d’Olonne, Longèves, Mareuil-sur-Lay-Dissais, Olonne-sur-Mer, Pissotte, Le Poiré-sur-Velluire, Rives de l’Yon, Rosnay, Le Tablier, Vairé, Vix.

8.   Peamised veiniviinamarjasordid

Chenin B

Négrette N

Cabernet franc N

Chardonnay B

Pinot noir N

9.   Seos(ed)

Geograafiline piirkond on põhjast piiratud Vendée metsasalude ja põldude alaga ning lõunast Luçoni teraviljakasvatustasandikuga. Armorikaani mäestiku serv ulatub idast läände alates Atlandi rannikul asuvast Sables-d’Olonne’ist kuni Fontenay-le-Comte’ini. Viinamarjaistandused on rajatud kohtadesse, kus seda mäestikunõlva läbib jõgede võrgustik, 3–5 % tõusuga mäenõlvadele, mis on valdavalt suunatud lõunasse või edelasse. Olonne’i soode alal asub „Bremi“ piirkond, sellele järgnevad piki Lay ja Yoni jõgede orge „Mareuil“ ja „Chantonnay“ piirkond ning Vendée jõe kaldal asuv „Vixi“ piirkond. See geograafiline piirkond hõlmab Vendée departemangu lõunaosas asuva 18 kommuuni territooriumi.

Geoloogiliselt on geograafiline piirkond küllaltki ühtlane, asudes Armorikaani kristalse aluspõhja serval, mis puutub kokku juuraajastu lubjakivimoodustistega. Geoloogiline aluspõhi koosneb peamiselt kiltkivist ja rüoliidist, mõnikord ka gneissist ja amfiboliidist, geograafilise tähise „Vix“ piirkonnas ka lubjakivist. Seejuures on kivimid tavaliselt kaetud jõgedest pärinevate tertsiaariajastu liiva- ja kruusasetetega. Seetõttu iseloomustavad viinamarjakoristuseks määratud kasvatusalasid peamiselt tumedad happelised mullad, milles on suur jämedamate osiste osakaal. Need mullad on täiesti erinevad metsaalade sügavatest mudase tekstuuriga muldadest ning lõunas asuva tasandiku viljakatest savimuldadest. Vendée piirkonna lõunaosa kliima on mõõdukalt ookeaniline ja märkimisväärselt soojem kui põhja pool asuvate metsaste alade kliima. Sademete hulk on väiksem ning päikesekiirgust on rohkem, suvel on sademeid vähe (Olonne’i ja La Rochelle’i piirkonnad on Atlandi ookeani ranniku kõige päikeserikkamad, juunist septembrini ulatuva 6 kuulise perioodi jooksul paistab päike keskmiselt 1 430 tunni jooksul). Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku 12–12,5 °C, temperatuuri kõikumised on suuremad piirkonna ida- ja lääneosas, seoses kõrguse suurenemise ja ookeani mõju nõrgenemisega.

Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Mitmed dokumendid, milles on nimetatud viinamarjasaaduste tootmise eest kloostritele ja abikloostritele makstavat maksu (kümnist), annavad tunnistust viinamarjakasvatuse arengust Vendée piirkonnas keskajal. Alates XI sajandist algas geograafilise nimetusega „Brem“ veinide müük Hollandisse. XII sajandist kuni XV sajandini veeti geograafilise nimetusega „Mareuil“ veine pargastel Saint-Benoist’ ja Moricq-sur-le-Lay sadamatesse ning seejärel transiitkaubana La Rochelle’i, kust vein viidi laevadega Inglismaale.

