EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.11.2019

COM(2019) 607 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

Euroopa Liidu nimel energiaühenduse ministrite nõukogus ja energiaühenduse alalises kõrgetasemelises töörühmas (Chișinău 12.–13. detsember 2019) võetava seisukoha kohta

1. LISA

Ministrite nõukogu

1.OTSUS, MILLEGA VÕETAKSE VASTU ENERGIAÜHENDUSE 2020.–2021. AASTA EELARVE JA RAHALISED OSALUSED;

Euroopa Liidu nimel võetavas seisukohas väljendatakse heakskiitu otsusele, millega võetakse vastu energiaühenduse 2020.–2021. aasta eelarve ja rahalised osalused kooskõlas komisjoni 6. novembri 2019. aasta otsusega, milles käsitletakse komisjoni ettepanekut energiaühenduse ministrite nõukogule energiaühenduse eelarve kohta aastateks 2020–2021, C(2019)7828 final, ja käesoleva lisa addendum’is esitatud ministrite nõukogu menetlusdokumendi eelnõuga.

2.ENERGIAÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 91 LÕIKE 1 KOHASED OTSUSED, MILLEGA TEHAKSE KINDLAKS KÕNEALUSE LEPINGU RIKKUMINE JÄRGMISTES JUHTUMITES: JUHTUM ECS-10/17 (SERBIA), JUHTUM ECS-13/17 (SERBIA), JUHTUM ECS 6/18 (KOSOVO*);

(a)Euroopa Liidu nimel võetavas seisukohas väljendatakse heakskiitu energiaühenduse asutamislepingu artikli 91 lõike 1 kohaste otsuste eelnõudele, millega tehakse kindlaks rikkumine juhtumis ECS-10/17 (Serbia), tingimusel et põhjendatud taotluse punktist 71 eemaldatakse obiter dictum, juhtumis ECS-13/17 (Serbia) ja juhtumis ECS-6/18 (Kosovo*).

3.ENERGIAÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 92 LÕIKE 1 KOHASED OTSUSED: JUHTUMITE ECS-8/11, ECS-2/13 ja ECS-6/16 PUHUL MEETMETE KEHTESTAMISE KOHTA BOSNIALE JA HERTSEGOVIINALE NING NENDE PIKENDAMISE KOHTA; JUHTUMITE ECS-3/08 JA ECS-9/13 PUHUL MEETMETE KEHTESTAMISE KOHTA SERBIALE JA NENDE PIKENDAMISE KOHTA;

Euroopa Liidu nimel võetavas seisukohas väljendatakse heakskiitu energiaühenduse asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaste otsuste eelnõudele Bosnia ja Hertsegoviina kohta juhtumites ECS-8/11, ECS-2/13 ja ECS-6/16 ning Serbia kohta juhtumites ECS-3/08 ja ECS-9/13.

1. LISA ADDENDUM

ENERGIAÜHENDUSE MINISTRITE NÕUKOGU

MENETLUSDOKUMENT

2019/PA/01/MC-EnC: energiaühenduse 2020.–2021. aasta eelarve ja lepinguosaliste rahaliste osaluste vastuvõtmise kohta

Energiaühenduse ministrite nõukogu,

võttes arvesse energiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 73, 74, 86 ja 88,

võttes arvesse komisjoni ……………………… otsust, milles käsitletakse komisjoni ettepanekut energiaühenduse ministrite nõukogule energiaühenduse eelarve kohta aastateks 2020–2021,

võttes arvesse energiaühenduse eelarve kehtestamise ja rakendamise ning auditeerimise ja kontrolli korra artikleid 24 ja 25,

võttes arvesse, et ministrite nõukogu võtab vastu kahe aasta eelarve, mis katab energiaühenduse institutsioonide toimimiseks vajalikud tegevuskulud,

arvestades, et iga lepinguosaline teeb energiaühenduse eelarvesse osamakseid energiaühenduse asutamislepingu IV lisas sätestatu kohaselt,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu energiaühenduse eelarve, mis hõlmab eelarveaastaid 2020 ja 2021, nagu on sätestatud käesoleva menetlusdokumendi lisas.

Artikkel 2

Lepinguosaliste osalused energiaühenduse eelarves on sätestatud käesoleva menetlusdokumendi lisas ja kehtivad alates 1. jaanuarist 2020.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud kõigile lepinguosalistele ja institutsioonidele kooskõlas energiaühenduse asutamislepinguga.

Artikkel 4

Energiaühenduse sekretariaadi direktor teeb käesoleva menetlusdokumendi ja selle lisa energiaühenduse asutamislepingu kohaselt kõigile lepinguosalistele ja institutsioonidele kättesaadavaks seitsme päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist.

Vastu võetud Chişinăus 13. detsembril 2019

Ministrite nõukogu nimel

………………..

Eesistuja

Lisa

järgmise dokumendi juurde: komisjoni otsus, milles käsitletakse komisjoni ettepanekut energiaühenduse ministrite nõukogule energiaühenduse eelarve kohta aastateks 2018–2019

Energiaühenduse 2020.–2021. aasta eelarve seletuskiri

1.Ettepaneku taust 

1.1.Asutamislepingust tulenev õiguslik alus 

Energiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „asutamisleping“) artiklites 73 ja 74 on sätestatud, et ministrite nõukogu ühehäälselt vastuvõetud menetlusdokumendiga kehtestatakse Euroopa Komisjoni ettepanekul energiaühenduse kahe aasta eelarve. Eelarve katab ka energiaühenduse institutsioonide toimimiseks vajalikud tegevuskulud. 

Käesoleva eelarveettepaneku ja seletuskirja koostas direktor energiaühenduse eelarve kehtestamise ja rakendamise ning auditeerimise ja kontrolli korra (edaspidi „eelarvekord“) artikli 30 kohaselt.

1.2.Energiaühenduse 2020.–2021. aasta eelarvet käsitlevad sätted

Eelarve koostamise juhtpõhimõtted ja reeglid (sisu ja struktuuri kohta) on esitatud energiaühenduse eelarvekorras (muudetud 2014. aastal).

Täiendav põhimõte, mida rakendatakse selles protsessis esimest korda, on seotud tegevuspõhise eelarvestamise põhimõtete kasutuselevõtuga energiaühenduse tulevases aruandlussüsteemis.

2.Ülevaade tööprogrammist 2020–2021

Kuigi energiaühenduse ja selle institutsioonide, sealhulgas sekretariaadi prioriteedid kajastavad ka vajadust lahendada eesootavaid uusi probleeme, on need kindlalt koondatud asutamislepingus seatud põhieesmärkide saavutamisele:

3.laiendada ELi energia siseturu reegleid ja põhimõtteid Kagu-Euroopa, Musta mere piirkonna ja kaugemal asuvatele riikidele õiguslikult siduva raamistiku alusel;

4.luua stabiilne õigus- ja tururaamistik, mille abil suudetakse kaasata investeeringuid elektritootmisesse ja võrkudesse;

5.luua lõimitud energiaturg, mis võimaldab piiriülest energiakaubandust ja integratsiooni ELi turul;

6.suurendada varustuskindlust, et tagada stabiilne ja pidev energiavarustus, mis on majandusarengu ja sotsiaalse stabiilsuse jaoks hädavajalik;

7.parandada piirkonna energiavarustusega seotud keskkonnaolukorda ning edendada taastuvenergia kasutamist ja energiatõhusust.

Sekretariaat toetab lepinguosalisi jätkuvalt acquis’ ülevõtmisel ja rakendamisel. Olukordades, kus edusammud puuduvad, osalevad sekretariaadi eksperdid üha enam üksikjuhtumite lahendamisel ja pakuvad kohandatud tuge kas riigipõhiste rakendamismissioonide või väliste nõustamisteenuste haldamise kaudu. Asutamislepingu kohane jõustamismehhanism, mida toetavad vahendamine ja vaidluste lahendamine, on jätkuvalt oluline vahend asutamislepingu rakendamise toetamisel olukordades, kus muud liiki abi on ebaõnnestunud (nt kavandamine, teadmiste jagamine, suutlikkuse suurendamine).

Samal ajal tuleb üle võtta ja rakendada energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus (REMIT) ning gaasivõrgueeskirjad ja -suunised, mille energiaühenduse otsustusorganid hiljuti vastu võtsid. Taristuküsimustega seotud edasised ülesanded (puudutavad energiaühenduse huvides olevaid projekte / vastastikku huvipakkuvaid projekte) jäävad sekretariaadi päevakorda ja nõuavad korrapärast aruandlust kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

Poliitilistes üldsuunistes energiaühenduse lepinguosaliste 2030. aasta eesmärkide kohta, mis võeti vastu 2018. aasta detsembris, on energiaühenduse edaspidise töö keskmesse seatud CO2-heite vähendamine. Nimetatud detsembri kohtumisel teatas ministrite nõukogu, et töötab puhta energia paketi inkorporeerimise nimel. Paketi esimesed õigusaktid, mis võidakse lisada acquis’sse juba 2019. aastal, on uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiiv, muudetud energiatõhususe direktiiv ja muudetud hoonete energiatõhususe direktiiv ning juhtimismäärus. Selle tulemusena tekivad lepinguosalistele uued ülesanded ja kohustused ning see nõuab sekretariaadilt uusi jõupingutusi. Eriti proovilepanev kohustus on riiklike energia- ja kliimakavade koostamine ja vastuvõtmine.

Lisaks nähakse gaasivarustuskindlust käsitlevas õigustikus ning olemasolevates ja tulevastes võrgueeskirjades ette mitu uut ülesannet sekretariaadile ja energiaühenduse regulatiivkomiteele.

Peale selle toob energiaühenduse elektrivaldkonna jaotusvõrguettevõtjate koordineerimisrühma ning energiaühenduse küberturvalisuse ja elutähtsate taristute koordineerimisrühma loomist ja tööd käsitlevate ministrite nõukogu menetlusdokumentide vastuvõtmine kaasa palju uusi ülesandeid, nt koosolekute korraldamine ja ettevalmistamine, töörühmade üldine sisulistes küsimustes toetamine jne.

Sekretariaadi mandaadist tulenevate olemasolevate ja uute ülesannetega on nimekiri sekretariaadi aruandluskohustustest energiaühenduse eri institutsioonide (nt ministrite nõukogu, energiaühenduse regulatiivkomitee, alaline kõrgetasemeline töörühm) ja Euroopa Komisjoni ees pidevalt pikenenud. Aruandluskohustuste üksikasjad on esitatud tööprogrammi II lisas.

Üldiselt kajastab sekretariaadi töö kooskõlas asutamislepingu artikliga 67 kolme peamist prioriteetset valdkonda:

–tegevus nr 1 (A1) – acquis’ rakendamine asutamislepingu artikli 67 punkti b kohaselt, mille sihiks on lepinguosalistele abi pakkumine asutamislepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise toetamiseks ja ministrite nõukogule iga-aastase arenguaruande esitamine;

–tegevus nr 2 (A2) – abi rahastajatele ja Euroopa Komisjoni abistamine rahastajate tegevuse koordineerimisel kooskõlas artikli 67 punktiga c, sealhulgas abi rahastajate kogukonna töös, mida tehakse lepinguosaliste territooriumil energiaühenduse valdkondades, ning

–tegevus nr 3 (A3) – haldustugi institutsioonidele ja organitele artikli 67 punkti a kohaselt ministrite nõukogu otsustega loodud energiaühenduse institutsioonide ja tööorganite töö hõlbustamiseks ja korraldamiseks.

Peamised tegevused, mis on tööprogrammis aruandlusega seoses määratletud, jagunevad omakorda meetmeteks (vt 2020.–2021. aasta tööprogrammi I lisa). Eelarve kasutamise kohta antakse aru määratletud tegevuste (vt tegevused A1–A3 eespool) ja vastavate näitajate kaupa.

Käesolev dokument hõlmab aga eelarvekorra põhimõtete kohast ressursside kavandamist (vt allpool).

8.Eelarve-eeldused 

Eelarveettepaneku peamine eeldus on see, et stabiilne õigus- ja finantsraamistik on energiaühenduse tegevuse suhtes edaspidi jätkuvalt kohaldatav. Asutamislepingu toimimise parandamiseks kavandatud muudatused, mille ministrite nõukogu kavatseb vastu võtta 2019. aastal ja mida toetavad ametis olev eesistujariik ja sekretariaat, on esimene kinnitus selle kohta, et ühendus jätkab tööd selle nimel, et saavutada energiaühenduse eesmärgid, mis vastavad ühtse energia siseturu loomise nõuetele. 2020.–2021. aasta finantsplaneerimises võeti arvesse nii eelneva kolme aasta eelarve täitmisel saadud kogemusi kui ka tööprogrammis esitatud tulevaste ülesannete ja tegevuste strateegilist kavandamist.

9.Energiaühenduse eelarve struktuur 

Finantsplaneerimises järgitakse eelnevalt kindlaks määratud eelarvestruktuuri, rakendades kehtivaid reegleid. See juba energiaühenduse algusest peale tulude ja kulude kavandamiseks ette nähtud stabiilne raamistik võimaldab tulemuste kasutamist mitme aasta vahel võrrelda.

Eelarve jaotatakse nelja eelarverea kaupa, mis on personalikulud, reisikulud, büroo- ja muud kulud, teenused, mida kirjeldatakse täpsemalt eelarvepositsioonides (eri eelarveridadel erinev arv). Iga eelarvepositsioon koosneb omakorda eelnevalt määratletud kontodest, mis moodustavad kontode rühma, mis esindab eelarveridadega seotud konkreetset kulukategooriat. Selles jaotises esitatud selgitused käivad mõlema aasta kohta (2020 ja 2021).

9.1.Eelarverida: personalikulud 

I eelarverida hõlmab personalikulusid. See eelarveosa on määratud kindlaks vastavalt ametikohtade kinnitatud loetelule ja selles järgitakse kehtestatud palgaskaalat.

Ettepanek põhineb sekretariaadi praegusel organisatsioonilisel struktuuril. Personalikulude eelarverea eelarve tuleneb järgmistest kaalutlustest:

–aastatel 2020 ja 2021 indekseeritakse palgad 2 % inflatsioonikoefitsiendiga ning

–lähetus- ja praktikakavade alusel on kavas jätkuvalt edendada ajutist tööd. Lähetust, mida kasutatakse lepinguosaliste haldussuutlikkuse suurendamiseks, kasutatakse aastatel 2020–2021 jätkuvalt, et täiendada sekretariaadi meeskonda riiklike haldusasutuste ja muude organisatsioonide tehniliste eriteadmistega. Praktika eesmärk on toetada töötajaid ja levitada teadmisi energiaühendusest ning aidata kaasa suutlikkuse suurendamisele. Kavandatud eelarve finantseeldustes nähakse ette rahalised vahendid umbes 60 inimtöökuu jaoks praktika 1 ja 24 inimtöökuu jaoks lähetuste puhul. Ajutiste töötajate arvu arvestatakse üheaastase töösuhte alusel, st kokku on aastaks 2020 kavandatud viis üheaastast praktikakohta ja kaks üheaastast lähetust (kokku seitse ajutist töötajat).

9.2.Eelarverida: reisikulud

II eelarverida hõlmab kulusid, mis on seotud sekretariaadi töötajate reisidega energiaühenduse nimel asutamislepingu rakendamisega seotud tegevuste valdkonnas.

Kulud on seotud peamiselt missioonidega lepinguosaliste juurde või tehnilise abiga asutamislepingust tulenevate kohustuste täitmise kontrollimiseks. See eelarve sisaldab ka rahalisi vahendeid põhjendatud reiside jaoks, mis on seotud korraldamise ja töötajate osalemisega mitmesugustel koosolekutel ja konverentsidel, sealhulgas energiaühenduse institutsioonide omadel, esinejatena jne.

Reisikulude eelarve koosneb järgmistest osadest:

–lennu- ja lisakulud ning

–päevaraha 2 .

9.3.Eelarverida: bürookulud

III eelarverida sisaldab kulusid, mis suurendavad või muudavad energiaühenduse varasid, ja muid kontoritaristuga seotud kulusid (rent, kontoritarbed, kulumaterjalid ja muud teenused), mis on vajalikud sekretariaadi kui institutsiooni toimimiseks asutamislepingu alusel.

See eelarverida hõlmab järgmisi eelarvepositsioone:

–rent: kontoriruumide üürikulude kalkulatsioon. Selles eelarvepositsioonis loetakse vastuvõtjariigi (Austria) annetused energiaühenduse üldeelarve osaks 3 ;

–kontoritehnika: see eelarvepositsioon kajastab vajadust hoida seadmed (eriti infotehnoloogia ja sellega seotud büroomööbel) ajakohasena, et tagada töökeskkonna, protsesside ja töödeldud andmete maksimaalne turvalisus. See eelarverida koosneb järgmistest eelarvekontodest: riistvara, tarkvara, kontoritehnika ja väikese väärtusega vara. 2020. aasta üldkulude eelarvestamisel järgitakse IT-kava, milles prognoositakse riistvara (personali IT-seadmed: sülearvutid, printerid ja serverid IT-halduse valdkonnas) ja vastava tarkvara vahetamist. See hõlmab ka energiaühenduse veebisaidi ja energiaühenduse raamatupidamise sisemise arvestusprogrammi toimimise jaoks vajaliku olemasoleva tarkvara litsentse;

–kulumaterjalid: see eelarverida koosneb järgmistest eelarvekontodest: kontoritarbed, remont ja hooldus, samuti kontorite koristamine, jooksvad kulud ja ruumide elektrikulud;

–muud teenused: eelarvepositsiooni „Muud teenused“ kavandatud eelarve kajastab vajalikke vahendeid vedajate ja kolmandate isikute osutatavate transporditeenuste jaoks, postitasusid, muid tegevuskulusid ja sidekulusid (telekommunikatsioon).

9.4.Eelarverida: muud kulud ja teenused

IV eelarverida sisaldab muid kulusid, mis on seotud sekretariaadi ja muude asutamislepingu alusel tegutsevate institutsioonide (ministrite nõukogu, alaline kõrgetasemeline töörühm, energiaühenduse regulatiivkomitee ja foorumid) toimimiseks vajalike tegevustega.

See eelarverida koosneb järgmistest eelarvepositsioonidest:

–reklaam, kommunikatsioon ja esindamine: see hõlmab avalikkusega suhtlemise valdkonnas tehtavat tööd, mis on seotud sekretariaadi väljaannete avaldamisega (st õigusraamistiku raamatute uute väljaannete, rakendamisaruannete jne avaldamine), hangete ja töötajate otsingu jaoks vajalikku reklaami ning esindamiskulusid;

–uuringud, teadustegevus ja nõustamine: kogemused on näidanud, et tehniline tugi uuringute kaudu on energiaühenduse eesmärkide saavutamisel väga kasulik vahend. Teadustegevus ja nõustamine on seotud energiaühenduse (sh energiaühenduse regulatiivkomitee) tööprogrammis kirjeldatud töövaldkondadega;

–allhanke korras osutatavate teenuste kulud (IT, palgaarvestus jne): see eelarverida kajastab IT-haldusega seotud tegevuste ja ülesannete täitmist (välispartnerile edasiantud tegevus), energiaühenduse veebisaidi tehnilist hooldust (nii haldus- kui ka väliskasutaja valdkonnas), kontoriseadmete liisingulepinguid (nt koopiamasinad ja printerid), samuti halduse, raamatupidamise ja personali valdkonnas olemasolevate IT-lahenduste (raamatupidamise ja personali andmebaasid) hooldust;

–auditi, õigus- ja finantsnõustamise kulud: see eelarverida sisaldab rahalisi vahendeid nii välisauditite kui ka väljastpoolt sisse ostetud õigusteenuste ning palgaarvestuse ja raamatupidamise finantslepingute jaoks 4 ;

–finantsteenused: see hõlmab panga- ja tehingutasusid;

–ürituste kulud: see eelarverida sisaldab kõigi korrapäraste ja eriürituste korraldamisega seotud kulusid, sealhulgas: ruumide ja seadmete rent, toitlustamine, tehniline korraldus;

–hüvitised: see hõlmab reisikulusid, mis on seotud lepinguosaliste esindajate ja/või vaatlejate osalemisega energiaühenduse sekretariaadi korraldatud institutsioonilistel kohtumistel, seminaridel ja muudel üritustel; selle eelarve täitmisel järgitakse eraldi hüvitamiseeskirju. Põhimõttena kehtivad energiaühenduse loomisest alates transpordi- ja majutuskulude hüvitamise kohta samad hüvitamiseeskirjad, ning

–koolitus: see eelarvepositsioon hõlmab kulusid, mis on seotud koolituse, hariduse, sekretariaadi töötajate iga-aastaste sisekoosolekute ja peamiselt lepinguosaliste esindajatele pakutavate haridusmeetmetega.

10.Energiaühenduse 2020. aasta eelarve 

2020. aastaks kavandatud eelarve on kooskõlas komisjoni esitatud summaga ja on 2019. aasta eelarve tasemel (4 812 073 eurot). Nagu igal aastal, sõltub ELi panus (94,78 % energiaühenduse eelarvest) ELi 2020. aasta eelarve lõplikust vastuvõtmisest.

5.1. Eelarverida 1: 2020. aasta personalikulud

Võrreldes 2019. aastaga on eelarverea 1 jaoks taotletud rahalised vahendid suurenenud 3,7 %. Selle põhjus on taotlus luua kaks uut ametikohta ekspertidele (üksikasjad ja põhjendused on käesolevale dokumendile lisatud tööprogrammis), kes võetakse tööle järgmise aasta jooksul, ja inflatsioonist tulenev 2 % korrigeerimine.

See eelarverida koosneb alaliste töötajate (tähtajaliste lepingutega, mida võib pikendada) ja ajutiste töötajate (praktikandid, lähetatud töötajad) palkadest. Palgad on vabastatud riiklikust tulumaksust, ilma lisahüvitisteta (pensioniõigused, tervis, töötus), kuid õnnetusjuhtumikindlustusega. Lisatasusid ja -hüvitisi ei pakuta.

Energiaühenduse sekretariaadi töötajate töötasud, mis kehtivad alates 1. jaanuarist 2020, põhinevad kehtivatel töötasudel (2019) ja neid korrigeeritakse inflatsioonist tulenevalt 2 %.

See eelarverida sisaldab ka ajutistele kohtadele ette nähtud vahendeid (lähetuste puhul 24 inimtöökuud ja praktika puhul 60 inimtöökuud) (2019. aastal: 46,6 inimtöökuud). Lähetatud töötajate töötasu määra on kohandatud, mis võimaldas vähendada ajutiste töötajate jaoks ette nähtud kogueelarvet 190 485 eurolt 175 432 euroni. On leidnud tõestust, et seda liiki töösuhe andis sekretariaadi tööle lisaväärtust. See on olnud ka parim vahend lepinguosaliste noorte spetsialistide või ekspertide kaasamiseks energiaühenduse töösse. Lisaks aitavad ajutised töökohad täita nn geograafilise tasakaalu nõudeid, mis on kehtestatud energiaühenduse sekretariaadi töötajate töölevõtmise, töötingimuste ja geograafilise tasakaalu eeskirjades (edaspidi „värbamiseeskirjad“). 