Omal ajal kasutatud veinisortidest on kirjutanud Rabelais, kes elas aastatel 1520–1528 Fontenay-le-Comte’is ja Maillezais’s. XVI ja XVII sajandil oli kõige enam kasvatatud hele viinamarjasort juba ‘Chenin B’ (veini „Brem“ tootmispiirkonnas oli sordi nimi ‘Franc Blanc’ ja veini „Vix“ tootmispiirkonnas ‘Blanc d’Aunis’), punaste ja roosade veinide valmistamisel olid levinumad sordid ‘Pinot Noir N’ ja eelkõige ‘Négrette N’ (veini „Brem“ tootmispiirkonnas kandis see nime ‘Pinot Rose’ või ‘Bourgogne’; veini „Mareuil“ tootmispiirkonnas ‘Ragoûtant’ ning veini „Vix“ tootmispiirkonnas ‘Chantonnay’ ja ‘Folle Noire’). Viinamarjasort ‘Cabernet Franc N’ pärineb XVIII sajandist.

Vendée piirkonna viinamarjakasvatus arenes jõudsalt XIX sajandil ning 1880. aastal ulatus viinamarja kasvatusala 18 000 hektarini. Pärast viinapuu juuretäi rünnakuid hakkasid Vendée piirkonna viinamarjakasvatajad spetsialiseeruma ning asusid päikesevalgusele avatud kasvatusaladel kasvatama ja taastama viinamarjaistandusi, pookides traditsioonilisi viinamarjasorte alustele, lisades eeskätt sellised sordid, nagu ‘Gamay N’, ‘Chardonnay B’, ‘Cabernet Sauvignon N’ ja sõltuvalt piirkonnast ka ‘Sauvignon Blanc B’ (vein „Vix“) ja ‘Grolleau Gris G’ (vein „Brem“).

Pärast teist maailmasõda soovisid tootjad ühendada viis traditsioonilist kasvatusala. 1953. aastal loodi kaubamärk „Anciens Fiefs du Cardinal“, mis viitab kardinal Richelieule, kes nimetati 1608. aastal Luçoni piiskopiks ja kellel olid suured teened geograafilise nimetusega veini „Mareuil“ leviku edendamisel. Tootmisega seotud eeskirjad kodifitseeriti ja koondati kokku, see võimaldas parandada veinide kvaliteeti, säilitades samas kasutatavate viinamarjasortide kohta kehtestatud nõuded. Nimetust „Vins des Fiefs Vendéens“ tunnustati tavalise päritolunimetusena 1965. aastal, piirkonnaveinina (vin de pays) 1974. aastal ning kõrgema kvaliteediga päritolunimetusena 1984. aastal. Kaitstud päritolunimetusega veinina tunnustamise menetlust alustati 1991. aastal.

2009. aastal hõlmasid viinamarjakasvandused 480 hektarit, seal töötas ligikaudu 40 viinamarjakasvatajat, kelle aastane toodang oli 27 000 hektoliitrit, millest 45 % moodustasid roosad veinid, 40 % punased veinid ja 15 % valged veinid. Valgetele veinidele on iseloomulik tasakaalukus, milles tuleb esile värskus. Veinid on peene ja õrna maitsega, neile on omane meeldiv mineraalsus ja nende buketis on tuntavad taimede ja puuviljade nüansid.

Roosade veinide värvus varieerub kahvaturoosast lõheroosani. Veinid on kergelt happelised, neid iseloomustab värskus ja mõningane täidlus, tihti on tuntav puuviljalõhn.

Punaseid veine iseloomustab tugev puuviljalõhn, milles võib mõnikord tunda õrnu vürtside, naha ja lagritsa nüansse. Geograafiliste tähistega „Brem“ ja „Pissotte“ veinide värvus ulatub üldiselt rubiinpunasest granaatpunaseni, tegemist on pehmete ja peenemaitseliste veinidega, veinid „Mareuil“, „Chantonnay“ ja „Vix“ on värviküllasemad ning nende maitse on struktureeritum. Vendée piirkonna lõunaosa pehme ja päikeseküllane kliima, millele lisandub peamiselt kiltkivi- ja rüoliidi aluspõhjaga munakividerikas pinnas, on muutnud geograafilise piirkonna pikaajaliste viinamarjakasvatuse traditsioonidega peamiselt roosa ja punase veini tootmispiirkonnaks, seda tüüpi veinid moodustavad keskmiselt 85 % kaitstud päritolunimetusega veinide toodangust.