Tööprogrammis 2020–2021 põhjendatud personali suurendamise taotlust kompenseeriti eelarveassigneeringute ümberpaigutamisega mitme eelarverea vahel.

5.2. Eelarverida 2: 2020. aasta reisikulud

2020. aasta reisieelarve (340 000 eurot) on 2019. aastaga võrreldes 8 % väiksem (367 812 eurot). 2020. aasta prognoos tehti eelarve kasutamise viimaste aastate kogemuse põhjal. Tulevaste reiside ja missioonide tõhus kavandamine võimaldab tegevusi taotletud eelarve piires piisavalt ellu viia.

5.3. Eelarverida 3: 2020. aasta kontorikulud

Kontorikulude eelarve 6 % kasv ajavahemikul 2019 (400 084 eurot) kuni 2020 (424 205 eurot) on seotud üürile ja muudele teenustele tehtud realistlike eraldistega. Mõlemal eelarvepositsioonil olid vahendid viimastel eelarve täitmise aastatel puudulikud.

5.4. Eelarverida 4: 2020. aasta muud kulud ja teenused

Muude kulude ja teenuste 2020. aasta eelarve taotlus kokku on 6 % väiksem (1 395 000 eurot) kui 2019. aastal (1 486 956 eurot). See tuleneb eri eelarveridade kavandamisel tehtud kohandusest. Kõigi eelarvepositsioonide tegelike varasemate kasutustasemete põhjal eeldatakse, et see eelarve on käesoleva eelarvereaga hõlmatud tegevuste jätkamiseks piisav.

11.Energiaühenduse 2021. aasta eelarve

2021. aastaks kavandatud eelarve 4 812 073 eurot põhineb eeldusel, et kogumeeskond on ametikohtade loetelu, palgataseme ja kõigi muude kulude osas sama nagu 2020. aastal. Palgakulude suurenemist tasakaalustatakse uuringute, hariduse ja kulumaterjalide jaoks ette nähtud rahaliste vahendite vähendamisega.

2021. aasta andmed ELi tulevase osaluse kohta ei ole veel kättesaadavad, sest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) tulemusi alles oodatakse. Seega on tegu üksikasjaliku ülevaatega vahenditest, mida on vaja energiaühenduse tegevuseks pärast 2020. aastat.

12.Tulude eelarvestus 2020–2021

13.Kulude eelarvestus 2020–2021

14.Üksikasjalik kulude eelarvestus 2020–2021

15.Institutsiooniline eelarve (hüvitised ja ürituste korraldamine) 

16.Asutamislepingu IV lisa: lepinguosaliste rahaliste osaluste tabel 2020–2021

Energiaühenduse asutamislepingu IV LISA

Eelarveperiood 2020–2021

17.Ametikohtade loetelu 2020–2021 

Märkus. 

Ametikohtade loetelus on näidatud alaliste ja ajutiste ametikohtade arv, mis on kavandatud ülesannete täitmiseks vastava tööprogrammi alusel.

Ajutiste ametikohtade arvu hinnatakse 12-kuuliste töösuhete põhjal ja see võib varieeruda olenevalt konkreetsete tööülesannete kestusest.

* Edaspidi tuleks asedirektori ametikoht selgelt määratleda ja seda kirjeldada personalieeskirjades ja värbamiseeskirjades.

ENERGIAÜHENDUSE PALGAASTMESTIK 2020–2021*

* Arvud vastavad täistööajale.

** Edaspidi tuleks asedirektori ametikoht selgelt määratleda ja seda kirjeldada personalieeskirjades ja värbamiseeskirjades.

Märkus. Käesolevale menetlusdokumendile on tõendava dokumendina lisatud energiaühenduse tööprogramm 2020–2021.

2. LISA

ENERGIAÜHENDUSE ALALINE KÕRGETASEMELINE TÖÖRÜHM

ENERGIAÜHENDUSE ALALISE KÕRGETASEMELISE TÖÖRÜHMA OTSUS MÄÄRUSE (EL) NR 312/2014 (MILLEGA KEHTESTATAKSE ÜLEKANDESÜSTEEMIDES GAASIVARUSTUSE TASAKAALUSTAMISE VÕRGUEESKIRI) RAKENDAMISE KOHTA

Euroopa Liidu nimel võetavas seisukohas väljendatakse heakskiitu otsuse eelnõule komisjoni määruse (EL) nr 312/2014 rakendamise kohta kooskõlas komisjoni 6. novembri 2019. aasta otsusega, millega esitatakse komisjoni ettepanek, mis käsitleb energiaühenduse alalise kõrgetasemelise töörühma otsust määruse (EL) nr 312/2014 (millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri) rakendamise kohta, C( 2019)7831 final.

3. LISA

Küsimused, mis ei kuulu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaldamisalasse, kuid vajavad nõukogu poliitilist heakskiitu

1.2019. AASTA POLIITILISED ÜLDSUUNISED ENERGIAÜHENDUSE JA SELLE LEPINGUOSALISTE 2030. AASTA EESMÄRKIDE JA KLIIMANEUTRAALSUSE KOHTA

Euroopa Liidu nimel võetavas seisukohas väljendatakse toetust käesoleva lisa addendum’ina lisatud 2019. aasta poliitiliste üldsuuniste eelnõu vastuvõtmisele.  Pidades silmas märkusi, mida energiaühenduse lepinguosalised võivad enne ministrite nõukogu istungjärku või selle ajal esitada, võib komisjon nõustuda 2019. aasta poliitiliste üldsuuniste eelnõu väiksemate muudatustega ilma nõukogu täiendava otsuseta.

2.ENERGIAÜHENDUSE TEGEVUSE AASTAARUANNE 2018–2019

Euroopa Liidu nimel võetavas seisukohas väljendatakse toetust aastaaruande 2018–2019 projekti vastuvõtmisele.

3.OTSUS D/2019/01/MC-EnC SEKRETARIAADI DIREKTORI EELARVEKOHUSTUSTE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMISE KOHTA

Euroopa Liidu nimel võetavas seisukohas väljendatakse toetust direktori 2018. aasta eelarvekohustuste täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse eelnõu vastuvõtmisele.

3. LISA ADDENDUM

2019. aasta poliitilised üldsuunised

energiaühenduse ja selle lepinguosaliste 2030. aasta eesmärkide ja kliimaneutraalsuse kohta

SISSEJUHATUS

Ministrite nõukogu võttis 2018. aasta novembri istungil vastu poliitilised üldsuunised energiaühenduse lepinguosaliste 2030. aasta eesmärkide kohta. Suuniste puhul oli tegu poliitilise konsensusega 2030. aastaks kolme eraldiseisva energia- ja kliimaeesmärgi püstitamises: energiatõhususe eesmärk, taastuvate energiaallikate osakaalu eesmärk ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärk. Need eesmärgid peaksid olema kooskõlas ELi 2030. aasta eesmärkidega, esindama lepinguosaliste jaoks võrdset ambitsioonitaset ning võtma arvesse asjakohaseid sotsiaal-majanduslikke erinevusi, tehnoloogia arengut ja Pariisi kliimakokkulepet.

Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi 2018. aasta ja 2019. aasta alguse poliitilised kokkulepped võimaldasid jõustada kõik paketiga „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ kehtestatud eeskirjad alates 2019. juunist. Kolm 2030. aastaks seatud energia- ja kliimaeesmärki – vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga, energiatõhususe eesmärk vähemalt 32,5 % ja taastuvenergia eesmärk vähemalt 32 % – on nüüd ELi õigusaktides täielikult sätestatud.

2009. aasta taastuvenergia direktiiv ja 2012. aasta energiatõhususe direktiiv võeti vastu ja said ministrite nõukogu otsusega osaks energiaühenduse õiguskorrast, sealhulgas kogu energiaühenduse 2020. aasta energiatõhususe eesmärk ja iga lepinguosalise konkreetsed 2020. aasta taastuvenergia eesmärgid.

Energiaühenduse 2017. aasta ministrite nõukogu istungil rõhutati vajadust seada aastaks 2030 energiatõhususe, taastuvenergia ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid. See on kooskõlas lepinguosaliste vastavate kohustustega ELiga ühinemise protsessis ning arvestades kohustusi, mille riigid on võtnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe raames.

Eesmärkide seadmise protsessi ettevalmistava etapina algatas energiaühenduse sekretariaat välisuuringu, et määrata võimaluse korral kindlaks kolme energia- ja kliimaeesmärgi seadmise metoodika 2018. aasta poliitilistes üldsuunistes esitatud kriteeriumide alusel. Energia- ja kliimakomitee tehniline töörühm arutas ja analüüsis komisjoni analüütiliste juhiste toel põhjalikult uuringu tulemusi. 2019. aasta juunis valminud uuring andis aruteludele kasuliku aluse. Kuid see tõestas ka, et võrreldes ELis tavapäraselt kasutatava suutlikkusega on andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse ning uuringu analüütilise ulatusega seotud mõned metodoloogilised piirangud. Seetõttu ei olnud ainuüksi uuringu põhjal võimalik teha otseseid järeldusi ja esitada energiaühendusele ja selle lepinguosalistele 2030. aastaks ühemõttelisi eesmärke.

Arutelud näitasid, et energiaühenduse ja selle lepinguosaliste jaoks selliste kindlate ja usaldusväärsete energia- ja kliimaeesmärkide esitamiseks, millel on võrdne ambitsioonikuse tase ja mis on kooskõlas ELi 2030. aasta eesmärkidega, on vaja täiendavat ja põhjalikumat analüüsi. Selline analüüs tehakse ELi metoodikal põhineva uue modelleerimise käigus, mille käivitab Euroopa Komisjon.

Lisaks on oluline, et energiaühenduses 2030. aasta eesmärkide seadmise protsessis võetaks arvesse uusi suundumusi ELi tasandil, eriti ELi 2030. aasta eesmärkide võimalikku ülespoole korrigeerimist seoses komisjoni valitud presidendi Ursula von der Leyeni poliitilistes suunistes väljakuulutatud Euroopa uue rohelise kokkuleppega.

ENERGIAÜHENDUSE MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse energiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „asutamisleping“) artikli 47 punkti a ja menetlusdokumendi 2006/01/MC-EnC (energiaühenduse ministrite nõukogu kodukorra vastuvõtmise kohta) VI punkti,

tunnistades vajadust reageerida mõjusalt kliimamuutustest tulenevatele probleemidele,

võttes arvesse, et energiaühenduse lepinguosalised toetavad Pariisi kokkuleppes esitatud nõuet tõhustada kliimamuutustega seotud meetmeid,

tunnistades, et energiasektor on kasvuhoonegaaside heitkoguste üks peamisi tekitajaid, ning arvestades energiapoliitika ja kliima tugevat seost,

võttes teadmiseks, et 5. septembril 2017 Viinis peetud energia- ja kliimakomitee esimesel koosolekul tõdeti, et stabiilsete riiklike energia- ja kliimakavadega aastani 2030 peaksid kaasnema kolm üldeesmärki, nimelt taastuvenergia osakaalu suurendamine üldises energiatarbimises, energiatõhususe suurendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine,

tuletades meelde ministrite nõukogu 2017. aasta detsembri istungi järeldusi, milles rõhutati vajadust energiaühenduse 2030. aasta taastuvenergia, energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide järele ning milles väljendati heameelt Euroopa Komisjoni lubaduse üle töötada välja energiaühendusele sobivad ettepanekud, et inkorporeerida nende eesmärkidega seotud tulevaste ELi õigusaktide sobivad sätted pärast seda, kui sellised õigusaktid on Euroopa Liidus vastu võetud,

tuletades meelde ministrite nõukogu soovitust 2016/02/MC-EnC kasvuhoonegaaside heitkoguste seire- ja aruandlusmehhanismi käsitleva määruse (EL) nr 525/2013 rakendamise ettevalmistamise kohta ning soovitust 2018/01/MC-EnC energiaühenduse lepinguosaliste lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade koostamise ettevalmistamise kohta,

tunnistades, kui tähtis on energiaühenduse jaoks ELi 2030. aasta eesmärkide suhtes ELi tasandi poliitiline konsensus energiatõhususe direktiivi, taastuvenergia direktiivi ja jõupingutuste jagamise määruse muutmise kaudu,

tuletades meelde 2018. aasta poliitilisi üldsuuniseid ja poliitilist konsensust energiaühenduse lepinguosalistele kolme eraldiseisva energia- ja kliimaeesmärgi kehtestamiseks 2030. aastaks,

tunnustades sekretariaadi ja välisekspertide poolt komisjoni talituste analüütiliste juhiste toel tehtud esialgset analüütilist tööd, kuid märkides samal ajal, et kindlate ja usaldusväärsete 2030. aasta eesmärkide seadmiseks on vaja lisaandmeid ja edasist metoodilist analüüsi,

tunnistades vajadust kõrgete eesmärkide järele, et saavutada kliimaneutraalsus kooskõlas Euroopa Liidu suurenenud ambitsioonidega saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks,

MINISTRITE NÕUKOGU VÕTAB VASTU

2019. aasta poliitilised üldsuunised energiaühenduse ja selle lepinguosaliste 2030. aasta eesmärkide ja kliimaneutraalsuse kohta

Praegused 2019. aasta poliitilised üldsuunised kinnitavad ministrite nõukogu 2018. aasta istungil saavutatud poliitilist konsensust kehtestada energiaühenduse lepinguosalistele 2030. aastaks kolm eraldiseisvat energia- ja kliimaeesmärki.

Arvestades üha pakilisemaks muutuvat vajadust võtta tõhusaid meetmeid kliimamuutuste kahjuliku mõju vastu, tähistavad 2019. aasta poliitilised üldsuunised lepinguosaliste poliitilist kohustust minna üle puhtale energiale, mille eesmärk on kliimaneutraalne energiaühendus kooskõlas Pariisi kokkuleppega ning võttes arvesse ELi eesmärki vähendada CO2-heidet.  

Kooskõlas ELi 2030. aasta eesmärkidega tuleks kehtestada 2030. aastaks kolm eraldi energia- ja kliimaeesmärki (energiatõhususe eesmärk, taastuvate energiaallikate osakaalu eesmärk ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärk). Need peaksid esindama lepinguosaliste jaoks võrdset ambitsioonitaset ja võtma arvesse asjakohaseid sotsiaal-majanduslikke erinevusi, tehnoloogia arengut ja Pariisi kliimakokkulepet. Need peaksid põhinema võimalikult kindlatel ja usaldusväärsetel andmetel, mis tulenevad suurematest modelleerimisvõimalustest, mida Euroopa Komisjon uue spetsiaalse analüütilise ja modelleerimisuuringu kaudu pakub.

Selleks et eesmärgid juhiksid energia- ja kliimameetmeid tulemuslikult, tuleks need eesmärgid seada iga lepinguosalise jaoks riiklike eesmärkidena ja energiaühenduse tasandil peaksid need üheskoos moodustama üldeesmärgi.

Lepinguosalised peaksid oma riiklike energia- ja kliimakavade koostamisel kasutama 2018. aasta poliitilistes üldsuunistes saavutatud poliitilist konsensust.

Energiaühenduse ministrite nõukogu ootab lepinguosaliste 2030. aasta eesmärkide lisamist energiaühenduse õigusraamistikku muudetud energiatõhususe direktiivi, taastuvenergia direktiivi ja juhtimismääruse vastuvõtmise kaudu, nagu on märgitud lisas esitatud soovituslikus ajakavas. Ministrite nõukogu soovitust 2018/1/MC-EnC energiaühenduse lepinguosaliste lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade koostamise ettevalmistamise kohta ja soovituses esitatud soovituslikku ajakava tuleks lugeda koostoimes lisas esitatud ajakavaga.

LISA

Alljärgnev soovituslik ajakava sisaldab järgmisi etappe:

(1)    Reguleeritakse eraldi eeskirjadega lähetatud töötajate, praktikantide ja kohapeal värvatud töötajate kohta.

(2)    Energiaühenduse sekretariaat maksab päevaraha vastavalt EuropeAid’i koostöötalituse avaldatud põhimõtetele, mida rakendavad ka muud ELi rahastatavad rahvusvahelised organid.

(3)    Austria Vabariik kohustus annetama igal aastal 170 000 eurot sekretariaadi Viinis asuva büroo rendiks; muid üürikulude katmise vorme arvesse ei võeta (ei vahendite sisemist eraldamist ega muid annetusi).

(4)    Raamatupidamisteenust on eelarvekorra alusel (artikli 41 lõige 2) sisse ostetud alates 2014. aastast.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.11.2019

COM(2019) 607 final

2019/0269(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel energiaühenduse ministrite nõukogus ja energiaühenduse alalises kõrgetasemelises töörühmas (Chișinău 12.–13. detsember 2019) võetava seisukoha kohta

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Ettepanek puudutab otsust, millega määratakse kindlaks energiaühenduse ministrite nõukogus ja energiaühenduse alalises kõrgetasemelises töörühmas (edaspidi „töörühm“) liidu nimel võetav seisukoht seoses mitme aktiga, mille need organid kavatsevad vastu võtta 12.–13. detsembril 2019. Ettepanek hõlmab ka nende kahe organi päevakorrapunkte, mis ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 reguleerimisalasse, kuid eeldavad nõukogu poliitilist heakskiitu.

2.Ettepaneku taust

2.1.Energiaühenduse asutamisleping

Energiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „asutamisleping“) eesmärk on luua stabiilne õigus- ja tururaamistik ning võrguenergiakaubanduse ühtne õigusruum, rakendades liidu acquis’ kokkulepitud osi kolmandate riikide energiatemaatikas. Leping jõustus 1. juulil 2006. Euroopa Liit on asutamislepingu osaline 1 . Asutamislepingus viidatakse kolmandatele riikidele kui lepinguosalistele.

2.2.Energiaühenduse ministrite nõukogu ja töörühm

Ministrite nõukogu tagab asutamislepingus sätestatud eesmärkide täitmise. Organ annab majanduspoliitilisi üldsuuniseid, võtab meetmeid ja võtab vastu menetlusdokumente. Igal lepinguosalisel on üks hääl ja ministrite nõukogu kasutab teemast olenevalt eri hääletamiseeskirju. EL on üks üheksast lepinguosalisest ja sellel on üks hääl, olenevalt samuti kõnesolevast teemast.

Jaotise 2.3 punktides 1 ja 3 loetletud kavandatavad aktid tuleb vastu võtta ühehäälselt (asutamislepingu artiklid 73 ja 74 koostoimes asutamislepingu artikliga 88 ning artikli 92 lõikega 1).

Jaotise 2.4 punktides 2 ja 3 loetletud muude kavandatavate päevakorrapunktide vastuvõtmiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust (asutamislepingu artiklid 83 ja 87).

Jaotise 2.3 punktis 2 loetletud kavandatavate aktide puhul kasutatakse lihthäälteenamust (asutamislepingu artikli 91 lõike 1 punkt a).

Jaotise 2.3 punktis 4 loetletud kavandatava akti ja jaotise 2.4 punktis 1 loetletud muu päevakorrapunkti kohta teeb ministrite nõukogu või töörühm otsused lihthäälteenamusega, kuid siin ei ole ELil hääleõigust (asutamislepingu artiklid 80 ja 81).

Alaline kõrgetasemeline töörühm on ministrite nõukogu tähtis allorgan. Ministrite nõukogult saadud volituse alusel võib see lisaks muudele ülesannetele võtta meetmeid. EL on töörühmas esindatud ühe häälega.

Asutamislepingu artiklis 47 on sätestatud: „Ministrite nõukogu tagab käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise. Ministrite nõukogu: […] b) võtab meetmeid […]“.

Kolmanda energiapaketi 2 vastuvõtmiseks energiaühenduse ministrite nõukogus tehtud otsuse D/2011/02/MC-EnC artiklites 27 ja 28 sedastatakse, et i) energiaühendus püüab kohaldada Euroopa Komisjonis kolmanda energiapaketiga vastu võetud võrgueeskirju ja suuniseid ning ii) alaline kõrgetasemeline töörühm võtab vastu võrgueeskirjad ja suunised.

2.3.Ministrite nõukogu ja töörühma kavandatavad aktid

Ministrite nõukogu võtab 13. detsembril 2019 ja töörühm 12. detsembril 2019 vastu mitu akti.

Käesolevas ettepanekus võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohane otsus käsitletakse liidu nimel võetavat seisukohta seoses ministrite nõukogu järgmiste kavandatavate aktidega:

(1)otsus, millega võetakse vastu energiaühenduse 2020.–2021. aasta eelarve ja rahalised osalused;

(2)asutamislepingu artikli 91 lõike 1 kohased otsused, millega tehakse kindlaks kõnealuse lepingu rikkumine järgmistes juhtumites:

(a)otsus 2019/…/Mc-EnC Serbia suutmatuse kohta täita energiaühenduse asutamislepingut juhtumi ECS-10/17 puhul;

(b)otsus 2019/…/Mc-EnC Serbia suutmatuse kohta täita energiaühenduse asutamislepingut juhtumi ECS-13/17 puhul;

(c)otsus 2019/…/Mc-EnC Kosovo* 3 suutmatuse kohta täita energiaühenduse asutamislepingut juhtumi ECS-6/18 puhul;

(3)asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohased otsused:

(a)energiaühenduse asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohane otsus juhtumite ECS-8/11 S, ECS-2/13 ja ECS-6/16 puhul meetmete kehtestamise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale ning nende pikendamise kohta;

(b)energiaühenduse asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohane otsus juhtumite ECS-3/08 ja ECS-9/13 puhul meetmete kehtestamise kohta Serbia Vabariigile ning nende pikendamise kohta.

Käesolevas ettepanekus võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohane otsus käsitletakse liidu nimel võetavat seisukohta töörühma järgmise kavandatava akti kohta:

(4)energiaühenduse alalise kõrgetasemelise töörühma otsus määruse (EL) nr 312/2014 (millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri) rakendamise kohta.

Ministrite nõukogu ja töörühma kavandatavate aktide (edaspidi ühiselt „kavandatavad aktid“) eesmärk on aidata täita asutamislepingu eesmärke ning hõlbustada Viinis asuva ja muu hulgas ministrite nõukogu haldusküsimustes toetava energiaühenduse sekretariaadi (edaspidi „sekretariaat“) tegevust.

2.4.Muud päevakorrapunktid

Terviklikkuse huvides tuleb märkida, et peale kavandatavate aktide on ministrite nõukogu ja töörühma kohtumiste päevakorras mitu muud punkti. Nende punktide kohta kavatseb komisjon väljendada liidu nimel alljärgnevaid seisukohti, mis esitatakse ka käesoleva ettepaneku 3. lisas.