Viinamarjakasvatuspiirkonna paiknemine Loire’i jõe oru ja kagupiirkonna vahel on tinginud ka põlvkondade jooksul välja kujunenud viinamarjasortide valiku. Viinamarjakasvatuse sordivalik on ainulaadne ning hõlmab mõjutusi Loire’i piirkonnast (Chenin, Cabernet Franc, Grolleau Gris), kontinentaalsest piirkonnast (Pinot Noir, Gamay) ja kagupiirkonnast (Négrette, Cabernet Sauvignon). Valgete veinide puhul on peamine viinamarjasort ‘Chenin Blanc B’, roosade veinide puhul ‘Pinot Noir N’ ja ‘Gamay N’ ning punaste veinide puhul ‘Pinot Noir N’, ‘Cabernet Franc N’ ja ‘Négrette’, need viinamarjasordid tagavad veini tüüpilised omadused.

Seejuures nähtub iga geograafilise nimetuse eriomasest ajaloost, et vastavad konkreetsed turustusvõrgud on toiminud juba ammustest aegadest. Nii näiteks liikusid geograafilise nimetusega „Brem“ veinid läbi Saint-Martin-de-Bremi sadama, veinid „Mareuil“ ja „Chantonnay“ Lay jõe oru kaudu ning „Vix“ ja „Pissotte“ veinid läbi Vendée jõe suudmeala. Võttes arvesse looduslike tegurite (pinnase ja kliima) vaheldumist, on tootjad aegade jooksul keskendunud eri viinamarjasortidele ja veinivalmistusviisidele, mis on tinginud veinide erinevad maitsenüansid ja on kaitstud päritolunimetusega veinide rikkaliku mitmekülgsuse aluseks. Viie erineva geograafilise üksuse veine ei ole kunagi omavahel segatud ning seda ei saa kunagi pidada soovitatavaks.

Alates 1985. aastast on kaitstud päritolunimetuse „Fiefs vendéens“ tuntus oluliselt tõusnud ning turustatavate veinide kogus on peaaegu kahekordistunud. Veinide eripära, värskus ja puuviljane lõhn on leidnud kõrge tunnustuse ka Vendée rannikut külastavate turistide seas. Veinide mitmekesisus võimaldab neid veine alati seostada piirkonna gastronoomiaga.

10.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusele lisandub üks järgmistest täiendavatest geograafilistest tähistest:

—

„Brem“;

—	„Chantonnay“;

—	„Mareuil“;

—	„Pissotte“;

—

„Vix“,

eeldusel, et veinid vastavad tootespetsifikaadis vastavate tähiste jaoks kehtestatud tootmistingimustele.

Kaitstud päritolunimetusele võib lisada täiendava geograafilise tähise „Val de Loire“ vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud eeskirjadele.

Kõik lisamärked esitatakse märgisel tähesuurusega, mille kõrgus, laius ja paksus moodustavad kuni poole kaitstud päritolunimetuse tähtede vastavatest mõõtmetest.

Märgistus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Täiendava geograafilise tähise „Brem“, „Chantonnay“, „Mareuil“, „Pissotte“ või „Vix“ tähemärgid ei või olla kõrgemad, laiemad või paksemad märgisel esitatud kaitstud päritolunimetuse tähtedest.

Täiendava geograafilise tähise „Val de Loire“ tähemärgid ei või olla kõrgemad, laiemad või paksemad märgisel esitatud kaitstud päritolunimetuse tähtedest.

Kohustuslikke märkeid hõlmaval märgisel ei ole lubatud esitada viinamarjasordile osutavat märget.

Veini märgisel on lubatud esitada aastakäiku näitav märge, kui veini valmistamiseks kasutatud viinamarjad pärinevad üksnes kõnealusest aastakäigust.

Kaitstud päritolunimetusega „Fiefs Vendéens“ veinide märgistusel võib osutada väiksemale geograafilisele piirkonnale, kui kõnealune piirkond on: kantud katastrisse; on märgitud saagideklaratsioonile; kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kaitstud nimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kaitstud päritolunimetuse tähtede suurusest.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-b8ebb03b-ef0d-44f7-9695-fac9f1495b9e

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.