1.2019. aasta poliitilised üldsuunised energiaühenduse ja selle lepinguosaliste 2030. aasta eesmärkide ja kliimaneutraalsuse kohta

Asutamislepingu üks põhieesmärk on luua integreeritud ja kestlik üleeuroopaline energiaturg, mis põhineb stabiilsel õigus- ja tururaamistikul, meelitades ligi majandusarengu ja sotsiaalse stabiilsuse jaoks vajalikke investeeringuid, parandades keskkonnaseisundit ja edendades taastuvenergia kasutamist. Et energeetikasektor on üks peamisi kasvuhoonegaaside heite tekitajaid ning et energiapoliitika ja kliima on omavahel tihedasti seotud, on tähtis tugevdada energiaühenduse poliitikaraamistikku energiatõhususe, taastuvenergia ja kasvuhoonegaaside heite valdkonnas.

Energiaühenduse ministrite nõukogu on vastu võtnud soovituse 2016/02/MC-EnC määruse (EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi kohta) rakendamise ettevalmistamise kohta ning soovituse 2018/01/MC-EnC energiaühenduse lepinguosaliste lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade väljatöötamise kohta.

Ministrite nõukogu otsustega võeti 2009. aasta taastuvenergia direktiiv ja 2012. aasta energiatõhususe direktiiv vastu ning üle energiaühenduse õiguskorda, sealhulgas kogu energiaühenduse 2020. aasta energiatõhususe eesmärk (väljendatuna nii primaar- kui ka lõppenergia tarbimisena) ja iga lepinguosalise taastuvenergiaalased erieesmärgid 2020. aastal.

Ministrite nõukogu võttis 2018. aasta novembris vastu majanduspoliitilised üldsuunised energiaühenduse asutamislepingu osaliste 2030. aasta eesmärkide kohta. Üldsuunised tähistasid poliitilist konsensust kolme kindlapiiriliseenergia- ja kliimaeesmärgi püstitamisel 2030. aastaks: energiatõhususe eesmärk, taastuvate energiaallikate osakaalu eesmärk ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk. Need eesmärgid peaksid olema kooskõlas ELi 2030. aasta eesmärkidega ja lepinguosalistele võrdselt tähtsad ning nende puhul tuleb arvesse võtta asjakohaseid sotsiaal-majanduslikke erinevusi, tehnoloogia arengut ning kliimamuutusi käsitlevat Pariisi kokkulepet.

Euroopa Liidu Nõukogus ja Euroopa Parlamendis 2018. aastal ja 2019. aasta alguses saavutatud poliitilised kokkulepped võimaldasid paketiga „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ kehtestatud kõiki eeskirju jõustada alates 2019. aasta juunist. ELi õiguses on nüüd täielikult kinnistunud kolm 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärki: kasvuhoonegaaside heite vähendamine vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega; vähemalt 32,5 % energiatõhususe eesmärk; vähemalt 32 % taastuvenergia eesmärk.

Pärast soovituse 2018/01/MC-EnC vastuvõtmist ja arvestades lepinguosaliste kohustusi ELiga ühinemise protsessis, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga võetud kohustusi ja Pariisi kokkulepet koos riikide vastavate kindlaksmääratud rahaliste osalustega, arutab energiaühenduse ministrite nõukogu 13. detsembril 2019 edasienergiatõhususe, taastuvate energiaallikate ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke 2030. aastal, mis on sama kaugeleulatuvad kui Euroopa Liidu 2030. aasta eesmärgid.

Energiaühendusele ja lepinguosalistele kehtivate 2030. aasta eesmärke ja kliimaneutraalsust käsitlevate 2019. aasta majanduspoliitiliste üldsuuniste eelnõu tähistab ministrite nõukogus saavutatud poliitilist konsensust, millega pakutakse välja poliitilised suunised nende eesmärkide täitmiseks.

Komisjon kavatseb Euroopa Liidu nimel toetada 2019. aasta majanduspoliitiliste üldsuuniste eelnõu vastuvõtmist. Ministrite nõukogu kohtumisel või enne seda võib komisjon ilma nõukogu täiendava otsuseta kokku leppida 2019. aasta majanduspoliitiliste üldsuuniste eelnõu väikestes muudatustes, milles võetakse arvesse energiaühenduse asutamislepingu osaliste märkusi.

2.Energiaühenduse tegevuse aastaaruanne 2018–2019

Komisjon kavatseb Euroopa Liidu nimel toetada 2018.–2019. aasta aruande vastuvõtmist.

3.Direktori 2018. aasta eelarvekohustuste täitmine, lähtudes 31. detsembril 2018 lõppenud aastat käsitlevast auditiaruandest, audiitorite kinnitavast avaldusest ja eelarvekomitee aruandest

Komisjon kavatseb Euroopa Liidu nimel toetada direktori 2018. aasta eelarvekohustuste täitmise heakskiitmist.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

3.1.Ministrite nõukogu kavandatavad aktid

3.1.1.Otsus, millega võetakse vastu energiaühenduse 2020.–2021. aasta eelarve ja lepinguosaliste rahalised osalused

Ministrite nõukogu kavandatavas menetlusdokumendis nähakse nii 2020. kui ka 2021. aastaks ette kogueelarve summas 4 812 073 eurot. Sellel tasemel kinnitati ka 2019. aasta eelarve. Järelikult ei ole eelarvet 2019. aastaga võrreldes suurendatud.

Kogueelarves nähakse teatavates valdkondades ette suurem summa, näiteks inflatsiooni tõttu kohandatakse töötajate palku (täiendav 2 % nii 2020. kui ka 2021. aastal), luuakse kaks uut alalist ametikohta (üks koht uuele puhta energeetika paketi eksperdile ja teine uuele keskkonnaküsimuste eksperdile) ning suurenevad tööruumide rendikulud. Suurenenud kulusid rahastatakse teiste eelarveeraldiste ja -säästude ümberpaigutamisega. Lisaks keskendub energiaühendus rohkem oma põhiülesannetele, mis on määratletud energiaühenduse õigusraamistikus.

Euroopa Liit rahastab 94,78 % kogueelarvest ja ülejäänud tuleb energiaühenduse asutamislepingu osalisteks olevatelt kolmandatelt riikidelt.

Ministrite nõukogus liidu nimel võetav seisukoht peaks väljendama heakskiitu otsusele, millega võetakse vastu energiaühenduse eelarve aastateks 2020–2021 ja lepinguosaliste osamaksed eelarvesse.

3.1.2.Asutamislepingu artikli 91 lõike 1 kohased otsused, millega tehakse kindlaks asutamislepingu rikkumine järgmistel juhtudel

Vaidluste lahendamise kord on sätestatud asutamislepingu kohase vaidluste lahendamise kodukorra III jaotise 1. peatükis ja IV jaotise 1. peatükis 4 .

(a)Otsus 2019/…/Mc-EnC Serbia suutmatuse kohta täita energiaühenduse asutamislepingut juhtumi ECS-10/17 puhul

Kolmandas energiapaketis sätestatud tähtsamaid kontseptsioone on ülekandesüsteemi haldurite eraldamine. See eeldab energiaülekande tõhusat eraldamist tootmis- ja pakkumishuvidest. Kolmandast riigist või kolmandatest riikidest pärit isiku või isikute kontrollitava ülekandesüsteemi halduri sertifitseerimise korral kohaldatakse gaasidirektiivi 5 artiklit 11. Gaasidirektiivi artikliga 10 on ette nähtud, et enne ettevõtja heakskiitmist ja ülekandesüsteemi halduriks määramist peab ta olema sertifitseeritud. Selleks peab ettevõtja täitma kolmanda energiapaketi eraldamisnõudeid ehk gaasidirektiivi artiklit 9.

Nii gaasidirektiiv kui ka gaasimäärus 6 kaasati energiaühenduse acquis’sse ministrite nõukogu 6. oktoobri 2011. aasta otsusega 2011/02/MC-EnC.

Sekretariaat leidis esialgu, et ettevõtja Yugorosgaz-Transport sertifitseerimisega sõltumatu süsteemihalduri mudeli kohaselt on Serbia Vabariik jätnud täitmata oma kohustused, mis tulenevad energiaühenduses kehtivatest direktiivi 2009/73/EÜ artiklist 10, artikli 14 lõike 2 punktidest a, b, d ja artiklitest 15 ja 11 ning määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklist 24. Seepärast esitas sekretariaat ministrite nõukogule põhjendatud taotluse.

Põhjendatud taotluses esitatud asjaolude ja argumentide alusel peaks ministrite nõukogu võtma liidu nimel seisukoha, mis väljendab heakskiitu otsusele, millega tehakse kindlaks rikkumine juhtumi ECS-10/17 puhul.

(b)Otsus 2019/…/Mc-EnC Serbia suutmatuse kohta täita energiaühenduse asutamislepingut juhtumi ECS-13/17 puhul

Euroopa Liidu Kohtu otsuste kohaselt on kolmandate isikute juurdepääs ülekandevõrkudele „oluline meede“, 7 mida lepinguosalised peavad rakendama, et täita asutamislepinguga võetud kohustused. Gaasidirektiivi artikli 32 lõike 1 kohaselt peavad lepinguosalised tagama, et maagaasi ülekandevõrgule kolmandate isikute juurdepääsu süsteemi rakendatakse kõigi võrgukasutajate suhtes objektiivselt ja ilma diskrimineerimiseta, lähtudes avaldatud tariifidest. Gaasimääruse artikli 16 lõigetega 1 ja 2 kehtestatakse ülekandesüsteemi haldurile kohustus teha turuosalistele kättesaadavaks maksimaalne võimsus kõigis asjaomastes punktides, võttes arvesse süsteemi terviklikkust ja võrgu tõhusat toimimist, ning kohustus rakendada ja avaldada mittediskrimineerivad ja läbipaistvad võimsuse jaotamise mehhanismid. Vastavalt gaasimääruse artikli 18 lõikele 3 koostoimes sama määruse I lisa punkti 3.2 lõigu 1 punktiga a hõlmavad asjaomased punktid kõiki ülekandesüsteemi halduri hallatava maagaasi ülekandevõrgu sisse- ja väljavoolupunkte. Kohustused, mis on seotud kolmanda isiku juurdepääsuga maagaasi ülekandesüsteemile ja tulenevad energiaühenduse acquis’st, võeti üle Serbia riigi õigusesse energiaseadusega ja ülekandesüsteemi haldur peab neid rakendama vastavalt eeskirjadele.

Sekretariaat on seisukohal, et ettevõtja Srbijagas, kes on praegu Serbia Vabariigi maagaasi ülekandesüsteemi haldur ja kontrollib kõiki Serbia maagaasi ülekandesüsteemi sisse- ja väljavoolupunkte, ei täida neid kohustusi, kuna jätab Horgoši sissevoolupunktis piiriülese maagaasi ülekandevõime jätkuvalt kõrvale avatud võimsuse jaotamise korrast ega ole seega suutnud tagada kolmandate isikute juurdepääsu vastavas sissevoolupunktis. Lisaks on sekretariaat arvamusel, et Serbia ametiasutused, mis on pädevad tagama sellekohaste kohustuste täitmise, ei suuda seda tegelikult teha.

Esialgu leidis sekretariaat leidis, et kuna Srbijagas jättis Horgoši sissevoolupunktis põhjendamatult kohaldamata kolmandate isikute piiramatu ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ning avatud võimsuse jaotamise korra, rikub Serbia Vabariik direktiivi 2009/73/EÜ artiklit 32 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklit 16 ning seetõttu ei täida energiaühenduse asutamislepingu artiklist 6, 10 ja 11 tulenevaid kohustusi. Seepärast esitas sekretariaat ministrite nõukogule põhjendatud taotluse.

Põhjendatud taotluses esitatud asjaolude ja argumentide alusel peaks ministrite nõukogu võtma liidu nimel seisukoha, mis väljendab heakskiitu otsusele, millega tehakse kindlaks rikkumine juhtumi ECS-13/17 puhul.

See heakskiit tuleks aga anda tingimusel, et põhjendatud taotluses esitatud põhjendust muudetakse, eemaldades selle punktist 71 obiter dictum’i, mis viitab turgu valitseva seisundi võimalikule kuritarvitamisele. See obiter dictum ei ole tähtis rikkumise kindlaksmääramiseks kõnealusel juhul ja võib tekitada õiguskindlusetust.

(c)Otsus 2019/…/Mc-EnC Kosovo* suutmatuse kohta täita energiaühenduse asutamislepingut juhtumi ECS-6/18 puhul

Asutamislepingu artikli 16 punkti iii kohaselt kuulub energiaühenduse keskkonnaalasesse acquis communautaire’i direktiiv 2001/80/EÜ, 8 mida on muudetud energiaühenduse ministrite nõukogu 24. oktoobri 2013. aasta otsusega 2013/05/MC-EnC ja energiaühenduse ministrite nõukogu 16. oktoobri 2015. aasta otsusega 2015/07/MC-EnC otsuse 2013/05/MC-EnC muutmise kohta.

Asutamislepingu artikli 16 punkti v kohaselt kuuluvad keskkonnaalasesse acquis communautaire’i ka energiaühenduse ministrite nõukogu 24. oktoobri 2013. aasta otsusega 2013/06/MC-EnC muudetud direktiivi 2010/75/EL 9 III peatükk, V lisa ning artikli 72 lõiked 3 ja 4.

Asutamislepingu artikliga 12 nõutakse, et „lepinguosalised rakendavad keskkonda käsitlevat acquis communautaire’i kooskõlas II lisa kohase asjaomaste meetmete rakendamise ajakavaga.“

Sekretariaat leiab, et Kosovo* ei täitnud oma kohustusi, mis on seotud direktiivi 2001/80/EÜ (olemasolevad seadmed) ja direktiivi 2010/75/EL (uued seadmed) sätete ülevõtmisega riigi õigusesse ja selle rakendamisega. Nõuete täitmata jätmise tõttu ületavad ka Kosovos* oleva viie suure põletusseadme vastavates lubades (kolm seadmete kompleksis „Kosovo A“ ja kaks seadmete kompleksis „Kosovo B“) esitatud heitkoguste piirnormid direktiivis 2001/80/EÜ sätestatud väärtuseid. Lisaks kavatseb Kosovo* rajada uue soojuselektrijaama („Kosovo e Re“) elektrilise netovõimsusega 450 MW. Vastavalt kohaldatavatele energiaühenduse õigusaktidele kuuluks see jaam direktiivi 2010/75/EL alusel kategooriasse „uus seade“ ja selle heite piirnormid tuleb määrata kooskõlas sama direktiivi V lisa 2. osas esitatud heite piirnormidega. Kui aga puuduvad siseriiklikud õigusaktid, millega võtta üle direktiivi 2010/75/EL nõuded uute seadmete kohta, ei saa kavandatava uue soojuselektrijaama heite piirnorme sätestada viisil, mis oleks kooskõlas energiaühenduse õigusega.

Sekretariaadi sõnul ei taga praegu Kosovos* kohaldatav õigusraamistik, eelkõige saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seadus ning haldusjuhend, kooskõla direktiivi 2001/80/EÜ mitme normiga, sest direktiivi kohaldamisalasse kuuluva ühe või mitme seadmekategooria teatavate saasteainete kohta on seal kehtestatud valed heite piirnormid või muud parameetrid.

Uute seadmete puhul ei täida sekretariaadi sõnul Kosovo* oma kohustusi, mis tulenevad otsuse 2013/06/MC-EnC artiklist 2 koostoimes direktiivi 2010/75/EL artikli 30 lõikega 3 ja V lisa 2. osaga, sest ei ole võtnud vastu direktiivi 2010/75/EL III peatüki ega V lisa järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme. Eelkõige ei ole Kosovo* sätestanud eeskirju uute suurte põletusseadmete õhkuheite piiramise kohta või igal juhul edastanud nende teksti sekretariaadile.

Esialgu leidis sekretariaat, et Kosovo* ei ole täitnud energiaühenduse asutamislepingust ja eelkõige selle artiklitest 12 ja 16 tulenevaid kohustusi, sest ei ole võtnud riigi õigusesse üle ega rakendanud direktiivi 2001/80/EÜ artikli 4 lõikeid 1 ja 3 ega III, IV, V, VI ja VII lisa A osa ega direktiivi 2010/75/EL artikli 30 lõiget 3 ja V lisa 2. osa. Seepärast esitas sekretariaat ministrite nõukogule põhjendatud taotluse.

Põhjendatud taotluses esitatud asjaolude ja argumentide alusel peaks ministrite nõukogu võtma liidu nimel seisukoha, mis väljendab heakskiitu otsusele, millega tehakse kindlaks rikkumine juhtumi ECS-6/18 puhul.

3.1.3.Asutamislepingu artikli 92 lõike 1 alusel tehtavad otsused:

(a)Otsus energiaühenduse asutamislepingu artikli 92 lõike 1 alusel juhtumite ECS-8/11, ECS-6/16 ja ECS-2/13 puhul meetmete kehtestamise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale ning nende pikendamise kohta

(i)Bosniale ja Hertsegoviinale energiaühenduse asutamislepingu artikli 92 lõike 1 alusel juhtumi ECS-8/11 puhul kehtestatud meetmete pikendamine

Ministrite nõukogu võttis 16. oktoobril 2015. aastal vastu otsuse 2015/10/MC-EnC, milles sedastati, et Bosnia ja Hertsegoviina ei ole rakendanud ministrite nõukogu otsuseid 2013/04/MC-EnC ja 2014/04/MC-EnC juhtumi ECS-8/11 puhul (milles käsitletakse Bosnia ja Hertsegoviina vastuolu kolmanda energiapaketiga) ning seega ei ole riik kõrvaldanud nende otsustega kindlaks tehtud raskeid ja pidevaid rikkumisi. Ministrite nõukogu võttis asutamislepingu artikli 92 alusel vastu järgmised meetmed:

·peatati Bosnia ja Hertsegoviina õigus osaleda asutamislepingu V jaotise VI peatüki alusel vastu võetavate meetmete ja menetlusdokumentide hääletuses;

·sekretariaadil paluti peatada kulude hüvitamise eeskirjade kohaldamine Bosnia ja Hertsegoviina esindajate suhtes kõigi energiaühenduse korraldatud kohtumiste puhul;

·artikli 92 alusel võetud meetmete mõju piirdus ühe aastaga. Ministrite nõukogu analüüsis sekretariaadi aruande alusel meetmete tõhusust ja otsustas meetmete jätkamise vajaduse üle oma järgmisel kohtumisel 2016. aastal.

Et Bosnia ja Hertsegoviina ei võtnud meetmeid otsusega 2016/02/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumise kõrvaldamiseks, esitas sekretariaat 12. septembril 2018 ministrite nõukogule põhjendatud taotluse asutamislepingu artikli 92 alusel. Ministrite nõukogu võttis 29. novembril 2018. aastal vastu otsuse 2018/17/MC-EnC Bosniale ja Hertsegoviinale kehtestatud meetmete pikendamise kohta, milles sedastati, et Bosnia ja Hertsegoviina ei ole rakendanud ministrite nõukogu otsuseid 2013/04/MC-EnC, 2014/04/MC-EnC, 2015/10/MC-EnC ega 2016/16/MC-EnC ning seega ei ole kõrvaldanud nende otsustega kindlaks tehtud raskeid ja pidevaid rikkumisi. Ministrite nõukogu võttis asutamislepingu artikli 92 alusel vastu järgmised meetmed:

·otsuse 2015/10/MC-EnC artikli 2 lõikega 2 ning otsuse 2016/16/MC-EnC artikli 3 lõikega 1 kehtestatud artikli 92 kohaste meetmete kestust pikendati ühe aasta võrra juhuks, kui kuue kuu möödudes otsusest 2018/17/MC-EnC ei ole kõrvaldatud selle otsuse artiklis 1 osutatud rikkumisi;

·lisaks peatatakse Bosnia ja Hertsegoviina õigus osaleda asutamislepingu II jaotise alusel vastuvõetavate meetmete hääletuses seoses gaasisektori uue acquis’ vastuvõtmisega kõigi energiaühenduse institutsioonide poolt. Samuti peatatakse õigus osaleda asutamislepingu artikli 91 alusel vastu võetavate meetmete hääletuses;

·ministrite nõukogu analüüsib sekretariaadi aruande alusel meetmete tõhusust ja otsustab meetmete jätkamise vajaduse üle 2019. aasta teises pooles toimuval kohtumisel;

·sekretariaati kutsutakse üles jälgima Bosnia ja Hertsegoviina võetavate meetmete vastavust acquis communautaire’ile.

Et Bosnia ja Hertsegoviina ei võtnud meetmeid otsusega 2018/17/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumise kõrvaldamiseks, esitas sekretariaat 8. oktoobril 2019 ministrite nõukogule põhjendatud taotluse asutamislepingu artikli 92 alusel. Põhjendatud taotluses palus sekretariaat ministrite nõukogul sedastada järgmist:

·Bosnia ja Hertsegoviina ei ole rakendanud ministrite nõukogu otsuseid 2013/04/MC-EnC, 2014/04/MC-EnC, 2015/10/MC-EnC, 2016/16/MC-EnC ega 2018/17/MC-EnC ning seega ei ole kõrvaldanud nende otsustega kindlaks tehtud raskeid ja pidevaid rikkumisi;

·otsuse 2015/10/MC-EnC artikli 2 lõikega 2, otsuse 2016/16/MC-EnC artikli 3 lõikega 1 ja otsuse 2018/17/MC-EnC artikliga 2 kehtestatud artikli 92 kohaste meetmete kestust pikendatakse ühe aasta võrra pärast meetmete vastuvõtmist ministrite nõukogu 2020. aasta teises pooles toimuval kohtumisel;

·lisaks peatatakse Bosnia ja Hertsegoviina õigus osaleda asutamislepingu artiklite 91 ja 92 alusel tehtavate otsuste hääletuses;

·ministrite nõukogu analüüsib sekretariaadi aruande alusel meetmete tõhusust ja otsustab meetmete jätkamise vajaduse üle 2020. aasta teises pooles toimuval kohtumisel.

Esitatud meetmed on asjakohased ja proportsionaalsed, arvestades kindlaks tehtud rikkumiste järjepidevust ja olulisust. Seepärast peaks ministrite nõukogus liidu nimel võetav seisukoht väljendama otsuse eelnõu heakskiitu.

(ii)Meetmete kehtestamine Bosniale ja Hertsegoviinale energiaühenduse asutamislepingu artikli 92 lõike 1 alusel juhtumi ECS-2/13 puhul

Ministrite nõukogu võttis 14. oktoobril 2016 vastu otsuse 2016/03/MC-EnC juhtumi ECS-02/13 puhul, millega tehti kindlaks energiaühenduse õiguse rikkumine, sedastades, et Bosnia ja Hertsegoviina ei täitnud direktiivi 1999/32/EÜ artikli 3 lõiget 1 ega artikli 4 lõiget 1 koostoimes asutamislepingu artikliga 16, sest riik ei suutnud tagada, et kogu tema territooriumil ei kasutata raskeid kütteõlisid, mille väävlisisaldus ületab 1,00 massiprotsenti, ega gaasiõlisid, mille väävlisisaldus ületab 0,1 massiprotsenti.

Et Bosnia ja Hertsegoviina ei võtnud meetmeid otsusega 2016/03/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumise kõrvaldamiseks, esitas sekretariaat 12. septembril 2018 ministrite nõukogule põhjendatud taotluse, algatades asutamislepingu artikli 92 alusel juhtumi ECS-2/13 S.

Ministrite nõukogu tegi 29. novembri 2018. aasta otsusega 2018/13/MC-EnC kindlaks energiaühenduse õiguse raske ja pideva rikkumise, sedastades, et Bosnia ja Hertsegoviina suutmatus rakendada ministrite nõukogu otsust 2016/03/MC-EnC ning seega kõrvaldada selle otsusega kindlaks tehtud rikkumised kujutab endast rasket ja pidevat rikkumist asutamislepingu artikli 92 lõike 1 tähenduses, kuid lükkas asutamislepingu artikli 92 kohaste meetmete võtmise edasi 2019. aastani. Samas otsustas ministrite nõukogu, et Bosnia ja Hertsegoviina peab võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada ministrite nõukogu otsusega 2016/03/MC-EnC tehtud määratud rikkumised koostöös sekretariaadiga, ning peab teavitama 2019. aastal ministrite nõukogu võetud meetmete rakendamisest. Lisaks kutsuti sekretariaati üles nõudma asutamislepingu artikli 92 alusel meetmete võtmist 2019. aastal, kui Bosnia ja Hertsegoviina ei rakenda ministrite nõukogu otsust 2016/03/MC-EnC 1. juuliks 2019.

Et Bosnia ja Hertsegoviina ei võtnud meetmeid otsusega 2018/13/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumise kõrvaldamiseks ning Bosnia ja Hertsegoviina siseriikliku õiguse ja direktiivi 1999/32/EÜ kooskõlastatuse tase oli endiselt vastuolus energiaühenduse acquis’ga, esitas sekretariaat 8. oktoobril 2019 ministrite nõukogule asutamislepingu artikli 92 alusel taotluse võtta meetmeid. Põhjendatud taotluses palus sekretariaat ministrite nõukogul sedastada järgmist:

·Bosnia ja Hertsegoviina ei ole rakendanud ministrite nõukogu otsuseid 2013/04/MC-EnC, 2014/04/MC-EnC, 2015/10/MC-EnC, 2016/16/MC-EnC ega 2018/17/MC-EnC ning seega ei ole kõrvaldanud nende otsustega kindlaks tehtud raskeid ja pidevaid rikkumisi;

·otsuse 2015/10/MC-EnC artikli 2 lõikega 2, otsuse 2016/16/MC-EnC artikli 3 lõikega 1 ja otsuse 2018/17/MC-EnC artikliga 2 kehtestatud artikli 92 kohaste meetmete kestust pikendatakse ühe aasta võrra pärast meetmete vastuvõtmist ministrite nõukogu 2020. aasta teises pooles toimuval kohtumisel;

·lisaks peatatakse Bosnia ja Hertsegoviina õigus osaleda asutamislepingu artiklite 91 ja 92 alusel tehtavate otsuste hääletuses;

·ministrite nõukogu analüüsib sekretariaadi aruande alusel meetmete tõhusust ja otsustab meetmete jätkamise vajaduse üle 2020. aasta teises pooles toimuval kohtumisel.

Seepärast peaks ministrite nõukogus liidu nimel võetav seisukoht väljendama otsuse eelnõu heakskiitu.

(iii)Meetmete kehtestamine Bosniale ja Hertsegoviinale energiaühenduse asutamislepingu artikli 92 lõike 1 alusel juhtumi ECS-6/16 puhul

Ministrite nõukogu võttis 14. oktoobril 2016 juhtumi ECS-06/16 puhul vastu otsuse 2016/07/MC-EnC, millega tehakse kindlaks energiaühenduse õiguse rikkumine, sedastades, et Bosnia ja Hertsegoviina rikkus asutamislepingu artikleid 6 ja 89 ning ministrite nõukogu otsuse 2011/02/MC-EnC artikli 3 lõikeid 1 ja 2, sest ei võtnud vastu ega kohaldanud 1. jaanuariks 2015 direktiivi 2009/72/EÜ, direktiivi 2009/73/EÜ, määruse (EÜ) nr 714/2009 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme vastavalt ministrite nõukogu otsuse 2011/02/MC-EnC artikli 3 lõikele 1, ega teavitanud nendest meetmetest kohe sekretariaati.

Et Bosnia ja Hertsegoviina ei võtnud meetmeid otsusega 2016/07/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumise kõrvaldamiseks, esitas sekretariaat 12. septembril 2018 ministrite nõukogule põhjendatud taotluse, algatades asutamislepingu artikli 92 alusel juhtumi ECS-6/16 S.

Ministrite nõukogu tegi 29. novembri 2018. aasta otsusega 2018/16/MC-EnC kindlaks energiaühenduse õiguse raske ja pideva rikkumise, sedastades, et Bosnia ja Hertsegoviina suutmatus rakendada ministrite nõukogu otsust 2016/07/MC-EnC ning seega kõrvaldada selle otsusega kindlaks tehtud rikkumised kujutab endast rasket ja pidevat rikkumist asutamislepingu artikli 92 lõike 1 tähenduses, kuid lükkas asutamislepingu artikli 92 kohaste meetmete võtmise edasi 2019. aastani. Samas otsustas ministrite nõukogu, et Bosnia ja Hertsegoviina peab võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada ministrite nõukogu otsusega 2016/07/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumised koostöös sekretariaadiga, ning peab teavitama 2019. aastal ministrite nõukogu võetud meetmete rakendamisest. Lisaks kutsuti sekretariaati üles nõudma asutamislepingu artikli 92 alusel meetmete võtmist 2019. aastal, kui Bosnia ja Hertsegoviina ei rakenda ministrite nõukogu otsust 2016/07/MC-EnC 1. juuliks 2019.

Et Bosnia ja Hertsegoviina ei võtnud meetmeid otsusega 2018/16/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumise kõrvaldamiseks ning Bosnia ja Hertsegoviina ei täitnud endiselt eespool nimetatud kohustusi, olles vastuolus energiaühenduse acquis’ga, esitas sekretariaat 8. oktoobril 2019 ministrite nõukogule asutamislepingu artikli 92 alusel taotluse võtta meetmeid. Põhjendatud taotluses palus sekretariaat ministrite nõukogul sedastada järgmist:

·Bosnia ja Hertsegoviina ei ole rakendanud ministrite nõukogu otsuseid 2013/04/MC-EnC, 2014/04/MC-EnC, 2015/10/MC-EnC, 2016/16/MC-EnC ega 2018/17/MC-EnC ning seega ei ole kõrvaldanud nende otsustega kindlaks tehtud raskeid ja pidevaid rikkumisi;

·otsuse 2015/10/MC-EnC artikli 2 lõikega 2, otsuse 2016/16/MC-EnC artikli 3 lõikega 1 ja otsuse 2018/17/MC-EnC artikliga 2 kehtestatud artikli 92 kohaste meetmete kestust pikendatakse ühe aasta võrra pärast meetmete vastuvõtmist ministrite nõukogu 2020. aasta teises pooles toimuval kohtumisel;

·lisaks peatatakse Bosnia ja Hertsegoviina õigus osaleda asutamislepingu artiklite 91 ja 92 alusel tehtavate otsuste hääletuses;

·ministrite nõukogu analüüsib sekretariaadi aruande alusel meetmete tõhusust ja otsustab meetmete jätkamise vajaduse üle 2020. aasta teises pooles toimuval kohtumisel.

Seepärast peaks ministrite nõukogus liidu nimel võetav seisukoht väljendama otsuse eelnõu heakskiitu.

(b)Otsus energiaühenduse asutamislepingu artikli 92 lõike 1 alusel juhtumite ECS-3/08 ja ECS-9/13 puhul meetmete kehtestamise kohta Serbia Vabariigile ning nende pikendamise kohta

(a)Meetmete kehtestamine Serbia Vabariigile energiaühenduse asutamislepingu artikli 92 lõike 1 alusel juhtumi ECS-3/08 puhul

Ministrite nõukogu võttis 14. oktoobril 2016 juhtumi ECS-03/08 kohta vastu otsuse 2016/02/MC-EnC, millega tehakse kindlaks energiaühenduse õiguse rikkumise, sedastades, et Serbia Vabariik ei järginud määruse (EÜ) nr 1228/2003 artiklit 6, sest ei kasutanud Albaania, Põhja-Makedoonia Vabariigi ja Montenegroga olemas olevate ühenduste võimsuse jaotamisest tulenevaid tulusid ühel või mitmel määruse artikli 6 lõikes 6 nimetatud eesmärgil.

Nõuti, et Serbia Vabariik võtaks kõik asjakohased meetmed kindlakstehtud rikkumiste kõrvaldamiseks ja energiaühenduse õigusega kooskõla tagamiseks 2016. aasta detsembriks ning annaks korrapäraselt aru sekretariaadile ja alalisele kõrgetasemelisele töörühmale.

Et Serbia Vabariik ei võtnud meetmeid otsusega 2016/02/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumise kõrvaldamiseks, esitas sekretariaat 12. septembril 2018 ministrite nõukogule põhjendatud taotluse, algatades asutamislepingu artikli 92 alusel juhtumi ECS-3/08 S.

Ministrite nõukogu tegi 29. novembri 2018. aasta otsusega 2018/12/MC-EnC kindlaks energiaühenduse õiguse raske ja pideva rikkumise, sedastades, et Serbia Vabariigi suutmatust rakendada ministrite nõukogu otsust 2016/02/MC-EnC käsitletakse raske ja pideva rikkumisena asutamislepingu artikli 92 lõike 1 tähenduses, kui Serbia Vabariik ei kõrvalda otsusega 2016/02/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumisi kuue kuu möödudes otsusest 2018/12/MC-EnC, kuid lükkas asutamislepingu artikli 92 kohaste meetmete võtmise edasi 2019. aastani. Samal ajal otsustas ministrite nõukogu, et Serbia Vabariik peab võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada ministrite nõukogu otsusega 2016/02/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumised koostöös sekretariaadiga, ning peab teavitama 2019. aastal ministrite nõukogu võetud meetmete rakendamisest. Lisaks kutsuti sekretariaati üles nõudma asutamislepingu artikli 92 alusel meetmete võtmist 2019. aastal, kui Serbia Vabariik ei rakenda ministrite nõukogu otsust 2016/02/MC-EnC 1. juuliks 2019.

Serbia Vabariik ei kõrvaldanud ministrite nõukogu otsusega 2016/02/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumisi kuue kuu möödudes otsusest 2018/12/MC-EnC.

Et Serbia Vabariik ei võtnud meetmeid otsusega 2018/12/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumise kõrvaldamiseks ning Serbia Vabariik rikkus endiselt energiaühenduse acquis’d, sest ei täitnud oma kohustust kasutada Albaania, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Montenegroga olemas olevate ühenduste võimsuse jaotamisest tulenevaid tulusid ühel või mitmel määruse (EÜ) nr 1228/2003 artikli 6 lõikes 6 nimetatud eesmärgil, esitas sekretariaat 8. oktoobril 2019 ministrite nõukogule asutamislepingu artikli 92 alusel taotluse võtta meetmeid. Põhjendatud taotluses palus sekretariaat ministrite nõukogul sedastada järgmist:

·Serbia Vabariik rikub raskelt ja pidevalt ministrite nõukogus asutamislepingu artikli 92 lõike 1 alusel kehtestatud kohustusi, sest ei rakenda ministrite nõukogu järgmisi otsuseid:

–14. oktoobri 2016. aasta otsus 2016/02/MC-EnC juhtumi ECS-3/08 kohta ja 29. novembri 2018. aasta otsus 2018/12/MC-EnC juhtumi ECS-3/08 S kohta;

–23. septembri 2014. aasta otsus 2014/03/MC-EnC juhtumi ECS-9/13 kohta ja 14. oktoobri 2016. aasta otsus 2016/17/MC-EnC juhtumi ECS-9/13 S kohta;

ega kõrvalda nende otsustega kindlaks tehtud rikkumisi;

·Serbia Vabariigi õigus osaleda asutamislepingu V jaotise VI peatüki alusel vastu võetavate meetmete ja menetlusdokumentide hääletuses ning õigus osaleda asutamislepingu artikli 91 kohaste otsuste hääletuses on peatatud;

·sekretariaadil palutakse peatada kulude hüvitamise eeskirjade kohaldamine Serbia Vabariigi esindajate suhtes kõigi energiaühenduse korraldatud kohtumiste puhul;

·kooskõlas asutamislepingu artikliga 6 kutsutakse Euroopa Liitu üles võtma asjakohased meetmed Serbiale rahalise toetuse maksmise peatamiseks asutamislepinguga hõlmatud sektorites;

·otsusega vastu võetud meetmete mõju piirdub ühe aastaga alates nende vastuvõtmisest ministrite nõukogu 2019. aasta teises pooles toimuval kohtumisel. Ministrite nõukogu analüüsib sekretariaadi aruande alusel meetmete tõhusust ja otsustab meetmete jätkamise vajaduse üle oma järgmisel kohtumisel 2020. aastal;

·Serbia Vabariik võtab kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juhtumite ECS-3/08 ja ECS-3/08 S kohta ministrite nõukogu tehtud otsustega 2016/02/MC-EnC ja 2018/12/MC-EnC ning juhtumite ECS-9/13 ja ECS-9/13 S kohta koostatud otsustega 2014/03/MC-EnC ja 2016/17/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumised koostöös sekretariaadiga, ning teavitab 2020. aastal ministrite nõukogu võetud meetmete rakendamisest;

·sekretariaati kutsutakse üles jälgima Serbia Vabariigi võetavate meetmete vastavust acquis communautaire’ile.

Seepärast peaks ministrite nõukogus liidu nimel võetav seisukoht väljendama otsuse eelnõu heakskiitu.

(ii)Serbia Vabariigile energiaühenduse asutamislepingu artikli 92 lõike 1 alusel juhtumi ECS-9/13 puhul kehtestatud meetmete pikendamine

Ministrite nõukogu leppis 29. novembril 2018 kokku, et pikendab kuue kuu võrra tähtaega, milliseks ajaks Serbia Vabariik peab juhtumi ECS-9/13 puhul (milles käsitletakse Serbia Vabariigi vastuolu maagaasi ülekandesüsteemi haldurite eraldamise nõudega) kõrvaldama ministrite nõukogu otsustega 2014/03/MC-EnC ja 2016/17/MC-EnC kindlaks tehtud rasked ja pidevad rikkumised.

Et Serbia Vabariik ei võtnud meetmeid otsustega 2014/03/MC-EnC ja 2016/17/MC-EnC kindlaks tehtud rikkumise kõrvaldamiseks, esitas sekretariaat 8. oktoobril 2019 ministrite nõukogule põhjendatud taotluse asutamislepingu artikli 92 alusel. Põhjendatud taotluses palus sekretariaat ministrite nõukogul sedastada järgmist:

·Serbia Vabariigi õigus osaleda asutamislepingu V jaotise VI peatüki alusel vastu võetavate meetmete ja menetlusdokumentide hääletuses ning õigus osaleda asutamislepingu artikli 91 kohaste otsuste hääletuses on peatatud;

·sekretariaadil palutakse peatada kulude hüvitamise eeskirjade kohaldamine Serbia Vabariigi esindajate suhtes kõigi energiaühenduse korraldatud kohtumiste puhul;

·kooskõlas asutamislepingu artikliga 6 kutsutakse Euroopa Liitu üles võtma asjakohased meetmed Serbiale rahalise toetuse maksmise peatamiseks asutamislepinguga hõlmatud sektorites;

·otsusega vastu võetud meetmete mõju piirdub ühe aastaga otsuse vastuvõtmisest.

Esitatud meetmed on asjakohased ja proportsionaalsed, arvestades kindlaks tehtud rikkumiste järjepidevust ja olulisust. Seepärast peaks ministrite nõukogus liidu nimel võetav seisukoht väljendama otsuse eelnõu heakskiitu.

3.2.Töörühma kavandatavad aktid

Eespool nimetatud punkt (jaotises 2.3) eeldab töörühma otsust, milles Euroopa Komisjoni esindaja väljendab Euroopa Liidu seisukohta.

Energiaühendus võttis 2011. aastal vastu ELi kolmanda energiapaketi ning kehtestati lihtmenetlus ELi võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmiseks 10 .

Võrgueeskirjad ja suunised on tehnilised eeskirjad, mille eesmärk on ühtlustada ja parandada piiriüleste energiavoogude juhtimist. Energiaühenduses on vastu võetud juba mitu ELi võrgueeskirja ja suunist, sealhulgas gaasivõrgu suunised ülekandevõime piiratuse juhtimise kohta, 11 gaasivõrgu eeskiri koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade kohta, 12 elektrivõrgu eeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta, 13 elektrivõrgu eeskiri tarbimise ühendamise kohta 14 ning elektrivõrgu eeskiri alalisvooluülekandesüsteemide ja alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse kohta 15 .

Töörühm võttis 2018. aastal vastu võrgueeskirjad gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide 16 ja gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta 17 .

Töörühma kõnealune otsus hõlmab määruses (EL) nr 312/2014 18 käsitletud võrgueeskirju.

Komisjoni määruses (EL) nr 312/2014, millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri, sätestatakse gaasivaru tasakaalustamise eeskirjad, sealhulgas võrguga seotud eeskirjad märkimise menetluste, tasakaalustamatustasude, päevase tasakaalustamatuse tasuga seotud arveldamiste ja ülekandesüsteemi haldurite võrkude vahel toimuva operatiivtasakaalustamise kohta.

Gaasivaru tasakaalustamise võrgueeskirja võimalikku kasutuselevõttu hindav energiaühenduse ajutine töörühm leppis 2019. aasta aprillis kokku ülekandesüsteemides gaasivaru tasakaalustamist käsitleva võrgueeskirja kohandatud versioonis.

Sellest lähtudes peaks Euroopa Liidu nimel alalises kõrgetasemelises töörühmas võetav seisukoht väljendama heakskiitu töörühma otsuse eelnõule energiaühenduses määruse (EL) nr 312/2014 rakendamise kohta.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslikud tagajärjed asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad otsustavalt mõjutada liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 19 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Ministrite nõukogu ja alaline kõrgetasemeline töörühm on energiaühenduse asutamislepinguga asutatud organid.

Ministrite nõukogus ja töörühmas vastu võetavad dokumendid on õigusliku toimega aktid. Kavandatav akt on siduv rahvusvahelise õiguse alusel kooskõlas energiaühenduse asutamislepingu artikliga 76, mille kohaselt on otsus õiguslikult siduv nende suhtes, kellele see on adresseeritud.

Kavandatavate aktidega ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud energiaga.

Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 194.

4.3.Järeldus

Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikkel 194 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

2019/0269 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel energiaühenduse ministrite nõukogus ja energiaühenduse alalises kõrgetasemelises töörühmas (Chișinău 12.–13. detsember 2019) võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 194 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Liit sõlmis energiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „asutamisleping“) nõukogu 29. mai 2006. aasta otsusega 2006/500/EÜ 20 ja see jõustus 1. juulil 2006.

(2)Asutamislepingu artiklite 47 ja 76 kohaselt võib ministrite nõukogu võtta vastu meetmeid otsuse või soovituse vormis.

(3)Ministrite nõukogu võtab 13. detsembril 2019 oma 17. istungjärgul vastu mitu käesoleva otsuse 1. lisas loetletud akti.

(4)Alaline kõrgetasemeline töörühm võtab 12. detsembril 2019 oma 55. kohtumisel vastu käesoleva otsuse 2. lisas loetletud akti.

(5)On asjakohane määrata kindlaks ministrite nõukogus ja alalises kõrgetasemelises töörühmas liidu nimel võetav seisukoht, sest kavandatavatel aktidel on liidule õiguslik toime.

(6)Kavandatavate aktide eesmärk on aidata täita energiaühenduse asutamislepingu eesmärke ning hõlbustada Viinis asuva ja muu hulgas ministrite nõukogu haldusküsimustes toetava energiaühenduse sekretariaadi tegevust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Chişinăus 13. detsembril 2019 toimuval ministrite nõukogu 17. istungjärgul liidu nimel võetav seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes on esitatud käesoleva otsuse 1. lisas.

Artikkel 2

Chişinăus 12. detsembril 2019 toimuval alalise kõrgetasemelise töörühma 55. kohtumisel liidu nimel võetav seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes on esitatud käesoleva otsuse 2. lisas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

(1)    ELT L 198, 20.7.2006, lk 15.

(2)    Direktiiv 2009/72/EÜ, direktiiv 2009/73/EÜ, määrus (EÜ) nr 714/2009 ja määrus (EÜ) nr 715/2009.

(3)    *See määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ja on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ning Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(4)    Menetlusdokument 2008/01/MC-EnC asutamislepingu kohase vaidluste lahendamise kodukorra kohta, mida on muudetud 16. oktoobri 2015. aasta menetlusdokumendiga 2015/04/MC-EnC asutamislepingu kohast vaidluste lahendamise kodukorda käsitleva 27. juuni 2008. aasta menetlusdokumendi 2008/01/MC-EnC muutmise kohta.

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005.

(7)    22. mai 2008. aasta kohtuotsus kohtuasjas citiworks AG, C-439/06, ECLI:EU:C:2008:298, punkt 44; 9. oktoobri 2008. aasta kohtuotsus kohtuasjas Sabatauskas jt, C-239/07, ECLI:EU:C:2008:551, punkt 33; 29. septembri 2016. aasta kohtuotsus kohtuasjas Essent Belgium NV, C-492/14, ECLI:EU:C:2016:732, punkt 76.

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta.

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll).

(10)    Menetlusdokument 01/2012/PHLG-EnC.

(11)    Otsus 2018/01/PHLG-EnC.

(12)    Otsus 2018/02/PHLG-EnC.

(13)    Otsus 2018/03/PHLG-EnC.

(14)    Otsus 2018/05/PHLG-EnC.

(15)    Otsus 2018/04/PHLG-EnC.

(16)    Otsus 2018/06/PHLG-EnC.

(17)    Otsus 2018/07/PHLG-EnC.

(18)    Komisjoni 26. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 312/2014, millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri, ELT L 91, 27.3.2014, lk 15–35.

(19)    Euroopa Kohtu 7. oktoobri 2014. aasta kohtuotsus, Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(20)    ELT L 198, 20.7.2006, lk 15.